Sinu Mets-sept 2010.pdf - SA Erametsakeskus

10 Päevakorral30. september 2010 30. september 2010 Metsaomanike tegemisi 11Tormimurd tuleb koristadaenne kevade saabumistMetsa kasvatamiserõõmudest ja muredestTänavu on Eestis olnud juba mitu äikesetormi, mille puhul oli tuule kiirus kohati üle 30 m/s,mis on metsale juba ohtlik. Suuremaid kahjustusi tekitas 8. augustil Lääne-Virumaal möllanudäikesetorm.Lauri SalumäeErametsanduse tugiisik Lääne-Virumaal,Rakvere Metsaühistu juhatuse esimeesMetsad said kahjustusi nii tormiheite kui katormimurru tõttu. Esialgu on teada, et torm«tegi lageraiet» riigi- ja erametsas üle tuhandehektari ulatuses.Tormile pidasid paremini vastu tihedamadmetsad, kus metsaservad on raiest puutumataja mets ise liigselt hõrendamata. Peamiselt saidkahjustusi liiga hõredaks raiutud metsad ningpuud, millel oli tüvemädanik.Otsustamise ja tegude aegSeega tegi torm justkui sanitaarraiet, mille eesmärkongi kahjustustega puude väljaraie. Tormituulon ohtlikum peamiselt seal, kus on valdavaltmetsamaastik ja puude juurestik onmärjema pinnase tõttu rohkem pinnapealne.Metsaomanike mure on nüüd mahalangenudpuude koristamine ja otsustamine, midakahjustatud metsaga edasi teha.On oht, et puit saab metsas lamades seenhaigustetõttu kahjustatud ehk palgipuu muutubkvaliteedi halvenedes küttepuuks. Sellineoht on valdavalt just tormimurrul.Tormiheitepuud on osaliselt veel juuripidimaapinnaga seotud, mis takistab seente levikutpuidus. Praegu on õhutemperatuur sügisesaabumisega langemas ning õnneks on maapinnasja puudes vähem niiskust, sest suvel onolnud sademeid vähe.Üraskite tegevuseks on praegu aeg samahästi kui läbi, küll on aga järgmisel kevadelsuurepärased tingimused nende levikuks juhul,kui tormikahjustatud okaspuu vedelebikka veel metsas.Kui metsaomanik tahab hakata tormi kahjustatudpuid välja tooma, on selleks aega kunikevadeni, ilma et oleks oodata puidu kvaliteediolulist langust. Puidu väljatoomiseks on aegasiiski vaid kolm-neli kuud, sest talvel võib seelume tõttu raskeks osutuda.Lage- või sanitaarraie?Kuna suvekuumus on möödas ja ka putukaidmetsas vähem, saab metsaomanik minna metsaüle vaatama suurema vaevata. Metsaseadusütleb, et kahjustuse korral tuleb metsaomanikulesitada keskkonnaametile kahjustuse metsateatis.Kui metsas on üle poole puudest maha langenud,oleks mõistlik koos kahjustuse metsateatisegateatada ka plaanist teha lageraie.Tormikahjustused tuleb hoolega üle vaadata ja otsustada, kas ette tuleb võtta lageraievõi sanitaarraie. Pildil tormikahjud Päides Rakvere vallas augustis.Foto: Lauri SalumäeKui metsas on maha langenud väiksem osapuid, oleks soovitatav teha sanitaarraiet. Praeguon puidu kokkuostuhinnad võrreldavadtavaliste turuhindadega, puiduhinna suurtlangust pole oodata, seega ei ole oodata kakahju saamist.Küll aga võib kannatada kahju tormimurruskahjustatud puude tegemisel tüve tormipragudetõttu, mistõttu võib saeveski osa palkidestvälja praakida. Seetõttu tuleks pragudega puudjärgata paberipuiduks puu jämedusest olenemata– paberipuidu hinnad on praegu soodsad.Kuna aastatega on tööjõupuudus raietöötegijate hulgas süvenenud, on oodata ka raietööteenuste hinnatõusu. Siinkohal oleks noormeestel,kes ei karda rasket metsatööd, soodnevõimalus leida tasuv töökoht. Kindlasti tulebselleks läbida väljaõpe, sest tegemist on raskeja ohtliku tööga.Metsa tuleb ka uuendadaKui erametsas on tormi kahjustatud metsa lageraietegemise plaan, tuleb mõelda ka metsauuendamisele, sest looduslik uuendus pole tavaliseltpiisavalt kvaliteetne.Raiet tuleks teha nii, et raiejäätmete ehk oksade,latvade ja võsa ladestamine ei takistaksmetsa uuendamiseks vajalikke töid.Võimaluse korral tuleks raiejäätmete vedamiseltee äärde laoplatsile jälgida, et jäätmedjääksid porist puhtaks ning laoplats asetseksnii, et kaks veoautot mahuks kõrvuti seisma.Kui jäätmete kokkuvedu pole otstarbekas, tuleksjäätmed ladestada kokkuveoteedele traktorirataste alla.Istutamiseks sobib raiejäätmetest ja võsastpuhastatud maapind. Maapind tuleks ette valmistadaketasadraga, eriti juhul, kui on oodatasuuremat rohukasvu. Metsaistutamine on eelistatudesimesel saabuval kevadel. Sel juhultuleks kuuse- ja männitaimedele teha ka kärsakavastasttõrjet.Enamik taimekasvatajaid müüb kärsakavastasetõrje läbinud taimi. Metsakasvatajatsaadab edu siis, kui metsakultuuri rajamiselkasutatakse suuri elujõulisi taimi puhtale ettevalmistatudpinnale ja järgnevatel aastatel tehaksekindlasti ka kultuuri hooldamist.Kahjustatud metsa taastamiseks on Eestisolemas toetus, mis katab tehtud kulud koguulatuses, sealhulgas nii maapinna ettevalmistuse,taimede soetamise kui ka istutustöödetegemise, hooldamise ja tüvekaitsmete kasutamisening isegi aia rajamise.Toetuse kohta loe lähemalt internetistaadressil www.eramets.eeHiiumaa Metsaselts korraldabõppepäevi juba 11 aastat,kuid on teemasid, millest rääkimineon alati aktuaalne.Aira TossHiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees,Hiiumaa erametsanduse tugiisikJärjest enam oleme jõudnud selle arusaamiseni,et rääkimine on tore, kuid teise metsaomanikumetsas olukorra reaalne vaatamine jaühine arutelu annab rohkemgi mõtteid ja innustustoma metsas majandamiseks kui loengusaalisteooria kuulamine.Eks targaks metsaomanikuks saamisel olevajalikud õppimisviisid muidugi mõlemad.14. septembri õhtul näitas noorendikehoolduste positiivseid tulemusi meie seltsi juhatuseliige Mati Matto. Vaatasime noort metsa,kus oli kaheksa aastat tagasi tehtud valgustusraiet.Tookord oli tööriistana kasutatud kiini, tänavuoli taas tööd tehtud, sedapuhku võsalõikajaga.Nüüdseks on kuused, millele valgustusraiegaanti võimalus kasvada, seda kenastiära kasutanud ja hoolsalt sirgunud – viimasekolme aasta juurdekasvud olid Hiiumaa kohtalausa väga head.Noorendikke tuleb hooldadaKa kased selles metsas olid meie jaoks üllatavaltsirged, kuid eelmise raie kände vaadates oliselge, et tegu pole looduseimega, vaid ikka töötulemusega. Loodusliku uuendusega hakkabju kasvama igasuguseid puid, aga kui metsaomanikneil kõigil lihtsalt olla laseb, jääbkitema mets kiduraks ja kõveraks ning ka vähetulusaks.Selle õppepäeva korraldamise põhjuseksoligi asjaolu, et kahjuks on Hiiumaa metsaomanikudnoorendike hooldamisel passiivsedja seda tööd tehakse kordades vähem, kui oleksvajalik.Eks üks põhjustest ole ka selle töö kallidusja kohese otsese tulu puudumine, poole sajandikaugune tulu jääb aga tihti raskelt mõistetavaks.Meetme 1.5.1 noore metsa toetusrahadetoel saab sellele tööle rahalist tuge juurde. Õppepäevalsai veel kord üle selgitatud, mis moeltaotlemine käib ja kuidas aitab selts oma liikmetelbürokraatiaga toime tulla.Vajalik koostööKahjuks on aga nii, et metsakasvatajal pole jagadaainult positiivseid kogemusi – on ka seda,mis teeb meele tõeliselt mõruks.Metsa eest tuleb hoolitseda selle igas kasvustaadiumis.Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse liige MatiMatto näitab metsaomanikele noort metsa,kus kaheksa aastat tagasi tehti valgustusraiet.Foto: Hiiumaa MetsaseltsFoto: ErametsakeskusSuundusime järgmisele metsatükile, kuhuseitse aastat tagasi oli metsaomanik istutanudarukaski, kuid peaaegu kõik puud olid ulukitepoolt kahjustatud. Põhjuse, miks loomad justseda kohta armastavad, vaatasime ka üle.Tahkuna jahiselts oli maaomanikuga kooskõlastamatarajanud kultuuri lähedusse soolaku,mis loomad just sinna paika kokku kutsus– jäljerajad soolaku ja kultuuri vahel näitasidtihedat kasutamist.Eks loom elab ikka seal, kus tal kõige parem,see on ka normaalne. Kuid see, et jahimehedniimoodi teadlikult metsaomanikule kahjuteevad, on täiesti ebanormaalne.Normaalseks ei saa pidada ka seda, et mullumaaomaniku esitatud ulukikahjustuste metsateatisiei saadud ametnike poolt kontrollida,sest paks lumekate olla seda seganud – kevadellubati olukord üle vaadata.Uue lumeni pole enam väga pikka aega jäänud,kuid Keskkonnaameti poolt pole metsaomanikulesiiani mingit tagasisidet tulnud.Seega pole nüüd Hiiumaa Metsaseltsilmuud võimalust, kui hakata teemaga tegelema,et leida lahendusi, kuidas selline ebaõigluslõpetatud saaks ja Hiiumaal taas metsa kasvataminevõimalikuks muutuks.