3. Käsundisaaja õigused ja kohustusedPunkt 3.2.1VÕS § 622 kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja täidab käsundi isiklikult. Punktis 3.2.1 on seeeeldus selgelt sõnastatud, et välistada olukorda, kus käsundi täitmine tehakse ülesandekskolmandale isikule, keda käsundiandja ei pruugi usaldada. Käsundisaaja võib käsundi täitmiselsellegipoolest kasutada kolmanda isiku abi.Punkt 3.2.3Käsundisaaja peab oma kohustuste täitmisel lähtuma VÕS §-s 620 sätestatud põhimõtetest, millekohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadisttuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks sellele peab ta täitma käsundi vastavalt oma teadmistele javõimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.Käsundisaaja lojaalsuskohustusega on seotud käsundi täitmise käigus teatavaks saanud salajasteasjaolude avalikustamise keeld (VÕS § 625).Punkt 3.2.4VÕS § 626 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoseskäsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida takäsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud lepingupunkt on sõnastatud selliselt, et käsundisaaja peabkindlate päevade jooksul alates kindlast sündmusest nt lepinguga kokkulepitud teenuselõpetamisest käsundiandjale kõik selle täitmise korras saadu või loodu üle andma. Soovitatav olekska, et pooled lepingus fikseerivad, mida konkreetselt peab käsundisaaja üle andma.4. Käsundisaajale makstav tasu ja kulude hüvitaminePunkt 4.1VÕS § 619 kohaselt eeldatakse, et käsunduslepingu puhul on tegemist tasuta lepinguga. Samaseeldatakse käsunduslepingu tasulisust juhul, kui käsundisaaja täidab käsundi oma majandus- võikutsetegevuses. Sellegipoolest peaksid pooled võimalike lahkarvamuste vältimiseks käsunditäitmise eest tasu maksmise ettenägemiseks tasu maksmise kohustuse lepingus selgesõnaliselt väljatooma.Kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga, siis tuleks lepingus ka täpsustada, kas tegemist on brutovõi netosummaga. Reeglina lepitakse kokku brutotasus, mis tähendab seda, et sellest summastarvestab käsundiandja maha tulumaksu enne väljamaksete tegemist.Kui tegemist on juriidilise isikuga, kes on käibemaksukohustuslane, siis tuleb eraldi välja tuua kakäibemaks.Käsitletava punkti all võivad pooled kokku leppida ka ettemaksu tasumises käsundisaajale.Vastavalt § 628 lõikele 4 võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjaltmõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Kui ettemaksu tasumises
ei ole lepingus kokku lepitud, siis ei ole käsundisaajal õigus ettemakset enne käsundi täitmiseleasumist ka nõuda.Punkt 4.2.Lepingu näidise kohaselt ei ole tasusse sisse arvestatud käsundisaaja lepinguliste kohustustetäitmisega seotud kulusid, nagu näiteks riigilõiv, bensiinikulu. Pooled võivad täiendavate kuludeloetelu ette näha kas lõplikuna (st hüvitamisele kuuluvad üksnes loetelus nimetatud kulutused) võinäitlikuna (st kui kulu ei ole loetelus nimetatud, siis see ei tähenda seda, et käsundisaaja ei võikssellele vaatamata vastava kulu hüvitamist käsundiandjalt nõuda). Kuna VÕS § 628 lõike 2 järgieeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselttekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingutsõlmimata, siis tuleks selguse mõttes ja võimalike vaidluste vältimiseks lepingus täpseltmääratleda, millised käsundisaaja kulud kuuluvad hüvitamisele lisaks kokkulepitud tasule. VÕS §624 lõike 2 kohaselt on käsundisaaja kohustatud esitama käsundisaajale peale käsundi täitmistülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest, millele tuleb lisada kulusid ja tulusidtõendavad dokumendid (kviitungid jms). VÕS § 628 lõike 2 kohaselt on käsundiandja kohustatudhüvitama üksnes vajalikud ja mõistlikud kulud. Samas võivad pooled lepingus kokku leppida, etkõik taotluse koostamise ja esitamise ning käsundi täitmisega seotud kulud sisalduvad jubalepingutasus ning eraldi kulude hüvitamist ei toimu. Kui pooled soovivad lisaks tasule ka käsunditäitmisest tekkinud kahju hüvitamist lisaks kokkulepitud tasule, siis tuleb ka selles lepingus eraldikokku leppida (VÕS § 628 lg 6).5. Poolte vastutusVÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolekohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on võimalikleppetrahvi lepingu rikkumise korral nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud.Leppetrahvi võib nõuda sõltumata sellest, kas käsundiandjale on lepingu rikkumisega tekitatudkahju (VÕS § 161). VÕS § 113 kohaselt võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisegaviivitamise korral. Leppetrahvi puhul tuleb arvestada VÕS § 159 lg-ga 2, mille kohaseltkahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuserikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Viivisenõude (VÕS §113) osas VÕS analoogset tingimust ei sätesta. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusetäitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvateskohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 näeb etteseadusliku viivise määra - Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavviimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.Lepingulistes suhetes võivad pooled aga eraldi intressimäära kokku leppida.VÕS § 106 lg 1 kohaselt on lubatud eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutusevälistamises või piiramises. Kui vastutust ei ole piiratud või välistatud, siis kehtib VÕS § 103 lg 1sätestatud reegel – võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine onvabandatav. Vabandatav on kohustuse rikkumine siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõutõttu. Vaid seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest