Sinu Mets-sept 2010.pdf - SA Erametsakeskus

30. september 2010Nr 20Metsaomaniku õppeleht???????1Sinu Mets30. september 2010

2 Juhtkiri30. september 2010 30. september 2010 Arvamus 3SisukordJuhtkiri 2Maaomanike jahiõiguse taastamist ei peakspolitiseerima 3Lühiuudised 4Võrumaa metsaomanike liit on pälvinud metsaomanikeusalduse 5Paberipuit on aasta teise kvartali põhitegija 6Torm räsis kõige enam Lääne-Virumaa metsi 8Tormimurd tuleb koristada enne kevadet 10Metsa kasvatamise rõõmudest ja muredest 11Halumasinaga tee puid kasvõi üksipäini 12Tee ise! Auto varjualune 13Metsaühistute liikmeskond on sel aastalsuurenenud viiendiku võrra 14Esita taotlus toetuse saamiseks internetis 14Suur söömamees põder – metsade uhkus 15Toetuste taotlemisega kaasneb ka vastutus 16Tugiisikute kontaktid 16Sinu MetsSihtasutuse Erametsakeskus väljaanneProjektijuht: Pille Rõivaspille.roivas@eramets.ee | tel 683 60 50Tootja: AS PostimeesTeema- ja erilehtede osakondMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301Toimetaja: Rain Uusenrain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194Küljendaja: Andrus RebaneEsikülje foto: Tiit Sermann, PostimeesÕppelehe väljaandmistrahastab KeskkonnainvesteeringuteKeskus.Hiljuti Erametsakeskuse avaldatud statistika metsaühistuteliikmeskonna kohta näitas, et üheksa kuuga on liikmeskondsuurenenud viiendiku võrra. See on tubli samm edasi.Hirmust metsa eessaab jagu metsasKuigi ühistutesse koondunud 3200 inimest on üpriski väikeosa metsaomanike koguarvust, on siiski tegemist väga suureinimhulgaga, kelle sõna ja teod maksavad palju. Teadagikoonduvad just kõige tegusamad ja hoolsamad metsaomanikud.Metsaomanik olla on väärikas, sest on ju tegemist meie rahvuslikurikkusega. Metsa on eestlased alati austanud ja armastanud.On rõõm vaadata erametsanduse portaalis avaldatavat üritustekalendrit, mis pakub igaks nädalaks palju erinevaidvõimalusi osaleda koolitustel, nõustamistel ning ühistel praktilistelõppepäevadel.Hiljuti kirjutas mulle üks metsandusvaldkonnaga mitte seotudprofessor, kes soovis tänada kõiki metsanduses tegutsevaid organisatsioonemitmekülgsete ja huvitavate sündmuste korraldamiseeest.Samuti olen kuulnud mõneltki metsandusettevõtte juhilt, etnende jaoks on üllatav avastada, kuivõrd palju pakutakse erinevaidkoolitusi metsaomanikele. Tõesti korraldatakse palju üritusi,mis jagunevad parajalt üle Eesti, et riigi igas nurgas oleks võimaliksaada vajalikku teavet ja õpet. Ole ainult aktiivne ning osale.Enamasti on üritused tasuta või siis sümboolse tasu eest neile,kes pole ühistuga jõudnud veel liituda. Lihtne on neil, kes onmaast madalast puutunud kokku tegevustega metsas (kel näiteksisa või vanaisa on töötanud metsanduses), sest neil on esmaneteave metsa majandamiseks omandatud juba lapsepõlves.Neil, kel esmased lapsepõlveaegsed kokkupuuted metsagapiirnevad vaid metsas seenel-marjul käimisega, on vajadus koolitustejärele suur. Õnneks on praeguseks välja kujundatud metsandusetugev tugisüsteem, mis on abiks igale metsaomanikule,sõltumata sellest, kas ta on metsaühistu liige või mitte.Iga metsaomanik saab metsanduse konsulendilt aastas kuni 15tundi tasuta nõustamist, mis üldjuhul on ka piisav. Ma pole iialmõistnud neid, kel on mingil põhjusel mets, kuid nad ei hoolisellest. Nad ei käi oma metsa isegi vaatamas, ja mets kasvab nii,nagu loodus juhatab, rääkimata siis mõõdukast majandustegevusestoma metsas. Au kuuluda metsaomanike sekka ei ole niisamasuusoojaks öeldud, vaid tõsise uskumusega, et metsaomanik ongiauväärt olla. Miks siis mitte olla oma metsale hea peremees ninghoolitseda selle eest, et mets oleks terve ja tugev?Kui keegi arvab, et meil on metsa vähe ning mets saab sedamajandades otsa, siis ta eksib. Kõige lihtsam moodus veendudametsa rohkuses on ronida näiteks Iisaku vaatetorni ja sealt avanevathingematvat vaadet nautida ning veenduda – nii kaugele, kuisilm seletab, on maa metsaga kaetud. Metsa majandamise käigusraiutud puud asendatakse uutega ning kasvama hakkab uus metsapõlvkond.Sarnaselt inimpõlvkondade vahetumisega toimubareng ka metsas. Nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli.Pille RõivasMetsandusekommunikatsioonijuhtMaaomanike jahiõigusetaastamist ei peakspolitiseerimaJahipidamine ei puuduta otseselt väga suurt hulka elanikkonnast. Organiseerunud jahimehiloetakse kokku 9000 ringis, neile lisandub veel 4000 jahipidamise õigust omavat muud isikut.Päris ilma seadusteta ei saa, halvad seadused tekitavad aga mitmesuguseid probleeme.Ants VarblaneEesti Erametsaliidutegevjuht, maaomanik jajahimeesMaaomanike arv, kelle maadel jahtipeetakse, on aga kordades suurem.Riigimaadel jahipidamise korraldaminepuudutab kaudselt iga kodanikku, sestkelle oma on maa, kui see kuulub riigile?Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevusealusel. Varaõiguse osas pidi see kaasa toomaomanike õiguste ennistamise. Põhiliselteraomandile rajatud riigis on omandireformpraktiliselt lõppenud.Jahindust reguleerivates õigusaktides onhästi paika pandud maaomanike kohustus taludajahipidamist, kuid õiguste osas on jääduddeklaratiivseks. Seni on jahipidamine toimunudmöödunud sajandi 70ndatel välja kujunenudjahiseltside kaudu, mille juhtideks valitienamasti kohalikku elu tundvad ja loodust armastavadjahimehed.Peale on kasvanud uus põlvkond jahimehi,kes vanu traditsioone järgides on kohanenuduute omandisuhetega.Üldiselt võib jääda mulje, nagu polekskivaja midagi ümber korraldada. Paraku on elusnii, et päris ilma seadusteta ei saa, halvad seadusedtekitavad aga mitmesuguseid probleeme.Vastutus määramataUlukikahjustused on olnud läbi aegade probleemiks,mille lahendamine ilma jahiõigustomava maaomanikuta pole mõeldav. Eesti Erametsaliiton tellinud juriidilisi ekspertiise,milles on otsitud võimalust ülemääraste ulukikahjudekorvamiseks.Paraku on tulnud leppida teadmisega, etnõuet ei tasu esitada ei jahimaa kasutaja egariigiasutuse vastu, sest seadusandja on jätnudvastutaja määramata. Põhiseadusest tulenevaltoleks muidugi võimalik alustada pikaajalistprotsessi riigi vastu, kuid see on tekitatudkahju suurusega võrreldes liialt aeganõudev jakulukas ning saadud kogemust on tülikasedaspidi praktikas kasutada.Enam kui neli aastat tagasi tegid metsaomanikeja talupidajate esindajad ettepanekujahiseaduse muutmiseks.Nägime ette metskitse ja metssea nimetamistväikeulukiteks, kellele jahipidamist korraldabseadusega lubatud korras iga maaomanikise. Siis soovitas riigikogukeskkonnakomisjon oodata jahinduse uuearengukava valmimist, sest selle koostamiselarvestatakse väidetavalt kõikide osapoolte huvidega.Uuringutele tuginedes ja asjatundjategaarutades leidsid arengukava koostajad, et meiejahinduse põhiväärtuseks on ulukipopulatsioonidesoodne seisund ja pikaajalised traditsioonid.Mõlemad on tekkinud tänu suurulukitelekehtestatud suhteliselt suurtele jahipiirkondadele(minimaalselt 5000 ha). Samas seati kaeesmärgiks, et maaomanikele tuleb tagada paremadvõimalused jahiõiguse realiseerimiseksning õigusaktidega luua tingimused, kus osapooledsooviksid kokku leppida ulukite põhjustatudkahjude lubatud ulatuses.Rõhk koostööleKuna arengukava seadis põhimõtteliselt täiestiuued eesmärgid ja arvestada tuli ka riigijahipiirkondadevähendamisega kaasnenud muudatustega,tegi keskkonnaministeerium osapoolteleettepaneku alustada uue jahiseaduseeelnõu koostamisest.Regulaarsed kohtumised ja arutelud keskkonnaministeeriumisnõudsid kannatust ningüha uusi järeleandmisi. Nii mõnedki piiravadsätted tekitasid pahameelt maaomanike hulgas.Näiteks jahipiirkonna minimaalne suurus5000 ha, jahirentniku vahetamiseks 2/3 maaomanikenõusoleku vajadus ja ainult maksimaalselttuhat krooni hektari kohta kahjunõudeesitamise võimalus.Teisalt külvas segadust jahimaa kasutamiseeest võetava tasu suuruse määramata jätmineja selle ümber tekkinud hirmujutud rikaste huvistrakendada jahipidamine oma äritegevusevankri ette.Suurte jahipiirkondade ja maaomanike jahiõigusekokkusobitamine on jahinduspoliitikapeamine küsimus ning seda saab teha ainultpäevapoliitika-üleseid kokkuleppeid sõlmides.Seepärast kutsume jahimehi jätkama aruteluja koostama sellist seaduseelnõud, mis võimaldabning vajadusel ka sunnib maaomanikkejahimeestega kokkuleppeid saavutama jasellekohaseid lepinguid sõlmima.Algamas on järjekordne jahihooaeg ja loodusesviibija võib senisest enam märgata punastevestidega jahimehi metsateede ääreskütiliini seadmas või kuulda jahikoera lõbusatkilkamist.Aga karjääripoliitikuid, kes konkurente rahumeelsetejahimeeste Toompeale kutsumisegaähvardavad, tahaks hoiatada, et meiehulgas võib leiduda ka selliseid võimule pürgijaid,kes oma sisimas eesmärkide saavutamisetarvis isegi «inimjahilubadele» alla kirjutaksid.KommentaarKas Eesti jahiseadusemuutmine on vajalik? Miks?Andres TalijärvKeskkonnaministeeriumiasekantslerJahinduses tekkinud probleeme ei ole võimalikolemasolevale seadusele iluravi tehes lahendada.Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valmivajahiseaduse eelnõu kohaselt antakse maaomanikelerohkem õigusi. Nüüd saab maaomanikomal maal vaid jahipidamist keelata, tulevikus tekibmaaomanikul õigus rääkida kaasa ka jahindusekorraldamise küsimustes – kes, millal, kus jakuidas jahti peab ning kuidas peaks toimuma jahiulukitetekitatud probleemide lahendamine.Seadus eeldab kokkuleppe saavutamist mõlemaosapoole vahel, seetõttu ei maksa ka mittemaaomanikestjahimeestel uut eelnõud karta, jahipidamisevõimalused säilivad ka neil.

4 Lühidalt30. september 2010 30. september 2010 Eeskuju 5Metsaühistu aitab erametsaomanikulleida parima turuhinnaEesti metsaühistud abistavad metsaomanikkeka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel.Ühistu kaudu saab nii infot turuseisu kohtakui ka abi konkreetse müügitehingu kordaajamisel.Metsamaterjali edukamaks turustamiseks onmetsaühistud 2009. aasta mais asutanud müügitegevuselesuunatud organisatsiooni keskühistuEramets.Metsaomanikel on võimalus müüa oma puidkeskühistu sõlmitud lepingute raames. Metsaühistuülesandeks on leida puidu müügil metsaomanikujaoks kõige tulutoovam ja usaldusväärsemlahendus. Nii võib ühistu raielangi müügikorraldamise tervikuna enda õlule võtta – viiakseläbi enampakkumine, mis metsaomanikule tähendabparima turuhinna leidmist.Samuti teostab ühistu kontrolli metsas tehtavatetööde osas. Ühistult saab tellida ka raielangiülestöötamise organiseerimise ja metsamaterjaliturustamise. Pärast raiet aitab ühistu aga uuemetsapõlve kasvamapanemisel.Võtke ühendust kohaliku ühistuga! Kontaktandmedleiab portaalist www.eramets.ee(Erametsakeskus)Põlva Metsaomanike Selts jaLuua Metsanduskool asutasidstipendiumifondiLuua Metsanduskool ja MTÜ Põlva MetsaomanikeSelts sõlmisid koostöölepingu stipendiumifondimoodustamiseks, mille eesmärgiks onmetsandusega seotud erialade populariseerimine,metsanduse erialadel õppivate Põlva maakonnaõpilaste motivatsiooni tõstmine ja Eestierametsandusele spetsialistide koolitamiselekaasaaitamine.MTÜ Põlva Metsaomanike Seltsi stipendium onasutatud erametsanduse Põlva piirkonna tugiisikuannetustest ning on mõeldud Luua Metsanduskooliõpilasele, kes• on õpingutesse- ja töössesuhtumisegaeeskujuks kaasõpilastele;• tegeleb aktiivselt kutseala, spordi ja koolivälisetegevusega;• elab Põlva maakonnas.Stipendiumifondi suurus on 24 000 krooni ning seejagatakse välja igakuiste väljamaksetena kümnekuu jooksul. Stipendiumikonkursi võitja selgitataksevälja septembri lõpuks. (SM)Elektrituru täielikku avanemist arvestades kutsub Eesti Erametsaliit osapooli ülestehnovõrkude talumise tasude põhiseadusega kooskõlla viimiseks operatiivsemalttegutsema.Foto: OVE MAIDLAAlgas metsloomade marutaudivastanevaktsineerimineTakistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomija inimesi marutaudi nakatumise eest, viibVeterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt8. oktoobrini läbi rebaste ja kährikute suukaudsevaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast jaSaaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunaskuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjastlõunasse kuni Läti piirini.Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimisekskasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid,mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevasttahkest massist ning mille sisse on peidetudkapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukiteabil. Külvamist ei teostata linnade, asulate,teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavadmadalalt selleks, et tagada piisav nähtavus.Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatultleidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, etvaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsedvõi koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamiselkanda kummikindaid.Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunudvärskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkondapesta rohke veega (naha puhul ka seebiga)ning pöörduda perearsti poole.Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad jakassid hoida sisehoovides! (Veterinaar- ja toiduamet)Alates mai algusest kuni juuni keskpaigani oli võimalikesitada taotlusi Natura metsamaa toetusesaamiseks. Erametsakeskusele laekus kokku3493 taotlust, hõlmates ligi 46 000 hektarit metsamaad,mis on küll mullusest ligi 30% võrra suurem,ent toetusõiguslikke metsamaid on Eestiskaks korda rohkem.Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemisepindala 28,5% võrra, millest ligi 23% sihtkaitsevööndisja ligi 30% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.«Toetusi saaks maksta kaks korda rohkem,sest Natura toetusõiguslikke metsamaid on Eestiskaks korda rohkem, kui toetust on küsitud,» kommenteerisSA Erametsakeskus Euroopa Liidu toetusteüksuse juhi kohusetäitja Kaiko Kell.«Püüame suurendada metsaomanike teadlikkustmetsanduse toetustest erametsanduse tugisüsteemiabil, et 2013. aasta lõpuks taotleksNatura toetust valdav enamus metsaomanikest,kel on Natura 2000 alale kuuluvaid metsamaid.»Natura 2000 erametsamaa toetuse eelarve selleksaastaks on 82 miljonit krooni. Natura 2000toetusõigusliku metsamaa suurus Eestis on 90001 hektarit, sellest 19 384 hektarit piiranguvööndisvõi hoiualal ja 70 716 hektarit sihtkaitsevööndis.Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis võihoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940krooni aastas, sihtkaitsevööndis 1720 krooni hektarikohta aastas. Natura toetust makstakse EestiMaaelu Arengukava 2007–2013 alusel.Taotluste esitamiseks oli aega kuus nädalat.Esimese kolme nädala jooksul ehk 21. maiks saabunudtaotluste puhul makstakse toetust täielAvalikes huvides rajatudtehnovõrkude talumisekohustuse eest kehtivadebaõiglased tasudEesti Erametsaliit pöördus 10. oktoobril 2007 õiguskantsleripoole seoses tehnovõrkude ja -rajatistetalumise hüvitissüsteemi mittevastavusegapõhiseadusele.Pärast mitmeid järelepärimisi saime 13. märtsil2009 vastuse, et on vaja täiendavalt analüüsidanimetatud regulatsiooni. 15. juulil 2010 saadudvastuses vabandab õiguskantsler, etmenetlus kestis nii kaua, kuid sellest võib lugeda:«Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja-rajatiste regulatsioon on vastuolus põhiseadusegaosas, milles see ei näe talumiskohustusegakaasnevate omandipiirangute eest omanikelepiisavat tasu ja Riigikogule on tehtud ettepanekviia nimetatud regulatsioon põhiseadusegakooskõlla.»Eeltoodut ja elektrituru täielikku avanemist arvestadeskutsume Riigikogu ning Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumit võimalikult kiirestikoos huvigruppide esindajatega probleemilelahendust leidma.Õiguskantsleri vastus Eesti Erametsaliidule jaRiigikogule tehtud ettepaneku koopiad on kättesaadavadErametsaliidu interneti koduleheküljeltaadressil www.eramets.ee – erametsaliit – EEMLtegemised. (Eesti Erametsaliit)Natura metsamaa toetust taotles ligi 3500 metsaomanikkumääral ning järgmise kolme nädala jooksul laekunudtaotluste puhul vähendatakse toetuse summat1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.Kõige enam laekus taotlusi kolmandal nädalal.Natura metsamaa toetust oli võimalik taotleda kadigitaalselt allkirjastatud taotlusega või esitadestaotluse e-PRIA portaalis. Digitaalse taotlemisevõimalust kasutas ligi 10% taotlejatest.Tänavu esitatud taotlustest on keskmine pindühel taotlusel 13,1 ha. Sihtkaitsevööndis olevametsamaa keskmine pindala on 2,5 ha ja piiranguvööndis10,6 ha. Suurim metsaala sihtkaitsevööndis,millele taotletakse toetust, on 112 hektaritning piiranguvööndis 141 hektarit.Toetuse otsused teeb SA Erametsakeskus hiljemalt30. aprilliks 2011 ning toetuste väljamaksedteostab PRIA kuni kahe kuu jooksul pärast otsusevastuvõtmist. (Erametsakeskus)Võrumaa Metsaomanike Liit onpälvinud metsaomanike usalduseVõrumaa Metsaomanike Liit moodustati 1996. aastal maakondliku metsaühistuna.Üheskoos tegutsemises nähti rohkem elujõudu, sest algatusrühma liikmete metsadpaiknesid üle maakonna.Erki Sokerametsanduse tugiisik VõrumaalTegevus käivitus ja viidi ellu esimesed projektid.Üheks suureks ettevõtmiseks oli osalemineVõru maavalitsuse ja Kiikala valla Phare ühisprojektis,mille tulemusel asutati 24. märtsil1999. aastal sihtasutus Erametsakeskus (EMK).Kuna EMK tegevus laienes üle-eestiliseks jaVõrumaa Metsaomanike Liidu (VML) esimeespidi olema palju Tallinnas, siis VMLi tegevusvahepeal soikus ning käivitati aktiivselt taas2003. aastal.Projektide mahud kasvasid, metsaomanikketekkis seoses maade tagastamisega järjestjuurde ja nii tekkis vajadus erametsanduse tugiisikujärele. Vaja oli abistada metsaomanikketoetustaotluste esitamisel, jagada metsaomanikeleinfot, koordineerida ja administreeridametsaühistu tegevust.Muu töö kõrvalt ei olnud võimalik enamneid ülesandeid täita. EMK-le esitati taotlustugiisiku tegevuse toetamiseks ja alustati tugiisikukandidaadi otsimisega.Kontor – koht metsaomaniketeenindamiseksMaakondlik tugiisik, kes alustas VMLi juurestööd 2005. aastal, vajas kohta Võru linnas, kushakata metsaomanikke teenindama. Edukateläbirääkimiste järel võimaldas Võrumaa TalupidajateLiit ühel päeval nädalas nende ruumekasutada.Selleks sai kolmapäev, sest teistel päevadeltegutsesid sama laua taga teised taluliidu töötajad.Praegu on esmane ruum juba täielikultVMLi kasutada ja oleme selle metsaomaniketeenindamiseks vajalikuga sisustanud.Erki Sok on Võrumaa erametsanduse tugiisikuna saanud metsaühistu tegevusele vaidpositiivset tagasisidet.Foto: erakoguKÜ ErametsKui metsaühistul on liikmeid palju, siis igametsaomanikele suunatud küsimus saab laiapõhjalisemavastuse. Samuti on metsaühistuoma tegevuste elluviimisel võimekam.Juba ammu avaldasid metsaomanikud soovi,et metsaühistu korraldaks puidu ühismüüki.Kahjuks olid ühismüügi pakutavad mahudliiga väiksed, et tekitada huvi puidu kokkuostjates.Möödunud aasta kevadel oli olukord jubateine ja VML oli üks neljast metsaühistust, kesmoodustas organisatsiooni Keskühistu Eramets.Kuna VMLil oli liikmeid juba päris palju, olivõimalik astuda keskühistu liikmeks suuremaosamaksega. Samuti oli võimalik hiljem laenatakeskühistule suurem summa raha paberipuidukokkuostuks.LiikmeskondTundub, et oma tegevusega oleme pälvinudmetsaomanike usalduse, sest metsaühistugaliitumine on hoogustunud. Kui varem liitusmetsaühistuga keskmiselt 25 metsaomanikkuaastas, oli eelmine aasta rekordiline – 101 uutliiget.2010. aasta 1. septembri seisuga oli VMLil311 liiget kokku 9300 ha metsamaaga. Olemetunnetanud, et metsaühistu tegemiste vastutõuseb metsaomanike huvi alati pärast uue õppeleheSinu Mets ilmumist.Metsaühistuga on kontakti võetud ka naabrimehesoovituste põhjal, samuti on positiivnemõju piirkonnas toimunud metsanduslikulüritusel või pärast koolilastega tegelemist.Tugiisikuna olen saanud väga palju positiivsettagasisidet ka selle kohta, et on olemas kindelkoht ja aeg, kuhu metsaomanik saab tullaoma muret kurtma, kus teda kuulatakse ja kusaidatakse tekkinud küsimustele ning probleemidelelahendusi leida.Mõned metsaomanikud on ettevaatlikud,kartes esitada rumalaid küsimusi. Kuid küsimusiesitades pole vaja karta – rumaluseksvõib pidada hoopis metsas teadmatuses tegutsemistning sellest tulenevalt vastu võetud halbuotsuseid oma metsa majandamisel.Oma tegevust korraldades lähtume sellest,et aidata metsaomanikku tema soovidest lähtudes– metsaühistu on ikkagi metsaomanikejaoks, mitte vastupidi.Metsaühistu tegevusedMetsaühistu põhilistekstegevusteks kujunesid esmalt:• metsaomanikele info jagamine• metsaomanike esindamine• ühine metsamajandamiskavade tellimine• metsaomanike abistamine taotluste esitamiseltoetuste saamiseks• ühisprojektid (metsakuivendus, maapinna ettevalmistaminemetsakultuuridele, istutusmaterjalihankimine, halupuude valmistamine jm)Hiljem on lisandunud maakondlikud tegevused:• metsaomanike individuaalse nõustamise korraldamine• metsaomanike rühmanõustamise korraldamine• kooliõpilastega tegelemine• metsanduslike ürituste korraldamine• puidu ühismüügi korraldamine• mõningane metsatööriistade rentALLIKAS: ERKI SOK, VML

6 Päevakorral30. september 2010 30. september 2010 Päevakorral 7Paberipuit on aasta teise kvartali põhitegijaPuiduturu käesoleva aastateist kvartalit iseloomustabhindade tõusutrend ning uskkohapealsesse tootmisse,mille parimaks näiteks onsuuremahulised investeeringudtootmisse.Heiki HepnerErametsakeskusKuumade, lausa troopiliste rannailmadegamöödunud suvi, mis üldjuhul on tähendanudteatud vaikelu puiduvarumises, on tänavu toonudteate 2011. aasta alguses saabuvast eurostja kinnituse meie majanduse jätkuvast kosumisest.Statistikaameti andmetel kasvas ettevõtlussektorimüügitulu eelmise kvartaliga võrreldespärast kaheaastast langust esimest korda.Hoogsalt on kasvanud ka eksport.Viimati oli ekspordimaht suurem 2008. aastaoktoobris. Et meie ekspordi lipulaevaks onmetsasektor, on see tähendanud häid uudiseidEesti metsaomanikele, sh ka metsaomanikustriigile.Nii teatas Riigimetsa Majandamise Keskus(RMK) oma I kvartali tulemusi kommenteerides,et metsamaterjali keskmine müügihindon möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldestõusnud ning nõudlus puiduturul oluliseltsuurenenud.Samuti teatas RMK, et nõudluse ning hindadekasv jätkab tõusu ka teises kvartalis ningnad eeldavad selle taseme püsimist kogu aastavältel.Mastaabiefekt mõjutab hindaVõrreldes eelmise kvartaliga on ümarmetsamaterjalihinnatõus küll pisut aeglustunud,kuid siiski selgelt jätkunud (vt tabel 1). Palkidehinnad on eelmise kvartaliga võrreldes kallinenudkeskmiselt küll ainult ühe protsendi võrra,kuid aastataguse ajaga kõrvutades on kallinemineolnud 14–31%.RMKs on palkide hinnakasv viimasel kvartalilolnud 10% ringis ja peenpalgi osas aastataguseajaga võrreldes isegi enam kui 80%.Palkide hinnad on kasvanud ka meie põhjanaabritejuures.Kasvuprotsent on põhjanaabritel olnud viimaseskvartalis meist oluliselt suurem, agaaastataguse ajaga võrreldes jääb see siiski tunduvaltmeile alla. Põhjus on siin ilmselgelt selles,et nende puiduturg pole meie turuga võrreldesniivõrd kõikuv ja seega polnud aastatagasi neil ka nii suurt turulangust.Kase vineeripaku hind on püsinud eelmisekvartaliga võrreldes samal tasemel. Samas sõltubsiin hind erakordselt palju paku kvaliteedistning võib tippkvaliteedi puhul tõusta pooleteisttuhandest kroonist ka kõrgemale.Väga kvaliteeditundlikust sortimendist parimahinna kauplemine eeldab suuremat mastaabiefektija professionaalsemat ülestöötamistning turustamist, kui keskmine erametsaomaniksuudab praegu pakkuda. Seepärast ongiRMK hinnad siin üldjuhul oluliselt kõrgemadja seda isegi eelmise perioodiga võrreldes, kuikukkumine oli päris suur.Kvartali tegija – paberipuitViimase kvartali põhitegijaks võib lugeda paberipuitu.Kui kvartal tagasi sai kirjutatud, etpaberipuidu hinnad on kasvanud aastataguseajaga võrreldes mitmeid kümneid protsentening et võib prognoosida hinnatõusu jätkumist,siis nii on ka läinud.Kase paberipuidu hind on kasvanud viimasekvartaliga võrreldes veel 7% ja ulatub kõrgemalekui 650 krooni. Okaspuu paberipuiduPuiduhinnad seisuga 30.06.2010SortimentHind krhind on kvartaliga kasvanud veel enam kui10% ja küünib nüüd ligi kuuesaja kroonini.Okaspuu ja kase paberipuidu hinnad ontuntavalt kasvanud ka RMK-l ja meie põhjanaabritejuures. Et tselluloositööstusel lähebhästi ja tooret on vaja, näitab ka FOEX Euroopatselluloosi börsihind. Mai keskpaigast juulikeskpaigani on hind järjepidevalt kasvanud.Okaspuu tselluloosi indeks on kasvanudselle ajaga 3,6% ja kase oma ligi 6,3%. Kaugemasperspektiivis prognoositakse siiski tselluloosihinnamärgatavat langemist. Kas nii kaläheb, näitab aeg, aga igal juhul tasub praegupaberipuitu raiuda ja turustada.Hakkpuit jätkuvalt kasutusesKa küttepuidu hind on keeranud kergesse tõusutrendi,olles kvartalitagusest ajast 6% protsentikõrgem. RMK poolt turustatava küttepuiduhind on kvartalitaguse ajaga võrreldeskasvanud isegi paar protsendipunkti rohkem(vt tabel 2).Hinnamuut võrreldesaastataguse hinnagaHinnamuutvõrreldes eelmisekvartali hinnagamännipalk 973 25% 1%männipeenpalk 803 19% 1%kuusepalk 930 31% 1%kuusepeenpalk 768 14% 1%kasepakk 955 19% 0%kasepalk 753 16% 6%haavapalk 520 16% 6%lepapalk 520 24%lepapeenpalk 420 11%männipaberipuit 593 58% 11%kuusepaberipuit 593 54% 11%kasepaberipuit 653 79% 7%haavapaberipuit 468 34% 11%küttepuit 328 9% 6%RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga 02.2010SortimentVahelaohind kr ilmakäibemaksutaHinnamuut võrreldesaastataguse hinnagaHinnamuut võrreldeseelmise kvartali hinnagaMännipalk 866 44% 9%Männipeenpalk 754 85% 11%Kuusepalk 826 36% 11%Kuusepeenpalk 732 86% 14%Kasepakk [1] 1192 -18% -26%Kasepalk 666 23% 1%Haavapalk 409 13% -3%Männipaberipuit 389 45% 17%Kuusepaberipuit 364 34% 6%Kasepaberipuit 472 86% 31%Haavapaberipuit 246 24% -6%Küttepuit 260 27% 8%Keskmine 425 47% -10%Palkide hinnad on eelmise kvartaliga võrreldes kallinenud keskmiselt küll ainult ühe protsendi võrra, kuid aastataguse ajaga kõrvutadeson kallinemine olnud 14–31%.Foto: PEETER LANGOVITS1. juulist jõustus seadusemuudatus, misvõttis Narva Elektrijaamadelt suure osa hakkpuidustelektri tootmise toetusest. Arusaadavaltvõib see vähendada elektrijaama huvitatustpuitu energia tootmiseks edaspidikasutada.Alates mullu augustist, kui riigikogu otsusegahakati Narva jaamadele hakkpuidustelektri tootmise eest toetust maksma, on sealelektri tootmiseks kasutatud umbes 230 000tonni (umbes 400 000 tm) puitu. Kuuldavastiolevat haket toodud isegi Põhja-Lätist.Samas kinnitas Narva Elektrijaamade juhtTõnu Aas, et sügisel jätkavad nad hakkpuidupõletamist Balti Elektrijaamas ja kuna see asubotse Narva külje all ja varustab linna soojaga,loodetakse saada ka puidu kasutamisel toetust.Eesti ühe juhtiva hakkpuidu tootja SLGEnergy arvates Narva jaamade loobuminehakkpuidust hinda ei mõjuta, sest tegemist onEestist märksa suurema turuga. Nende arvateskujundab küttepuidu hinda pigem nõudluse jatarbimise vahekord Läänemere regioonis tervikuna.Samas on selge, et mida suurem on tarbiminekohapeal, seda väiksemad on transpordikuludja suurem summa, mis jääb metsaomanikulekännule.Usk siinsesse tootmisseEhituspuidu hindade tõusu prognoosivad mitmedmeie jaekaubanduses tegutsejad. Puukeskusetegevdirektori Atso Matsalu sõnul saabpuidu kant sel aastal ilmselt veel paar-kolmsadakrooni lisa.«Juba selle suve lõpuks võib tulla ehituspuidupuudus,» selgitas Matsalu. «Euroopa onhakanud vedama puitu Araabiasse, sest sealmakstakse kõvemat hinda.»Eestis pole ehitus veel ärganud, kuid jubaon puidu hind hoogsas tõusus. Matsalu sõnulsõltub puidu hinnatõus välisturust. «Võib-olla,et sel aastal kallineb kuupmeeter kusagil 10-20eurot (156-312 krooni),» sõnas Matsalu.Pea samajagu on ehituspuit sel aastal jubakallinenud. Helia Puit juhatuse liikme EnnLuha arvates on ehituspuidu hinnad tänavuüsna kõikuvad, kuid võivad siiski kuni 20% veeltõusta. «Kuna ehitusturg pole varasemal tasemeltaastunud, otsitakse hinnalt soodsamaid jamadalama kvaliteediga tooteid ja ka ostetavadkogused on väiksemaks jäänud,» on olukordakommenteerinud Puumarketi juhatuse esimeesMarti Rehemaa. «Pigem ostetakse tihedamaltja võimalikult täpselt vajaduse järgi.»Et aga kohapealsesse tootmisse on usku,kinnitab Eesti ühe suurema höövlimaterjalitootja AS Rait 30 miljoni kroonini ulatuv investeeringtänapäevastesse tootmisseadmetesse.Kõik uudised pole siiski positiivsed, kuigisee sõltub siiski vaatenurgast. Nii on Soomemetsandushiiglane Stora Enso 15. juunil teatanud,et kavandab aasta teises pooles neljas saeveskissaata kokku kuni pool tuhat töötajatsundpuhkusele, et olla paremini valmis kodumaisetooraine hinnakonkurentsi nõrgenemisetingimustes.Ehk lihtsamalt öeldes käib jutt ümarpuiduhinnatõusust, mida ettevõte peab liialt suureks,et avatud turul saetööstuse toodangugakonkureerida. Kas see loob meile täiendavadvõimalused või on lihtsalt näitlikuks õppevahendiks,näitab aeg.Puiduturuülevaate täisversiooni loeinternetist aadressil www.eramets.eesektsioonist Turg.

8 Päevakorral30. september 2010 30. september 2010 Päevakorral 9Torm räsis kõigeenam Lääne-Virumaa metsiTormid juuli lõpus ja augustis kahjustasid tugevamini eelkõigeEesti ida- ja lõunapoolseid erametsasid alates Lääne- ja Ida-Virumaast lõpetades Võru- ja Valgamaaga. Teistes maakondadesolid tormituulte kahjustused väiksemad. Torm jättis üldsepuutumata Hiiumaa metsad.Laja VeeväliKeskkonnaameti metsaosakonna metsakaitsepeaspetsialistAjavahemikul juuli lõpust augusti keskpaiganioli keskkonnaameti akteeritud metsakahjustustealusel tormikahjustused metsades ulatusega1856 ha, millest 1117 ha puhul oli tegemisterametsadega.Metsa halva tervisliku seisundi tõttu tehakseuuendusraie kokku 1165 hektaril, millest735 ha asub erametsades. Sanitaarraiele kuulubpuistusid kokku pindalaliselt 662 ha, sellesterametsades kokku 365 ha.Torm metsa ei valinudTormikahjustuste ulatus ei ole kuigi suur võrreldes2001. aastal esinenud tormikahjustustegametsades, kus üksnes lageraiele halva tervislikuseisundi tõttu määrati juba 2002. aastaalguseks erametsades ja riigimetsades kokkupuistusid pindalaga 4525 ha ja tagavaraga 908584 tihumeetrit (tm).Kõige rohkem tegi torm sel suvel kahju Lääne-Virumaametsades, eriti just Vihula, Rakkeja Väike-Maarja valdade metsades.Lääne-Virumaal oli tormikahjustuste suuruskokku pindalaliselt 887 ha ja tagavaraga129 982 tm augustikuu lõpu seisuga akteeritudmetsakahjustuste alusel, sellest 523 ha tormikahjustusioli erametsades.Tormi poolt kahjustatud metsades oli nähaväga palju tormimurdu, tormiheidet ja puudevaalimist. Torm kahjustas võrdselt kõiki puistuskasvavaid puuliike. Kahjustatud said niimajandusmetsad kui ka looduskaitse all olevadmetsad.Eriti suure tormikahjustuse osaliseks saidLääne-Virumaal mere ääres asuva Eisma külaümbruses olevad metsad. Väga tugevasti kahjustusidseal asuvad Andi metsise püsielupaigapiirangu- ja sihtkaitsevööndi metsad.Metsa tuleb kontrollidaMurdunud puud riknevad suvel üpris kiirelt,sest levivad puidusinetus ja muud seenhaigused.Juulikuus tormis murdunud kuuskedel olipuukoore all juba augustis näha värsket kuusekooreüraskiteteise lendluse asustust.Tormis kahjustada saanud puude õigeaegneja kiire koristus väldib kevadist puude asustamistkuure-kooreüraskite ja muude putukkahjuritepoolt ning aitab takistadaseenhaiguste levikut.On hea meel tõdeda, et erametsaomanikudja riigimetsa majandamise keskuse metskonnadesitasid küllaltki kiiresti metsateatisi kahjustatudpuistute kohta.Juba augustis alustati hoogsalt tormikahjustustelikvideerimisega nii riigi- kui erametsades.Kahjustatud puistute suviselt kuivadpinnased võimaldasid teha nii metsa ülestöötamistkui ka metsamaterjali kokku- ja väljavedu.Siiski pole kõiki tormikahjustusi metsadesveel avastatud – tormikahjustatud alade koguhulkkindlasti veel muutub.Praegu on tormis kannatada saanud aladelvõimalik näha juba koristatud lanke ning koristamiselolevatel lankidel töötavad usinaltmetsamasinad, ent keset koristatud alasid onnäha veel ka koristamata erametsi.Erametsaomanikel tasuks kindlasti külastadaoma kodumetsa veel sel sügisel ning veendudaoma maaüksuse puistute heas tervises.Kahjustuste korral tuleb keskkonnaametilevormistada metsakahjustuse metsateatis ningpärast tormikahjustuste fikseerimist asuda koristamisele.2010. aasta suvise tormi poolt peamiselt tormi murruga kahjustatud eramaa puistu Lääne-Virumaal. Foto: L. VeeväliTormikahjustused Eestis 1. juuli - 31. august 2010Valdaja Maakond KOKKUERAMETS HarjumaaPindala(hektarites)10,7Maht(tihumeetrites)996Ida-Viru Pindala 38,9Maht 2519Jõgevamaa Pindala 65,3Maht 4784Järvamaa Pindala 20Maht 2146Lääne Pindala 4Maht 175Lääne-Virumaa Pindala 523,3Maht 73041Põlva Pindala 124,3Maht 9574PÄRNU Pindala 19Maht 1525Rapla Pindala 16,2Maht 994Saaremaa Pindala 2,6Maht 580Tartu Pindala 135,7Maht 10082Valga Pindala 37,5Maht 3866Viljandi Pindala 52,4Maht 9502Võru Pindala 67,14Maht 4422KOKKUERAMETSPindala 1117,04Maht 124206RMK Harjumaa Pindala 9,5Maht 1875Ida-Viru Pindala 65,9Maht 3653,6Jõgevamaa Pindala 94,25Maht 17037Lääne-Virumaa Pindala 363,42Maht 56940,5Põlva Pindala 34,5Maht 3697PÄRNU Pindala 6,2Maht 724Tartu Pindala 24,8Maht 4060Valga Pindala 91,5Maht 5940Viljandi Pindala 19,1Maht 1050Võru Pindala 39,7Maht 8633KOKKURMKPindala 748,87Maht 103610,1KOGUpindala1865,91KOGU-maht227816,1

10 Päevakorral30. september 2010 30. september 2010 Metsaomanike tegemisi 11Tormimurd tuleb koristadaenne kevade saabumistMetsa kasvatamiserõõmudest ja muredestTänavu on Eestis olnud juba mitu äikesetormi, mille puhul oli tuule kiirus kohati üle 30 m/s,mis on metsale juba ohtlik. Suuremaid kahjustusi tekitas 8. augustil Lääne-Virumaal möllanudäikesetorm.Lauri SalumäeErametsanduse tugiisik Lääne-Virumaal,Rakvere Metsaühistu juhatuse esimeesMetsad said kahjustusi nii tormiheite kui katormimurru tõttu. Esialgu on teada, et torm«tegi lageraiet» riigi- ja erametsas üle tuhandehektari ulatuses.Tormile pidasid paremini vastu tihedamadmetsad, kus metsaservad on raiest puutumataja mets ise liigselt hõrendamata. Peamiselt saidkahjustusi liiga hõredaks raiutud metsad ningpuud, millel oli tüvemädanik.Otsustamise ja tegude aegSeega tegi torm justkui sanitaarraiet, mille eesmärkongi kahjustustega puude väljaraie. Tormituulon ohtlikum peamiselt seal, kus on valdavaltmetsamaastik ja puude juurestik onmärjema pinnase tõttu rohkem pinnapealne.Metsaomanike mure on nüüd mahalangenudpuude koristamine ja otsustamine, midakahjustatud metsaga edasi teha.On oht, et puit saab metsas lamades seenhaigustetõttu kahjustatud ehk palgipuu muutubkvaliteedi halvenedes küttepuuks. Sellineoht on valdavalt just tormimurrul.Tormiheitepuud on osaliselt veel juuripidimaapinnaga seotud, mis takistab seente levikutpuidus. Praegu on õhutemperatuur sügisesaabumisega langemas ning õnneks on maapinnasja puudes vähem niiskust, sest suvel onolnud sademeid vähe.Üraskite tegevuseks on praegu aeg samahästi kui läbi, küll on aga järgmisel kevadelsuurepärased tingimused nende levikuks juhul,kui tormikahjustatud okaspuu vedelebikka veel metsas.Kui metsaomanik tahab hakata tormi kahjustatudpuid välja tooma, on selleks aega kunikevadeni, ilma et oleks oodata puidu kvaliteediolulist langust. Puidu väljatoomiseks on aegasiiski vaid kolm-neli kuud, sest talvel võib seelume tõttu raskeks osutuda.Lage- või sanitaarraie?Kuna suvekuumus on möödas ja ka putukaidmetsas vähem, saab metsaomanik minna metsaüle vaatama suurema vaevata. Metsaseadusütleb, et kahjustuse korral tuleb metsaomanikulesitada keskkonnaametile kahjustuse metsateatis.Kui metsas on üle poole puudest maha langenud,oleks mõistlik koos kahjustuse metsateatisegateatada ka plaanist teha lageraie.Tormikahjustused tuleb hoolega üle vaadata ja otsustada, kas ette tuleb võtta lageraievõi sanitaarraie. Pildil tormikahjud Päides Rakvere vallas augustis.Foto: Lauri SalumäeKui metsas on maha langenud väiksem osapuid, oleks soovitatav teha sanitaarraiet. Praeguon puidu kokkuostuhinnad võrreldavadtavaliste turuhindadega, puiduhinna suurtlangust pole oodata, seega ei ole oodata kakahju saamist.Küll aga võib kannatada kahju tormimurruskahjustatud puude tegemisel tüve tormipragudetõttu, mistõttu võib saeveski osa palkidestvälja praakida. Seetõttu tuleks pragudega puudjärgata paberipuiduks puu jämedusest olenemata– paberipuidu hinnad on praegu soodsad.Kuna aastatega on tööjõupuudus raietöötegijate hulgas süvenenud, on oodata ka raietööteenuste hinnatõusu. Siinkohal oleks noormeestel,kes ei karda rasket metsatööd, soodnevõimalus leida tasuv töökoht. Kindlasti tulebselleks läbida väljaõpe, sest tegemist on raskeja ohtliku tööga.Metsa tuleb ka uuendadaKui erametsas on tormi kahjustatud metsa lageraietegemise plaan, tuleb mõelda ka metsauuendamisele, sest looduslik uuendus pole tavaliseltpiisavalt kvaliteetne.Raiet tuleks teha nii, et raiejäätmete ehk oksade,latvade ja võsa ladestamine ei takistaksmetsa uuendamiseks vajalikke töid.Võimaluse korral tuleks raiejäätmete vedamiseltee äärde laoplatsile jälgida, et jäätmedjääksid porist puhtaks ning laoplats asetseksnii, et kaks veoautot mahuks kõrvuti seisma.Kui jäätmete kokkuvedu pole otstarbekas, tuleksjäätmed ladestada kokkuveoteedele traktorirataste alla.Istutamiseks sobib raiejäätmetest ja võsastpuhastatud maapind. Maapind tuleks ette valmistadaketasadraga, eriti juhul, kui on oodatasuuremat rohukasvu. Metsaistutamine on eelistatudesimesel saabuval kevadel. Sel juhultuleks kuuse- ja männitaimedele teha ka kärsakavastasttõrjet.Enamik taimekasvatajaid müüb kärsakavastasetõrje läbinud taimi. Metsakasvatajatsaadab edu siis, kui metsakultuuri rajamiselkasutatakse suuri elujõulisi taimi puhtale ettevalmistatudpinnale ja järgnevatel aastatel tehaksekindlasti ka kultuuri hooldamist.Kahjustatud metsa taastamiseks on Eestisolemas toetus, mis katab tehtud kulud koguulatuses, sealhulgas nii maapinna ettevalmistuse,taimede soetamise kui ka istutustöödetegemise, hooldamise ja tüvekaitsmete kasutamisening isegi aia rajamise.Toetuse kohta loe lähemalt internetistaadressil www.eramets.eeHiiumaa Metsaselts korraldabõppepäevi juba 11 aastat,kuid on teemasid, millest rääkimineon alati aktuaalne.Aira TossHiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees,Hiiumaa erametsanduse tugiisikJärjest enam oleme jõudnud selle arusaamiseni,et rääkimine on tore, kuid teise metsaomanikumetsas olukorra reaalne vaatamine jaühine arutelu annab rohkemgi mõtteid ja innustustoma metsas majandamiseks kui loengusaalisteooria kuulamine.Eks targaks metsaomanikuks saamisel olevajalikud õppimisviisid muidugi mõlemad.14. septembri õhtul näitas noorendikehoolduste positiivseid tulemusi meie seltsi juhatuseliige Mati Matto. Vaatasime noort metsa,kus oli kaheksa aastat tagasi tehtud valgustusraiet.Tookord oli tööriistana kasutatud kiini, tänavuoli taas tööd tehtud, sedapuhku võsalõikajaga.Nüüdseks on kuused, millele valgustusraiegaanti võimalus kasvada, seda kenastiära kasutanud ja hoolsalt sirgunud – viimasekolme aasta juurdekasvud olid Hiiumaa kohtalausa väga head.Noorendikke tuleb hooldadaKa kased selles metsas olid meie jaoks üllatavaltsirged, kuid eelmise raie kände vaadates oliselge, et tegu pole looduseimega, vaid ikka töötulemusega. Loodusliku uuendusega hakkabju kasvama igasuguseid puid, aga kui metsaomanikneil kõigil lihtsalt olla laseb, jääbkitema mets kiduraks ja kõveraks ning ka vähetulusaks.Selle õppepäeva korraldamise põhjuseksoligi asjaolu, et kahjuks on Hiiumaa metsaomanikudnoorendike hooldamisel passiivsedja seda tööd tehakse kordades vähem, kui oleksvajalik.Eks üks põhjustest ole ka selle töö kallidusja kohese otsese tulu puudumine, poole sajandikaugune tulu jääb aga tihti raskelt mõistetavaks.Meetme 1.5.1 noore metsa toetusrahadetoel saab sellele tööle rahalist tuge juurde. Õppepäevalsai veel kord üle selgitatud, mis moeltaotlemine käib ja kuidas aitab selts oma liikmetelbürokraatiaga toime tulla.Vajalik koostööKahjuks on aga nii, et metsakasvatajal pole jagadaainult positiivseid kogemusi – on ka seda,mis teeb meele tõeliselt mõruks.Metsa eest tuleb hoolitseda selle igas kasvustaadiumis.Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse liige MatiMatto näitab metsaomanikele noort metsa,kus kaheksa aastat tagasi tehti valgustusraiet.Foto: Hiiumaa MetsaseltsFoto: ErametsakeskusSuundusime järgmisele metsatükile, kuhuseitse aastat tagasi oli metsaomanik istutanudarukaski, kuid peaaegu kõik puud olid ulukitepoolt kahjustatud. Põhjuse, miks loomad justseda kohta armastavad, vaatasime ka üle.Tahkuna jahiselts oli maaomanikuga kooskõlastamatarajanud kultuuri lähedusse soolaku,mis loomad just sinna paika kokku kutsus– jäljerajad soolaku ja kultuuri vahel näitasidtihedat kasutamist.Eks loom elab ikka seal, kus tal kõige parem,see on ka normaalne. Kuid see, et jahimehedniimoodi teadlikult metsaomanikule kahjuteevad, on täiesti ebanormaalne.Normaalseks ei saa pidada ka seda, et mullumaaomaniku esitatud ulukikahjustuste metsateatisiei saadud ametnike poolt kontrollida,sest paks lumekate olla seda seganud – kevadellubati olukord üle vaadata.Uue lumeni pole enam väga pikka aega jäänud,kuid Keskkonnaameti poolt pole metsaomanikulesiiani mingit tagasisidet tulnud.Seega pole nüüd Hiiumaa Metsaseltsilmuud võimalust, kui hakata teemaga tegelema,et leida lahendusi, kuidas selline ebaõigluslõpetatud saaks ja Hiiumaal taas metsa kasvataminevõimalikuks muutuks.

12 Tehnika30. september 2010 30. september 2010 Tee ise! 13Autole mõeldud varjualuneon praktiline ehitisEnne suure lume tulekut on viimane aeg ehitada pere sõiduauto kaitseks ja külmadel talvehommikutelautoga mugavamaks startimisega varikatus-varjualune.Allikas: Puuinfo.eeToimetanud Rain Uusen, PostimeesTööetapidHalumasin muutub rentaabliks, kui seda mitme peale rentida või soetada ja masin pidevalt ka tööd saab.Halumasinaga tee puidkas või üksipäiniFoto: VMLNagu enne iga ehitustöö juurde asumist, tulekska autole mõeldud varjualust ehitama asumistveidi planeerida, mõõta ja joonestada.Planeeri auto katusealune nii, et see külgnekshoonega, kuid võtaks arvesse ka krundilooduslikke tingimusi – eraldiseisev katusealunevõib väiksemagi projekteerimis- või ehitusveatulemusena osutuda ebapüsivaks.Hea püsivuse ja vastupidavuse tagamiseksei tohi materjalide mõõtmete pealt kokku hoida.Laudise tüüp ja varjualuse värv vali olemasolevaidhooneid silmas pidades, et kõiktervikuks kokku sobituks.Lepi töid planeerides ühtlasi kokku ka professionaalseelektrikuga, et ta varjualusessevälisvalgustuse jaoks elektri paigaldaks – äraunusta paigaldamast ka pistikupesa, et vajaduselsoojendada mootorit ja autosalongi või näiteksteha autos sisekoristustöid.• Tutvu krundi, ümbruse ning ehitusjoonistega, tee kindlaks ja pane paberile kirja mõõtmed.• Valmista pinnasekiht ette nii, et see oleks hästi dreenitudja kindel.• Vundamendipostide valamisel arvesta sellega, et augu sügavus võiks olla 800 mm või rohkem, sõltuvaltpinnasest.• Kõigepealt vala süvendisse väike betoonist põhjaplaat, millesse suru tugev sarrusevarras.• Peale selle kivinemist aseta auku 200 mm läbimõõduga ümmargune papist valuvorm ja täida seeümbertringi pinnasega, seejärel täida papptoru betooniga ning paigalda kuumtsingitud terasest tarirauad,fikseeri need betooni kõvenemise ajaks.• Karkassi ehitamisel kasuta kandvates osades tugevussorteeritud konstruktsioonipuitu C16.• Sarikad kinnita lisaks perforeeritud plekklindiga, asfaldiga immutatud katusepapi aluseks paigaldahööveldamata sulundlauad, profileeritud pleki aluseks kasuta roovlatte.• Seinalaudise paigaldamisel on kaldtoed konstruktsiooni püsivuse suhtes tähtsad, neid ei tohi ära jätta.• Laudade otsad tuleb värvida eriti hoolikalt.Planeerimine1Planeerida auto katusealune nii, et see külgneks ümbritseva hoonega ja võtaksarvesse krundi looduslikke tingimusi. Laudisetüübi ja värvivaliku suhtestuleb võtta arvesse olemasolevaid hooneid. Paigutada auto katusealunenii, et päikesepoolses nurgas tekiks hubane terrass, mis on kaitstud tuuleja kõrvaliste pilkude eest. Katusealust võib täiendada ronitaimedega kaetudpergolaga. Lasta paigaldada elekter välisvalgustuse jaoks ning pistikupesamootori ja autosalongi soojenduseks koos taimeriga.Kõik mõõtmed on millimeetrites, kui ei ole nimetatud teisiti.Mõõtmete määramine2Täiesti eraldiseisev, ainult ühe pikiseina ja ühe otsaseinaga auto katusealunevõib olla ebapüsiv, kui materjalid ja konstruktsioon ei ole arvestatudpiisavalt tugevad. Auto katusealune muutub püsivamaks, kui see ehitadakokku maja või väikese kuuriga. Hea püsivuse ja vastupidavuse tagamiseksei tohi materjalide mõõtmete pealt kokku hoida. Sõltumata sellest,kas maapind on sillutatud betoonplaatide, looduskivi või killustikuga, tulebpinnasekiht ette valmistada nii, et see oleks hästi dreenitud ja kindel.Siinkohal oleme aluseks võtnud auto katusealuse, mille katus on kaetudtrapetsprofiilplekiga või hööveldamata sulundlaudade ja rullmaterjaliga.Katusekaldeks on 10°.Võrumaa Metsaomanike Liit soetas halumasina 2006. aastal koostööprojekti raames. Kuiesmalt oli plaan anda masin kindla mehe kätte, kes hakkaks halumasinaga teenust osutama,siis sellest mõttest tuli siiski loobuda.MÕÕTKAVA 1:100Erki Sokerametsanduse tugiisik VõrumaalHalumasin oli niivõrd uudne asi ja teenusehind koos operaatoriga kujunenuks liiga kõrgeksjust logistikakulude tõttu. Mitmete arvatessai palju odavamalt küla pealt kirvemehi,kes küttepuud käsitööna valmis tegid.Niisiis hakkasime halumasinat rentimailma operaatorita. Kui erksalt punane halumasinmetsaühistu liikme juurde jõudis, oli uudistajaidümbruskonnast palju. Reklaam masinastliikus kiiresti ja järjest enam hakatihalumasinat enda tarbekski rentima.Halumasin reklaamib end iseHalumasina rentimisega lisandus metsaühistusseka uusi liikmeid. Üks talumees, olles masinagapäeva tööd teinud, sõitis teisel päevalliitumisavaldust tooma, ise sõnades: «Ei võtama enam iial kirvest kätte!»Talumeest hämmastasid töö kiirus ja masinavõimalused. «Transportööri lint veab puumasinasse, puud saavad ühepikkused, saekettlõikab mootorsaest palju kergemalt ja kiiremini,kaks silindrit lõhuvad puud pooleks või neljaksja lisaks veab lint lõhutud puud hunnikussekah.»Nii tõesti ongi, et halumasinaga saavad küttepuudkiiresti tehtud. Olen ka ise halumasinaaktiivne kasutaja ja tavaliselt valmistan küttepuidüksi.Halumasinat on võimalik käitada elektrijõul ja traktori jõuvõtuvõllilt. Mulle meeldibtööd teha elektri jõul ja kodu juures, sest niisaavad lõhutud küttepuud kohe õigele kohalehunnikusse.Saepuru pealekaubaKolmemeetrised küttepuud laen metsas laoplatsilttraktorikärule ja sõidan halumasina kõrvale.Nõnda ei tööta halumasin tühjalt, sestmasinasse etteandmine käib ruttu.Koorma laadimisel saan arvestada ka sellega,millist mõõtu küttepuid parajasti teen jamillist jämedust eelistan.Nii kulub vähem liigutusi ja aega kangigakirvekomplekti kõrguse reguleerimisele ninghalud tulevad ühtlased. Kui jämedamate puudekorral jääbki mõni halg liiga suur, siis sedaon vajadusel hiljem kerge kirvega poolekslüüa.Halumasinaga küttepuude valmistamiselon väga hea võimalus koguda puhast saepuru.Kogume saepuru suurtesse kilekottidesse japuistame seda hiljem aiamaale maasikate ümber.Nõnda hoiab ära umbrohu kasvu, maapindsäilitab saepuru all ka rohkem niiskust ningmarjad on korjates puhtad.Voldikuid «Ehitame puidust» antakse väljaPuuinfo poolt ja koostöös Rootsi MetsatööstuseFöderatsiooniga.Elektroonilisel kujul on voldikud saadaval aadressilwww.puuinfo.eeAUTO KATUSEALUNE ÜHELE AUTOLE,PANIPAIGAGAAUTO KATUSEALUNE KAHELE AUTOLE LIIMPUIT-TALADEL 66 × 315 TUGEVUSKLASSIGA GL 28

14 Tasub teada30. september 2010 30. september 2010Metsaelanik 15Metsaühistute liikmeskondon sel aastal suurenenudSuur söömameespõder – metsade uhkusVõrreldes aasta algusegakuulub metsaühistutesseüle viiendiku enam liikmeid,küündides pea 3200 metsaomanikuni.Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesseligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulubkokku üle 183 000 hektari metsamaad.Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pindsuurenes kaheksa kuuga pea 9 protsendivõrra.«Hea meel on tõdeda, et metsaühistuteliikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üharohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri,mis säästvat metsamajandamist edendab,»selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige JaanusAun.«Ühistute tugevnemine kinnitab, et muutusedtoetuste süsteemis, mis seovad toetustemääramise ühistu arengunäitajatega, on olnudasjakohased,» täpsustas Aun.Eestis tegutseb praegu üle 40 metsaühistu,mille tegevuseks on metsa majandamineja mille liikmed on metsamaadomavad füüsilised ja eraõiguslikud juriidilisedisikud.Metsaühistu koondab piirkonnas ühistehuvidega metsaomanikke, pakkudes neilenõustamist, võimalust osaleda teabe- ja õppepäevadelning aitab metsaomanikke metsandusliketoetuste taotlemisel.e-PRIA kasutamise tingimused:• e-PRIA kasutamise eeltingimuseks kõikide e-teenuste puhul on see, et olete kantud Põllumajandustoetusteja põllumassiivide registrisse.Avaldust saab esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs, eesti.ee portaalis, digitaalselt allkirjastatulte-posti teel või paberil.• e-PRIA kasutamiseks peab teil olemas olemakas ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PINkoodid,siseneda saate ka internetipanga kaudu.• Taotluse elektrooniliseks esitamiseks peate esmaltsõlmima e-PRIA kaudu e-PRIA kasutamiselepingu.• Seejärel antakse täielikud volitused automaatselte-PRIA portaalis FIE-le ja füüsilisele isikule(kui esindatakse end ise) ja äriregistri B-kaardileritingimusteta juriidilise isiku esindajale (süsteempöördub kontrollimiseks äriregistri poole).• Kui isik ei vasta eeltoodud tingimustele, saab volitusianda või saada ka mitteautomaatselt.• Kui olete end e-PRIA kasutajaks registreerinud(sõlminud lepingu) ja saanud vajalikud volitused,võite alustada soovitud toetuse taotlemist. Vaatarohkem infot www.eramets.eeSamuti kaitseb metsaühistu liikmete huvekohalikul tasandil ning korraldab ühist majandustegevustnäiteks puidu ühismüügi organiseerimisekaudu.Lisaks metsaühistutele on metsaomanikeleabiks konsulendid, kellelt on igal metsaomanikulvõimalus saada kuni 15 tundi aastas tasutanõustamist.Üldisemate küsimuste korral on metsaomanikelvõimalus pöörduda piirkondliketugiisikute poole – igas maakonnas ja Tallinnason üks tugiisik, kes on abiks metsaomanikele.Metsaühistute, konsulentide ja tugiisikutekontaktid leiab erametsanduse veebist www.eramets.ee.Pane tähele!Peagi on kätte jõudmas järgmised toetuste taotlemisetähtajad:• 19. november – metsa uuendamise toetus. Toetustsaab taotleda 2010. aastal tehtud tööde kohta(st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatudalates 1. jaanuarist 2010) ehk taotlust saab esitadajuba teostatud tööde kulutuste katmiseks.• 10. detsember – metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamise toetus. Toetustsaab 2010. aasta jooksul taotleda metsaregistrissekantud inventeerimisandmete ja nende aluselkoostatud metsamajandamiskava osas.Vääriselupaiga kaitselepinguid saab sõlmida aastaringi.Lisainfo internetist aadressil www.eramets.eeToetustetaotlemistlihtsustabe-PRIAveebikeskkond.Foto. reproEsita taotlus toetuse saamiseks internetisAlates käesolevast aastast on metsaomanikelvõimalus taotleda metsandustoetusi kodustlahkumata, kasutades selleks e-PRIA pakutude-teenuseid. Taotlemine internetis on lihtne jakiire.Erametsakeskus pakub lisaks tavapärasteletoetuste taotlemise viisidele ka e-taotlemist,mis on lihtne ja kiire. E-taotlemist tehakse läbie-PRIA portaali, mis on Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Ameti (PRIA) kliendiportaal,kuhu saab siseneda aadressil www.pria.ee.Praegu on võimalik taotleda e-PRIA portaalistoetusi metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamisele, metsauuendamiseks ja Natura 2000 toetust (selleksaastaks on Natura toetuse taotlemisetähtaeg läbi, uus voor on järgmise aasta kevadel).Peagi on lisandumas e-taotlemiseesitamise võimalus ka muudele metsandustoetustele.E-PRIA süsteem kontrollib sisestamiselautomaatselt taotlust, mis aitab vältida sisestamiseltehtavaid levinumaid vigu. «Taotlusetäitmisel võib juhtuda, et näiteks ununebtaotluse juurde lisada mõni vajalik dokumentvõi kirjutatakse katastritunnus valesti, siistaotlussüsteem hoiatab puuduvate andmeteeest või ei võimalda ebakorrektselt täidetudtaotlust ära saata,» ütles ErametsakeskuseEuroopa Liidu toetuste üksuse spetsialistKaiko Kell.Igal taotlejal on võimalik jälgida oma taotlusemenetluse käiku. Peagi on lisandumasvõimalused näha ka tema taotlust puudutavaidkäskkirju, väljamakse otsuseid ningmääratud projektispetsialisti nime ja kontaktandmeid.Lisandumas on veelgi funktsioone, näitekse-PRIA portaalis on peagi võimalus vaadataErametsakeskuse kontrollispetsialisti läbiviidudkohapealse kontrolli tulemusi.Põder (Alces alces) on oma mõõtmetelt tõeliselt suur loom Eestimaa metsades. Isasloomadehk põdrapullid võivad kaaluda üle 600 kilo. Emasloomad ehk põdralehmad on kaalultpea poole väiksemad, kuid ka 250–350-kilone ja kõrgete jalgadega, 180–190 cm turjakõrgusegaloom on küllaltki aukartust tekitav.Valdu ReinaasErametsanduse tugiisik RaplamaalPõder on meie aladel elutsenud juba üle 9000aasta. Põtrade arvukus on olnud erinevatel aegadelvägagi kõikuv.Jahiloomana on põder olnud meie esivanemateleajast aega tähtsal kohal. Veel eelmiselsajandilgi oli rabasaartel ja suurte metsade keskelasuvate talude näljast päästjaks keelatudjahiobjekt põder, kuna neisse paikadesse seaduse-ja mõisahärra silm ei ulatunud.Pärast 19. sajandi lõppu, kui Eestimaal alustatimetsakultuuride rajamist, muutus ka põdratoidulaud tänu noortele männikutele rikkamaks.Toidulaua rikastumisega tõusis arvukusja konflikt metsaomanike ning põtrade vahelmuudkui kasvas.Põdra toidulaudEsimese maailmasõja tagajärjel levinud toidupuudusning jahipidamiseks mõeldudvintrelvad viisid üheskoos selleni, et 1924.aastal tõdeti Eesti esimese ulukiloenduse järel,et põtru oli alles jäänud vaid 24. Ilmselton tegemist põtrade arvukuse miinimumigaEestis.Teise maailmasõja järgselt suurenes metsadelageraie ning see suurendas lehtpuuvõsastikekasvu, mis jällegi oli heaks toidulauaksja seega tõusis põtrade arvukus taasjõudsalt. Veerand sajandiga ületas põtradearvukus Eestimaal 20 000 isendi piiri. Ametlikuksküttimisarvuks sai siis üle 6500 isendi.Eestimaal on põtra uurinud mitmed jahindusteadlased.Meil on olemas kaardidpõdrale sobivate elupaikadega. Me teame, etpõder on taimtoiduline ning tema menüüson üle 30 puu- ja põõsaliigi lehed, võrsed,okkad, koor ning samuti üle 70 rohttaimeliigi.Päevane toidukogus ulatub täiskasvanudloomal suvel 30 kiloni, talvel jääb see 15–20 kgpiiresse. Arvutuslikult on kalkuleeritud, etmänninoorendik võib anda kuni kaks tonnivõrseid aastas, mis on suurim toidumassi tootjameie metsades.Lihtne arvutus näitab, et sellest jätkub põdralevaid sajaks päevaks. Normaalseks taluvuspiiriksmeie metsades loetakse 2-3 põtra 1000ha kohta. Suurem arvukus tuleks küttimisegaära reguleerida.Inimtegevus on läbi aegade olnud põtradearvukuse üheks olulisimaks mõjutajaks.Foto: Tiit Sermann, PMPõtrade pulmapiduAutostunud ühiskonnas on suurema arvukusekorral sagedaseks probleemiks ka kokkupõrkedloomadega, mis võivad lõppeda vägagikurvalt. Skandinaavia maades on põtrade jaautoomanike kaitseks paigaldatud suurte teedeäärde võrkaiad.Eriti ohtlik on liiklusele põtrade jooksuaeg– septembri teine pool ja oktoober. Siis kipubpõdral «pea laiali otsas» olema ja tema ainsakseesmärgiks saab vastassooesindaja leidmine.Jooksuaeg – see on pidu pulmaplatsidel,kus toimuvad võitlused ja jõudemonstratsioonidtugevama tiitli saamiseks, sest soojätkamiseõigus looduses on ju ikka tugevamal.Sellest rituaalist on Harri Põldsam oma lapselapsegakoos teinud ainulaadse ja haruldasefilmi «Vanamees ja põder» – tasub vaatamist!Metsamehe ja jahimehena olen saanud võimalusekülastada Soome ja Rootsi ametivendasidja kuulata ettekandeid või lihtsalt jutuajamisimetsa ja põdra majandamisest. Neisaruteludes on läbivaks teemaks jäänud ikkagitõsiasi, et mõistliku majandamisega on üheskooseksisteerimine võimalik.Loomade arvukus peab vastama toidubaasileja elutingimustele, samuti peab olema saavutatudmetsakultuuride noorendike õige tihedus.Metsade uhkusSoolaga võiksime neid suuri iludusi kahtlemataaidata. Seda tuleb teha õigesse kohtasoolakute rajamisega. Kindlasti tasub maaomanikugakokku leppida soolaku rajamiseasukohad.Soomes näidati kunagi männi 4-5 meetrikõrgust noorendikku, mille keskel oli soolak jaühtegi murtud ladvaga mändi lähima kolmeneljasajameetri ulatuses ei leidunud.Põdrad kipuvad teadvat, et harvester oninimese poolt loodud just selleks, et ladvaskasvavad oksad tuua toidulauale – maapinnale.On esinenud juhuseid, kui hommikul tööleasuv harvesterijuht leiab masina ümber viis võirohkem magavat põtra. Põdrad mõtlevad agailmselt, et näe, kus inimene – jääb hiljaks, meilammu söögiaeg käes.Peaksime aga olema õnnelikud, et meiemetsades elab selline suur jahiuluk nagu sedaon põder, keda on tore metsas kohata ja temategemisi jälgida – kui meil selleks vaid oskusi,teadmisi ja aega on.Ei tasu ka panna pead jaanalinnu kombelliiva sisse ja väita, et põdraliha või -vorst polehead, kui need on hea koka või meistri valmistatud.Põder – see on loom, keda paljude riikide kodanikudoma metsades ei näe ja keda nad suurimaheameelega tulevad siia kanti vaatama.

16 Uue metsaomaniku ABC30. september 2010Toetuste taotlemisega kaasneb ka vastutusOktoobris loodetavasti avanev Euroopa Liidu toetuste taotlemise voor erametsaomanikele metsamajandusliku väärtuse parandamise, kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamiseinvesteeringutoetuse alusel annab põhjust rääkida veel kord kohustusest ja vastutusest.Ülle LällMinu Mets MTÜKohustuseperioodi pikkus taotlemise hetkestalates võib ulatuda üle seitsme aasta. Taotluserahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehaksesaja tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisetähtaja viimasest päevast. Kogu selleperioodi vältel ei tohi taotlejal olla maksuvõlga.Eriti oluline on, et masinate ja seadmete võitöövahendite ostmisel tohib neid kohustuseperioodil kasutada ainult metsa majanduslikuväärtuse tõstmiseks, nagu määrus seda ettenäeb.See tähendab, et antud meetme abil ostetudtraktoriga ei tohi kohustuseperioodil hakatategema lumelükkamisteenust, mullata kartuleidvõi niita heinamaid. Samuti ei tohi tehalageraieid ja nendelt puitu kokku vedada.Kohustus ja vastutusToetusega ostetud asju peab säilitama kuni viieaasta möödumiseni viimase toetusosa väljamaksmisestka siis, kui nad muutuvad töökõlbmatuksvõi purunevad.Toetuse saaja peab tegevuse ellu viima jaseda tõendavad dokumendid esitama hiljemaltkahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamiseotsuse tegemisest. Dokumente tehtud töödeelluviimise kohta saab esitada kuni neljas jaos.Toetus makstakse välja kolme kuu jooksul.Kohustuse ja vastutuse periood EuroopaLiidu toetuste taotlemisel algab seega taotluseesitamisest ja kestab kuni viie aasta möödumiseniPRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.Selle aja jooksul on kohustus kohe teavitadaErametsakeskust kirjalikult, kui muutuvadpostiaadress või kontaktandmed. See on vajalik,et saaksite kätte teated, mis teile saadetakse,sealhulgas puudustest teavitamine ja kontrolliteostamine.Kui taotluses või hiljem juba tehtud töödestteavitamisel esineb puudusi, siis nende kõrvaldamiseksantakse tähtaeg. Kui tähtajaks ei olepuudused kõrvaldatud, jäetakse taotlus rahastamatavõi juba tehtud tööde korral toetus väljamaksmata.Samal perioodil tuleb teavitada Erametsakeskustka toetuse taotlejaga toimuvatestmuutustest nagu ühinemine, jagunemine, osaüleminek või ümberkujundamine, samuti käibemaksukohustuslaseksregistreerimine.Kui taotleja soovib teha muudatust oma tegevusesvõi investeeringuobjektis, peab ta Erametsakeskustteavitama ja saama kirjalikunõusoleku. Sama nõue kehtib toetuse saamisevõi toetuse kasutamisega seotud muude asjaoludekohta, mille tõttu taotluses esitatud andmedei ole enam täielikud või õiged.Säilita sihtotstarveKui taotletakse toetust puistu laasimiseks,noore metsa hooldamiseks või teisteks otseseltmetsamaaga seotud tegevusteks, peabtoetuse saaja säilitama selle metsamaa, millekohta on toetust saadud, sihtotstarbe metsamaanavähemalt viie aasta jooksul arvatesPRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.Kui tekib soov toetusega seotud maad müüaja ostja ei ole nõus kohustust üle võtma, peabtoetuse tagasi maksma.Taotluses esitatud andmete kontrollimisekson Erametsakeskuse esindajal õiguskontrollida dokumente ja tehtud töid kohapeal.Selleks võib ta viibida taotleja, töö võiteenuse tegija või kauba müüja nõusolekultema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal.Kui toetuse saaja ei luba järelevalvet teostada,peab ta saadud toetuse tagasi maksma.Kõik toetuse saajad, sõltumata sellest, kastegemist on eraisiku või juriidilise isikuga, peavadtoetuse taotlemise ja saamisega seotuddokumente hoidma alles viis aastat arvatesPRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.Kohustuste ja vastutuse võtmise eel kaalugeenda valmidust neid täita ja seejärel asuge toetusitaotlema!Erametsaomanike tugiisikud 2010.MAAKOND TUGIISIK E-post TelefonHarjumaa Kalle Põld kalle.pold@erametsaliit.ee 51 31 212Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 56 488 601Ida-Virumaa Viktor Lehtse viktor.lehtse@erametsaliit.ee 56 640 645Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 5 165 817Järvamaa Ülle Läll ulle.lall@erametsaliit.ee 5 211 510Läänemaa Sven Köster sven.koster@erametsaliit.ee 56 694 989Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee 5 134 276Põlvamaa Tarmo Lees tarmo.lees@erametsaliit.ee 53 003 334Pärnumaa Kadri-Aija Viik kadri-aija.viik@erametsaliit.ee 5 167 650Raplamaa Valdu Reinaas valdu.reinaas@erametsaliit.ee 5 047 119Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 53 412 480Tallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.ee 56 499 135Tartumaa Peep Põntson peep.pontson@erametsaliit.ee 5 155 332Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@erametsaliit.ee 56 247 325Viljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee 5 047 407Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 5 229 424MTÜ EESTI ERAMETSALIITAadress: Mustamäe tee 50, 10621 TallinnTelefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@erametsaliit.eeJuhatuse esimees Ando EelmaaTegevdirektor Ants Varblane