Sinu Mets-sept 2010.pdf - SA Erametsakeskus

14 Tasub teada30. september 2010 30. september 2010Metsaelanik 15Metsaühistute liikmeskondon sel aastal suurenenudSuur söömameespõder – metsade uhkusVõrreldes aasta algusegakuulub metsaühistutesseüle viiendiku enam liikmeid,küündides pea 3200 metsaomanikuni.Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesseligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulubkokku üle 183 000 hektari metsamaad.Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pindsuurenes kaheksa kuuga pea 9 protsendivõrra.«Hea meel on tõdeda, et metsaühistuteliikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üharohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri,mis säästvat metsamajandamist edendab,»selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige JaanusAun.«Ühistute tugevnemine kinnitab, et muutusedtoetuste süsteemis, mis seovad toetustemääramise ühistu arengunäitajatega, on olnudasjakohased,» täpsustas Aun.Eestis tegutseb praegu üle 40 metsaühistu,mille tegevuseks on metsa majandamineja mille liikmed on metsamaadomavad füüsilised ja eraõiguslikud juriidilisedisikud.Metsaühistu koondab piirkonnas ühistehuvidega metsaomanikke, pakkudes neilenõustamist, võimalust osaleda teabe- ja õppepäevadelning aitab metsaomanikke metsandusliketoetuste taotlemisel.e-PRIA kasutamise tingimused:• e-PRIA kasutamise eeltingimuseks kõikide e-teenuste puhul on see, et olete kantud Põllumajandustoetusteja põllumassiivide registrisse.Avaldust saab esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs, eesti.ee portaalis, digitaalselt allkirjastatulte-posti teel või paberil.• e-PRIA kasutamiseks peab teil olemas olemakas ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PINkoodid,siseneda saate ka internetipanga kaudu.• Taotluse elektrooniliseks esitamiseks peate esmaltsõlmima e-PRIA kaudu e-PRIA kasutamiselepingu.• Seejärel antakse täielikud volitused automaatselte-PRIA portaalis FIE-le ja füüsilisele isikule(kui esindatakse end ise) ja äriregistri B-kaardileritingimusteta juriidilise isiku esindajale (süsteempöördub kontrollimiseks äriregistri poole).• Kui isik ei vasta eeltoodud tingimustele, saab volitusianda või saada ka mitteautomaatselt.• Kui olete end e-PRIA kasutajaks registreerinud(sõlminud lepingu) ja saanud vajalikud volitused,võite alustada soovitud toetuse taotlemist. Vaatarohkem infot www.eramets.eeSamuti kaitseb metsaühistu liikmete huvekohalikul tasandil ning korraldab ühist majandustegevustnäiteks puidu ühismüügi organiseerimisekaudu.Lisaks metsaühistutele on metsaomanikeleabiks konsulendid, kellelt on igal metsaomanikulvõimalus saada kuni 15 tundi aastas tasutanõustamist.Üldisemate küsimuste korral on metsaomanikelvõimalus pöörduda piirkondliketugiisikute poole – igas maakonnas ja Tallinnason üks tugiisik, kes on abiks metsaomanikele.Metsaühistute, konsulentide ja tugiisikutekontaktid leiab erametsanduse veebist www.eramets.ee.Pane tähele!Peagi on kätte jõudmas järgmised toetuste taotlemisetähtajad:• 19. november – metsa uuendamise toetus. Toetustsaab taotleda 2010. aastal tehtud tööde kohta(st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatudalates 1. jaanuarist 2010) ehk taotlust saab esitadajuba teostatud tööde kulutuste katmiseks.• 10. detsember – metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamise toetus. Toetustsaab 2010. aasta jooksul taotleda metsaregistrissekantud inventeerimisandmete ja nende aluselkoostatud metsamajandamiskava osas.Vääriselupaiga kaitselepinguid saab sõlmida aastaringi.Lisainfo internetist aadressil www.eramets.eeToetustetaotlemistlihtsustabe-PRIAveebikeskkond.Foto. reproEsita taotlus toetuse saamiseks internetisAlates käesolevast aastast on metsaomanikelvõimalus taotleda metsandustoetusi kodustlahkumata, kasutades selleks e-PRIA pakutude-teenuseid. Taotlemine internetis on lihtne jakiire.Erametsakeskus pakub lisaks tavapärasteletoetuste taotlemise viisidele ka e-taotlemist,mis on lihtne ja kiire. E-taotlemist tehakse läbie-PRIA portaali, mis on Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Ameti (PRIA) kliendiportaal,kuhu saab siseneda aadressil www.pria.ee.Praegu on võimalik taotleda e-PRIA portaalistoetusi metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamisele, metsauuendamiseks ja Natura 2000 toetust (selleksaastaks on Natura toetuse taotlemisetähtaeg läbi, uus voor on järgmise aasta kevadel).Peagi on lisandumas e-taotlemiseesitamise võimalus ka muudele metsandustoetustele.E-PRIA süsteem kontrollib sisestamiselautomaatselt taotlust, mis aitab vältida sisestamiseltehtavaid levinumaid vigu. «Taotlusetäitmisel võib juhtuda, et näiteks ununebtaotluse juurde lisada mõni vajalik dokumentvõi kirjutatakse katastritunnus valesti, siistaotlussüsteem hoiatab puuduvate andmeteeest või ei võimalda ebakorrektselt täidetudtaotlust ära saata,» ütles ErametsakeskuseEuroopa Liidu toetuste üksuse spetsialistKaiko Kell.Igal taotlejal on võimalik jälgida oma taotlusemenetluse käiku. Peagi on lisandumasvõimalused näha ka tema taotlust puudutavaidkäskkirju, väljamakse otsuseid ningmääratud projektispetsialisti nime ja kontaktandmeid.Lisandumas on veelgi funktsioone, näitekse-PRIA portaalis on peagi võimalus vaadataErametsakeskuse kontrollispetsialisti läbiviidudkohapealse kontrolli tulemusi.Põder (Alces alces) on oma mõõtmetelt tõeliselt suur loom Eestimaa metsades. Isasloomadehk põdrapullid võivad kaaluda üle 600 kilo. Emasloomad ehk põdralehmad on kaalultpea poole väiksemad, kuid ka 250–350-kilone ja kõrgete jalgadega, 180–190 cm turjakõrgusegaloom on küllaltki aukartust tekitav.Valdu ReinaasErametsanduse tugiisik RaplamaalPõder on meie aladel elutsenud juba üle 9000aasta. Põtrade arvukus on olnud erinevatel aegadelvägagi kõikuv.Jahiloomana on põder olnud meie esivanemateleajast aega tähtsal kohal. Veel eelmiselsajandilgi oli rabasaartel ja suurte metsade keskelasuvate talude näljast päästjaks keelatudjahiobjekt põder, kuna neisse paikadesse seaduse-ja mõisahärra silm ei ulatunud.Pärast 19. sajandi lõppu, kui Eestimaal alustatimetsakultuuride rajamist, muutus ka põdratoidulaud tänu noortele männikutele rikkamaks.Toidulaua rikastumisega tõusis arvukusja konflikt metsaomanike ning põtrade vahelmuudkui kasvas.Põdra toidulaudEsimese maailmasõja tagajärjel levinud toidupuudusning jahipidamiseks mõeldudvintrelvad viisid üheskoos selleni, et 1924.aastal tõdeti Eesti esimese ulukiloenduse järel,et põtru oli alles jäänud vaid 24. Ilmselton tegemist põtrade arvukuse miinimumigaEestis.Teise maailmasõja järgselt suurenes metsadelageraie ning see suurendas lehtpuuvõsastikekasvu, mis jällegi oli heaks toidulauaksja seega tõusis põtrade arvukus taasjõudsalt. Veerand sajandiga ületas põtradearvukus Eestimaal 20 000 isendi piiri. Ametlikuksküttimisarvuks sai siis üle 6500 isendi.Eestimaal on põtra uurinud mitmed jahindusteadlased.Meil on olemas kaardidpõdrale sobivate elupaikadega. Me teame, etpõder on taimtoiduline ning tema menüüson üle 30 puu- ja põõsaliigi lehed, võrsed,okkad, koor ning samuti üle 70 rohttaimeliigi.Päevane toidukogus ulatub täiskasvanudloomal suvel 30 kiloni, talvel jääb see 15–20 kgpiiresse. Arvutuslikult on kalkuleeritud, etmänninoorendik võib anda kuni kaks tonnivõrseid aastas, mis on suurim toidumassi tootjameie metsades.Lihtne arvutus näitab, et sellest jätkub põdralevaid sajaks päevaks. Normaalseks taluvuspiiriksmeie metsades loetakse 2-3 põtra 1000ha kohta. Suurem arvukus tuleks küttimisegaära reguleerida.Inimtegevus on läbi aegade olnud põtradearvukuse üheks olulisimaks mõjutajaks.Foto: Tiit Sermann, PMPõtrade pulmapiduAutostunud ühiskonnas on suurema arvukusekorral sagedaseks probleemiks ka kokkupõrkedloomadega, mis võivad lõppeda vägagikurvalt. Skandinaavia maades on põtrade jaautoomanike kaitseks paigaldatud suurte teedeäärde võrkaiad.Eriti ohtlik on liiklusele põtrade jooksuaeg– septembri teine pool ja oktoober. Siis kipubpõdral «pea laiali otsas» olema ja tema ainsakseesmärgiks saab vastassooesindaja leidmine.Jooksuaeg – see on pidu pulmaplatsidel,kus toimuvad võitlused ja jõudemonstratsioonidtugevama tiitli saamiseks, sest soojätkamiseõigus looduses on ju ikka tugevamal.Sellest rituaalist on Harri Põldsam oma lapselapsegakoos teinud ainulaadse ja haruldasefilmi «Vanamees ja põder» – tasub vaatamist!Metsamehe ja jahimehena olen saanud võimalusekülastada Soome ja Rootsi ametivendasidja kuulata ettekandeid või lihtsalt jutuajamisimetsa ja põdra majandamisest. Neisaruteludes on läbivaks teemaks jäänud ikkagitõsiasi, et mõistliku majandamisega on üheskooseksisteerimine võimalik.Loomade arvukus peab vastama toidubaasileja elutingimustele, samuti peab olema saavutatudmetsakultuuride noorendike õige tihedus.Metsade uhkusSoolaga võiksime neid suuri iludusi kahtlemataaidata. Seda tuleb teha õigesse kohtasoolakute rajamisega. Kindlasti tasub maaomanikugakokku leppida soolaku rajamiseasukohad.Soomes näidati kunagi männi 4-5 meetrikõrgust noorendikku, mille keskel oli soolak jaühtegi murtud ladvaga mändi lähima kolmeneljasajameetri ulatuses ei leidunud.Põdrad kipuvad teadvat, et harvester oninimese poolt loodud just selleks, et ladvaskasvavad oksad tuua toidulauale – maapinnale.On esinenud juhuseid, kui hommikul tööleasuv harvesterijuht leiab masina ümber viis võirohkem magavat põtra. Põdrad mõtlevad agailmselt, et näe, kus inimene – jääb hiljaks, meilammu söögiaeg käes.Peaksime aga olema õnnelikud, et meiemetsades elab selline suur jahiuluk nagu sedaon põder, keda on tore metsas kohata ja temategemisi jälgida – kui meil selleks vaid oskusi,teadmisi ja aega on.Ei tasu ka panna pead jaanalinnu kombelliiva sisse ja väita, et põdraliha või -vorst polehead, kui need on hea koka või meistri valmistatud.Põder – see on loom, keda paljude riikide kodanikudoma metsades ei näe ja keda nad suurimaheameelega tulevad siia kanti vaatama.