Viljandi ettevõtluspiirkonna uuring - Arengufond

Ettevõtete uuringu tulemused annavad selgelt mõista, et kui kavandatakse
innovatsioonipoliitikat, siis:
1) on eksitav vaadelda innovatsiooni liiga kitsalt;
2) tuleb tunda erinevaid innovatsiooni kontseptsioone;
3) tuleb arvestada ettevõtete praeguse innovatsioonivõimelisusega (see on madal).
32
Ettevõtete suutlikkus teha tehnoloogilist arendustööd, tagada käibe kasv ja viia läbi
radikaalseid uuendusi sõltub investeerimisvõimalustest, nii seesmistest kui välistest
ressurssidest ning panusest. Tihti tundub arendustöö tegijate ja poliitikute poolt püstitatud ja
loodetud omapanuse suurus ettevõtetelt liiga utoopiline, peaks siiski arvestama ettevõtete
võimalusi. Kui ettevõtetelt oodatakse ‘innovatsioonihüpet’ toote- ja tehnoloogiararenduses,
suuremat teadus- ja arendustöö saavutuste kasutamist, siis tuleks välja töötada teadus- ja
arendustöö ja ettevõtete vahelise suurema koostöö (näidis)projekte, haarata kaasa edukate
ettevõtete liidreid ja kasutada nende kogemusi.
Kogemused maailma eri paigust on näidanud, et ettevõtetevahelise koostöö algatamine ja
arendamine ostja- ja müüjafirmade vahel toob otseselt või kaudselt esile ettevõtete
innovaatilisust.
Tarvis on riigi otsest toetust alusuuringutele teaduses. Teadusasutustega koostööd mitteteinud
ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ärgitamiseks on tarvis eestvedajaid ja projekte.
Luua koolitushuvi ja -võimalused alla kõrghariduse omandanud omanike ja juhtide seas.
Riigile ja omavalitsusele peab väga selge olema, kuidas töökohti luuakse ning mis on selle baas
ja võimalused. Kuidas motiveerida suurte kasvamist, sest juba toimival ettevõttel on kergem
luua mitu uut töökohta, samas kui uus ja väike õpib algul endaga toimetulekut. See on väga
oluline küsimus arendustöös ja erinevate osapoolte dialoogis vastata.
Metsamajanduse ja puidutöötlemise valdkonna koostööd Viljandi koostööpiirkonnas
võiks pidada perspektiivseks ja sellele peaks piirkondlike arenduspojektidega kaasa
aitama. Turismi perspektiivikust piirkonna majandusharude esinumbrina uuringutulemused ei
toeta.
Suurtes õmblusettevõtetes on uuringu andmetel probleemiks madal palk, mis on palju tõsisem
probleem kui seda arvatakse. Väikesed sissetulekud on mitmete teistegi ettevõtete probleemiks
– ja see on omavalitsuse probleemiks.
Omavalitsus saaks ja peaks olema palju paremaks äripartneriks oma piirkonna ettevõtetele.
Koos kasvamine loob võidan-võidan olukorda.
Koostööst on huvitatud väiksemad ettevõtted. Suuremad ja tugevamad väidavad, et tegelikult
ei ole neil kedagi oma heaks toimimiseks vaja. Teiselt poolt on vanematel ja ettevõtluses
karastunud inimestel tekkinud valmisolek jagada oma kogemusi ja teadmisi, kuid selle
edasiandmiseks peaks olema eestvõtja ning korraldaja – kas ettevõtluskeskus või omavalitsus.
Lisa 1 näitab arengukava elluviimise mehhanismi, mis aitab ehk paremini mõista, kuidas
tegevuskava rakendada. Ärimaja projekti elluviimiseks on tarvis määrata tegijad ja
vastutajad.
Lisa 2 ja lisa 3 selgitavad majandusklastri mõistet ja Viljandi piirkonna konkurentsistrateegia
mudelit.