Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...

Meetme 1.3 perioodi 2004–2006 

lõpparuanne 

Eesti riikliku arengukava Euroopa 

Liidu struktuurifondide 

kasutuselevõtuks – ühtse 

programmdokumendi 2004–2006 

lõpparuanne meetme tasandil 

Riik: Eesti 

Prioriteet nr 1: Inimressursi 

arendamine 

Meede 1.3: Võrdsed võimalused 

tööturul 

Autor: 

Sotsiaalministeerium 

Aruandluse periood: 

01.01.2004–30.06.2009 

Viimati täiendatud: 16.02.2010

LÜHENDID 

EK – Euroopa Komisjon 

EL – Euroopa Liit 

ESF – Euroopa Sotsiaalfond 

FVO – Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakond 

JAP – Joint Assessment of Employment Priorities 

KOV – kohalik omavalitsus 

MTÜ – mittetulundusühing 

RA – rakendusasutus 

RAK – riiklik arengukava 

RHS – riigihangete seadus 

RÜ – rakendusüksus 

SFOS – struktuurifondide operatiivsüsteem 

SoM – Sotsiaalministeerium 

THA – Tööhõiveamet 

TTA – Tööturuamet 

TTO – Sotsiaalministeeriumi tööturu osakond

SISUKORD 

PEATÜKK 1: RAKENDUSRAAMISTIK 6 

1.1 MEETME EESMÄRGID JA JUHTIMISKORRALDUS 6 

1.1.1 Meetme eesmärk 6 

1.1.2 Rakendamise alusdokumendid 6 

1.1.3 Juhtimiskorraldus, sh seire korraldus 8 

1.1.4 Aruandlusperioodi jooksul aset leidnud olulisemad muudatused 10 

1.2 MUUTUSED RIIKLIKUS, PIIRKONDLIKUS, VALDKONNA POLIITIKAS 11 

1.2.1 Olukord tööturul 2004 – 2009 I poolaasta 11 

1.2.2 Muutused eesmärgi 3 poliitilises tugiraamistikus 17 

1.3 TÄIENDAVAD TOETUSED JA NENDE KOOSKÕLA STRUKTUURIFONDIDEGA 19 

1.4 ÕIGUSRAAMISTIK 20 

PEATÜKK 2: MEETME RAKENDAMISE ÜLDINE PROGRESS 22 

2.1 KOKKUVÕTE PROJEKTIDE TAOTLEMISE PROTSESSIST MEETME TASANDIL 22 

2.1.1 Taotluste arv 22 

2.1.2 Vastavaks tunnistatud taotluste arv ja taotletud summa 22 

2.2 KUMULATIIVNE FINANTSPROGRESS 23 

2.3 SEKKUMISVALDKONNAD 24 

2.4 KATKESTAMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 24 

2.5 RIKKUMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 26 

2.6 VAIETE SISU (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 32 

2.7 KOKKUVÕTE JÄRELEVALVETOIMINGUTEST 35 

2.7.1 Paikvaatlused: kokkuvõte peamistest leidudest 35 

2.7.2 Makseasutuse kontrollid 35 

2.8 HORISONTAALPOLIITIKAD 37 

2.8.1 Meetme 1.3 horisontaalsete näitajate saavutamine 37 

2.8.2 Horisontaalpoliitikate indikaatorite saavutustasemed 38 

2.8.3 Regionaalpoliitika 39 

PEATÜKK 3: MEETME 1.3 RAKENDAMISE PROGRESS 42 

3.1 MEETME 1.3 SISULINE PROGRESS 42 

3.2 RAKENDUSASUTUSE HINNANG MEETME 1.3 RAKENDAMISELE 43 

3.2.1 Hinnang rakendamisele 43 

3.2.2 Hinnang läbivate näitajate saavutamisele, väljundindikaatoritele ja tulemusindikaatoritele 44 

3.2.3 Hinnang finantsprogressile 44 

3.2.4 Ülevaade olulisemates probleemidest meetme rakendamisel 45 

3.3 MEETMES 1.3 LÕPETAMATA, KOHTU- VÕI HALDUSMENETLUSE TÕTTU PEATATUD 

PROJEKTID 47 

3.4 ARUANDE ESITAMISE HETKEKS LAHENDAMATA RIKKUMISED 48 

3

3.5 LOOTUSETUD TAGASINÕUDED 50 

PEATÜKK 4: PROGRAMMI HALDAMINE JA JUHTIMINE 51 

4.1 ÜLEVAADE MEETME RAAMES LÄBI VIIDUD HINDAMISTEST JA UURINGUTEST 51 

4.2 ÜLEVAADE OLULISEMATEST PROBLEEMIDEST KOGU PROGRAMMI JA MEETMETE 

RAKENDAMISEL 53 

4.3 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL ÜLEVAATEKOOSOLEKUL TEHTUD 

KOMMENTAARIDE VÕI MUUDATUSSOOVITUSTE ALUSEL 54 

4.4 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL AUDITEERIMISKOOSOLEKUL 

TEHTUD MÄRKUSTE VÕI PARENDUSNÕUETE ALUSEL 54 

4.5 MEETME JUHTKOMISJONI, PRIORITEEDI JUHTKOMISJONI VÕI RAK SEIREKOMISJONI 

TEHTUD SOOVITUSED MEETME RAKENDAMISE KOHTA 54 

4.6 MEETMEPÕHISED TEAVITUSTEGEVUSED 55 

4

LÜHIKOKKUVÕTE 

Riikliku arengukava (edaspidi RAK) 2004–2006 meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” 

rakendusasutuseks (edaspidi RA) on Sotsiaalministeerium ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) 

Tööturuamet (edaspidi TTA) ning alates 1. maist 2009 Sotsiaalministeeriumi finants- ja 

varahalduse osakond (edaspidi FVO). 

Meetme üldine eesmärk on töötuse ning seeläbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse 

laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse 

suurendamine. 

Meede avanes 19.07.2004 ning viimased projektid lõppesid 30.06.2009. Sellel perioodil tehti 

toetuse rahuldamise otsus 135 projekti kohta, millest 4 projekti katkestati ilma tegevusi 

alustamata. Rakendatud projektide abikõlblikke kulutusi oli kokku 22 009 388 euro ulatuses, 

mis moodustab 99% meetme ESF toetusest. Perioodi jooksul osutati meetme kaudu aktiivseid 

tööturuteenuseid 30 578 inimesele. 

Meetme kogueelarve on perioodi jooksul muutunud – meetme esialgne eelarve oli 

33 038 648 EUR, millest ESF osa oli 26 430 918 EUR. 2009. aasta aprillis toimus viimane 

meetme eelarve vähendamine, mille järel jäi lõplikuks meetme eelarveks 28 801 306 EUR, 

millest ESF osa oli 22 193 576 EUR. Vahendeid suunati ümber prioriteedi sees, tagamaks 

meetmete maksimaalne indikaatorite saavutamine. Kõige enam suunati vahendeid meetmesse 

1.1, väiksemal määral ka meetmesse 1.2. 

RA hindab meetme tulemuslikkust heaks. 

SISSEJUHATUS 

Käesolev meetme 1.3 seirearuanne kajastab „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu 

struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006” meetme 1.3 

„Võrdsed võimalused tööturul” elluviimist. Aruanne hõlmab nii finantsilist kui sisulist 

informatsiooni meetme rakendamise kohta. 

Aruande aluseks on struktuurivahendite keskregister, varasemad meetme 1.3 seirearuanded, 

meetme 1.3 Tööturuameti 2008. a seirearuanne ning FVO meetme 1.3 lõpparuanne. 

5

PEATÜKK 1: RAKENDUSRAAMISTIK 

1.1 MEETME EESMÄRGID JA JUHTIMISKORRALDUS 

Programmiperioodiks 

planeeritud meetme 

abikõlblikud kulud 

(EUR)* 

Kinnitatud 

projektide 

eelarved (EUR)* 

% 

planeeritud 

abikõlblikest 

kuludest 

Tehtud 

abikõlblikud 

kulutused 

(EUR)* 

% 

planeeritud 


kuludest 

28 801 306 36 823 514 128% 30 519 670 106% 

Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (10.11.2009) 

* Summades kajastub ELi struktuurifondide ja Eesti riigi osalus ning Eesti avaliku sektori omafinantseering, 

kuna vastavalt RAK rahastamiskavale ei ole enamiku meetmete juures planeeritud erasektoripoolset rahastamist. 

Summades ei sisaldu lootusetute tagasinõuete info, mis deklareeritakse EK-le sulgemise kuluaruandes. 

Programmiperioodiks 

planeeritud meetme 

abikõlblikud kulud – 

EL osalus (EUR) 

Kinnitatud 

projektide 

eelarved – EL 

osalus (EUR) 

% 

planeeritud 


kuludest 

Tehtud 

abikõlblikud 

kulutused (EUR) 

% 

planeeritud 


kuludest 

22 193 576 28 479 162 128% 22 009 388 99% 


Meetme raames on korraldatud 6 taotlusvooru ning rahuldatud 135 projektitaotlust. Esialgsete 

rahuldamisotsuste alusel on meetmes 1.3 toetust määratud 42 185 544 euro ulatuses, mis on 

190% lõplikust meetme ESF eelarvest. Valdavalt pole projektide eelarveid täies ulatuses 

kasutatud ning seetõttu on vabanenud toetust suunatud uutesse voorudesse, samuti on 

tegevuste käigus tegevuste ärajäämise tõttu projektide eelarveid vähendatud. 

1.1.1 Meetme eesmärk 

Meetme üldine eesmärk on töötuse ning seeläbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse 

laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse 

suurendamine. 

Meetme spetsiifilised eesmärgid on: 

• integreerida kiiremini ja ulatuslikumalt tööturule töötuid ning töötajaid, kes on saanud 

koondamisteate ja on seega reaalses ohus töötuks jääda; 

• võimaldada riskirühmadele paremat ligipääsu tööturule; 

• tõsta tööturuteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti. 

1.1.2 Rakendamise alusdokumendid 

Euroopa Liidu (EL) tööhõivestrateegia 

2003. a Euroopa Nõukogu poolt kolmeks aastaks vastu võetud tööhõivesuunised keskenduvad 

täistööhõive saavutamisele ja kvaliteetsemate ning suurema arvu töökohtade loomisele. EL 

tööhõivestrateegias on püstitatud järgmised eesmärgid: 

6

• Täistööhõive – vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu otsustele on peaeesmärgi täitmiseks 

püstitatud järgmised tööhõive eesmärgid: 

o saavutada tööhõive määr 67% aastaks 2005 ja 70% aastaks 2010; 

o saavutada naiste tööhõive määr 57% aastaks 2005 ja 60% aastaks 2010; 

o saavutada vanemaealise elanikkonna (55–64-aastased) tööhõive määr 50% 

aastaks 2010. 

• Tööelu kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmine – kvaliteedi tõstmise all mõeldakse nii tööd 

iseloomustavaid tunnuseid (nt töökeskkond, -ohutus, töösuhete paindlikkus ja 

turvalisus) kui tööturgu laiemas tähenduses (nt elukestev õpe, karjääri planeerimine, 

töö- ja pereelu ühitamine) ning arvestatakse, et tööhõive suurendamine peab toimuma 

paralleelselt üldise (tööjõu) tootlikkuse kasvuga. 

• Sotsiaalse sidususe ja kaasatuse tugevdamine – tööhõive on sotsiaalse kaasamise 

oluliseks vahendiks ning seega tuleb hõives osalemise soodustamiseks tagada võrdne 

ligipääs tööhõivele kõikidele, kes suudavad töötada. 

Eesti tööhõive prioriteetide ühishinnang (Joint Assessment of Employment Priorities 2001 – 

JAP 2001) ning selle rakendamise 2002. ja 2003. aasta eduraportid. Dokumendis on välja 

toodud sotsiaal- ja majandusarenguga seotud valdkonnad, mida tööhõivepoliitika abil on 

võimalik tugevdada. 

JAP-s on sätestatud järgmised prioriteedid: 

• kutseharidusreformi lõpuleviimine; 

• täiskasvanutele elukestva õppe võimaluste pakkumine; 

• aktiivsetele tööturumeetmetele keskendumine (pöörates seejuures erilist tähelepanu 

erinevatele riskirühmadele); 

• riigi tööturuasutuste administratiivse võimekuse tõstmine; 

• tööpuuduse regionaalsete erinevuste vähendamine; 

• soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul. 

Tööhõive tegevuskava 

Eesti tööhõive tegevuskava lähtub EL-i tööhõivestrateegias ja suunistes seatud eesmärkidest. 

Tööhõive tegevuskava annab ülevaate Eesti hetkeolukorrast, senini läbiviidud olulisematest 

tegevustest ning sätestab konkreetsed eesmärgid, tegevused ja ressursid tööhõive tõstmiseks 

aastatel 2004–2006. 

Alates 2005. aastast on tööhõive tegevuskava integreeritud majanduskasvu ja tööhõive 

tegevuskavasse. Nimetatud dokumenti koostatakse Riigikantselei koordineerimisel ning 

Sotsiaalministeerium vastutab selle tööhõivet puudutava osa koostamise ja elluviimise eest. 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks 

(edaspidi tegevuskava) 

Tegevuskava on Vabariigi Valitsuse programmdokument, mis koondab valitsuse peamised 

eesmärgid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks aastatel 2005–2007. Valitsus kiitis tegevuskava 

heaks 13.10.2005. Tegevuskava koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu uuenenud Lissaboni 

strateegia koondsuunistega, mis jagunevad kolme valdkonna vahel: makromajandus, 

mikromajandus ja tööhõive. 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava on seotud meetmetega 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4. 

7

2003. ja 2004. a koostati Sotsiaalministeeriumis koostöös erinevate sotsiaalpartnerite ja 

ministeeriumite esindajatega tööturumeetmete kontseptsioon. Kontseptsiooni eesmärgiks oli 

kaardistada Eesti tööturusüsteem, analüüsida tööturumeetmete sisu ja meetmete pakkumise 

korraldust ning töötada välja uus tööhõivestrateegia. Kontseptsioon määratles 

tegevusvaldkonnad ja meetmed tööhõive suurendamiseks ja tööturult tõrjutuse 

vähendamiseks, käsitles tööturumeetmete osutamise põhimõtteid, tööturuteenuseid ja -toetusi 

ning riskirühmade tööle aitamise meetmeid. Kontseptsiooni läbivaks ideeks oli teenuste 

sihitatud pakkumine juhtumikorralduslike põhimõtete (mida varem Eestis ei olnud 

praktiseeritud) rakendamise kaudu. Eesti Vabariigi Valitsus kiitis kontseptsiooni heaks 

3. juunil 2004. a. Vastusena sellele, et senine teenuste valik oli Eestis olnud väga ühekülge ja 

paindumatu ning liiga vähe oli pööratud tähelepanu riskigruppide vajadustele, tõi 

kontseptsioon välja uued tööturuteenused tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Eesmärgiks 

oli suurendada tööturuteenuste paindlikkust ning pakkuda erinevatele riskigruppidele ja 

indiviididele konkreetselt nende vajadustele vastavat abi. 

2004. a vastu võetud tööturumeetmete kontseptsioon (selles kaardistatud ja analüüsitud 

põhimõtted) oli otseseks aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse väljatöötamisele. 2006. a 

jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel reguleeritakse aktiivsete 

tööturumeetmete osutamist ning makstakse tööturutoetusi. Alates 1. maist 2009 osutatakse 

aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid Eesti Töötukassa kaudu. 

Peamised teenuste osutamise põhimõtete muudatused, mis kaasnesid 2004. a vastu võetud 

tööturumeetmete kontseptsiooniga ning mis seaduse kujul jõustusid 2006. a tööturuteenuste ja 

-toetuste seaduses, olid järgmised: tööturuteenused lähtuvad asjatundlikust teenuse vajaduse 

hindamisest, milles võetakse arvesse iga kliendi erialased teadmised, oskused jm. Abi 

andmise peamiseks põhimõtteks tööturumeetmete pakkumisel Eestis on individuaalne, 

juhtumikorralduslik lähenemine. Uuteks rakendatavateks tööturuteenusteks on 

kontseptsioonis ning selle põhjal valminud seaduses tööpraktika ja tööharjutus ning puudega 

inimeste tööhõive toetamiseks mõeldud teenused (tööruumide ja -vahendite kohandamine, 

töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine, abistamine tööintervjuul, 

tugiisikuga töötamine). Töömeetodina kasutatakse individuaalse tööotsimiskava koostamist. 

Läbivaks põhimõtteks on töötute aktiviseerimine ja individuaalne lähenemine teenuste 

pakkumisel, mis aitab ennetada pikaajalist töötust. Eesmärgiks on lühendada töötuna oleku 

kestust ja suunata inimesed toetuste saamiselt tööle. 

Täpsem ülevaade alusdokumentidest ja nendes tehtud muudatustest on peatükis 1.2.2. 

1.1.3 Juhtimiskorraldus, sh seire korraldus 

Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusasutuseks on Sotsiaalministeeriumi 

tööturu osakond ja rakendusüksuseks oli kuni 30. aprillini 2009 Tööturuamet, alates 

2009. aasta 1. maist on meetme RÜ-ks Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna 

struktuuritoetuste talitus. 

Rakendusasutus 

Meetme 1.3 rakendusasutuse funktsioonid on osakondade kaupa kindlaks määratud SoM-i 

põhimääruses, osakondade põhimäärustes ning ametnike tasandil ametijuhendites. 

8

Tööturu osakonna ülesanded seoses meetme 1.3 rakendamisega on: 

• moodustada prioriteedi ja meetme juhtkomisjon ja kehtestada selle töökord; 

• korraldada Euroopa Sotsiaalfondi ja 1. prioriteedi teavitamise tegevusi; 

• välja töötada meetme 1.3 elluviimiseks vajalikud rakendusaktid (meetme 

tingimuste määrus, meetme seire läbiviimise kord, meetme juhtkomisjoni 

käskkiri); 

• tagada TTA poolt elluviidavate projektide üle riikliku järelevalve toimingute 

läbiviimine; 

• tagada meetme ja prioriteedi seirearuandluse koostamine; 

• osaleda uue programmiperioodi väljatöötamisel. 

TTO ESF koordinatsioonijuhi ja 3 peaspetsialisti ametijuhendites on sätestatud täpsemalt 

nende tööülesanded ja vastutus. Seoses perioodi 2007–2013 rakendamisega on TTO 

peaspetsialistide arv kasvanud, kuid nende tegevusi siin aruandes ei kajastata. 

SoM jälgib meetme 1.3 rakendamist RÜ esitatud seirearuannete ning läbiviidud auditite 

kaudu. Aruannete analüüsimine ja rakendusüksuse tegevusele hinnangu andmine meetme 1.3 

raames on SoM tööturuosakonna ning finants- ja varahalduse osakonna ülesanne. 

Struktuuritoetuse auditeerimisega tegelevad siseauditi juht ja üks siseaudiitor. Siseaudiitorite 

täpsemad kohustused on määratud ametijuhendites. 

Rakendusüksus 

Tööturuametis täitsid RÜ ülesandeid ESF osakond ja haldusosakond. ESF osakonna 

ülesanded olid järgmised: 

• Euroopa Liidu struktuurifondide tegevuste koordineerimine Tööturuametis ja 

kohalikes osakondades; 

• ESF-i toetuste taotluste menetlemine ning taotluste tehnilise ja finantsvastavuse 

hindamise korraldamine; 

• projektitaotluste liikumise koordineerimine otsustusprotsessis; 

• toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ettevalmistamine ja 

kooskõlastamine taotlejatega; 

• abitaotluste haldusotsuste ettevalmistamine ja kooskõlastamine taotlejatega; 

• koostöös haldusosakonnaga väljamaksete ja alusetult väljamakstud summade 

tagasinõudmise korraldamine; 

• partnerite ja kasusaajate teavitamine ja järelevalve; 

• rakendatavate projektide seire (järelevalve, kohapealne kontroll ja aruandlus) 

korraldamine vastavalt kehtestatud järelevalve ja seire protseduurile; 

• andmete esitamine meetme 1.3 aruandluse jaoks; 

• struktuurifondide infosüsteemi haldamine. 

Haldusosakonna ülesanded olid: 

• ESF projektide rahaliste väljamaksete arvestuse pidamine ning 

väljamakseprognooside koostamine ja makseasutusele esitamine; 

• ESF toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemine; 

• ESF toetuste väljamaksete ja alusetult väljamakstud summade tagasinõudmise 

korraldamine ning rikkumisest ja pettusest teavitamine (sh registri pidamine 

esinenud vigade, valeandmete esitajate ja rikkumiste kohta); 

9

• Euroopa Komisjonilt rahaliste vahendite taotlemiseks maksetaotluse, 

maksekorralduse ja kuludeklaratsiooni koostamise ja makseasutusele esitamise 

korraldamine ning andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni 

koostamiseks. 

TTA peadirektor tegi taotleja ja taotluse vastavushindamise ja taotluste rahuldamise või 

mitterahuldamise otsused. Kui toetuse taotlejaks oli Tööturuamet, tegi taotluse rahuldamise 

või rahuldamata jätmise otsuse sotsiaalminister. 

14.02.2009 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega jõustus seaduse § 105 3 , 

millega lõpetati Tööturuameti tegevus alates 30. aprillist 2009. Tööturuteenuste ja -toetuste 

seaduse järgsed tegevused võttis üle Töötukassa, perioodi 2004–2006 rakendusüksuse 

ülesanded Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakond. 

Meetme juhtkomisjon 

Meetme 1.3 juhtkomisjoni ülesanneteks on: 

• jälgida meetme eesmärkide saavutamist ja vajadusel teha ettepanekuid meetme 

eesmärkide paremaks saavutamiseks; 

• kiita heaks meetme seirearuanded; 

• vaadata läbi meetmele laienevad tulemuslikkuse hindamise aruannetes esitatud 

peamised järeldused ja soovitused ning jälgida soovituste elluviimist meetme 

piires; 

• teha ettepanekuid programmitäiendi muutmiseks riikliku arengukava inimressursi 

arendamise prioriteedi juhtkomisjonile. 

Meetme juhtkomisjon on kohtunud vähemalt ühe korra aastas, et tutvuda meetme arenguga ja 

aastaaruandega ning et viimane heaks kiita. Juhtkomisjoni töökorraldus on perioodi jooksul 

samaks jäänud, igal aastal on muutunud juhtkomisjoni liikmete nimekiri. 

Lisaks meetme aastaaruannete kooskõlastamisele on kõik meetme määrused saadetud 

juhtkomisjonile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Juhtkomisjoni osalus määruste 

kommenteerimisel on olnud tagasihoidlik. 

1.1.4 Aruandlusperioodi jooksul aset leidnud olulisemad muudatused 

Meetme 1.3 rakendamist on kogu perioodi jooksul mõjutanud peamiselt meetme rakendamise 

ümberkorraldamine aastal 2005, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse jõustumine, 

Tööturuameti likvideerimine ning perioodi 2004–2006 pikendamine. 

2004. a sügisel viis SoM-i siseaudit läbi meetme 1.3 auditi. Veebruaris 2005 peatas RM THAde 

maksed; põhjuseks toodi kahtlus, et TTA ja THA-de vahel ei ole tagatud kohustuste 

lahusus ning menetlemisel ei ole järgitud taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi. RM andis 

SoM-le korralduse kujundada senine süsteem ümber ning rakendada meedet kahes osas. Kava 

alusel hakati rakendama riiklike tööturuasutuste (Tööturuamet ja tööhõiveametid) 

läbiviidavaid projekte. Sotsiaalministeerium menetles taotlusi ning tegi taotluste rahuldamise 

otsused, et tagada kohustuste lahusus Tööturuameti ja tööhõiveametite (TTA piirkondlike 

osakondade) projektide puhul. Teiste toetuse saajate projektide menetlemine ja rakendamine 

jätkus senisel kujul. 

10

01.01.2006 jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS), mille eesmärgiks on saavutada 

võimalikult kõrge tööhõive ning vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust parema 

teenuste ja toetuste sihtkasutuse, kliendikesksuse ja tõhususega. Seadus reguleerib töötuna ja 

tööotsijana arvelolemist, tööturuteenuste osutamist ning töötutoetuse, stipendiumi ja 

sõidutoetuse maksmist. Täiendati varasemat tööturuteenuste valikut ning teenuste ja toetuste 

saamise tingimusi. 

1. maist 2009 võttis Sotsiaalministeerium seoses Tööturuameti likvideerimisega 

(Tööturuameti likvideerimise alus on Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 105³) üle 

Tööturuameti kui RAK meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” rakendusüksuse rolli. 

Rakendusüksuse rolli täidab Sotsiaalministeeriumi FVO struktuuritoetuste talitus. 

2008. alguses algatas Rahandusministeerium „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse” 

muudatuse, millega pikendati abikõlblikkuse perioodi nelja kuu võrra – varasema 31.08.2008 

asemel kehtestati 31.12.2008. Perioodi pikenemise tõttu muutis SoM meetme 1.3 määrust, 

võimaldades taotleda projektide eelarve suurendamist. Lisaks valmistati uus määrus, mille 

alusel toetati tööharjutuskeskuste arendamist. 2008. aasta lõpus esitas Eesti Euroopa 

Komisjonile taotluse pikendada perioodi seoses majanduskriisi ning vabade vahenditega kuni 

30.06.2009. Toetuse kasutamiseks muutis SoM tööharjutuskeskuste määrust ning kuulutas 

selle alusel välja uue taotlusvooru. Täpsemalt punktides 1.4 ning 2.1.2. 

1.2 MUUTUSED RIIKLIKUS, PIIRKONDLIKUS, VALDKONNA POLIITIKAS 

1.2.1 Olukord tööturul 2004 – 2009 I poolaasta 

Tööhõive 

Aastatel 2004–2008 võis Eesti tööturul täheldada positiivseid arenguid. Kiire majanduskasv 

tõi endaga kaasa hõivatute arvu pideva suurenemise ja töötuse vähenemise. Kokkuvõttes 

kasvas hõivatute arv aastatel 2004–2008 61 000 võrra ning töötute arv langes 25 300 võrra. 

Soodne majanduskeskkond ning nõudluse kasv võimaldasid tööturule naasta ka pikaajalistel 

töötutel ja mitteaktiivsetel. Mitteaktiivsete arv langes 40 800 võrra, sealhulgas heitunud 

isikute arv vähenes koguni kolm korda, 17 700 inimeselt 5 500 inimeseni. 

Järsk pööre toimus 2008. aasta teisel poolaastal ja eriti 2009. aasta esimesel poolel, kui 

ülemaailmse majanduskriisi mõjud jõudsid ka Eesti tööturule. Eksportturgude 

kokkutõmbumise ning sisenõudluse järsu vähenemise tõttu olid paljud ettevõtjad sunnitud 

oma töötajaid koondama, saatma neid sundpuhkusele või rakendama osalist tööaega. 

Tagajärjeks oli enneolematult kiire hõive langus ja töötuse tõus. 2009. aasta II kvartalis oli 

hõivatute arv langenud juba 2003. aasta tasemele, töötute arv aga kasvanud 2001. aasta 

tasemele (vt tabel 1). 

Tabel 1. 15–74-aastaste hõiveseisundi muutused 2004 – 2009 I poolaasta 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 I 

p.a. 

SKP kasv, % 7,5 9,2 10,4 6,3 -3,6 -15,6 

Tööhõive kasv, % 0,2 2,0 6,4 1,4 0,2 -8,2 

Hõivatud (tuh) 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 602,4 

11

Töötud (tuh) 63,6 52,2 40,5 32,0 38,3 85,6 

Mitteaktiivsed (tuh) 388,7 389,0 362,3 359,0 347,9 350,9 

Aktiivsuse määr (15–64), % 69,5 69,6 72,1 72,5 73,6 73,5 

Tööhõive määr (15–64), % 62,6 64,0 67,7 69,1 69,5 64,2 

Töötuse määr (15–74), % 9,7 7,9 5,9 4,7 5,5 12,5 

Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 

Kuni 2008. aastani suurenes tööga hõivatute arv nii meeste kui naiste seas. Naiste tööhõive 

määr kasvas alates 2001. aastast ja ulatus 2008. aasta keskmisena 66,3%-ni, mis oli tunduvalt 

kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja Lissaboni eesmärk aastaks 2010 (60%). 

Majanduskriisi mõjul langes naiste hõivemäär 2009. aasta II kvartalis 63,2%-ni, kuid ületas 

endiselt Lissaboni eesmärki. Meeste hõive langes tunduvalt kiiremini ning jõudis seetõttu 

naistega ligikaudu samale tasemele (vt joonis 1). Nii järsku hõivelangust ei ole Eesti tööturul 

varem nähtud. 

80 

75 

Mehed 

Naised 

70 

65 

60 

55 

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Joonis 1. Meeste ja naiste hõivemäär 2004 – 2009 I poolaasta, % 


Majanduslangus mõjutas kõige enam noorte ja meeste hõivet, vanemaealiste (55–64-aastased) 

hõive vähenes minimaalselt. Vanemaealiste hõive määr on Eestis olnud juba aastaid üks 

Euroopa Liidu kõrgemaid. Eesti ületas Lissaboni eesmärgi (50%) juba 2002. aastal ja oli 

2008. aastal riikide järjestuses 62,2%-ga Rootsi järel teisel kohal. 2009. aasta II kvartalis 

langes vanemaealiste hõive määr 61,2%-ni. Vanemaealiste naiste kõrget hõivet on mõjutanud 

naiste pensioniea järk-järguline tõus, mille tõttu naised lahkuvad tööturult hiljem, tõstes sel 

viisil ka vanemaealiste hõivemäära tervikuna. 

Hõivestruktuuris väheneb jätkuvalt primaarsektori osatähtsus. 2008. aastal moodustasid 

põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses töötajad ainult 3,9% hõivatutest ning 

tertsiaarsektori osatähtsus oli tõusnud 60,7%-ni. Viie aasta jooksul suurenes kõige enam 

ehituse alal töötajate arv, mis moodustas veidi üle poole kogu hõive juurdekasvust. Kui 

võrrelda 2008. aasta II kvartalit, mil hõivatute arv oli veel kõrgpunktis, 2009. aasta II 

kvartaliga, siis selgub, et kõige enam kannatasid majanduslanguses just ehitussektor ja töötlev 

tööstus, kus hõive vähenes kokku enam kui 60 000 inimese võrra. Ametialade võrdlus näitab, 

et peamiselt tabas langus sinikraede ametikohti. 

12

Valdav enamik hõivatutest töötab täisajaga (92,8%). Sarnaselt teistele uutele Euroopa Liidu 

liikmesriikidele on osaajaga töötajate osatähtsus Eestis väga madal. 2008. aastal vähenes 

osaajaga töötajate arv ja osakaal veelgi, moodustades ainult 7,2% hõivatutest. Majanduskriisi 

tõttu hakkas osaajaga töötajate arv 2008. aasta IV kvartalis kasvama ja kasvas edasi 

2009. aasta alguses. II kvartalis ulatus osaajaga töötajate osatähtsus juba 11,7%-ni, mis oli 

kõrgeim näitaja uute liikmesriikide seas. 

Töötus 

Positiivse majanduskasvu mõjul langesid töötute arv ja töötuse määr aastatel 2004–2007 

ligikaudu 2 korda. Kui veel 2008. aasta esimesel poolel töötus vähenes ning jõudis koguni 

1992. aasta tasemele, siis alates III kvartalist avaldus majanduskriisi mõju ka töötuse 

näitajates. Võrreldes 2008. aasta II kvartali töötust 2009. aasta II kvartaliga suurenes töötute 

arv ligikaudu 65 000 inimese võrra ehk üle kolme korra. Eriti kiire oli meeste töötuse kasv 

2009. aasta esimesel poolel, mil töötute meeste arv tõusis möödunud 12 kuu jooksul ligemale 

4 korda. 

Üldine tööturu olukorra halvenemine 2008. aastal mõjus negatiivselt eelkõige riskirühmade 

olukorrale. Noorte töötus, pikaajaline töötus ja mitte-eestlaste töötus, mis viimasel kolmel 

aastal oli järjepidevalt vähenenud, asendusid uuesti tõusuga (tabel 2). 

Tabel 2. Riskirühmade töötuse määra dünaamika, 2004 – 2009 I poolaasta, % 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 

I pa 

Noorte töötuse määr (15–24) 23,5 15,9 12,0 10,0 12,0 25,8 

Pikaajalise töötuse määr, % 5,0 4,2 2,8 2,3 1,7 3,1 

Mitte-eestlaste töötuse määr, % 16,0 13,1 9,9 7,0 8,2 16,9 

Allikas: Tööjõu-uuring, Statistikamet 

Noorte töötus, mis viimasel kolmel aastal oli järjepidevalt vähenenud, pöördus 2008. aasta 

teisel poolel uuesti tõusule. Aasta lõpus ulatus noorte töötuse määr 15,8%-ni, mis oli üle kahe 

korra enam kui aasta tagasi. 2009. aasta alguses jätkus veelgi kiirem tõus ning II kvartalis 

ulatus noorte töötuse määr juba 27%-ni. Arvuliselt suurenes noorte töötute arv pooleteise 

aasta jooksul 15 000 võrra, neist umbes 12 000 olid mehed. Enneolematult kiirelt kasvaski 

noorte meeste töötuse määr – ca 8%-lt 34%-ni. Veel 2008. aasta alguses oli meeste ja naiste 

töötus võrdne, kuid 2009. aasta II kvartalis oli töötuse määrade lõhe juba kahekordne. Kui 

varasematel aastatel haritud ja aktiivsetel noortel tavaliselt tööle saamisega probleeme ei 

tekkinud, siis nüüd majanduskriisi tingimustes on töökoha leidmine keeruline ka värsketel 

ülikoolilõpetajatel. Olukorda raskendab asjaolu, et just lähiaastatel, mil tööjõunõudlus on 

madalseisus, saabub tööturule laulva revolutsiooni põlvkond. 

13

% 35 

30 

32,2 

25 

22,4 

20 

15 

10 

5 

21,2 

16,6 

14,9 

14,7 

10 

12,1 

7,1 

12,6 

11,3 

17,3 

0 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 I p.a. 

Mehed 

Naised 

Joonis 2. 15–24-aastaste meeste ja naiste töötuse määr 2004 – 2009 I poolaasta, % 


Pikaajaline töötus vähenes pidevalt kogu vaadeldava perioodi jooksul. Kui 2004. aastal oli 

pikaajaliselt töötuid 33 200, siis aastal 2008 ainult 11 800. Aastatel 2004–2007 olid ligikaudu 

pooled töötutest tööd otsinud kauem kui aasta. 2008. aastal langes aga pikaajaliselt töötute 

osatähtsus lühiajalise töötuse kiire kasvu tõttu 31%-ni. Töötuse püsimise ja edasise kasvu 

taustal on põhjust oletada, et lähiaastatel on pikaajaline töötus kujunemas suureks 

probleemiks. 2009. aasta esimese poolaasta tulemused näitavad, et pikaajaliselt töötute arv 

ongi juba kahekordistunud ja tõenäoliselt kasvutrend jätkub. 

Mitte-eestlaste töötuse määr on eesti keele oskuse puudumise tõttu alati olnud kõrgem kui 

eestlastel. Majanduse kasvu perioodil töötuse lõhe eestlaste ja teiste rahvuste vahel vähenes, 

kuid suurenes taas 2009. aasta esimesel poolel. Mitte-eestlaste töötuse määr ulatus 2009. aasta 

teises kvartalis 17,6%-ni, samas kui eestlaste töötuse määr oli 6,3 protsendipunkti võrra 

madalam. Soo lõikes mõjutas tööturu olukorra muutus enim mitte-eestlastest mehi, kelle 

töötuse määr 2009. aasta teises kvartalis ületas 9 protsendipunktiga eesti meeste töötust. 

Mitte-eestlaste töötus on kõrgem ka seetõttu, et mitte-eestlased on eestlastega võrreldes 

aktiivsemad tööotsijad. Eestlased loobuvad tööotsingutest sagedamini ja muutuvad 

mitteaktiivseteks. Näiteks heitunute seas oli 2008. aastal eestlasi ligikaudu 2/3. 

Tööpuudust Eestis iseloomustavad ka suured regionaalsed erinevused. Aastatel 2004–2008 

erines tööpuudus regiooniti üle kahe korra. Keskmine töötuse määr varieerus 2008. aastal 

4,4%-st Põhja-Eestis (pealinna regioon) kuni 10%-ni tööstuslikus Kirde-Eestis, mille 

elanikkonnast valdava osa (83%) moodustavad mitte-eestlased. 2009. aastal kasvas töötus 

kogu Eestis, eriti kiire oli kasv siiani madala töötusega silma paistnud regioonides. Seetõttu ka 

erinevused regionaalsetes töötuse määrades vähenesid. 2009. aasta II kvartalis ulatus töötuse 

määr juba kõikides regioonides rohkem kui 10%-ni (10,5%-lt Lõuna-Eestis 18,7%-ni Kirde- 

Eestis). 

Registreeritud töötus 

Registreeritud töötus on Eestis alati olnud ligikaudu poole võrra väiksem kui tegelik töötus 

(ILO töötus), kuid paaril viimasel aastal on töötud hakanud ennast sagedamini arvele võtma 

(joonis 3). Põhjuseid on siin mitmeid. 2006. aastal jõustus uus tööturuteenuste ja -toetuste 

seadus, millega lisandus mitmeid uusi teenusi ja toetusi. Samuti avaldas mõju ravikindlustuse 

14

tagamine kõigile registreeritud töötutele alates 1. jaanuarist 2007. Arvele võtavad ennast 

sagedamini ka need töötuks jäänud inimesed, kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist 

või töötutoetust 1 . 

tuhat 90 

80 

85,6 

70 

60 

63,6 

52,2 

55,4 

50 

40 

30 

20 

37 

29,8 

40,5 38,3 

32 

15,4 

15,3 

21,9 

10 

0 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 I p.a. 

Registreeritud töötud keskmiselt kuus 

ILO töötud 

Joonis 3. Registreeritud töötute ja ILO töötute arvu dünaamika, 2004 – 2009 I poolaasta 

Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring, Eesti Töötukassa 

Aastatel 2004–2007 näitas registreeritud töötus pidevat langustrendi, kuid hakkas tõusma 

uuesti 2008. aastal. Eriti kiiret töötuse kasvu võis täheldada 2008. aasta IV kvartalis ning 

2009. aastal. Kui veel 2008. aasta juuni lõpus oli töötuna arvel 16 972 inimest, siis 2009. aasta 

juuni lõpus oli registreeritud töötute arv kasvanud juba 67 100-ni. Seega kasvas töötus ühe 

aasta jooksul 4 korda. Nii kiiret kasvu ei ole Eestis kunagi varem täheldatud. 

Sarnaselt ILO töötusele on ka registreeritud töötute hulgas hakanud kasvama meeste ja noorte 

osatähtsus. Kui varem olid registreeritud töötute hulgas ülekaalus naised, siis alates 

2008. aasta lõpust on olukord vastupidine. 

Tabel 3. Registreeritud töötuse põhinäitajad 2004 – 2009 I poolaasta 

2004 2005 2006 2007 2008 2009 I 

kvartal 

2009 II 

kvartal 

Töötute arv aastas 

kokku 88 535 71 573 48 167 40 247 61 485 63 519 82 618 

sh mehed 40 252 31 880 20 150 16 809 30 456 35 786 46 616 

naised 48 283 39 693 28 017 23 438 31 029 27 733 36 002 

Vanusegrupid 

16–24 11 159 6556 5567 9764 11 261 14 595 

25–49 41 729 27 418 22 719 34 456 36 053 47 187 

50+ 18 685 14 193 11 961 17 265 16 205 20 836 

Töötute arv 

keskmiselt kuus 36 605 29 798 18 228 15 329 21918 49 440 68 684 

1 

Alates 1. maist 2009 tegeleb töötute registreerimisega, neile teenuste osutamise ja toetuste 

maksmisega Eesti Töötukassa. Enne seda täitis neid ülesandeid Tööturuamet, mis lõpetas oma 

tegevuse 30. aprillil 2009. 

15

sh uued töötud 4280 3552 2103 2377 3960 11 110 9397 

Uute tööpakkumiste 

arv 20 722 29 159 30 263 22 835 14 342 2689 3262 

Tööle 

rakendumiste arv 22 367 19 280 16 324 14 164 17 074 4095 6468 

Allikas: Eesti Töötukassa 

2008. aasta jooksul kuulus 61% kõikidest registreeritud töötutest vähemalt ühte riskirühma, 

osa ka mitmesse. Nende inimeste töölerakendamine nõuab tunduvalt rohkem aega ja 

abistavaid meetmeid. Kõige arvukamalt oli pikaajaliselt töötuid (30,6%) ja eesti keelt 

mitteoskavaid isikuid (20,9%). Kui võrrelda riskigruppidesse kuulumist 2008. aasta 

II kvartalis ja 2009. aasta II kvartalis, siis võib märgata kõikide riskigruppide arvulist 

suurenemist. Kõige rohkem suurenes noorte töötute arv (16–24-aastased), mis kasvas aastaga 

4,5 korda. Samaaegselt töötuse kasvuga langes uute tööpakkumiste arv, mistõttu on oodata 

tööotsingute pikenemist järgnevatel aastatel. 

Tööturuteenuste pakkumisest annab ülevaate tabel 4. 2006. aastal jõustunud uus 

tööturuteenuste ja -toetuste seadus suurendas märgatavalt pakutavate tööturuteenuste hulka, 

sh neli teenust oli spetsiaalselt välja töötatud puudega inimestele. Kõiki teenuseid osutatakse 

töötutele individuaalse tegevuskava alusel. Tööturumeetmetest pakuti töötutele aastatel 2004– 

2008 kõige enam karjäärinõustamist ja tööturukoolitust. 2009. aastal on teenuste saajate arv 

märgatavalt kasvanud. Näiteks tööturukoolituses osales I poolaastal rohkem töötuid (8767) 

kui kogu 2008. aasta jooksul kokku. Samuti on kasvanud teiste teenuste saajate arv. 

Tabel 4. Tööturuteenusi saanud töötute arv, 2004–2009 I poolaasta 

2004 2005 2006 2007 2008 

2009 

I pa 

Tööturukoolitus 6968 9852 7073 5503 5451 8767 

Hädaabitöö 353 188 – – – - 

Tööturutoetus töötule ettevõtluse 

150 

alustamiseks 296 320 289 141 162 

Tööturutoetus tööandjale väiksema 

konkurentsivõimega töötu töölevõtmiseks 441 727 238 127 67 57 

Karjäärinõustamine 7877 9494 8356 8272 9891 8454 

Avalik töö – – 170 231 235 870 

Tööharjutus – – 446 1 208 650 921 

Tööpraktika – – 676 792 649 597 

Meetmed puudega inimestele – – 109 60 30 10 

Allikas: Tööturuamet, Eesti Töötukassa 

Euroopa Sotsiaalfondi rakendumine võimaldas suurendada aktiivsete tööturumeetmete 

rahastamist. Samas suurenesid töötute arvu kasvu tõttu kulutused ka passiivsetele meetmetele. 

2008. aastal maksti töötutoetust kokku 22 878 töötule. Töötukassa maksis samal ajavahemikul 

töötuskindlustushüvitist 15 402 inimesele, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 

2007. aastal. 

2008. aastal moodustasid kulutused tööturupoliitikale kokku 396,6 miljonit krooni (tabel 5), 

millest kulutused passiivsetele meetmetele moodustasid 29% ja aktiivsetele meetmetele 71%. 

Tabel 5. Kulutused tööturupoliitikale, 2004–2008, miljonit krooni 

16

2004 2005 2006 2007 2008 

Kulud tööturupoliitikale kokku: 166,7 259,9 272,6 309,3 396,6 

sh passiivsele tööturupoliitikale 64,5 52,7 38,8 83,6 116,0 

aktiivsele tööturupoliitikale 102,2 207,2 233,8 225,7 280,6 

Tööturupoliitika kulutused SKP-s, % 0,11 0,15 0,13 0,13 0,16 

1.2.2 Muutused eesmärgi 3 poliitilises tugiraamistikus 2 

Eesti riik koostab riiklikke tööhõive tegevuskavasid alates 2000. aastast (sellest ajast 

koostatud tegevuskavad: Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava 2000 IV kvartal – 2001; Eesti 

Vabariigi tööhõive tegevuskava 2002; Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskava 2003; tööhõive 

riiklik tegevuskava 2004; Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni 

strateegia rakendamiseks; Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 Lissaboni 

strateegia rakendamiseks). 

2003. aasta juunis võttis Euroopa Nõukogu vastu uue Euroopa tööhõivestrateegia (European 

Employment Strategy – EES). Selle alusel pühenduvad liikmesriigid kolme üldeesmärgi 

saavutamisele: täistööhõive, tööelu kvaliteedi ja töö produktiivsuse parandamine ning 

sotsiaalne kaasatus. Eesmärgid on kooskõlas Euroopa tööhõivesuuniste ja Euroopa Liidu 

Nõukogu soovitustega ning riigi olukorraga. Eesti tööhõive tegevuskavade koostamisel on 

lähtutud Euroopa Komisjoni juhistest. Neis analüüsitakse Eesti hetkeolukorda, tuuakse välja 

Eesti peamised probleemid ning nende edukale lahendamisele suunatud valitsuse strateegiad. 

Lisaks on tegevuskavades püstitatud konkreetsed eesmärgid ning esitatud plaanitud meetmed 

nende saavutamiseks. 

Tööhõive riiklik tegevuskava 2004 

2004. aasta tegevuskava läbivaks ideeks tööturu valdkonnas oli tagada kõigile inimestele 

võimalus osaleda tööelus. Selle eesmärgi täitmiseks otsustas valitsus rakendada senisest 

aktiivsemat tööturupoliitikat (mis vastaks inimeste individuaalsetele vajadustele) ning tagada 

soodne ettevõtluskeskkonna areng. Seejuures pöörati tähelepanu tööturu riskigruppide 

olukorrale ning nende tööhõive edendamisele, lähtudes arusaamast, et töö on parim vahend 

vaesuse vältimiseks ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks. See tähendab, et Eesti valitsuse üheks 

prioriteediks oli luua kõigile inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks, pöörates 

erilist tähelepanu nendele gruppidele, kelle konkureerimine tööturul on mingil põhjusel 

raskendatud. 

Tuginedes Euroopa tööhõivesuunistele, olid tööhõive võtmevaldkondadeks aktiivse 

tööturupoliitika arendamine, inimkapitali ja ettevõtluse edendamine (tagamaks kiire, 

sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majandusareng), töötajate ja ettevõtete 

paindlikkuse ja kohanemisvõime tõstmine (sh kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu), 

aktiivse vananemise toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, tööturul tõrjutud isikute 

integreerimine tööturule (aktiivsete tööturumeetmete arendamine), töö tasuvuse 

kindlustamine, deklareerimata töötamise vähendamine ja mahajäänud piirkondade toetamine. 

2 Dokument, milles kirjeldatakse tööhõiveks ja inimressursside arendamiseks antava abi tausta iga liikmesriigi 

kogu territooriumil ja millega tehakse kindlaks seosed prioriteetidega, mis on ette nähtud riikliku tööhõive 

tegevuskavaga. 

17

2004. a koostatud tööhõive riiklikus tegevuskavas sätestatuna oli Eesti valitsuse üheks 

täiendavaks eesmärgiks edendada paindlikku tööturgu, mis suudaks kohaneda kiirete 

majandusmuutustega, kaotamata seejuures tööelu turvalisuses ja töötajate õiguste kaitses. 

Nende põhimõtete arendamine on olnud kestvalt aktuaalne ning jätkunud ühe prioriteedina ka 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive kavas 2008–2011. 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks 

Võrreldes 2004. aastaga oli majanduslik taust ja kontekst majanduskasvu ja tööhõive 

2005. aasta kava koostamisel mõnevõrra muutunud – Eesti tööturg oli väljumas faasist, kus 

peamiseks hõive kasvu takistuseks oli töökohtade vähesus (alates 2000. a keskpaigast oli 

eelmisel kümnendil domineerinud jobless growth (kahanev tööhõive) asendunud stabiilse 

hõive kasvuga). Perioodil 2006–2007 hakkas tööjõu nõudlus ületama kvalifitseeritud tööjõu 

pakkumist, mistõttu oli ette näha, et lähitulevikus oli tööjõu pakkumine muutumas oluliseks 

hõivet pärssivaks teguriks. Samas ei olnud tööhõive kasv piisav selleks, et Eesti suutnuks täita 

Euroopa Liidu üldise tööhõivemäära eesmärki (saavutada 2010. a tööhõivemääraks 70%). 

Seejuures oli tõsiseks probleemiks tööpuuduse struktuursus (tööjõu oskused ja kvalifikatsioon 

ei olnud vastavuses tööturu vajaduste ning nõuetega). 

Tegevuskava põhiliseks üldprioriteediks oli jätkuvalt Eesti konkurentsivõime suurendamine. 

Kuigi tööturumeetmete kontseptsioon oli 2004. a välja töötatud, ei olnud selle põhjal loodud 

tööturuteenuste ja -toetuste seadus tööhõive tegevuskava koostamise alguseks veel jõustunud 

(seadus jõustus 01.01.2006). Seetõttu oli jätkuvalt prioriteediks suurendatud tähelepanu 

pööramine tööturu riskirühmadele, pakkumaks neile spetsiaalselt nende vajadustest tulenevat 

abi tööturule sisenemiseks. Analoogselt 2004. a koostatud tegevuskavaga oli ka aastateks 

2005–2007 koostatud kava järgi valitsuse ühteks peamiseks prioriteediks tööjõu 

kvalifikatsiooni tõstmine, sealhulgas nii inimestele tööturule sisenemiseks parema 

ettevalmistuse andmine haridussüsteemis kui ka kvalifikatsiooni säilitamise toetamine, luues 

töötajatele võimalused enesetäiendamiseks kogu tööelu vältel. Teiseks prioriteediks on 

aktiivsete tööturuteenuste täiendamine erinevate riskirühmade vajadustest lähtudes ning 

osutatavate tööturuteenuste paindlikkuse suurendamine eesmärgiga tuua tööturu riskirühmad 

hõivesse. Riskirühmade hõivesse toomisega väheneb ka sotsiaaltoetuste maksmisest tulenev 

surve riigieelarvele. Vähemtähtsaks ei saanud pidada ka tõrjutuse vähendamisest tingitud 

üldise heaolu suurenemist ja sotsiaalse sidususe tekkimist. Läbivalt oli aktuaalne (nagu ka 

2004. a koostatud tegevuskavas ja praegu kehtivas tegevuskavas) tööturu toimimise 

paindlikumaks ja läbipaistvamaks muutmine, mis võimaldaks omakorda täiendavalt tõsta 

majanduse konkurentsivõimet. 

Olukorra parandamiseks keskendus Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 

ja seeläbi ka Eesti tööhõivepoliitika aruandlusperioodi jooksul aktiivsetele tööturumeetmetele 

ja neid täiendavatele sotsiaalmeetmetele, mille koosmõjus tööturult tõrjutuid aktiviseerida ja 

hõivesse tuua. Eesmärgiks seati teenuste laiendamine ja mitmekesistamine, personaalse 

lähenemise ja juhtumikorralduse rakendamine, teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine. 

Eriti oluline oli tööturukoolituse võimaldamine suuremale hulgale töötutele, mis aitaks kaasa 

struktuurse tööpuuduse vähenemisele. Aktiivsetes meetmetes osalemist toetas ka põhimõte 

(millele oli rõhku pööratud ka eelmises, 2004. a koostatud tegevuskavas), mille kohaselt peab 

toetuste saamine olema seotud aktiivsete tööotsingutega, et motiveerida inimesi tööle asuma. 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks 

2008 

18

Võrreldes perioodiga 2004–2007 oli 2008. aastaks nii majandus- kui tööturuolukord (seeläbi 

ka kontekst, milles järgmist tööhõive kava koostati) oluliselt muutunud – viimaste aastate 

kiirest majanduskasvust tingitult olid Eesti tööhõive näitajad veelgi paranenud, mistõttu 

Euroopa Komisjoni aastaks 2010 seatud tööhõiveeesmärgid olid kas käega katsutavad või 

juba saavutatud. Majandusstruktuuride muutustega kohanemine ning tootlikkuse tõstmine olid 

ja on Eesti jaoks olulised lähiaastate väljakutsed. Seetõttu saab valitsuse ühe olulisema 

eesmärgina välja tuua majandusmuudatustega kohanemisel ja tootlikkuse suurendamise 

toetamisel tööjõu oskuste arendamise hästi toimiva ja kiirelt kohaneva haridussüsteemi ja 

elukestva õppe meetmete kaudu, mis aitavad saavutada Eesti majandusele vajalikku tööturu ja 

töösuhete paindlikumaks muutmist ning soolise palgalõhe vähendamist, ohustamata sealjuures 

töötajate turvalisust. Seejuures ei saanud majandusmuudatustega kohanemiseks ja majanduse 

ümberkorraldamiseks piisavaks pidada Eesti vananeva rahvastiku taustal ainult haritud noorte 

tööturule jõudmist. Kuivõrd tööandjatepoolse oskuste nõudluse ja vanema elanikkonna 

oskuste taseme vahel valitses tööhõive kava koostamisel (ja valitseb ka praegu) ebakõla, on 

läbivaks prioriteediks töötavate inimeste teadmiste ajakohastamine. Muu hulgas on 

Töötukassa alates 2008. a võtnud töötute abistamise kõrval suurema tähelepanu alla ka hõives 

olevatele inimestele tööturuteenuste pakkumise (alates 2008. a on teatud aktiivsed 

tööturupoliitika meetmed osaliselt laienenud ka neile sihtrühmadele, nt töötavatele 

vanemaealistele ümberõppe pakkumine, kel tervisest tingitud põhjustel ei ole võimalik endisel 

töökohal jätkata). 

Paralleelselt inimeste oskuste parandamisega saab prioriteedina välja tuua ka tööjõu 

mobiilsuse soodustamist. 2006.–2007. aastal valmistati ette seadusemuudatuste pakett, mille 

eesmärgiks oli välismaalaste Eestis töötamisega seotud menetlusprotseduuride lihtsustamine. 

Välistööjõu sisserännet soodustatakse eelkõige kvalifitseeritud tööjõu osas, mille tagamiseks 

kehtestati palgakriteerium. Seadusemuudatused võeti parlamendis vastu 2008. aasta märtsis. 

Analoogselt varasemate aastate tööhõive tegevuskavadega on ka praegu kehtiva 

majanduskasvu ja tööhõive kava üheks põhieesmärgiks tööturu paindlikkuse suurendamine ja 

tööelu kvaliteedi parandamine. 

1.3 TÄIENDAVAD TOETUSED JA NENDE KOOSKÕLA 

STRUKTUURIFONDIDEGA 

Tööturuamet ja Sotsiaalministeerium said perioodi alguses toetust erinevatest Phare 

programmidest (Phare 2001, Phare ESC 2001, Phare 2002). 

Samaaegselt meetmega 1.3 koordineerisid Tööturuamet ja Sotsiaalministeerium Euroopa 

Ühenduse EQUAL programmi elluviimist. Algatuse eesmärgiks oli toetada rahvusvahelise 

koostöö kaudu uute meetmete väljatöötamist ja katsetamist kõikvõimaliku tööturuga seotud 

diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. EQUALi projektid olid suunatud 

sihtrühmadele, kellele pole varem tähelepanu pööratud. Programmi kaugem siht oli saadud 

teadmiste ja kogemuste süvalaiendamine nii, et saavutatu ei jääks ajutiseks nähtuseks, vaid 

seda kõike kasutataks praktikas ja tööturupoliitika kujundamisel. 

EQUAL programmi raames korraldati 2 taotlusvooru. 

Taotlejate huvi esimese taotlusvooru vastu oli suur, kokku laekus 2004. aastal 67 esmastele 

nõuetele vastavat taotlust. Taotlusi esitati kõigi kolme Eestis rakendatava teema raames, kõige 

19

ohkem teema A raames. Juhtpartneritena esitasid taotlusi enim mittetulundusühingud, kuid 

esindatud olid ka riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. 

2007. aastal korraldas RÜ projektide täiendava taotlusvooru, mis oli mõeldud olemasolevate 

arengupartnerluste jaoks lisandväärtuse loomiseks. Eesti seisukohalt on EQUAL programmi 

raames rahastatud projektid innovaatilised, mistõttu eraldati projektidest suurema 

lisandväärtuse saamiseks nende süvalaiendamiseks täiendavat toetust. 

Analüüsides EQUAL programmi elluviimist võib öelda, et kõik projektid järgisid EQUALi 

põhimõtteid ehk olid tegevuste poolest uuenduslikud, toetasid partnerlust, rahvusvahelist 

koostööd ja ideede süvalaiendamist. 

Üksikute projektide uuenduslikkust hinnates võib teha järelduse kogu EQUAL programmi 

kohta. Uuenduslikkus ei seisnenud mitte ainult sihtrühmas, millele tegevused ja tooted 

suunatud olid, vaid ka rahvusvahelisest kogemusest saadud uute töömeetodite ja tehnoloogiate 

rakendamises. EQUAL programmi lõpuks viidi enamikus projektides planeeritud tegevused 

ettenähtud mahus ellu ning vaid mõni uuenduslikest teenustest jäi ellu rakendamata. 

Projektide raames väljatöötatud teenuseid ja tooteid rakendatakse nüüd juba nii KOV kui ka 

riiklikul tasandil. 

Partnerlus osutus projektide kõige olulisemaks ressursiks. Positiivne oli juhtkomiteede 

olemasolu, mis enamikus projektides loodi partnerluse edukaks toimimiseks ning kuhu 

kuulusid kõikide partnerite esindajad. 

Ka projektide raames arendatud rahvusvahelist koostööd võib hinnata tulemuslikuks. 

Rahvusvaheliste partnerite kogemus aitas kaasa projektide planeeritud tegevuste elluviimisele 

ning eesmärkide saavutamisele. Rahvusvaheline koostöö moodustas väga olulise osa 

projektide tööst. 

Kõik projektid olid aktiivsed ka süvalaiendamise elluviimisel. Projekti tegevuste laiemaks 

teavitamiseks kaasati kõigis projektides meedia. Samuti kasutati võimalusi, et mõjutada 

kohaliku ja riikliku tasandi tööhõivepoliitikat (ümarlauakohtumistel ja töögruppides 

osalemine nii KOV kui ka riigi tasandil, konverentside korraldamine jne). Projektide raames 

analüüsiti ka seadusi ning esitati konkreetseid ettepanekuid seadusandluse parandamiseks. 

Kinnitatud projektide eelarvest täideti üldmahus 91%. Programmiperioodiks planeeriti 

kasutada 5 213 986 eurot (81 338 182 krooni), kuid rakendamisel ilmnes kulusid, mis tuli 

tunnistada mitteabikõlblikeks. Projektidele koostati ka tagasinõudeotsuseid. 

1.4 ÕIGUSRAAMISTIK 

Meetme 1.3 rakendamise jooksul on sotsiaalminister kehtestanud meetme tegevuste 

elluviimiseks järgmised määrused: 

sotsiaalministri 7. juuli 2004. a määrus nr 89 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu 

struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” 

meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri” 

kehtestas meetme elluviimise üldised tingimused ning korra; 

20

sotsiaalministri 16. septembri 2005. a määrusega nr 100 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa 

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” 

meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Tööturuasutuste projektid” raames antava 

toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire 

läbiviimise eeskiri” kehtestati tööturuasutuste ja tavakorras taotletavate projektide 

menetlemise kord; 

sotsiaalministri 4. aprilli 2006. a määrus nr 35 „Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”, 

välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse 

kasutamise seire eeskiri” tühistas varem kehtinud määruse nr 89 ning jagas toetussüsteemi 

kahte ossa – avatud taotlusvoorud kõigile ning investeeringute kava tööturuasutuste 

projektidele; 

sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 26 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu 

struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” 

meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste 

investeeringute kava” raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse 

andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri” sätestas piiratud tegevuste 

elluviimise investeeringute kava kaudu. 

Määrustes tehtud muudatusi ei ole võimalik ühiste näitajate alusel liigitada, peamiselt olid 

muudatuste põhjusteks rakendamise käigus selgunud takistused või muutused 

struktuuritoetuste seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides. 

21

PEATÜKK 2: MEETME RAKENDAMISE ÜLDINE PROGRESS 

2.1 KOKKUVÕTE PROJEKTIDE TAOTLEMISE PROTSESSIST MEETME 

TASANDIL 

2.1.1 Taotluste arv 

Prioriteet/meede/alameede 

Vastavaks 

tunnistatud taotluste 

arv 

22 

Rahuldatud 

taotluste arv 

Lõpetatud 

projektid 

Katkestatud 

projektid 

Meede 1.3 „Võrdsed 

võimalused tööturul” 177 135 131 4 

2.1.2 Vastavaks tunnistatud taotluste arv ja taotletud summa 

Prioriteet/meede/ 

alameede 

Programmperioodi 

eelarve 

– EL osalus 

(EUR) 

Vastavaks 

tunnistatud 

taotluste arv 

EL vahenditest 

taotletud summa – 

EL osalus (EUR) 

Taotletud toetuse 

osakaal 

prioriteedi/meetme EL 

osaluse eelarvest (%) 

Meede 1.3 22 193 576 177 29 196 593 132% 

Huvi meetme 1.3 vastu on kogu perioodi jooksul suur olnud. Esimese kahe taotlusvooruga 

võeti üles 90% meetme eelarve kohustustest. Lõppevatest projektidest vabanes oodatust enam 

vahendeid, mis suunati uuesti avatud taotlusvoorudesse. Osa vabanenud vahenditest tuli 

tagasinõuetest. 

2006. aastal toimus III taotlusvoor ning toetust anti 23 projektile, aasta lõpuks oli kinnitatud 

projektide eelarve 24 601 437 eurot. 2007. aastal toimunud IV taotlusvoorus tehti 

rahastamisotsus 27. projektile kogusummas 5,3 miljonit eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi 

toetus 4,1 miljonit eurot. 2007. a lõpuks kinnitatud projektide eelarve oli kokku 34 638 311 

eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustas 26 277 297 eurot. 

2007. aasta lõpus vähendati meetme eelarvet 2,6 miljoni euro võrra. Toetus suunati peamiselt 

meetmesse 1.1 ning vähesel määral ka meetmesse 1.2. Aastal 2008 vähendati meetme eelarvet 

0,43 miljoni euro võrra ning aastal 2009 kahes osas kokku 1,2 miljonit eurot. Kogu perioodi 

lõikes on meetme 1.3 eelarvet vähendatud kokku 4 862 4494 euro võrra. Valdavalt on toetus 

suunatud meetmesse 1.1. 

2008. kuulutati välja taotlusvoor kohalikele omavalitsustele tööharjutuskeskuste toetamiseks. 

Vooru laekus 22 projekti, millest kava mahu piirangute tõttu said rahastuse 10 projekti toetuse 

kogusummas 0,92 miljonit eurot. Sotsiaalministri määruse nr 35 muudatus andis 2008. a 

alguses rakendamisel olevatele projektidele õiguse taotleda projekti eelarve suurendamist. 

Võimalust kasutati 13 projekti korral ning eelarveid suurendati kokku 1,07 miljoni euro 

ulatuses. 

Seoses perioodi pikendamisega toetati täiendavalt kuute uut projekti. Tänu kava mahu 

suurenemisele said toetust 4 KOVi, kes 2008. aastal kava mahu piirangute tõttu toetust ei 

saanud. Lisaks toetati kahte Sotsiaalministeeriumi projekti. Toetuse kogumaht oli ligi 0,86 

miljonit eurot.

2.2 KUMULATIIVNE FINANTSPROGRESS 


fond 

Programmperioodiks planeeritud abikõlblikud kulud* (EUR) Tehtud abikõlblikud kulutused*** (EUR) Abikõlblike kulutuste osakaal planeeritud kuludest (%) 

Eesti 

EL 

avaliku 

struktu Eesti sektori 


urifondid 

riigi oma- 

EL Eesti Eesti avaliku 

riigi Eesti avaliku 

Kokku 

osalus finant Era- 

struktuurifondid 

riigi sektori oma- 

Era- Kokku 

EL osalu sektori oma- 

2.5=2.1+2.2+ 3.1= 3.2= seering sektor 

osalus finantseering sekto 1.5=1.1+1.2+1. struktuurifondid s finantseering Erasektor 2.3+2.4 2.1/ 2.2/ 3.3=2.3/ 3.4= Kokku 3.5= 

1.1 1.2 1.3 r 1.4 3+1.4 ** 

2.1 2.2 2.3 

2.4 

** 1.1 1.2 1.3 2.4/1.4 2.5/ 1.5 

Prioriteet 

Meede 1.3 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106% 

Kokku 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106% 

Allikas: Kesksüsteem 25.11.2009 

* Tabelis esitatud planeeritud abikõlblikud kulud on vastavuses RAKis ära toodud (ptk 5 „Rahastamine”) andmetega „Eesti riikliku arengukava rahastamine prioriteetide ja 

aastate lõikes” (avalik + erasektor) 

** ESF, ERDF ja EAGGF poolt finantseeritud meetmete puhul on kokku liidetud ainult veerud 1.1, 1.2 ja 1.3 ja vastavalt 2.1, 2.2 ja 2.3, kuna RAKi rahastamiskava kohaselt 

ei ole antud meetmete juures planeeritud erasektoripoolset rahastamist. 

*** Summades ei sisaldu lootusetute tagasinõuete info, mis deklareeritakse EK-le sulgemise kuluaruandes. 

Perioodi jooksul on meetmes 1.3 planeeritud kulude maht olnud läbivalt hea. Kahe esimese taotlusvooruga võeti kohustus üles 90% meetme 

toetuse eelarve ulatusest. Järgnevad taotlusvoorud korraldati lõppenud projektidest vabanenud ning tagasinõutud vahenditest. Toetuse 

väljamaksmine oli perioodi alguses raskendatud – süsteemi sissetöötamine ning suuremahuliste Tööturuameti projektide väljamaksete peatamine 

2005. aastal. Alates 2006. aastast tõusis tehtud abikõlblike kulude hulk märgatavalt, kuna selleks ajaks olid suuremad takistused projektide 

rakendamiseks kõrvaldatud, lisaks olid nii toetuse saajad, rakendusüksus kui rakendusasutus omandanud piisava süsteemi toimimise kogemuse. 

Toetuse kiiremale kasutamisele on kaasa aidanud ka RÜ kasutusele võetud väljamaksetaotluste lihtsustatud menetlus. 

2008. ja 2009. aastal rahuldati meetme 1.3 raames 16 uut projekti kogusummas 1,8 miljonit eurot, lisaks oli võimalik taotleda projektide 

eelarvete suurendamist, mida kasutati 1,07 miljoni euro ulatuses. 2008. ja 2009. aastal suunati 1,6 miljonit eurot meetmesse 1.1. 2007. aasta 

lõpuks oli välja makstud 70% meetme eelarvest – RÜ-l ei tekkinud perioodi lõpus liiga suurt väljamaksete menetlemise koormust. Aastate 2008 

ja 2009 toetuse väljamaksete kogusumma oli 6 502 678 eurot. 

23

Perioodi lõikes paistab väljamaksete hulgalt silma aasta 2006, kui tehti väljamakseid 6,4 miljoni euro ulatuses, mis on pea 30% kogu meetme 

eelarvest. 2006. aasta väljamaksete suurus oli põhjustatud 2005. aastal peatatud TTA projektide edasimineku ja kuhjunud kulude 

tagasinõudmisega, samas oli aastal 2006 kogu perioodi jooksul kõige enam rakendamisel olevaid projekte. 

2.3 SEKKUMISVALDKONNAD 

Prioriteet/meede 

Prioriteet 1 

Alameede 

Sekkumisvaldkonna 

kood 

Väljamaksed 

sekkumisvaldkonna 

raames (EUR) 

Väljamaksed kokku 

meetme raames (EUR) 

1 2 3 

% 

4 = 2 / 3 

(%) 

Meede 1.3 

21 18 808 391 86% 

22 009 388 

22 2 518 972 11% 

Võrdsed võimalused tööturul 25 682 025 

3% 

2.4 KATKESTAMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 


alameede 

Prioriteet 1 

Meede 1.3 

Projekt 

nr 1.0301-0145 

Katkestamise põhjus Kordade/juhtumite arv RA/RÜ tegevused 

MTÜ Ida-Viru Arenduskeskus 

katkestas ise projekti „Kiviõli 

piirkonna riskigrupi töötute 

1 Rakendusüksus lõpetas ametlikult projekti 

nr 1.0301-0145 2006. a. Rakendusüksus ei maksnud 

projekti raames välja ESF toetust. Vabanenud ESF 

24

Projekt 

nr 1.0301.07-0245 

Projekt 

nr 1.0301.07-0261 

Projekt 

nr 1.0301.08-0274 

arendusprojekt”. Põhjuseks tõid 

nad projekti rahastamisotsuse 

hilinemisest tulnud omavalitsuste 

kaasrahastamisest ilma jäämise. 

Projekti eesmärk oli tööpuuduse 

leevendamine ja töötute sotsiaalse 

kaasatuse tõstmine Kiviõli 

piirkonnas. 

Viljandi Ühistegevuskoja algatus 

katkestada projekt 

„Erivajadustega inimeste tööelu 

toetamine ja arendamine”. 

Põhjus: ebapiisav Eesti avaliku 

sektori poolne kaasfinantseerimise 

võime. 

Projekt katkestati perioodi 2004– 

2006 struktuuritoetuse seaduse 

§ 20 2 lg 1 ja lg 4 p 7 alusel. OÜ 

Jeppe Auto esitas põhjendatud 

avalduse tunnistada taotluse 

rahuldamise otsus kehtetuks, kuna 

projekti lõpuni jäi liiga vähe aega 

ja projekti sihtgruppi ei saadud 

kokku. 

Projekti teostamiseks jäi vähe 

aega, mistõttu ei olnud võimalik 

plaanitud tegevusi ellu viia. 

toetuse kasutas RÜ meetme 1.3 III vooru projektide 

finantseerimiseks. 

1 Rakendusüksus katkestas 20.06.2007 projekti 

nr 1.0301.07-0245. Rakendusüksus ei maksnud 

projekti raames välja ESF toetust. 

1 RÜ katkestas projekti 15.10.2008. 

1 Tabivere Vallavalitsuse 11.06.2009 kirjaga nr 6.3- 

1/155-2 palutakse tunnistada kehtetuks 

Tööturuameti toetuse taotluse rahuldamise 

14.04.2009 otsus nr 5.1-2/18829 vastavalt Tabivere 

Vallavalitsuse 03.06.2009 korraldusele nr 105. 

2008. aastal katkestati 1 projekt (nr 1.0301.07-0261), kuna projekti lõpuni jäi liiga vähe aega ning vajalikku sihtgruppi ei saadud kokku. 

25

2009. aastal katkestati 1 projekt (nr 1.0301.08-0274), kuna projekti teostamiseks jäi vähe aega, mistõttu ei olnud võimalik plaanitud tegevusi 

ellu viia. 

2.5 RIKKUMISTE PÕHJUSED (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 


alameede 

Rikkumise sisu 

Prioriteet 1 

Meede 1.3 23 

1.0301-0164 Toetuse määr on suurem kui taotluse rahuldamise 

otsuses sätestatu. 

1.0301-0183 Mitteabikõlblikud kulud, puudulik 

dokumentatsioon. 

1.0301-0120 Tagasinõude aluseks on Tallinna Tööhõiveameti 

ametniku süüdimõistev kohtuotsus pistise ja 

altkäemaksu võtmises (KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 

punkt 1). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid 

iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega 

keelatud. Ametiseisundit kuritarvitades osales 

ametnik koolituste tellimisel OÜst Rio Kinnisvara ja 

OÜst A ja O Koolitus, mille üks osanikest oli ta ise. 

26 

Kordade/ 

juhtumite 

arv 

Rikkumise 

rahaline 

maht 

(EUR) – 

EL osalus 

Rikkumise 

rahaline 

maht 

(EUR) – 


avaliku 

sektori 

osalus 

RA/RÜ tegevused 

1 23 828,10 Tagasinõude otsus – 

sotsiaalministri 02.04.2009 

käskkiri nr 50 

1 4 053,74 Tagasinõude otsus – 

sotsiaalministri 02.04.2009 


1 79 925,34 32 135,51 Tagasinõude otsus – 

sotsiaalministri 23.10. 2008 

käskkiri nr 188

Seega tagas ametiisik, et Tallinna Tööhõiveamet 

telliks jätkuvalt projektijuhtimise teenuseid 

eelnimetatud firmadelt. Lisaks on 

pakkumismenetlus OÜga Antek-K ebakorrektne. 

1.0301-0121 Tagasinõude aluseks on Tallinna Tööhõiveameti 

ametniku süüdimõistev kohtuotsus pistise ja 

altkäemaksu võtmises (KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 

punkt 1). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid 

iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega 

keelatud. Ametiseisundit kuritarvitades osales 

ametnik koolituste tellimisel OÜst Rio Kinnisvara ja 

OÜst A ja O Koolitus, mille üks osanikest oli ta ise. 

Seega tagas ametiisik, et Tallinna Tööhõiveamet 

telliks jätkuvalt projektijuhtimise teenuseid 

eelnimetatud firmadelt. 

1.0301-0121 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Barhaan OÜga 

sõlmiti lepingud ebakorrektse pakkumismenetluse 

järel. Puuduvad pakkumiskutsed ja pakkumused 

ning selgitused pakkumiskutsete koostamata ja 

pakkumuste võtmata jätmise kohta. 

1.0301-0127 Projektijuhi, projektijuhi abi, nõuniku ja 

juhtumikorraldaja leidmiseks teostatud hanked ei ole 

läbi viidud korrektselt ning ei vasta riigihangete 

seaduses ettenähtud nõuetele. 

Koolitajatele on makstud tööturukoolituse 

korraldamise eest suuremas summas kui lepingus 

ette nähtud. Lisaks on eksitud koolitusega seotud 

sõidukulude hüvitamisel. 

1.0301-0128 Projekti raames väljamakstud transpordikulude 

arvestamine ei ole korrektne ja ei vasta tegelikele 

kulutustele. 

Projekti käsutuses olnud autobussiga seonduvate 

27 

1 171 570,05 5 015,95 Sotsiaalministri 18.08.2008 




1 3 606,36 4,41 Toetuse tagasinõudmise 

08.01.2008 otsus nr 5-2/1043, 

1 10 346,36 Toetuse tagasinõudmise 

08.04.2008 otsus nr 5-2/13665,

kulutuste hüvitamisskeemi (kütus, amortisatsioon, 

hooldus, bussijuhi telefoni kulu ning osaline 

protsent asutuse juhtimiskuludest) koondamine 

indikatiivsesse kilomeetritariifi ei ole ESFi 

reeglitega vastavuses. Transpordikulude 

arvestamisel on toetuse saaja koostanud 

kalkulatsiooni 1 kilomeetri hinna arvestamiseks, mis 

on orienteeruvalt 7 krooni kilomeetri kohta (hind 

kõigub kuude lõikes tulenevalt muutustest 

kilomeetri hinna kalkulatsioonidest), mis olid lisatud 

väljamaksetaotluste juurde iga kuu lõikes. 

Kilomeetri hinna erinevuse kuude lõikes põhjustab 

diislikütuse hinna muutus. 

Taotleja poolt projekti vahenditest makstud 

puhkusetasu täiendava lapsepuhkuse eest osutus 

mitteabikõlblikuks, kuna vastavalt 

puhkuseseadusele makstakse puhkusetasu täiendava 

puhkuse eest riigieelarve vahenditest. 

1.0301-0131 Puuduseid esineb hangete läbiviimisel, 

väljamakstavate kulude abikõlblikkuse kriteeriumite 

täitmisel ja projekti rakendamisega seotud 

dokumentatsiooni korrektsuses. 

1.0301-0165 Projekti toimikus puudub korrektne tõendusmaterjal 

3 pakkumuse võtmisest teenuste ostmisel. 

Projekti raames on taotletud toetust panga 

ülekandetasude hüvitamiseks. Samuti on taotletud 

toetust sõidukulude hüvitamiseks perioodi eest, mil 

koolitust ei toimunud. Ostetud on inventari eri 

arvete alusel, jättes võtmata 3 pakkumust. Lisaks on 

hüvitatud üldkulusid, mille osas puudub 

nõuetekohane arvestus ning on ostetud 

kontoritehnikat, mille soetamine on lubatud vaid 

28 



1 4 474,01 990,46 Toetuse tagasinõudmise 

07.03.2008 otsus nr 5.1- 

4/9103

juhul, kui see on eelnevalt rakendusüksusega 

kooskõlastatud. Hüvitatud on sõidukulusid 

ebakorrektsete kuludokumentide alusel ja 

sidekulusid, mille seotus projektiga ei ole üheselt 

mõistetav. Samuti on makstud majutuskulusid 

rohkem kui ette nähtud. Projekti raames on rikutud 

ka teavitamisnõudeid (teavitusmaterjalidel puudusid 

logod). 

1.0301-0181 Koolituslepingud Kohtla-Järve Meditsiinikooli ja 

Valgamaa Kutseõppekeskusega on sõlmitud 

tagasiulatuvalt ning hankemenetlus ei ole korrektselt 

läbi viidud. 

1.0301-0106 AS KPMG Baltics auditeerimisel leiti palju puudusi. 

Peamised puudused olid seotud pakkumismenetluse 

puudulikult koostatud või säilinud 

dokumentatsiooniga, pakkumiskutsete saajate 

määramisega ning riigihanke deklaratsioonide 

esitamise hilinemisega. 

1.0301-0109 Sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditi käigus 

selgus, et ei ole järgitud RHSi. 













29 

1 4 328,82 Sotsiaalministri 23.10.2008 













käskkiri nr 134















1 831,17 2 735,80 Sotsiaalministri 20.12.2007 


1.0301-0165 ESF-lt saadi enam toetust ettemaksu küsides. 1 9 624,57 2316,62 Tööturuameti 29.06.2007 otsus 

nr 5.1-3/30884 









1.0301-0116 Riigihanget korraldamata jättes olid sõlmitud 

järgmised lepingud: 

Siim Sarapuuga sõlmiti 18.08.2004 käsundusleping 

nr 2-5/199 lepingusummas 37 115 eurot ESF 

projekti nr 1.0301-0116 juhtimiseks. 

1 7 678,98 2 559,66 RA tagasinõude otsuse põhjal 

tagasinõutud summa 7679 

eurot kandis Tööturuamet üle 

12.05.2006 ja intressid 

summas 459 eurot kandis 



Kati Kraavinguga sõlmiti 24.08.2004 

käsundusleping nr 2-5/198 lepingusummas 

29 180 eurot projekti nr 1.301-0117 juhtimiseks ja 

raamatupidamiseks. 

30 

Tööturuamet üle 07.06.2006. 

1 12 243,04 Tööturuamet sõlmis lepingu 

31.03.2005 ning 12.04.2005 

sõlmiti uus leping nr 2-4/51 

lepingusummas 12 969 eurot. 

Riigihanke deklaratsioon 

nr 022006 RHD avaldati 

22.09.2005. 

Tagasinõutud summa 

12 243 eurot kanti üle 

05.04.2006 ja intressid



käsundusleping nr 2-5/190, 02.08.2004 sõlmitud 

FIE Tuuli Paaksiga lepingusummas 33 542 eurot 

projekti nr 1.0301-0121 juhtimiseks; 


Kaire Kontiga; 


Aire Karuga; 


Riina Ringiga; 


Mati Salundiga; 


Kriste Lettaga. 

1.0301-0117 Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud 

kuludokumentide audit tuvastas, et projekti raames 

on tehtud kulutusi TTAs olemasolevate süsteemide 

haldamiseks ja ülalpidamiseks. Toetudes taotluses 

loetletud tegevuste nimistule ei ole hoolduskulu, mis 

on seotud olemasoleva süsteemi alalhoiuga, mitte 

arendamisega, kohane käsitleda kuluna, mis on 

vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks. 

822 eurot kanti üle 06.04.2006 

1 2 947,58 26 328,05 01.04.2005 registreeriti 

projekti juhtimisteenuse 

riigihange nr 018308PK. 

10.05.2005 sõlmiti projekti 

juhtimiseks Catskill 

Konsultatsioonid OÜga 

hankeleping nr 1-4/159 

kogumaksumusega 

1 07691 eurot. RA poolt 

tagasinõutud summa 

2948 eurot kandis Tööturuamet 

üle 07.07.2006, intressid 

191 eurot tasus Tööturuamet 

18.07.2006. 


käskkirjaga nr 242 on esitatud 

projekti nr 1.0301-0117 

toetuse osalise tagasinõudmise 

otsus summas 30 235 eurot. 

29.12.2006 maksis 

Tööturuamet tagasi 

põhisumma 30 229 eurot ja 

intressi 2589 eurot. 

KOKKU 659 760,21 114 829,92 

Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem ja Tööturuamet (10.11.2009) 

Tabel kajastab vaid rikkumisi, mis on üle 2556,47 euro (40 000 krooni). 

Meetme 1.3 raames on rikkumisi (ja tagasinõudeid) kokku summas 910 528,98 eurot, millest EL osalus moodustab 739 620,57 eurot. 

31

Peamised rikkumised esinesid riigihangete läbiviimisel (hanked kas puudusid täiesti või olid puudulikult läbi viidud). Paljudel juhtudel puudusid 

pakkumused ja teenuste ostmisel ei võrreldud hindu. 

Tööturuameti projektides 1.0301-0120 ja 1.0301-0121 oli tagasinõude aluseks kohtuotsus, mille kohaselt süüdistati endist Tööhõiveameti 

töötajat pistise ja altkäemaksu võtmises (kokku kahe projekti kohta 287 723,79 eurot (4,5 milj. krooni)). Kohtuotsuse kohaselt tegi ta tehinguid 

iseendaga, mis on korruptsioonivastase seadusega keelatud. Olles ise OÜ Rio Kinnisvara ja OÜ A ja O Koolitus osanik, sõlmis ta eelnimetatud 

koolitusfirmadega koolituslepingud. 

Palju rikkumisi on avastatud ka pärast projektide lõppemist auditite käigus (enamasti on sel juhul olnud tegu TTA projektidega). 

Paikvaatluste käigus on avastatud mõned üksikud rikkumised. 

2008. aastal koostati rikkumiste kohta kokku 27 tagasinõuet, millega nõuti tagasi 353 990 eurot ESF toetust. 

2009. aastal on seisuga 28.08.2009 on tehtud 6 tagasinõuet, millega nõuti tagasi 31 773,33 eurot ESF toetust ning 1457,18 eurot Eesti avaliku 

sektori osalust. 

Pärast 28.08.2009 on Sotsiaalministeerium meetme 1.3 raames koostanud 4 tagasinõuet. 

Projektid: 

1.0301-0110 – käskkiri nr 159, 27.10.2009 

1.0301-0132 – käskkiri nr 160, 20.10.2009 

1.0301.08-0288 – käskkiri nr 150, 06.10.2009 

1.0301.08-0269 – käskkiri nr 149, 06.10.2009. 

2.6 VAIETE SISU (KUMULATIIVSELT 2004–2009) 

Prioriteet / 

meede / alameede 

Prioriteet 1 

Vaide sisu 

Meede 1.3 8 

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse 

07.01.2005. a vaie TTA otsuse peale taotleja 

ja taotluse mittevastavaks tunnistamise kohta 

Kordade/ 

juhtumite 

arv 

32 

RA/RÜ otsus vm 

tegevused vaide 

suhtes 

1 Vaiet ei rahuldatud 

(11.02.2005. a otsus 

nr 1-7.3/144). 

Edasikaebamisi 

Kaebus vaideotsuse peale Tallinna 

Halduskohtule 28.02.2005. a (haldusasi nr 3- 

05-168) 28.02.2006. a kohtumäärus menetluse

– vaide esitaja ei nõustunud toetuse taotluses 

tuvastatud puudustega ega Eesti avaliku 

sektori finantseeringu puudumisega. 

OÜ Version Koolitus 14.07.2006. a vaie TTA 

otsuse peale toetuse taotluse rahuldamata 

jätmise kohta – vaide esitaja ei nõustunud 

tuvastatud puudustega ja arvutusvigadega 

toetuse taotluses. 

Projekt nr 1.0301.07-0261 – Jeppe Auto OÜ 

10.08.2007. a vaie TTA 13.07.2007. a otsuse 

nr 5.1-3/33189 tühistamiseks ja Jeppe Auto 

OÜ eelarve muutmise taotluse rahuldamiseks. 

MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste 

Aktiviseerimiskeskus 26.04.2007. a vaie TTA 

30.03.2007. a otsuse peale, millega TTA jättis 

taotleja taotluse rahuldamata, tuginedes otsuse 

tegemisel eksperdihinnangutele. 

IT Koolituskeskuse OÜ vaide esitaja 

vandeadvokaat T. Pikamäe AB Ots&CO 

27.04.2007. a vaie TTA otsuse peale toetuse 

taotluse rahuldamata jätmise kohta, tuginedes 

otsuse tegemisel eksperdihinnangutele. 

Projekt nr 1.0301-0192 – Eesti Metsatööstuse 

Liidu 04.02.2008. a vaie nr 1/4: 

TTA 14.12.2007. a otsuse nr 5-2/54405 

„Toetuse tagasinõudmise otsus” peale 

(toetuse osaline tagasinõue VMT-de nr 1 ja 2 

alusel välja makstud projekti juhtimisteenuse 

tasu osas 10% tasust kogusummas 

34 285,60 krooni – tagasinõudesumma 

tasaarvestati VMT nr 3 kulurea 8.2 


(08.09.2006. a otsus 

nr 5.1-5/10572). 


(14.09.2007. a otsus 

nr 5.1-3/36471-1). 


(08.06.2007. a otsus 

nr 5.1-3/21242-1). 


(08.06.2007. a otsus 

nr 5.1-3/21137-1). 


(30.04.2008. a otsus 

nr 5.1-3/4969-3). 

33 

lõpetamise kohta seoses loobumisega. 

Vaideotsus jõustunud. 

Kaebus vaideotsuse peale Tallinna 

Halduskohtule 23.10.2007. a – TTAlt mõisteti 

Jeppe Auto OÜ kasuks välja menetluskulud 

summas 45 000 krooni. 

Kohtuotsus on jõustunud ja täidetud. 



Vaideotsus jõustunud.

väljamaksega); 

TTA 14.12.2007. a otsuse nr 5.1-3/50281-1 

„Projekti nr 1.0301-0192 väljamaksetaotluse 

nr 3 osaline rahuldamine” peale 

(projektijuhtimise kulu mitteabikõlblikuks 

tunnistamine summas 8 571,40 krooni; VMT 

kulurea nr 8.2 tasaarvestus tagasinõude 

summas 34 285,60 krooni; VMT kulurea 2.2 

vähendamine 210 krooni võrra toetuse saaja 

taotluse alusel). 

Projekt nr 1.0301-0128 – MTÜ Jõgevamaa 

Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus 

05.05.2008. a vaie nr 26 TTA 08.04.2008. a 

otsuse nr 5-2/13665 „Toetuse tagasinõudmise 

otsus” peale – toetuse osaline tagasinõue 

kogusummas 161 885,33 krooni 

transpordikulude ja töötasude osas. 

Projekt nr 1.0301-0163 – Eesti 

Kunstiakadeemia 24.07.2008. a vaie nr AA- 

20/1291-1 TTA 14.07.2008. a otsuse nr 5- 

2/28203 „Toetuse tagasinõudmise otsus” 

peale – toetuse osaline tagasinõue 

kogusummas 26 093,80 krooni VMTde nr 1– 

11 alusel väljamakstud projekti vastutaja, 

konsultandi, koordinaatori ja assistendi 

töötasude osas (10% väljamakstus tasudest). 

Allikas: Tööturuameti meetme 1.3 seirearuanded 


(20.06.2008. a otsus 

nr 5-2/13665-2). 


(09.10.2008. a otsus 

nr 5-2/28203-4). 



2008. aastal esitati 3 vaiet, millest mitte ühtegi ei rahuldatud. 

2009. aastal vaideid ei esitatud. 

34

2.7 KOKKUVÕTE JÄRELEVALVETOIMINGUTEST 

2.7.1 Paikvaatlused: kokkuvõte peamistest leidudest 

Pri 

oriteet/ 

meede 

Aktsepteeritud 

ja 

lõpetatud 

projektide 

arv kokku 

Paikvaadeldud 

projektide arv 

kokku 

Paikvaadeldud 

projektide 

osakaal 

kõikidest 

projektidest 

Heakskiidetud 

projektide 

eelarved 

kokku – EL 

osalus (EUR) 

Paikvaatlusega 

kaetud 

projektide 

eelarved 

kokku – EL 

osalus (EUR) 

% 

Projektides 

tehtud 

abikõlblikud 

kulud kokku – 

EL osalus 

(EUR) 

Projektides 

tehtud 

abikõlblikud 

kulud viimase 

paikvaatluseni 

– EL osalus 

(EUR) 

% % 

Prioriteet 1 

1 2 3 = (2/1) 4 5 6 = 5/4 7 

35 

8 9 = 

(8/7) 

Meede 1.3 131 61 47% 28 479 162 15 056 637 53% 22 009 388 6 656 427 30% 23% 

Allikas : Struktuuritoetuse registri kesksüsteem (27.11.2009) 

Meetme raames on ellu viidud 1 eelkontroll, 53 projekti rakendamise ajal on toimunud kontrolli ja 8 projekti järelkontrolli. Kuna paikvaatluste 

detailne SFOSi sisestamine ja leidude süsteemne kirjeldamine rakendusid perioodi teises pooles, ei ole RA-l põhjalikku ülevaadet paikvaatlustel 

leidunud probleemidest. Nii auditite kui paikvaatluste tähelepanekutest suure osa moodustavad RHSi täitmist puudutavad märkused. Sageli ei 

ole tagatud RHSi hea tava järgimine ning kontrolljälg on puudulik. 

2.7.2 Makseasutuse kontrollid 

Fond Meede Kontrollitud Kontrollitud Tähelepanekute 

Tagasinõude otsuse andmed 

projekti nr RÜ 

olemasolu 

Kuupäev Väljaandja 

(tagasinõude 

Võlgnik (toetuse saaja) Summa 

(EL osalus), EUR 

(jah/ei) 

otsuse tegija) 

ESF 1.3 1.0301-0134 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A 



ESF 1.3 1.0301.06-0229 Tööturuamet Jah N/A N/A N/A N/A 


10 = 

(8/4)

ESF 1.3 1.0301-0151 Tööturuamet Ei N/A N/A N/A N/A 

ESF 1.3 1.0301-0163 Tööturuamet Jah 14.07.2008 SOM/TTA Eesti Kunstiakadeemia 26 093,80 

36

2.8 HORISONTAALPOLIITIKAD 

2.8.1 Meetme 1.3 horisontaalsete näitajate saavutamine 

Indikaatori nimetus 

Tekstilise indikaatori valik 

Saavutustase 

rahuldatud 

projektide taotlustes 

esitatud 

informatsiooni 

alusel (prognoosid) 

Linn 43 43 

Tegelik saavutustase 

lõppenud projektide 

lõpparuannete 

alusel 

Projekti rakendamise asukoht 

Maa 39 39 

Määratlemata 48 48 

Otsene keskkonnaseisundi parandamine 11 11 

Mõju keskkonnaseisundile 

Keskkonnasõbralik 36 36 

Neutraalne 83 83 

Meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse 

vähendamine üldiselt 

Otsene võrdõiguslikkuse edendamine 18 18 

Vähendab soolist ebavõrdsust 49 49 

Ei mõjuta soolist ebavõrdsust 63 63 

Võrdne integreerimine tööturule 77 77 

Meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse 

vähendamine tööhõives 

Võrdne osalemine hariduses ja kutseõppes 24 24 

Naisettevõtluse edendamine 4 4 

Töö- ja pereelu ühendamine 5 5 

Vahetu mõju raskesti määratav 20 20 

Mõju infoühiskonna edendamisele 

Infoühiskonda edendava mõjuga 95 95 


37

Mõju tööhõivele (töökohtade loomisega) 

Töökohti loov 62 62 


Loodud töökohad projekti lõpus, mehed 444 306 

Loodud töökohad projekti lõpus, naised 517 516 

Loodud töökohad projekti lõpus, kokku 1 383 823 

Mõju tööhõivele (töökohtade säilitamisega) 

Töökohti säilitav 28 28 


Säilitatud töökohad projekti lõpus, mehed 671 257 

Säilitatud töökohad projekti lõpus, naised 300 455 

Säilitatud töökohad projekti lõpus, kokku 1 016 712 


Meetmes 1.3 raames on projektid oma planeeritud horisontaalsed indikaatorid valdavalt täitnud. Täitmata jäid loodud ja säilitatud töökohtade 

saavutusmäärad, mida võib selgitada tööturuolukorra suurte muudatustega perioodil 2004–2006. 

2.8.2 Horisontaalpoliitikate indikaatorite saavutustasemed 

Horisontaalne Indikaatori tüüp Indikaator Mõõtühik Prognoosid Tegelik saavutustase 

indikaator 

Säästev areng 

Väljundnäitaja 

Keskkonnasõbraliku arv 

mõjuga projektide arv 

47 47 

Tulemusnäitaja Keskkonnasõbraliku % 

mõjuga abi osatähtsus* 

36,15% 36,15% 

Väljundnäitaja Soolise võrdõiguslikkuse arv 

suhtes positiivse mõjuga 

67 67 

Sooline 

võrdõiguslikkus Tulemusnäitaja 


Soolise võrdõiguslikkuse % 

suhtes positiivse mõjuga 

abi osatähtsus* 

51,54% 51,54% 

38

Väljundnäitaja Infoühiskonda edendavate 


Infoühiskond 

Tulemusnäitaja Infoühiskonda edendava 

abi osatähtsus* 


arv 

% 

95 95 

73,08% 73,08% 

Indikaatorid on täidetud planeeritud tasemel. Projektide planeeritud ja saavutatud tulemuste kattumus võib olla tingitud projektijuhtide vähesest 

teadlikkusest horisontaalsete indikaatorite tähendusest. Projektide tasandil vaadeldakse horisontaalseid indikaatoreid väga pinnapealselt. 

2.8.3 Regionaalpoliitika 

Maakond 

Prioriteet/fond/ 

meede 

Vastavaks 

tunnistatud 

taotluste 

arv** 

Rahuldatud taotluste maht (EUR)*** 

Rahuldatud 

Avaliku sektori osalus 

taotluste arv EL osalus Eesti riigi Eesti avaliku sektori 

osalus omafinantseering 

Erasektor 

Harju maakond Prioriteet/fond* 

Meede 1.3 28 18 3 493 410 940 929 2 612 

Hiiu maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 5 5 423 611 105 663 

Ida-Viru maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 32 24 7 860 075 2 181 221 

Jõgeva maakond Prioriteet 

Meede 1.3 11 7 883 135 320 531 1 611 

Järva maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 5 4 740 865 183 748 

Lääne maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 3 3 1 038 314 355 134 106 413 

39

Lääne-Viru maakond Prioriteet/fond 

Põlva maakond Prioriteet/fond 

Pärnu maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 3 2 652 393 418 878 

Meede 1.3 4 3 219 020 56 527 

Meede 1.3 5 5 585 776 245 210 

Rapla maakond Prioriteet/fond 

Saare maakond Prioriteet/fond 

Tartu maakond Prioriteet/fond 

Valga maakond Prioriteet/fond 

Viljandi maakond Prioriteet/fond 

Võru maakond Prioriteet/fond 

Meede 1.3 2 1 67 989 30 316 

Meede 1.3 7 5 477 727 113 770 

Meede 1.3 8 7 751 257 119 354 

Meede 1.3 7 5 541 953 132 133 32 442 

Meede 1.3 6 5 228 784 189 747 

Meede 1.3 7 5 473 656 129 529 

Üleriigilised/maakond 

adevahelised 

projektid Prioriteet/fond 

Meede 1.3 44 36 10 041 196 2 821 663 7 605 

KOKKU Prioriteet/fond 177 135 28 479 162 8 344 352 150 683 

Allikas: Struktuuritoetuse registri kesksüsteem 10.11.2009 

** Rahuldatud taotluste arvus sisalduvad katkestatud projektid 

40

*** Rahuldatud taotluste mahu hulka ei ole arvestatud katkestatud projektide mahtu 

41

PEATÜKK 3: MEETME 1.3 RAKENDAMISE PROGRESS 

3.1 MEETME 1.3 SISULINE PROGRESS 

Indikaatori tüüp Indikaator Mõõtühik 

Meede 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” 

Meetmes osalenud 

Väljundnäitaja 

Tulemusnäitaja 

Aktiivsetes tööturumeetmetes 

osalenud töötute osakaal kõikidest 

töötutest 

Pärast aktiivsetes tööturumeetmetes 

osalemist tööle saanute 

osakaal kõikidest osalenutest 

Projekti lõpuks loodud uued 

töökohad (bruto) 

Projekti lõpuks säilitatud töökohad 

42 

Programmitäiendi 

sihtmäär 

Saavutustase 

rahuldatud 

projektide 

taotlustes toodud 

informatsiooni 

alusel (prognoosid) 

Tegelik 

saavutustase 

lõppenud 

projektide 

lõpparuannete 

alusel 

Tegelik 

saavutustase 

(lõppenud 

projektide info 

alusel) RAK 

sihtmäärast 

(%) 

arv (mehed ja 30 000 25 534 30 578 101,93% 

naised) 

arv (mehed) 15 000 12 720 13 631 90,87% 

arv (naised) 15 000 15 610 19 735 131,57% 

% 

35 16,4% 

% 65 34,11% 

(8710 inimest) 

34,47% 

(10 540 inimest) 

38,6% 

50,03%* 

arv (mehed ja 800 1383 823 102,86% 

naised) 

arv (mehed) 400 444 306 76,5% 

arv (naised) 400 517 516 129% 

arv 

(sihtmäär 

meetme 

tasandil 

puudub) 1 016 712

* 65% lõppenud projektide kaudu töölesaanuid on 19 875, tegelik saavutustase 10 540 moodustab 19 875st 50,03%. 

Allikas: kesksüsteem 27.11.2009 

Meetme 1.3 seatud eesmärgiks oli pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid 30 000 inimesele, mis suudeti täita. Indikaatori täitmisele aitas kaasa 

projektide ja inimeste suur huvi meetmes osaleda. Aastatel 2004–2006 oli töötute arv kõrgem ning ei olnud probleeme projektides osalejate 

leidmisega. Kuna valdav osa projektitegevustest rakendati just selles ajavahemikus, suudeti RAK seatud eesmärk täita. Kuigi aastatel 2007–2008 

oli töötute arv varasemast oluliselt väiksem ja projektidesse ei suudetud varasemas mahus osalejaid leida, ei mõjutanud see sihtmäära täitmist. 

Aastad 2008 ja 2009 indikaatorite täitmist oluliselt ei mõjutanud, kuna nendel aastatel alustatud projektid olid lühiajalised ega suutnud 

sihtgrupile teenuseid suures mahus pakkuda. Võrreldes eelmise aruandega on indikaatorite tase 9000 inimese võrra kasvanud seoses aastatel 

2005–2006 alanud projektide lõppemisega. 

RA hindab meetme 1.3 indikaatorite täitmist heaks. 

3.2 RAKENDUSASUTUSE HINNANG MEETME 1.3 RAKENDAMISELE 

3.2.1 Hinnang rakendamisele 

Huvi meetme vastu on olnud suur, toetust on taotletud rohkem kui meetme eelarves vahendeid oli. Taotluste rahuldamise summade järgi on 

meetme eelarve ületatud, kuid lõppenud projektidest vabanenud ja rikkumiste tõttu tagasi nõutud toetusest tekkinud jäägist korraldati kolm 

viimast taotlusvooru. Tegemist oli esimese struktuurivahendite rakendamise perioodiga. Paralleelselt projektide rakendamisega toimus süsteemi 

arendamine, mis raskendas projektide elluviimist. 

Kõige problemaatilisem oli 2005. aasta, mil projektide rakendamine oli komplitseeritud peamiselt seoses väljamaksetega ning juhtimis- ja 

kontrollsüsteemi ümberkujundamisega. Positiivsena saab aga välja tuua, et 2005. aasta lõpuks olid suuremad tõrked paljuski ületatud. Olulisi 

probleeme väljamaksetega esines eelkõige 2005. aasta esimesel poolaastal. Esimeste esitatud väljamaksetaotluste tase oli nõrk, mistõttu nende 

menetlemine võttis eeldatust oluliselt kauem aega. Taotlejad ei olnud alati väljamaksetaotlustele lisanud vajalikke kulude abikõlblikkust 

tõendavaid dokumente. Samuti olid taotlejad, rakendusüksus ja makseasutus tihti eriarvamusel kulude abikõlblikkuse osas, mistõttu tekkis 

olukordi, kus makseasutus ei aktsepteerinud rakendusüksuse poolt heaks kiidetud kulusid. Nende probleemide lahendamiseks töötati välja 

abikõlblikkuse määrus, täiendati juhendeid ja korraldati koolitusi nii rakendajatele kui rakendusüksuse töötajatele. 

43

Järk-järgult väljamaksetaotluste menetlemine kiirenes, kuna paranes nii taotlejate esitatud väljamaksetaotluste kvaliteet kui ka RÜ kompetents. 

Samuti kiirendas väljamaksete menetlemist oluliselt asjaolu, et enamik RÜ ja makseasutuse eriarvamusi kulude abikõlblikkuse osas lahenes. 

2005. aastal läbiviidud auditi tulemusel jagati meede kahte ossa ja Sotsiaalministeerium pidi tööhõiveametite projektide taotlusi uuesti 

menetlema. Uute haldusotsuste tegemiseni ei saanud projektide kohta esitada ka väljamaksetaotlusi. Kuid kuna tegemist oli riigieelarveliste 

asutustega, pidi toetuse väljamaksmine 2005. aastal tehtud kulude osas toimuma 2005. aastal, mistõttu väljamaksetaotluste menetlemise suurim 

koormus langes aasta lõppu. 

2007. aastal mindi üle rikkumise aruandluse esitamisele andmesisestusprogrammi SFOS kaudu. Uus süsteem vähendas oluliselt paberkandjal 

edastamise toimingud. Samuti on projektiga seostuvad rikkumised kõigile osapooltele nähtavad. Miinuseks on kiire üleminek vanalt süsteemilt 

uuele. Kiire ülemineku ja läbimõtlematuse tõttu tekkis erinevaid komplikatsioone. 

Positiivsena võib välja tuua, et meetmes vabanenud vahendid on suudetud kiiresti taas kasutusele võtta, olgu siis meetme enda raames või 

1. prioriteedi sees. Negatiivsena tuleb välja tuua, et meetme 1.3 projektides on tuvastatud arvukalt rikkumisi, eelkõige riigihangete seaduse sätete 

ja riigihangete hea tava rikkumisit. Samas langeb suur osa eksimusi perioodi esimestesse aastatesse. Probleemidele on rohkelt tähelepanu 

pööratud ja perioodi teises pooles tehtud edusamme. Samuti tuleneb meetme 1.3 rikkumiste suurem osakaal paljuski teiste meetmetega võrdluses 

oluliselt intensiivsemast kontrollist nii paikvaatluste kui auditite näol. Seejuures mängib oma osa ka struktuurivahendite auditite riskipõhine 

valimi koostamise metoodika. 

3.2.2 Hinnang läbivate näitajate saavutamisele, väljundindikaatoritele ja tulemusindikaatoritele 

Meetme 1.3 projektid aitavad horisontaalsetest indikaatoritest kõige enam kaasa tööhõivele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. 

Regionaalselt on projektidega hõlmatud kõik maakonnad ning kõige enam on projektide rahalisi vahendeid suunatud Ida-Virumaale, kus töötuse 

näitajad on Eestis kõige kõrgemad. 

3.2.3 Hinnang finantsprogressile 

Meetme rakendamisel on olnud probleemiks väljamaksete aeglus ning tehnilised probleemid SFOSi ja keskregistriga. RÜ võttis väljamaksete 

probleemi lahendamiseks 2007. aasta lõpuks kasutusele lihtsustatud maksetaotluste menetlemise korra, mida eelnevalt oli mõnda aega 

44

katsetatud. Rahandusministeerium arendas struktuuritoetuste infosüsteeme. Infosüsteemide arendamisse on aktiivselt panustanud nii 

Sotsiaalministeerium kui ka Tööturuamet. 

3.2.4 Ülevaade olulisemates probleemidest meetme rakendamisel 

Meede 1.3 Peamised probleemid Abinõud 

2004 1. Väljamaksetaotluste menetlemise protsess oli aeganõudev ja 

rakendajatele ebaselge. 

2. Taotlustes esines vigu ja maksetaotlused olid sageli puudulikud. 

2005 Eelmises aruandes välja toodud ja lahenduse leidnud 

probleemid 

1. Väljamaksetaotluste kvaliteet on nõrk (sageli puuduvad 

selgitused ja toetavad dokumendid. 

2. Projektid järgivad puudulikult struktuurifondide teavitusnõudeid. 

3. Projektiaruanded on üldised ning ei kirjelda saavutusi ja tegevusi 

piisava detailsusega. 

4. Teenuste, seadmete ja vahendite ostmisel ei järgita alati 

mõistlikkuse printsiipi. 

1. Ühisnõupidamised makseasutusega, rakendusasutuse toetus 

probleemide lahendamisel. Rakendajatele juhend koostamisel. 

2. Täiendavad infopäevad. Vajadusel (ajutiselt) maksetaotluste 

menetlejate töölevõtmine. 

Eelmises aruandes välja toodud ja lahenduse leidnud probleemide 

lahendamiseks ettevõetud sammud 

1. Koostatud väljamaksetaotluse koostamise juhend, viidud läbi 

infopäevad rakendajatele, kavas koostada meetmespetsiifiline 

abikõlblikkuse juhend. 

2. Viidud läbi infopäevad rakendajatele, kohapealsete kontrollide käigus 

tehtud ettekirjutusi. 

3. Koostatud juhend projektidele aruannete täitmiseks, viidud läbi 

infopäevad. 

Uued probleemid 

1. Riigieelarveliste asutuste nn aastavahetuse probleem.. 

2. Protseduurid on keerukad ning keskenduvad põhiliselt 

dokumentide kontrollile, mis jätab vähe aega kohapealsete 

kontrollide läbiviimiseks. Lisaks on kohati tegemist 3-kordse 

kontrolliga, mille otstarbekus on kaheldav. 

3. Struktuuritoetuse registris puudub rikkumiste ja tagasimaksete 

moodul, tagasimakseid ei ole võimalik registri kaudu teha, 

Tagasimaksete menetlus on määruste tasandil puudulikult 

reguleeritud. 

2006 Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja lahenduse 

leidnud probleemid 

1. Riigieelarveliste asutuste nn aastavahetuse probleem. 

45 

Uute probleemide lahendamiseks ettevõetud sammud 

1. RÜ ja RA ettepanekud Rahandusministeeriumile esitatud. 

2. KA on moodustanud töörühma protseduuride (eelkõige väljamaksete 

menetlemise) lihtsustamiseks ja järgmise perioodi rakendamise 

ettevalmistamiseks. 

3. Alates 2006. aasta algusest on rikkumiste moodul registris olemas 

(KA), tagasimaksete moodul on ettevalmistamisel (KA), RÜ tegi KA-le 

järelepärimise tagasimaksete protseduuri kohta. 

Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja probleemide 


1. Rakendusüksus taotles 2006. a lõpus ettemakseid projektide

2. Protseduurid on keerukad ja keskenduvad põhiliselt dokumentide 

kontrollile, mis jätab vähe aega kohapealsete kontrollide 

läbiviimiseks. Lisaks on kohati tegemist 3-kordse kontrolliga, mille 

otstarbekus on kaheldav. 

3. Struktuuritoetuse registris puudub rikkumiste ja tagasimaksete 

moodul. Tagasimaksete menetlus on määruste tasandil puudulikult 

reguleeritud. 

Uued probleemid 

A) Taotleja poolt välja toodud probleemid 

Üks meetme 1.3 III vooru taotleja esitas vaide, milles teavitas RÜd, 

et ta ei ole rahul oma projektitaotluse mitterahastamisega III vooru 

raames ESF vahenditest. 

B) Rakendajate poolt välja toodud probleemid 

Väljamaksetaotluste kontrollimine RÜs võttis rakendajate arvates 

2006. a liiga kaua aega. 


leidnud probleem 

Üks meetme 1.3 III vooru taotleja esitas vaide, milles teavitas RÜd, 

et ta ei ole rahul oma projektitaotluse mitterahastamisega III vooru 

raames ESF vahenditest. 

Uus probleem 

Maksetaotluse aeglane menetlemine. 


leidnud probleem 

Maksetaotluse aeglane menetlemine. 

finantseerimiseks, et vältida nn aastavahetuse probleemi. 

2. RÜ lihtsustas väljamaksete menetlemise protseduuri 2006. a lõpus, et 

kiirendada väljamaksetaotluste kontrollimist ja vältida topeltkontrolle. 

3. Korraldusasutus täiendas rikkumiste moodulit struktuuritoetuse 

keskregistris. RÜ töötas 2006 .a detsembris välja tagasinõudeotsuste 

vormid ning tegi selle alusel ESF toetuse tagasinõude otsuse. 

Uute probleemide lahendamiseks ettevõetud sammud 

A) Taotleja poolt välja toodud probleemid 

RÜ menetles ametlikult vaiet vastavalt RÜ nõuetele ja teavitas toetuse 

taotlejat RÜ-poolsetest ESF projektitaotluste vastavaks tunnistamise ja 

rahastamise nõuetest ning selgitas, mis olid projektitaotluse vead ja et 

seda ei olnud võimalik finantseerida ESF vahenditest 2006. a. 

B) Rakendajate poolt välja toodud probleemid 

RÜ lihtsustas väljamaksete menetlemise protseduuri 2006. a lõpus, et 

kiirendada väljamaksetaotluste kontrollimist ja vältida topeltkontrolle. 

Lihtsustatud väljamaksetaotluste menetlemise protseduur võimaldab 

kiiremini rakendada projekte 2007. a, samuti võimaldab RÜ-l teha 

rohkem kohapealseid kontrolle alates 2007. a algusest. 

Eelmises aruandes rakendajate poolt välja toodud ja probleemide 


RÜ menetles ametlikult vaiet vastavalt RÜ nõuetele ja teavitas toetuse 

taotlejat RÜ-poolsetest ESF projektitaotluste vastavaks tunnistamise ja 

rahastamise nõuetest ning selgitas, mis olid projektitaotluse vead ja et 

seda ei olnud võimalik finantseerida ESF vahenditest 2006 .a. 

Uue probleemi lahendamiseks ettevõetud sammud 

RÜ võttis 2007. a kasutusele väljamaksete lihtsustatud menetlemise 

protseduuri, et kiirendada maksetaotluste kontrollimist. RÜ tegi rohkem 

kohapealseid kontrolle alates 2007. a algusest. 

Probleemi lahendamiseks ettevõetud sammud 

RÜ võttis 2008. a kasutusele uue väljamaksete lihtsustatud menetlemise 

protseduuri, et kiirendada maksetaotluste kontrollimist. 

46

Allikas : Tööturuameti seirearuanded 

Perioodi alguses oli probleeme süsteemi keerukuse ja väljamaksete aeglusega. Kogemuste tekkimine, järjepidev taotlejate ja rakendajate koolitus 

ning väljamaksetaotluste lihtsustatud kontrolli kasutuselevõtt on peamisi probleeme perioodi lõpuks leevendanud. Siiski esineb uute taotlejate ja 

rakendajate taotlustes ning rakendamises süsteemi mittetundmisest tehtud vigu. 

Nii auditite kui paikvaatluste tähelepanekutest suure osa moodustavad RHSi täitmist puudutavad märkused. Sageli ei ole tagatud RHSi hea tava 

järgimine ja kontrolljälg on puudulik. 

Perioodi kahekordne pikendamine mõjutas oluliselt RA/RÜ töökoormust. 2008. aasta perioodi pikendamisel tuli leida võimalus, kuidas kasutada 

ära veel rakendamisel olnud projekte ning lisaks leida võimalik toetatav tegevus, mida oleks võimalik poole aasta jooksul ellu viia. Esimene 

perioodi pikendamine tõi meetme 1.3 RA-le kaasa ühe määruse muudatuse ning uue määruse väljatöötamise ja kehtestamise. Lisaks peeti 

läbirääkimisi meetme 1.1 RAga vahendite võimalikuks ümbersuunamiseks. 2009. aasta perioodi pikendamise tõttu muudeti ühte määrust. 

Viimase pikendamise elluviimise tegi keerulisemaks varasema RÜ (TTA) sulgemine, mistõttu toodi RÜ roll üle Sotsiaalministeeriumisse – 

valmistati ette vajalikud õigusaktide muudatused ja protseduurid, et tagada kohustuste lahusus. 

Perioodi pikendamise tulemusena rahastati meetmes 1.3 kokku 16 uut projekti, kuid kuna tegevuste elluviimise aeg oli maksimaalselt pool 

aastat, siis ei suudetud pakkuda otseseid teenuseid meetme sihtgrupile ning seeläbi meetme tulemusindikaatorite täituvust uued projektid ei 

mõjutanud. 

3.3 MEETMES 1.3 LÕPETAMATA, KOHTU- VÕI HALDUSMENETLUSE TÕTTU PEATATUD PROJEKTID 

Meetmes 1.3 lõpetamata projekte ei ole. 

47

3.4 ARUANDE ESITAMISE HETKEKS LAHENDAMATA RIKKUMISED 

Meede Projekti nimi 

ja number 

Toetuse saaja 

Võimaliku 

rikkumise 

avastamise 

kuupäev 

Rikkumisega 

seotud mitteablikõlblik 

kulu – EL 

osalus (EUR) 

Projekti 

maksumus 

kokku 

ELi osalus 

(fond) 

48 

Võimaliku rikkumise 

kirjeldus 

1.3 1.0301-0181 Tööturuamet 07.07.2008 6 143,09 396 537,33 326 360,60 Projekti raames kasutati 

osalise tööajaga töötajate 

tasu arvestamise aluseks 

tööajatabeleid. Osalise 

tööajaga personal 

pühendas projektile alati 

50% tööajast ning kuude 

lõikes kõrvalekaldeid ei 

täheldatud ning tasu 

võeti alati projekti 

eelarves ettenähtud 

maksimaalse tundide 

arvu eest. 

1.0301-0133 Valgamaa 

Tööhõiveamet 

1.0301.08- 

0288 

1.0301.08- 

0269 

Pala 

vallavalitsus 

Palamuse 

vallavalitsus 

07.07.2008 426,62 213 391,44 152 535,18 On rikutud RHS-i 

sätteid, projektijuhtimise 

teenuse tellimiseks 

korraldati hange, kuid 

lõpuks värvati projekti 

jaoks eelmine 

projektijuht, kes hankes 

ei osalenud. 

29.07.2009 1 297,41 22 880,50 22 880,50 Tööharjutuskeskuses 

puudus arve alusel 

soetatud inventar. 

29.07.2009 12 382,43 58 543,93 58 543,93 Abikõlbmatud kulud: 

soetatud on esemeid, mis 

ei olnud projektitaotluses 

kirjas; arved ei vasta 

raamatupidamise 

seaduses sätestatud 

nõuetele; kõiki taotluses 

Hetkeseis 

menetluses 

Tagasinõude 

asjaolud 

menetlemises – 

kommenteeritud 

vastus tähelepaneku 

osas Euroopa 

Komisjonile 

saadetud. 

Tagasinõude otsus 

koostamisel. 


on koostatud: 

ministri 

06.10.2009. a 

kk nr 150. 


on koostatud: 

ministri 

06.10.2009. a kk 

nr 148. 

Planeeritav 

menetlemise 

lõpetamise 

kuupäev 

2010. aasta II 

kvartal 

2010. aasta I 

kvartal 

2010. aasta I 

kvartal 

(laekumine) 

2010. aasta I 

kvartal 

(laekumine)

kirjeldatud töid ei ole 

teostatud. 

1.0301-0132 Tööturuamet 07.07.2008 72 687,23 1 174 853,00 850 259,23 Avastati rikkumisi 

seoses projekti 

juhtkonna valimiseks 

läbiviidud riigihankega. 

Rikuti EK regulatsiooni 

448/204 lisatasu ja 

maksude maksmisel 

TTA töötajaile (summas 

23 864 krooni). 

Mobiilikulud osutusid 

abikõlbmatuks (EMT 

esindused, EMT). 

1.0301-0131 Järvamaa 


1.0301-0106 Ida-Virumaa 


07.07.2008 5 328,44 554 323,83 444 251,82 Auditjälje puudumine 

ebaselge või puuduva 

dokumentatsiooni tõttu – 

TTA konsultantidele 

maksti projekti raames 

tehtud lisatöö eest, kuid 

nende väljamaksete 

kohta puudus 

alusdokumentatsioon. 

Dokumentatsioon 

puudulik ja riigihanke 

eeskirjade rikkumine 

(klienditeenindaja 

koolitus: Kesk-Eesti 

Arenduskeskus). 

07.07.2008 7 882,04 994 096,08 734 883,78 Projekti raames ei 

korraldatud riigihanget 

(kaablioperaatorite 

koolitus; pagar-kondiiter 

koolitus; 

toimetulekukoolitus). 

Kõige odavam 

pakkumine ei osutunud 

valituks 

(toimetulekukoolitus: 

raamatupidamise 

teenus). 

49 


koostatud: ministri 

20.10.2009. a kk 

nr 160. 

Tagasinõude 

asjaolud 





Komisjonile 

saadetud. 

Tagasinõude 

asjaolud 





Komisjonile 

saadetud. 

2010. aasta I 

kvartal 

(laekumine) 


kvartal 


kvartal 

1.0301-0167 Harjumaa 07.07.2008 571,01 219 041,71 172 545,47 Välja on makstud Tagasinõude 2010. aasta II


1.0301-0110 Läänemaa 


1.0301-0127 Kohtla-Järve 

Linn 

summa, mis ei vasta 

lepingule. Abirahade 

aruannetes sisaldusid 

isikud, kes enam 

projektis ei osalenud. 

07.07.2008 3 673,65 243 383,83 130 379,02 Avastati mittevastavused 

tööajatabelite ja 

reisiregistri või 

reisidokumentide vahel 

ning puudusi RHSi 

sätete järgimises. 

26.04.2006 37 349,73 416 971,28 330 158,10 Projektijuhi, projektijuhi 

abi, juhtumikorraldaja 

ning nõuniku hangete 

juures ei ole järgitud 

RHSi sätteid. 

asjaolud 





Komisjonile 

saadetud. 


on koostatud: 

ministri 27.10. 

2009.a kk nr 159. 

Tagasinõude 

asjaolud selgitamisel 

kvartal 

2010. aasta I 

kvartal 

(laekumine) 

2010. aasta I 

kvartal 

Meetme 1.3 raames on siiani lahendamata Euroopa Komisjoni auditis välja toodud projektide tähelepanekud. Kuna tähelepanekute osas käivad 

veel arutelud tagasinõuete vajaduse ja nende protsentide osas, siis ei ole vastavate rikkumiste suhtes veel lõplikke otsuseid tehtud. 

3.5 LOOTUSETUD TAGASINÕUDED 

Lootusetuid tagasinõudeid meetmes 1.3 ei ole. 

50

RAK 2004-2006 lõpparuanne 

PEATÜKK 4: PROGRAMMI HALDAMINE JA JUHTIMINE 

4.1 ÜLEVAADE MEETME RAAMES LÄBI VIIDUD HINDAMISTEST JA UURINGUTEST 

Hindamise 

aeg 

30. juuni 

2006 

Hindamise pealkiri Eesmärk Soovituste rakendamine 

„Eesti riikliku arengukava 

Euroopa Liidu 

struktuurifondide 

kasutuselevõtuks – ühtse 

programmdokumendi 2004– 

2006” 1. prioriteedi 

hindamine 

Hinnata RAK 1. prioriteedi meetmete 

eesmärkide ühilduvust „Eesti 

majanduskasvu ja tööhõive 

tegevuskavaga aastateks 2005– 

2007” ja tegevuskava kaetust RAK 

1. prioriteedi raames rahastatud 

projektidega 

• Perioodil 2007–2013 kasutatakse lisaks avatud 

taotlusvoorudele programmipõhist rakendamist. 

• Projektijuhtide ja avalikkuse teavitamisele 

pööratakse suurt rõhku. 

Uuringu 

aeg 

2007 Sihtgrupi uuring Analüüsida meetme 1.3 kahe esimese 

taotlusvooru projektides osalenud 

sihtgruppe ning neile pakutud 

teenuseid. 

2007 Mitte-eestlastele suunatud Koguda ja sünteesida 

projektide uuring 

poliitikaarendusteks vajalikku 

informatsiooni ESF projektidest, 

analüüsides projektides 

läbiviidud tegevuste tulemuslikkust ja 

laiemat rakendatavust. 

2008 Aastatel 2004–2007 Euroopa Koguda ja sünteesida 

Sotsiaalfondi meetme 1.3 poliitikaarendusteks vajalikku 

„Võrdsed võimalused informatsiooni ESF projektidest, 

51 

Lõpparuanne nr: 

Uuringu pealkiri Eesmärk Soovituste rakendamine 

Seiretabelite täitmise probleemid – tuleb enam 

tähelepanu pöörata seireandmete korrektsele 

esitamisele, et need oleks hiljem omavahel võrreldavad. 

Uuringu tulemused on Tööturuameti/Töötukassa ja 

SoM tööturu osakonnaga läbi arutatud ning teadmiseks 

võetud. 

Uuringu tulemused on Tööturuameti/Töötukassa ja 

SoM tööturu osakonnaga läbi arutatud ning teadmiseks 

võetud.


tööturul” vahenditest toetatud 

koondamisteate saanud 

isikutele suunatud 

tööturuprojektide tulemuste ja 

poliitikas rakendatavuse 

hindamine 

2008–2009 RAK 2004–2006 meetme 1.3 

vahenditest toetatud 

erivajadusega inimestele 

suunatud tööturuprojektide 

tulemuste ja poliitikas 

rakendatavuse hindamine 

analüüsides projektides läbiviidud 

tegevuste tulemuslikkust ja laiemat 

rakendatavust. 

Saada analüütiline ülevaade meetmest 

1.3 rahastatud erivajadustega isikutele 

suunatud projektidest – projektide 

raames ellu viidud tegevustest, 

tegevuste tulemuslikkusest ning 

erinevatest praktikatest ja heade 

praktikate rakendatavusest või 

mitterakendatavusest tööturupoliitikas 

ja kaasuvates poliitikavaldkondades. 

Uuringu tulemused on Töötukassa ning 

Sotsiaalministeeriumi TTO ja hoolekande osakonnaga 

läbi arutatud ning teadmiseks võetud. 

52 

Lõpparuanne nr:


4.2 ÜLEVAADE OLULISEMATEST PROBLEEMIDEST KOGU PROGRAMMI JA 

MEETMETE RAKENDAMISEL 

Programmeerimise seisukohast on meetmes 1.3 põhjustanud kõige enam raskusi riigieelarvest 

otsese riikliku kaasfinantseerimise puudumine – nimelt pidid toetuse taotlejad ise projektidele 

avaliku sektori kaasfinantseeringu leidma. Sellest tulenevalt esitasid suure osa projektidest 

avaliku sektori organisatsioonid, kuna neil oli lihtsam tagada Eesti avaliku sektori 

finantseeringu olemasolu. Kuna meetme 1.3 projektides võis riikliku kaasfinantseeringuna 

näidata ka riiklikult makstavaid toetusi, siis toetuste arvestamine kaasfinantseeringuna muutis 

projektide eelarvestamise ja väljamaksed komplitseerituks. Samuti oli keeruline väljamaksete 

puhul järgida toetuse protsenti. 

Riigieelarveliste asutuste rakendajatena kaasamisel tuli lahendada eelmisest aastast 

järgmisesse eelarveaastasse üleminevate kulutuste väljamaksmine, mis järgiks 

projektiloogikat paindlikumalt. 

Programmiperioodil viidi ellu rida meetme eesmärkide ja tegevustega kooskõlas projekte, mis 

olid vajalikud tööturusüsteemi parendamiseks, kuid mille tulemused ei ühtinud meetme 

indikaatoritega. Näiteks on RAKis määratletud indikaatorina projektides osalevate töötutute 

arv; teisalt viidi projektides ellu ka tegevusi, kus osalesid tööturusüsteemi töötajad või tehti 

süsteemi arendusprojekte, kus otseselt inimesi koolitustel ei osalenud. Probleeme oli ka 

projekti lõpuks loodud uute töökohtade mõõtmisega. 

Edaspidi tuleks vältida n-ö jooksu pealt tehtavaid muudatusi rakendusskeemis. See tekitab 

probleeme nii rakendusasutusele, rakendusüksusele kui rakendajatele. 

Rakendamise jooksul oli oluliseks probleemiks protsessi liigne keerukus, väljamaksete aeglus, 

indikaatorite ebaselgus ning tehnilised probleemid struktuuritoetuste operatiivsüsteemi ja 

keskregistriga. 2006. aasta lõpuks olid need probleemid üldjoontes lahendused leidnud. 

Positiivsena võib märkida, et Rahandusministeerium töötas välja indikaatorite juhendi, 

arendati struktuuritoetuste infosüsteeme ning uue meetme määrusega lihtsustati osaliselt 

toetuse taotlemise protsessi. Samuti lihtsustati väljamaksete protsessi. 

Probleemiks on olnud SFOSist info kättesaamise puudulikkus – näiteks lõppenud projekti 

ajaloo väljavõtt. SFOSist ei ole võimalik saada kokkuvõtlikku informatsiooni aruandena 

programmi esialgsest taotletud eelarvest ja muutustest (vähendustest) kuupäevalise ja 

summalise täpsusega. Kahjuks ei saa SFOSost võtta välja informatsiooni esitatud 

väljamaksetaotluse kululiikide jaotuse vaid ainult kogu väljamaksetaotluste kohta jne. 

Auditid on nõrkade kohtade parandamiseks väga olulised, aga kindlasti ei tohi nad halvata 

igapäevatöö toiminguid. Seega on ettepanek auditeerivatele asutustele valimisse sattunud 

projektide kontrollimise ajad omavahel läbi rääkida. Probleemsete projektide mitmekordne 

kontroll on häirinud projekti rakendajate ja RÜ igapäevast tööd ning moonutanud oma 

tulemustega rikkumiste üldstatistikat. 

Probleemiks osutus ka RÜ suur personali liikumine – koordinaatorid vahetusid sagedasti, 

mistõttu RÜ ei suutnud pakkuda toetuse saajatele piisavat tuge. RÜ likvideerimine enne 

perioodi lõppu vähendas oluliselt alles jäänud töötajate motivatsiooni. 


53


4.3 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL 

ÜLEVAATEKOOSOLEKUL TEHTUD KOMMENTAARIDE VÕI 

MUUDATUSSOOVITUSTE ALUSEL 

2008. aasta koosolek 

Komisjon tundis muret seoses ESF meetme 1.3 aeglase kohustuste ülesvõtmisega. Kuna 

meetmes 1.3 on tagasinõuete oht, peaks liikmesriik mõtlema, kuidas meetme eelarvet paremini 

ära kasutada. 

Meetmes 1.3 korraldati kaks täiendavat taotlusvooru, mis osutusid väga edukaks. Lisaks 

suunati vabu vahendeid meetmesse 1.1. 

Nii riiklikud kui EK auditid näitavad kõrget veaprotsenti, peamiselt riigihangete reeglite 

rikkumisega TTA projektides. 

TTA projektid vajavad täiendavat uurimist ning EK kujundab selles osas ettepanekud 

edaspidiste riigihangete probleemide vältimiseks. 

TTA projektid on mitmekordselt kontrollitud ja tuvastatud rikkumiste alusel on tehtud 

tagasinõudeotsused. Probleem ei puuduta tervet meedet, vaid 34 TTA projekti. EK TTA 

projektidele tehtud audit ei ole lõpparuande esitamise hetkeks suletud. 

4.4 TEGEVUSED EUROOPA KOMISJONI IGA-AASTASEL 

AUDITEERIMISKOOSOLEKUL TEHTUD MÄRKUSTE VÕI PARENDUSNÕUETE 

ALUSEL 

2005. aastal toodi välja, et meetme 1.3 osas on probleeme TTA proejektide kohustuste 

lahususega. 2006. aastal selgitati, et selle probleemi tõttu olid maksed meetmes 1.3 pool 

aastat peatatud ja sellel ajal auditeid ei toimunud. 

Meetme 1.3 elluviimine korraldati ümber selliselt, et TTA projektide rahuldamise otsuste ja 

järelevalve kohustus anti Sotsiaalministeeriumile. Kõikide teiste rakendajate puhul kasutati 

edasi varasemat toetusskeemi. Probleemide edasiseks vältimiseks ei olnud perioodi teises 

pooles TTA-l võimalik toetust taotleda. 

2008. aastal tundi huvi TTA projektide rikkumiste kohta – EK palus kontrollide tulemusi 

võimalikult kiirelt. 

TTA projektid on 300% ulatuses auditeeritud, avastatud rikkumistele on järgnenud toetuse 

tagasinõudeotsused ning ülevaated on EK-le esitatud. Lisaks tegi EK ise TTA projektidele 

auditi, mis ei ole lõpparuande esitamise ajaks suletud. 

4.5 MEETME JUHTKOMISJONI, PRIORITEEDI JUHTKOMISJONI VÕI RAK 

SEIREKOMISJONI TEHTUD SOOVITUSED MEETME RAKENDAMISE KOHTA 


54


Meetme juhtkomisjoni tähelepanekud 

18.18.2004 koosolek – meetme seirearuande võiks avaldada ka RÜde või RAde 

veebilehekülgedel. Meetme juhtkomisjoni koosolekul esitatavad ettekanded tuleb edastada 

juhtkomisjoni liikmetele elektrooniliselt. 

Mõlema soovitusega on arvestatud ja need on täidetud. 

29.08.2005 koosolek – uuel perioodil on vajalik jätkata Equali-laadsete tegevustega. 

28.02.2006 koosolek – saata määruse eelnõud tutvumiseks ka meetme juhtkomisjonile. 

4.6 MEETMEPÕHISED TEAVITUSTEGEVUSED 

Rakendusasutus ja -üksus lähtusid RAK meetme 1.3 teavitustegevuste planeerimisel 

kommunikatsioonistrateegiast, mis kinnitati dokumendi „Eesti riiklik arengukava Euroopa 

Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006 – 

programmitäiend” osana. RAK meetme 1.3 teavitustegevuste eesmärgid, sihtgrupid ja 

indikaatorid määratleti Sotsiaalministeeriumi kantsleri 8. aprilli 2004. a käskkirjaga „RAK 

meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” teavituskava 2004” ja 27. mai 2005. a käskkirjaga 

„RAK meetme 1.3 teavitusstrateegia 2005–2006”. 

Teavitusstrateegia eesmärk oli saavutada meetme 1.3 tõhus rakendamine projektide eduka 

elluviimisega ja Euroopa Sotsiaalfondi positiivne maine Eesti avalikkuse ees. 

Teavitustegevuste hindamiseks eraldi uuringut ei tellitud. Teavitustegevusi hinnati 

teavitusstrateegias märgitud mõõtmise kriteeriumite kaudu. Turu-uuringute AS viis 

Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitluse (juuni – juuli 2007) ESF meetme 1.3 „Võrdsed 

võimalused tööturul” projektide rakendajate ja projektis osalejate seas. Uuringu eesmärk oli 

välja selgitada ESFi ja meetme 1.3 tuntus ja maine. Uuringu sihtrühma ei kaasatud laiemat 

avalikkust. 2006. aastal läbi viidud pilootuuringu tulemina selgus, et Euroopa Sotsiaalfondi 

tuntus ei olnud tavakodanike seas piisavalt suur, et ESFi mainet hinnata. Rakendusasutus ja 

-üksus andsid iga-aastaselt ülevaateid teavitustegevustest seirearuannetes. 

Teavitustegevused olid erinevatel RAK meetme 1.3 rakendamise etappidel suunatud 

erinevatele sihtrühmadele. Sihtrühmad jaotusid neljaks: potentsiaalsed kasusaajad, võimalikud 

toetuse taotlejad, koostööpartnerid ja laiem avalikkus. Samuti olid teavitustegevuse formaat 

vastavalt sihtrühmale erinev. Võimalikele taotlejatele ja toetuse saajatele korraldati koolitusi 

ja infopäevi. Aastatel 2004–2006 toimunud maakondlikke infopäevi reklaamiti 

e-posti, veebilehe ja maakondlike lehtede kaudu. Sealhulgas teavitati toetuse saajat ka ESF 

teavitusreeglitest. Operatiivse info edastamiseks koostati toetuse e-list, mille kaudu teavitati 

toetuse saajat uuenenud õigusaktidest ja infopäevadest. Laiema avalikkuse informeerimiseks 

korraldati konverentse ja foorumeid ning avaldati artikleid ja trükiseid. Lisaks täiendati RAK 

meetme 1.3 veebilehte, mis asus rakendusüksuse veebiserveris (www.tta.ee/esf). Veebiinfo oli 

suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka toetuse saajale. 

Hinnang RAK meetme 1.3 teavitustegevusele aastatel 2004–2007 indikaatorite kaupa 

Tegevus: meetme 1.3 projektimapp 

2005. aastal valmis RAK meetme 1.3 projektimapp, mis sisaldas 2005. aastal 

rahastamisotsuse saanud meetme 1.3 projekti (68 projekti) lühikirjeldust indikaatorite ja 

55 

Lõpparuanne nr:


kontaktandmetega. Materjalide koondamiseks valmisid spetsiaalse kujundusega kiirköitjad, 

mida kasutati koolituspäevadel ning levitati nii meetme rakendajatele kui ka toetuse saajatele. 

Projektimappi levitati RAK meedet rakendavate ametnike seas ja maakondlikes 

infokeskustes. 2006. aastal valmisid 23 toetust saanud projekti kirjeldused ja 2007. aastal 27 

toetust saanud projekti kirjeldused. Projektikirjeldusi levitati e-posti teel ja need avalikustati 

rakendusüksuse veebileheküljel (www.tta.ee/esf). 

Tegevus: meedet 1.3 tutvustav voldik (EST, RUS, ENG) 

2005. aastal kuulutati välja esimesed RAK meetme 1.3 taotlusvoorud. Samal aastal valmisid 

RAK meedet 1.3 tutvustavad voldikud. Eesti- ja venekeelseid voldikuid levitati maakondlikel 

infopäevadel ja maakondlikes infokeskustes. Maakondlikes infokeskustes nõustati võimalikke 

toetuse taotlejaid. Ingliskeelseid trükiseid levitati EL liikmesriikides, ESF teavitajate 

võrgustiku ja ESF komitee kohtumiste kaudu. Trükiti 1000 RAK meetme 1.3 voldikut. Lisaks 

valmis 500 ingliskeelset ja 500 venekeelset ESF brošüüri. 

Tegevus: Euroopa Sotsiaalfondi parimaid projektinäiteid tutvustav väljaanne (EST, ENG) 

Indikaatoreid ei käsitletud teavitustegevustes eraldi, kuna tegu on sarnaste tegevustega. 

Perioodi 2004–2006 tulemusi ja edulugusid kommunikeeriti koos. Mõlema tegevuse puhul on 

indikaatorid täidetud. 

2006. a valmis 40 plagu fotode ja lühikeste edulugudega, kus kajastati ka RAK meetme 1.3 

parimaid projekte. Sotsiaalministeerium korraldas septembrist novembrini 15 maakonnas ESF 

infopäevi, kus tutvustati RAK meetme 1.3 projekte. Lisaks toimusid kõigis maakonna 

keskustes 2-nädalased fotonäitused. Infopäevadel osales 497 inimest. 

2007. a toimus ESF edulugude fotonäitus (sh meetme 1.3 projektid) Sotsiaalministeeriumis, 

Rahandusministeeriumis ja Riigikogus. Edulugude näitus toimus lisaks 14. mail 2007 

toimunud tänuüritusel, kus osalesid ESF projektide rakendajad, ametnikud, 

poliitikakujundajad ja poliitikud (kokku 120 inimest). 

2007. a valmis 15 ingliskeelset plagu fotode ja edulugude lühiversioonidega. Fotonäitust 

eksponeeriti Saksamaal Potsdamis, kus toimus üle-euroopaline ESF 50. aastapäevale 

pühendatud konverents. 

2007. a valmis eesti- (1000 tk) ja ingliskeelne (1000 tk) parimate projektide edulugude raamat 

(sh RAK meede 1.3). Ingliskeelset ESF edulugude raamatut jaotati kõigile EL liikmesriikide 

ESF teavitajatele, ESF komitees ja erinevatel rahvusvahelistel üritustel ja väliskülaliste 

võõrustamisel. Eestikeelset raamatut jaotati ESF tänuüritusel osalejatele (120 tk), RAK 

1. prioriteedi rakendusasutustele ja -üksustele (100 tk). Veebi vahendusel telliti kokku 150 

raamatut, peamised tellijad olid omavalitsused ja ülikoolid. Edulugude raamatut jaotati 

10 raamatukogule (20 tk). Lisaks jaotati trükist maakondlikes arenduskeskustes (100 tk). 

Raamatud realiseeriti aastaks 2009 täies mahus. 

Tegevus: koolitusmaterjalid vastavalt info- ja koolituspäevade spetsiifikale (sihtrühm: toetust 

saanud projektid) 


56


2005. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: aruannete 

koostamine, maksetaotluste koostamine, sh abikõlblikud kulud). Koolitustel osales 153 

inimest. 

2006. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: määrus, 

teavitamine). Lisaks toimus meetme 1.3 ekspertide koolitus (teemad: määrus ja 

hindamiskriteeriumid). 

2007. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 2 koolitust (teemad: projektide 

seirearuannete ja lõpparuannete koostamise nõuded; projektide seire ja riskijuhtimise 

peamised põhimõtted; raamatupidamine). Koolitustel osales 67 inimest. 

Kõigi koolituste tarbeks valmisid ka jaotusmaterjalid. Lisaks valmisid juhendid RAK meetme 

1.3 projektide rakendajatele, mida levitati veebilehe kaudu (rakendaja juhend, teavitamise 

juhend, väljamaksete juhend, projekti lõpparuande juhend, raamatupidamise juhend). Kokku 5 

juhendmaterjali ja koolitusmaterjalid. 

Koolitusi korraldati vastavalt vajadusele, samuti valmisid juhendid vastavalt vajadusele. 

Tegevus: maakondlikud ESF koolitused potentsiaalsetele projektitaotlejatele 

2004. aastal korraldati kõigis maakondades infopäevi ja seminare (23), mille eesmärk oli 

tutvustada meetme 1.3 taotluste esitamise tingimusi. Kokku osales 700 inimest. 

2005. aastal toimusid infopäevad kõigis maakondades. Kõikjal üle Eesti tutvustati 

infopäevadel lisaks kõigi meetmete projektitaotlemise võimalustele ka vastavas maakonnas 

edukalt toimivaid projekte. Kokku osales 15 infopäeval 611 huvilist. Tagasisidelehtede põhjal 

hinnati üritusi vajalikeks ning esinejaid kompetentseteks. Ühtlasi tekkis ürituste baasil uusi 

ideid maakonnasisesteks valdadevahelisteks koostööprojektideks. 

2006. aastal toimusid kõigis maakondades (15) infopäevad. Infopäevadel tutvustati meetme 

1.3 projekte ja uut struktuurifondide programmperioodi. Kokku osales infopäevadel 497 

inimest. Tagasisidelehtedele tuginedes võib öelda, et infopäevade vajalikkust hinnati kõrgelt. 

2007. aastal potentsiaalsetele taotlejatele teabepäevi ei toimunud, kuna taotlusvoore ei 

korraldatud. 

2008. aastal toimus RAK meetme 1.3 osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste 

investeeringute kava” infopäev taotlejatele, millel osales 38 inimest. 

Infopäevade ja seminaride arvu indikaatorid täideti täies mahus. Planeeritud oli 30 / tegelik 

arv 54. Osalejate arv oli kokku 1846 / planeeritud oli 1200. 

Tegevus: toetuse saajate koolituspäevad (finantsküsimused, teavitamine jne); saavutustase: 

8/400 

2005. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: aruannete 

koostamine, maksetaotluste koostamine, sh abikõlblikud kulud). Koolitustel osales 153 

inimest. 


57


2006. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 3 koolitust (teemad: määrus, 

teavitamine). Lisaks toimus meetme 1.3 ekspertide koolitus (teemad: määrus ja 

hindamiskriteeriumid). Koolitusel osalejate arv ei ole teada. 

2007. aastal toimus RAK meetme 1.3 projektide rakendajatele 2 koolitust (teemad: projektide 

seirearuannete ja lõpparuannete koostamise nõuded; projektide seire ja riskijuhtimise 

peamised põhimõtted; raamatupidamine). Koolitustel osales 67 inimest. 

Koolituste arvu indikaatori täideti täies mahus. Planeeritud oli 8 / tegelik arv 9. Osalejate arvu 

indikaatoriks oli planeeritud 400 / tegelik arv oli 220. 

Tegevus: koolituspäevad MAKide esindajatele 

MAKide esindajatele koolitusi ei korraldatud. MAKide esindajatele (15 maakonda) jaotati 

perioodi 2004–2006 ESF edulugude raamatut (sh RAK meede 1.3). Edulugude raamatut 

jaotati 100 tk. 

Tegevus: väljasõit/infopäev ajakirjanikele ESFi tutvustamiseks 

2006. aastal toimus ajakirjanikele 1 väljasõit, kus tutvustati 4 projekti. Osales 5 ajakirjanikku. 

Indikaator ei täitunud, kuna ajakirjanike huvi ei olnud piisav. Keskenduti rohkem 

meediatööle. 

Indikaator: infopäevadel, koolitustel osalenute rahulolu 

Maakondlikke infopäevi korraldati perioodi jooksul kolmel aastal (2004, 2005 ja 2006). 

Koolitusel osalejate rahulolu ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole korraldatud rahulolu 

uuringuid. 

Aastal 2004 hinnati infopäevade vajalikkust väga kõrgelt. Kogu EL struktuurifondide 

temaatika oli suhteliselt uus ja huvi infopäevade vastu oli väga kõrge (700 inimest). 

Infopäevade temaatika oli seotud ESF toetuse saamise spetsiifika tutvustamisega. Lisaks 

maakondlikele infopäevadele korraldati ka koostööseminare kohalike omavalitsuste juures. 

2006. aastal hinnati infopäevade vajalikkust samuti kõrgelt. Infopäevadel tutvustati ESF 

projektide tulemuslikkust ja uue EL programmiperioodi võimalusi. 497 osalenust andis 

tagasisidet 191. Infopäevade plussidena nimetati võimalust kohe küsimustele vastused saada. 

Toimunud ESF projektide kogemusi hinnati kõrgelt. 

Indikaator: Sotsiaalministeeriumi ja Tööturuameti publitseeritud ja initsieeritud lood 

Tegevus: koostöös Eesti Päevalehega valminud lood 

Perioodil 2004–2007 initsieeris ja avaldas rakendusasutus ja -üksus 31 artiklit, neist 19 

ilmusid Eesti Päevalehes. 

Indikaator täideti täies mahus. Planeeritud artiklite arv oli 18 / tegelik arv 19. 

Tegevus: pressiteadete edastamise tulemusena avaldatud lood maakonnalehtedes; 

saavutustase: 200 


58


Indikaatorit ei ole võimalik hinnata, kuna aruandlusperioodil ei ole kogutud informatsiooni 

väljastatud pressiteadete kohta. 

Hinnang RAK meetme 1.3 teadlikkusele ja mainele 

Turu-uuringute AS viis Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitluse (juuni – juuli 2007) 

ESF meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” projektide rakendajate ja projektis osalejate 

seas. Küsitluses osales 74 projektijuhti ja 159 projektis osalenut. Küsitluse tulemina valmis 

uuring, mis selgitas välja ESFi ja meetme 1.3 tuntuse ja maine vastajate seas. 

Selleks, et hinnata vastajate informeeritust Euroopa Sotsiaalfondi eesmärkidest, paluti 

küsitletutel nimetada tegevused, mida nende hinnangul ESFist toetatakse. 90% 

projektijuhtidest ja 70% projektis osalenutest oskas nimetada fondi ja meetme eesmärke. 

Seega võib üldist teadlikkust küsitletute hulgas lugeda heaks. 

Maine hindamiseks uuriti sihtgruppe eraldi. Projektis osalejatel paluti hinnata 

projektitegevuste tõhusust ja kasu. Projektijuhtidel paluti selgitada, kas nad soovivad ESFist 

toetusi taotleda ka tulevikus. 94% projektis osalejatest põhjendas oma rahulolu 

projektitegevustega peamiselt uute oskuste ja teadmiste saamisega. 29% nimetas rahulolu 

põhjusena nii tööle saamist kui ka uuesti tärganud lootust tööle saada. Samuti tunnetati tänu 

projektitegevustele enesekindluse tõusu. Harvem mainiti projekti või koolituse head 

organiseeritust. Esile tõsteti ka uute tutvuste või kontaktide saamist. 

ESF rakendamise heaks soovib tulevikus töötada 34% projektijuhtidest. Peamise põhjusena 

nimetati asjaolu, et tegevustega saab otseselt aidata töötuid. 13% pidas ESF projektitööd 

huvitavaks ja isiklikult arendavaks. Sama palju projektijuhte oli arvamusel, et projektitöö 

annab võimaluse rakendada oma teadmisi ja kogemusi. 6%-le küsitletutest oli projektitöö 

põhitööks. 4% ütles, et ESF eesmärgid langevad kokku tema/organisatsiooni eesmärkidega. 

Sama palju oli projektijuhte, kes olid seotud MTÜdega, ning põhjendasid oma soovi ka 

tulevikus ESF rakendamise heaks töötada sellega, et sellised projektid on MTÜdele ainus 

võimalus oma tegevusele finantseeringut leida. 15% vastanuist ei soovi ESF rakendamise 

heaks töötada. Põhjused olid erinevad, kuid neljal korral põhjendati seda keerulise asjaajamise 

ja bürokraatiaga, mis pärsib töö efektiivsust. Viiel korral toodi põhjusena uus töökoht või töö 

väsitavus. 

Uuringus küsitletud sihtgruppidel on erinevad vajadused ESF-teemalise info suhtes ning 

eelistati kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Projektijuhid soovisid saada 

täiendavat teavet taotlemise tingimuste korra kohta (68%), infoürituste, konverentside ja 

koolituste kohta (53%) ning kaasfinantseeringu/omafinantseeringu kohta (47 %). Operatiivse 

info saamise huvides kasutasid meetme 1.3 projektijuhid kommunikatsiooni-kanalina kõige 

enam meetme 1.3 kodulehekülge. Uuriti ESF ja meedet 1.3 puudutava info piisavust 

kodulehekülgedel (www.sm.ee/esf ja www.tta.ee/esf). Madalam oli hinnang auditit, 

aruandlust ja abikõlblikkust puudutava info piisavusele. Nimetatud teemad tekitasid 

projektijuhtidele raskusi ka projektitöö aspektist. 

Projektis osalejate jaoks oli olulisim saada informatsiooni projektis osalemise võimaluse 

kohta. Enim eelistasid projektis osalejad sarnast infot saada massiteabekanalite ja tuttavate 

kaudu. 

Teavitustegevused 2008 


59


Sotsiaalministeeriumi teavitustegevused olid 2008. aastal suunatud ESF perioodile 2007– 

2013 ja EQUAL programmi lõpetamisega seotud tegevustele. Uuendati vaid informatsiooni 

ESF perioodi 2004–2006 koduleheküljel (www.sm.ee/esf2004). 

2008. aastal toimus peamine Tööturuameti teavitustegevus seoses kohalikele omavalitsustele 

ja Sotsiaalministeeriumile välja kuulutatud „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste 

investeeringute kava” taotlusvooru raames. 

2008. aasta 4. juunil kuulutas Tööturuamet välja meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” 

osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” taotlusvooru. 

Taotlusvooru avamise kuulutused ilmusid ajalehtedes Postimees ja Molodjoz Estonii. 

Rakendusüksus töötas välja juhendi meetme 1.3 osa „Sotsiaalministeeriumi ja 

tööharjutuskeskuste investeeringute kava” raames antava toetuse taotlejatele, mis pandi üles 

ka Tööturuameti ESF veebilehele. 

9. juunil korraldas rakendusüksus Tööturuametis ESF projektide raamatupidajatele infopäeva, 

kus ettekandeid tegid Tööturuameti raamatupidajad. Infopäeval osales 16 inimest ning 

ettekanded pandi üles Tööturuameti ESF veebilehele. 

10. juunil korraldas Tööturuamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga Tallinnas 

tööharjutuskeskuste projektide toetuste taotlejatele infopäeva, kus osales 38 inimest. 

Infopäeval tutvustati „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” 

määrust, taotleja juhendit, anti nõu tulemuslike projektide koostamiseks ja elluviimiseks, 

selgitati abikõlblikke kulusid ning teavitamise nõudeid. 

29. oktoobril toimus Tallinki hotellis RAK meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” 

lõpuseminar, kus anti ülevaade meetme 1.3 rakendamisest ning programmperioodi ja meetme 

sulgemisest. Seminari korraldajaks oli Tööturuamet, kuid osa võtsid ka Sotsiaalministeerium 

ja Rahandusministeerium. 

Aastal 2008 fikseeris ETA monitooring kokku 776 Euroopa Sotsiaalfondi teemalist 

meediakajastust, millest 155 lugu olid meetmest 1.3. Valdavalt kommunikeeriti meedias juba 

ESF perioodi 2007–2013 tegevusi. 108 korda avaldati Linnalehes ja maakondlikes lehtedes 

RAK meetme 1.3 projekti „Puutepunkt” lugusid. Lood käsitlesid puuetega inimeste olukorda 

tööhõives. Kõige enam avaldati projektide uudislugusid ja artikleid maakondlikes ja kohalikes 

väljaannetes (146), millest 8 lugu ilmus venekeelsetes väljaannetes. Raadiokanalites kajastati 

meetme 1.3 temaatikat üks kord. 10 artiklit (sügise perioodil) kajastas tööharjutuskeskuste 

temaatikat. 

Teavitustegevused 2009 

Sotsiaalministeeriumi teavitustegevused olid 2009. aastal suunatud ainult ESF perioodile 

2007–2013. Uuendati vaid informatsiooni ESF perioodi 2004–2006 koduleheküljel 

(www.sm.ee/esf2004). Lõppes koostöö ESF veebipoega. RAK meetme 1.3 veebileht suunati 

Sotsiaalministeeriumi serverisse ja täiendati vajaliku infoga. 

Toimus infopäev nende KOVide esindajatele, kellel oli võimalik seoses kava mahu 

suurenemisega saada toetust. Samuti osalesid infopäeval Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes 

olid viimase taotlusvooru sihtrühmaks. 


60


Aastal 2009 fikseeris ETA monitooring kokku 470 Euroopa Sotsiaalfondi teemalist 

meediakajastust, millest 70 lugu oli meetmest 1.3. Valdavalt kommunikeeriti meedias juba 

ESF perioodi 2007–2013 tegevusi. 44 korda avaldati Linnalehes ja maakondlikes lehtedes 

RAK meetme 1.3 projekti „Puutepunkt” lugusid. Lood käsitlesid puuetega inimeste olukorda 

tööhõives. 11 artiklit (jaanuaris 2009) kajastas tööharjutuskeskuste temaatikat. 14 artiklit 

kajastas (juunis 2009) RAK meetmest 1.3 toetatud teavituskampaaniat „Abiks tööotsijale”. 

Kinnitan lõpparuande 

Hanno Pevkur 

Sotsiaalminister 


61

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?