Sinu Mets-sept 2010.pdf - SA Erametsakeskus

4 Lühidalt30. september 2010 30. september 2010 Eeskuju 5Metsaühistu aitab erametsaomanikulleida parima turuhinnaEesti metsaühistud abistavad metsaomanikkeka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel.Ühistu kaudu saab nii infot turuseisu kohtakui ka abi konkreetse müügitehingu kordaajamisel.Metsamaterjali edukamaks turustamiseks onmetsaühistud 2009. aasta mais asutanud müügitegevuselesuunatud organisatsiooni keskühistuEramets.Metsaomanikel on võimalus müüa oma puidkeskühistu sõlmitud lepingute raames. Metsaühistuülesandeks on leida puidu müügil metsaomanikujaoks kõige tulutoovam ja usaldusväärsemlahendus. Nii võib ühistu raielangi müügikorraldamise tervikuna enda õlule võtta – viiakseläbi enampakkumine, mis metsaomanikule tähendabparima turuhinna leidmist.Samuti teostab ühistu kontrolli metsas tehtavatetööde osas. Ühistult saab tellida ka raielangiülestöötamise organiseerimise ja metsamaterjaliturustamise. Pärast raiet aitab ühistu aga uuemetsapõlve kasvamapanemisel.Võtke ühendust kohaliku ühistuga! Kontaktandmedleiab portaalist www.eramets.ee(Erametsakeskus)Põlva Metsaomanike Selts jaLuua Metsanduskool asutasidstipendiumifondiLuua Metsanduskool ja MTÜ Põlva MetsaomanikeSelts sõlmisid koostöölepingu stipendiumifondimoodustamiseks, mille eesmärgiks onmetsandusega seotud erialade populariseerimine,metsanduse erialadel õppivate Põlva maakonnaõpilaste motivatsiooni tõstmine ja Eestierametsandusele spetsialistide koolitamiselekaasaaitamine.MTÜ Põlva Metsaomanike Seltsi stipendium onasutatud erametsanduse Põlva piirkonna tugiisikuannetustest ning on mõeldud Luua Metsanduskooliõpilasele, kes• on õpingutesse- ja töössesuhtumisegaeeskujuks kaasõpilastele;• tegeleb aktiivselt kutseala, spordi ja koolivälisetegevusega;• elab Põlva maakonnas.Stipendiumifondi suurus on 24 000 krooni ning seejagatakse välja igakuiste väljamaksetena kümnekuu jooksul. Stipendiumikonkursi võitja selgitataksevälja septembri lõpuks. (SM)Elektrituru täielikku avanemist arvestades kutsub Eesti Erametsaliit osapooli ülestehnovõrkude talumise tasude põhiseadusega kooskõlla viimiseks operatiivsemalttegutsema.Foto: OVE MAIDLAAlgas metsloomade marutaudivastanevaktsineerimineTakistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomija inimesi marutaudi nakatumise eest, viibVeterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt8. oktoobrini läbi rebaste ja kährikute suukaudsevaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast jaSaaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunaskuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjastlõunasse kuni Läti piirini.Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimisekskasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid,mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevasttahkest massist ning mille sisse on peidetudkapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukiteabil. Külvamist ei teostata linnade, asulate,teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavadmadalalt selleks, et tagada piisav nähtavus.Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatultleidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, etvaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsedvõi koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamiselkanda kummikindaid.Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunudvärskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkondapesta rohke veega (naha puhul ka seebiga)ning pöörduda perearsti poole.Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad jakassid hoida sisehoovides! (Veterinaar- ja toiduamet)Alates mai algusest kuni juuni keskpaigani oli võimalikesitada taotlusi Natura metsamaa toetusesaamiseks. Erametsakeskusele laekus kokku3493 taotlust, hõlmates ligi 46 000 hektarit metsamaad,mis on küll mullusest ligi 30% võrra suurem,ent toetusõiguslikke metsamaid on Eestiskaks korda rohkem.Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemisepindala 28,5% võrra, millest ligi 23% sihtkaitsevööndisja ligi 30% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.«Toetusi saaks maksta kaks korda rohkem,sest Natura toetusõiguslikke metsamaid on Eestiskaks korda rohkem, kui toetust on küsitud,» kommenteerisSA Erametsakeskus Euroopa Liidu toetusteüksuse juhi kohusetäitja Kaiko Kell.«Püüame suurendada metsaomanike teadlikkustmetsanduse toetustest erametsanduse tugisüsteemiabil, et 2013. aasta lõpuks taotleksNatura toetust valdav enamus metsaomanikest,kel on Natura 2000 alale kuuluvaid metsamaid.»Natura 2000 erametsamaa toetuse eelarve selleksaastaks on 82 miljonit krooni. Natura 2000toetusõigusliku metsamaa suurus Eestis on 90001 hektarit, sellest 19 384 hektarit piiranguvööndisvõi hoiualal ja 70 716 hektarit sihtkaitsevööndis.Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis võihoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940krooni aastas, sihtkaitsevööndis 1720 krooni hektarikohta aastas. Natura toetust makstakse EestiMaaelu Arengukava 2007–2013 alusel.Taotluste esitamiseks oli aega kuus nädalat.Esimese kolme nädala jooksul ehk 21. maiks saabunudtaotluste puhul makstakse toetust täielAvalikes huvides rajatudtehnovõrkude talumisekohustuse eest kehtivadebaõiglased tasudEesti Erametsaliit pöördus 10. oktoobril 2007 õiguskantsleripoole seoses tehnovõrkude ja -rajatistetalumise hüvitissüsteemi mittevastavusegapõhiseadusele.Pärast mitmeid järelepärimisi saime 13. märtsil2009 vastuse, et on vaja täiendavalt analüüsidanimetatud regulatsiooni. 15. juulil 2010 saadudvastuses vabandab õiguskantsler, etmenetlus kestis nii kaua, kuid sellest võib lugeda:«Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja-rajatiste regulatsioon on vastuolus põhiseadusegaosas, milles see ei näe talumiskohustusegakaasnevate omandipiirangute eest omanikelepiisavat tasu ja Riigikogule on tehtud ettepanekviia nimetatud regulatsioon põhiseadusegakooskõlla.»Eeltoodut ja elektrituru täielikku avanemist arvestadeskutsume Riigikogu ning Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumit võimalikult kiirestikoos huvigruppide esindajatega probleemilelahendust leidma.Õiguskantsleri vastus Eesti Erametsaliidule jaRiigikogule tehtud ettepaneku koopiad on kättesaadavadErametsaliidu interneti koduleheküljeltaadressil www.eramets.ee – erametsaliit – EEMLtegemised. (Eesti Erametsaliit)Natura metsamaa toetust taotles ligi 3500 metsaomanikkumääral ning järgmise kolme nädala jooksul laekunudtaotluste puhul vähendatakse toetuse summat1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.Kõige enam laekus taotlusi kolmandal nädalal.Natura metsamaa toetust oli võimalik taotleda kadigitaalselt allkirjastatud taotlusega või esitadestaotluse e-PRIA portaalis. Digitaalse taotlemisevõimalust kasutas ligi 10% taotlejatest.Tänavu esitatud taotlustest on keskmine pindühel taotlusel 13,1 ha. Sihtkaitsevööndis olevametsamaa keskmine pindala on 2,5 ha ja piiranguvööndis10,6 ha. Suurim metsaala sihtkaitsevööndis,millele taotletakse toetust, on 112 hektaritning piiranguvööndis 141 hektarit.Toetuse otsused teeb SA Erametsakeskus hiljemalt30. aprilliks 2011 ning toetuste väljamaksedteostab PRIA kuni kahe kuu jooksul pärast otsusevastuvõtmist. (Erametsakeskus)Võrumaa Metsaomanike Liit onpälvinud metsaomanike usalduseVõrumaa Metsaomanike Liit moodustati 1996. aastal maakondliku metsaühistuna.Üheskoos tegutsemises nähti rohkem elujõudu, sest algatusrühma liikmete metsadpaiknesid üle maakonna.Erki Sokerametsanduse tugiisik VõrumaalTegevus käivitus ja viidi ellu esimesed projektid.Üheks suureks ettevõtmiseks oli osalemineVõru maavalitsuse ja Kiikala valla Phare ühisprojektis,mille tulemusel asutati 24. märtsil1999. aastal sihtasutus Erametsakeskus (EMK).Kuna EMK tegevus laienes üle-eestiliseks jaVõrumaa Metsaomanike Liidu (VML) esimeespidi olema palju Tallinnas, siis VMLi tegevusvahepeal soikus ning käivitati aktiivselt taas2003. aastal.Projektide mahud kasvasid, metsaomanikketekkis seoses maade tagastamisega järjestjuurde ja nii tekkis vajadus erametsanduse tugiisikujärele. Vaja oli abistada metsaomanikketoetustaotluste esitamisel, jagada metsaomanikeleinfot, koordineerida ja administreeridametsaühistu tegevust.Muu töö kõrvalt ei olnud võimalik enamneid ülesandeid täita. EMK-le esitati taotlustugiisiku tegevuse toetamiseks ja alustati tugiisikukandidaadi otsimisega.Kontor – koht metsaomaniketeenindamiseksMaakondlik tugiisik, kes alustas VMLi juurestööd 2005. aastal, vajas kohta Võru linnas, kushakata metsaomanikke teenindama. Edukateläbirääkimiste järel võimaldas Võrumaa TalupidajateLiit ühel päeval nädalas nende ruumekasutada.Selleks sai kolmapäev, sest teistel päevadeltegutsesid sama laua taga teised taluliidu töötajad.Praegu on esmane ruum juba täielikultVMLi kasutada ja oleme selle metsaomaniketeenindamiseks vajalikuga sisustanud.Erki Sok on Võrumaa erametsanduse tugiisikuna saanud metsaühistu tegevusele vaidpositiivset tagasisidet.Foto: erakoguKÜ ErametsKui metsaühistul on liikmeid palju, siis igametsaomanikele suunatud küsimus saab laiapõhjalisemavastuse. Samuti on metsaühistuoma tegevuste elluviimisel võimekam.Juba ammu avaldasid metsaomanikud soovi,et metsaühistu korraldaks puidu ühismüüki.Kahjuks olid ühismüügi pakutavad mahudliiga väiksed, et tekitada huvi puidu kokkuostjates.Möödunud aasta kevadel oli olukord jubateine ja VML oli üks neljast metsaühistust, kesmoodustas organisatsiooni Keskühistu Eramets.Kuna VMLil oli liikmeid juba päris palju, olivõimalik astuda keskühistu liikmeks suuremaosamaksega. Samuti oli võimalik hiljem laenatakeskühistule suurem summa raha paberipuidukokkuostuks.LiikmeskondTundub, et oma tegevusega oleme pälvinudmetsaomanike usalduse, sest metsaühistugaliitumine on hoogustunud. Kui varem liitusmetsaühistuga keskmiselt 25 metsaomanikkuaastas, oli eelmine aasta rekordiline – 101 uutliiget.2010. aasta 1. septembri seisuga oli VMLil311 liiget kokku 9300 ha metsamaaga. Olemetunnetanud, et metsaühistu tegemiste vastutõuseb metsaomanike huvi alati pärast uue õppeleheSinu Mets ilmumist.Metsaühistuga on kontakti võetud ka naabrimehesoovituste põhjal, samuti on positiivnemõju piirkonnas toimunud metsanduslikulüritusel või pärast koolilastega tegelemist.Tugiisikuna olen saanud väga palju positiivsettagasisidet ka selle kohta, et on olemas kindelkoht ja aeg, kuhu metsaomanik saab tullaoma muret kurtma, kus teda kuulatakse ja kusaidatakse tekkinud küsimustele ning probleemidelelahendusi leida.Mõned metsaomanikud on ettevaatlikud,kartes esitada rumalaid küsimusi. Kuid küsimusiesitades pole vaja karta – rumaluseksvõib pidada hoopis metsas teadmatuses tegutsemistning sellest tulenevalt vastu võetud halbuotsuseid oma metsa majandamisel.Oma tegevust korraldades lähtume sellest,et aidata metsaomanikku tema soovidest lähtudes– metsaühistu on ikkagi metsaomanikejaoks, mitte vastupidi.Metsaühistu tegevusedMetsaühistu põhilistekstegevusteks kujunesid esmalt:• metsaomanikele info jagamine• metsaomanike esindamine• ühine metsamajandamiskavade tellimine• metsaomanike abistamine taotluste esitamiseltoetuste saamiseks• ühisprojektid (metsakuivendus, maapinna ettevalmistaminemetsakultuuridele, istutusmaterjalihankimine, halupuude valmistamine jm)Hiljem on lisandunud maakondlikud tegevused:• metsaomanike individuaalse nõustamise korraldamine• metsaomanike rühmanõustamise korraldamine• kooliõpilastega tegelemine• metsanduslike ürituste korraldamine• puidu ühismüügi korraldamine• mõningane metsatööriistade rentALLIKAS: ERKI SOK, VML