Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ...

2.2 KUMULATIIVNE FINANTSPROGRESS
Prioriteet/meede/
fond
Programmperioodiks planeeritud abikõlblikud kulud* (EUR) Tehtud abikõlblikud kulutused*** (EUR) Abikõlblike kulutuste osakaal planeeritud kuludest (%)
Eesti
EL
avaliku
struktu Eesti sektori
Eesti
urifondid
riigi oma-
EL Eesti Eesti avaliku
riigi Eesti avaliku
Kokku
osalus finant Era-
struktuurifondid
riigi sektori oma-
Era- Kokku
EL osalu sektori oma-
2.5=2.1+2.2+ 3.1= 3.2= seering sektor
osalus finantseering sekto 1.5=1.1+1.2+1. struktuurifondid s finantseering Erasektor 2.3+2.4 2.1/ 2.2/ 3.3=2.3/ 3.4= Kokku 3.5=
1.1 1.2 1.3 r 1.4 3+1.4 **
2.1 2.2 2.3
2.4
** 1.1 1.2 1.3 2.4/1.4 2.5/ 1.5
Prioriteet
Meede 1.3 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106%
Kokku 22193 576 6 607 730 28 801 306 22 009 388 8 510 282 144 318 30 519 670 99% 129% 106%
Allikas: Kesksüsteem 25.11.2009
* Tabelis esitatud planeeritud abikõlblikud kulud on vastavuses RAKis ära toodud (ptk 5 „Rahastamine”) andmetega „Eesti riikliku arengukava rahastamine prioriteetide ja
aastate lõikes” (avalik + erasektor)
** ESF, ERDF ja EAGGF poolt finantseeritud meetmete puhul on kokku liidetud ainult veerud 1.1, 1.2 ja 1.3 ja vastavalt 2.1, 2.2 ja 2.3, kuna RAKi rahastamiskava kohaselt
ei ole antud meetmete juures planeeritud erasektoripoolset rahastamist.
*** Summades ei sisaldu lootusetute tagasinõuete info, mis deklareeritakse EK-le sulgemise kuluaruandes.
Perioodi jooksul on meetmes 1.3 planeeritud kulude maht olnud läbivalt hea. Kahe esimese taotlusvooruga võeti kohustus üles 90% meetme
toetuse eelarve ulatusest. Järgnevad taotlusvoorud korraldati lõppenud projektidest vabanenud ning tagasinõutud vahenditest. Toetuse
väljamaksmine oli perioodi alguses raskendatud – süsteemi sissetöötamine ning suuremahuliste Tööturuameti projektide väljamaksete peatamine
2005. aastal. Alates 2006. aastast tõusis tehtud abikõlblike kulude hulk märgatavalt, kuna selleks ajaks olid suuremad takistused projektide
rakendamiseks kõrvaldatud, lisaks olid nii toetuse saajad, rakendusüksus kui rakendusasutus omandanud piisava süsteemi toimimise kogemuse.
Toetuse kiiremale kasutamisele on kaasa aidanud ka RÜ kasutusele võetud väljamaksetaotluste lihtsustatud menetlus.
2008. ja 2009. aastal rahuldati meetme 1.3 raames 16 uut projekti kogusummas 1,8 miljonit eurot, lisaks oli võimalik taotleda projektide
eelarvete suurendamist, mida kasutati 1,07 miljoni euro ulatuses. 2008. ja 2009. aastal suunati 1,6 miljonit eurot meetmesse 1.1. 2007. aasta
lõpuks oli välja makstud 70% meetme eelarvest – RÜ-l ei tekkinud perioodi lõpus liiga suurt väljamaksete menetlemise koormust. Aastate 2008
ja 2009 toetuse väljamaksete kogusumma oli 6 502 678 eurot.
23