Marju kandvad, varju andvad veiniväädid
Marju kandvad, varju andvad veiniväädid
Marju kandvad, varju andvad veiniväädid
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Amuuri viinapuu (V. amurensis)<br />
on külmakindel ilutaim,<br />
populaarne isegi Soomes. Tema<br />
hõredakarvalised kortsulised<br />
lehed värvuvad sügisel punaseks.<br />
Marjad on sinised ja paksu väliskestaga.<br />
Sellest liigist aretatud<br />
varavalmivate marjadega Vene<br />
sorte on jõudnud ka Eestisse.<br />
Amuuri viinapuud on kasutatud<br />
esivanemana põhjamaiste veinisortide<br />
(‘Rondo’, ‘Zarja Severa’)<br />
aretamisel. Kahjuks vajavad need<br />
sordid meil talveks katmist.<br />
Läti päritolu ‘Zilga’ on end Eestis<br />
tõestanud sordina, mis kannab hästi<br />
ning talvitub ka katmata.<br />
Kõige olulisem<br />
viinamarjakasvatuses<br />
_ Päikeseküllane ja külmade tuulte eest<br />
varjatud kasvukoht. Sobivam on kergema<br />
lõimisega muld.<br />
_ Võimalikult vara valmivate marjade ja<br />
hästi valmivate võrsetega sordid.<br />
_ Täiskasvanud viinapuud vajavad korduvat<br />
lõikamist suvel ja tugevat tagasilõikust<br />
hilissügisel (ilutaimele pole see oluline).<br />
_ Külmaõrnemate sortide oksad tuleb<br />
maha painutada ja katta novembri alguses.<br />
‘Adalmiina’ on<br />
ameeriklaste<br />
hübriidsort, mis<br />
marjade saamiseks<br />
on soovitav<br />
istutada kütteta<br />
kasvuhoonesse.<br />
Põhja-viinapuul (V. labrusca) ja<br />
tema tunnustega sortidel on suured,<br />
alt valgeviltjad lehed. Marjad<br />
on sageli väga suured, sültja<br />
sisu ja iseäraliku nn. labruskamaitsega.<br />
Söömist häirivad<br />
suured seemned. Põhja-viinapuu<br />
tunnuseid leiame Ameerika<br />
(‘Steuben’, ‘Swenson White’) ja<br />
Läti viinamarjasortidel (‘Guna’,<br />
‘Supaga’).<br />
Kallas-viinapuu (V. Riparia,<br />
nimetet ka V. vulpina). Esivanemana<br />
omab tähtsust USA Kesk-<br />
Põhja osariikides ja Kanadas<br />
looduslikult kasvav teisend<br />
V. riparia var. praecox, kelle marjad<br />
ja võrsed valmivad teistest<br />
viinapuudest varem. Kasvuperioodi<br />
lühendamiseks on seda<br />
liiki kasutatud ka pookealusena.<br />
Kallas-viinapuul ja temast aretatud<br />
sortidel (‘Sipaska’) on karvastumata<br />
lehed ja punase koorega<br />
võrsed. Marjad on väikesed, sinised,<br />
sageli punase mahlaga.<br />
Räpinas külmakindlaks osutunud<br />
tugevakasvuline ‘ES 5-8-17’<br />
oma tillukeste marjadega võiks<br />
sobida eelkõige haljastustaimeks,<br />
kuid Pollis tehtud analüüsid<br />
näitavad ka marjade kõrget<br />
suhkrusisaldust (kuni 22 %).<br />
Nii magus mahl sobib juba veini<br />
valmistamiseks.<br />
Suurte marjadega<br />
euroopa viinapuu<br />
sort ‘Madeleine<br />
Angevine’ on<br />
aretatud Prantsumaal.<br />
Meil vajab<br />
talvekatet.<br />
Ilu- ja marjataimed<br />
Ilutaimena võiks viinapuud<br />
aedades ja haljasaladel kindlasti<br />
julgemini kasvatada. Istutamiseks<br />
tasub valida ainult<br />
külmakindlaid sorte. Avalikele<br />
76 KODU & AED August 2007
Change language