Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ohkem teema A raames. Juhtpartneritena esitasid taotlusi enim mittetulundusühingud, kuid<br />
esindatud olid ka riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.<br />
2007. aastal korraldas RÜ projektide täiendava taotlusvooru, mis oli mõeldud olemasolevate<br />
arengupartnerluste jaoks lisandväärtuse loomiseks. <strong>Eesti</strong> seisukohalt on EQUAL programmi<br />
raames rahastatud projektid innovaatilised, mistõttu eraldati projektidest suurema<br />
lisandväärtuse saamiseks nende süvalaiendamiseks täiendavat toetust.<br />
Analüüsides EQUAL programmi elluviimist võib öelda, et kõik projektid järgisid EQUALi<br />
põhimõtteid ehk olid tegevuste poolest uuenduslikud, toetasid partnerlust, rahvusvahelist<br />
koostööd ja ideede süvalaiendamist.<br />
Üksikute projektide uuenduslikkust hinnates võib teha järelduse kogu EQUAL programmi<br />
kohta. Uuenduslikkus ei seisnenud mitte ainult sihtrühmas, millele tegevused ja tooted<br />
suunatud olid, vaid ka rahvusvahelisest kogemusest saadud uute töömeetodite ja tehnoloogiate<br />
rakendamises. EQUAL programmi lõpuks viidi enamikus projektides planeeritud tegevused<br />
ettenähtud mahus ellu ning vaid mõni uuenduslikest teenustest jäi ellu rakendamata.<br />
Projektide raames väljatöötatud teenuseid ja tooteid rakendatakse nüüd juba nii KOV kui ka<br />
<strong>riikliku</strong>l tasandil.<br />
Partnerlus osutus projektide kõige olulisemaks ressursiks. Positiivne oli juhtkomiteede<br />
olemasolu, mis enamikus projektides loodi partnerluse edukaks toimimiseks ning kuhu<br />
kuulusid kõikide partnerite esindajad.<br />
Ka projektide raames arendatud rahvusvahelist koostööd võib hinnata tulemuslikuks.<br />
Rahvusvaheliste partnerite kogemus aitas kaasa projektide planeeritud tegevuste elluviimisele<br />
ning eesmärkide saavutamisele. Rahvusvaheline koostöö moodustas väga olulise osa<br />
projektide tööst.<br />
Kõik projektid olid aktiivsed ka süvalaiendamise elluviimisel. Projekti tegevuste laiemaks<br />
teavitamiseks kaasati kõigis projektides meedia. Samuti kasutati võimalusi, et mõjutada<br />
kohaliku ja <strong>riikliku</strong> tasandi tööhõivepoliitikat (ümarlauakohtumistel ja töögruppides<br />
osalemine nii KOV kui ka riigi tasandil, konverentside korraldamine jne). Projektide raames<br />
analüüsiti ka seadusi ning esitati konkreetseid ettepanekuid seadusandluse parandamiseks.<br />
Kinnitatud projektide eelarvest täideti üldmahus 91%. Programmiperioodiks planeeriti<br />
kasutada 5 213 986 eurot (81 338 182 krooni), kuid rakendamisel ilmnes kulusid, mis tuli<br />
tunnistada mitteabikõlblikeks. Projektidele koostati ka tagasinõudeotsuseid.<br />
1.4 ÕIGUSRAAMISTIK<br />
Meetme 1.3 rakendamise jooksul on sotsiaalminister kehtestanud meetme tegevuste<br />
elluviimiseks järgmised määrused:<br />
sotsiaalministri 7. juuli 2004. a määrus nr 89 „„<strong>Eesti</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong><br />
<strong>struktuurifondide</strong> kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006”<br />
meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri”<br />
kehtestas meetme elluviimise üldised tingimused ning korra;<br />
20
Change language