Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
“Näidake <strong>laps</strong>ele, et te armastate ja<br />
aktsepteerite teda just sellisena,<br />
nagu ta on!” soovitab Tiiu Tammemäe<br />
kõnehäiretega laste puhul.<br />
<strong>Kõnehäirega</strong> <strong>laps</strong><br />
T i i u T a m m e m ä e<br />
TLÜ doktorant, Tallinna Rõõmupesa lasteaia logopeed<br />
Lasteaiaõpetaja ja logopeedi koostöö vajaduses ei kahtle praegu vist enam keegi,<br />
pigem on probleeme võimaluste leidmisel.<br />
Logopeedid töötavad erineva koormuse<br />
ja süvenemisega. Erirühmades teenindab<br />
logopeed harilikult vaid ühte rühma,<br />
tegeleb lastega terve päeva vältel, viib<br />
läbi nii alarühma- kui ka individuaaltunde.<br />
Sellises rühmas on õpetaja ja<br />
logopeedi koostöö vältimatu ja vajalik<br />
ning see loobki erirühma spetsiifilise töö<br />
alussamba. Maja logopeed konsulteerib<br />
ja n-ö kuulab-vaatab uue õppeaasta algul<br />
üle lasteaia kõik <strong>laps</strong>ed. Sõltuvalt<br />
kõne ja keele arengu tasemest valib ta<br />
<strong>laps</strong>ed logopeedilistesse tundidesse.<br />
Õppeaasta vältel võib kõneravi saavate<br />
laste hulka muuta vastavalt laste edusammudele.<br />
Kui lasteaias logopeediga pidevat<br />
töölepingut pole, on enamasti leitud võimalus<br />
üks või kaks korda aastas kutsuda<br />
logopeed laste kõne arengu taset<br />
määrama. Sõltuvalt laste eripärast soovitatakse<br />
kõneprobleemidega lastel<br />
pöörduda polikliiniku logopeedi vastuvõtule<br />
või erirühma, vajadusel nõustab logopeed<br />
vanemaid. Selliste lühivisiitide<br />
käigus on rühma õpetaja roll <strong>laps</strong>e tutvustamisel<br />
oluline, kuna konsultatsiooni<br />
käigus ei pruugi <strong>laps</strong>e iseärasused täiel<br />
määral väljenduda.<br />
Kui lasteaias logopeedi konsultatsioone<br />
ei ole, peaks rühma õpetaja võtma<br />
endale <strong>laps</strong>evanema nõustaja rolli ning<br />
kuigi tema ei saa ega oska panna kõnediagnoosi,<br />
võiks ta vanemale selgitada<br />
<strong>laps</strong>e kõne erinevust eakaaslaste omast<br />
ja soovitada pidada nõu polikliiniku logopeediga.<br />
Erivajaduste liigid<br />
<strong>Haridus</strong>liku erivajadusega <strong>laps</strong>ed vajavad<br />
pidevalt õpetaja individuaalset suunamist,<br />
aitamist, ülesannete lihtsustamist.<br />
Sageli vajavad nad lihtsalt rohkem<br />
aega kui teised ja siis võib nende töö<br />
tulemus isegi ületada kaaslaste oma.<br />
Kasvatusliku-käitumusliku erivajadusega<br />
<strong>laps</strong>ed on nn hüper-super <strong>laps</strong>ed,<br />
kes kõike teevad, igale poole jõuavad,<br />
kõikjale oma nina topivad, vahel ka kõike<br />
teavad. Enamasti ei suuda nad aga<br />
tähelepanu ja aktiivsuse häire tõttu kõike<br />
olulist koos teistega omandada.<br />
Puudest tingitud erivajadusega <strong>laps</strong>ed<br />
on näiteks kuulmispuudega <strong>laps</strong>ed,<br />
kes kasutavad kuuldeaparaati, mille töökorras<br />
olekut õpetaja kontrollima peab.<br />
Nägemispuudega <strong>laps</strong>el on prillid, mille<br />
ohutu kasutamise eest tuleb hoolt<br />
kanda rühma õpetajal. Lapse prilliklaasid<br />
peavad olema puhtad, prillidel peab<br />
olema kindel koht magamise ajaks.<br />
Somaatilistest haigustest tingitud erivajadustega<br />
on näiteks allergilised <strong>laps</strong>ed,<br />
kelle allergeenidest peab õpetajal<br />
ülevaade olema (toit, õietolm vms). Diabeeti<br />
põdeval <strong>laps</strong>el peab olema võimalus<br />
oma protseduure läbi viia, enamasti<br />
on õpetajal kui mitte täidesaatja,<br />
siis vähemalt meeldetuletaja roll. Epilepsiaga<br />
<strong>laps</strong>el peab pidevalt silma peal<br />
hoidma jne.<br />
Andekad <strong>laps</strong>ed moodustavad samuti<br />
ühe erivajaduste rühma. Tuleb arvestada<br />
pedagoogilise tõdemusega, et arendav<br />
on vaid <strong>laps</strong>e lähema arengu tsoonis<br />
olevate ülesannete sooritamine.<br />
Liiga lihtne töö muutub igavaks. Ka vasakukäeline<br />
<strong>laps</strong> on erivajadustega. Ta<br />
ei vaja küll eraldi pliiatseid ega lusikaid,<br />
küll aga näiteks kääre. Tema töölauale<br />
peab valgus langema paremalt poolt,<br />
paremakäelise <strong>laps</strong>e kõrval istudes<br />
peaksid laste “töötavad” käed jääma<br />
“väljapoole”.<br />
Kõne ja keele arenguga<br />
seotud erivajadused<br />
Statistika näitab, et umbes 20% kooliealistest<br />
lastest on mingi kõnepuue. Ühe<br />
tüdruku kohta tuleb kaks-kolm poissi.<br />
Kõnepuue väljendub eelkõige kuuldu<br />
mõistmise raskustes ja eneseväljendumisel.<br />
24 HARIDUS 12/2005
LOGOPEED JA LASTEAED<br />
Suulise kõne arengu probleemid tingivad<br />
kahjuks ka kirjaliku kõne probleemse<br />
arengu. Lugemise ja kirjutamise<br />
raskused on aga aluseks üldistele õpiraskustele<br />
ja sedakaudu akadeemilisele<br />
jõudlusele laiemalt.<br />
Häälduspuudeid märkavad enamasti<br />
nii vanemad kui õpetajad ning see on<br />
kõige levinum logopeediline diagnoos.<br />
Tegemist on mõne hääliku vale hääldamise<br />
või puudumise ja asendamisega.<br />
Näiteks s-i hääldamise puhul on keeletipp<br />
hammaste vahel või <strong>laps</strong> asendab<br />
selle t-ga (suss = tutt). Õpetajalt ei saa<br />
siin oodata õige hääliku seadmise oskust,<br />
tema ülesanne on häälduspuuet<br />
märgata ja vanemale spetsialisti poole<br />
pöördumist soovitada. Kindlasti ei tohi<br />
pidevate kordamistega <strong>laps</strong>elt õiget<br />
hääldust nõudma hakata. Sellega võib<br />
teha karuteene: ühelt poolt kinnistame<br />
vale hääldust, teiselt poolt aga (mis pole<br />
vähem oluline) tekitame <strong>laps</strong>es pidevaid<br />
negatiivseid emotsioone, et ta ikka veel<br />
ei oska õigesti rääkida. Tagajärg võib<br />
olla see, et kartuses eksida ei soovigi<br />
<strong>laps</strong> enam meiega suhelda. Lisaks isiklikule<br />
õige hääliku kasutamise eeskujule<br />
võivad aga täiskasvanud <strong>laps</strong>ega koos<br />
teha huuli, põski ja keelt tugevdavaid<br />
ning arendavaid harjutusi. Nii muutuvad<br />
häälduselundid liikuvamaks ning vahel<br />
polegi spetsialisti abi enam vaja. Häid<br />
mõtteid, kuidas muuta seda tööd lastepäraseks,<br />
vahelduslikuks, mänguliseks<br />
ja süsteemseks, võib leida allakirjutanu<br />
tõlgitud raamatust “Hopsadi-huu, võimlemas<br />
on suu” (Ilo, 2005, vt www.elu.ee).<br />
Kõne üldine alaareng oma kergemates<br />
vormides ei pruugi pealiskaudsel<br />
suhtlemisel välja paistagi. Sellised <strong>laps</strong>ed<br />
mõistavad üldisi korraldusi, vastavad<br />
küsimustele, saavad igapäevategevuses<br />
kõneliselt hakkama. Kuid nad ei<br />
suuda köitvalt pajatada oma vahvast<br />
tegevusest, huvitavatest muljetest, toredatest<br />
soovidest. Nende eneseväljendus<br />
on vaene, sõnavara piiratud, laused<br />
lühikesed. Selliste lastega tuleb teadlikult<br />
arendada jutustamise eri liike: abivahenditena<br />
kasutada süþee- ja seeriapilte,<br />
lasta lastel rääkida oma kogemustest<br />
ja suunavate küsimuste abil hakkama<br />
saada ka etteloetud teksti ümber jutustamisega.<br />
Häid mõtteid ja toredat abimaterjali<br />
selleks tööks saab kogumikust “Häälikuseade<br />
ja kõnearenduse harjutustik”, kus<br />
allakirjutanu on üks autor koostöös kolleeg<br />
Kadi Lukanenokiga (Koolibri, 2004,<br />
vt www.elu.ee). Tegemist on mahuka<br />
süsteemse kogumikuga, kust saavad<br />
oma tööks ideid lisaks logopeedidele ka<br />
lasteaednikud, koolide parandusõppe<br />
õpetajad, kakskeelsete lastega töötajad,<br />
<strong>laps</strong>evanemad.<br />
Kakskeelsuse probleem ei ole meie<br />
lasteaedades uus. Muutunud on vaid<br />
selle olemus. Kui varem olid kakskeelsed<br />
<strong>laps</strong>ed valdavalt eesti-vene segaperekondadest,<br />
siis nüüd on eesti lasteaedades<br />
vahel selliseidki <strong>laps</strong>i, kellel<br />
puudub õpetajaga suhtlemiseks ühine<br />
keel ja kes peavad võõras keelekeskkonnas<br />
hakkama saama. Ja nad saavadki!<br />
Kakskeelsus ei ole kõnediagnoos,<br />
tegemist pole hälbega. Vastupidi,<br />
lõpuks omandavad need <strong>laps</strong>ed emakeelele<br />
lisaks teisegi keele ja saavad<br />
osa teis(t)est kultuuri(de)st. Sellistele<br />
lastele on vaja aega anda, ei maksa<br />
unustada, et edusammud keeles võtavad<br />
kõigil palju aega. Lihtsama suhtluskeele<br />
peaks <strong>laps</strong> omandama kahe<br />
aastaga, verbaalseks tegevuseks (koolihariduse<br />
omandamine) vajalik keele ja<br />
kõne arengu tase saavutatakse aga alles<br />
viie aasta jooksul.<br />
Kogelus. Kõne aktiivse arengu perioodil<br />
<strong>laps</strong>e kolmanda eluaasta paiku<br />
võib sõnade ja silpide kordamine ja venitamine<br />
olla kõne arengu normaalne<br />
etapp (nn füsioloogiline kogelus) ning<br />
see väljendub umbes veerandil lastest.<br />
Kui kogelus aga probleemiks kujuneb,<br />
tuleb <strong>laps</strong>ele kindlasti logopeedi konsultatsiooni<br />
soovitada. Lasteaiarühma tingimustes<br />
aitab kogelevat last see, kui<br />
talle antakse piisavalt aega ja võimalusi<br />
oma mõtete väljendamiseks ega avaldata<br />
tema kõnele liigset survet (näiteks<br />
“Ole rahulik ja räägi uuesti! Sina ei pea<br />
praegu vastama!”).<br />
Düsleksia (raskustega lugemine) kui<br />
spetsiifiline lugemishäire ei kuulu kindlasti<br />
lasteaialaste kõnediagnooside hulka.<br />
Kuid tark õpetaja/<strong>laps</strong>evanem näeb<br />
potentsiaalseid kitsaskohti ja oskab juba<br />
koolieelses eas last arendada, et tulevikus<br />
probleeme minimeerida.<br />
Mis võib ennustada <strong>laps</strong>e õpiraskusi<br />
koolis<br />
● Luuletuste õppimine on raske, rõhulisrütmiline<br />
süsteem ei aita sellist last.<br />
● Sarnase kõlaga sõnade mõistmine,<br />
vastavate esemete leidmine on raske<br />
(raskendatud foneemikuulmine), näiteks:<br />
sall, pall.<br />
● Lugemise ja kirjutamise eeloskused<br />
arenevad aeglaselt.<br />
● Silma ja käe koostööd ning täpset<br />
peenmotoorset tegevust nõudvad tööd<br />
on rasked (pliiatsite ja kääride täpne ja<br />
kiire käsitsemine).<br />
● Esineb peegelkirja ja moonutatud tähekujusid<br />
(<strong>laps</strong> ajab segi parema ja vasaku<br />
poole nii teoorias kui ka praktikas).<br />
● Kohmakus liikumisel.<br />
● Raskused instruktsiooni meeldejätmisel,<br />
ülesannet sooritades unustab <strong>laps</strong><br />
lõppeesmärgi.<br />
● Raskused sündmuste järjekorra tajumisel<br />
(mis on enne, mis pärast).<br />
Taoliste raskuste ületamiseks on vaja<br />
pere, lasteaiatöötajate ja spetsialistide<br />
koostööd – siis mõistetakse ühtviisi <strong>laps</strong>e<br />
lähima arengu võimalusi ning seatakse<br />
reaalseid eesmärke.<br />
Kuidas <strong>laps</strong>ega suhelda<br />
Lõpetuseks mõned nõuanded, mida lastega<br />
(eelkõige kogelejatega) suheldes<br />
saavad arvestada nii lasteaednikud,<br />
kooliõpetajad kui ka vanemad.<br />
● Rääkige ise aeglaselt ja rahulikult, olge<br />
<strong>laps</strong>ele korrektse kõnega eeskujuks<br />
ja arvestage oma suhtluspartneri vanuse<br />
ja sõnavaraga!<br />
● Ärge esitage liialt palju küsimusi, nii on<br />
oht muutuda nn kõnepolitseinikuks, ülekuulamine<br />
aga ei meeldi teatavasti kellelegi.<br />
Pigem olge tähelepanelik kuulaja<br />
ja kommenteerige <strong>laps</strong>e juttu. Vestelge<br />
<strong>laps</strong>e kui sõbraga!<br />
● Kuulake, mida <strong>laps</strong> ütleb. See, kuidas<br />
ta seda teeb, polegi alati kõige olulisem,<br />
tähtis on sõnum, mida <strong>laps</strong> teiega jagada<br />
soovib.<br />
● Õpetage ja harjutage kõik pere (rühma,<br />
klassi) liikmed üksteist kuulama!<br />
● Last ei maksa kõnelemisel liialt aidata.<br />
Las ta lõpetab ise oma lause või mõtte<br />
just nii, nagu see temal plaanis oli, mitte<br />
teie etteantud väljendiga.<br />
● Näidake <strong>laps</strong>ele, et te armastate ja<br />
aktsepteerite teda just sellisena, nagu ta<br />
on!<br />
HARIDUS 12/2005<br />
25
Change language