Viljandi ettevõtluspiirkonna uuring - Arengufond

Viljandi koostööpiirkonna
ettevõtlusuuring
Projektijuht: SA Viljandi Ettevõtluskeskus
EAS Lõuna-Eesti Agentuur
Koostööpartnerid:
Viljandi Linnavalitsus
Paistu Vallavalitsus
Pärsti Vallavalitsus
Saarepeedi Vallavalitsus
Viiratsi Vallavalitsus
Anu Laas
OÜ Laas & Laas
Viljandi 2002

2
SISUKORD
SAATEKS.................................................................................................................................... 3
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3
UURINGU EESMÄRK ............................................................................................................... 4
UURINGU METODOLOOGIA.................................................................................................. 4
PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................ 4
Sissetulekud ja piirkonna konkurentsivõime............................................................................ 5
VARASEMAD UURINGUD ...................................................................................................... 6
Tööjõu ja tööturu uuring 2001 ................................................................................................. 6
Ecos Ouverture 1997................................................................................................................ 6
Eksportööride uuring 2001.......................................................................................................7
VILJANDI JA KOOSTÖÖPIIRKONNA ETTEVÕTLUS ......................................................... 7
KÜSITLUSTULEMUSTE ANALÜÜS..................................................................................... 10
Ettevõtete tegevusala.............................................................................................................. 10
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtja koondportree................................................................. 11
Ettevõtja tervis........................................................................................................................ 16
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlus ..................................................................................... 18
Ettevõte ja tööjõud ................................................................................................................. 19
Tööbüroo ............................................................................................................................ 21
Visioon ................................................................................................................................... 21
Ettevõtluse tugisüsteem ja informeeritus ............................................................................... 22
Ettevõtte käekäik.................................................................................................................... 22
Teostuse ehk suutlikkuse mõõtmine ...................................................................................... 24
Käive ja investeeringud.......................................................................................................... 25
Euroopa Liit............................................................................................................................ 26
Ootused omavalitsusele.......................................................................................................... 27
PÕHITULEMUSED .................................................................................................................. 30
Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel ................................................................. 30
Uuringutevaheline diskussioon .............................................................................................. 31
SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD ....................................................................................... 31
LISA 1. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MEHHANISM...................................................... 33
LISA 2. MAJANDUSKLASTER EHK ETTEVÕTTEKOBAR ............................................... 34
LISA 3. PORTERI KONKURENTSISTRATEEGIA MUDEL VILJANDI
KOOSTÖÖPIIRKONNAS ........................................................................................................ 35
MÕISTED JA SELGITUSED ................................................................................................... 37
Klastri ehk ettevõttekobara või majanduskobara mõiste........................................................ 37
Klastriuuringu põhimõtted ..................................................................................................... 38
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 39

3
SAATEKS
Viljandi koostööpiirkond kujutab endast Viljandi linna koos ümbritsevate valdadega. Kuigi
ettevõtete arv on Viljandi linnas kümneid kordi suurem kui valdades, käib inimesi tööle nii
maalt linna kui ka linnast maale. Sotsioloogilised uuringud on näidanud, et Eesti puhul algavad
linnalised hoiakud umbes 10 tuhande elanikuga väikelinnast. Niisiis võib uuritavas piirkonnas
teha vahet linnal ja maal, samas muudab kaaseagne maailm vahemaad väiksemaks. Intevjuudes
rõhutati mitmel korral mõtet, et piirkondlikuks arendustööks on olemasolevad vallad liiga
väiksed ning Viljandi linnaga peaks koostöö olema igati tihedam.
Ettevõtlusuuringu kaudu saadud uute teadmiste alusel tahetakse edasi minna. Juba üle aasta on
koostööpiirkonnas planeeritud ettevõtete koostöövõrgu ning inkubatsioonikeskuse (nn
Ärimaja) projekti. Intervjuudest tuli väga selgelt välja ootus, et omavalitsused võtaksid
arendustöös suurema initsiatiivi või hakkaks ettevõtluskeskus aktiivsemalt tööle.
Antud uuringu ankeet ja sagedustabelid ettevõttetüübi lõikes on esitatud eraldi vihikuna
(Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuringu statistiline ülevaade).
Igasugune uuring saab valmida koostöös ja see nõuab uuritavatelt lisaaega ja energiat.
Käesolev uuring on valminud ennekõike tänu ettevõtjate koostöövalmidusele. Uuringu
läbiviijad tänavad kõiki, kes võtsid vaevaks täita küllaltki mahukas ankeet. Eriti tänulikud on
uuringu läbiviijad kõigile neile, kes leidsid aega ettevõtlusprobleemide üle mõtlemiseks ja
sellest intervjueerijale rääkisid.
SISSEJUHATUS
1990tel aastatel on tuntust võitnud regionaalsed innovatsioonisüsteemid, mis toovad välja
kohalike ja piirkondlike ettevõtete vahelised erinevused ning konkurentsivõime. Piirkonna
klastripõhine arendustegevus (nn kobarareng) põhineb ideel, et kohalik omavalitsus koos
riiklike toetusmeetmetega toetab igati võrgustumis- ning koostöötegevusi, loob soodsat
ettevõtluskeskkonda, teadvustab antud piirkonna olulisi majandusharusid.
Klastripõhine arendustegevus on sageli kasutatavaks piirkonna majandusarenduse meetodiks.
Majandusklaster ehk ettevõtetekobar tähendab omavahel majanduslikult seotud, kauplevaid
ettevõtteid ning ettevõtlust mõjutavate organisatsioonide ja institutsioonide võrgustikku.
Selleks, et piirkond langetaks oma arendustegevuseks vajalikke otsustusi, on oluline
võimalikult hästi tunda kohalikku ettevõtlust ning võimalikke majandusklastreid – ettevõtete ja
insitutsioonide koostöökobaraid. Selle jaoks viidi Viljandis ja koostööpiirkonnas läbi nii
tööjõu- kui ka ettevõtete uuring. Ettevõtlusuuring analüüsib innovatsioonisüsteemi osi
(tegutsevaid st ettevõtteid, võrgustikku ja kultuuri), ettevõtete konkurentsivõimet, ettevõtete
arengutrende, ettevõtjaid.
Mõistete seletused on viidud lugemise hõlbustamiseks eraldi ossa aruande lõpus, kasutatud on
mõistete tähestukulises järjekorras esitamist. Klastri ehk ettevõtete kobara mõistet on samuti
selgitatud mõistete ja selgituste osas.

4
UURINGU EESMÄRK
Saada ülevaade Viljandi piirkonna ettevõtluse olukorrast ja olemasolevast arendustöö alasest
kompetentsibaasist.
Kõige olulisemaks uuringu eesmärgiks on arendada Viljandi piirkonnas majandust
kobararengu (klastripõhine arendustegevus) põhimõttel, mille eelduseks on uued ning
usaldusväärsed andmed ettevõtetest ning ettevõtjatest ning ettevõtjate arvamustest, hoiakutest
ning ootustest kohalikule omavalitsusele.
Selle projekti initsiaatoriteks on olnud Viljandi LV, koostööpiirkondade vallavalitsused
koostöös Viljandimaa Ettevõtluskeskusega.
UURINGU METODOLOOGIA
Antud uuringu läbiviimisel kasutati mitut uurimismeetodit – kvantitatiivset, kvalitatiivset ja
lisaks kasutati statistika andmeid ning teiste uuringute tulemusi. Koostati ankeet ettevõtte juhi
või omaniku küsitlemiseks. Ankeet on struktureeritud küsimustik, mida vastaja täidab ise
(vastupidiselt suulisele intervjuule). Ankeedi täitis 113 juhuvalimisse sattunud ettevõtte
omanikku või tippjuhti.
Lisaks kvantitatiivsele meetodile kasutati ka kvalitatiivset uuringumeetodit süvaintervjuu näol,
kus toimus vaba vestlus ettevõtte, ettevõtluse ja Viljandi koostööpiirkonna arenguvõimalustest.
Kokku tehti 15 süvaintervjuud. Enamik vestlusi salvestati diktofoni abil.
Valdav osa küsitlusest viidi läbi ettevõtjate juures. Lisaks kasutati ettevõtja soovi korral ka
küsitluspunkti, milleks oli Viljandi Ettevõtluskeskus.
Ettevõtete ning ettevõttejuhtide kohta koguti andmed tegevjuhtide ja/või omanike
intervjueerimise abil. Kogutud andmeid töödeldi andmetöötlusprogrammi SPSS abil.
Uuringu küsimuste koostamisel võeti arvesse seniseid ettevõtlusalaseid uuringuid ning püüti
vältida varasemaid vigu (nt FIEde valimist väljajätmine). Ankeet koostati koostöös tellijaga
ning eksperdina kasutati ettevõtja Jaak Sule abi.
PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Uuringus kasutatakse mõistet koostööpiirkond, mille käesoleva uuringu mõistes moodustavad
Viljandi linn, Paistu vald, Saarepeedi vald, Pärsti vald ja Viiratsi vald. Seda mõistet on
kasutatud ka Viljandi sama piirkonna tööjõu ning tööturu uuringus. Kuna Viljandi linn on
suurim omavalitsusüksus koostööpiirkonnas, siis tuuakse Viljandi linna selles uuringu
aruandes tihti eraldi välja ning kasutatakse rõhuasetuste selguse mõttes ka Viljandi ja
koostööpiirkonna mõistet, mis siis rõhutab Viljandi linna koos nelja vallaga.

Sissetulekud ja piirkonna konkurentsivõime
5
Üksikisiku tulumaksu maksmise poolest on Viljandi negatiivse trendiga ja alla Eesti keskmise,
kuid paremas olukorras kui Valgamaa, Võrumaa ja Jõgevamaa (tabel 1). Pärnu on üsna Eesti
keskmine oma näitajate poolest selles valdkonnas.
Tabel 1. Üksikisiku tulumaks elaniku kohta – võrdlus Eesti keskmisega
Üle Eesti keskmise
Alla Eesti keskmise
Negatiivne trend
Tallinn (1999 võrdlus
1998)
Läänemaa
Ida-Virumaa (tugev negat
langus)
Järvamaa
Lääne-Virumaa
Viljandimaa
Võrumaa
Valgamaa
Põlvamaa
Jõgevamaa
Positiivne trend
Tallinn (2000 võrdlus 1999)
Harjumaa va Tallinn
Hiiumaa
Tartumaa
Raplamaa
Pärnumaa (keskmine, aga 0%
kasv)
Saaremaa
Keskmine leibkonnaliikme sissetulek moodustas 1999-2000 Viljandimaal Eesti keskmisest
80% (joonis 1). Aastal 1998 oli see isegi veidi suurem (85%), niisiis näitab statistika keskmise
sissetuleku vähenemist Viljandimaal. Ühelt poolt on see tingitud väikestest palkadest, teiselt
poolt töötuse määra kasvust (kuigi mitte väga suurest), töötuse määr oli 2000 aastal 11,6%
(9,4% 1998 aastal).
160
1998 1999 2000
120
80
40
0
Ida-Viru
Valga
Viljandi
Saare
Hiiu
Rapla
Tartu
Tallinn
Harju va Tallinn
Joonis 1. Keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus maakonna järgi ja võrdlus Eesti
keskmisega (100%)
Allikas: Statistikaamet

6
VARASEMAD UURINGUD
Tööjõu ja tööturu uuring 2001
Viljandi koostööpiirkonna tööjõu ja tööturu uuring 2001 lõpul näitas (Servinski 2002):
1) enamuse koostööpiirkonna tööandjate koostöövõimet;
2) paranenud suhteid ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahel;
3) tööandjate enesekindluse tõusu;
4) tõsiasja, et koostööpiirkonna tööturult on võimalik saada tööandjate ootustele
vastavat tööjõudu;
5) tööandjate positiivset suhtumist täiendkoolitusse ja selle kaudu arengueelduste
loomisse.
! Uuring näitas probleemeprobleemide olemasolu, millest üks tõsisemaid on
tööotsijate halb motiveeritus tööd teha.
! Samas näitas küsitlus ka seda, et küsimuste lahendamisel ollakse õigel teel.
Ecos Ouverture 1997
Aastal 1997 küsitleti Viljandimaal 172 ettevõtte tippjuhti, kellest 80% olid ettevõttes ka
osanikud. Iga teine ettevõtte tippjuht oli kõrgharidusega, iga kolmas kesk-eriharidusega ning
ülejäänud keskharidusega. Iga teine ettevõte või tippjuht kuulus mingisse äri- või kutseliitu.
Küsitletud ettevõtetest oli sadakond asutatud aastatel 1991-1993. Kaks kolmadikku
ettevõtettest olid nullist alustanud ettevõtted. Kaks kolmandikku ettevõtte asutajatest on seda
teinud isiklikest säästudest.
Kolmveerand olid aktsiaseltsid, sest küsitluse ajal lubas seadus akstiakapitali alates 300
kroonist. Pärast 1997 aasta septembrit vähenes aktsiaseltside arv tuntaval ning enamikest neist
said osaühingud.
Eesti noor ettevõtlus on väikeettevõtlus, kus antud küsitlus näitas, et 56% ettevõtetest töötas
alla 15 töötaja. Ettevõtte tippjuhid andsid töötajate kompetentsusele tootmisalal küllaltki hea
hinnangu.
Ecos Ouverture projekti, mis oli suunatud ettevõtete rahvusvahelistumise suurendamisele,
mäletavad vaid vähesed kaasahaaratud ning Longfordi pubiga seostab seda projekti vaid mõni
üksik asjasse mittepühendatu.
Võrdlus aastaga 2002
Ka aastal 2002 on paljudele ettevõtetele tõsiseks probleemiks välisturule minek, vähene
kogemustepagas, kesine keeleoskus ja eri kultuuride mittetundmine. Olulisim arenguhüpe
nende aastate jooksul on toimunud tänu internetile ja globaliseeruvale maailmale. Teiselt poolt
on oluline muutus võrreldes viie aasta taguse ajaga see, et aastal 2002 on paljudel tarnijatel
oma esindused Eestis ning kohalik ettevõtja saab hakkama eesti keelega ja Eestis suheldes.

Eksportööride uuring 2001
7
Küsitleti 338 ettevõtte ekspordi- või ettevõtte tippjuhti. Uuring näitas, et
1) regulaareksportijal moodustab eksport peamise osa äriideest, sest eksport
moodustab kogukäibest 56-64% (sh kergetööstuse eksportijal 72% ja puidutööstuse
eksportijal 69%);
2) ootus ekspordivõimaluste kasvule EL liitumise järgselt ei ole kuigi kõrge;
3) ekspordi peamisteks sihtriikideks olid Soome, Rootsi ja Läti;
4) 63% eksportijatest ei kasuta oma ettevõttes ühtki kvaliteedisüsteemi;
5) omatoodangu osakaal küsitletud ettevõtete ekspordis oli 56%.
VILJANDI JA KOOSTÖÖPIIRKONNA ETTEVÕTLUS
Kokku on ettevõtete arvu hinnata raske, sest Eestis ei koguta ettevõtete andmeid piirkondlikul
ning kõiki ettevõtte juriidilisi vorme arvestavalt. Piirkondlik ettevõttestatistika piirdub vaid
Äriregistris registreeritud ettevõtete arvuga, kuid sealt puudub suur osa füüsilisest isikust
ettevõtjaid (FIEsid), kes on arvel ainult Maksuametis. Eestis on paljude ettevõtlust analüüsivate
materjalide puuduseks FIEdest kui ettevõtjatest möödavaatamine või vaid osaline arvessevõtt.
Ettevõtlusest kauged inimesed ei saa aru, et:
1) FIEd on väiksemates linnades ning maapiirkondades oluliseks ettevõtluse
osaks;
2) FIE, kelle aastakäive on alla 250 tuhande eesti krooni, ei pea end arvele
võtma Äriregistris;
3) Maksuametis on arvel suurem arv FIEsid kui Äriregistris.
Äriregistri andmed ei kajasta Maksuametis arvel olevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIEsid).
Äriregistris arvelolevad FIEd võiksid moodustada umbes kolmandiku FIEde üldarvust
piirkonnas, mis tähendab, et kokku võiks piirkonnas olla pooltuhat FIEd. Tabelis 2 on toodud
Äriregistris arvelolevate ettevõtete arv ning jaotus ettevõtlusvormi järgi.
Tabel 2. Ettevõtete arv ja jaotus ettevõtlusvormi järgi Viljandimaal ja Viljandis
Arv Viljandimaal,
01.01.01
Arv
Viljandis, 01.01.01
Arv
Viljandis, 01.01.02
Aktsiaselts (AS) 189 123 117
Füüsilisest isikust
ettevōtja (FIE) 1406 110 146
Osaühing (OÜ) 774 425 483
Tulundusühistu (TÜ) 36 2 2
Täisühing 5 1 1
Usaldusühing (UÜ) 8 4 5
Määramata 2 1
Kokku 2420 666 754
Äriregistri andmetel oli Viljandi linnas 2002. aasta alguses Äriregistrisse kantud 754 ettevõtet.
Äriregistrisse kantud ettevõtted peavad tegema ka aastaaruande ja neid andmeid saab
ettevõtlusregistrist küsida. Viljandi Linnavalitsuse käsutuses olid Äriregistri andmed koos
ettevõtte käibega. Nende ettevõtete kohta, kus töötajate arv on üks, andmeid ei avaldata.
Tabel 3 näitab seda, kui suur osa registreeritud ettevõtetest on tegelikult kas ühe inimese
leibkonna toitmiseks või lihtsalt riiulil. Formaalselt ei ole FIEd tööandjateks, kuid ka suur hulk
osaühinguid (ligi kolmandik), mis on loodud iseendale tööandjaks, ning kus ei jõuta ametlikult
töötajaid palgata. Samas on teada FIEsid ja osaühinguid, kes kasutavad küll võõrast tööjõudu,

kuid seda tehakse lepingulisel alusel, kus tööde täitja on ise FIE või äriühing. Seetõttu tuleb
ettevõtete arvu ning suuruse põhjal ettevõtlusele antavate hinnangute osas olla väga
tähelepanelik ning ettevaatlik. Lisaks veel asjaolu, et riiklikud andmebaasid ei ole täpsed või
on täpselt esitatud umbmääraseid algandmeid.
8
Tabel 3. Viljandi linna ettevõtete tööandmisvõime
Ettevõtlusvorm Koguarv
Ettevõtted, kus antakse tööd
rohkem kui ühele inimesele
Ettevõtted, kus vaid üks
töötaja
Aktsiaselts 117 105 12
Osaühing 483 353 130
Tulundusühistu 2 1 1
Täisühing 1 0 1
Usaldusühing 5 0 5
Füüsilisest isikust
ettevōtja 146 0 146
Kokku 754 459 295
Andmete allikas: Äriregistri andmed Viljandi linna kohta seisuga 01.01.2002.a.
Joonisel 2 on näidatud ettevõtete arvu piirkonnas ja Viljandimaal, joonistel 3-5 saab jälgida, et
nn ‘Äriregistri’ FIEde arv on omavalitsuste lõikes püsinud küllaltki stabiilsena, mis näitab
seda, et FIEd ei ole varmad oma käivet üle 250 tuhande kasvatama (sellest alates Äriregistris
registreerimise kohustus). Vaatamata FIE täisvastutusele on see inimestele oluliseks
ettevõtlusega alustamise vormiks, sest äri alustamise registreerimine on odav ning paljude
jaoks on oluline ka lihtsustatud raamatupidamise viis.
Osaühinguid ja aktsiaseltse on rohkem Viljandi linnas, kus ettevõtluskliima on võrreldes
maapiirkonnaga parem:
1) olemas ettevõtjate kriitiline mass;
2) linnas on sotsiaalne kontroll väiksem ja seda on kergem taluda.
1600
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
FIE OÜ AS Muu FIE OÜ AS Muu FIE OÜ AS Muu
1999 2000 2001
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Koostööpiirkond Viljandimaa
Joonis 2. Viljandimaa ja Viljandi koostööpiirkonna ettevõtete arv 1999-2000 (01.01)

9
2001
110
71
112
66
131
2000
107
71
107
67
134
1999
85
49
87
51
98
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 3. Äriregistris registreeritud FIE-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001
2001
425
2000
446
1999
393
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 4. Äriregistris registreeritud OÜ-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001
2001
123
8
4
10
2000
125
7
4
12
1999
129
7
4
13
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Viljandi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi
Joonis 5. Äriregistris registreeritud AS-de arv koostööpiirkonnas 1999-2001

10
KÜSITLUSTULEMUSTE ANALÜÜS
Ettevõtete tegevusala
Küsitluses osalenud peegeldasid ettevõtluse struktuuri, kus olulisel kohal on tertsiaarsektor
(tabel 4 ja joonis 6). Eriti suur on jae- ja hulgikaubanduse osakaal, mis on iga neljanda
ettevõtte põhitegevusala. Viljandi koostööpiirkonnas ei ole veel nähtavalt kasvanud kindlustus,
kinnisvara-, üürimis- ja äriteenused, mis muidu on kaasaegse majanduse kasvavaks
valdkonnaks. Tertsiaarsektoris on palju mikroettevõtteid (tabel 5).
Viljandimaal on arenud metsamajanduse ja puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Need
ettevõtted teevad ka koostööd ning on potentsiaalseteks töökohtade loojateks tulevikus.
Viljandi koostööpiirkonnas tuleks kindlasti kaaluda puiduklastri põhist piirkonna
arendamist.
Tabel 4. Küsitletud ettevõtete tegevusvaldkond (EMTAK 2000 järgi*)
Tegevusvaldkond Arv Osakaal, %
A Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 15 13,3
D Töötlev tööstus 19 16,8
F Ehitus 5 4,4
G Hulgi- ja jaemüük 29 25,7
H Hotellid ja restoranid 7 6,2
I Veondus, laondus ja side 5 4,4
J Finantsvahendus 1 0,9
K Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 3 2,7
M Haridus 1 0,9
N Tervishoid ja sotsiaalhooldus 3 2,7
O Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 19 16,8
Vastamata 6 5,3
Kokku 113 100,0
*Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2000)
Ankeedi täitja poolt nimetatud põhitegevusala
14%
primaars.
Primaarsektori ettevõtted ei ekspordi,
sekundaarsektorist ekspordib ligi
kolmveerand (71%) ja tertsiaarsektorist
iga kümnes (11%).
tertsiaars.
63%
23%
sekundaars.
Joonis 6. Vastanud ettevõtete jaotus majandussektori
järgi, %

11
Tabel 5. Vastanud keskmise töötajate arvu ja tegevusvaldkonna järgi (2001)
1 2-3 4-5 6-10 11-20 21-50 51-100 101+ Arv
A 3 3 1 1 3 3 14
D 2 3 4 3 5 17
F 1 4 5
G 2 3 5 7 3 2 22
H 3 1 1 1 6
I 1 1 1 3
K 1 1 1 3
M 1 1
N 2 2
O 3 4 2 1 1 1 12
Vastamata 1 1 1 3
Kokku 16 11 11 12 14 16 3 5 88
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtja koondportree
Viljandi
71%
Paistu
7%
Pärsti
7%
Saarepeedi
8%
Viiratsi
Joonis 7. Vastanud ettevõtjate jaotus omavalitsuste
lõikes, %
N=113
7%
Ankeedile vastas 113 ettevõtjat ning
ettevõtete tegevjuhti (joonis 7):
1) 80 Viljandi linnast;
2) 8 Paistu vallast;
3) 8 Pärsti vallast;
4) 9 Saarepeedi vallast ja
5) 8 Viiratsi vallast.
Kaks kolmandikku vastanutest olid
mehed ja üks kolmandik naised. 37
naisvastajast on 33 Viljandi linnast ning
Paistu vallast ei vastanud ükski
naisettevõtja.
OÜ
AS
FIE
UÜ
TÜ
0
10
20
30
mees
naine
Küsitleti kas ettevõtete omanikke või
tippjuhte. 113 vastanut jaotusid
ettevõtte tüübi järgi järgnevalt (joonis
8):
1) 41 osaühingu (OÜ) juhti;
2) 33 aktsiaseltsi (AS) juhti;
3) 35 füüsilisest isikust ettevõtjat
(FIE);
4) 3 usaldusühingu (UÜ) juhti ja
5) 1 tulundusühistu (TÜ) juht.
Arv
Joonis 8. Vastanute arv ettevõtte tüübi ja soo järgi,
%

12
jah
ei
0
12
23
20
40
60
Protsent
77
88
80
100
mees
naine
Joonis 9. vastanute jaotus omanikuksolemise ja soo
järgi, %
Vastanutest oli 85% ettevõtte omanikud
ning 15% tegevjuhid või juhtkonna
liikmed.
70% vastanutest on seotud ühe
ettevõttega, 16% kahe ettevõttega, 5%
kolme kuni viie ettevõttega.
Ettevõtetega ei olnud omanikuna seotud
9% vastanutest.
Vastanud ettevõtte omanikest on iga
teine 100% omanik ja 23% on 50%
omanik ja 11% on 51-99% omanik.
Meesvastajad on rohkem kui naised
ettevõtte omanikud. Vastanutest oli iga
kolmas naine ja kolmveerand neist on
ka ettevõtte omanikud (joonis 9).
üle 65
2%
56-65
13%
46-55
27%
Joonis 10. Vastajate jaotus vanusgrupiti, %
N=112
26-35
22%
36-45
37%
Joonis 10 näitab, et vastanutest on ligi
neljandik 26-35 aastasi ja veidi üle
neljandiku 45-55 aastasi. 36-35 aastasi
on üle kolmandiku ja veidi üle
kuuendiku on üle 55 aasta vana.
Viljandi koostööpiirkonnas napib alla
26-aastasi ettevõtjaid nii nagu mujalgi
Eestis. Haridusasutused ei anna
piisavalt teadmisi ettevõtlusest ja oma
ettevõttega alustamise julgust.
Üleminekuühiskonnas, kus
ettevõtjakogemust ei saadud seni kaasa
kodust, ei ole noortel
ettevõtluskogemusi ja eeskuju
ettevõtluses.
Samas on noorte tööhõive probleemid
ja vähene ettevõtlusvalmidus
probleemiks terves maailmas.
Valdav enamik vastanutest olid perekonnainimesed: 90% olid abielus või kooselus, 2%
vallalised ja 10% lahuselavad või lahutatud. 58% oli kaks last ja 14% üks laps ja samuti 14%
oli kolm last, 9% oli rohkem kui 3 last ning vaid 6% ei olnud lapsi. Kuigi paljudel on lapsed
juba iseseisvunud, on siiski igal viiendal majanduslik vastutus kolme ja enama pereliikme eest.
Lisaks lastele lisandub veel hool oma pere vanade eest. Igal neljandal ettevõtjal ja aettevõtte
juhil ei olnud peres ülalpeetavaid.

26-35
36-45
46-55
56-65
üle 65
0
8
10
15
19
Protsent
Joonis 11. Vastanud ettevõtjate jaotus soo ja
vanusgrupi lõikes, %
N=111
20
24
24
32
30
35
38
40
mees
naine
13
Juhuvalim Viljandi koostööpiirkonnas
kinnitab seda, et mehed alustavad
ettevõtluses nooremalt kui naised ning
et naistel üle 45 on tööturul raskem kui
meestel, mistõttu see vanusrühm on
aldis looma oma ettevõtet (joonis 11).
Kuna Eesti elu, erinevate
uurimisandmete tulemused ja
rahvusvaheline kogemus näitavad üle
45-aastaste naiste kõrget
ettevõtlusvalmidust, siis tuleks sellest
teha positiivsed ja konstruktiivsed
järeldused. Tuleks vältida negatiivset
stereotüüpset mõtlemist ‘vanadest
naistest’ kui probleemist ja seetõttu
erinevatesse programmidesse
mittesobilikust sihtrühmast.

14
kõrg
50%
17%
kesk
Joonis 12 näitab, et ettevõtjad ja ettevõtete
juhid on väga hea haridustasemega, kuid tihti
on kõrg- ja kutseharidus saadud hoopis teistes
valdkondades kui praegune ettevõtte
tegevusala.
Mitmetel vastanutel oli mitu haridust, oli ka
mitut kõrgharidust.
33%
keskeri,kutse
Joonis 12. Vastanute jaotus kõrgeima
haridusastme järgi, %
Haridustaseme ja viimase 36 kuu jooksul
saadud täiendkoolituse vahel oli oluline side
(r=,217) – kõrgharidusega inimestest oli end
täiendanud 84%, keskeriharidusega inimestest
75% ja keskharidusega inimestest 42%.
Kõrgem haridustase soosib elukestvat õpet.
Valdkonnad ja erialad, millelt vastanud olid ettevõtlusesse siirdunud
52 vastanut ehk ligi iga teine pärineb kolmest kõrgkoolist: Tallinna Tehnikaülikooli (endise
TPI) lõpetanuid oli vastanute seas 19, Eesti Põllumajandusülikooli (endise EPA) lõpetanuid oli
18, Tartu Ülikooli (endise TRÜ) lõpetanuid oli 15.
maaparandus 3
agronoom 4
mesinik
zootehnik 2
veterinaar
zootehnik, vetvelsker
metsatööstus
metsandus
põllumajandusinsener 4
mehhanisaator
mehhaniseerimine
mehhaanik 2
tehnik-mehhaanik
tehnik elektromehaanik
tehnik-elektromehaanik
tehnik-mehaanik
tehnik
tehnik-mehhaanik,
ökonomist
autondus, mehaanika
autode hooldus ja remont
autod ja automajandus
autotransport
majandus 4
juhtimine, ökonoomika
tööstuslik ökonoomika ja
juhtimine
ökonomist
töö ökonoomika
ehitusökonoomika
tootmise juhtimine
informaatika-ökonomist
finantsist
ehitustehnik
ehitusinsener
tööstus- ja tsiviilehitus
põllumajandus- ja
tsiviilehitus
ehitusinsener
tsiviilehitus
hüdrotehnika insener 4
energeetika
elektrik 2
tööstuselektroonika
elektriajamid ja
automatiseerimine
majandusküberneetika
matemaatik-pedagoog
psühhiaatria
farmaatsia
meditsiin
meditsiiniõde 2
nõelravi, ravimassaaž
bioloog, rahvusvaheline
ärijuhtimine
pedagoogika, psühholoogia
psühholoogia
konserveerimise tehnoloog
mööbli tehnoloog
tehnik-tehnoloog
sisearhitekt
arhitektuur
majandusgeograafia
kultuurimetoodik
kunstiline tekstiil
ansambli- ja kooriartist
kehakultuur
õpetaja
kaubatundja
kosmeetik
juuksur 2
saksa filoloog
õigusteadus 2

15
vähe tulu
3%
juhuslik
63%
süsteemne
34%
34% vastanutest arvab, et on viimaste
aastate jooksul saanud süsteemse
täiendõppe, 63% arvab, et on saanud
küllatki juhuslikke uusi teadmisi ning
3% peab oma täiendõpet vähetulukaks
(joonis 13).
Joonis 13. Vastanute jaotus hinnangu järgi
täiendõppe kvaliteedile, %
Mis valdkonades soovitakse end veel täiendada
Üldjuhtimine, ärijuhtimine,
finantsjuhtimine:
juhtimine 7
majandus 6
ärijuhtimine 3
rahvusvaheline ärijuhtimine
finantsjuhtimine 8
majandusanalüüs
rahavoogude liikumine
turukonjunktuur
äriettevõtlus
ökonoomika
raamatupidamine 3
strateegia
Ettevõtlusega otseselt seotud valdkonnad:
turundus 2
kaubandus 2
psühholoogia 2
keeleõpe 7 (sh Inglismaal)
arvutikasutus 6
infotehnoloogia
Oma tegevusala ja erialaga seotud
valdkonnad:
oma eriala 5 (juuksur, ehitus, psühhiaatria jne)
loomade söötmine talvel ja suveperioodil
loomakasvatus
ehitus
autondus
aiandus
kinnisvarahaldus
uus põllumajandustehnika
nõelravi, massaaž
toitlustus
majutus
turism 2
meditsiin 2
Seadusandlus:
asjaõigus, võlaõigus
maksuseadus
seadusandlus
tollieeskirjad, autorikaitse
tööseadusandlus
Raha saamise võimalused
Mitmesugustes valdkondades 2

16
Ettevõtja tervis
hea, sama nagu -5
hea, halvem kui -5
keskmine
probleemne
0
8
10
20
Protsent
Joonis 14. Nais- ja meesvastanute jaotus
hinnangu järgi oma tervisele, %
24
27
30
29
34
30
40
47
50
••
Meeste tervis on kehvem kui naiste oma.
Rohkem vastutust ja pinget – vähem
tervist. Vastanutest hindas oma tervist
sama heaks kui viis aastat tagasi iga teine
naine ja ligi iga kolmas mees (joonis 14).
Veidi üle neljandiku meestest peab oma
tervist küll heaks, kuid kehvemaks kui viis
aastat tagasi, samal seisukohal on oma
tervise suhtes ligi neljandik naistest. Oma
tervist peab keskmiseks kolmandik
meesvastanutest ja 29% naisvastanutest.
Oma tervist ei hinnanud probleemseks
mitte ükski naine , kuid meeste seas on
neid 8% - liga iga kümnes mees tunneb
probleeme oma tervisega.
Mikroettevõtete omanikud ja juhid on oma tervisega rohkem kimpus kui teised. Probleemseks
peavad oma tervist mõned FIEd ja OÜ juhid, AS juhte nende seas ei olnud.
Neli viiest ettevõtte omanikust ja tippjuhist hindas oma uneaega vastamisele eelnenud ööl
piisavaks. Naistel jäi uneaega väheseks igal neljandal, meestest igal kuuendal.
Väsimus
Närvipinge
Masendus
Peavalu
Unetus
Hirmutunne
26
41
61
66
69
37
90
0% 20% 40% 60% 80% 100%
36
28
23
19
37
üldse mitte üks kord mitu korda
Joonis 15. Vastanute jaotus hinnangu järgi viimase 7 päeva
jooksul esinenud terviseprobleemile, %
23
11
11
12
6
4
Kõige suuremaks vaevuseks
pidasid vastajad väsimust ja
närvipinget (joonis 15,
tabel 6). Viimase 7 päeva
jooksul oli väsimuse all
kannatanud iga kolmas
vastanu mitu korda ja iga
kolmas oli kannatanud selle
tõttu vähemalt ühe korra
nädalas. Vaid üks neljandik
vastanutest ei kurtnud
väsimuse üle.
Mitu korda nädalas tunneb
närvipinget iga neljas
vastanu ja iga kolmas on
tundnud seda korra viimase
nädala jooksul.
Masendust, peavalu ja uneprobleeme oli tundnud mitmel korral viimase 7 päeva jooksul iga
kümnes vastanu ning iga neljas tundis seda vähemalt korra. Liigsest ülepingest tekkinud
masendus ei ole siiski kasvanud hirmutundeks, kuid iga kümnes vastanu peaks olema oma
tervise ja tööjaotuse suhtes väga tähelepanek.

Tabel 6. Vastanute poolt järjestatud terviseprobleemid
Jrk Vaevus N Min* Max* Keskmine SD
1 Väsimus 100 1 3 2,11 0,79
2 Närvipinge 97 1 3 1,81 0,78
3 Masendus 93 1 3 1,49 0,69
4 Peavalu 92 1 3 1,45 0,69
5 Unetus 93 1 3 1,43 0,70
6 Hirmutunne 92 1 3 1,14 0,46
1 – üldse mitte; 2 – jah, üks kord; 3 – jah, mitu korda
Kas Teil on viimase 7 päeva jooksul esinenud mõni allpool loetletud vaevus (kaasa arvatud täna)
17
• Tuleb meeles pidada, et inimeste heaolu on väikeettevõtte ressurss. See käib nii
juhtide, omanike kui ka kõigi töötajate kohta.
• Tuleb vältida kutsealase läbipõlemise sündroomi ja õppida sellega toimetulekut.
• Vastavalt uuringutele võivad kuni 24% naistest ja 15% meestest eluea jooksul
põdeda depressiooni. Depressiooni sümptoomideks on nõrkus, ängistus,
unepuudus, stress. Depressiooni tuleb kindlasti ravida! See ei lähe ise mööda.
Miks valitakse ettevõtjaks olemise või tippjuhi raske ning närvesööv elu Oma ettevõte annab
ennekõike võimaluse ise otsuseid vastu võtta, näha oma töö tulemusi ja ettevõtlus annab
võimaluse eneseteostuseks (joonis 16).
võimalus otsustada enda elu üle
24
74
võimalus näha oma töö tulemusi
44
53
võimalus eneseteostuseks
51
45
võimalus planeerida oma aega
40
54
sõbralik kollektiiv
36
56
mitmekülgne, vaheldusrikas töö
55
36
keskmisest kõrgem sissetulek
49
41
püsiv, kindel töökoht
38
51
võimalused enesetäiendamiseks
53
36
töö loominguline iseloom
45
42
võimalus juhtida organisatsiooni
37
6
pikk puhkus
tuntuse saavutamine
28
28
3
11
tähtis
väga tähtis
võimalus väliskomandeeringuteks
17
4
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Joonis 16. Vastanute poolt tähtsaks ja väga tähtsaks peetavate tööga seotud erinevad aspektid,
%

Tulevikus loodab 10 osaühinguga seotud vastanut tegeleda millegi muuga, sama loodab kolm
aktsiaseltsidega seotut ja viis FIEd. Muust tegevusest unistajaid on igas vanuses 38-64 vahel,
vanemaealised loodavad ehk pidada pensionipõlve. Intervjuudest tuli välja see, et mitmed
praegu ettevõtlusega seotud inimesed mõtlevad ka oma vanaduspõlvele ning usuvad vajadusse
seda kindlustada, nad ei pane erilisi lootusi riigi toetusele ja riiklikele pensionisammastele.
Ettevõtjad on enamasti seisukohal, et Eesti riigis tuleb loota ennekõike iseenda toimetulekule
ning erilisi ootusi mingitele riiklikele tugi- ja abiprogrammidele nad ei pane.
Oli ka pessimistlikke arvamusi ettevõtjatest
Paljud ettevõtted teevad mingit teenust ehituse jm alal. Hinna allalöömiseks jäetakse maksud
maksmata. Peaks propageerima maksude maksmist. Suured maksavad, väikesed ei maksa.
Makse ei maksa ühe- ja kaheinimesefirmad ning FIEd.
Nad ei liitu ka pensionisambaga. Suuremalt jaolt on see lihtsalt teadmatus. Oma halbadesse
päevadesse ja vanaduspõlve tuleks panustada, tuleb ennast tuleb kindlustada ebaõnne vastu.
18
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlus
Ettevõtete kohta andmete saamine on küllaltki keeruline, sest:
1) andmed muutuvad;
2) olemasolevad riiklikud andmebaasid (Äriregister, Maksuamet) ei ole ühitatud;
3) erinevad on arusaamised ettevõtlusest (tihti ei loeta füüsilisest isikust ettevõtjat,
FIEd, ettevõtjaks, antud uuringus on FIE kui oluline ettevõtlusvorm uuringusse
hõlmatud.
FIE
31%
AS
29%
UÜ
3%
TÜ
1%
OÜ
36%
Joonis 17. Ettevõtete jaotus ettevõtte tüübi
järgi, %
Küsitletud ettevõtete seas on aktsiaseltside
osakaal veidi ülepaisutatud, kuid see on nii
nende maine ja olulisuse tõttu piirkonnas
(joonis 17).
Eelpool toodud andmed näitasid, et ligi
kolmandik osaühingutest on ühe inimese
ettevõtted, mille käive on väike ja võrreldav
FIEde staatusega. Samas ei saa kindlasti FIEsid
alahinnata. Nad on väga olulised nii
majanduslikus kui sotsiaalses mõttes.
Samas on rahvusvaheliselt tuntud uuringud
analüüsinud kõrget tööpuudust ja endale
töökoha loojate trendi, ning näinud selles ka
ohumärki, sest väikeettevõte on tihti sündinud
kui viimane eluspüsimuse võimalus, samas on
baas sellele väga nõrk.
Riigile ja omavalitsusele peab väga selge olema, kuidas töökohti luuakse ning mis on selle
baas ja võimalused. Kuidas motiveerida suurte kasvamist, sest juba toimival ettevõttel on
kergem luua mitu(kümmend) uut töökohta, samas kui uus ja väike õpib algul endaga
toimetulekut See on väga oluline küsimus arendustöös ja erinevate osapoolte dialoogis.
Viljandi piirkonnas nagu mujalgi Eestis on probleemiks jae- ja hulgikaubandusfirmade suur
osakaal.

Metsamajanduse ja puidutöötlemise valdkonna koostööd võiks pidada perspektiivseks ja sellele
peaks piirkondlike arenduspojektidega kaasa aitama.
19
Ettevõte ja tööjõud
30
20
25
Küsitletud ettevõtetest on
kolmandik kuni 5 töötajaga
ettveõte, iga neljas 6-20 töötajaga
ning iga viies enam kui 20 töötajaga
aastal 2001 (joonis 18 ja 19).
Arv
10
0
16
Vastamata
1
11
2-3
11
4-5
16
14
12
5
3
6-10 21-50 101+
11-20 51-100
Võrreldes 1997. aastal läbiviidud
uuringuga on kasvanud ühele
inimesele tööd andvate ettevõtete
arv, sh ka iseendale tööpakkujad
ehk FIEd.
Töötajate arv 2001
Joonis 18. Küsitletud ettevõtete arv töötajate arvu järgi
2001. aastal
Mikroettevõtete käive on olulises seoses tegevusvaldkonnaga. Tihti asutatakse üheinimese
firma tegevusalale, mida tuntakse ning lähtub ettevõtjast endast, mitte turu nõudlusest.
Inimestele tuleks rohkem selgitada äriidee tähtsust ja õpetada ettevõtte arendamist, sest kui
esimesed ettevõtluskogemused on valdkonnas, mis oli seotud huvide ja oskustega, siis edaspidi
võiks liikuda valdkondadesse, kus on olems turu nõudlus ja tegeleda hoopis tõsisemalt toote
arendusega.
21-50
18%
11-20
16%
6-10
14%
4-5
13%
51-100
3%
101+
6%
1
18%
2-3
13%
Kas olete teistele piirkonna
ettevõtetele tööandjaks 93st
vastanust osutus teistele piirkonna
ettevõtetele tööandjaks 13 ettevõtet
(14%). Ettevõtete koos kasvamise
idee, mis intervjuudest tugevalt
kõlama jäi, on väga ilus ja igati
positiivne.
Joonis 19. Vastanud ettevõtete jaotus töötajate arvu
järgi 2001. aastal

20
Vastuseks töötajate hariduse kohta, ütles kaks viiest piirkonna tööandjast, et nende meelest on
töötajate haridustase piisav ja iga teine ütles, et see on hea (tabel 7). Iga neljas ettevõtte juht
vastas, et töötajate haridus ei ole ettevõtte seisukohalt oluline, olulised on teised tegurid.
Tabel 7. Vastanute hinnang töötajate haridustasemele
Missuguse hinnangu annate töötajate
‘Jah’ vastanute osakaal, N
haridustasemele
%
Töötajate haridustase on piisav 83 73
Töötajate haridus ei ole ettevõtte seisukohalt oluline,
71 41
olulised on teised tegurid
Töötajate haridustase on hea 55 49
Uued töökohad tulekul
Kas kavatsete luua lähiaastail (2002-2003) uusi töökohti 91st vastanust lubas lähiaastail
(2002-2003) uusi töökohti luua 55% ehk iga teine (tabel 8).
Tabel 8. Kavatsevate töökohtade tegevusvaldkond
Kui kavatsete lähiaastatel luua uusi töökohti, siis millises ‘Jah’ vastanute N
valdkonnas eelkõige…
osakaal, %
Tootmine 68 44
Teenindus, müük 66 50
Administratiivpersonal 21 33
Arendustegevus (tootearendus, turunduse, organisastiooni jne 32 31
arendus)
Mingis muus valdkonnas 21 24
83% vastanutest (91) vastas, et ettevõtte jaoks vajalik tööjõud on Viljandi piirkonnas olemas.
Kuigi valdav enamus arvas, et tööjõud on piirkonans olemas, olid päris paljud ettevõtjad ka
arvamusel, et tööjõuprobleem on suur probleem. Avaldati ka arvamust, et tööjõudu ei peaks
niivõrd ekspluateerima, kuivõrd on aeg minna üle tööjõu ostmisele (maksta töö eest õiglast
tsau).
Noore töötajate kollektiiviga ettevõtja tööjõuprobleemid:
Kaadri voolavus on suhteliselt suur. Selle sees on ka praktikandid ja see teeb numbri
suuremaks. Oleme katseaja käigus välja selekteerinud inimesi, kes ei ole sobinud. Välja oleme
praakinud need, kes on tööst kui niisugusest valesti aru saanud. Me ei ole läinud selle peale, et
teistest firmadest töötajaid üle lüüa, vaid me oleme üritanud noori inimesi koolitada algusest
saadik. Töötajate keskmine vanus on meie ettevõttes küllaltki madal. Oleme püüdnud võtta
endale noori spetsialiste tööle, käivitunud on laialdane stipendiumite programm. Tegeleme
sellga.
Tööjõudu tõesti ei ole ja see probleem läheb veel teravamaks.
Kõige paremini töötab tuttavate kaudu ja oma töötajate tutvusringkonnast töötajate leidmine.
Aga praktikas väljakujunenud moodus on tutvusringkond. Olemasolevate töötajate
tutvusringkond.
No oleme ka paaril juhul kuulutanud lehes, aga, aga..., no ütleme niimoodi, et
töölesoovijatest on nagu tutvusringkonnast pidevalt juba järjekord, nimekiri juba

olemas. No ütleme, niisuguse lihttöö peale ei ole vaja kuulutada. On küll meil siin paar
spetsialisti, keda me otsime juba aasta aega, aga ei ole siiamaani leidnud.
21
Tööbüroo
Oleme püüdnud tööbüroo kaudu inimesi saada, kuid tegelikult ei ole sealt head
kogemust.
Me ei ole tööbürooga suhelnud, ei oska nendesse kuidagi suhelda. Ei ole nagu selle
peale mõelnud, et sealt töötajaid otsida.
Mina ei saa aru, mida see tööbüroo üldse teeb. Meie sealt küll midagi ei ole saanud. Neil ei ole
andmebaasi. Ise on nad ju tegelikult riiklik personaliotsingu firma.
Tööbüroost küll kedagi ei ole saanud. Ikka tuutavate kaudu leiame töötajaid.
Kõige olulisemaks Viljandi probleemiks on tasuvate töökohtade puudus.
Väikesed sissetulekud on suur probleem. Lihtsa töö eest makstakse madalat palka, inimene ei
jõua toime tulla oma maksukoormusega. Ta peab midagi muud otsima ja leidma.
Aeg on käes tööjõu ekspluateerimiselt tööjõu ostmisele minna. Praeguse elukalliduse juures
peaks keskharidusega oskustööline teenima kindlasti vähemalt 5000 krooni.
Need ettevõtted, kes oma äri odavale tööjõule on üles ehitanud, täna enam kaugele ei jõua.
Kogu aeg räägitakse vajadusest optimeerida ettevõtte kulusid, aga tegelikult on probleemiks
ettevõtete väikesed sissetulekud.
Visioon
Konkurentsivõime kasvu üheks oluliseks eelduseks on visiooni olemasolu ja teadvustamine
töötajatele. Vastanutest 80% on olemas visioon sellest, missugune on nende ettevõttest viie
aasta pärast ja 83% on lähiaastateks püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil kirjas (tabel 9).
Iga kümnes vastanu loodab ettevõtte tegevuse laienemist Lõuna-Eestis ja samuti loodeab iga
kümnes vastanu laiendada tulevikud tegevust ka tallinnasse.
Tabel 9. Visiooni olemasolu ja selle teadvustamine töötajatele
Kuidas olete teadvustanud endale ja teistele visiooni ettevõtte
tulevikust
Lähiaastateks on püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil
kirjas
Lähiaastateks on püstitatud eesmärgid, mis on vormistatud
ettevõtte äriplaanis
On olemas visioon, missugune peaks olema meie ettevõte 5
‘Jah’ vastanute N
osakaal, %
83 79
35 65
80 74
aasta pärast
Kas seda visiooni on teadvustatud ettevõtte töötajatele 48 69
Puuduvad oskused ettevõtte arendamiseks või puudub visioon 9 59

22
Ettevõtluse tugisüsteem ja informeeritus
Ikka ei ole suur osa ettevõtjatest midagi kuulnud ei EAS-st ega riiklikest toetusmeetmetest.
Samas arvatakse, et ilmselt ei ole siis olnud vaja, sest vajaduse korral saab vajaliku info siiski
leida.
Antud uuring ei kajasta piisavalt alustava ettevõtja probleeme. Alustav ettevõtja peab liiga
palju uksi ja kingi kulutama enne kui saab teada kus-mida-kellele vaja. Alustaval ettevõtjal
pigem negatiivsed kui positiivsed kogemused kohalikust tööhõivetalitusest, kes peaks olema
esimene abiandja ja julgustaja ettevõtlusega alustamisel.
Ärimaja
Ärimaja kui koondatud ärinõuande ja algaja ettevõtja jaoks infrastruktuuri pakkuja võiks
olemas olla. Seda peaks teostama etapiviisiliselt. Praegune ettevõtluskeskus on halvas kohas.
Algaja sinna ei lähe. Praeguseks on ettevõtluskeskusel oma klientuur välja kujunenud, uued
ettevõtjad ei oska seda otsidagi.
Muidugi on hea, kui keegi aitab äriplaani koostada, kuid kõige parem on ikka see, kui äriplaan
on ettevõtja enda tehtud, sest siis on ta asjad korralikult läbi mõelnud.
Omavalituse rida on ettevõtete inkubatsiooni toetamine. Kes siis veel Seetõttu peaks selle
Viljnadi Ärimaja ikkagi käivitama.
Omavalitsus peaks võtma rohke initsiatiivi ja olema eestvedajaks.
Ettevõtluse alustamise toetusmeetmed ebaadekvaatsed. Liiga väike toetusraha (nt töötu grant)
on ahvatlev hädasolijale, kuid samas ei võimalda tihti luua elujõulist ettevõtet. Asjata
oodatakse vaid uutel tehnoloogiatel põhineva ettevõtluse sündi. Tuleb toetada ka
traditsioonilisi ettevõtluse valdkondi.
Ettevõtluse edu ei saa mõõta ainult rahalises väärtuses. Paremat elukeskkonda loov ettevõtlus
ei ole tihti rahaliselt tulus, kuid on olulisel kohal elanikele pakutavate toodete ja teenuste
struktuuris.
Toetusmeetmete loojad ja hindajad annavad liiga kitsa sisu innovatsiooni mõistele.
Innovaatiline saab olla ka sotsiaalvaldkonnas, tihti ei tunta innovaatilist ideed ära, sest seda
takistab traditsiooniline mõtlemine.
Alustava ettevõtja põrkumine riiklike järelvalveorganitega (tervisekaitse, ehitusjärelvalve,
tuleohutusvalve jne) on suur probleem, kus peaks olema rohkem dialoogi ja paindlikkust.
Ettevõtte käekäik
Küsiti, kas ettevõttel läheb hästi, samas ei olnud küsimuses seletatud, mida tähendab ‘hästi’
minemine. Niisiis küsiti subjektiivset ja üldist hinnangut ettevõtte toimimisele. Oma ettevõtte
käekäiguga on päris rahul üle neljandiku (27%), enam-vähem jääb rahule kaks kolmandikku
ning 8% ei ole ettevõtte asjadega rahul.

Ettevõtete juhid ja omanikud pidasid olulisteks eduteguriteks olulise info kättesaadavust,
ettevõtte positiivset imagot, õigel ajal õiges kohas olekut ja liitlaste ning koostööpartnerite
loomise võimet (joonis 20).
23
Aktsiaseltsidega seotud vastanud hindasid ettevõtte käekäiku positiivsemalt kui FIEd.
Osaühingutega seotud inimesed jäid hinnangutes nende kahe vahepeale.
Olulise informatsiooni kättesaadavus
18
69
13
Tuntakse teie ettevõtte potentsiaali
19
65
16
Olete olnud õigel ajas õiges kohas
23
59
18
Liitlaste loomine/partnerlus ja koostöö teiste ettevõtetega
35
47
19
Olete kohalike firmajuhtide poolt aktsepteeritud
18
60
22
Teised edukad ettevõtted innustavad
4
60
36
Ettevõtlikud inimesed ümbruskonnas
12
49
39
Õnnelik juhus
9
40
51
Erinevad rahastamisallikad
2
40
58
On tunda omavalitsuse toetust
2
35
62
Sidemed omavalitsusega
1
36
63
Sidemed maavalitsusega
2
27
71
Sidemed teadus- ja uurimisasutustega
1
26
72
Sidemed keskvalitsusasutustega
1
11
88
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100
%
Just see Ka see See mitte
Joonis 20. Vastanute hinnang ettevõtte eduteguritele, %

Teostuse ehk suutlikkuse mõõtmine
24
Ettevõtte tegutsemist on mõõdetud pikka aega. Teiloristlik lähenemine (1920-1960) pidas
oluliseks ajajuhtimise mõõtmist, 1960test alates peeti oluliseks lühiajaliste finantskriteeriumite
mõõtmist (näiteks kvartalipõhine arvestus).
1980tel ja 1990tel muutusid ettevõtete hindamise kriteeriumid oluliselt: enesehindamine,
kvaliteediauhinnad, benchmarking (mõõduvõtmine konkurendilt), kvaliteedisüsteem nt ISO
9000, tegevusel põhinev kulude arvestus, võimekuse küpsuse mudel, tasakaalustatud
mõõtelaud (BSC), juhtimise juhtimine ehk töövool põhinev controlling (workflow based
controlling).
Tootearenduse ja tehnoloogiaarendusega viimase 24 kuu jooksul tegelenud nii tootmis- kui
teenindusettevõtted, mõlemas sektoris on ka nõustaja ja/või konsultandi abi kasutatud (tabel
10). Eraldi arendusosakond või projektijuht on vaid igas kümnendas ettevõttes, kuigi
kolmandikul ettevõtetest oli töötajaid 2001. aastal üle 11 ja igal viiendal oli neid üle 20.
Tabel 10. Vastanute arv viimase 24 kuu jooksul toimunud arendustegvus sektorite kaupa
Kas teie ettevõttes on viimase 24 kuu jooksul... Primaarsektosektosektor
Sekundaar-
Tertsiaar-
N
... toimunud tootearendust 3 17 23 75
... toimunud tehnoloogiaarendust 5 18 23 75
... olnud arendusosakond või arendusprojekti - 5 5 75
juht (juhid)
.... tehtud aktiivset koostööd teadus- ja/või
1 4 6 74
haridusasutusega
... kasutatud nõustaja, konsultandi või eksperdi
abi
8 11 20 82
Toote- ja tehnoloogiaaarenduse valdkonnas peavad ettevõtjad suurimateks takistusteks kapitali
puudumist, madalat kasumlikkust ja väikesi turuvõimalusi (tabel 11).
Tabel 11. Vastajate hinnang toote- ja tehnoloogiaarengut takistavate asjaolude olulisusele
N Keskmine Standardhälve
Vajaliku raha puudumine 54 3,57 1,42
Madal kasumiprotsent 51 3,08 1,34
Väikesed turuvõimalused 49 3,06 1,25
Seadusandlus ja regulatsioonid 49 2,43 1,22
Toote- ja tehnoloogiaarenduse riskantsus 47 2,23 1,13
Ettevõttesisesed hoiakud 50 2,08 1,12
Koostööpartnerite puudumine 48 1,98 1,04
Puudub tehnoloogiaalane informatsioon 47 1,87 1,21
Ettevõttel puudub tehnoloogiaalane kompetents 46 1,74 1,04
Ettevõttel puudub juhtimisalane kompetents 47 1,70 1,00
Kui olulised on olnud allpoolloetletud asjaolud, mis on takistanud teie ettevõttel toote- ja
tehnoloogiaarendust
1 – mitteoluline; 2 – väheoluline; 3 – küllaltki oluline; 4 – oluline; 5 – väga oluline

Küsimustele tehnoloogiast ja kvaliteedisüsteemist vastas iga kolmas ettevõtte juht (tabel 12).
Üksikutel Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetel on ISO sertifikaat ja osa ettevõtteid tegeleb
selle taotlemisega. Jaapanist pärinevat kvaliteedisüsteemi TQM, mis eeldab lamedat
organisatsiooni ja kõrgemat organisatsiooni kultuuri, vastanud ei tundnud. Palju küsiti, mis see
üldse on. Kuigi küsitletute ja intervjueeritavate seas oli ka suuremate ettevõtete juhte, ei teatud
eriti ka juhtimise juhtimisest (controlling) ja selle ühest meetodist – tasakaalustatud mõõtelaua
meetodist (BSC).
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetes rakendab ettevõttesisest kvaliteedi juhtimist iga kuues
küsitletu. Eesti eksportööride uuring näitas seda, et ligi kaks kolmandikku eksportööridest ei
oma ühtki kvaliteedisüsteemi (Eksportöör 2001). Koostööpiirkonnas küsitletud ettevõtetest oli
sekundaarsektori ettevõtteid ligi neljandik (23%) ja neist ekspordib ligi kolmveerand (71%).
Ettevõttesisest kvaliteedijuhtimist ei rakenda veidi üle kolmandiku (37%) koostööpiirkonna
eksportööridest, vastanutest on ISO sertifikaat vaid ühel eksportööril.
Tabel 12. Vastanute arv tehnoloogia ja kvaliteedisüsteemi kasutamise järgi
Jah, juurutati aastatel ...
(ka siis, kui vaid osaliselt)
Missugust tehnoloogiat ning
Ei 1995-ks 1996-1998 1999-2001 N
kvaliteedisüsteemi kasutab teie
ettevõte Millal hakati kasutama
Tootmine automatiseeritud 25 4 5 3 41
Raalprojekteerimine – CAD vm 34 1 1 5 41
Tootmise tehnoloogilise protsessi 33 2 2 4 41
juhtimine arvuti abil
Finantsjuhtimine ja analüüs arvuti abil 19 8 10 13 50
Ettevõttesisesene kvaliteedi juhtimine 27 4 5 10 46
Mõni ISO sertifikaat 39 0 0 2 41
Muu kvaliteedijuhtimise sertifikaat 42 1 0 3 46
Täielik kvaliteedi juhtimine - TQM 43 0 0 0 43
Täppisajastatud tootmine (JIT) 41 0 0 2 43
25
Käive ja investeeringud
Ettevõtete majandusseisu ja samuti investeeringute andmeid tuleb võtta väikese
reservatsiooniga, sest neile küsimustele jätsid nii mõnedki vastamat ning vastanute puhul tekib
mõni kord kahtlusi andmete paikapidavuses.
Kõige suurem on ettevõtete käive, kus on töötajaid on 21-30, kus käibe suurus töötaja kohta on
900 tuhat krooni. Ettevõtete tegevusala ja käibe suuruse vahel puudub otsene seos, antud
juhuvalim kinnitab arvamust väga erinevast ettevõtete tasemest ja nende organisatsiooni
kultuurist.
Antud uuringu andmed näitasid seda, et:
1) aastal 2001 investeerisid ettevõtted töötaja kohta keskmiselt 96 tuhat krooni
(N=75);
2) netokäibest pool investeeriti, kusjuures ligi kümme vastanut kasutas investeeringuks
ilmselt laenu, sest investeeriti rohkem kui käibenumber võimaldaks.
Valdkonniti on näha, et primaarsektorisse on tehtud suuri investeeringuid, tertsiaarsektorisse
on investeeritud vähe.

Arvamused investeerimisest on vastakad
Viljandis on vaid 5-10 ettevõtjat, kes
investeerivad. Väikesed ei investeeri, heal
juhul liisivad auto
Viljandis on juba oma ettevõtjad, kes
investeerivad ka väljapoole oma ettevõtet.
26
Euroopa Liit
Euroopa Liitu minek tähendab ettevõettele ühelt poolt suuri lisaväljaminekuid, teiselt poolt
annab see uusi võimalusi. Euroopa Liitu minek mõjutab iga teist ettevõtet ning nad on sunnitud
tegema suuri investeeringuid (tabel 13). Iga kolmas ettevõte on juba teinud suuri
investeernguid.
Tabel 13. Vastanute jaotus EL mõjust nende ettevõttele
Kuidas mõjutab Eesti EL liikmeks saamine teie
‘ Jah’ vastanute N
ettevõtet
osakaal, %
Oluliselt ei mõjuta 60 68
Mõjutab oluliselt, see annab meile lisavõimalusi 49 73
Mõjutab oluliselt, peame tegema suuri investeeringuid 45 77
Mõjutab oluliselt, oleme juba teinud suuri
investeeringuid
32 68
Ettevõtete omanikelt ja tippjuhtidelt küsiti, kui kursis nad on ettevõtte tegevusvaldkonda
puudutavate euronõuetega. Selgus, et kolmveerand on enda hinnangul üsna hästi kursis
(joonised 21-22). Siin on oluline ettevõtte tegevusala, ettevõtte suurusel ei ole siin olulist
tähtsust.
ei ole kursis
13%
päris hästi
27
49
58
43%
päris hästi
tean üht-teist
40
58
tean üht-teist
43%
ei ole kursis
0
11
15
16
10
20
26
30
40
50
60
70
OÜ
AS
FIE
Protsent
Joonis 21. Vastanute väidetav kursisolek
euronõuetega, %
Joonis 22. Vastanute väidetav kursisolek
euronõuetega ettevõttetüübi järgi, %

Ootused omavalitsusele
27
Kõige olulisemaks omavalitsustöö eesmärgiks peavad vastanud kohalike elanike elukvaliteedi
tõstmist (joonis 23). Kuigi omavalitsuse kohustuste hulka ei kuulu töökohtade loomine otseselt,
peavad vastanud omavalitsuse kaasaaitamist uute töökohtade tekkele väga oluliseks (57%). See
ei ole ainult selle uuringu tulem, seda on näidanud ka varasemad ettevõtlusuuringud Eestis
(Tartu 1998, Tartu 2000, Lääne-Virumaa 2001).
Tõstma kohalike elanike elukvaliteeti
62
38
0
Uute töökohtade loomine
57
29
14
Alustavate ettevõtete toetamine info andmise
osas
49
47
3
Välismaiste investorite meelitamine piirkonda
41
50
9
Viljandimaa turundus Eestis ja välismaal
41
48
11
Kodumaiste investorite meelitamine piirkonda
40
57
2
Tutvustama Viljandimaad välismaal
39
57
4
Osalemine rahvusvahelistes projektides
38
51
11
Ettevõtete kaasahaaramine piirkonna
arendustegevusse
34
63
2
Alustavate ettevõtete toetamine soodsa hinnaga
äripinna pakkumise kaudu (ärimaja)
33
47
21
Välismaiste ettevõtete meelitamine piirkonda
27
51
23
Äridelegatsioonide kontaktürituste korraldamine
26
61
13
Ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamine
24
51
24
Olemasolevate ettevõtete toetamine
21
65
14
Joonis 23. Ootused kohaliku omavalitsuse tegevusele, %
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Eriti oluline Oluline Väheoluline
Iga neljas-viies vastanu peab omalitsusele väheoluliseks tegevuseks ettevõtlike
eksviljandimaalaste tagasimeelitamist, välismaiste ettevõtete meelitamist piirkonda, samuti alustavate
ettevõtete toetamist soodsa hinnaga äripinna pakkumise kaudu (ärimaja).
Kas teie omavalitsus tegeleb praegu allpool nimetatud tegevusega

28
Osalemine rahvusvahelistes projektides
Kodumaiste investorite meelitamine piirkonda
8
7
31
29
29
25
40
42
48
50
63
65
65
80
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
Joonis 23. Vastanute osakaal arvamuse järgi, millega omavalitsus tegeleb, %
Pooled küsitletutest avaldasid arvamust selle kohta, missuguseid eelpool nimetatud ootusi ja
tegevusi omavalitsused juba praegu täidavad ning mis puudub. Omavalitsused said kõige
rohkem tunnustust Viljandimaa välismaal tutvustamise eest (joonis 24). Kaks kolmandikku
vastanutest kinnitab, et omavaltsus haarab piirkonna ettevõtteid piirkonna arendustegevusse,
korraldab kontaktüritusi äridelegatsioonidele, osaleb rahvusvahelistes projektides. Pooled
vastanutest (neljandik kõigist küsitletutest) vastab, et omavalitsused tegelevad Viljandimaa
turundusega Eestis ja välismaal, aitavad alustavaid ettevõtteid vajaliku informatsiooni
edastamisega.
Omavalitsused on liiga väikesed, neid on liiga palju. Väikestel omavalitsustel ei jätkugi
arendustööks jõudu.
Riik ei usalda omavalitsust, ei anna raha. Vallad ai ole nõus liituma. Sama tegelikult ju on
Viljandi linn ümbruskonna tõmbekeskuseks.
Omavalitsuse poolt väljanäidatud suhtumine on kõige olulisem.
Väikeettevõtlus ei ole veel välja kujunenud, seetõttu saab omavalitsus ka propageerida
ettevõtlikkust.
Ettevõtja arvab omavalitusest halvasti.
Omavalituse juhid juhivad omavalitsust kui
oma äriettevõtet.
Ettevõtjad ei oota omavalituselt muud, et ei
segaks ettevõtjaid. Õnneks on meie
linnapea ise ka ettevõtlusest pärit ja
saavad seetõttu ettevõtjatest paremini aru.
Omavalitusel oluline:
- Ettevõtjate mittesegamine, takistuste mitteloomine
- Ettevõtluskliima mittepidurdamine
- Telligu teenused kohalikult ettevõtjatelt.
- Omavalitsusel on juhtiv roll keskkonnaga seotud tegevustes

29
Eriti tõstab elukvaliteeti infrastruktuur ja heakord.
Mida peaks kohalik omavalitsus tegema ettevõtluse arendamiseks piirkonnas
Tabelist 14 saab jälgida ettevõtjate endi osalemist arendustöös. Ümarlaua kohta öeldakse, et
see on ‘kindel seltskond’. Väikses kohas oodatakse ka kutsumist rohkem kui suurlinnas.
Ettevõtjad ei leia aega. Ajapuudus on üks olulisi takistusi, miks alati ei minda ka kutsumise
peale.
Tabel 14. Vastanute eneste kokkupuude ja osavõtt piirkonna arendustööst
‘Jah’ vastanute N
osakaal, %
Käinud Viljandi piirkonna suurüritusel 81 104
Tundnud tunnet, et omavalitsus hoolib Teie
36 99
ettevõttest
Külastanud ettevõtluskeskust 35 98
Otsinud kontakti teadus- või arendusasutusega 24 98
Võtnud osa ettevõtjate ümarlauast Viljandis 20 100
Ettevõtjate ümarlauda tean ja olen käinud. Minu arvates on vajalik asi.
Ümarlauda tean kohulehe kaudu, kust olen lugenud protokolle. Ei motiveeri osalema. Teiselt
poolt on enda ettevõttes väga kiire olnud. Alles nüüd leian aega otsida uusi väljundeid
kohaliku kogukonna jaoks midagi teha.
Välja on kujunenud eraldi ümarlaua seltskond. Põhjused, miks seal käiakse on erinevad.
Lihtsalt suhtlemas, ennast näitamas. Kindlasti on see signaal koostöövalmidusest.
Vastanud peavad oluliseks piirkonda tutvustavaks vahendiks omavalitsuse poolt hallatavat
pidevalt täiendatavat kodulehekülge internetis (tabel 15). See on igati hea ja kaasaegne enese
nähtavaks tegemise ja tutvustamise vahend, kuid oluline on siinkohal kõigile kasusaajatele
pidevalt meenutada, et kodulehele jõuab informatsioon, kui on esitatud algandmed. Seetõttu on
ettevõtjate ja ettevõtete juhtide jaoks oluline meeles pidada, et andmeid enda kohta tuleb
pidevalt anda ning andmete muutusest tuleb omavalitsuse infospetsilisti informeerida.
Tabel 15. Ootused omavalitsuse piirkonna turunduse tegevusprioriteetidele ja vahenditele
Vastanute arv tegevusprioriteetide järjestamise järgi
Missuguste vahendite abil peaks
kohalik omavalitsus tutvustama
oma piirkonda
Tegevusprioriteetides
esikohal
Tegevusprioriteetides
teisel kohal
Tegevusprioriteetides
viiendal kohal
Pidevalt täiendatav koduleht
34 11 17
internetis
Piirkonna ülevaade erinevate
21 19 12
majandussektorite kaupa
Üldine piirkonda tutvustav
13 22 15
materjal
Investori infoabi 9 21 26
Piirkonnale imagot loovad
brošüürid
6 16 25

PÕHITULEMUSED
30
Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel
Tegelikkus
Olemasolev intellektuaalne kapital vajab
pidevat hoolt, kasutamist ja tunnustust
Suur traditsiooniliste ehk teadusel
mittepõhinevate ettevõtete osakaal
Ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste
koostöö on nõrk
Ettevõtetted ei kasuta teadustulemusi ja
neil ei ole vabu ressursse arendustööks
Vähe vabu ressursse riiklikuks
innovaatilise ettevõtluse arendamiseks
Ettevõtetevaheline koostöö on nõrk
Miks Viljandist ära minnakse
1. Vähe töökohavalikuid
2. Väikesed sissetulekud
3. Noorte ja aktiivsete inimeste
elukvaliteedi saavutamiseks on vaja
raha
4. Noortel on raske Viljandis või selle
lähiümbruses oma iseseisvat elu
alustada
5. Noorte tulevikku vaja kindlustada
6. Sotsiaalse infrastruktuuri
puudujäägid
Soovitud olukord
Kasutada inimeste oskusi, teadmisi,
kogemusi ettevõtluse ja piirkonna
arendamisel
Soov arendada teadusmahukat ettevõtlust
Klastripõhiseks arenguks on tarvis
ettevõtete koostööd ja samuti koostööd
erinevate institutsioonidega.
Innovaatilised ettevõtted
Innovaatiliste ettevõtete kasv
Innovatsioon eeldab koostööd, oodatakse
eestvedamist
Viljandi on kõrge elukvaliteediga
väikelinn
1. Tasutavad töökohad
2. Head elamistingimused
3. Head vaba aja veetmise võimalused
4. Noortel head haridus- ja
arenguvõimalused
Ootused kohalikule omavalitsusele on küllalki realistlikud.
Piirkonna arengule takistavaks peetakse väikesi omavalitsusi ja omavalitsuste liitumist
peetakse piirkonna konkurentsivõime tõstmisel oluliseks.
Kohalikult omavalitsuselt oodatakse kõige enam elanike elukvaliteedi tõstmist, investeeringuid
tehnilisse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri ning eestvõtmist ettevõtluse arendamise regionaalsete
projektide läbiviimisel.
Intervjuudest jäi küsimusele Kas omavalitsuse poliitikud teevad õigeid otsuseid hea mulje.
Tegelikult olen rahul, eriti kui muu taustaga võrrelda. Minu arvates areneb Viljandi õiges
suunas ja rahuldavas tempos.

Uuringutevaheline diskussioon
31
Erinevate uuringute tulemuste põhjal võiks koostööpiirkonnas alustada avalikku diskussiooni.
Tööjõu ja tööturu uuring
2001
Tööjõu ja tööturu uuring 2001
lõpul näitas (Servinski 2002):
1) enamuse
koostööpiirkonna
tööandjate
koostöövõimet;
2) on paranenud suhteid
ettevõtjate ja kohalike
omavalitsuste vahel;
3) tööandjate enesekindluse
tõusu;
4) tõsiasja, et
koostööpiirkonna
tööturult on võimalik
saada tööandjate
ootustele vastavat
tööjõudu;
5) tööandjate positiivset
suhtumist
täiendkoolitusse ja selle
kaudu arengueelduste
loomisse.
Uuring näitas ka probleemide
olemasolu, millest üks
tõsisemaid on tööotsijate halb
motiveeritus tööd teha.
Samas näitas küsitlus ka seda,
et küsimuste lahendamisel
ollakse õigel teel.
Ettevõtlusuuring 2002
Ettevõtlusuuring 2002 näitab, et:
1) koostööd peetakse oluliseks ettevõtte eduteguriks,
samas ütlevad edukamate/tugevamate ettevõtete
esindajad, et ‘meil ei ole tegelikult Viljandist kedagi
vaja, sest meie turg on väljaspool Eestit’;
2) ettevõtjad on loobunud kohalikult omavalitsuselt abi
ootamast, oodatakse, et omavalitsus ei looks takistusi;
3) tööandjatel on üha selgemaks saanud, et loota saab
vaid enda, mitte toetavate struktuuride ja
institutsioonide peale; paljud ettevõtted ei suuda
legaalselt tööd anda ehk ei suuda osta tööjõudu;
4) neli viiest usub, et kohapeal tööjõud olemas; samas on
olemas põhjendatud rahulolematus tööandjatega, eriti
ettevõtetes, kus on suur tööjõu voolavus, sageli
võetakse inimesed tööle vaid katseajaga (neli kuud
madalt töötasu) – kõrge tööjõu pakkumine tööjõuturul
loob võimalused madalaks palgaks ja tööjõu
ekspluateerimiseks, annab tööandjatele enesekindlust;
5) tööandjate ootus on lisaks oskustöölistele ka ‘loll ja
aus tööinimene, kes ei poleemitseks ja teeks oma tööd
kohusetundlikult’; ei oodata mitte niivõrd haridust,
kuivõrd töövõimet.
Tööotsijad on hädas suurettevõtetega, kes loodavad turul
püsida odavast tööjõust loodud konkurentsieelisega ning
väikeste ettevõtetega, kes on ebastabiilsed ning nende
ellujäämist on tihti raske ettevõtjal endalgi prognoosida.
Tööotsijal on suur võimalus saada uus halb kogemus.
Motiveeritus töötada miinimumpalgaga on praeguse
elukalliduse juures väike.
Kui tööjõu-uuring leidis õigeid lahendusi ja rakendusi, siis
tuleb neid meetmeid, lahendusi, arenguid toetada erinevate
institutsioonide poolt.
SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD
Kaaluda koostööpiirkonna kohalike omavalitsuste liitumise mõju hindamist elanike heaolu,
ettevõtluse ja piirkonna konkurentsivõime seisukohalt.
Majanduse ja ettevõtete arendamisel on innovaatilisus kuulutatud üheks majanduse arendamise
prioriteediks ning soovitud suunaks, samas on suur traditsiooniliste majandusharude osakaal.

Ettevõtete uuringu tulemused annavad selgelt mõista, et kui kavandatakse
innovatsioonipoliitikat, siis:
1) on eksitav vaadelda innovatsiooni liiga kitsalt;
2) tuleb tunda erinevaid innovatsiooni kontseptsioone;
3) tuleb arvestada ettevõtete praeguse innovatsioonivõimelisusega (see on madal).
32
Ettevõtete suutlikkus teha tehnoloogilist arendustööd, tagada käibe kasv ja viia läbi
radikaalseid uuendusi sõltub investeerimisvõimalustest, nii seesmistest kui välistest
ressurssidest ning panusest. Tihti tundub arendustöö tegijate ja poliitikute poolt püstitatud ja
loodetud omapanuse suurus ettevõtetelt liiga utoopiline, peaks siiski arvestama ettevõtete
võimalusi. Kui ettevõtetelt oodatakse ‘innovatsioonihüpet’ toote- ja tehnoloogiararenduses,
suuremat teadus- ja arendustöö saavutuste kasutamist, siis tuleks välja töötada teadus- ja
arendustöö ja ettevõtete vahelise suurema koostöö (näidis)projekte, haarata kaasa edukate
ettevõtete liidreid ja kasutada nende kogemusi.
Kogemused maailma eri paigust on näidanud, et ettevõtetevahelise koostöö algatamine ja
arendamine ostja- ja müüjafirmade vahel toob otseselt või kaudselt esile ettevõtete
innovaatilisust.
Tarvis on riigi otsest toetust alusuuringutele teaduses. Teadusasutustega koostööd mitteteinud
ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ärgitamiseks on tarvis eestvedajaid ja projekte.
Luua koolitushuvi ja -võimalused alla kõrghariduse omandanud omanike ja juhtide seas.
Riigile ja omavalitsusele peab väga selge olema, kuidas töökohti luuakse ning mis on selle baas
ja võimalused. Kuidas motiveerida suurte kasvamist, sest juba toimival ettevõttel on kergem
luua mitu uut töökohta, samas kui uus ja väike õpib algul endaga toimetulekut. See on väga
oluline küsimus arendustöös ja erinevate osapoolte dialoogis vastata.
Metsamajanduse ja puidutöötlemise valdkonna koostööd Viljandi koostööpiirkonnas
võiks pidada perspektiivseks ja sellele peaks piirkondlike arenduspojektidega kaasa
aitama. Turismi perspektiivikust piirkonna majandusharude esinumbrina uuringutulemused ei
toeta.
Suurtes õmblusettevõtetes on uuringu andmetel probleemiks madal palk, mis on palju tõsisem
probleem kui seda arvatakse. Väikesed sissetulekud on mitmete teistegi ettevõtete probleemiks
– ja see on omavalitsuse probleemiks.
Omavalitsus saaks ja peaks olema palju paremaks äripartneriks oma piirkonna ettevõtetele.
Koos kasvamine loob võidan-võidan olukorda.
Koostööst on huvitatud väiksemad ettevõtted. Suuremad ja tugevamad väidavad, et tegelikult
ei ole neil kedagi oma heaks toimimiseks vaja. Teiselt poolt on vanematel ja ettevõtluses
karastunud inimestel tekkinud valmisolek jagada oma kogemusi ja teadmisi, kuid selle
edasiandmiseks peaks olema eestvõtja ning korraldaja – kas ettevõtluskeskus või omavalitsus.
Lisa 1 näitab arengukava elluviimise mehhanismi, mis aitab ehk paremini mõista, kuidas
tegevuskava rakendada. Ärimaja projekti elluviimiseks on tarvis määrata tegijad ja
vastutajad.
Lisa 2 ja lisa 3 selgitavad majandusklastri mõistet ja Viljandi piirkonna konkurentsistrateegia
mudelit.

33
LISA 1. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MEHHANISM
Kuidas viia arengukava ellu Viljandi koostööpiirkond peab sõnastama soovitud arengustareegia ja tegevuskava, mida saab ellu viia vaid
alljägnevat skeemi silmas pidades. Viljandi linna arengukavas on üheks eesmärgiks viia ellu Ärimaja projekt. Enamik küsitletuid arvas, et see
tuleb ellu viia ja Ärimaja tuleb käivitada järk-järgult. Asjad ei käivitu, kui ei ole leitud selle projekti entusiasti ja eestvedajat.
Inimressurss
MOTIVEERIMINE
STRATEEGILINE
SUUND
ELLUVIIMISPLAAN
Poliitika
Eestvedamine ja
visooni loomine
Olukorra
hindamine
Infrastruktuur
Üleminekumehhanismid
Keskendumine
eesmärkidele
Tervikust lähtuv
lähenemine
Käivitamise
järjekord
Ettevõte
Sisu ja
rakendused
Takistused ja
võimalused
Strateegilised
kokkulepped
Rollid ja vastutus
Propageerimine ja
huvirühmade
kampaaniad
Riiklik arengukava
ja strateegia
Rahastamine ja
ressursid
Omavahelised seosed kohalik –riiklik - ülemaailmne

34
LISA 2. MAJANDUSKLASTER EHK ETTEVÕTTEKOBAR
Majandusklaster moodustub omavahel sõltuvatest ettevõtetest
ning selle majandusharuga seotud institutsioonidest
Majandusklaster
Kaubandussektor
Seotud sektorid
Toetavad
institutsioonid
Vahetarnijad
Kapitali pakkujad
Tootmisteenused
Konsultandid
Lepingulised TA (R&D) töötajad
Sarnased tehnoloogiad
Tööjõu osakaal
Sarnased strateegiad
Haridus
Koolitus
TA (teadus- ja arendustöö, R&D)
Arenguorganisatsioonid
Reguleerivad institutsioonid

35
LISA 3. PORTERI KONKURENTSISTRATEEGIA MUDEL VILJANDI KOOSTÖÖPIIRKONNAS
Porteri konkurentsistrateegia on ühe lähenemise aluseks, mida graafiliselt kujutatakse sektorirombina.
Seotud ja toetavad majandusharud
(Tingimused oluliste tegurite kaupa)
bInimressursid: kvalifitseeritud tööju puudus
bTeadus ja tehnoloogia: liiga väiksed
investeeringud TA-sse (R & D)
bEnergiakulud: energia kallinemine
bKapitali olemasolu ja kättesaadavus: Vähe
omakapitali, väikesed sissetulekud, laenud
kallid, laenude tagamise probleem
bInfrastruktuur: keskmise kvaliteediga
teedevõrk, ootus omavalitsusele, arenenud
IKT (kohati liinidevõrk nõrk)
Valitsuse ja KOV poliitika
Ärikliima
Ettevõtete inkubatsioon:
Ärimaja projekt tuleks linnas
ellu viia
Projektide algatamine ja
eestvedamine KOV roll
STRATEEGIA, STRUKTUUR JA
RIVALITEET
bOlemas visioon ja eesmärgid – ei ole selgust,
ei ole teadvustatud töötajatele
bToodete valik, sortiment – alustatakse tootest,
mida teha osatakse, mitte turust ja nõudlusest
bKvaliteedisüsteem – sageli puudub
bInternetivõimaluste kasutamine
TEGURID
STRATEEGIA
Klaster e
kobar
NÕUDLUS
bSektorisisene integratsioon nõrk
bKoostöö (samade) tarnijatega võiks olla
parem
bLiiga väike klastrisisene koostöö turunduses
(reklaam, müük jne)
NÕUDLUSTEGURID
bMure 1: Vähene nõudlus siseturul (Tartu 2001)
bMure 2: Vähene nõudlus välisturul (Tartu 2001)
b(Kodumaise) tarbija madal ostuvõime
bTööhõivet annavad edukad ja kaasaegsed
ettevõtted, kes jõuavad osta tööjõudu ja investeerida
ka oma töötajatesse sissetulekut omav inimene
nõuab teenindust areneb teenidus
bKoos suuremate ja tugevamate ettevõtete arenguga
arenevad mikro- ja väikeettevõtted
ÜLDINE STABIILSUS

MÕISTED JA SELGITUSED
37
Elukestva õppe indikaator (life-long learning indicator) – 25-64 aastaste elanike õppimine
või kursustel osalemine küsitlusele eelneva nelja nädala jooksul.
Ettevõtja - füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja
teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Äriseadustik)
Innovatsioon – uute asjade tegemine või vanade asjade tegemine uut moodi. Riiklikul
tasemel mõeldake innovatsiooni all ennekõike äriidee kommertsialiseerimist.
Innovatsioonipoliitika - teadus- ja ettevõtluspoliitika
Kõrgema kui keskharidusega inimeste osakaalu mõõtmine (populatsion with a tertiary
education) – mõõdetakse osakaalu (%) 25-64 aastaste inimeste hulgast, Eestis kasutatakse
tavaliselt mõõtmiseks vaid skaalasid keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus, mujal
maailmas arvestatakse sinna sisse kõik pärast keskkooli midagi lisaks õppinud.
Kõrvaltegevusala – moodustab alla 20% käibest
Majandussektorid – jagunevad tegevusvaldkonna alusel primaarsektoriks,
sekundaarsektoriks ja tertsiaarsektoriks. Primaarsektor - põllumajandus, jahindus,
metsamajandus, kalandus; · Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasija
veevarustus, ehitus; Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms.
Suundumus ehk trend – muutus mingil alal või valdkonnas teatud perioodide vahel,
mõõdetakse perioodide näitajate vahega.
Äriregister – äriühingute register, mida enne 1995 aastat tunti ka ettevõtteregistri nime all.
Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtteid hakati 1995 aastast alates ümber kujundama
äriühinguteks (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud) või
füüsilisest isikust ettevõtjateks. Alustati ka uute ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide
registreerimist äriregistrisse.
Klastri ehk ettevõttekobara või majanduskobara mõiste
Regionaalne majanduklaster ehk äriklaster (business cluster) on sarnaste (isegi samade),
seotud ja üksteist täiendavate ettevõtete kontsentratsioon samas piirkonnas, mis jagavad
ärikanaleid, spetsialiseeritud infrastruktuuri, tööturgu ja teenuseid, on seotud samade ohtude
ja võimalustega (Rosenfeld 1995).
Äriklaster on seotud:
1) geograafiliselt;
2) majandusharu kaudu;
3) äritegevuse kaudu;
4) suhtlemise, dialoogi ja koostöö kaudu;
5) infrastruktuuri kaudu;
6) tööturu ja teenuste kaudu;
7) ühiste ohtude ja võimaluste kaudu.

Klastreid on defineeritud ka kui omavahel tugevalt vastastikuses olevate ettevõtete
tootmisvõrgustikke (kaasa rvatud tarneketi osad), mis on omavahel seotud tootmise
väärtusketi kaudu (Roelandt and den Hertog). Kui seda tahetakse uurida, siis kasutatakse
sisend-väljund analüüsimeetodit
38
Klastri definitsioon mikrotasemel on tegevusala (majandusharu) põhine definitsioon – klaster
on ettevõtete grupp, mis toodavad sarnaseid tooteid (st tegutsevad ühes majandusharus),
nende vahel on formaalsed ja informaalsed sidemed, nt tarnekett, väärtuskett. Klastri uuringus
on oluline selle seotuse uurimine, et seda siis täpsemalt iseloomustada.
Tööstuspiirkondade sotsiaalse tööjaotuse tõttu saavad väiksed ettevõtted suurt kasu sellest,
kui piirknnas on tugevaid ja suuri ettevõtteid. Suure ja kasvava majandusharu töötajad on
ostuvõimelised, mis loob eeldused uute teenindus- ja muude ettevõtete tekkimisele.
1997. aastal oli USAs majanduses rakendatud 17 erinevat klastriarenduse programmi (Gollub
1997). Suurt edu on majandusklastrite arendamisel saavutatud Põhja-Itaalias.
Klastriuuringu põhimõtted
Klastrianalüüsi teostatakse kolme tüüpi regioonides:
1) need, mis on teadlikud oma piirkonna juhtivatest majandusharudest, kuid soovivad
teada saada, kuidas ettevõtetevahelisi sidemeid ja koostööd tugevdada, kuidas luua
mingis majandusharus konkurentsieelist;
2) need, mis on teadlikud oma põhilistest majandusharudest, kuid tahavad kindlaks teha
seni veel selgelt nähtamatuid suundi, potentsiaalseid klastreid (analüüsitakse ettevõtete
strateegilisi liitlasi jne);
3) need, mis ei tunne oma piirkonna tugevusi ja potentsiaali, ei ole analüüsitud üksikute
sektorite trende.
Mikrotaseme uuringumeetod sobib kõige enam esimesel juhul. Mesotaseme uuringumeetodit
tuleks rakendada teise ja kolmanda kategooria piirkondade puhul. Viljandi koostööpiirkonna
puhul tuleks kasutada ennekõike mesotaseme uurimismeetodit.
Klastrite kindlakstegemisel, uurimisel ja arendamisel kasutatakse peamiselt viit teoreetilist
kontseptsiooni (Bergman & Feser 2002):
• Majandusharu asukoha teooria. Aglomeratsiooniteooria (Industrial Location Theory,
Weber (1929) väidab, et ettevõtete ühte piirkonda kuhjumine ja kontsentratsioon on
majanduslikus mõttes kasulik).
• Innovatsiooniteooria rõhutab innovatiivse ärikeskkonna olulisust (The Innovation
Environment).
• Konkureerimine koostööd tehes (Cooperative Competition).
• Konkurentsiteooria ja rivaliteet (Rivarly, kus Porter kohandab traditsioonilise
neoklassikalise teooria seisukohta, et samas valdkonnas tegustevate ettevõtete tugev
konkurents on innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu üks promootoreid)
• Juhuslikkus, sõltuvus juhusest, õnnest; esimeseks osutumine (Path Dependence)
Uus majanduskasvu teooria väidab, et konkurentsieelis mingis riigis või piirkonnas tekib
sageli juhuslikult, võimalusel, loodusressursside olemasolul või mõnel muul
mittekäitumusliku teguri tõttu
Porteri konkurentsistarteegia kontseptsioon ja sektorirombi analüüs on üks olulisi meetodeid,
mille järgi leitakse olulised indikaatorid, mis mõõdavad sektorite konkurentsivõimet.

39
KASUTATUD KIRJANDUS
Bergman M E & Feser J E (2002) Industrial and Regional Clusters: Concepts and
Comparative Applications. http://www.nutek.se/
www.rri.wvu.edu/WebBook/Bergman-Feser/appendix2.htm
Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava 2002.
Eksportööride uuring 2001 (2002). Ariko Marketing Tallinn
Ettevõtlik Eesti. Eesti Vabariigi ettevõtluspoliitika.
Kueng P (1998). Supporting BPR Through A Process Performance Measurement System. In:
Banarjee P et al (Eds): Business Information Technology Management. Har-Anand
Publications, New Dehli, pp. 422-434.
Kaldaru ja Kruusmägi (2001). Tartu linna töötleva tööstuse hetkeolukord ja arengutrendid. ES
Turu-uuringute AS, Tartu LV. Uuringu aruanne.
Servinski M (2002). Viljandi linna ja koostööpiirkonna omavalitsuste tööjõu- ja tööturu
uuring. http://www.viljandi.ee/ettevotlus/uuring.html