Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Välismaalaste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse jariigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiriI. Sissejuhatus1.1 SisukokkuvõteVälismaalaste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmiseseaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) on kavandatud järgnevad muudatused:- soodustatakse nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestisviibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse;- seonduvalt EL õigusega viiakse siseriiklik regulatsioon vastavusse EuroopaParlamendi ja nõukogu määrusega ning võetakse üle kaks Euroopa Parlamendi janõukogu direktiivi;- tulenevalt Riigikohtu üldkogu kohtuotsusest sätestatakse põhiõiguste kaitse paremakstagamiseks täiendav erandina tähtajalise elamisloa andmise alus ningdiskretsiooniõigus nimetatud alusel erandina elamisloa andmise või andmisestkeeldumise üle otsustamiseks.1.2 Eelnõu ettevalmistajaEelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitikaosakonna juhataja Ruth Annus (612 5120, ruth.annus@siseministeerium.ee), sama osakonnanõunikud Getter Tiirik (612 5244, getter.tiirik@siseministeerium.ee), Harry Kattai (612 5080,harry.kattai@siseministeerium.ee), Mariann Žukovits (612 5081,mariann.zukovits@siseministeerium.ee), Ly Pärn (612 5068, ly.parn@siseministeerium.ee),õigusnõunikud Eero Svarval (612 5277, eero.svarval@siseministeerium.ee) ja Kaire Sepper(612 5083, kaire.sepper@siseministeerium.ee). Eelnõu seletuskirja väljatöötamisel osalesid kaSiseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Birgit Lüüs (612 5245,birgit.luus@siseministeerium.ee) ning migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonnapraktikandid Liis Sildnik ja Andri Frolov Tartu Ülikoolist.Välismaalaste seaduse muudatuste väljatöötamise protsessi, seonduvalt Vabariigi Valitsusetegevusprogrammi 2011-2015 punktiga 5e, et soodustada nende välismaalaste Eestissesaabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eestiühiskonna arengusse, olid kaasatud ministeeriumid (eelkõige Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium,Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium), Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööandjate Keskliit,Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Ameerika Kaubanduskoda Eestis,Finance Estonia, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, avalikõiguslikudülikoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Maaülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja kõrgkoolid (Estonian BusinessSchool, Tallinna Tehnikakõrgkool), SA Archimedes, Eesti Teadusagentuur, Arengufond,Erasmus Student Network.1

1.3 MärkusedEelnõuga muudetakse kehtivat välismaalaste seadust, isikut tõendavate dokumentide seadustning riigilõivuseadust.Eelnõu Riigikogus vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.Lähtuvalt eelnõu sisust ning kavandatud muudatuste eesmärgist pidasid eelnõu autoridotstarbekaks jagada seletuskirja osad eraldi alapeatükkideks. Lugemise lihtsustamiseks onlisatud ka alljärgnev seletuskirja sisukord:I. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 11.1 Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 11.2 Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 11.3 Märkused .......................................................................................................................... 2II. Seaduse eesmärk .................................................................................................................... 32.1 Haridus- ja töörändega seonduvate probleemide olemus ja eesmärgi püstitus ................ 42.2 Eesti olukorra sarnasus teiste Euroopa riikidega ............................................................ 19III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ........................................................................................... 203.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkti 5e rakendamine .................. 203.1.1 Lühiajaline Eestis töötamine ................................................................................... 223.1.2 Elamisluba töötamiseks ........................................................................................... 243.1.3 Elamisluba õppimiseks ............................................................................................ 263.1.4 Elamisluba ettevõtluseks ......................................................................................... 273.1.5 Välismaalase kohanemisprogrammi suunamine ..................................................... 283.1.6 Euroopa riikide rändepoliitika võrdlev uuring ........................................................ 293.2 Direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisega seonduvad muudatused ....................................... 323.3 Direktiivi 2011/51/EL ülevõtmisega seonduvad muudatused ....................................... 333.4 Daktüloskopeerimise vanuse alampiiri kehtestamine .................................................... 353.5 Riigikohtu üldkogu otsusega 3-3-1-44-11 seonduv muudatus ....................................... 35IV. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 36V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ............................................................................ 36VI. Seaduse mõjud ................................................................................................................... 376.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkti 5e rakendamine .................. 376.2 EL õiguse rakendamisega seonduvad muudatused ........................................................ 486.3 Riigikohtu üldkogu otsusega 3-3-1-44-11 seonduvad muudatused ............................... 48VII. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavadkulud ja tulud ............................................................................................................................ 49VIII. Rakendusaktid ................................................................................................................. 49IX. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 50X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine .......................................................... 502

II. Seaduse eesmärkVabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkt 5e sätestab järgmist: “Eestimajanduse konkurentsivõime tõstmiseks loome soodsa keskkonna välistudengite jatippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitab Eestisse luua teadus- ja kompetentsikeskusi ningtagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõudu.“ Käesolev eelnõu on välja töötatudnimetatud eesmärgi täitmiseks, nähes ette soodsamad tingimused Eestisse ajutiseltsaabumiseks ja elama asumiseks neile isikutele, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse.Eelnõu on väljatöötatud ka järgmiste direktiivide ülevõtmiseks:- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. a direktiiv 2011/51/EL, millegamuudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisalarahvusvahelise kaitse saajatele (edaspidi direktiiv 2011/51/EL);- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 2011. a direktiiv 2011/98/ELkolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loataotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatestriikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (edaspidi direktiiv 2011/98/EL).Kehtiva välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) kohaselt ei kohaldata välismaalase suhtes,kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmiseseaduses sätestatud korras direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikidekodanike staatuse kohta III peatükis sätestatud õiguseid, mille annab välismaalaselepikaajalise elaniku elamisluba. Eelnõu eesmärgiks on saavutada olukord, kus rahvusvahelisekaitse saajatel oleks õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ (edaspididirektiiv 2003/109/EÜ) osutatud pikaajalise elaniku staatusele kõikides liikmesriikidessarnastel tingimustel.Direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisest tulenevalt on eelnõu eesmärgiks sätestada ühtse loataotlemise menetlus, mille tulemusel ühe haldustoiminguga antakse välja ühtne luba, milleson ühendatud elamis- ja tööluba. Eelnõuga kaotatakse VMS-st tööloa andmist puudutavregulatsioon. Üldreeglina on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis töötada.Kehtiva VMS-i järgi on tööluba töötamiseks nõutav välismaalasel, kellele on antud tähtajalineelamisluba õppimiseks. Vastav nõue kaotatakse.Eelnõuga kavandatud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatusteeesmärgiks on viia siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärusega (EÜ) nr 444/2009, 28. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide jabiomeetria standardite kohta. Eelnõuga muudetakse isikut tõendava dokumendi taotlemiselsõrmejälgede hõivamise vanuse alampiiri.Eelnõu eesmärgiks on lisaks eelnevalt märgitule sätestada VMS-s muudatus tulenevaltRiigikohtu üldkogu kohtuotsusest 3-3-1-44-11. Muudatusega antakse põhiseaduse § 27 lõikes5 sätestatud põhiõiguse tagamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) seadusegaõigus teha diskretsiooniotsus, mis on vajalik juhuks, kui välismaalane, kes on võtnudkohustuse Eestist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaalvõi saanud Eestist lahkumiseks toetust, taotleb tähtajalist elamisluba elama asumisekslähedase sugulase juurde Eestis ning seda põhjusel, et välismaalase hooldus on ainuvõimaliküksnes Eestis elava lähedase juures.3

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele,mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida isikute, kes ei ole selle riigikodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetudrahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse andmise kohustust. Seega puudubisikul, kes ei ole selle riigi kodanik, inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabumiseksja seal viibimiseks. Eeltoodud põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohusoma kohtulahendites.VMS ei reguleeri Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna ega ŠveitsiKonföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid, vaidseda reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei reguleeri VMS nende kolmandateriikide kodanike, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, Eestisse saabumise ja Eestis viibimiseõiguslikke aluseid, vaid need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmiseseaduses.Nagu nähtub eeltoodust, ei ole kolmanda riigi kodanikul ka õigust asuda elama Eestisseõppimise, töötamise või ettevõtlusega tegelemise eesmärgil. Seetõttu ei saa erinevatelevälismaalasete gruppidele elamisloa andmiseks või pikendamiseks erinevate tingimusteseadmine või erinevate pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustesätestamine VMS-s mingil viisil välismaalaste olematuid õigusi riivata.2.1 Haridus- ja töörändega seonduvate probleemide olemus ja eesmärgi püstitusSeonduvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punktiga 5e VMS muudatusteväljatöötamise protsessi kaasatud partnerite poolt tõstatati mitmeid probleeme, millestpeamised olid seaduslikul alusel Eestisse tööle ning õppima tuleku keerulisus ning aja- jarahaline kulukus. VMS ei ole piisavalt paindlik võimaldamaks lisandväärtust andvatel isikutelseaduslikul alusel kiirelt riiki siseneda ning tööle või õppima asuda. Eestile lisandväärtustandvad isikud on näiteks vajalike oskustega töötajad ehk tippspetsialistid, teadlased-õppejõudning eelkõige doktori-, kuid ka magistriõppe üliõpilased (vajalikud kõrgharidussüsteemile).Probleemil oli mitmeid põhjuseid: riiki sisenemine on välisesinduste vähesuse tõttu keeruline;ettevõtetel on raske turul konkureerida ning põhieesmärki täita, sest Eestis on tööjõu (eritikvalifitseeritud tööjõu) puudus; ettevõtted ei saa vajalikke töötajaid Eestisse tööle tuua, kunapuudub toetav tugisüsteem, sealhulgas kohanemisprogrammid; töötajate riiki toomisetingimused on kohaliku tööturu kaitset silmas pidades ranged.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) koostas võimalikemuudatusettepanekutega kaasneva mõjudeanalüüsi raames probleemide kirjelduse, misselgitas kvalifitseeritud tööjõu puudusest tingitud probleeme ettevõtetel. Poliitikauuringutekeskuse Praxis poolt 2012. aastal läbi viidud uuringus „Eesti väikese ja keskmise suurusegaettevõtete arengusuundumused“ ilmneb, et lisaks viie viimase aasta jooksul Eesti tööturultoimunud järskudele muudatustele on muutunud ka ettevõtjate ootused töötajakvalifikatsioonile ja tööülesannetele. Eesti ettevõtted väärtustavad senisest enam kõrgeteametialaste oskustega töötajate panust ettevõtte arengusse. Uuringus ilmneb, et 2011. aastaseisuga on 2005. aastaga võrreldes mõningaselt lihtsustunud liht-, oskus- ja käsitööliste,seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja müügitöötajate leidmine. Samas keskastmespetsialistide, tehnikute ja tippspetsialistide leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.2005. aastal pidas tippspetsialistide kaasamist oma ettevõttesse keeruliseks kõigest 43%sarnasesse uuringusse kaasatud ettevõtetest. 2011. aastal pidas tippspetsialistide värbamistraskendatuks täpselt 70% uuringu valimisse sattunud ettevõtetest. Sellest tulenevalt võib4

järeldada, et Eesti majanduses toimusid kriisiaastatel struktuursed muutused ja ekspordisenisest suurem osatähtsus majanduses tingib ka suurema tippspetsialistide nõudluse. Uuringukäigus saadud tulemused peegeldavad ka Statistikaameti hõivenäitajaid – kui hõivatudlihttööliste arv oli 2011. aastal võrreldes 2005. aastaga vähenenud 10700 võrra, siistippspetsialistide arv suurenes samal perioodil 29200 inimese võrra. Arvestades majandusearengutrende, mille keskmes on kõrgtehnoloogiline tootmine, infotehnoloogia areng ningfinantssektori jätkusuutlik toimimine, on tippspetsialistide senisest suurem kaasatus Eestimajanduse arengu üheks peamiseks eduteguriks.2011. aastast alates on sinise kaardi alusel võimalik Euroopa Liidus kõrgematkutsekvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks värvata kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Kuigisinise kaardi eesmärgiks on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine EuroopaLiitu, on taotlejale seatud ilmselgelt ebaproportsionaalselt kõrged kvalifikatsiooninõuetetõestamisega seonduvad protseduurid:- sinise kaardi taotleja peab omama kõrgharidust või vähemalt viieaastast erialasttöökogemust, mille tõestamine osutub praktikas kutsekvalifikatsiooni vastavusetõestamise tõttu ajakulukaks ning tihti ka ebaratsionaalseks;- kui välismaalane soovib sinise kaardi kehtivusaja esimese kahe aasta jooksul omatööandjat vahetada, peab uus tööandja hankima Eesti Töötukassa (edaspidiTöötukassa) loa, mis antakse juhul, kui ettevõte ei leia Eestist vastava erialaseettevalmistusega töötajat.Sinise kaardi alusel töötaja värbamiseks peab tööandja läbi tegema keerulise bürokraatlikuprotsessi, mis koosneb alljärgnevast:- tööandja esitab PPA-le vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu võitööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud jakohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle võtma sõlmitud lepingus võitehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaletöökohale;- taotleja esitab pädeva asutuse hinnangu, otsuse taotleja kõrgema kutsekvalifikatsioonitunnustamise kohta või dokumendid, mis tõendavad taotleja vähemalt viieaastasterialase töö kogemust (nimetatud hinnangu võib esitada tööandja, kes soovib taotlejattööle võtta).Taotlejal on õigus sinise kaardi alusel riiki siseneda alles pärast kutsekvalifikatsioonivastavuse tunnustamise protsessi. Vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseseadusele annab pädev organ oma vastuse kutsekvalifikatsiooni vastavuse osas ühe kuujooksul. Kui taotluses esinevad puudused või ilmnevad menetluse käigus täiendavad asjaolud,siis võib see protsess venida kuni kahe kuu pikkuseks. PPA statistikast selgus, et 2012. aastalväljastati sinine kaart vaid 16 isikule. Välismaalase palkamise alternatiivseks võimaluseks onelamisloa taotlemine töötamise alusel ning nende isikute riiki sisenemise puhul peab tööandjaläbi tegema alljärgnevad protseduurid:- ettevõte kaardistab oma vajadused täiendava tööjõu palkamiseks;- ettevõte korraldab kolmenädalase konkursi vajamineva töötaja leidmiseks Eestist;- ettevõte otsib vajaminevat tööjõudu välisriikidest;- ettevõte taotleb Töötukassalt loa töötaja Eestisse toomiseks, Töötukassal on aegaotsustada 7 päeva;- välismaalane esitab taotluse Eesti välisesinduse riigis;- välisesindus edastab taotluse PPA-le;5

- ettevõte kinnitab PPA-le kahe kuu jooksul, et võtab soovitud välismaalase tööle jaedastab ühtlasi Töötukassalt saadud loa ja töölepingu andmed;- PPA langetab otsuse kahe kuu jooksul.Eelpool nimetatud protsesside keerukus ning ajakulu tingivad vajaduse luua ettevõteteletingimused kõrgepalgaliste välisriigi tippspetsialistide kaasamiseks senisest märkimisväärseltlihtsustatud korras võimalikult vähese ajakuluga. Eesmärgiks on võimaldada Eesti ettevõteteletippspetsialisti tööle värbamine nädalapäevade jooksul.Konkurentsivõime arendamise kava „Eesti 2020“ seab eesmärgiks suurendada Eesti ekspordiosatähtsust maailma kaubanduses 0,11%-ni. Ühe peamise eesmärki toetava meetmena onEesti 2020 esile toonud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse suurendamise ettevõtetekonkurentsivõime arendamiseks tulevikus. Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2019 toob esileasjaolu, et lihttöö osatähtsus on selgelt langemas, kuid vajadus spetsialistide, oskustöölistening seadmeoperaatorite järele suureneb peaaegu kõigis tööstusharudes. Ühtlasi juhitakseuuringus tähelepanu ka asjaolule, et hõivatute arvu kasv leiab peamiselt aset valdkondades,kus loodav lisandväärtus töötaja kohta on suurem või on potentsiaali selle olulisekskasvatamiseks. Keskmisest kõrgema lisandväärtusega sektorite eelisarendamiselekeskendutakse ka perioodi 2014-2020 Eesti Innovatsiooni- ja Ettevõtlusstrateegiakoostamisel. Kasvualadele suunatud fookuse kaudu maksimeeritakse lootustandvate haruderahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle üheks eelduseks on välisriikide spetsialistideoskusteabe võimalikult suur kaasatus Eesti majandusarengu hüvanguks.Hetkeolukord kõrghariduses on sarnane nagu selgus Haridus- ja Teadusministeeriumi(edaspidi HTM) muudatusettepanekute juurde lisatud mõjudeanalüüsist. Eesti pole oluliselmääral muutnud rändepoliitikaid lisandväärtust loovate isikute sisserände soodustamiseks,seega on käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused oluliseks tegevuseks.OECD Rahvusvahelise rände prognoosi 2012 1 kohaselt on avaliku arvamuse surve tinginudpaljudes riikides kasutusele võtma palju piiravamad rändepoliitika meetmed, kunataastumisprotsess majanduskriisist on edenenud aeglaselt ja muret valmistab kõrge töötusemäär. Euroopa vananev elanikkond on üks suurtest väljakutsetest EL-i jaoks tervikuna kui kaigale liikmesriigile. Hästijuhitud migratsioonipoliitikal on oluline roll, et aidata parandadavananemisest tulenevaid tööjõu puudujääke ning kompenseerida tööturul vajalikke oskuseid.Euroopa üks lahendusteedest on lootused seadnud kolmandatele riikidele, et seeläbi täitavakantseid töökohti kui ka toetada majanduse kasvu. 2Kõrghariduse rahvusvahelistumine on globaalne trend, mobiilsete üliõpilaste arvkahekordistub iga viie aastaga. Teaduses on rahvusvaheline koostöö lahutamatu osa igapäevatöös. Eesti jaoks on oluline jõuda olukorda, kus sisse- ja väljaliikuvate üliõpilaste voodoleksid ligilähedases tasakaalus ning Eesti oleks atraktiivne andekate välisüliõpilasteõppimise ning välisteadlaste-õppejõudude töötamise sihtkoht. Kuigi senini onrahvusvahelistumise sihte vaadatud valdkonna spetsiifilistena, vajab teema ühtset ja laiematkäsitlust. Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumine ei ole eesmärk omaette, vajalik onsidustamine teiste valdkondadega. Seni on Eesti võrreldes teiste riikidega suutnudkolmandatest riikidest tulnud inimesi oma tööturuga siduda vähe (joonis 1). Sealsamas on1 Rahvusvahelise rände prognoos. OECD, 2012. http://browse.oecdbookshop.org/oecd/pdfs/free/811207we5.pdf2New skills and jobs in Europe: Pathways towards full employment. Euroopa Komisjon, teaduse jainnovatsiooni peadirektoraat, 2012. http://ec.europa.eu/research/social-sciences/pdf/new-skils-and-jobs-ineurope_en.pdf6

Eesti nooremaealiste elanike arvu prognoos negatiivne stabiliseerudes aastast 2025 (joonis 2).Eeltoodust lähtuvalt on tekkinud arusaam, et rahvusvahelistumine kõrghariduses ja teaduseson vajalik, et muuta Eesti ühiskond avatumaks ja tolerantsemaks, aidata kaasateadmistepõhise majanduse kujunemisele ning tagada kõrghariduses kvaliteet jakonkurentsivõime.Joonis 1. Rahvusvahelise migratsiooni panus tööjõu kasvu, 2000-10 3Joonis 2. 15-34 aastaste Eesti elanike arvu prognoos (baasiks on 2010. aasta andmed) 4Välisüliõpilaste arv 5 riigis on otseselt seotud erinevate teguritega: riigi ja tema kõrgkoolidening kõrghariduse üldisest positiivsest tuntusest, pakutavate erialade mahust javalikuvõimalustest, õppeasutuste suutlikkusest välisüliõpilaste mahtu tõsta,migratsioonipoliitikast ja muudest teguritest. Samas on Eestile täpselt teadmata, kui palju onneid võimalikke üliõpilasi, kes on eelnevatel põhjustel valinud mõne teise riigi õpikohaks.3 OECD, 2012. Rahvusvahelise rände prognoos 20124 (Allikas: Eurostat, convergence scenario)5 Siin ja edaspidi: Välisüliõpilased on need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes "Eesti" (või "määramata" või "tühi")ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.7

Study in Estonia 6 egiidi alla kõrghariduse rahvusvahelistumise turustamisega alustati neliaastat tagasi. Lisaks tasemeõpet tutvustavatele turundustegevustele pakub Study in Estoniavahetustudengitele igakülgset infot õppimisvõimaluste kohta Eestis. Arvestades ressursse onturundustegevused toimunud valitud sihtriikides. Study in Estonia sihtriigid on valitudkoostöös õppeasutustega. Kõrge tähtsusega prioriteetriikide hulka kuuluvad Soome,Venemaa, Türgi ja Hiina RV. Lisaks viiakse ühiseid tegevusi läbi teisese tähtsusega riikides,sealhulgas Lätis ja USA-s. Eelmisel aastal testiti uue turuna Indiat ning alustatisissejuhatavate ühistegevustega Gruusias. Kuigi välisüliõpilastele suunatud turundus on Eestilsuhtlemiselt uus tegevus, on HTM-l ja nende partneritel ennekõike olnud hea meel, etvälisüliõpilaste arv on siiani iga aastaga tõusnud (tabel 1).Tabel 1. Välistudengite vastuvõtt ja tasemeõppes õppivad välistudengid Eesti kõrgkoolides2005-2011 7 .2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13Vastuvõtt 309 245 296 328 348 457 617 755*sh kolmandatest83 87 138 158 202 240 260*riikidestMuutus5% 59% 14% 28% 19% 8%*kolmandatestriikidest päritvälisüliõpilastearvus (%)Õppimine 840 901 885 908 1072 1104 1573 1810*sh kolmandatestriikidestmuutuskolmandatestriikidest päritvälisüliõpilastearvus (%)*kinnitamata andmed- - 166 213 345 453 54828% 62% 31% 20%Study in Estonia prioriteetriikide valikul lähtuti välistudengite saamise potentsiaalist. EuroopaLiidu liikmesriigid jäid valdavalt valikust välja, kuna EL liikmesriigi noortele on Eestisõppimine kallis, lisaks elamiskuludele lisandub ka õppemaks (mis puudub mitmes riigissootuks). Kuna Eesti on endiselt võrreldes näiteks UK või Skandinaavia riikidega suhteliseltvähematraktiivne koht õppimiseks on nö tajutud hind seda suurem. Seetõttu on väga olulisedstipendiumid, mida Eesti riiki tulles on üliõpilastel võimalik taotleda.Väljaspool EL-i asuvatest riikidest valiti välja need riigid, kus on olemas Eesti diplomaatilineesindus ning millel on olemas selge argument (Türgi - väga noor rahvastiku keskmine vanus,defitsiit kõikidel haridusastmetel, suhteliselt hea haridustase; Hiina- suur turg ja ülioluline rollmaailmamajanduses; Venemaa - naaber, suur turg, suhteliselt väike kultuuriline erinevus).Lisaks keskselt olulistele ning ühtselt Study in Estonia egiidi all aktiivsemat turundustegevusttehtavatele riikidele, on kõikidel koolidel omad prioriteetriigid, mis on eelkõige tingitud kooliprofiilist ning inglise keeles pakutavate õppekavade nimistust (nt Tartu Ülikoolil Ukraina,Tallinna Ülikoolil Jaapan).6 www.studyinestonia.ee7 Allikas: EHIS/SA Archimedes (*oktoobris 2012 esitatud esialgsed andmed andmed)8

Muud kolmandad riigid 22 41 51 65 60Kokku 166 213 345 453 548Kuna kolmandatest riikidest pärit tudengite arvud on väiksed, siis HTM-i hinnangul järeldusinende pealt teha on raske. Tundub, et viimasel ajal on jõudsalt kasvamas Gruusiast, Türgist jaIraanist pärit tudengite arv, mis on viimastel aastatel pea igal aastal kahekordistunud.Nagu öeldud on just välisdoktorante alates 2008. aastast olulisel määral lisaksriigieelarvelistele vahenditele toetatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast doktoriõppe jarahvusvahelistumise programmist „DoRa“, mille siht on olnud TA&I strateegiaeelisarendatavatel valdkondadel. Võrdluses teiste astetega on näha, et stipendiumitevaldkondlik eraldamine määrab oluliselt välistudengite valikuid. Uue tõukefondide perioodiplaneerimisel jätkatakse alustatud fokuseerimist keskendudes enam TA-asutuste jakõrgkoolide missioonivaldkondade ja majandusele oluliste valdkondade tugevdamisele.Ingliskeelsete õppekavade või ingliskeelsete õpperühmadega õppekavade arv on viimastelaastatel oluliselt tõusnud. Nende õppekavade arv, kus õppijate puhul oli EHIS-sse märgitudõppekeeleks ainult inglise keel, on kasvanud 2007/08. õa 8-lt 2011/12. õa-ks 18-le. Kunaõppekavade koguarv on sel perioodil vähenenud, siis on ainult inglise keelse õppekeelegaõppuritega õppekavade osakaal suurenenud 0,8%-lt 2,4%-le.2011/2012. õppeaastal on meie ülikoolides 32 bakalaureuse, 86 magistri ja 63 doktorantuuriõppekava, mille õppekeeleks on nii inglise kui ka eesti keel. 2012. aastal turundavadkõrgkoolid Study in Estonia raames ca 100 õppekava, millest pea pooled on magistriõppetasemel. Vähemalt üks nö rahvusvahelise suunitlusega tasemeõppe kava on olemas kõikidelavalik-õiguslikel ülikoolidel ja EBS-l. Peaaegu täiesti katmata on aga rakenduskõrghariduserahvusvahelistumine.Alates 2013. aastast muutub kõrgharidusstandardis õppekeele regulatsioon ja see muudatusvõib teataval määral luua juurde puhtaid ingliskeelseid õppekavasid, kuna puudub võimaluskakskeelseid õppekavasid avada. 8 Samas näeb HTM ette õppekavade koguarvu vähendamist.Seega võib oletada, et õppeasutustel tekib surve ingliskeelsete õppekavade olemasolupõhjendada ning välistudengite arvu suurendada. Kui õpperühmi ei ole suudetud aastaid täita,võib senini kakskeelselt toimetanud õppekavad muutuda ainult eesti keelseteks.Kui vaadata õppekavade struktuuri, siis üldjuhul nõuab uue, puhtalt ingliskeelse õppekavaavamine nii riigipoolset lisaressurssi, kui ka võtab üldjuhul aega kuni välismaalased sellele teeleiavad. Juhul kui riiklik poliitika ei toeta edaspidi uute õppekavade teket, on üliõpilaste arvutõus võimalik eelkõige pehmetel erialadel. Loodus- ja täppisteaduste, tehnika ja tervisevaldkondadesse vastuvõtu suurendamine tähendaks riiklikke lisainvesteeringuid (ntveterinaaria laborite väljaehitamist, IT Akadeemia pidevat toetamist jms).Seega võib ennustada, et võõrkeelsete õppekavade arvu kasv peale 2013-2014 aastaümberkorraldusi uuesti stabiliseerub ning trendina vähehaaval endiselt kasvab (suurusjärguspaar uut avatavat kava aastas). Samas hüppelist kasvu välisüliõpilaste riiki tulekul HTM etteei näe ja kasv jätkub pigem stabiilselt, kuid kasvukõver jääb suhteliselt madalaks (v.ajuhtudel, kus riiklikud investeeringud valdkonna kiireks rahvusvahelistumiseks on laiemad).8Õppekavad, kus nt ingliskeelne õpperühm avatakse üliõpilaste olemasolul10

„iGraduate“ välisüliõpilaste uuring näitab, et kui Eestis õppimise ja elamisega ollakse rahul,siis probleemina tõstatub, et õpingute ajal on keeruline tööd leida. PPA andmetel on 2011.aastal õpingute kõrvalt tööluba taotlenud 27 välisüliõpilast ja pikendanud 14. See on väike osakõigist välisüliõpilastest. Põhjuseks võib olla ka see, et tööandjatele on kolmandast riigistpärit üliõpilase töölevõtmine aja- ja ressursimahukas protsess ja sellest tulenevalt ei nähtaneid potentsiaalse töötajana. Siin aitaks kaasa ka talendipoliitika korraldamine, et tööandjadoleksid informeeritud, millistel erialadel ja millise taustaga välisüliõpilasi Eestis õpib jamilline on nende potentsiaal. Kindlasti omab siin mõju ka ebaselge staatus peale õpingutelõppemist.Paljud riigid lubavad ja soodustavad välisüliõpilastel õpingute kõrval töötamist. Paljud OECDriigid näevad välistudengites, mitte üksnes kõrgkoolide rahastamisallikat, vaid teadmisteloojaid, kelle riigis viibimise staatus täieneb lisaks õppija saatusele töötaja staatusega.Mõned näited riikidest, kes on soodustanud välistudengite töötamist (allikas OECDoskustestrateegia):- Austria ja Saksamaa on avanud oma tööturu õppuritele pärast lõpetamist;- Tšehhi soodustab välisõppurite sisenemist tööturule nii peale teise kui kolmandaharidusastme lõpetamist, sh ei pea lõpetajad enam eraldi tööluba taotlema;- Norras võivad välisüliõpilased õpingute ajal töötada osaajaga, kuid nendepereliikmetel on lubatud täisajaga töö. Norra ülikoolides lõpetanud välistudengidvõivad aga taotleda 6-kuulist luba oma kvalifikatsioonile vastava töö otsimiseks;- Šveitsis võivad välitudengid jääda riigi 6 kuuks töö otsimise eesmärgil;- Jaapan lubab välistudengitel jääda riiki peale lõpetamist varasema 6 kuu asemel kuni 1aastaks peale lõpetamist;- USA lubab jääda välistudengitel riiki 1 aastaks peale lõpetamist, et leida erialane töö.Sealsamas loodusteaduste, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika lõpetajad võivadtaotleda 17 kuulist lõpetamise järgset töötamist.- Austraalia, Kanada ja Suurbritannia, kes on välistudengite peamised sihtriigid,rakendavad ranget kontrolli sisseastujate ja õppeprogrammide üle, et minimaliseeridaõppimiseks ettenähtud lubade väärkasutust.Kuigi ka Eestis ei ole välisüliõpilaste töötamine seadusega keelatud, tuleb tööandjate,kõrgkoolide ja tudengite hinnangul selle realiseerimiseks näha tihti ebaproportsionaalseltpalju vaeva. Lisaks ei ole võimalik õpingute kõrvalt töötamise võimalust kasutada täiendavaturundusargumendina, et tuua Eestisse paremaid üliõpilasi. Välismaal õppimine on kallis.Eesti riigi võimalused pakkuda atraktiivseid stipendiume ja toetusi on piiratud nii arvu kuimahuga. Töötamise võimaldamine tagaks tudengite parema toimetuleku, aitaks kaasavälismaalase kohandumisele Eestis, kui ka toodaks lisandväärtust riigile ja vähendaks survetpakkuda stipendiume.Tänane seiresüsteem ei võimalda paindlikult jälgida välisüliõpilaste töö valdkondi. Kuigiüksikuid näiteid võib olla ka teistsuguseid, siis üldjuhul palgatakse välismaalastest õppureidspetsiifilistele töödele, milles eestlastel oskusi napib või mille puhul on määrav päritolumaa –näiteks tõlketööd, keeleõpe, abistamine rahvusvaheliste ürituste korraldamisel või teadustöö janad ei ole otsesteks konkurentideks tööturul tulenevalt juba ainuüksi puudulikust eesti keeleoskusest. Sealjuures on eriti ekstravagantsed juhtumid, kus ülikool soovib palgata üliõpilasetegema teadustööd, mille puhul on algusest peale teada, seda ei saa teha Eestis keegi teine.Nõuetekohaste protseduuride läbimine muutub sisuliselt tühiseks.11

Tänane välisüliõpilaste seire ei võimalda jälgida nende käitumismustreid õpingute ajal egapärast õpingute lõpetamist, et kas nad jätkavad Eestis õppimist järgmisel haridusastmel võisuunduvad tööturule.Nagu viidatud lubavad paljud riigid tasemeõppe lõpetajatel jääda pärast õpingute lõpetamistriiki tööotsimise eesmärgil – alates kolmest kuust kuni aastani. Lisaks seavad osad riigidtingimusi tööle ehk õpingute järgselt peavad välistudengid asuma tööle oma kvalifikatsioonilevastavale ametikohale.Praeguseni kehtinud regulatsioon ei võimalda lõpetamise järgselt välistudengil töö otsimiseeesmärgil Eestisse jääda. Seda, kui palju välistudengeid elamisloa pikenemise õigusi kasutaks,on puuduvate alusandmete tõttu keeruline hinnata. 2011. aastal lõpetas 81 kolmanda riigivälisüliõpilast Eesti kõrgkoolid. Valdav enamus lõpetajaid on magistritasemel kunstide,humanitaar- ja sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning loodus- ja täppisteadustevaldkondadest.Tabel 3. Välisüliõpilastest lõpetajad elukohamaa põhiselt 9Piirkond Elukohamaa 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11EL+Šveits+EuroopaMajanduspiirkondSoome 22 52 96 82 90Läti 20 20 34 15 34Saksamaa 1 7 3 6Itaalia 1 2 2 5Leedu 6 9 6 6 4Muud6 6 16 12 22EL+Šveits+EuroopaMajanduspiirkonna riigidKokku 56 87 161 120 161Kolmandad riigid Hiina 15 10 21 21 32Venemaa 5 1 7 10 13Ameerika Ühendriigid 1 3 4 4 6Ukraina 1 2 2 6Muud kolmandad riigid 1 3 10 21 24Kokku 23 17 44 58 81Kogusumma 79 104 205 178 242Euroopa Komisjon raportis õpirände direktiivi kohta on jõutud järelduseni, et liikmesriigidvõiks eraldi käsitleda kolmandate riikide üliõpilaste juurdepääsu töökohtadele pärast õpingutelõppemist, kuna see tundub olevat üliõpilaste jaoks määrav tegur sihtriigi valimisel ja ühisthuvi pakkuv küsimus olukorras, mida iseloomustab tööealise elanikkonna vähenemine jaüleilmne vajadus kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele.Uuel tõukefondide perioodil planeeritakse senisest enam tähelepanu pöörata tudengite, shvälistudengite, praktika- ja töötamisvõimalustele parandamiseks toetades tööandjate jakõrgkoolide koostööd.9 Allikas: EHIS12

Eestis töötavate välisteadlaste arv kasvab, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit teadlastearv. T&A statistikatöö raames loetakse asutustes töötavaid välisteadlasi üle alates 2004.aastast. Tollal oli neid 58 ja nad olid pärit 19-st riigist. 2011. aastal oli välisteadlasi juba 295(218 mees- ja 77 naisteadlast) ja esindatavaid riike 51. Viimati lisandusid riikide nimistussenäiteks Armeenia, Nepal ja Palestiina omavalitsus. Enamikust riikidest oli küll vaid 1–2teadlast, kuid enim loendati 2011. aastal välisteadlasi Saksamaalt, Venemaalt ja Soomest(vastavalt 40, 33 ja 32).Tabel 4. Välisteadlased Eestis2008 2009 2010 2011Kokku välisteadlasi 179 205 251 295sh kolmandatest riikidest 69 76 99 110kolmandatest riikidest teadlaste osakaal 38,5% 37,1% 39,4% 37,3%välisteadlaste juurdekasv aastas 14,5% 22,4% 17,5%sh kolmandatest riikides 10,1% 30,3% 11,1%Kõige enam kolmandate riikide teadlasi tuleb Venemaalt (11,2%) ja Hiinast (4,1%).Järgnevad Ameerika Ühendriigid (3,7%), India (2,7%) ja Ukraina (3,4%).Tabel 5. Kolmandate riikide välisteadlased päritoluriigitiEsi kümme kolmandat riiki 2008 2009 2010 2011Venemaa 19 26 28 33 11,2%Ameerika Ühendriigid 14 12 11 11 3,7%Hiina 3 4 13 12 4,1%India 3 4 9 8 2,7%Ukraina 4 3 5 10 3,4%Jaapan 5 4 5 3 1,0%Kanada 4 4 2 2 0,7%Kolumbia 2 4 3 1 0,3%Austraalia 1 1 4 3 1,0%Valgevene 2 1 2 3 1,0%KOKKU 57 63 82 86 29,2%osakaal 2011välisteadlastestAntud andmete puhul ei ole võimalik eristada, kui palju teadlasi tuleb Eestisse elamisloa, shkui palju elamisloaga teadustööks, kui palju viisa alusel. Samuti ei ole võimalik hinnata,milline on siin töötavate välisteadlaste töökoormus. Ülikoolide esitatud ülevaate põhjal 10 võibjäreldada, et valdav osa välisteadlastest töötab osalise koormusega ning neil oleks ressurssitöötada täiendavalt ka teise tööandja juures. Sealjuures ei näe ülikoolid probleemi, et esmanetööandaja, kelle juurde teadlane Eesti töötamiseks elamisluba taotles, oleks vastustavas rollis.Välisteadlaste arv on võrreldes välisüliõpilaste arvudega rohkem sõltuvuses kaudsetestmõjudest ja laiemast elu ja töökeskkonnast. Sarnaselt välisüliõpilastega ei ole teada, millistelpõhjusel teadlased otsustavad Eestisse mitte tulla ja valivad töökohaks mõne muu riigi.Järgnevalt kirjeldatakse tegevusi, mis on tehtud HTM-i haldusalas ja mis mõjutavad jatoetavad välisteadlaste Eestisse tööle asumist. Koostööpotentsiaali kolmandate riikidega10 EURAXESS võrgustiku koosolek13

näitavad nii ühispublikatsioonid kui ka kolmandate riikidega ühine osalemine 7.raamprogrammi projektides.2010. a käivitus teaduse rahvusvahelistumise programm, mille eesmärkideks on Eesti teadusjaarendusasutuste rahvusvahelise koostöövõimaluste avardamine, Eesti osaluse toetamineEuroopa teadusruumi, Läänemere piirkonna strateegia ning teiste EL-i teaduspoliitikaalgatuste elluviimisel, teaduskoostöö edendamine Eesti jaoks oluliste partneritega kogumaailmas, Eesti teaduse rahvusvahelistumise monitooring ning tutvustamine nii kodu- kuivälismaal.Kui EL-s keskmiselt kasvab aastane publikatsioonide arv kiirusega 5% aastas, siis Eestil onkeskmine kasv 11%. Aastatel 2000-2007 on 10% enam tsiteeritud publikatsioonide arvuaastane kasv Eestil 18,2% EL-i 5,9% vastu, mis näitab Eesti mõjukuse kasvu teadusmaailmas.Vastavalt rahvusvahelise praktikale on võimalik tõmmata teatud korrelatsiooneühispublikatsioonide ja Eestisse tulevate välisteadlaste riikide vahel. Eesti ja partnerriikidekoostöös valmivate teaduspublikatsioonide arv on ajas stabiliseerunud ning mõnevõrravähenenud. Kui 1990. aastate keskpaigas valmisid koostöös umbes pooled kõigistpublikatsioonidest siis 2010. moodustasid ühispublikatsioonid ca 45%. Olulisemadkoostööpartnerid asuvad 2010. aasta koostöö intensiivsuse järjekorras Rootsis, Soomes,Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Inglismaal. Olulisematest väiksematestkoostööpartneritest on koostöö viimasel aastal intensiivistunud Austria ja Kanada teadlastega,traditsioonilistest partneritest on tähtsust kaotanud Venemaa ja Taani. 2010-2011 ISI WEB ofScience´i andmebaaside põhjal võib öelda, et enim ühispublikatsioone kolmandate riikideteadlastega valmib koostöös USA, Venemaa ja Hiinaga (tabel 6).Tabel 6. Ühispublikatsioonid top 10 kolmandate riikide teadlastega 2010-2011RiikArvUSA 421Venemaa 246Hiina 147Türgi 136India 132Horvaatia 131Ukraina 128Brasiilia 124Uus-Meremaa 124Lõuna-Korea 118Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti osalus EL 7 T&Araamprogrammis on edukas. 2010. ja 2011. a ilmunud aruannete 11 põhjal ületab võrdseteltingimustel teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerivate Eesti partneritetaotluste edukus EL keskmist, Eesti on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas ning onabsoluutsel juhtpositsioonil Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatudkogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta. Kokku osaleb raamprogrammis (2007-2013)oktoobri 2011 seisuga erinevates projektides 340 Eesti organisatsiooni, keda EuroopaKomisjoni poolt finantseeritakse kokku 54,6 mln euroga. Kokku toodi Eestisse 2010. a11 Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme Report of the Expert Group Final Report 12 November 2010;Third FP7 Monitoring Report „Monitoring Report 2009“, 13 July 201014

välismaiseid T&A investeeringuid 26,6 mln euro ulatuses, mis moodustas 11,5% T&Akoguinvesteeringutest.7. raamprogrammi (7RP) vahehindamise põhjal on teada, et 7RP projektides osalejatest 6%on pärit kolmandatest riikidest. Teadlasmobiilsusprogrammi „Inimesed“ raames on toetustsaanud teadlased rohkem kui 80-st eri riigist. Uuringud näitavad, et 17% EL-i doktorantidestpärineb väljaspool EL-i. Kõige enam doktorante EL-i tuleb Hiinast, Mehhikost, USAst,Brasiilias, Tuneesiast, Marokost, Indiast, Alžeeriast ja Kolumbiast ja seda peamiseltSuurbritanniasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Rootsi ja Austriasse.4,8% Eesti koostööpartneritest 7RP-s on kolmandatest riikidest, ühes konsortsiumis ollakse39 erinevast riigist organisatsioonidega. Suurimad koostööpartnerid: Venemaa, Ukraina,Lõuna Aafrika (tabel 7).Tabel 7. Eesti koostööpartnerite arv kolmandatest riikidest 7RP-sRiikArvVenemaa 41Ukraina 14Lõuna-AafrikaVabariik14Kanada 10Hiina 10Gruusia 9Makedoonia 8Valgevene 7India 7Montenegro 7PereränneKuigi pereränne on oluliseks küsimuseks ka magistritaseme välisüliõpilaste juures(magistriõppe välisüliõpilaste keskmine vanus 2011/2012 õppeaastal on ligikaudu 26,5 aastat)määrates nii mõnegi hea üliõpilaskandidaadi õppimise sihtriigi valiku, siis teadlaste puhultõuseb selle osatähtsus olulisel määral arvestades inimeste keskmiseid vanuseid (andmed polekättesaadavad, kuid lähtudes senisest praktikast on tegemist üldjuhul pereinimestega).Üks pool pererändega kaasnevatest murekohtadest puudutab taotlemise protseduure, kuidkindlasti ei saa alahinnata Eestis kohapeal sobiva keskkonda ja taustsüsteemi tagamist, mistoetab perekonna ja lastega Eestisse elama asumist. HTM-i haldusalasse kuulubrahvusvahelise üldhariduse arendamine ja õppele ligipääsetavuse tagamine. HTM haldusalaeelarves on iga-aastase baasina planeeritud vahendeid rahvusvahelise üldhariduseedendamiseks Tallinas ja Tartus. Rahevusvahelist õpet toetetakse Tallinna Inglise Kolledžis,Eesti Rahvusvahelises Koolis, Euroopa Koolis ja Miina Härma Gümnaasiumis. NäiteksTallinna Inglise Kolledž on avanud gümnaasiumiastme õppekava (Diploma Programme) jaalgkoolis (Primary Years Programme) 1. ja 2. klassi. Sel õppeaastal 1. klassi astunutest on ¾peredest, kus vähemalt üks vanematest on välismaalane ning vähemalt ¼ õpilastest ei valdaeesti keelt. Klasside täituvuseks on 24 õpilast klassis. Tartus Miina Härma Gümnaasiumis onavatud gümnaasiumiastme õppekava (Diploma Programme), kus õpib ühtekokku 31 õpilast,hetkel välismaalasi kolm. Lisaks õpib koolis hetkel veel 15 välismaalast algkooli ja põhikooli15

klassides individuaalse õppekava alusel, mille rakendamisel kasutatakse rahvusvaheliselttunnustatud IB õppekava meetodeid. Algkooli (Primary Years Programme) 1. klass avatakse2013. a sügisel peale akrediteeringu saamist.1. septembril 2013. a avatakse Tallinna Euroopa Kool. Õppetegevus hakkab toimumapõhiliselt inglise keeles Euroopa Kooli õppekava (European Baccalaureate) alusel. Kooliavamisel võetakse vastu eelkooli-, algkooli- ja põhikooliealisi lapsi (valdavalt 4-15 aastaseidlapsi), seejärel avatakse iga järgnev klass aasta kaupa kuni gümnaasiumiastme lõpuni.Euroopa Koolide eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele,Tallinnas 2012. a tegutsemist alustanud IT-agentuuri töötajate lastele. Lisaks võimaldab uuskool rahvusvahelist haridust välisekspertide, Eesti diplomaatide ja välisriikide diplomaatidelastele. Euroopa Koolis edukalt läbitud õppeaastaid ja nendega seoses välja antud diplomeidja tunnistusi tunnustatakse liikmesriikide territooriumil Euroopa Koolide kuratooriumikehtestatud tingimustel, mis võimaldab nt teadlastel kergemini liikuda ühest liikemesriigistteise koos perega.Lastehoiuteenuse pakkumine on kohalike omavalitsuste pädevuses, kuid nii mitmedkiülikoolid, on ise võtnud nõuks lastehoiu teenust korralda oma tudengitele ja töötajatele, kaspüsiva teenusena (Tallinna Ülikool), ajutiselt näiteks sessiperioodiks (Tartu Ülikool) võitoetatakse kohti tavalasteaedades (Tallinna Tehnikaülikool).Kui välisüliõpilased saavad tuge Study in Estonia egiidi alla koonduva välistudengeid toetavavõrgustiku tegevuse kaudu, siis välisteadlaste toetamiseks on ellu kutsutud EuroopaKomisjoni poolt EURAXESS võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on pakkuda mobiilseteleteadlastele ja nende pereliikmetele praktilist nõu ja usaldusväärset infot kõigis mobiilsustpuudutavates küsimustes. Võrgustikku kuulub ligi 200 organisatsiooni 37 riigist. EURAXESSServices võrgustiku poolt kaetavate teemade ring on lai, hõlmates selliseid valdkondi naguviisad, elamis- ja tööload, kvalifikatsioonide tunnustamine, vabad töökohad teadussfääris,maksustamine, sotsiaalkindlustus, arstiabi kättesaadavus, kohalik olme. Info kättesaadavuseparandamiseks on loodud üleeuroopaline EURAXESS portaal ning riiklikud EURAXESSportaalid 37 riigis 12 . Eestis kuuluvad võrgustikku SA Eesti Teadusagentuur, SA Archimedes,Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja EestiMaaülikool. EURAXESS omab kontaktpunkte ka väljaspool Euroopat: USA-s, Jaapanis,Hiinas, Indias ja ASEAN riikides (Singapur, Indoneesia, Tai, Malaisia). EURAXESS Linkspakub teavet töötamisvõimalustest Euroopas, riikidevahelisest teaduskoostööst ja Euroopateaduspoliitikast ning osutab teenuseid välismaal töötavatele Euroopa teadlastele, et säilitadanende omavaheline kontakt ja side Euroopaga.PPA statistika tähtajalise elamisloa taotluste ning tähtajalise elamisloa andmise otsuste kohtanäitab, et teadus- või uurimistöö tegemise eesmärgil esitatud elamisloa puhul ei ole PPA-lolnud kordagi vajadust keelduda elamisloa andmisest. Samuti ei ole PPA keeldunudteadustegevuseks välja antud elamisloa pikendamisest. Seda võib arvestada kui Eestissetulevate välisteadlaste usaldusväärsuse näitajat.Elamislubade taotluste ja otsuste statistika kohaselt ei ole Eestisse tulevate välisteadlaste arvkõrge. PPA ja Statistikaameti andmete võrdlus näitab, et teaduslikuks tegevuseks esitatudelamisloa taotluste arv on olnud küllaltki stabiilne ning Eestis töötavate kolmandate riikideteadlaste arv on kasvanud ühtlases tempos järk-järgulise kasvamise kaudu (tabel 8). Viimastel12 http://euraxess.eu ja www.euraxess.ee16

aastatel võib mõju omada ka sinise kaardi aluse riiki tulevad teadlased, kuna nende jaoks eiole kvalifikatsiooni tõendamine probleemiks ning sinise kaardi alusel elamisloa taotlemisel oneelised võrreldes teadlasviisaga.Tabel 8. Välisteadlaste elamisloa taotlused ja otsused 132005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012* KokkuRegistreeritud tähtajaliseelamisloa taotlused 6 18 54 29 15 22 26 22 192Registreeritud tähtajaliseelamisloa pikendamise taotlused 6 7 12 8 7 14 13 11 78Tähtajalise elamisloa positiivsedotsused 5 17 43 33 15 19 25 23 180Tähtajalisest elamisloastkeelduvaid otsused 0 0 0 0 0 0 0 0 0Tähtajalise elamisloa pikendamiseotsused 6 7 12 7 8 14 13 11 78Tähtajalise elamisloapikendmaises keeldumisi 0 0 0 0 0 0 0 0 0VMS § 12 lg 1 p 1 loominguline/teaduslik tegevus; Alates 2008 VMS § 12 lg 1 p 1 teadus-või uurimistöötegemiseks / VMS § 181 lg 1 p 6 töötamine – teaduslik tegevus kuni*31.08.2012Lühiajalise töötamise registreerimisel on alates aastast 2008 eristatud lühiajalise töötamiseregistreerimist teaduslikuks tegevuseks ning sellest alates on kõigi lühiajalise töötamiseregistreerimise taotluste kohta tulnud positiivne otsus, kuigi HTM on toonud välja seisukoha,et lühiajalise töötamise vormistamine on samuti keeruline protsess.Tabel 9. Välisteadlaste lühiajalise töötamise taotlused ja otsused 142005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012*Lühiajalise töötamise registreerimisetaotlused 92 181 123 42 6 8 4 2Lühiajalise töötamise registreerimiseotsused 89 176 124 41 6 8 4 2*31.08.2012Nii nagu näitab Eesti statistika, et teadustöö tegemise eesmärgil taotletud elamislubade arv onolnud ajas küllaltki stabiilne, on Euroopa Komisjoni raport teadlasviisa direktiivi kohtaleidnud, et direktiivi alusel väljastatud elamislubade kasutuselevõtt üle-Euroopa on suhteliseltmadal ja on keskendunud peaasjalikult kuude liikmesriiki (239 loalt 2007. a, 3713 loale 2010.a). Raportis leitakse, et on oluline, et Euroopa Liit ja liikmesriigid käsitaksid teaduskoostöödkolmandate riikidega kui ühist murepunkti ning töötaksid välja (ühis)strateegia, kuidasteadlastele võimaldada riiki siseneda lihtsustatud korras. Eesti võiks sellest hoolimata kaaludatõsiselt muudatuste tegemist arvestades erinevate huvigruppide poolt esitatud toetust, etteadlaste ja üliõpilaste riiki sisenemist ja siin töötamist tuleks senisest enam toetada.Sellest tulenevalt võib kaaluda teadlastele soodsamate riiki sisenemise tingimusterakendamist. Riiki lubatud teadlased võivad vastavalt direktiivile 2005/71/EÜ teha teadustosaliselt ka teises liikmesriigis. Kuni kolm kuud võib teadlane seal tegeleda teadustöögaesimeses riigis sõlmitud võõrustamislepingu alusel. Alates kolmest kuust võib aga teine riik13 Allikas: PPA14 Allikas: PPA17

nõuda võõrustamislepingu sõlmimist ka tema enda riigi TA-asutustega. Teadlaste liikuvuse onoma siseriiklikesse õigusaktidesse inkorporeerinud 17 liikmesriiki. Ülejäänud liikmesriikides,sh Eestis, ei sätestata siseriiklikes õigusaktides sõnaselgelt, et teadlased, kellele on antud lubavälja teises liikmesriigis, võivad nende territooriumil töötada täiendava tööloata. See võibpõhjustada õiguslikku ebakindlust, mis piirab ELi-sisese liikuvuse õigust ja seda võib lugedamittevastavaks.Euroopa Komisjoni (EK) teadlasviisa direktiivi raportist hakkab ka silma Eesti teadusekahjuks rääkiv järeldus, et direktiiviga kohustatakse liikmesriike otsustama, kas elamisloataotluse peab esitama teadlane või asjaomane teadusasutus. Kuigi taotlus võetakse vastu javaadatakse läbi juhul, kui teadlane elab väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuhu ta soovibluba saada, võivad liikmesriigid vastu võtta taotluse, mis on esitatud nende territooriumilviibimise ajal. EK teadlasviisa raporti kohaselt on Eesti üks 7 liikmesriigist (Bulgaaria, Eesti,Hispaania, Küpros, Luksemburg, Sloveenia, ja Rootsi), kus võetakse esialgsed riiki lubamisetaotlused vastu ja vaadatakse läbi siis, kui taotleja elab veel väljaspool asjaomase liikmesriigiterritooriumi. Sealsamas Saksamaal, Iirimaal, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalisvaadatakse taotlused läbi siis, kui teadlane viibib asjaomase liikmesriigi territooriumil.Belgias, Tšehhi Vabariigis, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Madalmaades, Austrias, Poolas,Rumeenias Slovakkias ja Soomes on lubatud mõlemad võimalused.Arvestades asjaolu, et Eesti suurimad teadus- ja arendusasutused on ülikoolid ning teadus jakõrgharidus on tihedalt läbipõimunud, tuleb püüda leida terviklik ning selget sõnumit kandevlahendus. Tänane VMS eristab põhjendamatult teadlasi ja õppejõude. Täna on erisuseksteadlase ja õppejõu vahel õpejõudude arvestamine sisserände piirarvu hulka. Sisserändepiirarv ei ole olnud otseselt piirav õppejõudude Eestisse tööle asumisel. Küll aga ei kannatingimused ühtset sõnumit ja ei ole sisuliselt põhjendatud. Lisaks tuleks täiendavate erisustetekkimist vältida ning käsitleda akadeemilist personali ühtsetel alustel.Ülevaate kolmandatest riikidest pärit õppejõudude kohta on kättesaadav EHIS-est.Õppejõudude registri kohaselt käsitletakse õppejõududena kõiki kõrgharidustasemel otseseltõpetamisega tegelevaid isikuid, sealhulgas õpetavaid teadustöötajaid. Registrisse kantakseandmed nii töölepinguga kui ka töövõtu- või käsunduslepinguga kõrghariduse õppekavadelotseselt õppetööga tegelevate isikute ehk õpetavate isikute (sh teadustöötajad) kohta.Registrisse kantakse töötajad, kellel andmete esitamise hetkel on kehtiv tähtajaline võitähtajatu leping. Õppeasutus ei esita andmeid õpetava isiku töötamise kohta teiste tööandjatejuures, vaid ainult enda juures. Registrisse kantakse kohustuslikult kõik isikud, kelle koormusametikohal on vähemalt 3 EAP ehk hinnanguliselt ca 40 tundi kuus. Väiksema koormusegaisikute kandmine registrisse sõltub õppeasutuse vajadusest tõendada õppejõudude piisavustõppetöö läbiviimiseks.Eesti oli 2011. aastal 274 välisõppejõudu, kellest 36% (98 õppejõudu) pärineb kolmandatestriikidest. Tabelis 10 on kõrvutatud välisteadlaste ja õppejõudude arve. Tegemist onmõnevõrra jõulise meetodiga (õppejõud mõõdetud ühel ajahetkel, teadlaste puhul on võetudaasta keskmine), kuid selle põhjal on võimalik hinnata üldpilt, et tegemist on sarnasessuurusjärgus olevate gruppidega. Sealsamas võib esineda kattuvusi, et üks ja seesama isik onesitatud mõlemas kategoorias.18

Tabel 10. Välisteadlaste ja õppejõudude arv ja osakaal 2011välisteadlased välisõppejõudKokku välisteadlasi ja õppejõude 295 274sh kolmandatest riikidest 110 98kolmandatest riikidest teadlaste osakaal 37% 36%2011. aastal oli välisõppejõudude osakaal 5,1% kõigist õppejõududest. Sarnaseltvälisteadlastele on suurem osa kolmandate riikide välisõppejõude pärit Venemaalt (54), USAst(14) ja Hiinast (5) ning lisaks Valgevene (5). Veel on esindatud järgmised riigid, kust onvälisõppejõude alla viie ja enam kui 1: India, Jaapan, Ukraina, Kanada.2.2 Eesti olukorra sarnasus teiste Euroopa riikidegaEesti tööturul valitsevast vajalike oskustega tippspetsialistide puudusest, teadlaste jaõppejõudude vähesusest ning välistudengite puudusest tekkiv (või tekkida võiv) olukord ei oleunikaalne. Sarnased probleemid ning vajadus lisandväärtust toovate isikute järele, mis annabühiskonnale vajaliku ressursi ja edendab arengut, on ka teistes EL liikmesriikides, kus onrakendatud erinevaid tegevusi ja pakutud vastavatele sihtgruppidele erinevaid meetmeid jasoodustusi. HTM juhtis ettepanekute mõjuanalüüsis tähelepanu, et kõrge kvalifikatsioon jakõrgharidus on ühiskonna jaoks vajalikumad kui kunagi varem, kuna tööandjate ootusedtöötajate kvalifikatsioonile ja oskustele on oluliselt muutunud. OECD oskustestrateegia 15soovitab immigratsioonipoliitikal pöörata erilist tähelepanu oskustega inimeste rändele jalihtsustada oma riiki sisenemise tingimusi just kõrgemate oskustega migrantidele.Soovitatakse stimuleerida piiriülest kõrgharidust ja investeerida välismaistesse kogemustesse,mis aitab ettevõtetel edendada rahvusvahelist äri ja loomulikult ka teadustööd. Välisekompetentsi kaasamine toetab riigi oskuste taset kiiremini kui üksnes kohalike inimesteoskuste ja teadmiste tõstmine. Siinjuures ei ole uute teadmiste ja oskuste allikaks üksnes need,kes riiki tulevad ja siia jäävad, vaid ka need, kes koduriiki tagasi pöörduvad ja onpotentsiaalsed rahvusvahelised koostööpartnerid. Riigid võiks kujundada oma poliitikaselliseks, et see soodustaks rahvusvahelistel üliõpilastel õpingute ajal ja -järgselt võõrustavasriigis töötada nii nagu seda on ka mitmed OECD riigid teinud. Tudengites nähakse kõrgeteoskuste ja teadmistega migrantide allikat. Sealjuures eriti doktorante, kelle koolituse eesmärkon teadus- ja arendustööks ettevalmistus. Väljarännanud on ühisteaduskoostöö initsiaatoritekssoodustades tehnoloogia ja informatsiooni voogu. OECD rändeprognoosi põhjal mängivadtööjõuga ühinenud uued töötajad tööjõu suuruse säilitamisel palju olulisemat rolli kui oskustepidev täiendamine. Sealsamas ei saa alahinnata haridustaset ja kvalifikatsiooni, kuna kõrgemaharidustasemega inimeste töötuse määr on oluliselt madalam madalama kvalifikatsioonigatöötajate omast. Tulevikus ei ole lahenduseks üksnes pensionile jäävate töötajate asendamineuutega, vaid nende oskused ja haridustase, mis määravad elukutse valiku. OECD riikideandmed näitavad, et rahvusvaheliste üliõpilaste arv kasvab jätkuval ja suurem osa neist tulebAasiast, Hiinast ja Indiast. Sealsamas pole selge, kui kaua jätkub kõrge kvalifikatsioonigainimeste sisseränne Aasiast, sest nõudlus nende järele kasvab ka päritoluriikides. Kui jätkataviimaste trendide järgimist, siis aastaks 2025 kaotab Euroopa, ja ka USA, oma seniseliidripositsiooni teaduses ja tehnoloogia arengutes Aasiale. Selleks, et püsida ülemaailmsetesteadmistevõrgustikes, tuleb mitte üksnes investeerida iseenda arendamisse, vaid tuleb olla15Better Skills, Better Jobs, Better Lives. A strategic Approach to skills policies. OECD, 2012.http://skills.oecd.org/documents/OECDSkillsStrategyFINALENG.pdf19

atraktiivne ja valmis püüdma teadlasi ja investeeringuid väljastpoolt. Sealjuures haridusel, jaeelkõige kõrgharidusel, on otsustav roll. 16Seadusemuudatuste parimaks võimalikuks Eestile sobivaks lahenduseks viidi läbivõrdlusuuring teiste riikide seadusandluse ning tegevuste osas, mida on riigid näinud ettevõimaluseks lisandväärtust toovate isikute meelitamiseks (esitatud seletuskirja 3. osas).III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs3.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkti 5e rakendamineVastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punktile 5e tuleks Eestimajanduse konkurentsivõime tõstmiseks luua soodne keskkond välistudengite jatippspetsialistide Eestisse tulekuks, mis aitab Eestisse luua teadus- ja kompetentsikeskusi ningtagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõudu.Põhiseadusest ja Vabariigi Valitsuse tegevuskavast tulenevatele poliitilistele eesmärkidelevastava rändepoliitika kujundamine eeldab vastavalt rändevoogude juhtimist, muutesstruktuurselt avatumaks need rändeliigid, mis eelkõige panustavad vastavate eesmärkidetäitmisesse. Avatud struktuurne rändepoliitika eeldab eelkõige atraktiivse sotsiaalse jamajandusliku keskkonna loomist, asjakohast kohanemisprogrammi ja tugivõrgustikku ningproaktiivselt sõbraliku keskkonna kuvandi loomist ja kommunikeerimist. Elamisloa saamisetingimuste ja menetluse lihtsustamine on vaid üks meede, mis iseseisvalt ei anna olulisttulemust soositud rändeliikide atraktiivsemaks muutmisel, kuid on siiski oluline.Eesmärgipärase juhitud rändepoliitika lahutamatuks osaks on efektiivsed meetmedelamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseaduslikusisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Arvestades, et ühtsel sisepiirideta Schengeni alalavaldab ühe liikmesriigi tegevus olulist mõju ka teistele liikmesriikidele, siis onvastutustundlik suhtumine rändevoogude juhtimisse osa Euroopa Liidu ühtsesträndepoliitikast.Elamislubade andmise eesmärgiks on võimaldada Eestisse elama asuda neil isikutel, kelleelama asumine on avalikes huvides – kes panustavad Eesti majanduse-, teaduse-, haridusevõikultuuriarengusse. Selle eesmärgi täitmiseks on välismaalaste seaduses sätestatudtingimused, mida välismaalane peab elamisloa saamiseks täitma. Elamisloa taotlusemenetlemise ehk eelkontrolli käigus selgitab PPA välja kõik elamisloa andmise või andmisestkeeldumise otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud ja teeb hinnangulise otsuse – kasvälismaalase elamisloa taotlemise eesmärk on see, mis ta väidab olevat. Järelkontrolli käiguskontrollib PPA, kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloaomamise tingimustele. Kui ilmneb, et isik ei ela Eestis või ei kasuta elamislubaeesmärgipäraselt, siis tunnistatakse tema elamisluba kehtetuks. Suure väärkasutuse riskigaelamislubade suhtes on tõhusaks ennetavaks meetmeks selliste Eestisse saabumise jaelamisloa andmise tingimuste sätestamine, mis võimaldavad nimetatut hinnata juba elamisloataotluse menetluse käigus. Samas, leides optimaalsed kompensatsioonimeetmed, on võimalikmääratleda isikute grupid, kelle suhtes on viisa või elamisloa väärkasutuse risk minimaalne,mistõttu saab lihtsustada Eestisse saabumise tingimusi ja panustada eelkõige järelkontrollile.16 The World in 2025. Rising Asia and socio-ecological transition. Euroopa Komisjon, teaduse ja peadirektoraat, 2009.http://ec.europa.eu/research/social-sciences/pdf/the-world-in-2025-report_en.pdf20

Siseministeeriumi poolt koostati 2012. aastal viisatingimuste analüüs, milles tõdeti järgmist:Eestil puudub arvukas välisesinduste võrk kolmandates riikides ja ka lähitulevikus ei oleotstarbekas hulgaliselt uusi esindusi avada, sest välisesinduste ülalpidamine on kulukas.Kehtiva VMS-i kohaselt väljastatakse õppimiseks ja teadustööks ning muul põhjusellühiajaliseks töötamiseks välismaalasele pikaajaline, D-liiki viisa.Kuna D-liiki viisa on rahvuslik viisa, siis ei ole nimetatud liiki viisat võimalik taotleda teistestEuroopa Liidu liikmesriikide välisesindustest ja samuti ei väljastata D-liiki viisatesinduslepingu alusel. D-liiki viisa väljastamiseks peab taotleja pöörduma Eestivälisesindusse 17 . Eeltoodust tulenevalt tuleb tõdeda, et käesoleval ajal on viisa kuiviibimisaluse vähese kättesaadavuse tõttu teadus- ja haridusränne ning lühiajaline Eestistöötamine pärsitud.Viisatingimuste analüüsi tulemusena tehti ettepanek kaaluda VMS-i muutmist selliselt, etsoodustada haridus-, teadus- ja ajutist töörännet ning võimaldada teatud juhtudel nimetatudeesmärkidel nii C-liiki kui D-liiki viisade väljastamist, arvestades samas võimaliku viisadeväärkasutuse ärahoidmise vajadusega. Tuleb jätkata esinduslepingute sõlmimist, et võimalustaotleda Eestisse tulemiseks viisat oleks kättesaadav võimalikult paljudes riikides, missoodustaks teadus-, haridus- ja töörännet. Välismaalaste seaduse muudatuste jõustumisel tulebjulgustada Eestit esinduslepingute alusel esindavaid liikmesriike väljastama teadus-, haridusjatöörändeks Eesti nimel C-liiki Schengeni viisasid.Hetkeseisuga on Eesti sõlminud esinduslepingud viisade väljastamiseks Austria, Belgia,Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaade, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa,Sloveenia, Soome, Šveitsi, Taani ja Ungariga kokku 88-s riigis.Esinduslepingute sõlmimine aitab suurel määral kaasa Eesti ühiskonna arengusse panustavatevälismaalaste Eestisse saabumisele ja nii ajutisele Eestis viibimisele kui ka siia elamajäämisele, sest suureneb nende riikide arv, kus inimestel on võimalik esitada Eesti viisataotlus.Oluline on siinkohal märkida, et lisaks on Eesti välisesinduste vähesus oluliseks takistusekska elamisloa taotlemise võimaluse kättesaadavusele. Tähtajalise elamisloa taotluse saabesitada üksnes vastava liikmesriigi välisesindusele.Eelnõuga määratletakse madala viisa ja elamisloa väärkasutuse riskiga isikute grupid õppe-,teadus-, töö- ja ettevõtlusrände valdkonnas ja luuakse neile võimalus saabuda Eestisseõppimise, ajutiselt teadustegevuse või ametialase tegevuse eesmärgil lühiajalise C-liiki viisaalusel. Juhul, kui ilmneb, et tööandjal ja töötajal on vastastikune huvi välismaalasepikemaajaliseks Eestis töötamiseks ja seetõttu ka Eestisse elama asumiseks, siis luuakse neileisikute gruppidele ja nende perekonnaliikmetele võimalus esitada elamisloa taotlus siseriigis.Eelnõuga on kavandatud anda juba Eestis elamisloa töötamiseks saanud välismaalastelevõimalus töötada mitme tööandja juures, tagades samas endiselt Eesti tööjõuturu eelistatuse,et võimaldada välismaalastele maksimaalset panustamist Eestis ühiskonna arengusse.Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda viisade ja elamislubade väärkasutuse riski,kuid loovad paindlikud tingimused nende välismaalaste Eestisse saamiseks ja ajutiseksviibimiseks või elama asumiseks, kelle sisseränne on avalikes huvides.17 http://www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_esindatus_2015_ja_2015+.pdf21

3.1.1 Lühiajaline Eestis töötamineKehtiva VMS § 110 lõike 2 kohaselt vormistatakse lühiajaliseks Eestis töötamiseks antavviisa pikaajalise viisana.Kuna D-liiki viisa on rahvuslik viisa, siis ei ole nimetatud liiki viisat võimalik taotleda teistestEuroopa Liidu liikmesriikide välisesindustest ja samuti ei väljastata D-liiki viisatesinduselepingu alusel. D-liiki viisa väljastamiseks peab taotleja pöörduma Eestivälisesindusse. Paraku puudub Eestil arvukas välisesinduste võrk kolmandates riikides ja kalähitulevikus ei ole otstarbekas uusi esindusi avada, sest välisesinduste ülalpidamine on vägakulukas. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõdeda, et käesoleval ajal on viisa kui viibimisalusevähese kättesaadavuse tõttu ajutine Eestis töötamine pärsitud.Eelnõuga muudetakse VMS § 110 lg 2 ja nähakse ette võimalus vormistada lühiajaliseksEestis töötamiseks antav viisa kas lühiajalise või pikaajalise viisana. VMS § 8 kohaselt onEestis töötamine välismaalaste seaduse tähenduses mis tahes tegevus Eestis töölepingu võimuu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu võimuu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist võilepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätestateisiti. Nimetatud laiendava määratluse eesmärgiks on vältida Eestis töötamise piiranguteeiramist, mis seisneb töösuhte eitamises või vormistamises muu lepinguna. Seega erinebVMS-s sätestatud töötamise mõiste tavapärasest tööõiguses kasutusel olevast töötamisemõistest. Lisaks on VMS § 106 lõike 1 kohaselt lühiajaline Eestis töötamine lubatud üksnesväga piiratud isikute kategooriatele ja tegemist on ajutise ametialase tegevusega.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Eestis lühiajaliseks töötamiseks antava viisavormistamise piiramine üksnes pikaajalise viisana, vaid Euroopa parlamendi ja nõukogumäärusega (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri,kooskõlas on ka lühiajalise viisa andmine ajutiseks ametialaseks tegevuseks.Selguse huvides lisatakse eelnõuga VMS-i ka § 62 1 , mille kohaselt säilitatakse senine nõue, etkui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks, peab tema lühiajaline Eestistöötamine olema eelnevalt PPA-s registreeritud. Samuti säilitatakse regulatsioon, et kuivälismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks, siis võib välismaalase abikaasaleja alaealisele lapsele anda viisa samadel tingimustel, kui nimetatud välismaalasele. Selgusehuvides lisatakse § 62 1 lõige 3, mis näeb ette, et kui välismaalase lühiajaline töötamine Eestison registreeritud ja tal on Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus, siis võib välismaalaseabikaasale ja alaealisele lapsele anda lühiajalise või pikaajalise viisa. Vastavalt tunnistataksekehtetuks VMS § 60 lõiked 4 ja 5, mis kohalduvad käesoleval ajal üksnes pikaajalise viisasuhtes.Isikute jaoks, kelle kiire Eestisse saabumine on avalikes huvides ja kelle puhul võib eeldada,et nad kasutavad viisat eesmärgipäraselt, nähakse ette lihtsustatud kord lühiajalise töötamiseregistreerimiseks.Kehtiva korra kohaselt esitab tööandja taotluse välismaalase lühiajalise Eestis töötamiseregistreerimiseks. PPA vaatab taotluse läbi, kontrollib asjaolude vastavust seaduses sätestatudtingimustele ja teeb otsuse, kas registreerida välismaalase lühiajaline töötamine Eestis võimitte. Välismaalane võib Eestisse tööle asuda pärast seda, kui PPA on teinud otsuse temalühiajaline Eestis töötamine registreerida.22

Lihtsustatud korra kohaselt nähakse ette erisus, et välismaalane võib Eestis tööle asuda kohesamast päevast arvates, kui tööandja on välismaalase Eestis töötamise PPA-s registreerinudvälismaalase tööle võtmisest teavitamise teel. PPA kontrollib lihtsustatud korras Eestistöötamise registreerimise õiguspärasust ning juhul, kui esineb VMS-i §-s 108 sätestatudlühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise alus, tunnistab PPA lühiajalise Eestistöötamise registreerimise kehtetuks.Eelnõuga täiendatakse VMS-i §-ga 107 1 , mille lõikes 1 nähakse ette, et § 106 lõike 1punktides 2, 3 ja 12 nimetatud juhul võib välismaalane Eestis tööle asuda samastkalendripäevast arvates, kui tööandja on välismaalase lühiajalise töötamise Eestisregistreerinud PPA-s. Nimetatu hõlmab vastavalt lühiajalist töötamist õpetaja või õppejõunaEestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses, teaduslikku tegevust, kuivälismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning tippspetsialistina, kuivälismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus. Viimati nimetatudisikute kategooria osas täiendatakse eelnõuga VMS § 106 lõiget 1 punktiga 12. Erialaneettevalmistus ei tarvitse tähendada erialase hariduse olemasolu, vaid piisab, kui tööandjahinnangul on välismaalane vastavas valdkonnas võimeline kokkulepitud tööd tegema. PPA eisaa anda küll täpset eksperthinnangut, kas välismaalane on piisavate teadmiste ja oskustegavastavas valdkonnas töötamiseks või mitte, kuid väärkasutuse kahtluse korral on võimalikanda vastav hinnang siiski juhul, kui välismaalane ilmselgelt ei ole suuteline vastavat töödtegema.Eelnõuga nähakse ette ka meetmed, mis vähendavad oluliselt viisa väärkasutuse ohtu.Eelnõuga täiendatakse VMS § 106 lõikega 3, mille kohaselt on lihtsustatud korras lühiajalisetöötamise registreerimine lubatud üksnes juhul, kui äriühing, kuhu välismaalanetippspetsialistina tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ja täidetud onvähemalt üks järgmistest tingimustest: äriühingul peab olema vähemalt 65 000 eurot kapitali,mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurotaastas või äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks onvähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestisigakuiselt makstava sotsiaalmaksuga. Tegemist on analoogiliste tingimustega, millest ükspeab olema vastavalt VMS § 192 lõigetele 2 ja 7 täidetud elamisloa ettevõtluseks omamiseksühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates.Alustavale ettevõttele nähakse ette võimalus tuua tippspetsialiste lihtsustatud korras, kuiäriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud jaalustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud riigilt või Finantsinspektsioonitegevusloaga erafondivalitsejalt investeeringu või laenu või toetuse mõnest riiklikusttoetusmeetmest. Nimetatud erisus lisatakse eelnõusse VMS § 106 lõikena 4. Ühtlasi lisatakseeelnõuga VMS § 110 lõikega 1 1 volitusnorm majandus- ja kommunikatsiooniministrilekehtestada määrusega nõuded § 106 lõikes 4 nimetatud erafondivalitsejale võierafondivalitsejate loetelu.Eelnõuga VMS-i lisatava § 106 lõike 1 punktis 12 nimetatud alusel tippspetsialisti lihtsustatudkorras Eestis töötamise registreerimise korral peab tööandja maksma välismaalasele, kellelühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdneStatistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmisebrutokuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta23

keskmise palga ja koefitsiendi 2 korrutis. Nimetatu sätestatakse eelnõu kohaselt VMS § 107lõikena 1 1 .Vähemalt kahekordse Eesti aasta keskmise brutopalga maksmise kohustus tagab ülekaalukaltEesti tööjõuturu eelistatuse, sest Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/50/EÜ, 25. mai2009, kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riikisisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.6.2009) kohaselt tagabliikmesriigi tööjõuturu eelistatuse juba vähemalt 1,5-kordse vastava liikmesriigi keskmisebrutopalgani maksmise kohustus.3.1.2 Elamisluba töötamiseksKui välismaalane on tööle asunud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise alusel(käsitletud ka seletuskirja punktis 3.1.1), luuakse eelnõuga lisaks võimalus lihtsustatud korrasminna lühiajaliselt töötamiselt üle töötamisele elamisloa alusel. Selleks, et lühiajaliselt töötavvälismaalane saaks juba Eestis olles esitada töötamiseks elamisloa taotluse, täiendatakse VMS§ 216 lõiget 1 punktiga 22, mille kohaselt võib PPA-st taotleda elamisluba välismaalane, kellelühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Sarnaselt nähakse eelnõuga ette siseriiklikelamisloa taotlemise õigus ka välismaalastest õpetajatele, õppejõududele, teadlastele ningtippspetsialistidele. Samuti antakse siseriiklik elamisloa taotluse esitamise õigus eelnimetatudvälismaalaste abikaasale ja alaealisele lapsele. Selleks täiendatakse eelnõuga VMS § 216lõiget 1 punktidega 23 ja 24. Kehtiva VMS § 137 lg 3 punktide 2 ja 3 kohaselt ei kohaldatavälismaalaste, kes töötavad õpetajate, õppejõudude, teadlastena Eestis, abikaasa pooltelamisloa taotlemisele nõuet välismaalase eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise kohta.Sarnane soodustus nähakse eelnõuga ette ka tippspetsialistidele, mistõttu VMS § 137 lõiget 3täiendatakse vastavalt punktiga 8.Eelnõuga ei loobuta välismaalaste Eestisse tööle värbamisel Eestis olemasoleva tööjõueelistamisest. Kui aga tööturu olukorda arvestades on selge, et tööandja ei leia vajalikkutöötajat, on võimalik siiski kiirendada tööandjale vajaliku välismaalase Eestisse töölevõtmist.Kehtiva VMS § 177 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks andavälismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolmenädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetudesitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidukodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Eelnõuga antud lõige muudetaksening sätestatakse, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseksEestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on EestiTöötukassa andnud loa, sest töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturuolukorda arvestades. Eelnõuga loobutakse tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel EestiTöötukassalt loa saamiseks nõudest otsida töötajat kolme nädala jooksul avaliku konkursikorras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades. Eelnõuga tunnistatakse § 177 lg 2 kehtetuks.VMS § 181 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseksvõib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuettäitmata, kui välismaalane on lõpetanud Eesti kõrgkoolis bakalaureuse-, magistri- võidoktoriõppe. Välismaalasele, kes on lõpetanud Eesti kõrgkoolis bakalaureuse-, magistri- võidoktoriõppe, makstava töötasu nõude mittekohaldamist puudutav erisäte lisatakse ka VMS §178 lõikena 1 2 .24

Tippspetsialistidele elamisloa andmisel loobutakse samuti Eesti Töötukassa loa nõudest, missätestatakse VMS § 181 lõike 2 punktiga 3. Samas lisatakse eelnõuga VMS-i § 181täiendavad lõiked 4 ja 5. Nimetatud muudatuse järgi võib elamisloa töötamiseks andatippspetsialistile, kelle värbamisele ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet juhul, kuiäriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud jatäidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:1) äriühingul peab olema vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusseEestis;2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemaltvõrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiseltmakstava sotsiaalmaksuga.Lisaks sätestatakse, et tippspetsialistile, kelle värbamisele ei kohaldata Eesti Töötukassa loanõuet, võib elamisloa töötamiseks anda juhul, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, onolnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringutoel, olles saanud riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejaltinvesteeringu või laenu või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. Samuti peab tööandjamaksma tippspetsialistile, kelle värbamisele ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet, tasu,mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmisepalga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Nimetatud muudatus sätestatakse eelnõuga VMS § 178lõikena 1 1 . Vähemalt kahekordse Eesti aasta keskmise brutopalga maksmise kohustus tagabülekaalukalt Eesti tööjõuturu eelistatuse, sest Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/50/EÜ,25. mai 2009, kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riikisisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.6.2009) kohaselt tagabliikmesriigi tööjõuturu eelistatuse juba vähemalt 1,5-kordse vastava liikmesriigi keskmisebrutopalgani maksmise kohustus.VMS-s nähakse ette ka muudatused, mille järgi võimaldatakse välismaalasel töötada ka teisetööandja juures. Selleks muudetakse eelnõuga tervikuna § 181 2 . Eelnõuga sätestatakse, etvälismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samaaegselt töötada ühe või mitmetööandja juures. Kui elamisluba töötamiseks omav välismaalane asub tööle teise tööandjajuurde, kohaldatakse teise tööandja juures tööle asumisele ja töötamisele Eesti Töötukassa loaja makstava tasu nõudeid, kui need nõuded oleks ette nähtud vastavatel tingimustel elamisloatöötamiseks andmiseks. Juhul, kui välismaalasel on elamisluba töötamiseks ja see tööandja,kelle juures töötamiseks on välismaalasele elamisluba antud, on kohustatud maksma talleseadusega sätestatud tasu, siis ei ole nimetatud tasu maksmise kohustust teisel tööandjal kajuhul, kui see oleks elamisloa töötamiseks andmise tingimuseks. Enne teise tööandja juurdetööle asumist peab välismaalane PPA-d ka teavitama. Antud teavituskohustus ei olevälismaalasel, kellel on kehtiv elamisluba VMS § 181 lõike 1 punktides 1-8 nimetatudtingimustel.Kehtiva VMS § 185 lõike 1 kohaselt määratakse töötamiseks antavas tähtajalises elamisloaskindlaks Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht jatöökoht ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on välismaalasel, kellele on antud tähtajalineelamisluba töötamiseks, lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratudtingimustel. Eelnõu ettevalmistusprotsessis toimunud arutelude käigus tõstatati probleem, etkehtiva VMS regulatsiooni järgi ei ole võimalik õpetajate, õppejõudude ja teadlasteüleviimine ühelt ametikohalt teisele ilma, et selleks peaks taotlema uue elamisloa. Samaspuuduvad mõistlikud argumendid, miks peaks nimetatud välismaalase sama tööandja juures25

ühelt ametikohalt teisele üleviimisega kaasnevate tingimuste muutumise tõttu uuesti elamisloataotlema. Sellest tulenevalt viiakse sisse muudatused VMS §-des 185, 188 ja 189, millegasätestatakse, et elamisloas kindlaksmääratud töötamise tingimuse muutumiseks ei loeta juhtu,kui õpetaja, õppejõud või teadlane viiakse sama tööandja juures üle ühelt ametikohalt teisele.3.1.3 Elamisluba õppimiseksSoodustamaks haridusrännet muudetakse VMS-s tähtajalise elamisloa õppimiseks andmiseregulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse lihtsustatud kord Eestisse doktoriõppesse, magistri- võibakalaureuseõppesse õppima asumiseks.Eelnõuga täiendatakse VMS-i §-ga 62 2 , mille kohaselt saavad välismaalased, kes on eelnevaltõppeasutusse doktori-, magistri- või bakalaureuseõppesse immatrikuleeritud, taotleda seosesEestisse õppima asumisega C- või D-liiki viisat. VMS § 62 2 lõikes 4 sätestatakse tingimus, etviisa välismaalasele Eestisse õppima asumiseks magistri- või bakalaureuseõppes võib andakui välismaalane asub õppima rahvusvahelise koostööprogrammi raames, riikidevaheliste võikõrgkoolide väliskoostöölepingute raames või välismaalasele on määratud Eesti riigi pooltrahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium ning samuti juhul, kui välismaalane onJaapani kodanik. Antud tingimused aitavad vähendada ohtu, et bakalaureuse- võimagistriõppesse asumise põhjendusel antud ajutist viibimisalust ei kasutata eesmärgipäraselt.Samuti sätestatakse antud paragrahviga viisa andmise tingimused ka eelkirjeldatud alustelõppimiseks viisat taotlenud välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Eelnõuga lisatakseVMS §-i 101 ka täiendav volitusnorm, mille alusel kehtestab haridus- ja teadusministermäärusega rahvusvaheliste koostööprogrammide, riikidevaheliste või kõrgkoolideväliskoostöölepingute ja stipendiumite saajate nõuded või loetelu.VMS § 216 lõiget 1 täiendatakse punktidega 25-26. Muudatusega antakse välismaalaseleõigus esitada elamisloataotlus PPA-le, kui välismaalane taotleb elamisluba õppimiseksbakalaureuseõppes ja ta asub õppima rahvusvaheliste koostööprogrammide, riikidevahelistevõi kõrgkoolide väliskoostöölepingute raames või välismaalasele on määratud Eesti riigi pooltrahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium. Samuti saab siseriiklikult taotledaelamisluba välismaalase, kes taotleb elamisluba õppimiseks doktoriõppes või käesolevamagistri- või bakalaureuseõppes, abikaasa ja alaealine laps. Selline õigus on magistri- võibakalaureuseõppesse immatrikuleeritud välismaalase abikaasa ja alaealise lapse suhtes juhul,kui välismaalane asub õppima rahvusvaheliste koostööprogrammide, riikidevaheliste võikõrgkoolide väliskoostöölepingute raames või välismaalasele on määratud Eesti riigi pooltrahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium või kui välismaalane on USA võiJaapani kodanik.Selleks, et Eestisse magistri- või bakalaureuseõppesse asuvad välistudengid saaksid Eestiselama asuda koos oma abikaasaga, täiendatakse eelnõuga VMS §-i 137 lõikega 3 1 .Maandamaks elamislubade väärkasutuse riski, on antud muudatus sarnaselt soodustatudalustel viisa andmisele samuti tingimuslik. Nimelt välismaalase eelneva vähemalt kaheaastaseEestis elamise nõuet ei kohaldata juhul, kui abikaasa, kelle juurde elamisluba antakse, onEestis elamisloa alusel magistri- või bakalaureuseõppesse asunud USA või Jaapani kodanikvõi asub magistri- või bakalaureuseõppesse rahvusvahelise koostööprogrammi raames või onsaanud rahvusvaheliselt tunnustatud stipendiumi.Eelnõu ettevalmistusprotsessis toimunud arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et ei saa pidadamõistlikuks VMS §-s 167 sätestatud välismaalase kohustust tõendada õppimiseks elamisloa26

taotlemisel, et tal on eluruumi kasutamise võimalus kogu Eestis viibimise aja jooksul. Sellesttulenevalt tunnistatakse eelnõuga VMS § 167 kehtetuks. Samuti leiti, et piisava legaalsesissetuleku nõude võiks tudengid täita ka muu sissetulekuga, mida ei ole nimetatud VMS §-s9. Eelnõuga muudetakse VMS § 9 ning seadust täiendatakse §-ga 168 1 , mille kohaseltelamisloa õppimiseks andmise, omamise ja pikendamise tingimuseks oleva piisava legaalsesissetuleku nõude võib täita ka VMS §-s 9 nimetamata sissetulekuga. Sissetuleku päritolu jalegaalsust peab aga välismaalane PPA nõudmisel tõendama.Vastavalt kehtivale VMS § 216 lg 1 punktile 5 võib PPA-st taotleda tähtajalist elamislubavälismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba.Selleks, et välistudengite õppimine Eestis ka perspektiivis Eesti arengule kasu tooks on kavajalik, et siin õppinud välistudengid saaksid peale õpingute lõpetamist otsida töökoha ninglihtsamalt Eestis tööle asuda. Antud eesmärgil täiendatakse eelnõuga VMS § 170 lõikega 3,mille kohaselt tähtajalise elamisloa õppimiseks pikendamisel viimaseks õppeaastaks võibelamisluba pikendada kauemaks kui üks aasta, kuid mitte kauemaks, kui kuus kuud pärastõpingute lõpetamist. Kui välismaalasele on viimasel õppeaastal elamisluba, mis kehtib kapärast õpingute lõpetamist, jäävad antud elamisloa kehtivusajaks õppeasutusele jätkuvaltVMS-s sätestatud kutsuja kohustused.Eelnõuga täiendatakse VMS §-i 162 punktiga 6, mille kohaselt tähtajalise elamisloaõppimiseks võib anda välismaalasele ka õppimiseks välislepingu alusel asutatudõppeasutusse. Antud muudatuse eesmärgiks on tagada võimalus anda välja tähtajalineelamisluba õppimiseks ka neile, kes asuvad õppima välislepingu alusel asutatud õppeasutusse.Nimelt ei saa hetkel Tartus asuvat Balti Kaitsekolledžit paigutada ühegi §-s 162 loetletudõppeasutuste rühma alla, ehkki vajadus väljastada elamislube ka kolledžisse õppima tulijateleon olemas, kuivõrd Balti Kaitsekolledž on rahvusvaheline õppeasutus, kuhu saabuvadteistehulgas ka õppurid, kelle siinviibimist ei reguleeri rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus.Eelnõuga tunnistatakse VMS-s kehtetuks tööloa taotlemise regulatsioon (vt direktiivi2011/98/EL selgitused) ning elamisloa saanud välismaalane võib Eestis ka töötada. Küll agatuleb rõhutada, et õppimiseks antud tähtajalist elamisluba peab välismaalane kasutamaeesmärgipäraselt ehk teisisõnu ei tohi Eestis õppimine muutuda teisejärguliseks ka juhul, kuivälismaalane teeb õppimise kõrval ka Eestis tööd. Eelnõuga muudetakse VMS § 175, millessätestatakse, et välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötadaselleks eraldi luba omamata, tingimusel, et välismaalase töötamine ei takista õppimist. Juhulkui ilmneb, et välismaalane ei jõua õpingutes edasi ning kasutab õppimiseks antud tähtajalistelamisluba pigem Eestis töötamise kui õppimise eesmärgil, siis on see ka elamisloa kehtetukstunnistamise aluseks. Eelnõuga täiendatakse VMS § 224 volitusnormiga, mille alusel haridusjateadusminister kehtestab määrusega õppekava täitmise ulatuse, mis on vajalik elamisloaõppimiseks omamisel ja pikendamisel. Lisaks muudetakse eelnõuga VMS § 173, millessätestatakse, et õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kuivälismaalane on jätnud täitmata õppekava haridus- ja teadusministri poolt määrusegakehtestatud ulatuses, katkestanud õppimise või on jätnud olulisel määral täitmata VMS-st võimuust seadusest tuleneva kohustuse.3.1.4 Elamisluba ettevõtluseksPotentsiaalsete Eestis alustatavate ettevõtete või nn „start-up“-ide käimalükkamisevõimaldamiseks loobutakse elamisloa ettevõtluseks andmisel VMS § 192 lõikes 2 sätestatudvähemalt 65 000 euro suuruse kapitali investeeringu nõudest. Eelnõuga täiendatakse sama27

paragrahvi lõikega 2 1 , mille kohaselt nimetatud investeeringu suuruse nõuet ei kohaldata, kuiäriühing on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi võierainvesteeringu toel, olles saanud riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloagaerafondivalitsejalt investeeringu või laenu või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest.Eelnõuga lisatakse VMS §-i 224 lõikena 1 1 volitusnorm, mille alusel nõudederafondivalitsejale või erafondivalitsejate loetelu kehtestab majandus- jakommunikatsiooniminister määrusega.Eelnõuga nähakse ette ka lihtsustatud kord eelkirjeldatud tingimustel alustavas ettevõttestöötamiseks elamisloa taotlemisele. Eelnõuga täiendatakse VMS §-i 181 lõikega 5, millekohaselt juhul, kui äriühing, kuhu erialase ettevalmistusega välismaalane tööle asub, on olnudEestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel,olles saanud riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt investeeringu võilaenu või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest, ei kohaldata elamisloa taotlemiseltöötamiseks tippspetsialistina Eesti Töötukassa loa nõuet.Sarnaselt Eestis lühiajaliselt töötavale välismaalasele, täiendatakse eelnõuga § 216 lõiget 1punktiga 21, millega antakse välismaalasele, kes taotleb elamisluba ettevõtlusekseelkirjeldatud tingimustel Eestis tegevuse alustamiseks alustavas ettevõttes. Siseriiklikelamisloa taotlemise õigus antakse eelnõuga ka nimetatud välismaalase abikaasale jaalaealisele lapsele, vastav muudatus sätestatakse eelnõuga VMS § 216 lõike 1 punktina 24.3.1.5 Välismaalase kohanemisprogrammi suunamineEelnõuga nähakse ette ka meetmed, mis soodustaksid välismaalaste kohanemist Eestis.Eelnõuga lisatakse VMS-i § 121 1 , mille kohaselt suunab PPA elamisloa saanud või elamisloapikendanud välismaalase kohanemisprogrammi, kui siseminister on määrusega sellekehtestanud. Kohanemisprogrammi suunamine PPA poolt tagab, et info pakutavatekohanemisprogrammide ning nende läbimise kohta jõuab välismaalaseni juba elamisloataotlemisel ja pikendamisel.Eelnõuga lisatakse VMS-i § 223 1 , mis sätestab kohanemisprogrammi kehtestamise ning sellerakendamise. Siseministri poolt kohanemisprogrammi kehtestamise eesmärgiks on toetadavälismaalase kohanemist, võimaldades tal juba riiki saabumisel saada vajalikku infot siinseõiguskorra ja riigikorra kohta, vastuseid erinevatele elukorraldust puudutavatele küsimustele(nt elukoha leidmine, registreerimine, lasteaia- ja koolikohtade leidmine ning koolikohustus,töö leidmise võimalused), ülevaadet siinsetest kultuurilistest eripäradest ning võimalustestühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Säte loob eeldused Eestisse saabunud välismaalaste õigusteja kohustuste reguleerimiseks ning lihtsustab saabumisele järgnevat sisseelamiseperioodi jaiseseisvat toimetulemist.Kohanemisprogrammide rakendamine on plaanis eelkõige Euroopa Liidu uuefinantsperspektiivi raames aastatel 2014-2020. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luuajärgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks siseasjade valdkonnas Euroopa Varjupaiga-,Rände- ja Integratsioonifondi, mille loomisel on lähtutud praeguse finantsraamistiku (periood2007–2013) jaoks asutatud Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Kolmandate Riikide KodanikeIntegreerimise Fondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi rakendamise edukusest ning headesttavadest. Fondi üldeesmärk on aidata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raameskaasa Euroopa Liitu saabuvate rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas ühisevarjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitikaga.28

Käesoleval aastal toimub kohanemisprogrammide pakkumiseks vastavate meetmeteplaneerimine Varjupaiga, Rände ja Integratsioonifondi ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)meetmete kavandamine struktuurifondide riiklikusse programmi (rakenduskavasse).Siseministeerium on esitanud taotluse Varjupaiga, Rände ja Integratsioonifondist kolmelemeetmele, millest mahukaim on kohanemisprogrammide pakkumine uussisserändajatele. Kuisenini on Euroopa Integratsioonifondi (EIF) toel pakutud kohanemisprogramme ca paarisajaleuussisserändajale, siis uuel finantsperspektiivil on eesmärgiks pakkuda kohanemisprogrammekuue aasta jooksul ca 4000 kolmandate riikide kodanikest uussisserändajatele.Planeeritavate meetmete eesmärk on arendada olemasolevat baastasemekohanemisprogrammi ja töötada välja sellele toetuvad spetsiifilised programmid, misarvestaks erinevate uussisserändajate gruppide (kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, magistrandid,doktorandid, nende perekonnad) vajadusi. Kuna kohanemisprogramme arendatakse kalähtuvalt tänapäeva infoühiskonna võimalustest, st kasutades veebipõhiseid lahendusi, siispärast EL 2014-2020 finantsperspektiivi lõppu on võimalik programmide pakkumisega jätkataning programme saab läbida ka juba riiki saabumisele eelnevalt (pre-departure measures).Rahastamisperioodi jooksul soovitatakse programmid välja arendada nii, et oleks olemasbaasprogramm, mille läbivad kõik uussisserändajad ning grupispetsiifilised jätkuprogrammid(tudengitele praktikakoha ja töökoha leidmise info, tippspetsialistidele õiguskorda jaettevõtluse kontakte andev info jne).Struktuurifondide (sh ESF) riiklikusse programmi on Siseministeerium planeerinud kaksmeedet (Välistudengite kohanemise toetamine Eesti ühiskonnaga sidumiseks jaUussisserännanute sisseelamise toestamine: informeeritus, nõustamine, suurem teadlikkus jakiirem kohanemine), millest üks on planeeritud toestama välistudengite kohanemist ning teinetippspetsialistide, teadlaste, loomeinimeste, jt Eesti majandusele lisandväärtust pakkuvatööjõu hulka kuuluvate ning nende perekondade kiiremat ühiskonnas kohanemist.Struktuurifondidest on planeeritud lisaks kohanemisprogrammide pakkumisele jatugivõrgustike arendamisele, ka optimaalse ja eesmärgipärase uussisserännanutelekohanemiseks vajaliku kompetentsi koondava ja informatsiooni pakkuva organisatsioonikontseptsiooni väljatöötamine ning sellise organisatsiooni tekkimise toestamine.Nii Euroopa Varjupaiga, Rände ja Integratsioonifondi kui ka EL struktuurivahenditeplaneerimisprotsess saab läbi 2013. aastal ning eelduslik meetmete rakendamine onplaneeritud 2015. aasta algusest, kuid olenevalt võimalustest ka juba 2014. aasta teises pooles.Meetmete planeerimisel tehakse koostööd nii Kultuuriministeeriumiga, HTM-ga,Sotsiaalministeeriumi kui ka MKM-ga, et tagada uussisserändajate teema tervikliklahendamine Eestis ning välismaalaste kohanemise toestamine, et nad saaksid realiseeridaoma täit potentsiaali Eesti majandusele ja teistele eluvaldkondadele võimalikult suurelisandväärtuse pakkumisel.3.1.6 Euroopa riikide rändepoliitika võrdlev uuringVMS võrdleva uuringu raames käsitleti 10 Euroopa riiki (neist üheksa on Euroopa Liiduliikmesriigid). Analüüsitavateks riikideks olid:1. Austria2. Leedu3. Läti29

4. Madalmaad5. Norra6. Rootsi7. Soome8. Suurbritannia9. Taani10. TšehhiJuhtumite valimisel on lähtutud konsultatsioonide käigus partnerite poolt väljatoodudeeskujudest (Läti), riikidest kes on oma sisserändepoliitikat vajalike inimesteligimeelitamiseks teadlikult kujundanud (Soome, Rootsi, Leedu), sisserände profiilist(Taani, Madalmaad) ning OECD poolt eriliselt väljatoodud liberaalsema sisserändepoliitikaedukatest näidetest (Austria, Norra, Tšehhi, Suurbritannia).Üldiselt kehtib reegel, et mida rohkem on kolmandatest riikidest sisserändajaid, sedanüanssiderohkem on sihtriikide sisserändepoliitika. Kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustööjõupuudus on probleem isegi sisserändajate seas populaarseimates sihtriikides ningmigratsioonireeglite leevendamine iseenesest ei taga soovitud tulemust (Austria).TööränneKõik vaadeldavad riigid nõuavad reeglina töötamise eesmärgil elamisloa saanud isikutelttööloa olemasolu. Peamisteks töörännet soodustavateks meetmeteks on töö- ja elamisloamenetlemise tähtaegade märkimisväärne lühendamine (Leedu, Madalmaad), töötaja ja temaperekonna suhtes tööloa nõudest loobumine (Austria, Soome, Rootsi, Taani, Norra,Suurbritannia), töötukassa nõudest loobumine (Tšehhi, Austria, Soome) võimalusperekond koheselt järgi tuua (Madalmaad, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia, Läti) ningminimaalse palga nõude määramine (Madalmaad, Norra). Eelnevalt mainitud meetmedkehtivad kõikide riikide puhul ainult kindlalt määratletud gruppidele ja on erinevas ulatuseskasutusel kõikides uuringus käsitletavates riikides. Austrias ja Suurbritannias kasutataksevälismaalasest kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustööliste hindamiseks punktisüsteemi 18 .Suurbritannias kuulub punktisüsteemi hindamiskriteeriumite alla ka välismaalase rahalineolukord.Elamisloa taotlemine toimub üldjuhul taotleja kodumaal asuvas sihtriigi diplomaatilisesesinduses. Taotluse esitamisel peab välismaalane isiklikult kohal viibima. Erandiks vaidRootsi ja Suurbritannia, kes võtavad vastu ka elektroonilisel kujul esitatud taotlusi.Esmakordselt väljastatavate elamislubade kättesaamise praktika on riigiti erinev: ühedannavad elamisloa dokumendi isikule füüsiliselt kätte vaid välisesinduses (Tšehhi, Soome,Leedu), teised ainult siseriiklikult (Madalmaad, Austria). Siseriikliku kättesaamise puhulväljastatakse isikule riiki tulekuks lühiajaline viisa. Elamiskoht peab reeglina juba ees olemasolema.Reeglina peab töörände alusel elamisluba taotleval välismaalasel töökoht juba ees olema,mistõttu on leping tööandjaga elamisloa väljastamise eelduseks. Üldiselt on tööluba seotudainult ühe tööandja ja tegevusalaga. Erandiks on Soome, kus välismaalane võib sama erialaraames töötada samaaegselt mitmes kohas, kuid seaduses on sätestatud ka võimalus siduda18 Vanus (

elamisluba ainult ühe tööandjaga. Tööluba ja elamisluba on omavahel tihedalt põimunud.Elamisloa kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks ka tööluba.Tööandja kohustusedTööandja peab tagama et välismaalasel oleks vastav ja kehtiv elamisluba, või tõestama etvälismaalane ei vaja (seaduse alusel) elamisluba. Tööandja peab omama informatsiooni temaalluvuses töötava välismaalase ja tema töötamise aluse kohta, ning see peab kohapealseinspektsiooni jaoks olema vajadusel kergesti kättesaadav. Kui tööandja ja välismaalasevaheline leping lõpeb või välismaalane ei ilmu tööle, tuleb sellest teavitada asukohariigiimmigratsioonipoliitika valdkonnaga tegelevat asutust. Kohati peab tööandja vastutamaelamis-, majutus- ja ravikulude eest juhul kui töötajal tekivad sellealased probleemid (Tšehhi,Madalmaad).EttevõtlusränneEttevõtjale kehtib tööloa nõue Lätis ja Taanis, teistes riikides see puudub. Kõigisvaadeldavates riikides peavad ärid olema registreeritud äriregistrisse. Menetlusaegade osasettevõtlusega tegelevatele inimestele soodustusi ei tehta. Menetlus kestab 3—6 kuud. Alatituleb esitada äriplaan koos tõestusega vajalike rahaliste vahendite olemasolust ning sedahindavad majandusministeeriumi valdkonda kuuluvad ametiasutused. Olenevalt riigist peabettevõtja elamisloa taotlemisel esitama lisaks tõendid kvalifikatsioonist (Soome, Madalmaad,Tšehhi, Norra), esialgsed rahastamiskokkulepped ja allkirjastatud lepingud (Soome, Läti),näitama kasumlikkust majandusele (Austria, Soome, Madalmaad, Taani) ja täitmapalganõuded mis on reeglina keskmisest palgast kõrgemad. Tšehhi lubab välismaalasel äriloomise eesmärgil tulla viisa alusel kuueks kuuks oma ettevõtte jaoks eeltööd tegema.Madalmaades ja Taanis on ettevõtluse alusel elamislubade andmiseks kasutuselpunktisüsteem 19 . Soome nõuab, et ettevõte oleks algusest peale kasumis. Soomes on ettevõtjalvõimalus teha kõrvalt tööd ka teiste ettevõtete jaoks kui ta oma ettevõte ei taga talle piisavatsissetulekut, kuid see ei tohi olla tema põhitöö.HaridusränneTudengi töötamine õpingute ajal – tudeng võib erinevate piirangutega üldjuhul töötadakõikides riikides. Üldiselt kehtib kõikjal nõue, et tudeng peab olema vanuses 18—25.Piirangud sõltuvad töötamise ajamahust (Soome, Tšehhi, Leedu, Madalmaad, Läti, Taani,Norra, Suurbritannia), õppeaastast (Soome, Austria), loengutegevusest (Soome), töötasustamisest (Austria) ning töötukassa nõudest (Austria, Leedu). Austrias peab üliõpilaneigasuguse õpingute ajal töötamise puhul taotlema tööluba, kuid talle ei kehti töötukassa nõuekui tudeng soovib õppida vähem kui 20 tundi nädalas. Leedus saab tudeng töötadamaksimaalselt 20 tundi nädalas ning talle kehtib töötukassa nõue.Töö otsimine pärast ülikooli lõpetamist – osades riikides on võimalik kuue kuu jooksulpärast lõpetamist riigis tööd otsida (Soome, Austria, Rootsi, Norra, Taani). Selleksväljastatakse eraldi viisad. Madalmaades on üliõpilasel võimalik lõpetamise järgselt aastaaega tööd otsida ilma tööloa ja tervisekindlustuseta, kuid see luba on tasuline (600 €).19 Kolm faktorit: 1. isiklik kogemus (haridus, töökogemus, eelnev sissetulek, ettevõtluse kogemus, eelnevmadalmaades töötamise kogemus 2. äriplaan (turuanalüüs, organisatsioon, finantseerimine) 3. lisandväärtusmajandusele (innovatsioon, töökohtade loomine, investeerimine).31

Suurbritannias on lihtne peale õpinguid riiki tööd jääda otsima, kuna riik soosibharidusvaldkonna ja tööturu koostööd, ent iga eriala kohta väljaantavad tööload on loetud.Lätis peab kodanik kohe peale õpinguid tööluba taotlema. Sihtriigis väljastatud kraadi puhulei pea tööloa taotlemisel vastavat kvalifikatsiooni üldjuhul eraldi tõestama. Soome puhulkvalifikatsioon ei aegu. Madalmaades aegub kolme aasta jooksul pärast kraadi omandamist.Leedus ei kehti tudengile töötukassa nõue ja isik ei pea riigist väljuma kui ta leiab endaleõpitud erialaga seotud tööandja ning annab enne kehtiva elamisloa aegumist sisse elamisloataotluse töötamise eesmärgil.Teadlased – teadlased on kõikides riikides eelistatud tööjõu nimekirjas. Teadlasele peab alatiolema akrediteeritud teadusasutuse kutse ja tööleping. Elamisloa kehtivus on 6 kuud kuni 2aastat. Elamisloa lõppemine on tihti seotud grandi pikkusega (kuni 5 aastat).Haridus-, töö-, ja ettevõtlusrändega seotud pereränneKui välismaalane on eelistatud tööjõu nimekirjas, siis üldjuhul saab ta oma perekonna kohekaasa tuua. Eriti kehtib see kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja teadlaste/õpetajate puhul.Tavamenetluse puhul peab kutsuja olema sihtriigis elanud vähemalt 15 (Tšehhi) kuni 24 kuud(Leedu). Riigiti on erinev ka perekonna määratlus – erinevad on abikaasa ja registreeritudpartneri kohustusliku vanuse alammäär (18—21 eluaastat), laste olemasolu tähtsus, lasteotsene sugulus vanemaga ning võimalus üle 65 aastaseid vanemaid endale sihtriiki järgi tuua.Reeglina on perekonnaliikme elamisloa pikkus seotud kutsuja elamisloa pikkusega. Üldiselton perekonnaliikmel töötamisõigus siis kui isiku kutsujal on ka õigus töötada. Madalmaadeson abikaasal tarvis enne riiki tulekut teha kodanikueksam. Eksami tõend kehtib 1 aasta.Ühiskonna mittekoormamineKõikide riikide puhul peab isik tõendama oma võimet rahaliselt toime tulla ning välja võtmasihtriigis kehtiva ravikindlustuse. Soomes peab tervisekindlustus olema väljastatud kindlateusaldusväärsete teenusepakkujate poolt. Rootsis, Taanis ja Norras on kindlaks määratud, etkindlustus peab katma vähemalt 30 000 euro väärtuses kahjusid. Madalmaades tulebtervisekindlustus võtta siseriiklikult nelja kuu jooksul riiki sisenemisest.Sisserände osas üldiselt kvoote ei ole. Erandiks on Austria, kus kvooti arvestatakse tööjõuprotsendi kaudu. Välismaalastest töötavate ja töötute inimeste koondarv ei tohi ületada 8%kogu riigis olevast tööjõust. Kvoot hõlmab kõiki välismaalasi, k.a. nende perekondi, mistõttuei saa kvoodi ületamisel sihtriigis elavad töötajad oma perekondi endale järgi tuua isegi kuivälismaalasel on selleks õigus. Juhul kui koondarv ületab 9%, siis ei lasta enam riiki kaeelisseisundis tööjõudu (kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, oskustöölised jne).3.2 Direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisega seonduvad muudatusedDirektiivi 2011/98/EL eesmärk on lihtsustada liikmesriikide siseriiklikku õigust, sätestadesühtse loa elamiseks ja töötamiseks ning ühtse menetluse loa taotlemiseks, hõlbustadeskolmandate riikide kodanike riiki lubamist ja nende staatuse kontrollimist.Direktiiv 2011/98/EL sätestab mõisted „ühtne luba“ ja „ühtne taotlemise menetlus“. Ühtneluba on liikmesriigi ametiasutuse väljastatud elamisluba, mis võimaldab kolmanda riigikodanikul vastava liikmesriigi territooriumil töötamise eesmärgil seaduslikult elada. Ühtnetaotlemise menetlus on menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis32

elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus liikmesriigis elamise ja töötamise õiguseandmise kohta. Tulenevalt direktiivist 2011/98/EL on eelnõu eesmärgiks sätestada ühtnetaotlemise menetlus, mille tulemusel ühe haldustoiminguga antakse välja ühtne luba, milleson ühendatud elamis- ja tööluba.VMS § 260 järgi antakse Eestis töötamiseks eraldiseisva loana tööluba üksnes välismaalasele,kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks. VMS § 259 kohaselt on elamisloa alusel Eestiselaval välismaalasel õigus Eestis ka töötada. Kui tähtajalist elamisluba omava välismaalaseEestis töötamise tingimusi on piiratud või ta ei tohi Eestis töötada, on see sätestatud eraldiVMS-s vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.Tulenevalt direktiivist 2011/98/EL tunnistatakse eelnõuga kehtetuks VMS §-d 260-269.Kõnealuste muudatuste jõustumisel ei vaja välismaalased, kellele on antud tähtajalineelamisluba õppimiseks, Eestis töötamiseks eraldi tööluba ning nende suhtes kohaldub VMS §259 lõikes 1 sätestatud üldreegel. Eesti kasutab direktiiviga sätestatud võimalust, kaotadaõppivatele välismaalastele eraldi tööluba, eesmärgiga lihtsustada menetlusprotseduure. Sellesttulenevalt muudetakse eelnõuga ka VMS § 175, milles sätestatakse, et välismaalane, kelleleon antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada selleks eraldi luba omamata, tingimusel,et välismaalase töötamine ei takista õppimist.Samuti tehakse terminoloogilised parandused ka VMS § 106 lõigetes 1 ja 2, §-s 200, § 213lõikes 2, § 228 lõikes 6, § 231 lõikes 3, § 276 lõikes 3, § 293 lõikes 1, millest jäetakse väljasõna „tööluba“ ja/või sellega seonduv tekstiosa.Kuna eelnõuga tunnistatakse VMS-s kehtetuks tööloa taotlemise regulatsioon ning VMS § 41lg 1 p 2, tunnistatakse kehtetuks ka riigilõivuseaduse § 257 5 , mis näeb ette riigilõivu tööloataotluse ja selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest.3.3 Direktiivi 2011/51/EL ülevõtmisega seonduvad muudatusedEelnõuga võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. a. direktiiv2011/51/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada sellereguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele (edaspidi direktiiv 2011/51/EL).Käesolevas eelnõus sätestatud muudatuste tulemusel laieneb pikaajalise elaniku elamislubataotlevatele rahvusvahelise kaitse saajatele pikaajalise elaniku staatus ja õigused. Seega pärastmuudatuse jõustumist võetakse rahvusvahelise kaitse saajale pikaajalise elaniku elamisloaandmisel viieaastase Eestis seadusliku elamise aja arvutamisel arvesse nii vahetult ennerahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud varjupaigataotlejana kui ka rahvusvahelise kaitsesaajana Eestis püsivalt elatud aeg. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise olukorras, kuskolmanda riigi kodanikele antakse rahvusvahelise kaitse seisund pärast seda, kui ta onelamisloa andmisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustanud.Selleks, et pidada kinni rahvusvahelise kaitse saajate puhul, mittetagasisaatmise põhimõtteston vajalik, et rahvusvahelise kaitse saajale pikaajalise elaniku elamisloa andmisel olekselamisluba väljaandval ametnikul võimalik arvestada välismaalase liikmesriigisrahvusvahelise kaitse saajana elatud aega. Seetõttu on kohustuslik teha rahvusvahelise kaitsesaajale antavale pikaajalise elaniku elamisloale märge selle kohta, milline riik ja milliselkuupäeval on kolmanda riigi kodanikule andnud kaitseseisundi. Märkuse pikaajalise elanikuelamisloale kandmine tagab, et isiku rahvusvahelise kaitse taust ei jää pikaajalise elanikuelamisluba andvatele ja äravõtvatele asutustele tähelepanuta.33

Eelnõuga sõnastatakse VMS § 231 lõige 2 ümber selliselt, et nõukogu direktiivis2003/119/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta III peatükissätestatud õigused ei laiene üksnes Eestis elava Eesti kodaniku või Eesti pikaajalise elanikuelamisluba omava välismaalase kuni viieaastase lapse suhtes, kui lapsele antakse pikaajaliseelaniku elamisluba. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei laiene lisaks Eestis elava Eesti kodanikuvõi Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase kuni viieaastase lapse suhtes, kuilapsele antakse pikaajalise elaniku elamisluba ka pagulaste seaduses või VRKS-s sätestatudkorras elamisloa saanud välismaalase suhtes, kellele antakse pikaajalise elaniku elamisluba,direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud õigused. Muudatuse tulemusel saavad rahvusvahelisekaitse saajad (pagulased ja täiendava kaitse saajad) pikaajalise elaniku staatuse neile kaitseandnud liikmesriigis samadel tingimustel kui muud kolmandate riikide kodanikud.Eelnõuga täiendatakse VMS § 232 lõikega 2 2 . VMS § 232 lõike 1 järgi võib pikaajaliseelaniku elamisloa anda välismaalasele, kes vastab lõike 1 punktides 1-7 nimetatudtingimustele. Seejuures peab välismaalane punkti 1 järgi olema elanud Eestis elamisloa aluselpüsivalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.Eelnõuga lisatava lõike 2 2 järgi arvestatakse rahvusvahelise kaitse saajana tunnustatudvälismaalase Eestis viibimisaega selliselt, et eelneva Eestis püsivalt elamise aja hulkaarvestatakse ka vahetult rahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud varjupaigataotlejanaelamise aeg ja rahvusvahelise kaitse saajana Eestis püsivalt elatud aeg. Vahetultrahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud varjupaigataotlejana elamise aja arvestamiselarvestatakse ajavahemikku, mis jääb varjupaigataotluse, mille alusel rahvusvaheline kaitseanti, esitamise kuupäeva ja tähtajalise elamisloa väljaandmise kuupäeva vahele.Eelnõuga täiendatakse VMS §-s 237 sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmisestkeeldumise aluseid uue alusega. Lisatava punkti 4 kohaselt pikaajalise elaniku elamisloaandmisest keeldutakse juhul kui välismaalasel on enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlusesuhtes otsuse tegemist kehtiv tähtajaline elamisluba VRKS-i alusel ja välismaalase suhtesesineb välismaalasele VRKS-s sätestatud välismaalasele pagulasseisundi ning täiendavakaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus. Keeldumise aluseid täiendataksevajadusest tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine liikmesriigis, kes andisneile rahvusvahelise kaitse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/51/EL, millegamuudetakse direktiivi 2003/109/EÜ toob kaasa olukorra, kus rahvusvahelise kaitse staatusealusel ei anta pikaajalise elaniku elamisluba juhul kui esinevad direktiivis 2004/83/EÜ 20artikli 14 lõikele 3 või artikli 19 lõikele 3 vastavad rahvusvahelise kaitse tühistamise,lõppemise või selle uuendamisest keeldumise alused. Direktiivis 2004/83/EÜ sätestatudalused on kooskõlas VRKS-i §-des 48 ja 49 sätestatuga. Sarnaselt eeltooduga täiendatakseeelnõuga ka VMS §-s 241 sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisealuseid uue alusega.Eelnõuga täiendatakse VMS-i paragrahviga 309 5 . Tegemist on üleminekusättega. Muudatusetulemusel loetaks välismaalase pikaajalise elaniku elamisluba alates 1. maist 2013 VMS § 231lõike 1 alusel antud pikaajalise elaniku elamisloaks juhul kui pikaajalise elaniku elamislubaon antud pagulaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusessätestatud korras.20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprillil 2004 vastu võetud direktiiviga 2004/83/EÜ kehtestataksemiinimumnõuded, mida kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjuselrahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta.34

3.4 Daktüloskopeerimise vanuse alampiiri kehtestamineKäesoleva eelnõuga muudetakse ITDS-i regulatsiooni ning kehtestatakse sõrmejälgedehõivamise vanuse alampiir. Kehtiva ITDS-i § 11 5 lõike 7 kohaselt ei daktüloskopeerita alla 6-aastast isikut ja tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiselisikliku ilmumise nõuet. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 444/2009, 28.mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatudpasside ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (edaspididaktüloskopeerimise vanuse alampiiri määrus või määrus), muudetakse sõrmejälgedehõivamise vanuse alampiiri.Daktüloskopeerimise vanuse alampiiri määruse artikli 2a kohaselt on alla 12-aastased lapsedsõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud. Määruse põhjenduspunkti 3 kohaselt onmõnede liikmesriikide korraldatud katseprojektide ajal ilmnenud, et alla 6-aastaste lastesõrmejäljed ei olnud isiku üks-üheselt tuvastamiseks piisavalt kvaliteetsed. Peale selletoimuvad alla 6-aastaste laste sõrmejälgedes olulised muutused, mis teevad nendekontrollimise kogu passi või reisidokumendi kehtivusaja jooksul raskeks. Seejuures ontäpsustatud, et sõrmejälgede andmisel 12 aasta vanusepiir kehtib ajutiselt. Määruse artikli 5ajärgi pidi komisjon hiljemalt 26. juunil 2012. aastal esitama Euroopa Parlamendile janõukogule aruande, mis põhineb laiaulatuslikul ja põhjalikul uuringul, mille viib läbisõltumatu asutus ja mille järelevalvet teostab komisjon ning milles uuritakse alla 12-aastastelaste sõrmejälgede kasutamise usaldusväärsust ja tehnilist teostatavust isikusamasusetuvastamisel ja isiku kontrollimisel ning hinnatakse ka kasutusel olevate süsteemide täpsust.Samuti võrreldakse eksliku tagasilükkamise määra igas liikmesriigis, ning selle uuringutulemuste põhjal analüüsi, mis selgitaks kokkulangevuse tuvastamise protsessi käsitlevateühiste eeskirjade vajadust.Määruse artiklis 5a osutatud aruanne sisaldab vanusepiiri läbivaatamist ja vajaduse korralvanusepiiri muutmise ettepanekut. Ilma et see piiraks artikli 5a kohaldamise tagajärgi, võivadliikmesriigid, kus oli enne 26. juunil 2009. aastat vastu võetud siseriikliku õigusaktiga ettenähtud 12 aastast madalam vanusepiir, kohaldada seda vanusepiiri üleminekuperioodil kunineli aastat pärast 26. juunil 2009. Siiski ei tohi vanusepiir üleminekuperioodil olla madalamkui 6 aastat. Siseministeeriumile teadaolevalt ei ole sellist aruannet esitatud ning kuivõrd2013. aasta juunis saabub üleminekuperioodi tähtaeg, on vajalik ITDS määrusega kooskõllaviia.Nagu eespool märgitud on kehtiva ITDS-i kohaselt daktüloskopeerimise vanuse alampiir 6-aastat. Seetõttu muudetakse ITDS-i 11 5 lõiget 7 selliselt, et alla 6-aastast isikut eidaktüloskopeerita kolmanda riigi kodaniku elamisloa ning elamisõiguse taotluse esitamiselning elamisloakaardi taotlemisel ja tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetegadokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Reisidokumendi taotluse esitamiseldaktüloskopeerimise vanuse alampiiri kehtestamise õigus antakse Vabariigi Valitsusele (ITDS§ 11 5 lõige 7 1 ).3.5 Riigikohtu üldkogu otsusega 3-3-1-44-11 seonduv muudatusKehtiv VMS § 123 p 5 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kuivälismaalane on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvaheliseabiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust. Tegemist35

on imperatiivse keeldumise alusega, mis tähendab seda, et PPA-l puudub õigus tehanimetatud isikule elamisloa andmisest keeldumisel kaalutlusotsus.Riigikohtu üldkogu kohtuotsusega 3-3-1-44-11 tunnistati kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinudvälismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajaliseelamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 punktis 3 sätestatud alusel (vanema võivanavanema elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kuita vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigisning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulektagab tema ülalpidamise Eestis). Eelnimetatud Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevaltlisatakse VMS §-i 125 täiendav erandina tähtajalise elamisloa andmise alus lõikena 1 1 ,millega antakse PPA-le õigus teha elamisloa taotluse läbivaatamisel vastav kaalutlusotsus.Kui välismaalane on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvaheliseabiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust, kuid tataotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde Eestis põhjusel, et tavajab hooldust või tal ei ole võimalik seda saada oma asukohariigis või muus riigis, siis võibanda nimetatud isikule erandina elamisloa üksnes VMS § 150 lõike 1 punktis 3 sätestatudalusel.IV. Eelnõu terminoloogiaEelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõuga võetakse üle direktiivid 2011/51/EL ja 2011/98/EL. Direktiivi 2011/51/EL art 2järgi tuleb direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle võtta hiljemalt 20. maiks 2013. Direktiivi2011/98/EL art 16 järgi tuleb direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle võtta hiljemalt 25.detsembriks 2013.Eelnõuga viiakse ITDS regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega(EÜ) nr 444/2009, 28. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetriastandardite kohta. Kuivõrd erand biomeetriliste andmeteta Eesti kodaniku passi väljaandmiseks tuleneb Euroopa Nõukogu 13. detsembri 2004 määrusest nr 2252/2004 -liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetriastandardite kohta, on eelnõu puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Nimetatud määruse artikli1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse antud määrust liikmesriikide poolt välja antud passide jareisidokumentide suhtes. Määrust ei kohaldata aga liikmesriikide poolt oma kodanikeleväljastatavate isikutunnistuste suhtes või ajutiste passide ja reisidokumentide suhtes, millekehtivusaeg ei ületa 12 kuud.Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastavustabelid direktiivide ülevõtmise kohtaon lisatud seletuskirjale.36

VI. Seaduse mõjud6.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkti 5e rakendamineKavandatud muudatusteks on lisandväärtust toovate isikutele paindlikumate võimalusteloomine, mis võimaldab kiirelt seaduslikul alusel riiki siseneda, tööle või õppima asuda ningvõimalus siseriiklikuks elamisloa taotlemiseks. Lisaks on muudatuste eesmärk muuta süsteempaindlikumaks, luues teatud soodustusi tippspetsialistidele, teadlastele-õppejõududele võitudengitele Eestis elamise ajal. Soodsamad tingimused laienevad ka antud isikutepereliikmetele.Muudatuste rakendamise eeldatavad peamised keskmised mõjud on majandusele ningsotsiaalsed (sealhulgas demograafilised), kuid väikest mõju võib esineda ka riigi julgeolekuleja välissuhetele ning riigiasutuste korraldusele, riigi julgeolekule on mõju väike,regionaalarengule ja kohaliku omavalituse asutuste korraldusele võib esineda kaudset mõju jakeskkonnale otsest mõju ei avaldu.Tabel 11. Mõjude hindamineMõju Ulatus Sagedus Sihtrühm EbasoovitavatemõjudekaasnemiseriskMajandus keskmine keskmine keskmine väikeSotsiaalne keskmine keskmine väike väikeRiigi julgeolek ja väike väike väike väikevälissuhtedRiigi- ja kohalike väike väike väike väikeomavalitsusteasutustekorraldusRegionaalareng väike otseselt puudub otseselt puudub väikeElu- ja otseselt puudub otseselt puudub otseselt puudub otseselt puudublooduskeskkondMajanduslik mõju: ennekõike avaldub mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele,toetab konkurentsi, mõjud väikeettevõtlusele ja alustatavatele ettevõtetele ninginnovatsioonile, sest võimaldab kiiremini ja paindlikumat süsteemi usaldusväärseteleettevõtetele, kes soovivad tippspetsialistidest välistööjõudu Eestisse tuua. Toetab ettevõteterahvusvahelist konkurentsivõimet, kuid ei takista Eesti ettevõtete omavahelist konkurentsi,kuna pole kitsendatud ettevõtete tegevusala järgi võimalus kvalifitseeritud spetsialistivärbamiseks. Eelnõu avaldab positiivset mõju ka alustatavatele ettevõtetele, sest kavandatakselihtsustada ka „start-up“-idele, kiirendis osalevate ja teiste sarnaste ettevõtete võimalusttöötajate palkamiseks, arvestades konkreetsete ettevõtete väärtuslikkust ning mõju Eestile,mida hinnatakse MKM-i eestvedamisel välja töötatavate tingimuste ja kriteeriumite aluselekspertkomisjoni poolt. Lisaks vähendab halduskoormust, sest lihtsustatakse kastandardmenetlust (kiirendatakse protsessi), loobutakse elamisloa taotlemisel esitatavatulevase elukoha tõendamisest ja muudest sarnastest nõuetest, mis võisid olla nii taotlejale kuikutsujale koormavad. Samas on tagatud võimaliku väärkasutuse vältimine, sest lühiajalise37

töötamise registreerimist võimaldatakse usaldusväärsetele ettevõtetele, kelle puhul peavadolema täidetud mitmed nõuded, sealhulgas ei tohi olla varasemat väärkasutust. Säilib ka PPApõhjalik elamisloa andmise menetlus. Muudatuste mõju on keskmine, sest muudatusedavaldavad mõju lisandväärtust toovatele isikutele, nende kutsujatele ja nende pereliikmetele,kuid hoolimata teatud standardprotsesside lihtsustamisest, ei muutu kogu protsess egasisserännet puudutav seadusandlus. Kokkupuude on erinevatel gruppidel erinevaregulaarsusega. Sihtrühma suurus on keskmine- eeldatavasti esineb positiivne mõju Eestiühiskonnale ja majandusele laiemalt, kuid sihtrühmast mõjutab antud muudatus teatud gruppiehk tippspetsialistidest töötajaid, teadlasti, õppejõude, doktorante ja osaliselt teisivälistudengeid ning nende pereliikmeid. Mõju ka kõrgkoolidele, teadusarendusasutustele ningettevõtetele on keskmine ja mõjutatud sihtgrupi suurus keskmine, sest kõik ettevõtted ei vajavälistööjõudu, kõik kõrgkoolid ei ole huvitatud kõrgkooli rahvusvahelisemaks muutmisestning välismaalaste osakaal ettevõtetes-kõrgkoolides ei ole ülemäära suur. Negatiivsetemõjude kaasnemise risk on vähene, sest antud muudatustega majandusele negatiivseidmõjusid ei kaasne. Pole eelistatud teatud valdkondi, mis tagab võrdse konkurentsivõime,innovatsiooni või ettevõtete arengut ei takistata, sest loodud on lisavõimalused alustavateleettevõtetele vajaliku tööjõu saamiseks ning kõrgkoolide rahvusvahelistumisega negatiivseidmõjusid majandusvaldkonnas ei kaasne.Sotsiaalne mõju: Arvestades, et sotsiaalne mõju hõlmab ka töö-, võrdõiguslikkuse, hariduseja rahvastiku valdkondi, võib öelda, et muudatuste võimalik mõju on keskmine. Kuigiuussisserännanute osakaal rahvastikust ei ole suur ning sisseränne Eestisse on erinevaterändeliikide lõikes (välja arvatud haridusränne) viimastel aastatel vähenenud, on muudatustemõju teatud valdkondades olemas. Tehtavate muudatuste eesmärk on võimaldada ettevõtetelning kõrgkoolidel tuua Eestisse vajalikke isikuid, keda näiteks tööandjal pole Eesti tööturultvõimalik leida. Muudatused toovad positiivset sotsiaalset mõju, sest ettevõtetel on kiiremprotsess vajaliku tippspetsialisti leidmisest tööle asumiseni ning seeläbi on kergem täitapüstitatud eesmärke, mis omakorda loob positiivset mõju majandusele ja võib mõjutadanõudlust veelgi enam vajalike oskustega talentide järele (uute ettevõtete ja töökohtadeloomine). Sotsiaalselt ebasoovitavaid mõjusid ei esine, kuna siseriikliku tööturu kaitse säilib.Standardmenetluses säilib Töötukassa loa nõue välismaalaste tööle võtmiseks, kuidtippspetsialistide tööle värbamisel tuleb maksta kõrgemat palka (kahekordne Eesti keskminepalk), mis loob tugeva eelduse sellele, et tööandja ei värba välismaalastest talente, kuisiseriiklikult on sellised isikud olemas. Muudatused ei mõjuta tööhõivet negatiivselttippspetsialistidetööle rakendamisel, tudengite töötamise võimaldamisel on võimalik luualisandväärtust ja uusi töökohti, mitte vähendades pikaajaliste töötute võimalusi töölesaamiseks. Soodustavad tingimused luuakse kõrget lisandväärtust toovatele isikutele ehktalentidele (sealhulgas teadlased, õppejõud, doktorandid). Mõju kõrgharidussüsteemile onsuur- välisteadlaste ning –tudengite tähtsus kõrghariduse rahvusvahelistumisel on ükseeltingimusi. Eelnõuga kaasnevad positiivsed mõjud teadus- ja arendustegevusele ningteadmistepõhise ühiskonna arengule. Muuhulgas võib paraneda teaduse kvaliteet ningvälismaiste haridustöötajate-teadlaste kaasamise läbi kõrghariduse kvaliteet laiemalt.Muudatused, millega võimaldatakse Eestis kõrgkooli lõpetanud välistudengitel õpingutejärgselt Eestis tööd otsida ning tööle jääda, omavad positiivset mõju aidates kaasa teatudsektorites või valdkondades valitsevale tööjõupuuduse probleemi lahendamisele ning Eestiühiskonna arengule. Samas on säilinud kõrgkoolidel kui kutsujatel võimalus mitte võimaldadakõrgkooli lõpetanud välistudengil kuni kuueks kuuks Eestisse tööotsimise eesmärgil jääda.Kõrgkoolil kui kutsujal on subjektiivne õigus hinnata välistudengi motivatsiooni ja põhjuseid,mis aitab kaasa võimaliku väärkasutuse vältimisel. Eelnõu mõjutab sisserännet, sestmuudatused on tingitud Eesti ettevõtete, kõrgkoolide ja teadusarendusasutuste vajadusest38

välismaiste talentide järele. Muudatustega võimaldatakse talentidel ning ka nendepereliikmetel paindlikumalt seaduslikul alusel riiki siseneda ning Eestis tegutseda.Pereliikmete (abikaasa, alaealiste laste) kaasa võtmise võimalus toetab sisserännet Eestisse.Muudatustega toetatakse ka ühiskonna sotsiaalset sidusust, sest lisaks regulatsioonidelihtsustamisele teatud isikutele, on oluline toetada vastavate isikute kohanemist ningühiskonda sulandumist. Muudatustega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on vähesed, kunasoodsamad tingimustega kaasnevad võimalikud ohud on läbi kaalutud, tippspetsialistidevärbamisel puudub oht Eesti ühiskonnale ning isikuid, kellele laienevad muudatustesttulenevad mõjud, pole Eesti ühiskonnas suures osakaalus. Kiirmenetlus laieneb isikutele, kelleosas on võimalik väärkasutuse risk minimaalne ning tugev vastutus usaldusväärsel kutsujal.Võimalikku riskide vältimist toetavad ka planeeritud kohanemist soodustavad tegevused.MKM-i ning HTM-i poolt tehtud põhjalikumad majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüson toodud allpool.Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektorikuludele ja tuludele on väike. Muudatustega ei kaasne suuri või keskmisi mõjusid asutusteülesannete ning töökorralduse osas. Lihtsustatakse teatud menetluslikke protseduure.Muudatustega on mõjutatud ennekõike PPA (kodakondsus- ja migratsioonosakond), mis peabmenetluslikud protseduurid üle vaatama ning ümber korraldama (täiendama toimivatmenetluspraktikat), kuna kiirmenetlust võimaldatakse vaid teatud sihtgruppidele. Muudatusedtoovad kaasa PPA-s suurema koormuse teenindusbüroodes, sest võimaldavad suuremalsihtgrupil esitada tähtajalise elamisloa taotlus siseriiklikult. PPA andmetel toob antudmuudatuste rakendamine kaasa lisarahastuse vajaduse. Esialgsel hinnangul on vajadus 5täiendava ametikoha järele.Tabel 12. Politsei ja Piirivalveameti kulutused täiendavatele ametikohtadele1 ametnik 5 ametnikkuPPA 1. aastal 17 230 86 150PPA püsikulu 12 530 62 650Vajadus on infosüsteemi arendamiseks - hetkel olemasolevasse menetlusinfosüsteemi(UUSIS) tuleb sisse viia muudatused (arendusvajadus), arvestada tuleb muudatuste parimaksrakendamiseks hetkel uue süsteemitoimimisloogika kirjeldamisel nende sisseviimist ningtagada UUSIS2 rakendamisel (planeeritav kasutuse algus 2015. aasta lõpp) olemasolu.Esialgsel hinnangul kulub hetkel olemasoleva menetlusinfosüsteemi arendusvajadustekshinnanguliselt 150 000 eurot.Mõju esineb ka MKM-i ning HTM-i töökorraldusele, kuid olulisi kulusid ei kaasne. Mõlemadministeeriumid kehtestaksid vastava ministri määrusega vastavalt haldusalale loetelu, kelleletehakse erisusi. Ministeeriumidega on vastavate määruste kehtestamine kooskõlastatud.Eelnõu ei mõjuta riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste ülalpidamiskulutusi. Positiivne mõjuavaldub avalike teenuste kättesaadavusel. See tähendab, et kiirendatakse läbiviidavatemenetluste kestvust, kulukust ning paraneb kvaliteet sihtgruppide jaoks. Võimalik negatiivnemõju võib olla PPA-sse lisaressurssi hankimisel- seoses töökoormuse suurendamisegateenindusbüroodes võib tekkida vajadus lisatööjõu järele ning finantskulu võib tekkida seosesmenetlusinfosüsteemi arendamise ja uue välja töötamisega Samas pole tegemist ülemäärasuurte kuludega, sest muudatustega kaasneb laiema ulatusega positiivne mõju (majandusele,teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele).39

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: kuigi otsene mõju riigi julgeolekule ningvälissuhetele on väike, sest paindlikumad tingimused loodaks lisandväärtust loovatele isikutekategooriatele, kelle puhul on võimalik väärkasutuse risk minimaalne ning protsessilihtsustamine seotud usaldusväärsete kutsujate kohustustega, esinevad siiski teatud mõjud.Eelnõuga tehtavad muudatused on kaalutletud, arvestades võimalikku julgeolekuriski võiebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. Välismaalasele elamisloa andmise põhjendatusthindab PPA, arvestades elamisloa andmiseks isiku vastavust tingimustele või vastavaelamisloa liigi eesmärgile. Kuigi lihtsustatakse osadele isikute kategooriatele tingimusiEestisse saabumiseks ning elamisel, on muudatused seotud isikute ning nende kutsujatekohustustega. Jätkub tõhus eel- ja järelkontroll. Vaid usaldusväärsetel ettevõtetel,kõrgkoolidel on võimalik oluliselt kiiremini ning soodsamatel tingimustel tuua Eestissevajalikke isikuid. Kuigi muudatustega võib kaasneda väike mõju riigi julgeolekule, seegaebasoovitavate mõjude risk, on võimalikud riskid läbi kaalutletud. Teadlikult on läbi kaalutudvõimaliku väärkasutuse vältimiseks protsess, et elamisloa väljastamine toimuks Eesti riigijaoks usaldusväärsele ning vajalikule isikule, kes soovib Eestis õppida, töötada võiettevõtlusega tegeleda ka reaalselt. Tähtajalise elamisloa taotlemise menetluse käigus jääbPPA-le roll ja kohustus välja selgitada ja maandada võimalikke välismaalasega seotudjulgeolekualaseid riske tänu menetleja (ning võimalike ekspertide) kaalutlusõigusele. Lisakssäilib PPA-l järelkontrolli teostaja roll. Võimalike riskidega on eelnõu välja töötamise käigusarvestatud.Mõju välissuhetele esineb, sest mõjutatud on Eesti välisesinduste töö, kuna isikud saavadvälisesindustest õigusliku aluse riiki sisenemiseks (vastavalt viisa taotlemise võimalus võitähtajalise elamisloa taotlemine). Eelnõu muudatustega võib kaasneda viisataotlemisesuurenemine, kuna teatud isikutel on loodud võimalus viisaga Eestisse sisenemiseks ja Eestiselamisloa taotlemiseks (praegu kehtiva seaduse kohaselt esitatakse elamisloa taotlusvälisesinduses), kuid viisataotlust on võimalik esitada ka Eestit esindavates välisesindustesning välisesindustes võib väheneda elamisloa taotluste esitamine, seega ei pruugi reaalseltkoormus Eesti välisesindustes kasvada.Mõju regionaalarengule: otsest mõju regionaalarengule ei esine, kuna muudatustega eikaasne regionaalselt või piirkondlikult sihipärast tegevust. Positiivset kaudset mõju võibavaldada võimalus värvata välismaiseid spetsialiste erinevatesse Eesti piirkondadesse, kustettevõtted ei leia kohapeal vajalikku tööjõudu ning seeläbi, välistööjõu värbamise kaudu, onvõimalik mõjutada positiivselt regionaalselt konkurentsivõimet. Eelnõuga tehtavadmuudatused võivad minimaalsel määral mõjutada mõne piirkonna elanikkonna struktuuri, sestteatud piirkondadesse võib saabuda rohkem välismaalasi (ettevõtete asukoht, kõrgkoolideasukoht), kuid otseselt eelnõu muudatustega kaasnevad need mõjud ei ole ning eelnõumuudatustega ei seata ette piiranguid või soodustusi teatud piirkondadesse asumiseks, misomakorda võiks avaldada negatiivset mõju regionaalarengule. Eelnõuga tehtavad muudatusedei nõrgenda mõne regiooni arengupositsiooni ega –eeldusi.Sihtgrupp on väike (paindlikumaks muudetakse tingimusi teatud välismaalastele).Kavandatud muudatuste otsesteks sihtgruppideks on lisandväärtust toovad isikud(tippspetsialistid, teadlased, õppejõud, tudengid) ning nende pereliikmed; ettevõtted,kõrgkoolid ja teadus-arendusasutused.Kuigi Eestis on kehtivate elamislubadega isikuid ca 23 000 (1.02.13 seisuga 23142) ning kuiaastas saab Eestis tähtajalise elamisloa keskmiselt ligikaudu 3000-4000 isikut, on otsene mõjukogu Eestile vähene. Aastal 2012 sai tähtajalise elamisloa 3312 isikut (töörändeks 835,40

õpperändeks 516 ning ettevõtluseks 61 isikut). Seega on kavandatud mõju ulatus üldiseltkeskmine, kohati väike. Suureks võib hinnata mõju ulatust sihtgrupile, kellel on otseseltvälismaalasi (talente) vaja. Kaudne mõju on terviklikult olemas, sest kui välismaalasi elaksEestis praegusest oluliselt suuremas osakaalus, oleks mõju kogu Eestile märkimisväärseltsuurem, samal ajal kui vajalike lisandväärtust toovate isikute nappus pärsib Eesti arengut ningmajanduse konkurentsivõime kasvu. Järelhindamist on vaja ühe-kahe aasta pärast muudatusterakendumist nende edukuse ning tulemuste kohta.Arvestades, et muudatustega kaasneb oluline, positiivne majanduslik ning sotsiaalne mõju, onalljärgnevalt toodud MKM-i ning HTM-i tehtud mõjuanalüüside tulemused (välismaalasteseaduse muudatuste väljatöötamise töögrupile esitatud ettepanekute mõjudeanalüüs).MKM ja HTM on näinud võimalikel muudatustel olulist mõju. MKM on seisukohal esitatudmõjuanalüüsis, et pikka aega on räägitud struktuursest tööjõupuudusest Eesti majanduses, misväljendub kõige tugevamini tippspetsialistide puuduses. Vastavalt Statistikaametidefinitsioonile on tippspetsialistid töötajad, kes laiendavad olemasolevaid teadmisi,rakendavad teaduslikke või kunstilisi kontseptsioone ja teooriaid, õpetavad eelnimetatutsüstemaatilisel viisil või tegelevad nimetatud tegevuste kombinatsiooniga. Oskuslik töötamineenamikus selle pearühma ametites eeldab AK 2008 neljandale kvalifikatsioonitasemelevastavaid oskusi.Tippspetsialistide tööülesannete hulka kuuluvad tavaliselt: analüüsi ja uuringute läbiviimine,kontseptsioonide, teooriate ja tegevusmeetodite väljatöötamine; olemasolevate teadmistealane nõustamine või nende rakendamine reaalteadustes, matemaatikas, tehnikateadustes jatehnoloogias, bioteadustes, meditsiini- ja tervishoiuteenustes, sotsiaal- ja humanitaarteadustes;ühe või mitme teadusharu teooria ja praktika õpetamine erinevatel haridustasemetel;õpiraskustega või erivajadustega isikute õpetamine ja kasvatamine; mitmesuguste äri-, õigusjasotsiaalteenuste osutamine; kunstiteoste loomine ja ettekandmine; inimeste vaimnejuhendamine; teaduslike tööde ja aruannete koostamine. Ülesanded võivad hõlmata ka teistetöötajate juhendamist.2011. aastal töötas Statistikaameti andmetel Eestis 118,9 tuhat tippspetsialisti ning nende arvon pidevalt tõusnud. Aastal 2001 oli Eesti veel 73,7 tuhat tippspetsialisti. Kui 2009. aastalmajanduskriisi tõttu hõive langes, siis tippspetsialistid olid ainuke ametiala, kus hõivatute arvsuurenes, mistõttu on näha, et nende järele püsis nõudlus ka kriisi kõige sügavamas punktisning järgnevatel aastatel pigem suureneb veelgi.Suurt vajadust sobivate oskustega tippspetsialistide järele näitab MKM-i hinnangul katööotsimisportaalides paiknevate töökuulutuste arv. Näiteks 19. septembri seisuga oli CVKeskusel pakkuda tööd 103 IT-spetsialistile Eestis. Suurema spetsialistide osakaalugasektoritest elektroonika ja telekommunikatsioon pakkus tööd 101 inimesele jamehaanika/tehnika 273 inimesele. Kuigi tööpuudus ulatus 2012. aasta teises kvartalis 10,2%-ni, mis on kõrgem pikaajalisest keskmisest, on teatud erialade töötajatest sellegipoolestpuudu. Lisaks on probleemiks Eesti väiksus- kõiki vajalikke erialasi Eestis ei õpetata, mistõttuosa spetsialiste tuleb paratamatult välisriigist sisse tuua.Eriti tugevalt on tippspetsialistide vajadus tunnetatav programmeerimise, konsultatsioonidejms tegevuste sektoris, kus Töötukassa andmetel oli 2011. aastal 80 vaba kohta. Võttesarvesse asjaolu, et tippspetsialiste otsitakse pigem personaliotsingufirma või teiste kanalitekaudu ning arvestades ettevõtete enda hinnanguid, oli tippspetsialistide vajadus oluliseltsuurem. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit hindas 2011. aastal valminud41

uuringus 21 IKT sektori tööjõuvajaduseks järgnevatel aastatel ca 1000 uut töötajat aastas ningneist suur osa oleksid tippspetsialistid. Näiteks IKT sektoris tegutsevate programmeerijatekeskmine palk ulatus 2011. aastal 1991 euroni kuus. IKT palgataset arvestades on suureleosale tippspetsialistidele võimalik maksta ka kolmekordset Eesti keskmist palka.Paljudes sektorites on läbivalt puudus inseneridest. Koolis on korraliku inseneri õppeperioodvähemalt 5 aastat. Kui sellele lisada veel vajalik praktika asutuses, kus sõltuvalt erialast onvaja 1-3 aastat mentori kõrval stažeerida, on ettevalmistusperioodi pikkuse tõttu antudametialal pakkumine väiksem. Oluline on ka riikidevaheline teadmistesiire, mis on oluliseltpärsitud, kui väljastpoolt tulevate spetsialistide palkamisele on seatud liiga tugevad piirangud.Vastavalt tööjõuprognoosile aastani 2019 22 on Eestil järgnevatel aastatel vaja kokku 27,4tuhandet tippspetsialisti ehk siis keskmiselt 3400 tippspetsialisti aastas. Tabelis 13 on toodudtippspetsialistide vajadus järgnevatel aastatel. Välja on jäetud sektorid, kus välisspetsialistidekasutamine on kas rahalistel või keelelistel põhjustel vähetõenäoline.Tabel 13: Tööjõuvajadus ja kahe- või kolmekordset Eesti keskmist palka teenivad hõivatudsektoriti.SektorVajadusaastas kuni2019(inimest)*2xkeskmistpalkateenivadhõivatudsektoris**2xkeskmistpalkateenivatehõivatuteosakaalsektoris(%)3xkeskmistpalkateenivadhõivatudsektoris**3xkeskmistpalkateenivatehõivatuteosakaalsektoris(%)**Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 347 2570 10,6 991 4,1Info ja side 283 4086 20,8 1464 7,5Hulgi ja jaekaubandus 228 4885 5,1 1657 1,7Logistika 153 2559 5,9 981 2,3Masina, metalli ja aparaaditööstus 126 2362 5,1 642 1,4Finants ja kindlustus 106 2751 24 1232 10,7Põllumajandus, metsamajandus, kalandus 82 421 2,3 103 0,6Ehitus 44 3007 5,5 805 1,5Energeetika, veevarustus, kanalisatsioon 41 1171 10,6 387 3,5Mööblitootmine 31 65 8,7 18 2,4Keemiatööstus 29 318 9,5 110 3,3Mäetööstus 27 731 11 82 1,2Toiduainete ja jookide tootmine 25 636 3,4 221 1,2Plastitööstus 25 194 4,1 68 1,4Puidu ja paberitööstus 20 677 3,7 231 1,3Kokku kogu majandus 3422 38986 5,9 12911 2*Allikas: Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2019 (MKM)**Allikas: Maksu- ja Tolliamet ja StatistikaametOluline osa tippspetsialistide vajadusest saab küll kaetud sisemaiste ressurssidega, kuid igaljärgneval aastal muutub see keerulisemaks. Kuigi vajadus tippspetsialistide järele on suur,jääb kolmandate riikide rolliks pigem erinevate sektorite sees tekkivate spetsiifiliste vajadustekatmine. Välismaise spetsialisti kaasamine läbi palgakriteeriumi täitmise on tõenäolisemsektoris, kus on juba praegu keskmisest suurem kõrgemapalgaliste hõivatute osakaal.21 http://itl.ee/?dl=68122 http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2019_luhikirjeldus.pdf42

2011. aastal teenis Eestis kokku vähemalt kolmekordset sotsiaalmaksuga maksustatavatkeskmist palka 12,9 tuhat inimest, ehk 2,0% kõigist hõivatutest ning kahekordsetsotsiaalmaksuga maksustavat palka 39 tuhat inimest, ehk 5,9% hõivatutest. Kaalumisel onolnud mitmed erinevad astmed palgakriteeriumi seadmiseks ning praeguseks on sõelalejäänud valik kahekordse ja kolmekordse keskmise palga juurde. Seetõttu on välja toodudmõlemad variandid. Samas, kui vaadata inimeste hulka, mida üks või teine palgakriteeriumpuudutaks on näha, et kolmekordne keskmine palk jääks pigem liiga kõrgeks ning kahekordnekeskmine palk peaks olema tippspetsialistide selekteerimiseks piisav. Kolmekordse keskmisepalganõude vähendamise vajadusele viitab ka erinevate harude katusorganisatsioonidetagasiside ning läbi Politsei ja Piirivalveameti tehtud infopäringute selgunud tähtajaliseelamisloa töötamiseks alusel Eestis töötavate ning kolmekordset keskmist palka teenivatevälismaalaste vähesus.Kõige suurem tippspetsialistide vajadus on järgnevatel aastatel kutse-, teadus- jatehnikaalastes tegevusvaldkondades, kus oleks aastas vaja keskmiselt 347 uut tippspetsialisti.Antud majandusharus on allsektoriks näiteks arhitekti ja inseneritegevused, kus keskminevanus on järjest kasvanud ning järgnevatel aastatel võib oodata tööjõupuuduse tekkimist.Nimetatud sektoris on kolmekordset keskmist palka saavate hõivatute osakaal Eestikeskmisest kõrgem, mis loob head eeldused välisriikide tippspetsialistide kaasamisele läbikahe- või kolmekordse palgakriteeriumi täitmise. Keskmisest kõrgem tööjõuvajadus on kainfo ja sidesektoris, kus alamsektorina annab suure osa tööjõuvajadusest programmeerimine,konsultatsioonid ja muud tegevused. Antud sektori tööjõuvajadus on püsinud kõrgel jubamõnda aega ning mitmed selles sektoris tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted on ka toonudtöötajaid kolmandatest riikidest. Kuna vastavas alamsektoris saab kolmekordset Eestikeskmist palka 17% hõivatutest ja vähemalt kahekordset 31% hõivatutest on alust eeldada, etantud palgakriteerium siin suureks takistuseks ei saa ning ettevõtted kasutavadtippspetsialistide leidmiseks neile pakutud võimalust. Lisaks on keskmisest suurem tõenäosustippspetsialistide kaasamiseks finants- ja kindlustussektoris, kus vähemalt kolmekordset Eestikeskmist palka teenib 11% hõivatutest ja kahekordset 24% ning tööjõuvajadus järgnevatelaastatel on samuti keskmisest suurem.Võttes aluseks eelduse, et lisandunud tippspetsialist teenib vähemalt kolmekordset Eestikeskmist palka ning tema poolt genereeritav lisandväärtus on Eesti keskmisest kolm kordakõrgem (2011. aasta kiirstatistika järgi arvestades 58,2 tuhat eurot), genereeriks tuhatlisanduvat tippspetsialisti 58,2 miljoni euro eest lisandväärtust, mis suurendab Eesti SKP-d0,4 protsendi võrra. Sotsiaal- ja tulumaksu laekumised suureneksid tuhande tippspetsialistilisandumisel kokku ca 5 miljoni euro võrra. Kui lisanduvad tippspetsialistid teeniksidvähemalt kahekordset Eesti keskmist palka suureneks SKP 0,3% võrra ja maksulaekumised3,3 miljoni euro võrra. Võttes arvesse tippspetsialisti võimendavat mõju ka teisteleametikohtadele võib eeldada, et positiivne mõju majandusele oleks veelgi suurem. Samuti eioleks lisandunud tippspetsialistid vähemalt esialgu sotsiaalsüsteemile koormaks. Järgmiseslõigus käsitletud uuringu tulemused näitavad, et kõrgepalgaline ja haritud immigrant kasutabühiskondlikke teenuseid oluliselt vähem kui kohalik elanikkond.Vastavalt American Enterprise Institute for Public Policy Research poolt 2011. aastalläbiviidud uuringule „Immigration and American Jobs“ 23 aitab üks välismaalt sisserännanud,kuid USA-s teaduse, tehnoloogia, inseneri või matemaatika alase kõrghariduse omandanudisik luua USA-s 2,7 lisatöökohta. Väljastpoolt USA-t antud erialadel kõrghariduse23 http://www.renewoureconomy.org/sites/all/themes/pnae/img/NAE_Im-AmerJobs.pdf43

omandanud suurendasid kohalike elanike hulgas hõivet 0,86 töökoha võrra. Arvestamataharidust või selle omandamise asukohta aitas iga immigrant kaasa 0,44 töökoha tekkimiselekohalike hulgas. Arvestades Eesti mõnevõrra suuremat struktuurset tööjõupuudust, võibeeldada, et kasulik mõju on suurem ning aitab pigem luua 2,7 uut töökohta hoolimataasjaolust, et välismaalane on kõrghariduse omandatud mõnes teises riigis. MKM on kindlalseisukohal, et riiki sisenenud tippspetsialistid ei suurenda töötust Eesti elanike hulgas.Kõige suurem vajadus ning ka tõenäosus vähemalt kolmekordset Eesti keskmist palkateenivate tippspetsialistide sisse toomiseks on IKT sektoris, kus ettevõtted on korduvaltväljendanud vajadust lisatööjõu järele. Praegu segab oluliselt suuremate projektide läbiviimistasjaolu, et puudub kiire mehhanism vajaliku tööjõu kaasamiseks kolmandatest riikidest. Samaprobleem on ka sektorite üleselt kogu majanduses, kuna vahetevahel tekib vajadus mõnespetsiifilise tippspetsialisti palkamiseks keda on Eestist võimatu leida. Seetõttu on olnudpärsitud ka teenuste eksport, mis on viimastel aastatel olnud läbivalt üheks prioriteetsekssuunaks.HTM-i kohaselt on ettevalmistamisel TA&I strateegia aastateks 2014-2020.Rahvusvahelistumine on planeeritavast tegevustepaketis üks osa ning mobiilsusmeetmed sellelahutamatu osa. Mobiilsusskeemide eesmärk on saavutada tasakaalustatud ajude ränne(praegu negatiivne).2011. aastal moodustati haridus- ja teadusministri käskkirjaga huvigruppide ja partneriteesindajatest koosnev kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise juhtnõukogu, milleülesandeks on olnud nii sihtide ülevaatamine kui eesmärkide täitmist toetavate tegevusteseadmine. Sealsamas strateegiates seatud numbrilisi sihte muudetu ei ole. Kõrghariduserahvusvahelistumise strateegia on seadnud järgmise sihid, sealjuures kolmandate riikide kohtaeraldi arvestust ei peeta:- aastal 2015 peaks Eesti kõrgkoolides täisajaga õppima 2000 mitteresidendistvälismaalast, sh ühisõppekavade raames Eestis viibivad tudengid;- välismaalaste suhtarv on 2015. aastal Eestis doktorikraadi kaitsnute hulgas peaksolema 10%.- aastaks 2015 peaks vähemalt 3% korralisel ametikohal töötavatest õppejõududestolema välisõppejõud.Teadus- ja arendustegevuse strateegias ei ole välisteadlaste kaasamise kohta numbrilist sihtiseatud, küll aga toetatakse tegevusi välisteadlaste kaasamiseks.Ülikoolide juhtimises on järjest enam märgata märke rahvusvahelistumise prioriteediksseadmisest. Peaaegu kõik Eesti suuremad ülikoolid on oma arengukavades toonud väljavälisüliõpilastega seotud eesmärgid aastaks 2015 (tabel 14).Tabel 14. Välisüliõpilaste ja akadeemilise personaliga seotud eesmärgid ülikoolidearengukavades.Õppeasutus Tartu Ülikool TallinnaTehnikaülikoolArengukavaeesmärk(2015)Välisüliõpilasteosakaal - BA1,8%, MA 4%,PhD 10%;välisteadlaste ja-õppejõududeVälisõppejõudude ja -teadlaste osakaal -10%;Välisüliõpilasteosakaal – MA 8%,PhD 10%.Tallinna ÜlikoolVälismaalaste osakaalTLÜ korralistestakadeemilistesttöötajatest – 8%(10%);TasemeõppeEesti KunstiakadeemiaVälismaalaste osakaaltudengite koguarvustkraadiõppes 2,3%;Sissetulevate vahetus- jakülalistudengite osakaal6,6%;44

osakaal - 5%;välisüliõpilasteosakaal – BA 3%(5%); MA 7% (10%);PhD 10% (15%);Väljaminevatevahetustudengiteosakaal 8%;Ülikoolide juhtimises on järjest enam märgata märke rahvusvahelistumise prioriteediksseadmisest. Nagu eelpool viidatud on peaaegu kõik Eesti suuremad ülikoolid omaarengukavades toonud välja välisüliõpilastega seotud eesmärgid aastaks 2015. Kõigejõudsamini liigub enda seatud eesmärgi suunas Tallinna Tehnikaülikool, aga ka Tartu Ülikool.Suuri üheaastaseid kõikumisi on tulnud ette nii Eesti Kunstiakadeemial, Tallinna Ülikoolil kuika teistel. Juhtnõukogu arutelude tulemusena on nii riigi kui kõrgkoolide tasemel paikapandud prioriteetsed tegevused. Oluliseks peetakse VMS täpsustamist, et soodustadavälisüliõpilaste töötamisvõimalusi Eestis, senisest põhjalikumat välisüliõpilaste, -teadlaste ja–õppejõudude seiret, koostööd ettevõtetega ja praktikavõimaluste loomist, tugiteenustepakkumist, sh inglise keelse üldhariduse ja lasteaia teenuste pakkumine, avatud rahvusvahelistkogemust hindavate konkursside korraldamist kõrgkoolides akadeemiliste ametikohtadetäitmiseks, võõrkeeleoskuse taseme nõude ja kontrolli sisseviimine õppejõududele.Välistudengite prognoos (püstitatud eesmärgina) 2020 võtab arvesse eelpool toodut, seniststatistikat kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta, arvestades välistudengite vastuvõtuprognoosi (tabel 15) ja osakaalu üliõpilaste arvust (tabel 16) aastani 2020.Tabel 15. Välistudengite vastuvõtu prognoos kuni 2020Tegelik Prognoos ->2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020rakenduskõrgharidus15 11 4 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20Shkolmandatestriikidest 9 7 3 9 6 6 6 6 6 6 6 6 6bakalaureuseõpe138 110 171 296 410 451 496 546 600 648 700 756 817Shkolmandatestriikidest 49 34 48 72 90 99 109 120 132 143 154 166 180integreeritudõpe 37 42 47 42 40 40 40 40 40 40 40 40 40Shkolmandatestriikidest 1 1 0 1 2 2 2 2 5 5 5 5 5magistriõpe 114 146 189 210 235 260 280 400 450 500 550 600 650Shkolmandatestriikidest 64 98 128 141 129 172 185 264 297 330 363 396 429doktoriõpe 24 39 46 49 50 45 50 55 60 65 65 55 55Shkolmandatestriikidest 15 18 23 33 33 30 33 36 40 43 43 36 36Kokku 328 348 636 617 755 816 886 1061 1170 1273 1375 1471 158245

Sh kokkukolmandatestriikidest 138 158 202 256 260 309 335 428 480 527 571 610 656Muutuskolmandatestriikidest päritüliõpilastearvus (%) 59% 14% 28% 27% 2% 18% 9% 28% 12% 10% 8% 7% 8%Tabel 16. Õppivate välistudengite prognoos aastani 2020Tegelik Prognoos ->2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020rakenduskõrgharidusshkolmandatestriikidestbakalaureuseõpeShkolmandatestriikidestintegreeritudõpeShkolmandatestriikidest25 28 25 65 55 64 80 80 80 80 80 80 8016 15 13 19 22 24 27 24 24 24 24 24 24445 432 487 650 877 1 157 1357 1493 1642 1794 1949 2105 227371 95 113 145 203 261 299 328 361 395 429 463 500192 224 233 232 249 248 251 249 242 240 240 240 2402 3 2 2 4 7 8 9 14 18 21 24 27magistriõpe 175 253 224 428 445 495 540 680 850 950 1050 1150 1250Shkolmandatestriikidest90 160 236 284 293 301 356 449 561 627 693 759 825doktoriõpe 71 135 135 198 184 190 194 200 210 230 245 245 240Shkolmandatestriikidest34 72 89 108 114 119 129 132 139 152 162 162 158Kokku 1087 1345 1468 2023 1810 2 154 2422 2702 3024 3294 3564 3820 4083Shkolmandatestriikidest213 345 453 558 636 712 819 942 1099 1216 1328 1432 1534Muutuskolmandatestriikidest päritüliõpilastearvus (%)62% 31% 23% 14% 12% 15% 15% 17% 11% 9% 8% 7%Rakenduskõrgharidusõppe rahvusvahelistumine ja vastuvõtu ning üliõpilaste arvusuurenemine on võimalik, kuid lähiajal vähetõenäoline. Esialgu on HTM-i arvates olulinetoetada rakenduskõrgkoole rahvusvahelistumise tegevuste kaudu, mis aitaksid siia tuuaosaajaga õppivaid (nt semester, aasta) tudengeid. Seega ei ole HTM prognoosi olulist kasvuette näinud.Bakalaureuseõpe püsib valdavalt lähinaabrite najal. Kuigi see õppetase ei ole praegu Eestiprioriteetide hulgas, on heal tasemel inglisekeelsed bakalaureuseõppekavad ning nendelõppivad tudengid olulised, sest loovad suure hulga positiivse kogemuse saanud välistudengeidning annavad hiljem magistriõppesse tulekuks tugeva aluspõhja. Sama efekti loodab HTMsaavutada ka Erasmus tudengivahetuses õppivate Euroopa riikidest pärit välistudengite46

informeerimisel laiematest Eestis õppimise võimalustest. Lähiaegadel toimubbakalaureuseõppe üliõpilaste kasv ka Soomes avatavate õppefiliaalide kaudu. Lähiaastatelintegreeritud õppes suurt välisüliõpilaste arvu kasvu ette näha ei ole. Magistriõpperahvusvahelistumine on paljude õppeasutuste jaoks prioriteet. 2014-2015 aastal võiksidkäivituda uued magistritaseme stipendiumiprogrammid, mis võiksid soodustadamagistriüliõpilaste tulekut ning tekitada tavapärasemast veidi suurema hüppe. Samuti ontuntust kogunud IT Akadeemia õppekavad. Doktoriõppe rahvusvahelistumise prognoos onhetkel suhteliselt tagasihoidlik. Samas on doktoriõppe rahvusvahelistumine prioriteet, missamas sõltub ülikoolide võimekusest kaasata välisjuhendajaid ning säilitada samas eestikeelneteadus ning kõrgharidusruum. Eesti teaduse nähtavus ja tuntus on doktoriõppe puhul vägaolulised tegurid. Seega võiks osalemine rahvusvahelistes teadusprojektides kasvatada katänasest prognoosist enam Eesti doktoriõppe vastu huvitundvate välistudengite arvu. Kõigesuurem potentsiaal on siiski naaberriikide tudengite siiatulekul. Kolmandate riikide tudengitearvu kasvu eeldab HTM eelkõige magistri- ja doktoriõppes Study in Estonia sihtriikidest.Valdkondlikult on üliõpilaste arvu võimalik suunata läbi toetuste ja stipendiumite lähtudessealjuures riiklikest prioriteetidest.Välisteadlaste prognoosi (tabel 17) aluseks on võetud Riigieelarve strateegia 2012-2016täistööajaga teadlaste ja inseneride arvu prognoos ja arvestatud on ülikoolide arengukavadeeesmärke. Eesmärgiks on seatud, et 2020 on välisteadlasi täistööajaga töötajatest 10% ja neistomakorda kolmandate riikide teadlasi 40%. Prognoos on püstitatud lineaarse kasvuna, kunateistsuguseks arvutuseks aluseid ei ole. Tegemist on pigem optimistiliku eesmärgiga, kuhupüüelda.Antud andmete puhul tuleb arvestada, et tegemist ei ole isikupõhise arvestusega, vaid loetaksetäistööaja ekvivalenti ehk antud statistika võib kajasta nii teadlase kui ka õppejõuametikohtadel töötavaid inimesi.Tabel 17. Välisteadlaste prognoos kuni 2016TegelikPrognoos2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016Täistööajagateadlaste ja55213368 3331 3513 3690 3979 4314 4077 4410 4880 4800 5000 5521 24inseneridekoguarvvälisteadlastearv58 62 101 153 179 205 251 295 331 362 393 442 442välisteadlasteosakaalteadlaste1,7% 1,9% 2,9% 4,1% 4,5% 4,8% 6,2% 6,7% 6,8% 7,5% 7,9% 8% 8%koguarvustsh, kolmandateriikidestvälisteadlaste23 21 45 52 66 73 97 110 132 145 157 177 177arvkolmandateriikide39,7 33,9 44,6 34,0 36,9 35,6 38,6 36,6 40,0 40,0 40,0 40,0 40,0teadlaste% % % % % % % % % % % % %osakaalvälisteadlastest24 RES 2012-2016 http://www.fin.ee/?id=10092747

Prognoosi kohaselt kasvab tänasega võrreldes 2016. aastaks kolmandate riikide välisteadlastehulk 2/3 võrra.Enim välisteadlasi ja -õppejõude on kolmandatest riikidest Eestisse tulnud Venemaalt, USAst,Hiinast, Ukrainast ja Indiast. Arvestades ka ühispublikatsioonide kaasautorlust ei ole näha, etriikide nimistus toimuks lähiajal suuri muudatusi. Sealsamas jääb alati väiksemal arvulakadeemilist personali Eestisse tulema ka teistest riikidest. Arvestades teadus- või uurimustöötegemiseks elamisloa esitatud taotluste ja otsuste arvu (keelduvaid otseseid ei ole olnud) jaarvestades prognoosiga, et kolmandatest riikidest tuleks Eestisse 2/3 rohkem teadlasi, tulebPPA-l 2016. aasta menetleda 40 taotlust, kui muud tingimused jäävad samaks. Kui siseriiklikuelamisloa taotlemise võimalusi laiendada ka teadlastele ja õppejõududele ning soodustada ELsisest teadlasmobiilsust, võib menetlemist vajavate taotluste arv olla suurem. Lisaks mõjutabvälisteadlaste arvu doktoriõppe üliõpilaste arv ehk mille alusel eelistavad edaspididoktorandid Eestisse tulla - kas esmalt saabutakse Eestisse tööle ja töö kõrvalt õpitaksedoktorantuuris või vastupidi.Kavandatavate muudatuste mõju Eestile on positiivne ning aitab püstitatud eesmärke täitasoodustades lisandväärtust loovate isikute (talentide) paindlikku ligipääsu, kuid minimeeridesvõimalikku väärkasutusriski, säilitades konservatiivse migratsioonipoliitika, terviklikurändestrateegia ning rändevoogude teadliku juhtimise.Kavandatavad muudatused võimaldavad lisandväärtust tekitavate isikute paindlikku ligipääsutööturule, kuid viivad samaaegselt võimaliku väärkasutusriski miinimumini, võimaldavadrändevooge teadlikult juhtida ning seeläbi säilitavad konservatiivse migratsioonipoliitika.6.2 EL õiguse rakendamisega seonduvad muudatusedKäesoleva eelnõuga kavandatavad muudatuste, mis tulenevad EL õigusest, mõju võib pidadaväikeseks.Seaduseelnõu vastuvõtmine ja jõustumine direktiivi 2011/98/EL osas ei oma olulist mõju.Direktiivis sätestatut rakendatakse juba praegu kolmandate riikide kodanikest töötajatele,kuna elamisloa töötamiseks osas on Eestil ühtne taotlussüsteem juba loodud ning sellegamuudatusi ei kaasne.Direktiivi 2011/51/EL ülevõtmine ei oma olulist mõju. Ka juba praegu on rahvusvahelisekaitse saajatel võimalik omandada siseriiklik pikaajalise elanike elamisluba. Rahvusvahelisekaitse saajale antavale pikaajalise elaniku elamisloale tuleb märkuste lahtrisse teha märgeselle kohta, et tegemist on rahvusvahelise kaitse saajaga.Olulist mõju ei oma ka sõrmejälgede hõivamise vanuse alampiiri kehtestamine.6.3 Riigikohtu üldkogu otsusega 3-3-1-44-11 seonduvad muudatusedRiigikohtu üldkogu otsusega seonduv muudatus VMS-s ei oma olulist mõju, kuna VMSmuudatusega, millega sätestatakse täiendav erandina elamisloa taotlemise alus, puudutab vägavähest välismaalaste hulka.48

VII. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,eeldatavad kulud ja tuludSeaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seonduvalt VabariigiValitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 punkti 5e rakendamisega on kirjeldatud eelnevaltseletuskirja 6. osas (seaduse mõjud).Eelnõuga kavandatud EL õigusest tulenevate muudatuste rakendamiseks on vajalik arendadaPPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna menetlusinfosüsteemi, täiendada PPAkoolitusmaterjale, täiendada PPA siseseid menetlusjuhendeid, koolitada PPA ametnikke ningseonduvalt direktiivi 2011/51/EL ülevõtmisega tagada PPA valmisolek uute märkustegaelamisloakaardi isikustamiseks ja väljastamiseks. Kulutused kaetakse vastavalt PPA jaSiseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse eelarvest.VIII. RakendusaktidEelnõu rakendamiseks tuleb muuta järgmisi õigusakte:1. Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 vastu võetud määrust nr 88 „Tähtajalise elamisloa ja tööloataotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ning pikaajalise elanikuelamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning tähtajaliseelamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa ja tööloa vormide kehtestamine“;2. Vabariigi Valitsuse 09.12.2010 vastu võetud määrust nr 170 “Eesti Vabariigi välja antavaelamisloakaardi vormi ja tehnilise kirjelduse ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelukehtestamine ja elamisloakaardile kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine”.3. Vabariigi Valitsuse 09.06.2009 määrus nr 86 „Elamisloa ja tööloa menetluses, elamisõigusemenetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmisekord“;4. Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2009.a. määrus nr 86 „Elamisloa ja tööloa menetluses,elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetlusessõrmejälgede võtmise kord“;5. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010.a. määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registripidamise põhimäärus“;6. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010.a. määrus nr 83 „Pikaajalise viisa andmise ja viibimisajapikendamise taotlemisel esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu jaesitamise nõuded ning viisa andmise ja andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise japikendamisest keeldumise ning viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise javiisa kehtetuks tunnistamise tähtajad ning viisa taotlemiseks ja omamiseks nõutavate kuludekandmiseks piisavate rahaliste vahendite määra ja tervisekindlustuslepingu kindlustussummamäära kehtestamine“;7. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010.a. määrus nr 84 „Viisa andmise otsustamiselkooskõlastuse andmise kord ja tähtajad“;8. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010.a. määrus nr 85 „Välismaalase lühiajalise Eestistöötamise registreerimise andmekogu pidamise põhimäärus“;9. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010.a. määrus nr 86 „Viisaregistri pidamise põhimäärus“;10.Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2011.a. määrus nr 43 „Viisa andmisest keeldumise, viisatühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisajaennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi, avaldusesesitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu kehtestamine“;49

11. Siseministri 14. juuli 2010.a. määrus nr 24 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamiseregistreerimise kord ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlusevormide kehtestamine“;12. Siseministri 14. juuli 2010.a. määrus nr 25 „“Välismaalaste seaduses“ sätestatudteavitamiskohustuse täitmise kord“;13. Siseministri 19. juuli 2010.a. määrus nr 31 „Eestist eemalviibimise registreerimise kord“;14. Siseministri 05. mai 2011.a. määrus nr 12 „Välismaalase poolt esitatava elamisloakaardiväljaandmise, isikutunnistuse väljaandmise, välismaalase passi väljaandmise, tähtajaliseelamisloa ja tööloa ning tähtajalise elamisloa ja tööloa pikendamise taotluste ning pikaajaliseelaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse vormide kehtestamine“;15. Välisministri 30. augusti 2010.a. määrus nr 11 „Pikaajalise viisa taotluse vorm ja täitmisenõuded“.Lisaks tuleb kehtestada määrused vastavalt eelnõus sätestatud täiendavatele volitusnormidele.IX. Seaduse jõustumineSeadus on planeeritud jõustuma üldises korras.X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamineMuudatustepaketi välja töötamine on olnud laiapõhjaline ning kaasav. Poliitika kujundamiseprotsessi on olnud kaasatud erinevad haridus-, töö- ja ettevõtlusrändega seotud partnerid.Aprillis 2012. a edastati erinevatele partneritele ning ministeeriumitele ettepanek osaledavälismaalaste seaduse muudatuste välja töötamise protsessis. Toimusid mitmed laiapõhjalisedarutelud: kõikidel partneritel oli võimalus esitada probleemide kirjeldus ningmuudatusettepanekud, lisaks esitasid MKM ning HTM oma valitsusalast lähtuvaltvõimalikele muudatusettepanekutele mõjudeanalüüsi. 2012. aasta IV kvartalis toimusidvõimalike seadusemuudatuste ühisosa kaardistamiseks partneritega kahe- ja enamapoolsedkohtumised. Lisaks toimusid kõikide huvitatud osapooltega ühisosa määratlemiseks töö- ningettevõtlusrände teemalised arutelud-koosolekud.Muudatuste väljatöötamise protsessi on olnud kaasatud: ministeeriumid (eelkõige MajandusjaKommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium,Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium), Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööandjate Keskliit,Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Ameerika Kaubanduskoda Eestis,Finance Estonia, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, avalikõiguslikudülikoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Maaülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja kõrgkoolid (Estonian BusinessSchool, Tallinna Tehnikakõrgkool), SA Archimedes, Eesti Teadusagentuur, Arengufond,Erasmus Student Network.Kaasatud partnerid esitasid seisukohti ning otsisid Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammisseatud eesmärkide täitmiseks võimalikke lahendusi.Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Justiitsministeeriumile eelnõudeinfosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile,Kaitsepolitseiametile ning eelnõu koostamise protsessi kaasatud partneritele.50