NUDI- JA VORMIPUUDE MAJANDAMISEST

More documents

Recommendations

Info

2.7 Noorenduslõikus ülekasvanud nudipuudele Selleks, et aastaid lõikamata nudipuid säilitada, tuleb koostada hoolduskava, mida teha nendega lähiaastatel. Esimeses järjekorras tuleb eemaldada ohtlikud oksad ja vanad põhioksad lühendada, jälgides, et neile jääks piisavalt lehtedega osa. Eelistada tuleks järk-järgulist põhiokste lühendamist kuni nudipeadeni. Igal juhul ei tohi lõikust teha allpool vanu nudipäid (Recommendations..., 2008) Eemaldada vibalikud ja nõrgalt kinnitunud oksad. Kaaluda võiks okste harvendamist ja nende lühendamist, et tekiks puule sobiv raamistik, mille abil saab uuesti nudilõikust jätkata. Võib-olla on vaja eemaldada kõik oksad, mis on kasvanud vanadest „nudipeadest“. Hariliku hobukastani (Aesculus x hippocastanum) puhul tuleb noorenduslõikus teha kõrgemalt kui vana lõikus. See välistab lülipuidu paljastumist ja selle tulemusel tekivad uued „nudipead“. Harilikul saarel (Fraxinus excelsior) ja harilikul tammel (Quercus robur) on parem säilitada mõned põhioksad. Nõrga puiduga puud, nagu paplid (Populus) ja remmelgad (Salix), millel areneb hulgaliselt vesivõsusid, võivad oksad muutuda ohtlikuks. Mõned nõrga ühendusega oksad võivad murduda. Samasugune probleem võib tekkida ka hariliku tamme (Quercus robur) puhul – kui nudilõikus on aastaid vahele jäänud, siis muutuvad oksad raskeks ning tugevate tuulte puhul võivad need murduda. Ideaalis tuleks edaspidi nudilõikust teha regulaarselt ja samas jälgida okste ohutust (Pollarding, 10.01.2011). 2.8 Ladvalõikus Ladvalõikus (köndistamine, latvamine, tulbastamine) on täiskasvanud puu võra kahandamine tüvepikenduse ja jämedate põhiokste mahasaagimisega sõlmedevahelisest kohast (Järve ja Eskla, 2007) (vt joonis 17). Ladvalõikust teevad ainult ebaprofessionaalsed inimesed, kes ei tea, mida nad teevad. Seda tehakse järgmistel põhjustel: puud kasvavad elektriliinidesse sisse (vt joonis 18) varjavad päikesevalgust (vt joonis 19) ja lihtsalt kasvavad liiga suureks (vt joonis 20) ning ei meeldi enam maaomanikule (Tree… 22.12.2010). 19
Joonis 17. Tartus köndistati liinialused puud 2009. a. Joonis 18. Liinialused puud Tartus. 20
Page 1 and 2: LUUA METSANDUSKOOL Arborist Tööko
Page 3 and 4: Sisukord Sissejuhatus .............
Page 5 and 6: 1 Metoodika Töö koosneb teoreetil
Page 7 and 8: Nudipuude osatähtsus on kahe viima
Page 9 and 10: Ferrini (2006) andmetel ei talu nud
Page 11 and 12: Puu reageerib nudilõikusele haavak
Page 13 and 14: Puudel jäetakse tavaliselt tüvele
Page 15 and 16: Joonis 6. Noor suurelehine pärn (T
Page 17 and 18: Likvideeritavad oksad lõigatakse t
Page 19: 2.6 Kui ei soovi puid enam nudipuun
Page 23 and 24: Need puud muutuvad ohtlikuks neljal
Page 25 and 26: Sellest sai aru ka puude omanik ja
Page 27 and 28: Kui me soovime vanadest puudest saa
Page 29 and 30: Joonis 28. Kolmnurkse võraga haril
Page 31 and 32: Joonis 32. Vormipuu Horstis, Hollan
Page 33 and 34: 4.1.2. Alleepuude majandamine Võru
Page 35 and 36: 4.1.3 Alleepuude majandamine Viljan
Page 37 and 38: Joonis 45. 2010. aasta kevadel lõi
Page 39 and 40: Joonis 51. Puiestee tänava alleep
Page 41 and 42: Narva mnt pärnad näevad 2011. aas
Page 43 and 44: Joonis 59. Näituse tänava ladvatu
Page 45 and 46: Joonis 63. Noor pärnaallee Raadi p
Page 47 and 48: 2010. aasta augustis oli näha kind
Page 49 and 50: Eestis on enamasti on alleepuudel n
Page 51 and 52: 4.2 Nudi- ja vormipuude majandamise
Page 53 and 54: Inglismaal võib tänavatel eelkõi
Page 55 and 56: Joonis 84. Vormilõikus Peterhofis.
Page 57 and 58: Kasutatud kirjandus Aianduse entsü

NUDI- JA VORMIPUUDE MAJANDAMISEST

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?