BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8<br />
ra<strong>ja</strong>misel olevate prügipõletustehaste koguvõimsus nende valmimise korral (480 000 - 660 000<br />
t/a) ületab olmejäätmete koguhulga Eestis. Nad ilmselt kasutaksid ära ka põlevad ehitus- <strong>ja</strong><br />
lammutusjäätmed.<br />
Lõpuni kavandamata <strong>ja</strong> korraldamata on praegu prügilagaaside ning jäätmete<br />
märgfraktsiooni <strong>ja</strong> reoveesetete kääritusjääkide põletamine, mis annaks mõningast tulemit<br />
bioenergia näol.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndustootmises tekkiva biomassi käsitlus hõlmas hinnangut põhu võimalikuks<br />
kasutamiseks energiatoormena ning teravil<strong>ja</strong>de, sõnniku, rohumaadelt <strong>ja</strong> looduslikelt<br />
taimekooslustelt koristatava biomassi energeetilise potentsiaali kohta.<br />
Teravil<strong>ja</strong>põhu kasutamine biokütusena tuleb tema tähtsuse tõttu kultuurmaistu aineringes<br />
kõne alla üksnes lokaalselt <strong>ja</strong> väikekogustes. Teravil<strong>ja</strong>kasvatuse intensiivistamine (selleks hästi<br />
sobivat maad on meil 1,5-2 korda rohkem, kui praegu teravil<strong>ja</strong>de kultiveerimiseks kasutatakse!)<br />
võib mõnevõrra parandada ka põhu positsiooni biokütuste arvestuses.<br />
Olulisem on vahest teravil<strong>ja</strong>de, ennekõike nisu biomassi energeetilise väärtuse kasv<br />
parema väetusrežiimi korral (bioetanooliks või biodiisliks). PRIA praegu normiks seatav<br />
saagitase seda aga ei eelda ning annab ma<strong>ja</strong>nduslikult küsitava tulemuse.<br />
Sõnniku potentsiaal biogaasi allikana tuleb tema kasinate koguste tõttu kõne alla jällegi<br />
üksnes lokaalselt suurfarmide juures.<br />
Rohumaade <strong>ja</strong> looduslike taimekoosluste koristatav biomass võiks olla märkimisväärne,<br />
kuigi selle tekkimine on väga hajutatud. Rohumaade läbimõeldud väetamine võiks seda<br />
potentsiaali tuntavalt tõsta. Vastavate ma<strong>ja</strong>ndamiskavade, sealhulgas väetamiskorralduse<br />
väl<strong>ja</strong>töötamine on aga suhteliselt töömahukas ennekõike järgmistel põhjustel:<br />
1) madala agrofooni tõttu on jõude jäänud maadel saagid isegi väetamise korral<br />
ebastabiilsed, ehkki suuremad väetisnormid mõnevõrra tasandavad ebastabiilsust;<br />
2) andmebaasid kõlvikute <strong>ja</strong> nende vil<strong>ja</strong>kusomaduste kohta on lünklikud <strong>ja</strong> kohati<br />
puudulikud;<br />
3) suur hulk maid, mis sedalaadi biomassi allikana kõne alla võiksid tulla, on koormatud<br />
väga erinevate keskkonnakaitseliste piirangutega (vee- <strong>ja</strong> rannakaitsevööndid, eri<br />
režiimiga looduskaitsealad jne);<br />
4) mõnele biomassiliigile (pilliroog, hundinui) on olemas konkureerivad kasuta<strong>ja</strong>d, mis<br />
võivad ma<strong>ja</strong>ndamisviisile seada teistlaadseid piiranguid.<br />
Tähelepanu on pälvinud ka poollooduslikelt <strong>ja</strong> tehismärgaladelt saadav biomass, mille<br />
energeetilisele väärtusele on uuringus arvestuslik teoreetiline hinnang antud.<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
Tööde jätkamine on va<strong>ja</strong>lik järgmistes küsimustes:<br />
Puiduressurss:<br />
$ puiduressursi energiatoormena kasutamise täpsustatud bilansi koostamine ning hinnangu<br />
andmine biomassi füüsilisele <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikule kättesaadavusele (varu<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te<br />
vahelise logistikakorralduse probleem);<br />
$ puidumassi kasutamist piiravate <strong>ja</strong> soodustavate tegurite täpsustatud analüüs;<br />
$ ülevaate saamine puidu energeetilise kasutamise mikro- <strong>ja</strong> makroökonoomikast;<br />
$ ettepanekute tegemine ametliku korralduse muutmiseks (õigusaktid, ma<strong>ja</strong>ndushoovad<br />
jms) puidu biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks