Sinu Mets_210509.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_210509.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_210509.pdf - Erametsakeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Mets</strong>aomaniku õppeleht<br />
Nr 15<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
21. mai 2009<br />
Uhkuse asi korendusaed<br />
lk 5<br />
<strong>Mets</strong>aminek üle naabri maa<br />
lk 6–7<br />
Jahinduses tulevad suured muudatused<br />
lk 12<br />
Kontsentraat kasemahlast<br />
lk 14
2 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Eesti metsade tuleohtlikkus<br />
<strong>Mets</strong>ade suurema või väiksema tuleohuga maakonnad määratakse mitme tunnuse ja metsatulekahjude statistika järgi keskkonnaministri<br />
määrusega. See jaotus on püsivam ja on aluseks nt ka ELi tulekahjude ennetamise toetuse saamisel.<br />
Maakonna metsade tuleohu suurus<br />
Suur tuleoht<br />
Keskmine tuleoht<br />
Väike tuleoht<br />
HARJUMAA<br />
LÄÄNE-<br />
VIRUMAA<br />
IDA-VIRUMAA<br />
HIIUMAA<br />
LÄÄNEMAA<br />
RAPLAMAA<br />
JÄRVAMAA<br />
JÕGEVAMAA<br />
SAAREMAA<br />
PÄRNUMAA<br />
VILJANDIMAA<br />
TARTUMAA<br />
VALGAMAA<br />
PÕLVAMAA<br />
VÕRUMAA<br />
Allikas: keskkonnaministri määrus<br />
“Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus”<br />
Tuleohtlikul ajal, kui metsade tuleoht sõltub ilmastikust, määrab ilmajaam õhutemperatuuri, kastepunkti ja sademete hulga<br />
järgi piirkonna tuleohuindeksi ja -klassi ning koostab tuleohukaardi. See muutub pidevalt ja on aluseks igapäevaotsuste<br />
tegemisel. Ilmakaardi leiab Internetist www.emhi.ee/index.phpide=19,270.<br />
Näidis: 14. mai tuleohukaart<br />
4292<br />
2000 HIIUMAA<br />
3855<br />
SAAREMAA<br />
LÄÄNEMAA<br />
424<br />
4715<br />
1039<br />
2356<br />
1846<br />
1394<br />
2531<br />
Allikas: www.emhi.ee<br />
RAPLAMAA<br />
PÄRNUMAA<br />
3419<br />
HARJUMAA<br />
5463<br />
JÄRVAMAA<br />
5664<br />
VILJANDIMAA<br />
7728<br />
LÄÄNE-<br />
VIRUMAA<br />
IDA-VIRUMAA<br />
6084<br />
JÕGEVAMAA<br />
2930<br />
2777<br />
277<br />
6665<br />
TARTUMAA<br />
7627<br />
4791<br />
PÕLV AMAA<br />
VALGAMAA<br />
VÕRUMAA<br />
7634<br />
6600<br />
Viis tuleohuklassi<br />
I – Tuleohtu ei ole (0–100)<br />
II – Tuleoht on väike (101–400)<br />
III – Keskmine tuleoht (401–3000)<br />
IV – Suur tuleoht (3001–7000)<br />
V – Äärmiselt suur tuleoht (7000
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
3<br />
Ümberrivistumise aeg<br />
Kuigi olevik tundub tume, on tulevik kindlasti parem.<br />
VIIO AITSAM<br />
ERIK<br />
KOSENKRANIUS,<br />
keskkonnaameti peadirektori<br />
asetäitja<br />
Vaadet tulevikku rõhutas Tartus 24. aprillil<br />
toimunud metsanduse visioonikonverentsi<br />
pealkirigi – “Pöörame languse<br />
tõusuks”. Sellest lähtusid ka ettekandjate<br />
teemad.<br />
Joensuu ülikooli tuleviku-uuringute<br />
üksuse direktor Anssi Niskanen süstis<br />
meie metsaomanikesse optimismi, ennustades<br />
väga häid aegu palgi ja energiapuidu<br />
tootjatele. Paberipuidu tuleviku<br />
osas oli tema hinnang reserveeritum.<br />
Kü m m e k a t s e t e h a s t<br />
Mees kirjeldas võimalikku arengustrateegiat<br />
Euroopa metsasektoris. Tema arvates<br />
liigub Euroopa tarbimine taastuvate<br />
ressursside suunas ja sellest tulenevalt<br />
on sektoril suur potentsiaal. Olgu selleks<br />
siis kas puidukeemia, energeetika, ehitussektor<br />
või ka näiteks meditsiin.<br />
Vaja on aga n-ö radikaalset innovatsiooni<br />
– liikuda tootmisprotsesside ümberkorraldamiselt<br />
innovatsiooni ja teaduse<br />
suunas. See on traditsioonilise tootmise<br />
jaoks teadagi raske.<br />
Teine välisesineja, Andreas Kleinschmit<br />
von Lengenfeld (Euroopa metsatehnoloogia<br />
platvorm FTP) esitas visiooni,<br />
kuidas võib tänane metsanduse<br />
tooteportfell muutuda lähima viie aasta<br />
jooksul. Kuni 45% toodetest võivad<br />
olla uued, sellest ligi pooled seotud pakendamisega,<br />
kolmandik biokütuste ja<br />
-kemikaalidega.<br />
Ta selgitas, kuidas metsasektoris nii<br />
tähtis arendus- ja teadustegevus aset<br />
leiab ja millises mahus. Arvestades potentsiaali<br />
ja tänaseid väljakutseid, ollakse<br />
kahetsusväärselt tagasihoidlikud.<br />
Aeg ootab midagi ebatraditsioonilist. Pildil taanlane Otto Pilgaard saega musitseerimas<br />
eelmisel suvel Eestis.<br />
<strong>Mets</strong>asektor investeerib tema andmeil<br />
ainult 20% sellest, mida näiteks teraseja<br />
betoonitööstus tuleviku heaks kulutab.<br />
<strong>Mets</strong>andusettevõtted rahastavad ainult<br />
30% oma sektori uuringutest.<br />
Samuti on metsasektor Kleinschmiti<br />
andmeil praegu liiga tagasihoidlik ära<br />
kasutama Euroopa toetusmeetmeid. Põnev<br />
oli kuulda Euroopa bioenergia initsiatiivist<br />
(EIBI), mille siht on luua 10–<br />
15 katsetehast, edendamaks teise põlvkonna<br />
biokütuste tootmist. Eelarve on<br />
suurusjärgus 4–6 miljardit eurot kümne<br />
aasta kohta. Sellest saame varsti rohkem<br />
kuulda.<br />
Tu r u l o n v õ i m a l u s e d<br />
Kodumaiste esinejate seast jäi saalile<br />
eriti meelde ASi Toftan tegevjuhi Martin<br />
Arula ettekanne. Tema kirjeldas, kuidas<br />
ajal, mil majanduskriis on pannud<br />
kaupade, sh puidutoodete hinnad surve<br />
alla, ootab klient madalamaid müügihindu<br />
ja tunneb end eelmistel aastatel<br />
makstud hindadele tagasi vaadates<br />
petetuna. Ootus on veelgi hindadest<br />
õhku välja lasta, mis teeb kauplemise<br />
üha raskemaks. Paljud Euroopa puidutööstused<br />
on seetõttu vähendamas tootmist,<br />
lahkumas nišiturgudelt ja loobumas<br />
laiast tootevalikust.<br />
See on Eesti tööstusele Arula sõnul<br />
suur võimalus – minna sinna, kust teised<br />
lahkuvad, ja keskenduda toodetele, millest<br />
teised tootjad loobuvad. Alternatiiv<br />
praegusele “suurte sabas sörkimisele” on<br />
võtta risk ja valida ise oma tee.<br />
Ae g s u n n i b m u u t u m a<br />
Ka metsaomanikel on uusi võimalusi. Erametsaliidu<br />
juhatuse esimees Ando Eelmaa<br />
rõhutas oma ettekandes, et metsade<br />
säästlik majandamine eeldab omaniku<br />
jaoks ikkagi majandamise tulukust.<br />
Raskes majandussituatsioonis on veelgi<br />
ebatõenäolisem, et omanikud paigutaksid<br />
oma sääste keskkonnakaitsesse,<br />
võimaluseta neid hiljem metsa majandamisest<br />
tagasi saada.<br />
Eelmaa kutsus metsaomanikke üles<br />
panustama rohkem koostööle. Tema<br />
sõnum ühiskonnale oli, et oldaks valmis<br />
maksma ka keskkonnateenuste, sh<br />
metsa keskkonnakaitsefunktsiooni eest.<br />
Kompensatsioon omanikele peaks olema<br />
turupõhine, mitte riigitoetus. See motiveeriks<br />
Eelmaa sõnul maaomanikke hoopis<br />
rohkem mõtlema ja investeerima ka<br />
keskkonnateenuste innovatsiooni.<br />
<strong>Mets</strong>aomanikke koostööle kutsudes<br />
viitas Eelmaa vajadusele tugevdada ühistuid<br />
ja seltse. Uuringute järgi suudavad<br />
vähemalt 200 liikmega kohalikud organisatsioonid<br />
pakkuda oma liikmetele<br />
kvaliteetseid teenuseid ja olla tugevad<br />
partnerid nii tööstusele kui riigile.
4 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Puiduhinnad jätkuvalt languses<br />
Alates eelmise aasta II kvartalist on puiduhinnad olnud<br />
pidevas languses ja see pole siiani peatunud.<br />
HEIKI HEPNER,<br />
Eesti <strong>Mets</strong>aseltsi<br />
president<br />
Pärast 2008. aasta I kvartalit hakkasid puiduhinnad<br />
langema ja aasta lõpus oli juba<br />
väga järsk kukkumine, mis ei ole siiani peatunud.<br />
Kõik sortimendid peale küttepuidu<br />
on kukkunud 35–40%. Kõige stabiilsema<br />
hinnaga ongi püsinud küttepuit, mille<br />
hind on aastaga vähenenud 21%.<br />
Ül e i l m s e d p õ h j u s e d<br />
Sellise trendi püsimise taga on üleilmsed<br />
põhjused, mis tingitud majanduskriisist.<br />
Saepalgi hinna languse üks peamisi<br />
põhjusi on ehitusturu kokkukukkumine<br />
ja nõudluse vähenemine. Kuna<br />
ka paberitarbimine on tugevalt vähenenud,<br />
näitab Põhjamaade paberitööstuste<br />
huvi imporditava paberipuidu vastu<br />
langust. Oma rolli mängivad veel odavamad<br />
puiduhinnad Lätis ning odavnenud<br />
Rootsi kroon – need asjaolud raskendavad<br />
meie puidu müüki.<br />
Odav paberipuit on alla surunud ka küttepuidu<br />
hinda. Üks osa sügistalvel raiutud<br />
paberipuidust on läinud kütteks ja võib<br />
prognoosida, et osa praegu laoplatsidel<br />
seisvast puidust ootab sama tee.<br />
Mõningast survet hindadele avaldas<br />
ka see, et puidutööstusettevõtted on viinud<br />
oma rohelise lao (kasvav mets) tagavara<br />
miinimumini ehk raiuti ära 2008.<br />
aasta alguses ostetud langid ja uusi juurde<br />
kas ei ostetud või osteti vähem.<br />
givõimalus on viinud erametsaomanikud<br />
selleni, et kellel vähegi kannatab,<br />
see on raie edasi lükanud.<br />
Küttepuidu hinnale mõjub kindlasti<br />
negatiivselt vaheladudesse seisma<br />
jäänud paberipuit, mis sügisel ilmselt<br />
müüakse hakkeks.<br />
Samas on selge, et päev-päevalt kasvab<br />
lähiaastatel puidu kui taastuva loodusressursi<br />
tähtsus ja nõudlus energeetikas.<br />
Olgu selleks kas suurenenud puidugraanuliahjude<br />
müük Euroopas või<br />
meie kodumaiste energiatootjate huvi<br />
uute kombijaamade või puiduküttel töötavate<br />
katlamajade vastu.<br />
Prognooside kohaselt võib nõudlus<br />
biokütuste järele Euroopas kasvada lähema<br />
kümne aastaga neli korda, ulatudes<br />
kuni 100 miljardi euroni. Tõsiselt<br />
on võetud biodiislitehaste arendust, mis<br />
juba mitte väga kauges tulevikus võib<br />
saada endale osa senisest paberi- või<br />
küttepuiduressursist.<br />
Kiireid m u u t u s i p o l e<br />
Vaadates saabuvaid uudiseid, ei ole optimismiks<br />
erilist põhjust. Probleeme puidu<br />
nõudlusega on endiselt üle maailma.<br />
Majanduslangus on sundinud jätkuvalt<br />
koomale tõmbama Põhjamaade<br />
metsatööstust.<br />
Nii on teatatud kavatsusest sulgeda<br />
<strong>Mets</strong>ä-Botnia Kaskisteni tselluloositehas.<br />
Stora Enso võib sundpuhkusele<br />
saata kuni 5000 töötajat oma Euroopa<br />
tehastes. Rootsi firma Holmen Paper<br />
kavandab vähendada ajalehepaberi<br />
tootmist jne.<br />
Ka Venemaa põhjapiirkondades on<br />
vallandatud tuhandeid töötajaid nii<br />
sae- kui ka tselluloosi- ja paberitööstuses,<br />
vaatamata sellele, et keskvalitsus<br />
on otsustanud metsatööstusettevõtteid<br />
toetada.<br />
Väga tugevat toodangumahu langust<br />
on oodata ka Saksamaal ja Austrias.<br />
Raskusi on Tšiilis puidu ekspordiga<br />
USAsse, Itaalias puidutöötlemise masinate<br />
turustamisega (käive kukkunud<br />
enam kui 50%) jne. Nii ei tekitagi erilist<br />
optimismi teade, et Hiinas on nõudlus<br />
vineeri järele stabiliseerunud ja Venemaal<br />
ei ole viimasel ajal enam eksporditava<br />
vineeripaku hind järsult langenud.<br />
Viimased uudised kodumaalt räägivad<br />
seda keelt, et valitsus otsib võimalust<br />
seni seisnud, jätkuvalt riigi omandis<br />
olevad maad võimalikult kiiresti erastada.<br />
Et need maad lõpuks kasutusele<br />
võetakse, on positiivne. Samas toob see<br />
lähiaastateks turule juurde arvestatava<br />
koguse ümarpuitu, mis omakorda pidurdab<br />
puiduhindade kasvu.<br />
Suure tõenäosusega ei muutu enne<br />
sügist positiivses suunas midagi. Hea,<br />
kui isegi siis.<br />
Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel<br />
1400<br />
1200<br />
1000<br />
800<br />
männipalk<br />
kuusepalk<br />
kasepakk<br />
kasepalk<br />
k<br />
k<br />
Lo o t u s e n e r g e e t i k a l<br />
Hinnatõusu kindlasti prognoosida ei<br />
julge. Hulk ettevõtteid annab teada, et<br />
lõpetab paberipuidu ostmise lähematel<br />
kuudel. Madal hind või olematu müü-<br />
600<br />
400<br />
200<br />
0<br />
kasepaberipuit<br />
küttepuit<br />
märts.08 mai.08 juuli.08 sept.08 nov.08 jaan.09 märts.09<br />
Allikas: <strong>Erametsakeskus</strong>
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
5<br />
Oma aed oma materjalist<br />
Enne kui metsaomanik endale aeda tegema või siis tellima hakkab, on mõistlik eri<br />
tehnoloogiatega tutvuda ning endale meelepäraseim töömeetod leida.<br />
AIRA TOSS<br />
AIRA TOSS,<br />
MTÜ Hiiumaa<br />
<strong>Mets</strong>aseltsi juhatuse<br />
esimees, Hiiumaa<br />
erametsanduse tugiisik<br />
Kui me Hiiumaa metsaseltsis üheskoos<br />
selle aasta rühmanõustamise plaane tegime,<br />
kostis seltsi liikmete seast kindel<br />
soov taas korendusaiategu õppida.<br />
Tõenäoliselt on selle soovi üheks põhjuseks<br />
ulukite arvukuse jätkuv tõus, mistõttu<br />
koduaiadki on järjest tihedamini<br />
metssigade poolt tuhnitud. Muidugi on<br />
oma metsast pärit materjalist tehtud aial<br />
väga tähtis emotsionaalne roll.<br />
Õppepäev oli 25. aprillil Jõeranna<br />
külas, õpihimulisi oli kokku tulnud 40.<br />
Oma oskusi ja teadmisi jagas seekord<br />
meie seltsi liige ja Hiiumaa Ametikooli<br />
õpetaja Ivo Mänd, kes on ka tuntud<br />
puukujumeister.<br />
Kuigi ajalehe kaudu just aiategijaks ei<br />
saada, jagaksime mõningaid meie õppepäeva<br />
soovitusi siiski ka teistega:<br />
• Ettevalmistustööd on väga tähtsad.<br />
Selle aja, mille pühendate töövahendite<br />
(õiged teritusnurgad!) ja töökoha<br />
ettevalmistamisele, teenite pärast<br />
kenasti tagasi ajavõiduna ja kindlasti<br />
ka sellena, mida oma tervisele annate.<br />
• Materjali valik. Valige õiged puuliigid<br />
sobivas jämeduses. Kui materjal on liiga<br />
jäme, võib seda kaheks või neljaks<br />
lõhestada.<br />
• Aiateibaks on parim kadakas, piisavalt<br />
jäme on juba 5cm läbimõõt.<br />
• Aialatiks, hiiu keeli (h)erreks on kõige<br />
parem kuusk, sobib ka haab, parema<br />
puudumisel mänd. Lati pikkus<br />
4,3–4,5 m ja paksus 3–10 cm.<br />
• Sidemete tegemiseks sobivad kuni<br />
meetrised noored kuused või siis vana<br />
kuuse oksad, aga neid on vaja eelnevalt<br />
töödelda<br />
• Materjali koorimine on vajalik, et aeda<br />
ei tuleks mädanikud kimbutama. Mugavam<br />
on koorida värskelt lõigatud<br />
materjali. Piisab triipude koorimisest,<br />
ülepinnalist ei ole vaja.<br />
• Aia asukoht on mõistlik nööriga maha<br />
märkida, nii on lihtsam.<br />
• Teivaste vahekaugus alates 60 cm, selline<br />
aed peaks vastu pidama ka metssigade<br />
rünnakule.<br />
• Esimese lati paikapanekuga otsustatakse<br />
aia ilme – kaldenurk. See jääb edaspidiseks<br />
orientiiriks, seega tasub selle protseduuri<br />
juures kauem vaagida, milline<br />
kaldenurk just teile meeldib.<br />
• Tugiteibaid ei ole vaja, kui aiapostid<br />
on piisavalt jämedast materjalist. Juhul<br />
kui toestamist on vaja siiski teha,<br />
sobivad selleks kadakad või ka kõverad<br />
kuuse ja männi oksad. Vanasti olla<br />
öeldud, et rikka mehe aed on ilma tugiteivasteta,<br />
sest temal on jämedad<br />
aiateibad. Vaene mees pidi aga tugiteibaid<br />
kasutama.<br />
• Noorest kuusest sideme tegemisel laasida<br />
puu tüüka poolt ladva poole, et<br />
vältida sisselõikeid. Viimased ladvaoksad<br />
jätta laasimata, need hõlbustavad<br />
sidumist. Seejärel tuleb kuused lõhestada,<br />
seda saab teha käsitsi näppude<br />
vahel, appi võib võtta noa. Lõhestatud<br />
kuusk muutub rihmana paindlikuks.<br />
Sidumise juures on vaja jälgida, kas<br />
puidukiud painduvad. Kui on murdumisoht,<br />
on soovitatav oksakohti enne<br />
sidumist kirvesilma või haamriga ko-<br />
Sellise jupi aeda saime valmis.<br />
Noorest kuusest saab hea sideme.<br />
putades pehmendada. Sidumisel jälgida<br />
seda, et alustatakse ladvast, põimimine<br />
läheb altpoolt ülespoole. Ühe<br />
teiba juurest teisele minnes on soovitatav<br />
sidemele keerd peale keerata.<br />
• Korendusaed peab vastu vähemalt<br />
20 aastat, aga pideval uuendamisel<br />
märksa kauem. Vanasti oli talumajapidamises<br />
aedade uuendamine vanaisade<br />
töö, sest see ei nõudnud enam<br />
suurt füüsilist jõudu, vaid püsivust.<br />
***<br />
Eestimaal on aedu ehitatud põldude ja<br />
õuede kaitseks ikka vajaduse pärast,<br />
tänapäeval lisandub vajadusele ka toreduse<br />
efekt.<br />
Esimest korda korraldas MTÜ Hiiumaa<br />
<strong>Mets</strong>aselts (koostöös Kõpu Life<br />
projektiga) korendusaedade ehitamise<br />
õppepäeva 2007. aasta juunis Suurepsi<br />
külas.<br />
Siis oli õpetaja rollis meie seltsi liige<br />
Tiit Männamaa, kelle töödega saab tutvuda<br />
kodulehel www.sibulavana.ee.
6 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Kui metsale ei pääse ligi<br />
Maareformiga on tekkinud palju lahusmaatükkidest koosnevaid ja hajali paiknevaid<br />
maaüksusi, kuhu tihtipeale pääseb ligi vaid üle teise omaniku maa.<br />
VIIO AITSAM<br />
JAANUS AUN,<br />
jurist<br />
dit “vajalik juurdepääs”. <strong>Mets</strong>amaale vajaliku<br />
juurdepääsu tagamine tähendab,<br />
et üle võõra maa peab pääsema ka tänapäevase<br />
metsatehnikaga.<br />
Nende metsaüksuste majandamine on<br />
seotud veel lisaraskustega, kuna üle võõra<br />
kinnisasja on vaja liikuda raske metsaveotehnikaga.<br />
Selline olukord tekitab sageli pingeid<br />
naabritevahelistes suhetes. Probleemidega<br />
on kimpus ka metsafirmad, kes ostetud<br />
lankidele tihti ligi ei pääse.<br />
Õi g u s k a s u t a d a n a a b r i m a a d<br />
Vaadates seadusi, tuleb tõdeda, et riik on<br />
teevaidluste lahendamise jätnud maaomanike<br />
endi korraldada. Kes oma maa-<br />
le ligi ei pääse, peab ise naaberomaniku<br />
poole pöörduma. Vallavalitsus ega politsei<br />
sellistel juhtudel appi ei tõtta.<br />
Nii näeb asjaõigusseaduse § 156 lg 1<br />
ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub<br />
vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt<br />
teelt või kinnisasja eraldi seisvalt<br />
osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle<br />
võõra kinnisasja.<br />
Seega: kes oma metsale avalikult teelt<br />
ligi ei saa, võib nõuda üle võõra maa käimist.<br />
Tuleb rõhutada ka seaduse väljen-<br />
Ko o r m a t a v a m a a ü k s u s e<br />
o m a n i k u õ i g u s e d<br />
Seadus ei piirdu siiski ainult ligipääsuõigust<br />
taotleva isiku õiguste kaitsega.<br />
Viidatud säte täpsustab, et juurdepääsu<br />
asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu<br />
määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet<br />
ei saavutata, määrab juurdepääsu ja<br />
selle kasutamise tasu kohus.<br />
Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada<br />
koormatava kinnisasja omaniku huve<br />
ehk tema kaotused peavad olema võimalikult<br />
väikesed (nt kui saab kasutada vana<br />
metsateed, ei hakata rajama uut).<br />
Seega isik, kes soovib üle võõra maa<br />
liikuda, peab arvestama, et võõra maa<br />
Üraskid jõudsid ette<br />
Juhul kui üraskeist asustatud metsa omanik ei ole<br />
tänavu mitte midagi ette võtnud kuuse-kooreüraskite<br />
tõrjeks, tuleks minna metsa puualuseid uurima.<br />
Kui metsaomanik, kelle metsa kimbutavad<br />
kuuse-kooreüraskid, ei ole<br />
jõudnud spetsiaalseid üraskipüüniseid<br />
paigaldada või püünispuid langetada,<br />
on tõenäoline, et kuuse-kooreüraskid<br />
on temast ette jõudnud.<br />
Sellisel juhul soovitab üraskite<br />
asjatundja Kaljo Voolma mai keskel–juuni<br />
algul uurida eelmise aasta<br />
üraskikahjustuskollete lähistel<br />
terveid puid.<br />
Kui kuuse-kooreürask on puul,<br />
võib puu jalamilt, juurekaelalt, tüvel<br />
koorerõmede vahelt ja puu all<br />
kasvavatelt rohttaimedelt leida<br />
üraski peenikest pruuni näripuru.<br />
Kuuskede kuivamist ei tasu ootama<br />
jääda, kuna see on alles üraski<br />
tegevuse hilisem tagajärg.<br />
“Enne juuni keskpaika või vähemalt<br />
jaanipäevaks tuleks puud, mille<br />
alt näripuru leiti ja mille koorealust
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
7<br />
kasutamise eest peab maksma ka tasu<br />
ning teed saab kasutada kindlal tähtajal<br />
ja kokkulepitud kohas.<br />
Ta s u n a a b r i m a a<br />
k a s u t a m i s e e e s t<br />
Seoses tasuga tekib tihti küsimus – kui<br />
suur Siinkirjutajaltki on metsaomanikud<br />
palunud, et neile saadetaks riiklik<br />
tabel, kus tasumäärad kirjas. Sellist tabelit<br />
olemas ei ole. Asjaõigusseadus ei<br />
anna isegi vihjet, kuidas tasu kujuneda<br />
võiks.<br />
Ega muid printsiipe kui tsiviilõiguses<br />
laialt tunnustatud “mõistlikkuse printsiip”<br />
siin eriti rakendada saagi. Seega<br />
küsida tuleb mõistlikku tasu. See tähendab,<br />
et selle suurus on igal juhtumil erinev.<br />
Arvestada tuleb, kui suures ulatuses<br />
naaberkinnisasja kasutatakse, milliseid<br />
kahjusid see omanikule tekitada võib,<br />
kas koormatava kinnistu omanik on teinud<br />
mingeid kulusid teega seonduvalt<br />
(näiteks ise rajanud tee) jne.<br />
Kuigi viimastel aastatel on sellelaadseid<br />
vaidlusi üha enam ka kohtusse jõudnud,<br />
ei ole teedrajavat kohtupraktikat<br />
tasu suuruse määramiseks tekkinud.<br />
Mõne näite siiski tuua saab. Nii on<br />
Pärnu Maakohus 2008. aasta 11. jaanuari<br />
otsuses määranud 250 m ulatuses<br />
naaberkinnistu kasutamise eest hüvitiseks<br />
200 kr kuus ehk 2400 kr aastas.<br />
Muu hulgas arvestas kohus hüvitise<br />
suuruse määramisel, et tee kulgeb<br />
kavandatava eluasemekoha läheduses<br />
50 m pikkuselt. Kohus rõhutas, et hüvitis<br />
peab olema õiglane tasu ebamugavuste<br />
talumise eest.<br />
Pärnu Maakohus on otsustanud hüvitise<br />
ka oma 2008. aasta 21. oktoobri otsusega.<br />
Sellega on antud juurdepääsuõigus<br />
üle võõra kinnistu kahe kinnistu<br />
omanikule. 60 m pikkuse ja 3,5 m laiuse<br />
tee kasutamise tasuks on määratud 200<br />
kr aastas kummaltki omanikult.<br />
Näidetest võib järeldada, et kümnetesse<br />
või koguni sadadesse tuhandetesse<br />
kroonidesse ulatuvad hüvitisenõuded<br />
kohtus tõenäoliselt aktsepteerimist<br />
ei leia. Pigem võib tasu olla sümboolse<br />
suurusega.<br />
Milline l e p i n g t e h a<br />
Seadus ei kehtesta kohustuslikke nõudeid<br />
juurdepääsutee kasutamise kokkuleppe<br />
vormi kohta. Võimalike vaidluste<br />
vältimiseks on kindlasti soovitatav<br />
sõlmida kokkulepe vähemalt lihtkirjalikus<br />
vormis.<br />
Lepingus tuleks lisaks tee asukohale,<br />
tasule ja muudele kasutamistingimustele<br />
ära määrata sanktsioonid tee rikkumise<br />
puhuks. Praktikas on tihti küsitud<br />
ka teatud summa deponeerimist – kui<br />
tee kasutaja teed korda ei tee, jääb raha<br />
koormatud kinnistu omanikule. Kui kõik<br />
korras, tagastatakse raha pärast teekasutuse<br />
lõppemist.<br />
Sõdimise a s e m e l<br />
t a s u b k o k k u l e p p i d a<br />
Kokkuleppe tee kasutamise kohta võib<br />
poolte soovil kanda servituudina kinnistusraamatusse<br />
(siis peab leping olema<br />
notariaalselt tõestatud). Kui on seatud<br />
servituut, on see kohustuslik ka kinnistute<br />
järgmiste omanike jaoks. Kui servituuti<br />
ei seata, võib kinnistu omandi üleminekul<br />
uus omanik nõuda uue kokkuleppe<br />
sõlmimist.<br />
Igatahes on mõlema poole jaoks mõistlik<br />
vältida kulukaid kohtuprotsesse ja leida<br />
omavahel kompromiss. Kohustused<br />
on ju olemas mõlemal.<br />
Koormatava kinnisasja omanikul on<br />
kohustus lubada oma maa kasutamist<br />
juurdepääsu võimaldamiseks ja ühendustee<br />
saanud kinnisasja omanikul on<br />
kohustus arvestada teise poole huvidega<br />
– vajadusel hüvitada kõik kahjud ja<br />
maksta ka tasu võõra maa kasutamise<br />
eest.<br />
VIIO AITSAM<br />
üraskitõugud parajasti närivad,<br />
maha võtta ja ära viia,” ütles Kaljo<br />
Voolma. Sama kehtib püünispuude<br />
kohta, kui metsaomanik<br />
on neid kasutanud.<br />
Püünispuid langetatakse harilikult<br />
märtsis või aprilli alguses<br />
eelmisel aastal üraskitest asustatud<br />
puude lähedusse 5–10puuliste<br />
gruppidena (see sõltub üraski<br />
leviku ulatusest). Püünispuudeks<br />
sobib ka talvine või varakevadine<br />
tormimurd.<br />
Kõige otstarbekamaks peetakse,<br />
kui püünispuud või värskelt<br />
üraskitest asustatud puud, mis<br />
maha võetakse, viiakse kiiresti<br />
saeveskisse.<br />
Allikas: Maalehe <strong>Mets</strong>aleht<br />
ning metsakaitse- ja<br />
metsauuenduskeskus<br />
Unustatud, kuid hea võsanuga<br />
Maatööga seotud inimestel on tihti vaja käepärast<br />
ja mugavat tööriista väikese läbimõõduga<br />
puude raiumiseks. Olgu neiks siis sobimatud<br />
puud noorendikes, kraavikallastel kasvav<br />
võsa või koduaias väiksemat lõikust vajavad<br />
puud ja põõsad.<br />
Selliseks raietööks on tegelikult väga sobilik<br />
enamiku poolt juba unustatud pikavarreline<br />
võsanuga, mis meenutab väikest võsavikatit.<br />
Võsanoaga lõikamine on suhteliselt turvaline<br />
ja kerge, püstiasendis töötamine ei koorma<br />
palju selga. Võsanoaga lõigates tõmmatakse<br />
nuga põiki puud ülespoole. Võsanuga<br />
sobib kuni 6cm läbimõõduga tüvede ja okste<br />
lõikamiseks.<br />
EDA TETLOV<br />
EDA TETLOV
8 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Esiisade kirjutamata reeglid<br />
Rahvapärimuses peeti puid ja metsa pühaks, mistõttu<br />
tekkisid kirjutamata reeglid metsa kasvatamisel, eriti raiumisel.<br />
LEMBITU<br />
TARANG,<br />
erametsasõber<br />
2009<br />
Vanasti oli põhimõtteks, et metsast võeti<br />
ainult sellist puud, mida parasjagu<br />
tarvis.<br />
Tarbepuitu ehituseks ning laudsepaja<br />
tisleritöödeks raiuti kindlal ajal, kusjuures<br />
tähtis oli ka puu paiknevus metsas,<br />
tema välised tunnused, kõla jne.<br />
Sarnased reeglid on kehtinud ka teiste<br />
rahvaste seas.<br />
Lä ä n e s e r v a s k e h v e m p u i t<br />
Juba prantsuse renessansiaja arhitekt<br />
Philibert De l´Orme kirjutab oma 1561.<br />
aasta raamatus, et kvaliteetpuitu ei valita<br />
metsatüki lääneservast, sest selles<br />
osas on puu kõige halvem, üldiselt kiiva<br />
tõmbunud, murduma kalduv, sisaldab<br />
rohkem maltspuitu ja mädanikku<br />
kui mujal kasvav.<br />
Puud metsa lõunaservas on parema<br />
kvaliteediga kui lääne pool, kuid soojas<br />
kasvanuna on need kuivavõitu ja ebaühtlasema<br />
puiduga.<br />
<strong>Mets</strong>a külmades osades, põhja ja ida<br />
pool säilitavad puud rohkem toitaineid,<br />
neis on paremini jagunenud niiskus,<br />
need on paremini küpsenud, neis on<br />
vähem maltspuitu.<br />
Parima kvaliteediga on puud metsatüki<br />
idaservas, nii et kõrget kvaliteeti<br />
nõudvat puitu (nt mööbli valmistamiseks)<br />
tuleb varuda sealt või metsa<br />
keskelt.<br />
Kõik vanad ehituskäsiraamatud määravad<br />
ehituspuu minimaalseks vanuseks<br />
140–200 aastat. Parimad männid<br />
kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii<br />
tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga<br />
puit. Kõige kvaliteetsemad kuused kasvavad<br />
sooserval.<br />
VIIO AITSAM<br />
Männi korralikkus on näha selle toorest<br />
ladvast ja paksust korbast. Sellest<br />
kõrgemal on hea puu koor kollane ja<br />
võrkjalt täis õhukesi lipendavaid kooreribasid.<br />
Hea kuusk on terve, ilma vaigujooksuta,<br />
terve ladvaga ning selle alumised,<br />
tihedas metsas kuivanud oksad<br />
ripuvad peaaegu otse alla.<br />
Kui puu on langetatud, kontrollitakse<br />
lähemalt selle kvaliteeti. Selleks soovitatakse<br />
kirvesilmaga lüüa puu ühte otsa.<br />
Kui samal ajal teises otsas kuulata, kõrv<br />
vastu puud, ja hääl on selge, hästi kajav,<br />
on see märk, et puu on väga hea,<br />
terve, vigadeta.<br />
Raiumise a j a s t<br />
Nii tarbe- kui küttepuu muretsemine on<br />
alati toimunud talvel. Tööks on eelistatud<br />
üldiselt eriti detsembrit ja jaanuari,<br />
mil puu pidi olema surnud ja kuivema<br />
puiduga.<br />
Puu kvaliteedi huvides jälgiti hoolega<br />
ka kuu faase, tuule suunda jms. See<br />
tulenes kujutelmast, et noorkuu ajal elu<br />
kasvab ja areneb, vanakuu ajal aga kahaneb,<br />
sureb.<br />
Tarbepuud, eriti anuma materjaliks ja<br />
mööbliks, tuleks raiuda vana kuu kõval/<br />
kuival/kalgil ajal, okaspuud ehituspuudeks<br />
aga noore kuu kõval ajal. Tarbeokaspuu<br />
kooriti sageli aasta enne raiet<br />
kämblalaiuselt maapinna lähedalt.<br />
Erandina võis tarbelehtpuud raiuda<br />
ka suvel, kuid siis tuli see jätta laasimata<br />
kuni lehtede täieliku kuivamiseni.<br />
Häda korral suvel raiutud kuusepalk<br />
tuleb kohe koorida.<br />
Kõvad ja<br />
pehmed ajad<br />
Üks levinumaid<br />
arvestusi:<br />
• Kõige kõvem (kalgim, kuivem)<br />
aeg on kolm päeva enne ja<br />
kolm päeva pärast noorkuud<br />
ning neli päeva enne ja kolm<br />
päeva pärast viimast veerandit.<br />
• Kõige pehmem aeg on augusti<br />
teine dekaad, siis on parim<br />
võsa raiuda.<br />
Kõvade ja pehmete aegade määramisel<br />
ei olnud üksmeelt. Kõige sagedamini<br />
paigutati vanakuu kuiv aeg kuu viimase<br />
veerandi, noorkuu kuiv aeg kuu<br />
esimese veerandi lõppu. Märgitakse ka,<br />
et aasta kõige kõvemad ajad on küünlakuul.<br />
Aasta kõige pehmemad ajad on<br />
lõikuskuul, sel ajal lõigatakse võsa, siis<br />
ei aja ta võsusid.<br />
Raieaegade kohta on piirkonniti eri<br />
arvamused.<br />
Mõ n e d t ä p s u s t u s e d<br />
Põigates tänapäeva, tuleks umber lükata<br />
müüt, et kask on parem küttepuu kui<br />
haab. Täppismõõtmised on näidanud,<br />
et haavapuu keskmine kütteväärtus (kalorsus)<br />
on suurem kui arukasel. Haavast<br />
veel kõrgem kalorsus on sanglepal.<br />
Siin on sobiv koht täpsustada ka saunavihtade<br />
tegemise aega. Levinud arvamus,<br />
et vihad tuleks teha enne jaani, ei ole<br />
täpne. Rahvatarkused on pärit peamiselt<br />
ajast enne XX sajandi algust. Vana kalendri<br />
järgi oli jaanipäev kaks nädalat hiljem.<br />
Seega on parimad vihad need, mis tehtud<br />
enne vana kalendri jaanipäeva.<br />
Et sookasest saab pehmema ja lõhnavama<br />
viha, on üldteatud. Sookase<br />
tunneb ära siidkarvastest viimase aasta<br />
võrsetest. Arukase võrsed on karedad,<br />
näärmelised.<br />
Huvitav on, et vanasti mõeldi ka metsauuendusele<br />
– lehtpuu on soovitatud<br />
raiuda küttepuuks, mille säilivusel pole<br />
tähtsust, võimalikult noorkuu ajal, et<br />
soodustada kändude võsumist ja üldse<br />
noore metsa kasvu.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
9<br />
Hiire ja puugi vastu<br />
VIIO AITSAM<br />
Harjumaa metsaomanike õppepäeval näitas firma Pest-Chemical<br />
mitut sorti tooteid, mis võiksid metsaomanikke huvitada.<br />
Puude kaitsmiseks hiirte eest soovitatakse<br />
üldlevinult tüvekaitsmeid, aga<br />
metsakultuuride kaitsel kasutatakse<br />
neid harvem, kuna tuhandete taimede<br />
niisugune turvamine oleks töömahukas<br />
ja kallis.<br />
Pest-Chemicali juht Heiki Kruusalu<br />
soovitas näriliste tõrjeks mürki, mille<br />
pakendil on tegelikult kiri, et see kaitseb<br />
vesirottide eest. <strong>Mets</strong>aomanik Ando<br />
Eelmaa ütles, et tema seda kasutab ja<br />
vahend on tõhus. Vahendi kasutamine<br />
sõltub metsakultuuri asukohast.<br />
Heiki Kruusalu näitas toru, mille sisse<br />
mürgipala pannakse, et see teistele<br />
loomadele kahju ei teeks.<br />
Peale selle on firma toonud Eesti turule<br />
vahendeid, millega saab end sääskede ja<br />
puukide eest kaitsta. Kõige kangem kolmesest<br />
valikust on selline, mida pihustatakse<br />
ainult riietele. Teist saab pihustada ka nahale<br />
ja kolmandat, kõige nõrgemat, võivad<br />
metsa minnes kasutada lapsedki.<br />
Õppepäeval esitletud toru, kuhu<br />
pannakse hirmsa hiirenuhtluse<br />
puhul mürgikapsel.<br />
Kruusalu esitles ka üraskite feromoonpüünist,<br />
aga seekordse <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>a ilmumise<br />
ajaks on püünise aeg möödas.<br />
Feromooni, mille abil saab üraskid niiöelda<br />
kokku koguda, toodeti senimaani<br />
ka Eestis. <strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
asjatundja Heino Õunapi andmeil<br />
kasutas riigimets seda veel eelmisel<br />
aastal. Praeguseks on Eesti tootja feromooni<br />
tootmise lõpetanud.<br />
SM<br />
Kirjade järgi on need sinised kapslid<br />
vesirottide hirm, aga müüja soovitab<br />
ka hiirte tõrjeks.<br />
Kolm varianti puugi ja sääse vastu.<br />
Puit ei tohi metsa jääda<br />
<strong>Mets</strong>a majandamise eeskiri kirjutab<br />
metsaomanikele ette, et toorest<br />
koorimata okaspuidust metsamaterjal<br />
tuleb juhul, kui seda on rohkem<br />
kui kümme tihumeetrit ühe hektari<br />
kohta, metsast välja vedada<br />
• 1. septembrist kuni 30. aprillini<br />
raiutud puit 1. juuniks;<br />
• 1. maist kuni 31. augustini raiutud<br />
puit ühe kuu jooksul raie tegemisest<br />
arvates.<br />
<strong>Mets</strong>aomanik peab veel meeles<br />
pidama, et metsakahjustustest tuleb<br />
teatada keskkonnaametisse. <strong>Mets</strong>a<br />
majandamise eeskiri loeb ette hulga<br />
tingimusi, kuidas metsaomanik<br />
peaks metsas käituma, et ta ise kahjustusi<br />
ei põhjustaks.<br />
Näiteks ei tohi metsatöödel vigastada<br />
kasvama jäävaid puid, ei tohi,<br />
nagu eeskiri ütleb, “luua eeldusi<br />
tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste<br />
ja putukkahjurite levikuks”.<br />
<strong>Mets</strong>a uuendamisel ei tohi purustada<br />
pinnase pealmist kihti rohkem<br />
kui 50% uuendusala pindalast, metsaraiel<br />
ei tohi seda teha rohkem kui<br />
25% raielangi pindalast jne.<br />
<strong>Mets</strong>a majandamise eeskiri on<br />
metsaseaduse lisa ja selle leiab Internetist:<br />
https://www.riigiteataja.ee/ert/<br />
act.jspreplstring=33&dyn=1311<br />
9089&id=13129185.<br />
SM<br />
Piirinaaber sai<br />
ostueesõiguse<br />
17. mail jõustus riigivaraseaduse täiendus,<br />
mis annab riigi omandisse jäetud metsamaa<br />
müügil ostueesõiguse piirinaabrile.<br />
Seadusetäiendus ütleb:<br />
• Riigi omandisse jäetud metsamaad sisaldava<br />
kinnisasja võõrandamisel on kinnisasja<br />
omandamisel ostueesõigus võõrandatava<br />
kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa<br />
sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava<br />
kinnisasja omanikul.<br />
• Ostueesõigusega kinnisasja omandi üleandmise<br />
kulud kannab omandaja.<br />
• Kui huvilisi ostueesõigusega isikuid on mitu,<br />
eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat<br />
ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku.<br />
SM
10 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Tähtsamad siseriiklikud<br />
toetused<br />
Tänavu on kõige rohkem raha planeeritud metsa<br />
inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise<br />
toetusele ning metsa uuendamise toetusele.<br />
ARPO<br />
KULLERKUPP,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e<br />
siseriiklike toetuste<br />
üksuse juht<br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong> on erametsaomanikele<br />
siseriiklikke metsandustoetusi jaganud<br />
juba ligikaudu 10 aastat. Selle aja<br />
jooksul on muutunud toetuste liigid ja<br />
mahud on tunduvalt kasvanud. Viimastel<br />
aastatel on selgelt kõige mahukamateks<br />
ja metsaomanikele kõige tähtsamateks<br />
toetusteks kujunenud metsamajandamiskavade<br />
koostamise toetus ja raiesmiku<br />
uuendamise toetus.<br />
Alates tänavusest aastast on mõlema<br />
toetuse nimetus pisut muutunud – metsa<br />
inventeerimise ja metsamajandamiskava<br />
koostamise toetus ning metsa uuendamise<br />
toetus. Tänavu on neile kahele toetuseliigile<br />
planeeritud kõige rohkem raha,<br />
vastavalt 11 ja 13,7 miljonit krooni.<br />
Ta o t l u s e e s i t a m i s e t ä h t p ä e v a d<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>est saavad toetusi taotleda<br />
kõik erametsaomanikud oma maal<br />
tehtud tööde osas ja lisaks ka metsaühistud<br />
oma liikmete eest. Kuna Eestis<br />
on hulk metsaomanikke, kelle metsaomand<br />
suhteliselt väike, on tihtipeale<br />
paljusid töid mõistlikum teha või tellida<br />
ühiselt, sest nii tuleb hind kokkuvõttes<br />
soodsam. Selleks ongi loodud võimalus<br />
taotleda metsandustoetusi läbi<br />
metsaühistute.<br />
Üks metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava<br />
koostamise taotluse esitamise<br />
tähtpäev on juba möödas, kuid<br />
kolm veel tulemas. Järgmine taotluste<br />
esitamise tähtpäev on kohe, 22. mail,<br />
sellele järgneb 14. august ning viimane<br />
tähtpäev on 16. november. <strong>Mets</strong>a uuendamise<br />
toetuse tähtpäevad on veel tulemas<br />
15. juunil ja 16. novembril.<br />
Toetuste taotlemise puhul on tähtis<br />
märkida, et mõlemad toetused on tehtud<br />
tööde põhised. <strong>Mets</strong>aomaniku jaoks<br />
tähendab see, et kõigepealt peab tööd<br />
ära tegema, ja kui ostetakse teenus sisse,<br />
siis ka arved tasuma. Alles seejärel<br />
saab metsaomanik <strong>Erametsakeskus</strong>est<br />
toetust küsida.<br />
To e t u s t k a o m a t ö ö l e<br />
<strong>Mets</strong>a inventeerida tohivad ainult litsentseeritud<br />
metsakorraldajad ja üldjuhul<br />
tuleb see teenus metsaomanikel tellida,<br />
kuid metsa uuendamise töid võib<br />
iga metsaomanik ise teha. Toetust saab<br />
küsida ka oma tööle. Tähtis on, et see<br />
oleks korrektselt tehtud ja et uuenda-<br />
Toetuste määrad<br />
tud metsaosad vastaksid õigusaktides<br />
sätestatud tingimustele.<br />
Informatsiooni, kuidas toetusi taotleda,<br />
millised on toetuse saamise täpsemad<br />
tingimused ja kuidas taotluse vorme<br />
täita, saab erametsanduse portaalist<br />
aadressil www.eramets.ee. Soovitame<br />
pöörduda informatsiooni saamiseks<br />
ka piirkondlike tugiisikute, metsakonsulentide<br />
või oma piirkonna metsaühistu<br />
poole, kelle kontaktid leiab samuti erametsanduse<br />
portaalist.<br />
Kui vajate taotluse vormistamisel abi,<br />
siis <strong>Erametsakeskus</strong>e siseriiklike toetuste<br />
üksuse spetsialistid aitavad teid. Selleks<br />
tuleb helistada telefonil 683 6051<br />
või kirjutada e-posti aadressil siseriiklik@eramets.ee.<br />
• <strong>Mets</strong>a inventeerimise toetus – kuni 100% metsa inventeerimise<br />
kuludest, kuid mitte rohkem kui 193 kr inventeeritud metsamaa hektari<br />
kohta.<br />
• <strong>Mets</strong>a inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega<br />
– kuni 100% kava koostamise kuludest, kuid mitte rohkem kui 248 kr<br />
inventeeritud metsamaa hektari kohta.<br />
• <strong>Mets</strong>a uuendamine:<br />
<strong>Mets</strong>akultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% soetuse<br />
kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 kr taime kohta.<br />
Maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 kr/ha, muu tehnika<br />
kasutamisel kuni 1000 kr/ha.<br />
<strong>Mets</strong>aistutustöödel kuni 2000 kr/ha.<br />
Kuni 3aastase metsakultuuri (sh looduslik uuendus) hooldamisel kuni<br />
1500 kr/ha kalendriaastas.<br />
Allikas: keskkonnaministri määrus
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
Kõik saavad<br />
konsulendilt nõu<br />
Igal erametsaomanikul on õigus saada ühe<br />
kalendriaasta jooksul tasuta kuni 15 tundi<br />
nõustamist metsandusvaldkonna konsulendilt.<br />
EVELIN HUUL,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e<br />
koolitusspetsialist<br />
Eestis käib erametsaomanike metsanduslik<br />
nõustamine ja toetamine vastavalt väljakujunenud<br />
süsteemile, mis eelmisel aastal<br />
täienes sellega, et keskkonnaministeerium<br />
andis kogu nõustamise koordineerimise<br />
üle <strong>Erametsakeskus</strong>ele.<br />
Li g i 70 k o n s u l e n t i<br />
Varem said erametsaomanikud metsamajandusliku<br />
nõu saamiseks pöörduda<br />
keskkonnateenistuste piirkondlike metsaspetsialistide<br />
poole, kuid nüüd keskkonnateenistuste<br />
rolli üle võtnud keskkonnaameti<br />
spetsialistide otseseks tööülesandeks<br />
metsaomanike nõustamine<br />
enam pole.<br />
Nõustamistel käsitletud<br />
teemad 2008<br />
Siiski ei jää nõu saamata, kuna metsaomanikele<br />
on abiks metsamajanduse<br />
konsulendid. Konsulentidelt nõu küsimise<br />
elavdamiseks on riik suurendanud<br />
individuaalnõustamise toetuse rahastamise<br />
määra. Samuti toetab riik uute<br />
konsulentide atesteerimist.<br />
Selle aasta märtsikuu seisuga sai ütelda,<br />
et viimase aasta jooksul on kasvanud<br />
metsamajanduse atesteeritud konsulentide<br />
arv 37-lt 65ni. Uusi konsulente<br />
on lisandumas veelgi. Sihtasutus <strong>Erametsakeskus</strong><br />
organiseerib uutele konsulentidele<br />
koolitust ja toetab konsulentideks<br />
pürgijaid, hüvitades neile 50%<br />
kutse omistamise kulust.<br />
Individuaalse nõuande saamiseks<br />
peab erametsaomanik pöörduma kas<br />
otse konsulendi poole või võtma ühendust<br />
piirkondliku metsaühistu või maakondliku<br />
erametsanduse tugiisikuga, kes<br />
aitab leida konsulendi, kes on konkreetse<br />
probleemi puhuks kõige sobilikum.<br />
Igal metsaomanikul on õigus saada<br />
ühe kalendriaasta jooksul tasuta kuni<br />
15 tundi konsulendi nõuandeid. Nõus-<br />
Toetused 19%<br />
Hooldus-, sanitaar- ja lageraied 18%<br />
Üldine metsa seisukord 15%<br />
Muu 14%<br />
<strong>Mets</strong>amajandamiskava ja seadused 12%<br />
Raiesmike uuendamine ja metsastamine 9%<br />
Noorendike hooldamine 7%<br />
Kahjustused 3%<br />
<strong>Mets</strong>akultuurid 3%<br />
Allikas: Jaanus Auna ettekanne metsakonsulentide õppepäeval<br />
Eesti<br />
metsanduse<br />
nõustamissüsteemi<br />
tähtsad lülid<br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong>:<br />
kavandab nõustamissüsteemi<br />
arengut, rahastab<br />
individuaalnõustamist,<br />
koolitab konsulente, korraldab<br />
nõuandetöö järelevalvet.<br />
MTÜ Eesti Erametsaliit:<br />
metsaühistute<br />
katusorganisatsioon.<br />
Piirkondlikud metsaühistud<br />
ja tugiisikud: korraldavad<br />
individuaalnõustamist<br />
(erametsaomanikule<br />
konsulendi leidmine,<br />
individuaalnõustamise toetuse<br />
taotlemine <strong>Erametsakeskus</strong>est,<br />
nõuandetöö järelevalve).<br />
<strong>Mets</strong>amajanduse konsulendid:<br />
füüsiliste ja juriidiliste isikute<br />
nõustamine metsanduse<br />
valdkonnas üldistes või<br />
spetsiifilistes küsimustes.<br />
11<br />
tamisel, mis kestab üle kahe tunni, sõlmib<br />
konsulent metsaomanikuga individuaalnõustamise<br />
lepingu. Hiljem vormistab<br />
konsulent oma nõuande metsaomaniku<br />
jaoks ka kirjalikult.<br />
<strong>Mets</strong>aomanik, nõuande saaja, on kohustatud<br />
vajaduse korral hüvitama konsulendile<br />
ainult transpordikulud.<br />
<strong>Mets</strong>aühistu ja konsulent on eelnevalt<br />
sõlminud töövõtulepingu, millele tuginedes<br />
tasub konsulendile nõustamistöö<br />
eest metsaühistu. Ühistu taotleb selle<br />
jaoks raha <strong>Erametsakeskus</strong>elt.<br />
Kü s i g e j u l g e s t i<br />
Siinkohal on paslik kutsuda üles metsaomanikke:<br />
abi vajades pöörduge julgelt<br />
metsamajanduse konsulendi poole!<br />
Ta on oma teadmistega alati abiks<br />
metsa heaperemehelikul majandamisel.<br />
Konsulentide kontaktid leiate veebilehel<br />
www.eramets.ee, klikates lingile<br />
“nõustamine”.
12 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Jahinduses on ees suured<br />
ümberkorraldused<br />
Ümberkorraldused algasid riigi jahipiirkondade vähendamisega, ent riik<br />
tahab ka jahinduse korraldamise poolel jahimeestele rohkem õigusi anda.<br />
VIIO AITSAM<br />
Juba praegu on Riigikogu menetluses<br />
jahiseaduse muutmise eelnõu. Sellega<br />
tahetakse anda õiguslik alus riigi jahipiirkondade<br />
vähendamiseks. Teine siht<br />
on võimaldada riigil jahinduse korraldamisel<br />
teatud ülesandeid üle anda kolmandale<br />
sektorile.<br />
Kui Riigikogu selle seaduseelnõu vastu<br />
võtab, tahab keskkonnaministeerium<br />
tulla välja järgmise sammuga: jahiseaduse<br />
ulatuslikum muutmine.<br />
Kogu selle tegevuse aluseks on Eesti<br />
jahinduse arengukava aastateks 2008–<br />
2013 ja muudatuste tegemise plaani on<br />
toetamas Tartu ülikooli teadlastelt tellitud<br />
uuring, mille järgi meie praegune<br />
ulukite ohjamise süsteem on oma aja<br />
ära elanud.<br />
Sü s t e e m o n i g a n e n u d<br />
Kui kõik läheb plaanikohaselt, esitab<br />
ministeerium ulatuslikuma jahiseaduse<br />
muudatuse eelnõu valitsusele tänavu<br />
sügiseks.<br />
Üldjoontes puudutavad muudatused<br />
osapoolte õigusi ja kohustusi jahiulukite<br />
küttimismahtude planeerimisel ja ulukikahjustuste<br />
hüvitamisel. Kui lühidalt<br />
ütelda, siis on plaanis, et edaspidi määrab<br />
jahiulukite (v.a suurkiskjad) küttimise<br />
mahu jahipiirkonna kasutaja, sellega<br />
saab ta kaasa jahiulukite tekitatud<br />
kahjustuste hüvitamise kohustuse, mille<br />
aluseid muudetakse.<br />
Riigi ülesandeks jääks jahimeeste varustamine<br />
informatsiooniga, ulukiseire<br />
korraldamine ja vajadusel küttimise<br />
piiramine.<br />
Maaomaniku seisukohalt on tähtis<br />
muudatuste plaanijate tõdemus, et jahiulukite<br />
arvukuse sidumine ulukikahjustuste<br />
kompenseerimisega, nagu see<br />
praegu on, ei saagi praktikas tööle hakata,<br />
kuna arvukust hindavad samad jahimehed,<br />
kes peaksid kahjustused hüvitama.<br />
Sellest tulenevad vaid teadlikult<br />
moonutatud numbrid jahiulukite<br />
arvukuse kohta.<br />
Põhimõtteliselt tahetakse ulukikahjustused<br />
siduda mitte arvukusega, vaid kahjustuste<br />
ulatusega, mis on loogilisem.<br />
Op e r a t i i v s e m a d v õ i m a l u s e d<br />
Riigi pool on tähele pannud, et kui jahimehed<br />
saavad ise rohkem sisulisi otsuseid<br />
teha, suudavad nad palju paremini<br />
ja operatiivsemalt jahiulukite arvukust<br />
ohjata.<br />
Praegu on olukord selline, et enamasti<br />
tuginevadki küttimislimiidid jahimeeste<br />
andmetele ja suuresti kasutavad jahimeeste<br />
andmeid ka seire korraldajad.<br />
Küttimismahtude kinnitaja on aga<br />
riigi pool, see tähendab tihtipeale formaalsust,<br />
bürokraatiat ja otsused jõuavad<br />
ellu hilinemisega. Jahimehed ise<br />
saaksid hoopis kiiremini ulukipopulatsioonides<br />
tekkivatele muudatustele reageerida.<br />
Jahiulukite tekitatud kahju jääks edaspidi<br />
jahimeeste kanda ulatuses, mis ületab<br />
maaomaniku omavastutusmäära.<br />
Riigi raha ei kasutataks üldse, välja arvatud<br />
erandid kaitsealadel või nende<br />
naabruses, kus jahipidamisele on kehtestatud<br />
kitsendused.<br />
Tähtis on niisiis rõhutus, et jahipiirkonna<br />
kasutaja kahjude hüvitamise kohustus<br />
ei hakkaks enam sõltuma jahiulukite<br />
arvukusest, vaid kahjustuste ulatusest.<br />
Maaomaniku omavastutusmäära<br />
suurust tahetakse enne seaduseelnõu<br />
valmimist huvigruppidega läbi arutada<br />
ja ilmselt tehakse ettepanek, et see esialgu<br />
veidi suurem oleks. Määra vähendataks<br />
vastavalt sellele, kuidas uus süsteem<br />
toimima jõuab hakata.<br />
Kahju hindamiseks kehtestatakse<br />
kahju hindamise metoodika, mille järgi<br />
osapooled kahju suurust hinnata saavad.<br />
Ministeerium arvestab, et kindlasti<br />
tuleb juhtumeid, kus maaomanikud<br />
ja jahimehed omavahel kokkulepeteni<br />
ei jõua.<br />
Muudatuste plaanijad kujutavad ette,<br />
et siis võiks olla võimalus kasutada sõltumatu<br />
eksperdi (nt erametsakonsulendid<br />
jt) abi, kes hindamismetoodika järgi kahjude<br />
ulatust hindaks. Kui ekspert olukorda<br />
lahendada ei suuda, on riigil olemas<br />
alus jahipiirkonna kasutusõiguse loa peatamiseks<br />
või lõpetamiseks. Alati jääb ka<br />
võimalus pöörduda kohtu poole.<br />
Jahindussüsteemi ümberkorraldajad<br />
on julgust saanud sellest, et mujal maailmas<br />
on jahindust analoogselt korraldatud<br />
ja olukord ei ole muutunud halvemaks,<br />
vaid loogilisemaks ja paremaks.<br />
SM<br />
Allikas: keskkonnaministeeriumi<br />
materjalid
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
13<br />
Eesti metsa-ala kahaneb<br />
<strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse metsanädalal peetud seminari üks äkilisemaid<br />
uudiseid oli, et statistilise metsainventuuri andmeil on Eesti metsapind hakanud kahanema.<br />
VIIO AITSAM<br />
<strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
statistilise metsainventeerimise osakonna<br />
juhataja Veiko Adermann ütles,<br />
et metsamaapinna kahanemise tendentsi<br />
põhjuseks on ELi põllumajandustoetused,<br />
mis innustavad põllupidajaid<br />
põlde harima, uuselamuehitus, mis on<br />
hõivanud uusi alasid, ja teede-trasside<br />
laiendused.<br />
Kuulajatele tundus uudis nii uskumatu,<br />
et nad vaidlesid sellele vastu.<br />
Tä h t i s v a l g u s t u s r a i e<br />
<strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
metsauuendusosakonna juhataja Vahur<br />
Siimon rääkis lageraiete inventuurist. Mullu<br />
korraldati 2000. aasta lageraielankide<br />
ülevaatus (jätk 2004. aasta inventuurile),<br />
et vaadata, kuidas need alad on uuenenud.<br />
Erametsade osas inventeeriti pool<br />
2004. aastal üle vaadatud aladest ehk<br />
3198 ala kokku 4660 hektaril.<br />
Üldine tulemus oli hea: inventeerijad<br />
märgivad, et 98% sellest pinnast oli uuenenud.<br />
Täielikult uuenemata alasid oli<br />
erametsades 56 ha (1,3%). Probleem<br />
on selles, et võrreldes raiutud puistute<br />
koosseisuga, on uuenenud aladel liialt<br />
suur lehtpuuosa. Seda tulemust oleks<br />
võimalik muuta, kui metsaomanik noores<br />
metsas okaspuu-uuendusele valgustusraiega<br />
kaasa aitaks.<br />
Inventuuri tulemuste põhjal soovitab<br />
metsakaitse- ja metsauuenduskeskus<br />
metsaomanikel teha valgustusraiet kokku<br />
1496 ha puhul. Okaspuu toetuseks<br />
soovitati valgustust 239 ha kuuseuuendusega<br />
aladel (üldpind 616 ha), 107 ha<br />
(213) männiuuendusega ja 89 ha (193)<br />
okaspuu segauuendusega aladel.<br />
Ka uuenemata alade omanikele saadeti<br />
vastavad teated.<br />
Muu hulgas fikseerisid inventeerijad<br />
värsket ulukikahjustust. Erametsades esines<br />
seda kokku 562 hektaril. Kui era- ja<br />
riigimets kokku arvata, oli kõige rohkem<br />
kahjustusi Harjumaa riigimetsas (54%<br />
inventeeritud aladest) ning Läänemaa<br />
era- ja riigimetsas (mõlemas 55%). Peamine<br />
kahjustaja on olnud põder.<br />
Ju u r e m ä d a n i k u d k õ i g e e e s<br />
<strong>Mets</strong>akahjustustest rääkis metsakaitseosakonna<br />
juhataja Heino Õunap. Probleem<br />
on, et metsaomanikud ei teata<br />
kahjustustest, kuigi neil seadusega on<br />
see kohustus.<br />
Kui metsaomanik avastab kahjustatud<br />
metsa, tuleb tal sellest teatada keskkonnaametile,<br />
kes kas teeb ise või tellib<br />
metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest<br />
metsaekspertiisi.<br />
Ekspert teeb otsuse, mida kahjustatud<br />
metsaga peale hakata.<br />
2008. aastal tegid eksperdid teatatud<br />
aladest 40% puhul otsuse, et ala<br />
tuleks raiuda lagedaks (uuendusraie)<br />
ja ligi 20% puhul langetati otsus sanitaarraiet<br />
teha.<br />
Otsus teha uuendusraie langetati 1994<br />
hektari puhul. Kahjustuste põhjused olid<br />
nendel aladel järgmised: metsapõlengud<br />
(93 ha), ebasoodne veerežiim (175 ha),<br />
tuuleheide või -murd (180 ha), juuremädanikud<br />
(503 ha), ulukikahjustused<br />
(206 ha), putukakahjustused (198<br />
ha), muu (639 ha). Kõige suurem uuendusraiesse<br />
määratud pind oli Lääne-Virumaal.<br />
Putukate osas oli juttu kuuse-kooreüraskist,<br />
punakast männivaablasest,<br />
nõmme-võrgendivaablasest. Olukord,<br />
mil kuuse-kooreüraskil areneb Eestis<br />
välja teine põlvkond, sageneb. Kui 1980.<br />
aastate lõpuni juhtus seda harva, siis<br />
2000. aastatel juba igal aastal (erand<br />
on 2003). Teine põlvkond jääb sageli<br />
talvituma koore alla (ei lähe pinnasesse),<br />
ja seetõttu külmematel talvedel<br />
hukkub.<br />
Pi n d a l a p i g e m s u u r e n e b<br />
Keskuse direktori asetäitja Enn Pärt prognoosis,<br />
millised võiksid olla Eesti metsad<br />
aastaks 2040. Tema sõnul pindala<br />
praegusega võrreldes pigem suureneb<br />
või jääb samaks.<br />
Vähegi normaalse metsakasutuse korral<br />
on tema sõnul 2040. aastal praegusest<br />
kuni kaks korda rohkem noori, kuni<br />
40aastaseid metsi.<br />
Aga suureneb ka vanade metsade<br />
pindala kas kaitsealuste metsade vananemise<br />
arvelt või selle arvelt, et massiliselt<br />
jätavad metsaomanikud majandatavate<br />
metsade raie õigel ajal tegemata.<br />
Eelkõige käis see väide lehtpuumetsade<br />
kohta.<br />
Üldiselt Pärdi hinnangul metsade tagavara<br />
kuigivõrd ei muutu, ent lehtpuumetsade<br />
osakaal on suurem.<br />
SM<br />
Allikas: metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
seminari materjalid<br />
Vt ka ettekannete kokkuvõtteid<br />
www.metsad.ee
14 21. m a i 2009 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Kontsentreeritud vahtramahl<br />
maitseb hõrgult<br />
Maaülikooli endise peahoone keldris tegutsev mikromeierei<br />
on katsetanud kase- ja vahtramahla kontsentreerimist.<br />
VIIO AITSAM<br />
Mahla kontsentreerimine mikromeierei<br />
vaakumaparaadis kujutab endast<br />
vee väljakeetmist mahlast. Eriline on<br />
see, et keetmisprotsess toimub alandatud<br />
rõhu all. See tekitab vedeliku kohal<br />
hõrenduse, mistõttu vee aurustumine<br />
ehk keemine on intensiivsem ja<br />
keemistemperatuur alaneb 50–60 kraadini.<br />
Keemistemperatuuri on võimalik<br />
viia veelgi allapoole.<br />
Temperatuuri alandamise efekt seisneb<br />
selles, et vedelikus säilivad kasulikud<br />
ained (nt vitamiinid), mis 100kraadist<br />
keemist välja ei kannataks.<br />
Nende mahladega teaduslikke uuringuid<br />
veel tehtud ei ole. “Me oleme<br />
ära katsetanud, et nii kase- kui ka vahtramahla<br />
on võimalik kontsentreerida.<br />
Seda, mis täpselt kontsentreerimise vältel<br />
mahla koostises toimub, pole me veel<br />
uurinud, aga see oleks võimalik,” ütles<br />
mikromeierei peaspetsialist Hannes<br />
Mootse.<br />
10 liitr ist ü k s<br />
Katsetega kontsentreeriti mõlemat mahla<br />
nii, et kummagi puhul jäi kümnest liitrist<br />
järele üks. “Kui maitse järgi otsustada,<br />
siis kasemahlakonsentraati lahjendaksin<br />
ma enne joomist veega, kuna muidu<br />
on magusus natuke liiga intensiivne,”<br />
ütles Hannes Mootse.<br />
Vahtramahlakontsentraat üllatas aga,<br />
nagu Mootse kirjeldas, pehmelt hapuka,<br />
omapäraselt meeldiva maitsega. Seda ta<br />
enne joomist veega ei lahjendakski.<br />
Põhiline efekt tootja jaoks oleks muidugi<br />
tõsiasi, et tootekogused on kümme<br />
korda väiksemad.<br />
Naljaga pooleks pakutut, et kasemahlast<br />
võiks ju teha pulbrit – kogused oleksid<br />
veel väiksemad –, veterinaarmeditsiini<br />
ja loomakasvatuse instituudi lek-<br />
tor Tauno Mahla tõsiselt ei võtnud, sest<br />
kasemahla kuivainesisaldus on nii väike,<br />
et sellest ei tuleks vaakumaparaadiga<br />
midagi välja. Selle jaoks oleks vaja<br />
spetsiaalkuivatit, mis on mõeldud suhkrurikka<br />
toote (siirupi) jaoks.<br />
Ku i v a d m e t s a m a r j a d<br />
Vaakumaparaat on üks üldiselt piimandusele<br />
pühendunud mikromeierei huvitavatest<br />
katseseadmetest, kus saaks niisiis<br />
ka metsasaadustega katseid teha.<br />
Muudest seadmetest tõi Hannes Mootse<br />
näiteks sublimatsioonkuivati, millega<br />
saab metsamarju kuivatada nii, et mari<br />
ei kaota midagi peale vee – nii värv, kuju<br />
kui muud koostisained püsivad.<br />
“Vett saab tootest eraldada nii vedelas<br />
olekus, auruna kui ka jääkristallidena,”<br />
selgitas Tauno Mahla. Sublimatsiooniseade<br />
töötab põhimõttel, et toode<br />
(näiteks mustikas) külmutatakse ja<br />
siis eraldatakse jääks muutunud vesi<br />
vaakumi abil.<br />
Kas pärast, kui vett lisada, saab värske<br />
vilja Hannes Mootse sõnul tuleks<br />
niiskust lisada doseeritult – sublimatsiooniseadmest<br />
läbi käinud vili on sellise<br />
imamisvõimega, et võib vees kaks<br />
korda suuremaks paisuda.<br />
Võ i m a l u s t e k ü l l u s<br />
Mehed pakkusid vee eemaldamiseks välja<br />
veel ühe meetodi – membraantehnoloogia.<br />
Membraanfiltritel on nii väikesed<br />
avad, et vedelikule kõrget rõhku avaldades<br />
läheb läbi membraani ainult vesi.<br />
“Kui kasutada mitmesuguseid membraanitüüpe,<br />
on võimalik vedelikus olevaid<br />
aineid fraktsioneerida, jätta alles<br />
just soovitud osad,” rääkis Tauno Mahla.<br />
Näiteks ainult suhkrud ja valgud.<br />
Hannes Mootse näitab, kuidas<br />
vaakumaparaati käsitsetakse.<br />
Tauno Mahla ei pidanud võimatuks, et<br />
membraantehnoloogia abil võiks proovida<br />
vahtramahlast suhkru eraldamist.<br />
Kuna eelkõige on mikromeierei piimanduse<br />
labor, näeb Hannes Mootse<br />
ette variante, kus näiteks metsamarjasid,<br />
aga ka vahtramahla saaks töödelda<br />
selleks, et neid mingil kujul lisada piimatoodetele<br />
– jäätisele, jogurtile jne.<br />
Mikromeierei on koht, kus tootearendajatel<br />
on võimalik väikeste materjalikogustega<br />
ja asjatundjate abil katsetusi<br />
teha. Tänavu kogetakse seal piimatöötlejate<br />
järsult suurenenud huvi tootearenduse<br />
vastu.<br />
Ametlikult öeldes on mikromeierei<br />
maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse<br />
instituudi toiduteaduse<br />
ja -hügieeni osakonna õppe-, katse- ja<br />
arendustöö laboratoorium, mis käivitati<br />
2007. aastal.<br />
Mikromeierei on sisustanud enamjaolt<br />
instituut, kaasa on aidanud ka koostööpartner<br />
Tervisliku Piima Biotehnoloogiate<br />
Arenduskeskus.<br />
SM
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. m a i 2009<br />
15<br />
Seitse ilvest teevad<br />
tähtsat tööd<br />
Tähtis töö tähendab seda, et seitsmele ilvesele on kaela pandud GPS/GSM-tüüpi<br />
seadmed, mille abil ilveseuurijad nende elu kohta uusi andmeid saavad.<br />
ÕIVI KALSO<br />
Kaks ilvest kandsid kaelust ehk telemeetrilist<br />
seadet juba varem, viis said<br />
selle kaela tänavu talvel. Kokku on nende<br />
seas neli täiskasvanud isaslooma ja<br />
kolm noort, kellest üks on poolteiseaastane<br />
emane ja kaks mullu sündinud<br />
isast kutsikat.<br />
Kõikidel u u r i m i s a l u s t e l<br />
o n n i m e d<br />
Paralleelselt ilveste uurimisega käib<br />
metskitsede uuring, kuna nemad on ilveste<br />
saakloomad. Plaan oli kaelustada<br />
kümme kitse, kuid seni on õnnestunud<br />
kaelus kaela panna kolmele loomale.<br />
<strong>Mets</strong>kitsede kaelused on lihtsamad ja<br />
odavamad, kuna andmeid on võimalik<br />
fikseerida looma läheduses.<br />
<strong>Mets</strong>kitsedele on viimased aastad olnud<br />
soodsad, mistõttu ka meie ilveste<br />
arvukus on praegu tõusuteel.<br />
No o r l a s e b r i n g i<br />
Kõige noorematel ei ole veel oma kindlat<br />
territooriumi ja nad liiguvad ringi<br />
väga laialt. Uurijate sõnul käis üks kaelustatud<br />
kutsikatest vahemikus 7. märtsist<br />
12. aprillini isegi 168 km² suurusel<br />
alal, mis kattus ühe jälgitava isasilvese<br />
kodupiirkonnaga täielikult ja teise<br />
omaga osaliselt.<br />
Täiskasvanud ja noored ka käituvad erinevalt.<br />
Täiskasvanud isased, kel on oma<br />
kodupiirkond, liiguvad tihti enda territooriumide<br />
piiridel, käivad sageli ühtedes-samades<br />
kohtades ja võivad kiiresti jõuda<br />
ühest oma territooriumi servast teise.<br />
Uurijad nendivad, et seetõttu on suhteliselt<br />
kerge looma kodupiirkonda määrata.<br />
Just iseseisvunud kutsikas on kaua aega<br />
väikeses piirkonnas paigal, ent võib siis lii-<br />
Kaelusega ilveste nimed on Urr,<br />
Tõnn, Täpp, Agar, Sass, Saara<br />
ja Leo.<br />
kuda kilomeetreid kaugemale, et taas pikemaks<br />
ajaks ühte kohta pidama jääda.<br />
Emane ilves on uurijate “pilgu all” käinud<br />
vahepeal ära ka Lätimaal.<br />
60 m e t s k i t s e a a s t a s<br />
Peale kõige muu on uurijad keskendunud<br />
sellele, et otsivad ilveste murtud<br />
metskitsesid, selgitamaks, kui tihti neid<br />
murtakse, milline on saagi sooline koosseis<br />
jne. Seni on leitud 81 metskitse jäänused<br />
ja suurema osa neist on murdnud<br />
kaks isast täiskasvanut.<br />
Seniste andmete järgi teevad uurijad<br />
järelduse, et perioodil märts 2008<br />
– mai 2009 on täiskasvanud isased ilvesed<br />
murdnud uue metskitse keskmiselt<br />
iga 5,4 päeva järel. Aastas teeb see ühe<br />
täiskasvanud isase ilvese murtud saakloomade<br />
arvuks keskmiselt 67 kitse.<br />
Üldiselt järeldatakse seniste andmete<br />
põhjal, et ühe ilvese aastas murtud<br />
metskitsede arv jääb hinnanguliselt 60–<br />
70 isendi piiridesse.<br />
Il v e s e s e g a j a d<br />
Keskmiselt 32% juhtudel kaotas ilves<br />
oma murtud saaklooma enne selle ärasöömist<br />
mõnele oma toidukonkurendile.<br />
Peamiselt segasid nende sööminguid<br />
metssead ja hundid.<br />
Kui ilves ei saa oma toitu lõpuni süüa,<br />
peab ta endale uue kitse murdma. Näiteks<br />
märkasid uurijad, et kui segajaid ei<br />
ole, toitub üks isasloomadest ühest saakloomast<br />
keskmiselt 3,3 päeva, häirimise<br />
Pildil olev ilves on kaeluseta ja nimeta.<br />
korral saab ta oma saaklooma juures olla<br />
aga keskmiselt kõigest 1,5 päeva.<br />
Ilveseuurijad tegutsevad Tipu uurimisalal,<br />
mis jääb Soomaa rahvusparki ja sellega<br />
piirneva RMK Kilingi-Nõmme riigijahipiirkonna<br />
aladele. See on sama ala, kuhu<br />
pärast Eesti jahinduse reformimist peaks<br />
jääma ainuke riigi jahipiirkond.<br />
Uu r i n g u d j ä t k u v a d<br />
Ilveste asustustihedus uurimisalal oli<br />
uurijate hinnangul tänavu talvel 2,6–2,9<br />
isendit 100 km² kohta. Kaelusega varustatud<br />
täiskasvanud isaste kodupiirkonnad<br />
jäävad vahemikku 124–160 km².<br />
Nad on nii-öelda koduhoidjad, kuid võivad<br />
ette võtta retki teiste ilveste piirkondadesse<br />
kevadel, kui on jooksuaeg.<br />
Uurijad rõhutavad, et uuringud kestavad<br />
ja nad loodavad nüüd, mil kaelustatud<br />
ilveseid on rohkem, veelgi enam<br />
andmeid saada, mistõttu senistesse uuringutulemustesse<br />
tuleks suhtuda kui<br />
esialgsetesse.<br />
SM<br />
Allikas: Raido Kont, Marko Kübarsepp,<br />
Peep Männil – “Ilvese telemeetrilised<br />
uuringud II”.<br />
Vt uuringu kokkuvõtet lähemalt<br />
www.metsad.ee
16<br />
Esimesed sammud<br />
21. m a i 2009 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
1. Õpi oma metsa tundma. Telli<br />
oma metsa inventeerimine (mis<br />
on metsa majandajale kohustuslik)<br />
ja võimalusel telli lisaks metsamajanduskava<br />
(mis on vabatahtlik).<br />
See kulub ära ka metsa raiumata,<br />
kuna saad täieliku ülevaate<br />
oma metsast.<br />
Nii inventeerimise kui kava tellimise<br />
kulude katteks saad hiljem<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>est küsida toetust.<br />
2. Mõtle läbi, mida oma metsaga<br />
tahad teha. Kas soovid<br />
majandada või valid hoopis<br />
mõne kõrvalkasutusala (loodusturism<br />
jm). Ka siis, kui majandamismõtteid<br />
pole, peaksid oma metsa<br />
tundma, sest igal omanikul on seaduslik<br />
kohustus jälgida oma metsa<br />
seisundit.<br />
3. Tee tutvust oma maakonna<br />
erametsanduse tugiisikuga.<br />
Tugiisikuid on palganud <strong>Erametsakeskus</strong><br />
eraomanikule kõikvõimalikku<br />
esmast nõu andma.<br />
4. Hoia ka meeles, et üle Eesti<br />
on olemas erametsanduse<br />
konsulentide võrk. <strong>Erametsakeskus</strong>e<br />
toetuste abil on igal Eesti<br />
metsaomanikul võimalik saada<br />
kuni 15 tundi tasuta nõu. Kui kutsud<br />
konsulendi oma metsa, tuleb<br />
tasuda vaid tema sõidukulud.<br />
5. Otsi üles lähim metsaomanike<br />
organisatsioon. Kui kavatsed<br />
metsas aktiivselt tegutsema<br />
hakata, tasub astuda erametsaomanike<br />
organisatsiooni liikmeks.<br />
6. Tutvu erametsanduse portaaliga<br />
Internetis.<br />
Aadress on www.eramets.ee.<br />
SM<br />
Erametsaomanike tugiisikud 2009<br />
Harjumaa Kalle Põld kalle.pold57@gmail.com 513 1212<br />
Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 5648 8601<br />
Ida-Virumaa Viktor Lehtse kuuske@hot.ee 5664 0645<br />
Jõgevamaa Ain Malm palamselts@hot.ee 516 5817<br />
Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@mail.ee 5666 5252<br />
Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee 513 4276<br />
Läänemaa Sven Köster sven.koster@erametsaliit.ee 5669 4989<br />
Põlvamaa Tarmo Lees info@metsaomanikud.ee 5300 3334<br />
Pärnumaa Eerik Philips eerik@starline.ee 5348 3148<br />
Raplamaa Valdu Reinaas valdu@estpak.ee 504 7119<br />
Saaremaa Veiko Maripuu veiko.maripuu@gmail.com 514 6732<br />
Tallinn Mart Soobik mart@tehnoloogia.ee 5649 9135<br />
Tartumaa Aadu Raudla aadu.raudla@erametsaliit.ee 524 8963<br />
Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@valgamv.ee 5624 7325<br />
Viljandimaa Reet Mölder reet.molder@erametsaliit.ee 5347 5750<br />
Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 522 9424<br />
MTÜ Eesti Erametsaliit<br />
Aadress: Viljandi mnt 18a, 11216 Tallinn<br />
Telefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@erametsaliit.ee<br />
Juhatuse esimees: Ando Eelmaa, tel 5667 1118<br />
Tegevdirektor: Ants Varblane, tel 508 9237<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong>e väljaanne<br />
Projektijuht Evelin Huul, tel 652 5333<br />
Kirjastanud AS Maaleht<br />
Vastutav toimetaja Viio Aitsam, tel 526 9787<br />
viio.aitsam@maaleht.ee (SM-tekstide autor)<br />
ESIKÜLJEL KÄHRIK, Foto: REMO SAVISAAR<br />
Rahastanud Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskus<br />
Trükkinud AS Kroonpress
Change language