KÄSUNDUSLEPING1 Nr (koht) (kuupäev)

Antud lepingupõhi on koostatud näidisena. Näidise koostaja ei võta endale vastutust lepingukasutamisest tekkida võivate kahjude suhtes.SELETUSKIRIKäsundusleping on üks kõige tüüpilisem teenuse osutamise leping. See on reguleeritud VÕS § 619jj. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selleson kokku lepitud. Erinevalt töövõtulepingust ei ole siin oluline tulemuse saavutamine. Esikohal onteenuse osutamine. Nii näiteks ei ole tegemist lepingu rikkumisega kui õigusabi osutav isik kaotabkohtuprotsessi vaatamata sellele, et ülesandeid täideti nõuetekohaselt. Oma sisult on käsundidlisaks õigusteenuse osutamise lepingule nt ka lepingud juhatuse või nõukogu liikmega, lepingudkoolituste läbiviimiseks, lepingud isiku esindamiseks asjaajamisel. Käsunduslepingu jatöövõtulepingu eristamine on oluline seoses lepingu rikkumisega kaasnevateõiguskaitsevahenditega. Kuna töövõtulepingu puhul peab töövõtja tagama tulemuse saavutamise,ei ole tal õigust nõuda tellijalt tasu, kui tulemus jäi saavutamata isegi temast mitteolenevatelpõhjustel. Seevastu kui käsundisaaja on teenust osutanud käsundiandja juhiste kohaselt ningvajalikku hoolsust järgides, on käsund täidetud nõuetekohaselt, isegi kui käsundiandja soovitudtulemus jäi saabumata.Tegemist ei ole töölepinguga (Eesti Vabariigi töölepingu seadus § 7 p 11) ning isikule, kellegasõlmitakse käsundusleping töölepinguga töötajale kohalduvaid õigusi ja kohustusi ei kohaldata (nttööaeg, puhkus). Loomulikult on pooled alati vabad otsustama, et nendevahelisele lepingulekohaldatakse kindlaid töölepingule omaseid sätteid. Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 1 kohaseltmaksustatakse aga nii nagu töölepingu puhul ka käsunduslepingu alusel füüsilisele isikulemakstud tasu. Samuti loetakse käsunduslepingu alusel töötavat füüsilist isikut töötajakstulumaksuseaduse § 48 lg 1 kohaselt, mis tähendab, et tööandja (käsundiandja) peab maksmatulumaksu sellele isikule tehtud erisoodustuselt.Kui käsunduslepingu ese on kindlate kokkulepitud tehingute tegemine käsundiandja eest, siis onpooltel võimalik kokkuleppida selles, kas käsundisaaja teeb neid tehinguid enda nimel võikäsundiandja volitatud esindajana. Esimesel juhul tekivad tehingust tulenevad õigused jakohustused käsundisaajal. Käsundiandjal on sellisel juhul vastavalt VÕS §-le 626 õigus nõudatehingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmist endale. Kui aga lepitakse kokku, etkäsundisaaja tegutseb käsundiandja nimel, tekivad sellisest tegutsemisest tulenevad õigused jakohustused käsundiandjal.Kui lepinguga lepitakse kokku, et käsundisaaja tegutseb käsundiandja nimel, on käsundisaajalvajalik esindusõiguse olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ) § 117 lg 1 kohaselt onesindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Samaparagrahvi lõike 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tulenedaseadusest (seadusjärgne esindusõigus). Volituse kohta täpsemalt vaata allpool punktis 1 ja volitusteseletuskirjadest.

TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehinguesindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Teise isiku nimelesindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimelesindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (TsÜS § 129 lg 1). Kui tehingut heaksei kiidega, peab esindusõiguseta tehingu teinud isik hüvitama teisele poolele tehinguettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, etta uskus esindusõiguse olemasolusse (TsÜS § 130 lg 1).1. Lepingu ese ja käsundisaaja volitusPunkt 1.1Lepingu kohaselt tellib käsundiandja käsundisaajalt kindlaid teenuseid. Lepingu ese peaks olemapoolte poolt eraldi määratletud.Punkt 1.2Punktis 1.2 antakse käsundisaajale volitus tegutsemiseks käsundiandja nimel suhetes kolmandateisikutega. Volituse puhul on tegemist käsunduslepingust eraldi vaadeldava tehinguga (TsÜS §127). Käsundusleping määratleb käsundisaaja ja käsundiandja vahelised õigused ja kohustusednende omavahelises suhtes, volitusega pannakse aga paika, millised õigused on käsundisaajalkolmandate isikutega tehingute tegemisel. Käsundiandja väljastab käsundisaajale kolmandateisikutega tehingute tegemise eesmärgil volikirja, kus tuleb määratleda käsundisaaja volituse ulatus.Oluline on meeles pidada, et tehingute tegemisel on kolmandate isikute ees määravaksesindusõigus ning esindusõigusega antud volituste ulatus, mitte see, mida pooledkäsunduslepinguga kokku leppisid.2. Käsundiandja õigused ja kohustusedPunkt 2.1.1Punktis 2.1.1 on sätestatud, et käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale juhiseid käsunditäitmise kohta. Juhiste andmise õigus on aga piiratud VÕS § 621 lõikega 1, mille kohaselt ei võikäsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, kuikäsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes.Üksikasjaliste juhiste andmise õigus ja juhiste iseloom sõltub konkreetsest olukorrast, samutinende konkreetsete isikute varasemast kogemusest ja erialasest ettevalmistusest.Punkt 2.2.1Kui käsundisaaja vajab käsundi teostamiseks dokumente või muid esemeid, mida käsundiandjapeab talle üle andma, ei ole käsundisaajal võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täitma hakata,kui käsundiandja ei anna üle vajalikke vahendeid. Seetõttu on lepingus ette nähtud ka tähtpäev,hiljemalt millal käsundiandja peab vajalikud vahendid üle andma.

3. Käsundisaaja õigused ja kohustusedPunkt 3.2.1VÕS § 622 kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja täidab käsundi isiklikult. Punktis 3.2.1 on seeeeldus selgelt sõnastatud, et välistada olukorda, kus käsundi täitmine tehakse ülesandekskolmandale isikule, keda käsundiandja ei pruugi usaldada. Käsundisaaja võib käsundi täitmiselsellegipoolest kasutada kolmanda isiku abi.Punkt 3.2.3Käsundisaaja peab oma kohustuste täitmisel lähtuma VÕS §-s 620 sätestatud põhimõtetest, millekohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadisttuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks sellele peab ta täitma käsundi vastavalt oma teadmistele javõimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.Käsundisaaja lojaalsuskohustusega on seotud käsundi täitmise käigus teatavaks saanud salajasteasjaolude avalikustamise keeld (VÕS § 625).Punkt 3.2.4VÕS § 626 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoseskäsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida takäsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud lepingupunkt on sõnastatud selliselt, et käsundisaaja peabkindlate päevade jooksul alates kindlast sündmusest nt lepinguga kokkulepitud teenuselõpetamisest käsundiandjale kõik selle täitmise korras saadu või loodu üle andma. Soovitatav olekska, et pooled lepingus fikseerivad, mida konkreetselt peab käsundisaaja üle andma.4. Käsundisaajale makstav tasu ja kulude hüvitaminePunkt 4.1VÕS § 619 kohaselt eeldatakse, et käsunduslepingu puhul on tegemist tasuta lepinguga. Samaseeldatakse käsunduslepingu tasulisust juhul, kui käsundisaaja täidab käsundi oma majandus- võikutsetegevuses. Sellegipoolest peaksid pooled võimalike lahkarvamuste vältimiseks käsunditäitmise eest tasu maksmise ettenägemiseks tasu maksmise kohustuse lepingus selgesõnaliselt väljatooma.Kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga, siis tuleks lepingus ka täpsustada, kas tegemist on brutovõi netosummaga. Reeglina lepitakse kokku brutotasus, mis tähendab seda, et sellest summastarvestab käsundiandja maha tulumaksu enne väljamaksete tegemist.Kui tegemist on juriidilise isikuga, kes on käibemaksukohustuslane, siis tuleb eraldi välja tuua kakäibemaks.Käsitletava punkti all võivad pooled kokku leppida ka ettemaksu tasumises käsundisaajale.Vastavalt § 628 lõikele 4 võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjaltmõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Kui ettemaksu tasumises

ei ole lepingus kokku lepitud, siis ei ole käsundisaajal õigus ettemakset enne käsundi täitmiseleasumist ka nõuda.Punkt 4.2.Lepingu näidise kohaselt ei ole tasusse sisse arvestatud käsundisaaja lepinguliste kohustustetäitmisega seotud kulusid, nagu näiteks riigilõiv, bensiinikulu. Pooled võivad täiendavate kuludeloetelu ette näha kas lõplikuna (st hüvitamisele kuuluvad üksnes loetelus nimetatud kulutused) võinäitlikuna (st kui kulu ei ole loetelus nimetatud, siis see ei tähenda seda, et käsundisaaja ei võikssellele vaatamata vastava kulu hüvitamist käsundiandjalt nõuda). Kuna VÕS § 628 lõike 2 järgieeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselttekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingutsõlmimata, siis tuleks selguse mõttes ja võimalike vaidluste vältimiseks lepingus täpseltmääratleda, millised käsundisaaja kulud kuuluvad hüvitamisele lisaks kokkulepitud tasule. VÕS §624 lõike 2 kohaselt on käsundisaaja kohustatud esitama käsundisaajale peale käsundi täitmistülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest, millele tuleb lisada kulusid ja tulusidtõendavad dokumendid (kviitungid jms). VÕS § 628 lõike 2 kohaselt on käsundiandja kohustatudhüvitama üksnes vajalikud ja mõistlikud kulud. Samas võivad pooled lepingus kokku leppida, etkõik taotluse koostamise ja esitamise ning käsundi täitmisega seotud kulud sisalduvad jubalepingutasus ning eraldi kulude hüvitamist ei toimu. Kui pooled soovivad lisaks tasule ka käsunditäitmisest tekkinud kahju hüvitamist lisaks kokkulepitud tasule, siis tuleb ka selles lepingus eraldikokku leppida (VÕS § 628 lg 6).5. Poolte vastutusVÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolekohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on võimalikleppetrahvi lepingu rikkumise korral nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud.Leppetrahvi võib nõuda sõltumata sellest, kas käsundiandjale on lepingu rikkumisega tekitatudkahju (VÕS § 161). VÕS § 113 kohaselt võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisegaviivitamise korral. Leppetrahvi puhul tuleb arvestada VÕS § 159 lg-ga 2, mille kohaseltkahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuserikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Viivisenõude (VÕS §113) osas VÕS analoogset tingimust ei sätesta. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusetäitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvateskohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 näeb etteseadusliku viivise määra - Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavviimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.Lepingulistes suhetes võivad pooled aga eraldi intressimäära kokku leppida.VÕS § 106 lg 1 kohaselt on lubatud eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutusevälistamises või piiramises. Kui vastutust ei ole piiratud või välistatud, siis kehtib VÕS § 103 lg 1sätestatud reegel – võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine onvabandatav. Vabandatav on kohustuse rikkumine siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõutõttu. Vaid seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest

üksnes süü olemasolul (VÕS § 104 lg 1). Seega võivad pooled lepingus kokku leppida, et nadvastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise korral ainult siis, kui rikkumine oli toimepandud süüliselt (so kohustust rikutakse kas tahtlikult või raskelt hooletult või hooletult). Siin tulebsilmas pidada, et VÕS § 106 lg 2 kohaselt ei ole võimalik välistada vastutust või seda piiratakohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti on tühine selline kokkulepe, mis võimaldab võlgnikultäita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisilebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Samuti on seaduses ette nähtud erandid, millal eiole võimalik tugineda vastutuse piiramise sättele – nt VÕS § 645 lg 3. Vastutust piirav säte võiksolla järgmise sisuga: Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kuisee on põhjustatud süüliselt.6. Lepingu lõpetamineVÕS §-s 630 on ette nähtud, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsunditäitmiseni igal ajal üles öelda. Lepingus on aga ette nähtud, et igal ajal kuni käsundi täitmiseni võiblepingu üles öelda üksnes käsundiandja, käsundisaajal on selline õigus üksnes mõjuva põhjuseolemasolul. Selline lepingu ülesütlemise piiramine on vajalik käsundiandja õiguste ja huvidekaitsmiseks. Lepingus on sätestatud, et kui käsundiandja ütleb lepingu üles ennetähtaegseltpõhjusel, et käsundisaaja rikkus oluliselt oma lepingulisi kohustusi, siis on käsundiandjal õigusnõuda käsundisaajalt nii leppetrahvi tasumist kokkulepitud summas kui ka keelduda tasumaksmisest ja kulude hüvitamisest käsundisaajale. Muul juhul lepingu ennetähtaegselülesütlemisel on käsundiandja kohustatud tasuma käsundisaajale tasu juba tehtud töö eest ninghüvitama käsundisaaja poolt kantud mõistlikud ja vajalikud kulud vastavalt lepingu punktile 4.2.VÕS §-s 631 on sätestatud, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatukäsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõikiasjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut ülesöelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtajamöödumiseni või käsundi täitmiseni (nn mõjuv põhjus). Kuna VÕS §-s 631 sätestatud erakorralistkäsunduslepingu ülesütlemist võimaldav põhjus on hinnanguline kriteerium, tuleks vaidlustevältimiseks käsunduslepingus kokku leppida need alused, millal on pooltel õigus lepingerakorraliselt üles öelda. Sellel eesmärgil on lepingu punktis 6.2 sätestatud mõjuvate põhjusteloetelu, mida pooled võivad soovi korral täiendada.Lepingus võib aga ka kokku leppida, et korraliselt on võimalik mõlemal poolel lepingut üles öelda.Sellisel juhul võiks sõnastus olla järgmine: Mõlemal poolel on õigus leping kirjalikult üles öelda,teatades sellest teisele poolele ____________ tööpäeva ette.7. Teadete ja informatsiooni edastamineLepingus ei ole ette nähtud konkreetset info ja teadete edastamise viisi. See tähendab, et infot võibedastada nii suuliselt kui kirjalikult. Kui soovitakse, et info liigub ainult kindla kanali kaudu – nt e-maili teel – või kindlal viisil, siis tuleb seda ka eraldi lepingus välja tuua. Eranditeks on ainultlepingu ülesütlemise teade ja lepingu rikkumisest tulenev nõue, mis tuleb lepingu kohaselt esitadapoolele kirjalikus vormis.

8. LõppsättedPunkt 8.1Lepinguga on ette nähtud selle jõustumise ajaks lepingu sõlmimise (allkirjastamise) aeg. VÕS § 11lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendiallkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid võikirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kuilepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Pooled võivad aga kakokku leppida, et leping jõustub hiljem, arvates kindlast kuupäevast või sündmusest. Lause teinepool on deklaratiivse sisuga.Punkt 8.2VÕS § 13 lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei peaseda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.Käsunduslepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega on kirjaliku lepingupuhul tegemist poolte kokku lepitud vormiga. Kui soovitakse tagada seda, et ainult kirjalikusvormis lepingu muudatused omaksid õiguslikku tähendust, siis tuleb see ka eraldi lepingus väljatuua. Loomulikult tuleb meeles pidada, et VÕS § 13 lg 3 kohaselt ei või üks lepingupool sellelelepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool olinõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.Samal eesmärgi on ka lepingu punktis 7.2. sätestatud, et teade lepingu ülesütlemise kohta peabolema kirjalikus vormis ning punktis 6.1., et lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kirjalikulkokkuleppel.Punkt 8.3Esimese lausega sätestatakse poolte tahe eelkõige lahendada lepingust tulenevaid vaidlusiläbirääkimiste teel ning pöörduda kohtu poole vaid juhul, kui kokkulepet ei saavutata. Tegemist ondeklaratiivse sättega, mille järgimata jätmine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Lepingus onsätestatud ka kohaldatav õigus – Eesti Vabariigi õigusaktid. Vajadusel võivad pooled kokkuleppida ka kindla kohtualluvuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 89 lg 1 kohaselt võiblepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustusetäitmise koha järgi. Lõike 2 kohaselt loetakse vallasasja müügilepingu puhul kohustuse täitmisekohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhulkohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmisekohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- võiasukohta. Ülalnimetatud ei kehti, kui pooled on kokku leppinud teisiti.Vajadusel võivad pooled lõppsätete punkti all kokku leppida ka lepingu konfidentsiaalsuse nõude.Sätte sisu võiks olla järgmine: Leping on konfidentsiaalne. Käsundiandjal ega käsundisaajal ei oleõigust anda kolmandatele isikutele informatsiooni lepingu täitmiseks kokkulepitud tingimustekohta, välja arvatud teave, mida tuleb avalikustada seadusest tulenevalt. Korrast kõrvalekaldumineon lubatud teise lepingupoole eelneval kirjalikul nõusolekul.

Käsunduslepingu puhul kehtib aga ka VÕS-st tulenev saladuse hoidmise kohustus. VÕS § 625 lg 1kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavakssaanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidmakäsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal onasjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusesttulenevalt. Lõike 2 kohaselt säilib pärast käsunduslepingu lõppemist käsundisaajal käesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvidekaitseks.Kui pool soovib määrata lepingu täitmiseks eraldi esindaja, siis võib lõppsätete alla lisada vastavapunkti järgmises sõnastuses: „____________ (poole nimetus, nt käsundiandja) esindajaks lepingutäitmisel on ________________ (nimi), telefon _____________, e- post _________________.“9. Poolte rekvisiididLepingus on oluline fikseerida kontaktandmed ning pangarekvisiidid.