Soode ökoloogiline tähendus kaitsekorraldaja ja loomaökoloogi ...

Soode ökoloogiline tähendus
kaitsekorraldaja ja loomaökoloogi pilgu läbi
Agu Leivits
agu.leivits@nigula.ee
Nigula Looduskaitseala Administratsioon
Eesti Ornitoloogiaühingu LIFE Nature projekti
„Häädemeeste märgalakompleksi taastamine ja hooldus“ seminar
“SOODE JA MÄRGALADE LOODUSKAITSELINE TAASTAMINE”
2. märts 2005, Keskkonnaministeerium

Mõisted: märgala, turbamaa, soo
Märgala määratlemisel on sobiv lähtuda Ramsari konventsiooni
definitsioonis, mis käsitleb märgaladena turbaalasid ja madalaid
(ka ajutisi või inimtekkelisi) mageveekogusid ning vähem kui 6
meetri sügavuseid veealasid meres.
Turbamaa (peatland) = on selline osa maastikust, kus
alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb või
on jäänud osa orgaanilist ainet lagunemata ning
ladestub või on ladestunud turbana
Soo (mire) on turbamaa, kus kasvab turvast tootev
taimkate ning toimub turba ladestumine

Mõisted: taastamine
Taasamisel (restoration) 2 lähenemist:
Looduslikuse taastamine (renaturalisation) – eelkõige looduslike protsesside
taastamine, mis tagavad ökosüsteemi iseregulatsiooni
Rehabilitatsioon (rehabilitation) – ei taastata algse süsteemi kõiki
komponente ja protsesse (näiteks kui turbakiht on eemaldatud ei ole
võimalik taastada raba ökosüsteemi, aga on võimalik taastada turba
akumulatsioon või luua kellelegi elupaiga)
Looduslikuse (ökoloogiline) taastamine (ecological restoration)*
-
protsess, mis toetab ja korraldab ökosüsteemi ökoloogilist terviklikust.
Ökoloogiline terviklikus (ecological integrity) - ökosüsteemide seisund,
mille puhul on tagatud bioloogilise mitmekesisuse küllaldane tase e ja
varieeruvus, ökoloogiliste protsesside ja struktuuride toimimine võttes
arvesse piirkonna ajaloolist tausta ja jätkusuutliku majanduslikku ku ning
kultuurilist praktikat.
* Society for Ecological Restoration International Science & Policy y Working Group.
2002. The SER Primer on Ecological Restoration. http://www.ser.org

Soode põhilised funktsioonid
Produktsiooni funktsioonid
energia, puhas vee kvaliteet, toit, turvas jne
Kandvad funktsioonid
elupaigad, veevaru, süsinikuvaru jne
Regulatoorsed funktsioonid
süsinikuringe, veeringe, kliima, ökosüsteemide
tomimine maastikus jne
Mittemateriaalsed funtsioonid
puhkus, teadmised, ilu, ajalugu ja kultuuripärand jne

Soode põhilised funktsioonid
• Roll süsinikuringes
• Roll veeringes
• Biorikkuse kandja
• Majanduslik väärtus - inimesele vajalike
kaupade ja teenuste tootja ning kandja
• Teadmiste allikas

Soode ökoloogilise tähenduse sügavamaks
mõistmiseks soovitavad infoallikad
Valk, , U. (koostaja
aja).
1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.
Brooks, S., Stoneman, , R.,1997. Conserving Bogs. The Management Handbook. – The
Stationary Office Limited, Edinburgh.
Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L.,
Leibak, E. 1999. Eesti märgalade inventeerimine - Eesti Loodusfoto, Tartu.
Global Action Plan for Peatlands (GAPP) 1999 Tõlge “Soode säästliku kasutamise ja
kaitsekorralduse globaalne tegevuskava”: httph
ttp://www.soo.ee/bib/GAPP_ee.pdf
Guideline for Global Action on Peatlands (GGAP) 2002
http://www.ramsar.org/key_viii_17_e.pdf
Hans Joosten H. & Clarke, , D. 2002. Wise Use Of Mires And Peatlands. . Background and
Principles including A Framework for Decision-making
making. – International Mire
Conservation Group and International Peat Society, Täistekst:
http://www.mirewiseuse.com/
Bragg, O., Lindsay, R.(eds
ds.) 2003. Strategy and Action Plan for Mire and Peatland
Conservation in Central Europe. - Wetlands International, Wageningen. Täistekst:
http://www.wetlands.org/pubs&/CEPP.htm
Charman, D. 2002. Peatlands and Environmental Change. – Wiley and Sons Ltd.
Eesti soid käsitleva kirjanduse bibliograafia on-line andmebaas: http://www.soo.ee

Kas Eesti turbamaad on
ökoloogiliselt terved?
• Eestis on ametliku statistika järgi 9836 rohkem kui 1
ha suurust turbmaad (looduslikku või kuivendatud),
mis katavad >1 miljoni ha suuruse ala ehk 22,3% riigi
pindalast.
• Paal jt. (1999): Umbes 70% Eesti algsetest
turbamaadest on kuivendatud või siis mõjutatud
kuivndusest sel määral, mis ei võimalda enam
turba ladestumist. See ei ole meil enam-vähem
loodulikus olekus soid (ökoloogiliselt toimivaid
biosüsteeme) ilmselt 300 000 ha.

Soode biorikkuse kaitse ehk
kaitsealade võrgustik ja selle
tomimine soodel
LKS §1. Seaduse eesmärk:
• looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku
liikide soodsa seisundi tagamisega

Kui palju
turbamaadest
on kaitse all?
Kaitsealad 159 900 ha
Hoiualad 24 230 ha
Kokku: > 185 130 ha

Kaitsealuste soode ökoloogilise seisundi
seadusandlik “tervisekindlustus”
Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest
puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse
looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes
looduslike protsesside tulemusena.
Reservaatides 12 sooala kokku 3597 ha
sh suuremad:
Peterna reservaat (Alam-Pedja) – 1586 ha
Linnusaare reservaat (Endla) – 766 ha

Kaitsealuste soode ökoloogilise seisundi
seadusandlik “tervisekindlustus”
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal
väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Sihtkaitsevööndites kokku 118 730 ha

Kaitsekorraldaja dilemmad
Kas kaitsta väljakujunenud kooslust
või kujundada kooslust looduslikumaks?

Linnud kui sooökosüsteemi toimimise
surrogaatindikaatorid
Pikaajaline soolindude seire Nigula rabas
• 1952 – esimene loendus
• 1968 – iga-aastased aastased loendused
40
35
30
S
25
20
15
10
1950 1960 1970 1980 1990 2000
Liikide arv (S) in Nigula rabas 1952 –
2003 (Mann-Kendall test, z=6,72,
p

Avamaastiku gildi kuuluvate liikide arvukuse langus
80
Kiivitaja (Vanellus vanellus)
Paaride arv
60
40
20
R 2 = 0,48
0
1968 1973 1978 1983 1988 1993 1998
Suurkoovitaja (Numenius arquata)
15
250
200
Lõoke (Alauda arvensis)
Paaride arv
10
5
Paaride arv
150
100
50
R 2 = 0,64
R 2 = 0,63
0
1968 1973 1978 1983 1988 1993 1998
0
1968 1973 1978 1983 1988 1993 1998

Pikaajaline soolindude seire Nigula rabas
Number of territories
400
350
300
250
200
150
100
50
0
Total number of territories of passerines typical for open landscape in Nigula bog during
1952-2000
R 2 = 0,18
1952 1964 1968 1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000
Number of territories
300
250
200
150
100
50
0
R 2 = 0,31
Total number of territories of dendrophilous passerines
in Nigula bog during 1952-2000
1952 1964 1968 1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000

Taimkatte muutused Nigula rabas
Aaviksoo, K., Leivits, A. 2001. Combining multi-date remote sensing and long-term bird census data in
two mire landscapes in Estonia. - Poster presentation. 11-13.09.2001, University of Sheffield, UK,
International Conference “Changing Wetlands: new developments in wetland science”

Servalad (lagg) on biorikkuse säilitamise
seisukohalt kriitiliselt olululised
vääriselupaigad soomaastikus

Kuidas edasi?
• Ettevaatlikuse printsiip – enne
interventsiooni vaja usaldusväärset
diagnoosi (uuringud, seire)
• Adaptatiivne ökosüsteemne teaduspõhine
kaitsekorraldamine (eksperimendi printsiip)
• Vaja referentsalasid ja otsustustuge
(desision support system)