Viljandi ettevõtluspiirkonna uuring - Arengufond

Küsimustele tehnoloogiast ja kvaliteedisüsteemist vastas iga kolmas ettevõtte juht (tabel 12).
Üksikutel Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetel on ISO sertifikaat ja osa ettevõtteid tegeleb
selle taotlemisega. Jaapanist pärinevat kvaliteedisüsteemi TQM, mis eeldab lamedat
organisatsiooni ja kõrgemat organisatsiooni kultuuri, vastanud ei tundnud. Palju küsiti, mis see
üldse on. Kuigi küsitletute ja intervjueeritavate seas oli ka suuremate ettevõtete juhte, ei teatud
eriti ka juhtimise juhtimisest (controlling) ja selle ühest meetodist – tasakaalustatud mõõtelaua
meetodist (BSC).
Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetes rakendab ettevõttesisest kvaliteedi juhtimist iga kuues
küsitletu. Eesti eksportööride uuring näitas seda, et ligi kaks kolmandikku eksportööridest ei
oma ühtki kvaliteedisüsteemi (Eksportöör 2001). Koostööpiirkonnas küsitletud ettevõtetest oli
sekundaarsektori ettevõtteid ligi neljandik (23%) ja neist ekspordib ligi kolmveerand (71%).
Ettevõttesisest kvaliteedijuhtimist ei rakenda veidi üle kolmandiku (37%) koostööpiirkonna
eksportööridest, vastanutest on ISO sertifikaat vaid ühel eksportööril.
Tabel 12. Vastanute arv tehnoloogia ja kvaliteedisüsteemi kasutamise järgi
Jah, juurutati aastatel ...
(ka siis, kui vaid osaliselt)
Missugust tehnoloogiat ning
Ei 1995-ks 1996-1998 1999-2001 N
kvaliteedisüsteemi kasutab teie
ettevõte Millal hakati kasutama
Tootmine automatiseeritud 25 4 5 3 41
Raalprojekteerimine – CAD vm 34 1 1 5 41
Tootmise tehnoloogilise protsessi 33 2 2 4 41
juhtimine arvuti abil
Finantsjuhtimine ja analüüs arvuti abil 19 8 10 13 50
Ettevõttesisesene kvaliteedi juhtimine 27 4 5 10 46
Mõni ISO sertifikaat 39 0 0 2 41
Muu kvaliteedijuhtimise sertifikaat 42 1 0 3 46
Täielik kvaliteedi juhtimine - TQM 43 0 0 0 43
Täppisajastatud tootmine (JIT) 41 0 0 2 43
25
Käive ja investeeringud
Ettevõtete majandusseisu ja samuti investeeringute andmeid tuleb võtta väikese
reservatsiooniga, sest neile küsimustele jätsid nii mõnedki vastamat ning vastanute puhul tekib
mõni kord kahtlusi andmete paikapidavuses.
Kõige suurem on ettevõtete käive, kus on töötajaid on 21-30, kus käibe suurus töötaja kohta on
900 tuhat krooni. Ettevõtete tegevusala ja käibe suuruse vahel puudub otsene seos, antud
juhuvalim kinnitab arvamust väga erinevast ettevõtete tasemest ja nende organisatsiooni
kultuurist.
Antud uuringu andmed näitasid seda, et:
1) aastal 2001 investeerisid ettevõtted töötaja kohta keskmiselt 96 tuhat krooni
(N=75);
2) netokäibest pool investeeriti, kusjuures ligi kümme vastanut kasutas investeeringuks
ilmselt laenu, sest investeeriti rohkem kui käibenumber võimaldaks.
Valdkonniti on näha, et primaarsektorisse on tehtud suuri investeeringuid, tertsiaarsektorisse
on investeeritud vähe.