BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
BAK teadus- ja arendustegevuse osas tehtud ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1<br />
<strong>BAK</strong> <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> <strong>osas</strong> <strong>tehtud</strong> rakendus<strong>teadus</strong>likud<br />
uuringud 2007.aastal<br />
Vastavalt riikliku “Biomassi <strong>ja</strong> bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks<br />
2007-2013" (edaspidi <strong>BAK</strong>) eesmärkidele püstitati rakendusuuringute lähteülesanded ning<br />
<strong>ja</strong>otati need 2007. <strong>ja</strong> 2008. aasta vahel, võttes arvesse Eesti vastavaalast uurimispotentsiaali,<br />
õpetlaskonna eeldatavat kompetentsi ning kasutada olevat raharessurssi. Uuringute <strong>ja</strong>otus<br />
etappideks täpsustus osaliselt veel 2007.a uuringute käigus. Konkreetsemalt aga vormistati<br />
lepinguosaliste ettepanekutena lepingu 2007.a lõpparuannetes.<br />
Uuringutetsükli põh<strong>ja</strong>likkus kannatas oluliselt kogu riikliku arengukava ametliku<br />
kinnitamise protseduurilise venimise pärast. Kuivõrd riiklik otsus võeti vastu ning <strong>BAK</strong><br />
uuringutetsükliks ette nähtud eelarveraha avanes varem kavandatud 2006.a novembri asemel<br />
alles 2007.a algul, siis venis ka eelläbirääkimiste aeg ning lepingute lõplik sõlmimine mõnede<br />
partneritega kuni varakevadeni. Tuginedes oma varasemale praktilisele kogemusele ei julgenud<br />
ükski potentsiaalne lepingupartner kuni lepingu tegeliku sõlmimiseni täiel määral reserveerida<br />
oma vastava as<strong>ja</strong>tundlikkusega tööta<strong>ja</strong>id <strong>BAK</strong> uuringuteks. Lepingute formuleerimine jälle<br />
sõltus <strong>BAK</strong> lõplikult sätestatud ülesannetest ning selleks tööks eraldatava raharessursi suurusest.<br />
A<strong>ja</strong>lise surutise tõttu kannatas ka lepingutööde omavaheline sidustamine. Ei tekkinud<br />
võimalust kavandada nende loogilist a<strong>ja</strong>list järgnemist üksteisele, kus üks uurimisrühm oleks<br />
saanud sisendinfona kasutada teise rühma varem <strong>tehtud</strong> uuringu lõpptulemusi.<br />
Seetõttu võib öelda, et ligemale kolmandik a<strong>ja</strong>st, mida läinuks va<strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>minevate<br />
uuringute tegemiseks juba <strong>BAK</strong> esimesel rakendusaastal, jäi suurel määral kasutamata ning<br />
uuringute käigus omandatud as<strong>ja</strong>kohase info sünergia rakendamine on võimalik alles uuringute<br />
järgmises etapis.<br />
Sõlmitud lepingulised uurimistööd <strong>ja</strong> nendega hõlmatud <strong>teadus</strong>kollektiivid<br />
Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmis <strong>BAK</strong> rakendusasutusena vastavaotstarbelised<br />
uuringulepingud avaliku pakkumiskutse alusel viie partneriga. Kõige keerulisem oli leida<br />
usaldusväärseid lepinguülesande täit<strong>ja</strong>id tururegulatsiooni probleemide uurimiseks <strong>ja</strong><br />
ökonoomikauuringuteks, aga samuti leida spetsialiste, kes võiksid analüüsida ning teha<br />
rakendusettepanekuid ametliku korralduse <strong>osas</strong>. Sellealaste uuringute pädevaid tegi<strong>ja</strong>d napib<br />
Eestis.<br />
Uurimist va<strong>ja</strong>vate probleemide lahendamise lähteülesanded koostati <strong>BAK</strong><br />
rakenduseesmärkidest lähtudes, pidades silmas uurimisteemade omavalhelist seost <strong>ja</strong> loogilist<br />
kokkukuuluvust. Kogu 2007.aastal alustatud <strong>ja</strong> osalt ka lõpetatud uuringutetsükli temaatika<br />
<strong>ja</strong>otus viie uurimise lähteülesande vahel.<br />
Esimene lähteülesanne käsitles energeetilise biomassi kultiveerimiseks kasutatava<br />
maaressursi kindlakstegemist.<br />
Teine uuringute tellimuspakett seadis sihiks Eestis olemasoleva, praeguse või juba
2<br />
kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamise. Biomassi ressurssi<br />
käsitleti omakorda kolmes ressursigrupis: puidu biomass, tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmete biomass ning<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduses tekkiv biomassi ressurss. Viimasele lisaks hinnati ka looduslikelt <strong>ja</strong><br />
poollooduslikelt rohumaadelt saadavat potentsiaalset biomassi.<br />
Kolmas lähteülesanne taotles kõigi Eestis kasvatamiseks kõne alla tulevate<br />
energiakultuuride väl<strong>ja</strong>selgitamist ühes hinanguga nende reaalsetele viljelusvõimalustele ning<br />
mõttekusele. Energiakultuure vaadeldi taas kahes suures taimerühmas: puittaimed <strong>ja</strong> rohtsed<br />
energeetilist biomassiressurssi tootvad kultuurid.<br />
Nel<strong>ja</strong>s lähteülesanne koondas tehnoloogiauuringuid. Selle raames seati sihiks saada<br />
ülevaade kaheksas küsimuses:<br />
1) biomassi tootmise <strong>ja</strong> energeetilise kasutamise territoriaalne planeerimine (tootmisalade<br />
tsoneerimine <strong>ja</strong> sobitamine peamiste kasutuskohtadega);<br />
2) biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate sobivus eri liiki biomassipõhistele<br />
kütustele;<br />
3) biogaasi tootmise potentsiaal – sobivad tehnoloogilised lahendused, võimsused,<br />
asukohad, võrgu loomise eeldused;<br />
4) transport-biokütuste tootmise potentsiaal: sobivad tehnoloogilised lahendused,<br />
võimsused, asukohad;<br />
5) biomassi toodete elutsükli hindamine;<br />
6) Eesti <strong>teadus</strong>kollektiivide osalemine EL <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> raamprogrammi<br />
bioenergeetika valdkonna projektides;<br />
7) mater<strong>ja</strong>litootmine biomassist; biomater<strong>ja</strong>lide kasutamine <strong>ja</strong> trendid (sh<br />
ehitusmater<strong>ja</strong>lid, tarbe- <strong>ja</strong> tööstuskeemia, bioplastid, komposiitmater<strong>ja</strong>lid jm.);<br />
8) biomassi energia kasutamise edendamise korraldus <strong>ja</strong> meetmed Eestis.<br />
Viies lähteülesanne pühendati valdkonna tururegulatsioonile (õigus, maksud, avalikud<br />
hanked, toetused).<br />
Enamik läheülesandeid taotles uuri<strong>ja</strong>ilt vastuseid ka biomassi enamat kasutamist piiravate<br />
<strong>ja</strong> soodustatavate tegurite kohta ning hinnangut praeguse ametliku korralduse sobivusele selle<br />
eesmärgi saavutamisel. Keskkonnamõjude hindamine otsustati seejuures lahendada kogu<br />
valdkonna kohta eraldi tervikuna.<br />
Uuri<strong>ja</strong>ile tehti iga teema juures ülesandeks anda soovitusi ametliku korralduse<br />
kohasemaks muutmiseks ning identifitseerida teemad, mille uurimine oleks jätku-uuringuna<br />
hädava<strong>ja</strong>lik, et luua enamat selgust biomassil põhineva taastuvenergia osakaalu suurendamiseks<br />
Eestis ühes palvega hinnata soovitatavate tööde ulatus, a<strong>ja</strong>kulu <strong>ja</strong> ligikaudne maksumus.<br />
Vastavalt lähteülesannetele hangiti konkursi korras teadlaskollektiivid <strong>ja</strong> -asutused,<br />
kellega sõlmiti vastavaalase rakendusuuringu leping.<br />
Eesti Maaülikooliga sõlmiti neli lepingut: üks leping 1. lähteülesande lahendamiseks,<br />
üks 2. lähteülesande ning kaks 3. lähteülesande lahendamiseks.<br />
Biomassi tootmiseks potentsiaalselt saadaolevat maaressurssi asus hindama EMÜ<br />
Metsandus- <strong>ja</strong> Maaehitusinstituudi vastav töörühm (vastutav täit<strong>ja</strong> prof. Peeter Muiste,<br />
töörühmas A.Astover, A.Padari, H.Roostalu, L.Kukk, E.Suuster, A.Ostrouhhova).<br />
Tuleb tunnistada, et seatud lähteülesanne osutus üheaastase töö <strong>ja</strong>oks ilmselt<br />
ülejõukäivaks. Töörühma as<strong>ja</strong>tundlikkuses ning suutlikkuses ei ole põhjust kahelda. Pigem on
põhjus selles, et Eesti territooriumi käsitlevate rohkete andmebaaside loomine on toimunud<br />
sidustamata. Sellest johtuvalt ei ole neis sisalduvad andmed kuigi hõlpsasti ühildatavad ning<br />
ühtlase pildi saavutamine on vägagi töömahukas. Digitaalse täpsuse saavutamine takerdub<br />
ohtrate andmelünkade taha, mis e-riigiks pürgiva ühiskonnakorralduse <strong>ja</strong>oks on tänasel päeval<br />
juba piinlikkusttekitav as<strong>ja</strong>olu.<br />
Lepingu 2007.a etapiga on siiski alus (lähenemisviis ning andmebaaside ra<strong>ja</strong>mine) selleks<br />
<strong>tehtud</strong>, et aasta-paariga võiks piisava rahastamise korral saavutada olukorra, kus eri kõlvikute<br />
vil<strong>ja</strong>kusomadused on digikaartidelt loetavad ning kartograafiliste menetlustega on võimalik<br />
hõlpsasti hankida argumente ühe või teise maalapi ma<strong>ja</strong>nduslikult otstarbeka kasutusviisi<br />
põhjendamiseks.<br />
Olemasoleva biomassiressursi hindamistööd tehti samuti EMÜ MMI poolt (vastutav<br />
täit<strong>ja</strong> P.Muiste). Töö <strong>ja</strong>gunes kolme uurimisrühma vahel, kes hindasid vastavalt metsaraie ning<br />
puidutööstuse jäätmeid (A.Padari, P.Muiste, R.Mitt, L.Pärn), orgaanilisi tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmeid<br />
(M.Kriipsalu) ning põlluma<strong>ja</strong>ndustootmise bioorgaanilisi jääke (H.Roostalu, I.Melts).<br />
Esimese <strong>ja</strong> teise uurimisrühma töö tulemused vastasid ootustele. Vaba puidubiomassi<br />
hinnang ning põlevate tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmete käsitlus andis praeguste teadmiste taset arvesse<br />
võttes ammendava hinnangu nende perspektiivile täiendava energia tootmiseks ning mõningasi<br />
vihjeid ka sellealase ametliku regulatsiooni va<strong>ja</strong>dusest.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndusest saadava potentsiaalset energeetilist väärtust omava biomassi hindamine<br />
paraku ei kujunenud nõnda ülevaatlikuks. Põhu <strong>ja</strong> sõnniku hulga ning kasutatavuse hinnang on<br />
põhjendatud. Rohumaadel <strong>ja</strong> kultiveerimata maastikel tekkiva biomassi arvestus aga annab<br />
paraku vähe pidepunkte edasiste tegevusotsustuste tegemiseks.<br />
Energiakultuure käsitleva lähteülesande raames uuris puittaimede kasutusperspektiivi<br />
EMÜ MMI töörühm (vastutav täit<strong>ja</strong> prof. H.Tullus, lisaks A.Koppel, V.Uri, A.Tullus <strong>ja</strong> L.Pärn)<br />
ning ülevaate rohtsetest energiakultuuridest, mille kasutuselevõtt on Eestis jutuks olnud või mis<br />
võrdlusandmete põh<strong>ja</strong>l võiks kaalumisele tulla, tegi EMÜ Põlluma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> Keskkonnainstituut<br />
(vastutav täit<strong>ja</strong> Merrit Noormets, töörühmas veel H.Raave, R.Viiralt, V.Kuusemets, M.Alaru,<br />
J.Kuht, L.Talgre <strong>ja</strong> A.Makke).<br />
Puittaimede uuringu tulemus vastas ootustele. Kõik lähteülesandes püstitatud küsimused<br />
puittaimede energiabiomassiks kultiveerimise võimaluste kohta said rahuldava vastuse.<br />
Võrdlusuuringust rohtsete energiakultuuride kohta kujunes mahukas ning andmerikas<br />
ülevaade Eestis viljeldud, katsetatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest<br />
energiatootmise biomass-tooraineks. Võrdlustulemused esitati tabelis bioenergeetilise otstarbe<br />
järgi: põletusbiomassi, biogaasi tooraine ning vedelkütuste tooraine aspektist hinnatuna. Uuring<br />
üldistas kir<strong>ja</strong>ndusest <strong>ja</strong> internetist saadaoleva info, naabermaade praktilist kogemust ka<strong>ja</strong>stavates<br />
allikates sisalduva teabe ning Eestis eri uurimisasutuste poolt <strong>tehtud</strong> katsete ning uuringute<br />
andmed. Sama töörühm koostas ka tehnoloogiakaardid kõigi vaatluse alla võetud<br />
energiakultuuride kohta, mille hiljem võttis tasuvusarvutuste aluseks sellega spetsiaalselt<br />
tegelenud teine töörühm.<br />
Kõik nimetatud uurimisrühmad esitasid ka loogilised ettepanekud jätku-uuringute <strong>osas</strong><br />
ning tegevuste loendi, juhul kui käsitletud energiakultuuride ning uuri<strong>ja</strong>te soovituste varal<br />
bioenergia arendustegevust jätkata.<br />
Mõningaid tuntumaid energiakultuurideks sobivaid liike-sorte on Eestis mõnda aega<br />
eraldi uuritud. Nende <strong>osas</strong> telliti täiendavad tööd bioenergia-alase arengu kavandamiseks oluliste<br />
3
4<br />
tulemuste kokkuvõttena ning eksperthinnangud püstitatud lähteülesande küsimuste lõikes.<br />
Eraldi päideroogu ning teravil<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> kanepi kasutusperspektiivi käsitles Jõgeva<br />
Sordiaretuse Instituut (JSI, vastutav täit<strong>ja</strong> M.Koppel), mis sel alal on sihipärast uurimistööd<br />
teinud teistest kauem. Galeega <strong>ja</strong> lutserni sobivust analüüsis Eesti Maaviljeluse Instituut<br />
(EMVI, teema juht T.Võsa, täit<strong>ja</strong>d U.Tamm, H.Meripõld, E.Koik, E.Nugis,T.Saue <strong>ja</strong> J.Kada<strong>ja</strong>),<br />
millel omakorda on nende kultuuride pikemaa<strong>ja</strong>lise uurimise kogemus olemas.<br />
Ida-kitseherne <strong>ja</strong> lutserni perspektiivide <strong>osas</strong> andis EMVI uuringuaruanne täpsustatud<br />
teavet ning püstitas ka uued uurimisülesanded. Ühtlasi koostas EMVI galeega <strong>ja</strong> lutserni<br />
tehnoloogiakaardid.<br />
Jõgeva SAI uuringuaruanne paraku jäi vähekonkreetseks vaatamata telli<strong>ja</strong>poolsele<br />
täpsustuspalvele. Aruanne ka<strong>ja</strong>stas asutuse katsetulemusi ning andis ainult üksikutes detailides<br />
täiendavat teavet lähteülesannete lahendusse.<br />
Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi leping (TTÜ STI, vasutav täit<strong>ja</strong> - dr.<br />
Villu Vares) oli mahukaim, otsides käepäraseid vastuseid nel<strong>ja</strong>ndas lähteülesandes püstitatud<br />
kaheksale küsimusele:<br />
TTÜ STI rakendas lepingutöödes eksperte ka väl<strong>ja</strong>spoolt Soojustehnika Instituuti (TTÜ<br />
Ma<strong>ja</strong>ndusuuringute <strong>teadus</strong>keskus) ning isegi väl<strong>ja</strong>spoolt TTÜ-d: Sihtasutus Archimedes koostas<br />
ülevaate eesti teadlaste osalemise kohta EL T&A raamprogrammides; mater<strong>ja</strong>litootmise<br />
probleeme käsitles Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadur (A.Nurk).<br />
Ootused <strong>ja</strong> tulemused.<br />
TTÜ STI uurimispotentsiaal <strong>ja</strong> kogemused on <strong>BAK</strong> alaste uuringute nel<strong>ja</strong>ndasse<br />
lähteülesandesse koondatud küsimustes kahtlemata suurim Eestis. Partner on olnud koostööaldis<br />
teiste asutustega, suutes va<strong>ja</strong>dusel nobedasti töösse rakendada spetsialiste väl<strong>ja</strong>spoolt.<br />
Uurimistulemused on formuleeritud vastutustundlikult <strong>ja</strong> konkreetselt.<br />
Põh<strong>ja</strong>likum ülevaade on antud biogaasi praegusest märksa intensiivsema tootmise<br />
arendamiseks kääritatavast biomassist.<br />
TTÜ STI uuringus on toodud ka konkreetsed soovitused tehnoloogiate valikuks<br />
tulevastele investoritele ühes konkreetsete viidetega Euroopa tuntumatele<br />
projekteerimisfirmadele, seadmete toot<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong> tehnoloogia tarni<strong>ja</strong>tele, samuti erinevate<br />
tehnoloogiate ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse ligikaudsed hinnangud. Peale selle on toodud<br />
biogaasi<strong>ja</strong>ama ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse arvutuse põhimõtteline algoritm.<br />
Transport-biokütuste tootmise potentsiaali puudutavas uuringus on eesti spetsialistid<br />
kriitiliselt hinnanud suurt hulka sellealaste tööde viimase a<strong>ja</strong> aruandeid. Järeldused on kained <strong>ja</strong><br />
arukad. Ametlike toetusmeetmete lisamist praegushetkel ei peeta otstarbekaks. Piisab biokütuste<br />
aktsiisivabastusest. Juhul kui mingitel põhjustel otsustatakse kodumaise biokütuste tootmist<br />
siiski edendada <strong>ja</strong> seda enam ka tarbida, siis tuleks esmajoones asuda tarbi<strong>ja</strong>te ettevalmistamisele<br />
selleks.<br />
Uurimisaruanne esitab ka andmeid biokütuste tehnoloogia tarni<strong>ja</strong>te kohta ning soovitused<br />
riiklike <strong>ja</strong> munitsipaalmeetmete rakendamiseks biokütuste populaarsuse kasvatamisel.<br />
Biomassi toodete elutsükli hindamist käsitlev TTÜ STI aruandeosa kirjeldab biomassi<br />
toodete olelustsükli hindamise menetlust ning esitab olelustsükli algoritmi skeemi. Teeb aga<br />
seejuures järelduse, et universaalsel algoritmil puudub praktiline väärtus ning Eesti puhul tuleks
5<br />
keskenduda ainult meile strateegiliselt oluliste biomassitoodete olelustsükli hindamisele.<br />
Biomassist mater<strong>ja</strong>litootmise uuringuaruanne on lähteülesande raames ammendav <strong>ja</strong><br />
lõpeb resoluutse järeldusega - puidubiomassi tavapärase kasutamise kõrval teistlaadse<br />
mater<strong>ja</strong>litootmise ra<strong>ja</strong>mine eeldab teadmistepõhise Eesti loosungi sihipärast elluviimist. Praegu<br />
selleks valmisolek puudub.<br />
Valdkonna turu-regulatsiooni analüüs (5. lähteülesande lahend) telliti Aktsiaseltsilt<br />
Ernst & Young Baltic (vastutav täit<strong>ja</strong> Tarmo Toiger). Töö tegi<strong>ja</strong> leiti korduskonkursiga, sest<br />
esimese vooruga telli<strong>ja</strong>le vastuvõetavat töövõt<strong>ja</strong>t ei kvalifitseerunud. Selle lepingu tähtaeg pole<br />
veel käes. Partner on korrektselt esitanud perioodilised vahearuanded.<br />
Kõik tellitud uurimistööde lähteülesanded, vahearuanded (aruanded) <strong>ja</strong> nende digitaalsed<br />
esitlusprogrammid on leitavad <strong>BAK</strong> veebilt http://www.<strong>bioenergybaltic</strong>.ee.<br />
UURINGUTE OLULISEMAD TULEMUSED JA JÄRELDUSED<br />
Maaressurss (1. lähteülesanne)<br />
Maaressursiga seotud uurimisülesanne näeb ette varasemast tootmisest kõrvale jäänud <strong>ja</strong><br />
jõude oleva, kuid energiakultuuride viljelemiseks põhimõtteliselt sobiva maaressursi<br />
kindlaksmääramise Eestis ning nende tingimuste põhimõttelist kirjeldust, mis seda võimaldaksid.<br />
Esmatähtis oli kontrollida seni kasutatud vaba maa suurusnumbrite usaldusväärsust ning<br />
selgust saada olemasolevate <strong>ja</strong> seni kasutatud andmete erinevuse põhjustest. See ülesanne ei<br />
osutunud lihtsaks.<br />
Eesti taasiseseisvumise järgsetel aastatel on loodud täpne <strong>ja</strong> digitaliseeritud kaardistik<br />
peaaegu kogu vabariigi territooriumi kohta. Selle alusel on eri ametkonnad ra<strong>ja</strong>nud<br />
mitmesuguseid maakasutuse andmebaase. Probleemiks on kujunenud Eesti territooriumi<br />
käsitlevate andmebaaside koostamise sidustamatus ning sellest johtuv andmestiku ühildamatus.<br />
Seetõttu pealtnäha lihtsale arvestuslikule ülesandele rahuldava täpsusega vastust 2007.a<br />
jooksul saada ei õnnestunud. Saavutati küll suurem nö jõude olevate maade hindamistäpsus ning<br />
alustati kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa suurust <strong>ja</strong> paiknemist ka<strong>ja</strong>stava kaardimater<strong>ja</strong>li<br />
kokkupanemist.<br />
EMÜ MMI vastse uuringu andmeid on meil praegu tinglikult kasutamata 286 000 ha<br />
toetusõiguslikku põlluma<strong>ja</strong>ndusmaad. Sellest 123 000 ha on täielikult kasutamata. Ilma<br />
toetusõiguseta 147 000 ha maad on samuti suuresti jõude, kuid mitmetel põhjustel (väikesed<br />
maalapid, võsastunud jne.) vähekõlblikud ka energiakultuuride viljelemiseks. See-eest on 110<br />
000 ha toetuste varal niidetud rohumaade viljelusressurss kasinalt kasutatud. Need maad võiksid<br />
kõne alla tulla lisaressursina, kui selle otstarbekust rahvama<strong>ja</strong>nduses õnnestub põhjendada.<br />
Maaressursi analüüs hindas ka toetuskõlblikkuse, maakasutuse sihtotstarbe määratluse,<br />
omandisuhete, olemasolevate kasutuspiirangute ning mitmete teiste tegurite tähendust<br />
energiakultuuride kasvatamiseks potentsiaalse maaressursi leidmisel.
6<br />
Uuringu põh<strong>ja</strong>l võib väita, et need tegurid arvestataval määral tõenäolist maaressurssi ei<br />
mõjuta. Sihipärase energiakultuuride viljelemise sisseseadmisel võivad aga täpsustused nendegi<br />
tegurite tähenduse <strong>osas</strong> osutuda olulisemaks.<br />
Kasutuseta või alakasutatud maade looduslikku sobivust biomassi kultuuride<br />
viljelemiseks aga ära hinnata ei õnnestunud. Selle töö maht osutus juba lepinguläbirääkimiste<br />
käigus ette antud a<strong>ja</strong>vahemikus ülejõukäivaks. Võimalus <strong>ja</strong> eeldused sellise teabevaramu<br />
koostamiseks on aga olemas varasemate ning kõnesoleva uuringu raames kogutud produktiivsuse<br />
andmete ühildamise näol kasutamata maade <strong>ja</strong> mullastikukaardiga.<br />
Säärase töö lõpuleviimise otstarbekus sõltub kogu probleemi lahendusviisi otsustamisest.<br />
Vil<strong>ja</strong>kusandmete <strong>ja</strong> sellele vastava energiakultuuride viljelemise sobivuse hinnang on aga<br />
kindlasti va<strong>ja</strong>lik poollooduslike koosluste territooriumi kohta. Nende maade hooldamiskohustuse<br />
tõttu koristatakse nende alade biomass nii-kui-nii. Praeguseni seda aga peaaegu üldse ei<br />
utiliseerita. Selliste alade teadlikum rakendamine võiks niigi koristatava biomassi energeetilist<br />
väärtust märgatavalt tõsta <strong>ja</strong> kasutada see ära täiendava energiatoorainena.<br />
Samal põhjusel tuleks lõpuni viia ka muude ülalnimetatud (ning maaressursi uuringu<br />
lähteülesandes püstitatud) maakasutust mõjutavate tegurite (määratud sihtotstarve, omandisuhted<br />
jm.) mõju analüüs.<br />
On kahetsusväärne, et maakasutusandmestikku sisaldava kaardimater<strong>ja</strong>li<br />
digitaliseerimine Eestis pole olnud süsteemne. Seetõttu on pärsitud ka moodsate kartograafiliste<br />
digiandmebaaside loomine, mis mitmel pool mu<strong>ja</strong>l arenenud riikides on juba aset leidnud.<br />
Samm edasi oleks e-PRIA rakendamine pindalatoetuste taotlemisel, ehkki seegi täidaks<br />
vaid osa olemasolevast lüngast.<br />
Maaressursi uuringu oluliseks takistuseks ähvardas uuringu eelarve kavandamisel<br />
kujuneda ametlikult piiratud ligipääs mõnedele digikaartidele ning teiste kõrged litsentsitasud<br />
(Maa-ameti digikaardimater<strong>ja</strong>l).<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
Edaspidi on otstarbekas jätkata maaressursi uuringuid järgmistes suundades:<br />
$ Täpsustada kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa suurust lähtudes PRIA, Statistika, Maaameti,<br />
RMK, Metsaregistri jt. andmebaaside andmetest;<br />
$ Täpsustada kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa suurust <strong>ja</strong> paiknemist ka<strong>ja</strong>stav kaardimater<strong>ja</strong>li;<br />
$ Kirjeldada kasutusest väl<strong>ja</strong>soleval maal energiakultuuride kasvatamiseks maa<br />
kasutuselevõtuga seotud mõjuvaid tegureid, sh:<br />
$ täpsustada kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa <strong>ja</strong>otus sihtotstarbe järgi;<br />
$ koostada maakondade regionaalne analüüs toetusõigusliku <strong>ja</strong> toetusõiguseta kasutusest<br />
väl<strong>ja</strong>soleva maaressursi kohta;<br />
$ täpsustada andmeid kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa struktuurist põllumassiivide suurusklassi<br />
alusel;<br />
$ koostada ülevaade kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa omandisuhetest <strong>ja</strong> kasutuspiirangutest;<br />
$ koostada ülevaade kasutusest väl<strong>ja</strong>solevate maade vil<strong>ja</strong>kusomadustest ning looduslikust<br />
seisundist maakonna tasemel;<br />
$ koostada ülevaade maaparandussüsteemide olukorrast maakonna tasemel<br />
$ kirjeldada kasutatud turbaväl<strong>ja</strong>de asukohad <strong>ja</strong> suuruste ning turbatoot<strong>ja</strong>te<br />
rekultiveerimiskohustused;
7<br />
$ kirjeldada reoveehoidlate asukohad <strong>ja</strong> võimsused;<br />
$ kirjeldada märgaladel biomassi tootmise potentsiaal <strong>ja</strong> piirangud;<br />
$ koostada ülevaade kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa kasutuselevõtu võimalustest biomassi- <strong>ja</strong><br />
energiakultuuride kultiveerimiseks (maa kasutuselevõtu maksumus, eeldatavalt sobivad<br />
kultuurid, nende saagikuspotentsiaal jmt.)<br />
Juba 2008. aastal oleks hädava<strong>ja</strong>lik jätkata töid kahes esimeses küsimuses ning anda<br />
esialgsed vastused kolmandana kirjeldatud punkti eriküsimustes.<br />
Maa-andmete täpsustamine on hädava<strong>ja</strong>lik mitmel strateegilisel otstarbel:<br />
$ selleks et kavandada <strong>ja</strong> normeerida rohumaade <strong>ja</strong> looduslike taimekoosluste väetamist<br />
nende kasutuselevõtu korral biomassi ressursi allikana,<br />
$ et hinnata täpsemalt vastavaid võimalusi ning kavandada puidubiomassi tootmist<br />
kasutamata põlluma<strong>ja</strong>ndusmaadel <strong>ja</strong> looduslikel rohumaadel,<br />
$ et hinnata adekvaatselt biomassi potentsiaalseid tootmismahtusid Eesti eri osades<br />
seostatult muu põlluma<strong>ja</strong>ndusliku maakasutusega ning kavandada <strong>ja</strong> teostada<br />
maaviljeluse strateegilisi kavasid,<br />
$ täpne <strong>ja</strong> ülevaatlik digitaliseeritud arvepidamine maaressursi <strong>ja</strong> selle kasutamise üle on<br />
iseseisva riigi ma<strong>ja</strong>nduselu kavandamisel samavõrd tähtis kui rahvastiku soolisvanuseline<br />
<strong>ja</strong> arvuline ülevaade paikkoniti.<br />
Olemasolev biomassiressurss (2. lähteülesanne)<br />
Uuringud keskendusid Eestis olemasoleva või juba tekkiva biomassi ressursi hulga<br />
hindamisele ning hinnangu andmise sellele, kuivõrd see oleks kasutatav energiatoormena.<br />
Vaatluse alla võeti raiejäätmed, puidutööstuse jäätmed ning jäätmaade võsa, orgaaniliste tööstus<strong>ja</strong><br />
olmejäätmete mass ning põlluma<strong>ja</strong>ndustootmises tekkiv biomass.<br />
Metsast saadava potentsiaalse biomassi hindamise aluseks oli kartograafiline analüüs,<br />
metsaregistri takseerandmed ning muldade tabelid. Hindamisel kasutatud metoodika <strong>ja</strong> mudelid<br />
peaksid andma võrdlemisi tõepärase tulemi. Analüüsimata jäi Eesti põhikaardiga katmata 504<br />
km 2 , mis on praktiliselt tähtsusetu lünk koguhinnangus.<br />
Hinnangu järgi võiks seni kasutamata puidu saagisest energiatootmisse suunata 1 503 000<br />
tm raiejääke seni kasutamata latvade <strong>ja</strong> okste näol ning vähemalt 480 000 tm okaspuukände.<br />
Elektriliinide trassidele jäävas võsas kasvab aastas veel 42 000 t puidumassi.<br />
Teiste võsastuvate maade puidu biomassi hinnang nõuaks järgu võrra detailsemat<br />
kartograafilist analüüsi. Samas, eeldustekohaselt on selle pärast hindamata jääv potentsiaalne<br />
biomass siiski suhteliselt väike.<br />
Eesti saetööstuses tekkiv saepuru <strong>ja</strong> puukoor, nagu ka puidutöötlemistööstuse jäätmed on<br />
peaaegu täiel määral kasutuses kas puidugraanulite- <strong>ja</strong> briketitootmises või juba põletataksegi<br />
katlama<strong>ja</strong>des. Selles <strong>osas</strong> on viimaste aastate turukonjunktuur olnud väga soodne.<br />
Tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmete massi hindamine võimaliku bioenergia allikana püüdis arvesse<br />
võtta viimastel aastatel kiiresti edenenud sellealase ametliku korralduse abinõude tulemusi ning<br />
mitte spekuleerida nende jäätmehulkadega, mida selletõttu bioenergia tootmisse tõenäoliselt<br />
suunata enam ei õnnestuks.<br />
Jäätmekäitluskavad käsitlevad üpris terviklikult eritüübilist jäätmemassi. Praegu
8<br />
ra<strong>ja</strong>misel olevate prügipõletustehaste koguvõimsus nende valmimise korral (480 000 - 660 000<br />
t/a) ületab olmejäätmete koguhulga Eestis. Nad ilmselt kasutaksid ära ka põlevad ehitus- <strong>ja</strong><br />
lammutusjäätmed.<br />
Lõpuni kavandamata <strong>ja</strong> korraldamata on praegu prügilagaaside ning jäätmete<br />
märgfraktsiooni <strong>ja</strong> reoveesetete kääritusjääkide põletamine, mis annaks mõningast tulemit<br />
bioenergia näol.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndustootmises tekkiva biomassi käsitlus hõlmas hinnangut põhu võimalikuks<br />
kasutamiseks energiatoormena ning teravil<strong>ja</strong>de, sõnniku, rohumaadelt <strong>ja</strong> looduslikelt<br />
taimekooslustelt koristatava biomassi energeetilise potentsiaali kohta.<br />
Teravil<strong>ja</strong>põhu kasutamine biokütusena tuleb tema tähtsuse tõttu kultuurmaistu aineringes<br />
kõne alla üksnes lokaalselt <strong>ja</strong> väikekogustes. Teravil<strong>ja</strong>kasvatuse intensiivistamine (selleks hästi<br />
sobivat maad on meil 1,5-2 korda rohkem, kui praegu teravil<strong>ja</strong>de kultiveerimiseks kasutatakse!)<br />
võib mõnevõrra parandada ka põhu positsiooni biokütuste arvestuses.<br />
Olulisem on vahest teravil<strong>ja</strong>de, ennekõike nisu biomassi energeetilise väärtuse kasv<br />
parema väetusrežiimi korral (bioetanooliks või biodiisliks). PRIA praegu normiks seatav<br />
saagitase seda aga ei eelda ning annab ma<strong>ja</strong>nduslikult küsitava tulemuse.<br />
Sõnniku potentsiaal biogaasi allikana tuleb tema kasinate koguste tõttu kõne alla jällegi<br />
üksnes lokaalselt suurfarmide juures.<br />
Rohumaade <strong>ja</strong> looduslike taimekoosluste koristatav biomass võiks olla märkimisväärne,<br />
kuigi selle tekkimine on väga hajutatud. Rohumaade läbimõeldud väetamine võiks seda<br />
potentsiaali tuntavalt tõsta. Vastavate ma<strong>ja</strong>ndamiskavade, sealhulgas väetamiskorralduse<br />
väl<strong>ja</strong>töötamine on aga suhteliselt töömahukas ennekõike järgmistel põhjustel:<br />
1) madala agrofooni tõttu on jõude jäänud maadel saagid isegi väetamise korral<br />
ebastabiilsed, ehkki suuremad väetisnormid mõnevõrra tasandavad ebastabiilsust;<br />
2) andmebaasid kõlvikute <strong>ja</strong> nende vil<strong>ja</strong>kusomaduste kohta on lünklikud <strong>ja</strong> kohati<br />
puudulikud;<br />
3) suur hulk maid, mis sedalaadi biomassi allikana kõne alla võiksid tulla, on koormatud<br />
väga erinevate keskkonnakaitseliste piirangutega (vee- <strong>ja</strong> rannakaitsevööndid, eri<br />
režiimiga looduskaitsealad jne);<br />
4) mõnele biomassiliigile (pilliroog, hundinui) on olemas konkureerivad kasuta<strong>ja</strong>d, mis<br />
võivad ma<strong>ja</strong>ndamisviisile seada teistlaadseid piiranguid.<br />
Tähelepanu on pälvinud ka poollooduslikelt <strong>ja</strong> tehismärgaladelt saadav biomass, mille<br />
energeetilisele väärtusele on uuringus arvestuslik teoreetiline hinnang antud.<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
Tööde jätkamine on va<strong>ja</strong>lik järgmistes küsimustes:<br />
Puiduressurss:<br />
$ puiduressursi energiatoormena kasutamise täpsustatud bilansi koostamine ning hinnangu<br />
andmine biomassi füüsilisele <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikule kättesaadavusele (varu<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te<br />
vahelise logistikakorralduse probleem);<br />
$ puidumassi kasutamist piiravate <strong>ja</strong> soodustavate tegurite täpsustatud analüüs;<br />
$ ülevaate saamine puidu energeetilise kasutamise mikro- <strong>ja</strong> makroökonoomikast;<br />
$ ettepanekute tegemine ametliku korralduse muutmiseks (õigusaktid, ma<strong>ja</strong>ndushoovad<br />
jms) puidu biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks
9<br />
Tööstus- <strong>ja</strong> olmejäätmed;<br />
$ hinnata orgaaniliste erijäätmete (loomsed jäätmed, setted, ohtlikud jäätmed)<br />
energiakasutuse võimalikkust;<br />
$ anda hinnang jäätmete biomassi energiama<strong>ja</strong>nduses kasutamise tasuvus- <strong>ja</strong><br />
konkurentsitingimustele;<br />
$ teha ettepanekud jäätmete energiakasutamise ametliku korralduse (õigusaktid,<br />
fiskaalinstrumendid jms) muutmiseks biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks;<br />
$ hinnata jäätmete biomassi füüsilist <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikku kättesaadavust, eesmärgiga senisest<br />
enam <strong>ja</strong> otstarbekamalt neist energiat toota.<br />
Põlluma<strong>ja</strong>nduses tekkiva biomassi <strong>osas</strong>:<br />
$ ülevaate saamine põlluma<strong>ja</strong>ndusest pärineva biomassi energeetilise <strong>ja</strong> muu-otstarbelise<br />
kasutamise mikro- <strong>ja</strong> makroökonoomikast;<br />
$ esitada ettepanekud ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms)<br />
muutmiseks biomassi otstarbekama kasutamise saavutamiseks;<br />
$ esitada energiama<strong>ja</strong>nduse praktilise planeerimise tarbeks va<strong>ja</strong>minevad andmed.<br />
Energiakultuurid Eestis (3. lähteülesanne)<br />
Vaatluse alla võeti kõik praeguste teadmiste juures tõenäosed taimeliigid <strong>ja</strong> -sordid, mille<br />
kultiveerimine Eestis energeetilise biomassina võiks kõne alla tulla. Uurimuste sihiks oli saada<br />
ülevaade parimate väl<strong>ja</strong>vaadetega puit- <strong>ja</strong> rohttaimedest kultuuris, millele edaspidi võiks vastava<br />
ma<strong>ja</strong>ndustegevuse kavandamisel keskenduda.<br />
Enim selgust on puittaimede kasutusvõimalustest energiakultuuridena Eestis. EMÜ<br />
MMI uurimisrühma ettepanek on ligikaudu 1/3 põlluma<strong>ja</strong>nduskäibest kõrvale jäänud kõlvikuid<br />
metsastada soovitatud lehtpuuliikidega (hall <strong>ja</strong> sanglepp, arukask, haavad <strong>ja</strong> pajud) ning<br />
tavametsandusest lühemat raieringi kasutades hankida nõnda energiapuidumassi. Põlismetsamaal<br />
soovitatakse jätkata tavapärast metsade ma<strong>ja</strong>ndamist.<br />
EMÜ-s on väl<strong>ja</strong> töötatud ka arvutimudel, mis võimaldab asukohta <strong>ja</strong> mullaliiki teades<br />
esitada konkreetse kõlviku kõikehõlmava ma<strong>ja</strong>ndamiskava.<br />
Energiapuistute viljelemine on ökoloogiliselt jätkusuutlikum kõlvikute kasutusviis, kui<br />
rohtsete kultuurtaimede kultiveerimine. Esiteks ei kurna puidubiomassi lõikus sedavõrd<br />
mullavil<strong>ja</strong>kust kui rohtsete energiakultuuride praktiseerimine. Mõnel puhul mulla<br />
vil<strong>ja</strong>kusomadused isegi paranevad. Teiseks on puidu tuhasisaldus põletusjäägis 5-10 korda<br />
väiksem kui rohtse biomassi põletamisel, mis vähendab tublisti katlama<strong>ja</strong>de ümberseadistamise<br />
va<strong>ja</strong>dusi <strong>ja</strong> kulukust.<br />
Teadlased soovitavad põhimõtteliselt nel<strong>ja</strong> energiapuistute rakendamise mudelit, millega<br />
on võimalik reguleerida kasutatava raieringi pikkust ning vastavalt koristusraieks saadavate<br />
puude mõõtmeid. Leppade, kaskede <strong>ja</strong> haabade kasvatamisel on võimalikud järgmised variandid:<br />
$ Lühike raiering (5–15 aastat), ülepinnaline puidukoristus.<br />
$ Lühike raiering, kuid piisavalt pikk (15–25 aastat), et lisaks energiapuidule osa puidust<br />
kasvab paberipuidu mõõtu.<br />
$ Suhteliselt lühike raiering (20–30 aastat), kus osa puidust kasvab paberipuu mõõtu <strong>ja</strong><br />
enamuse tüvede alumine palk on kasutatav vineeri- <strong>ja</strong> saetööstuses.
10<br />
$ Koristusraie tavametsa mahulise küpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakse<br />
energiapuitu, paberipuitu <strong>ja</strong> palki/pakku.<br />
Pajukultuuride kasvatamine ning ka puidumassi kasutamine energeetikas on osutunud<br />
mõnevõrra keerulisemaks puidu täiendava töötlemise ning intensiivsete maaviljelusvõtete<br />
rakendamise va<strong>ja</strong>duse tõttu. See oleks ka ainus viljelusviis, mis nõuaks kallist <strong>ja</strong> praegu Eestis<br />
puuduvat eritehnikat. Samad va<strong>ja</strong>dused võivad komplitseerida teistegi nimetatud lehtpuuliikide<br />
kasvatamist ülilühikeste raieringidena.<br />
Puidukultuuride viljelemiseks ei ole va<strong>ja</strong> teha olulisi muutusi metsade ma<strong>ja</strong>ndamise<br />
ametlikus korralduses. Ei ole ka mingit konflikti EL ühise põlluma<strong>ja</strong>nduspoliitika<br />
ristvastavsunõuetega. Täpsustamist va<strong>ja</strong>ksid lühikese raieringiga metsade keskkonnakaitselised<br />
reeglid <strong>ja</strong> sertifitseerimisnõuded (vastavad muudatused looduskaitseseadusesse ning Eesti<br />
säästva metsanduse standardisse). Kuivõrd tegu on ebatraditsioonilise lähenemisega haritavasse<br />
maasse ning metsakultuuri, on ilmselt va<strong>ja</strong> metsaomanikele korraldada vastavasisulist koolitust<br />
ning käivitada riiklik ma<strong>ja</strong>nduslikult põhjendatud soodustuste <strong>ja</strong> toetuste süsteem.<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
2007.a. uuringutulemustest loogiliselt järelduvad uurimisva<strong>ja</strong>dused 2008. aastaks <strong>ja</strong><br />
edaspidi:<br />
$ Puidupõhiste energiakultuuride ra<strong>ja</strong>mise ma<strong>ja</strong>ndamiskavade koostamine maaomanikele<br />
(maksumus 220 000 kr.).<br />
$ Puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise erinevate stsenaariumite metsakasvatuslik <strong>ja</strong><br />
keskkonnakaitseline analüüs (eespool kirjeldatud neli raieringi varianti! - 220 000 kr.).<br />
$ Arukase, halli lepa <strong>ja</strong> hübriidhaava kasvatamise peamiste ökoloogiliste <strong>ja</strong><br />
metsakasvatuslike aspektide selgitamine (kulu 3 x 250 000 kr.).<br />
$ On va<strong>ja</strong> alustada Eesti looduslikes tingimustes kiirekasvuliste lehtpuude (lepad, arukask,<br />
haab) aretustööd, eesmärgiga suurendada puuliikide biomassi produktsioonivõimet. Seni<br />
<strong>tehtud</strong> katsed uuringud ei ole selleks piisavad.<br />
Rohtse biomassi võrdlusuuringust kujunes mahukas ning andmerikas ülevaade Eestis<br />
viljeldud, katsetatud või uuritud rohtsete kultuuride võimalikust sobivusest energiatootmise<br />
kodumaiseks biomass-tooraineks.<br />
Põletamiseks sobivatest kultuuridest vaadeldi päideroogu, ida-kitsehernest, lina, kanepit,<br />
rapsi, rukist, tritikalet, ahtalehist lupiini, 1-a lupiine, maapirni <strong>ja</strong> päevalille. Võrdlusena toodi<br />
väl<strong>ja</strong> nende biomassirikkamad taimeosad, taimiku kestus, saagikus, energeetiline väärtus ning<br />
ühelt hektarilt saadava energia teoreetiline kogus (MWh).<br />
Olemasoleva info põh<strong>ja</strong>l sobiks Eestis energiaheina tootmiseks põletusotstarbel praegu<br />
ainult päideroog. Positiivsete katsetulemuste ilmnedes saaks kõne alla tulla ka ida-kitsehernes<br />
või nende segukülv. Kultuurtaimede biomassist sobib biokütuseks lupiinide, maapirni <strong>ja</strong><br />
päevalille maapealne fütomass, õlilina varred, teravil<strong>ja</strong> põhk Jõgeva SAI andmeil saaks samaks<br />
otstarbeks kasutada kiukanepi tootmise korral tekkivaid kanepiluu jääke. Praegu selleks eeldused<br />
puuduvad.<br />
Energiaheina tootmise küsitavuse põhjustab ülilühike ning ilmastust sõltuv koristusaeg <strong>ja</strong><br />
suured koristuskaod (40-50%). Energiaheina sobivuse tõestamiseks on va<strong>ja</strong> jätkata alustatud<br />
katseid, et kontrollida Soomes <strong>ja</strong> Rootsis rakendatava tehnoloogia kõlblikkust meie oludes ning
leida otstarbekad lahendused energiatooraine transpordi- <strong>ja</strong> ladustamislogistikale.<br />
Koristustehnikana saab kasutada olemasolevaid rohusöötade tootmiseks kasutatavaid<br />
masinaid, mida kinnitavad ka Jõgeva SAI <strong>ja</strong> EMVI spetsialistid.<br />
Biogaasi tootmise potentsiaalse toorainena võrreldi heintaimedest päideroogu, idakitsehernest,<br />
roog-aruheina, keraheina, ohtetut lustet, põldtimutit <strong>ja</strong> ahtalehist lupiini,<br />
kultuurtaimedest maisi, kanepit, kaera, rukist, tritikalet, suhkrupeeti, kartulit, 1-a lupiine,<br />
maapirni, päevalille ning lisaks ka kõrvenõgest.. Võrreldi jälle nende biomassiks väärtuslikumaid<br />
taimeosi, taimiku iga, saagikust, metaani saagist (m 3 /ha) ning ühelt hektarilt saadavat teoreetilist<br />
energiakogust.<br />
Biogaasi tootmine heintaimedest on võrdlusuuringu andmeil perspektiivsem kui nende<br />
vahetu põletamine küttekolletes.<br />
Uuring kirjeldab biogaasi tootmiseks sobivamate heintaimede päideroo, ida-kitseherne,<br />
roog-aruheina, keraheina, ohtetu luste <strong>ja</strong> põldtimuti kasvatamise agrotehnoloogiat biomassi<br />
saamise otstarbel. Kultuurtaimedest sobivad biogaasi tooraineks Eestis eelkõige mais, aga ka<br />
kõikide lupiinide, päevalille <strong>ja</strong> maapirni hal<strong>ja</strong>smass. Maisi kasvatamine biogaasi tooraineks võib<br />
olemasolevate andmete põh<strong>ja</strong>l osutuda problemaatiliseks, mistõttu selle populaarse kultuurtaime<br />
juurutamine sel otstarbel va<strong>ja</strong>b lisauuringuid <strong>ja</strong> katsetöid.<br />
Etanoolitootmiseks potentsiaalsete kultuuride hulgast oli võrdluseks võetud rukis,<br />
tritikale, kartul, suhkru- <strong>ja</strong> söödapeet ning maapirn. Võrreldi liikide saagikusnäita<strong>ja</strong>id, etanooli<br />
väl<strong>ja</strong>tulekut nii liitrites tonni kui hektari kohta, energeetilist väärtust ning ühelt hektarilt saadavas<br />
etanoolis kätkevat energiakogust.<br />
Sobivaimateks bioetanooli tooraineteks osutusid teravil<strong>ja</strong>d (rukis, tritikale), kartul,<br />
suhkrupeet, aga ka maapirni mugulad <strong>ja</strong> hulgalehise lupiini hal<strong>ja</strong>smass. Jõgeva SAI poolne<br />
hinnang teravil<strong>ja</strong>de potentsiaalile Eesti oludes on siiski skeptiline, sest meil puuduvad vastavad<br />
madala proteiini- <strong>ja</strong> kõrge tärklisesisaldusega sordid ning agrotehnika. Ennast ära tasuv etanooli<br />
tootmisüksus va<strong>ja</strong>b terasaaki mahus, mis ületab tunduvalt praegu tavava<strong>ja</strong>dusteks toodetavate<br />
taliteravil<strong>ja</strong>de alla oleva kogupindala.<br />
Samalaadne võrdlus tehti veel potentsiaalsetele õlikultuuridele õli toomiseks<br />
energeetilisel otstarbel. Võrreldi õlilina, õlitudra, suvi- <strong>ja</strong> talirapsi, suvi- <strong>ja</strong> talirüpsi ning<br />
päevalille vastavaid näita<strong>ja</strong>id. Biodiisli tootmiseks sobivad paremini raps, rüps, tuder, õlilina,<br />
päevalilleseemnetest pressitav õli <strong>ja</strong> vähemal määral ka üheaastaste lupiinide seemnetest saadav<br />
õli.<br />
Ökoloogiliselt vähesobivad on suviraps, suvi- <strong>ja</strong> talirüps, mis nõuavad saagikuse nimel<br />
tublit agrokeemilist dopingut. Keskkonnarisk käib kaasas ka ida-kitsehernega, millel on tugev<br />
invasioonikalduvus. Teisalt, galeega <strong>ja</strong> lutsern sobivad mulla vil<strong>ja</strong>kusomadusi parandava<br />
toimega vahetuskultuurideks.<br />
Ohutuimateks on hinnatud õlilina, tritikale <strong>ja</strong> rukki segu ning kaer, mis on tavapärased<br />
kultuurid Eesti põldudel ning suhteliselt väikeste keskkonnamõjudega.<br />
Kõigi nimetatud taimeliikide <strong>ja</strong> kultuursortide kohta on koostatud tehnoloogilised<br />
kaardid, mis sisaldavad numbrilisi andmeid kogu viljelusperioodi kohta alates va<strong>ja</strong>minevatest<br />
masinatest ning nende olulisematest tehnilistest parameetritest, tööa<strong>ja</strong>st, tootlikkusest, töö<br />
maksumusest, mater<strong>ja</strong>likulust, masinakuludest kuni operatsioonide üldmaksumuseni väl<strong>ja</strong>. Neid<br />
tehnoloogiliste kaartide andmeid kasutatakse ökonoomikaarvutustes teiste uurimisrühmade poolt.<br />
11
12<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
Edasist uurimist va<strong>ja</strong>vad järgmised küsimused:<br />
$ Hinnata Rootsis <strong>ja</strong> Soomes väl<strong>ja</strong>töötatud energiaheina tootmistehnoloogia rakendatavust<br />
Eesti kliimas; täiustada kogutud kuiva massi koristus- <strong>ja</strong> pressimistehnoloogiat ning<br />
uurida logistikaprobleeme (EMVI ettepanekul üheaastane uuring 184 000 kr ning<br />
tehnoloogia täiustamine mitme-aastase tööna 550 000 kr.)<br />
$ Uurida päideroo <strong>ja</strong> ida-kitseherne segukülvide sobivust energiaheinaks <strong>ja</strong> biogaasi<br />
saamiseks mõeldud biomassi tootmiseks. Eraldi uurimist va<strong>ja</strong>b ida-kitseherne <strong>ja</strong> lutserni<br />
segukülvide sobivus põletamiseks (EMVI hinnangul üheaastane uuring - 209 000 kr.).<br />
$ Leida indikaatorid, mille alusel on võimalik hinnata heintaimede optimaalset niiteaega,<br />
kui saaki kasutatakse biogaasi tootmiseks.<br />
$ Uurida reoveesette, sea- <strong>ja</strong> veiseläga kasutussobivust energeetilise biomassi tootmiseks<br />
kasutatavate kõlvikute väetamisel.<br />
$ Leida utiliseerimisviisid biomassi põletus- <strong>ja</strong> biogaasi kääritusjäätmetele (moodustavad<br />
esialgsest kuivainest 3-8 %; kääritusjäägid isegi üle 50 %). Uurida nende väetusomadusi<br />
<strong>ja</strong> sobivust erinevate põllukultuuride väetamiseks.<br />
$ Heintaimede puhul alustada spetsiaalsete sortide aretamist, mis sobiksid biomassi<br />
tootmiseks. Senine sordiaretus on lähtunud eelkõige loomasöödale esitatavatest<br />
kvalitatiivsetest nõuetest, mis ei kattu kõiges energeetilisele biomassile esitatavate<br />
nõuetega. Sordiaretuse kõrval tuleks viia läbi sordivõrdluskatseid välismaal aretatud<br />
spetsiaalselt bioenegia tootmiseks mõeldud sortidega.<br />
$ Eestis kasvavate ökotüüpide seemnete baasil energiaheinaks sobiva päideroosordi<br />
aretamine (JSAI - 620 000 kr.).<br />
$ Uurida koostöö<strong>ja</strong>amade tooraineks sobivate teravil<strong>ja</strong>liikide <strong>ja</strong> -sortide tehnoloogilisi<br />
omadusi ning põhu põletusomadusi. (JSAI)<br />
$ Bioetanoolitootmisse panustamiseks tuleb jätkata sobilike teravil<strong>ja</strong>sortide valikut <strong>ja</strong><br />
aretust; väl<strong>ja</strong> töötada tärkliserikka teravil<strong>ja</strong> kasvatamise agrotehnoloogia. (JSAI - 590 000<br />
kr.)<br />
$ Leida Eestisse sobivad biogaasi tootmiseks aretatud maisisordid <strong>ja</strong> täpsustada nende<br />
kasvatamise agrotehnika. Teha kindlaks maisi biomassi parim koristusaeg biogaasi<br />
tootmise otstarbel.<br />
$ Teha kindlaks maisi kasvatamise võimalus segus n. päevalille või keerispeaga biogaasi<br />
saamiseks mõeldud biomassi saamiseks.<br />
$ Uurida teiste kõrge fütomassiga põllukultuuride sobivust energeetilise biomassi<br />
tootmiseks (maapirn, päevalill jne.), täpsustada nende kasvatamise agrotehnikat.<br />
$ Selgitada väl<strong>ja</strong> hiina siidpöörise sortide sobivus Eesti kliimasse. Sobivate sortide<br />
olemasolul väl<strong>ja</strong> töötada agrotehnika selle kultuuri kasvatamiseks.<br />
$ Teostada uuringud lina- <strong>ja</strong> päevalilleseemneõli kasutuskõlblikkuse kohta biodiisli<br />
tootmisel.<br />
$ Jätkata kanepi kasutusvõimaluste selgitamist tahkekütusena <strong>ja</strong> biogaasina. Kontrollida<br />
katsetega kevadise koristustehnoloogia sobivust siinsesse kliimasse. Sobivusel<br />
muretseda koristustehnika.<br />
$ Biogaasistamise katsed galeega <strong>ja</strong> lutserni ning kõrreliste segudega. Selleks taotletakse<br />
vahendeid EMVI biogaasilabori sisustamiseks. Kaheaastase uuringu maksumuseks koos
13<br />
labori sisseseadmisega on arvestatud 816 000 kr.<br />
Tehnoloogiauuringud (4. lähteülesanne)<br />
Tehnoloogiauuringute tsükkel otsis vastuseid paljudele küsimustele alates biomassi<br />
otstarbekatest energeetilise kasutamise viisidest <strong>ja</strong> võtetest kuni biomater<strong>ja</strong>lide tootmise<br />
edendamise võimaluseni.<br />
TTÜ STI uuringu peamine kokkuvõte biokütuste ulatuslikuma kasutamise perspektiivist<br />
ra<strong>ja</strong>misel olevate koostootmis<strong>ja</strong>amade ning olemasolevate peamiselt puiduküttel katlama<strong>ja</strong>de<br />
võrgustikus on järgmine:<br />
1) taastuvelektri kõrgem võrkuostu hind muudab olukorda puitkütuste kasuta<strong>ja</strong>te<br />
konkurentsis nii, et elektri kõrgendatud ostuhinna tõttu saavad puitkütustel töötavad (eelkõige<br />
suured) koostootmis<strong>ja</strong>amad konkurentsieelise puitkütustel töötavate katlama<strong>ja</strong>de ees;<br />
2) seoses suurte biokütustel koostootmis<strong>ja</strong>amade ma<strong>ja</strong>ndusliku otstarbekusega saab<br />
võimalikuks täiendava kütuseressursi (raiejäätmed, rohtne biomass, jm) ärakasutamine, mille<br />
ma<strong>ja</strong>nduslik otstarbekus oli siiani küsitav;<br />
3) täiendava biokütuseressursi ärakasutamise varjupooleks on olemasolevate (eelkõige<br />
väiksemate) puitkütusekatlama<strong>ja</strong>de raskused kõrgema hinnaga kütuse hankimisel, mis<br />
paratamatult tõstab neis toodetava soojuse hinda;<br />
4) uute biokütustel töötavate katlama<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> katelde juures peaks kaaluma väärindatud<br />
biokütuste (pelletite) eeliskasutust <strong>ja</strong> vähem orienteeruma madalakvaliteedilise odava biokütuse<br />
kasutamisele;<br />
5) kuigi riigi sekkumine biokütuseturu konkurentsi (taastuvelektri kokkuostuhinna 115<br />
s/KWh kehtestamise kaudu) põhjustab probleeme seni edukalt ma<strong>ja</strong>ndanud väiksematele<br />
biokütusekatlama<strong>ja</strong>dele, pole selle kardinaalne muutmine soovitav, sest põhjustaks kavandatud<br />
suurte investeerimisotsuste ümbervaatamist <strong>ja</strong> paratamatut kahju investoritele.<br />
Väiksemate energia<strong>ja</strong>amade tihedama paigutuse vastu “töötab” biokütuse<br />
hankeprobleemide tõttu as<strong>ja</strong>olu, et ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse võtmeküsimuseks on suurem püsiv<br />
soojustarbimise baaskoormuse nõue (analoogia tuuma<strong>ja</strong>amadega!).<br />
Biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate sobivuse analüüs eri liiki<br />
biomassipõhiste kütuste puhul viis järgmiste järeldusteni:<br />
1) uute biomassipõhiste kütuste laialdase kasutuse eelduseks on rea kütuse koostist <strong>ja</strong><br />
omadusi kirjeldavate parameetrite teadmine. Nende määramisel <strong>ja</strong> esitamisel on võimalik<br />
juhinduda EL standardist CEN/TS 14961;<br />
2) põllul kasvava <strong>ja</strong> loodusliku rohtse biomassi kütusena kasutamine nõuab iga<br />
konkreetse kütuse <strong>ja</strong> tema põletustehniliste võimaluste katselist kontrollimist. Katsetulemuste<br />
puudumisel tuleb juhinduda üldistest soovitustest <strong>ja</strong> pöörata põhitähelepanu tuha sulamise<br />
vältimisele <strong>ja</strong> korrosiooniprobleemidele;<br />
3) erinevate kütuste segude põletamine on suhteliselt probleemidevaba, kui tundmatu<br />
biokütuse osatähtsus ei ületa 10% kütuse kogusest. Eelistatud tehnoloogia on põletamine<br />
keevkihis;<br />
4) va<strong>ja</strong>lik on edaspidi määrata <strong>ja</strong> analüüsida nii potentsiaalsete uute biomassipõhiste<br />
kütuste omadusi kui ka läbi viia katsepõletamisi, mille alusel saaks väl<strong>ja</strong> töötada konkreetsed
soovitused <strong>ja</strong> ettepanekud.<br />
Eraldi pöörati tähelepanu biogaasi tootmise potentsiaalile biomassist. Biogaasi ressurss<br />
soojuse tootmiseks Eestis on märkimisväärne. Arvestuste põh<strong>ja</strong>l on sõnnikust, reovee mudast,<br />
biolagunevatest jäätmetest <strong>ja</strong> suurematest prügilatest ning kasutamata maadelt rohtse biomassi<br />
kääritamisel saadava gaasi energeetiline väärtus kokku umbes 1 TWh soojust <strong>ja</strong> 1 TWh elektrit <strong>ja</strong><br />
pisut enamgi.<br />
Eestile sobivaimateks lahendusteks biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>misel lähitulevikus soovitatakse<br />
sõnniku märgkääritamist (rohtse biomassi silo või <strong>ja</strong>hu lisandiga ning kohtades, kus on tegemist<br />
suurfarmide sedavõrd suure kontsentrasiooniga, et sõnnikut jääb väetamisva<strong>ja</strong>dusest üle!) <strong>ja</strong><br />
rohtse biomassi kuivkääritamist. Kääritusjääki saaks kasutada põlluma<strong>ja</strong>nduses väetisena.<br />
Reoveemudad <strong>ja</strong> setted tuleks biogaasi<strong>ja</strong>amades eraldi käidelda. Suurematesse prügilatesse on<br />
otstarbekas ra<strong>ja</strong>da gaasikogumise torustikud <strong>ja</strong> lähikonda seadmestik soojuse <strong>ja</strong> elektri<br />
koostootmiseks.<br />
TTÜ STI uringus on toodud ka konkreetsed soovitused tehnoloogiate valikuks tulevastele<br />
investoritele koos konkreetsete viidetega Euroopa tuntumatele projekteerimisfirmadele, seadmete<br />
toot<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong> tehnoloogia tarni<strong>ja</strong>tele ning erinevate tehnoloogiate ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse<br />
ligikaudsed hinnangud. Samuti on toodud biogaasi<strong>ja</strong>ama ma<strong>ja</strong>ndusliku tasuvuse arvutuse<br />
põhimõtteline algoritm.<br />
Eesti seniste kogemuste põh<strong>ja</strong>l on tasuv ehitada suuremate prügilate juurde prügilagaasil<br />
<strong>ja</strong> suuremate reoveepuhastite juurde mudast saadaval biogaasil töötavaid koostootmis<strong>ja</strong>amad, kui<br />
on võimalik kasutada saadavat energiat (soojust, elektrit) kogu ulatuses (elektrivõrk,<br />
kaugküttevõrk, tootmisprotsessid jms).<br />
Põlluma<strong>ja</strong>nduslikul toormel töötavate komplekssete biogaasi<strong>ja</strong>amade (biogaasi<strong>ja</strong>am,<br />
soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmine + jäägi väärindamine) ehitusmaksumus jääb keskmiselt piiresse<br />
30 – 60 mln. krooni, kui <strong>ja</strong>amade elektriline võimsus on piirides 0,5 – 1,0 MW. Hind sõltub ka<br />
kasutatavast tehnoloogiast <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>ama komplekssusest. Prügilagaasi kogumissüsteemi <strong>ja</strong> sellel<br />
töötava <strong>ja</strong>ama ra<strong>ja</strong>mine tuleb hinnalt odavam <strong>ja</strong> jääb piiresse 15-25 mln. krooni olenevalt samuti<br />
prügila suurusest, gaasitarbi<strong>ja</strong> kaugusest <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>ama võimsusest. Märgkääritamise tehnoloogial<br />
töötavate biogaasi<strong>ja</strong>amade lihttasuvuseks hinnatakse 6-9 aastat sõltuvalt <strong>ja</strong>ama komplekssuse<br />
astmest, seadmestiku tarni<strong>ja</strong>st <strong>ja</strong> soojuse müügi võimalustest. 15-20%-lise<br />
investeeringutoetusega oleks võimalik tasuvust parandada 1,5-2 aasta võrra. Kui on soov<br />
biogaasist mootorikütust toota, siis tuleb arvestada energiatootmisüksuse kahekordse hinnaga<br />
(ilma soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmis<strong>ja</strong>ama - SEKita), sest lisanduvad gaasipuhastusmoodul <strong>ja</strong><br />
komprimeerimis<strong>ja</strong>am.<br />
Rohtset biomassi põhitoorainena kasutava biogaasi<strong>ja</strong>ama kohta seni Eestis põh<strong>ja</strong>likumaid<br />
tasuvusuuringuid teadupärast ei ole, sest puuduvad va<strong>ja</strong>likud lähteandmed, konkreetsed<br />
arenda<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> valitud asukohad. Igal juhul peaks 10 km raadiuses ra<strong>ja</strong>tava rohtsel biomassil<br />
töötava gaasi<strong>ja</strong>ama ning selle juures töötava SEKi elektriline võimsus olema vähemalt 500 kW e<br />
<strong>ja</strong> Eesti põldude saagikust arvestades vähemalt 400 – 500 hektarit põldu. Selliste<br />
biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>mise põhjendatus (tasuvus) sõltub väga palju ka vil<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> loomasööda<br />
hindadest maailmaturul. 2007. aasta hindade <strong>ja</strong> riiklike toetusskeemide juures ei ole rohtset<br />
biomassi kasutavate biogaasi<strong>ja</strong>amade ra<strong>ja</strong>mine esialgse hinnangu põh<strong>ja</strong>l põhjendatud.<br />
Biomassi alusel toodetavate mootorikütuse uuring tugineb suuresti teistes maade sel alal<br />
<strong>tehtud</strong> viimase a<strong>ja</strong> töödele. Transport-biokütuste kõrge tootmishind on seni olnud takistuseks<br />
14
nende laialdasemal levikul. Nafta <strong>ja</strong> teiste fossiilkütuste hinna tõustes biokütuste<br />
konkurentsivõime kahtlemata kasvab. Seni aga sõltub biokütuse tootmise äriline populaarsus<br />
praegu temale <strong>tehtud</strong> soodustustest <strong>ja</strong> subsiidiumitest.<br />
Pärast bioetanooli tootmiseelduste võrdlemist Eesti <strong>ja</strong> seda kütust praegu enam tootvate<br />
maade vahel teevad uuri<strong>ja</strong>d järelduse, et meie oludes nn esimese põlvkonna bioetanooli tootmine<br />
otstarbekas olla ei saa. Täiendavaks argumendiks on ka masinapargi vähene valmisolek<br />
segukütuse kasutamiseks. Teise põlvkonna biokütuste tehnoloogiaarendus on alles pooleli <strong>ja</strong><br />
Eestil sellega omaette tegelda ei ole jõukohane.<br />
Mõnevõrra jõukohasem on Eestis toota biodiislit, mis võiks osa toorainet saada ka<br />
kohapealt. Kasumlik tootmismaht eeldab siiski importtooraine suurt osakaalu, millega ra<strong>ja</strong>misel<br />
olevad või kavandatud suured sellekohased äriprojektid ka arvestavad. Väiketoot<strong>ja</strong>d on<br />
pragushetkeks oma tootmise peatanud.<br />
Uuringuaruanne käsitleb ka korralduslikke meetmeid, mis soodustaksid biokütuste<br />
laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.<br />
Biomassi toodete olelustsükli hindamise võimaluste analüüs näitas selle menetluse<br />
keerukust ning tulemuste suurt varieeruvist sõltuvalt hinda<strong>ja</strong>st. Tehtud hinnangute põh<strong>ja</strong>l on<br />
EEA seisukoht biomassil põhinevate energiakand<strong>ja</strong>te suhtes skeptiline ning nende kogutulusus<br />
seatud poliitiliste eesmärkide saavutamisel (kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine,<br />
linnade õhu reostuse vähendamine mootorikütuse põlemisjääkidega jt.) seatud suure küsimärgi<br />
alla. Selle uuringulõigu aruandes on ära toodud ka lähteülesandes nõutud algoritmi ülesehituse<br />
skeem ühes tõdemusega, et universaalse algoritmi kokkuseadmine pole ei otstarbekas ega ka<br />
võimalik. Eesti piiratud ressursside tingimustes oleks mõttekas olelustsükli hindamise skeemi<br />
rakendada meile strateegiliselt oluliste biomassitoodetele. Sellisteks biomassi toodeteks võiksid<br />
olla biodiisel, aga ka puidupõhised kütused <strong>ja</strong> energiavõsa. Viimaste olelustsüklite analüüs siiani<br />
puudub.<br />
Ühe biomassi toote (tooterühma) kogu olelustsükli ma<strong>ja</strong>ndusliku analüüsi maht sõltub<br />
arvessevõetavate tegurite hulgast. Uurimuse maksumuse suurusjärk algab 0,5 miljonist kroonist.<br />
Mater<strong>ja</strong>litootmine biomassist. Puidu biomassi tavapärane kasutamine tööstustooraineks<br />
(puitmass, tselluloos, puitkiud- <strong>ja</strong> puitlaastplaat) Eestis jätkub. Tärklise baasil saadavate<br />
biopolümeeride tootmise väl<strong>ja</strong>vaateid Eestil praktiliselt pole. Kõne alla võiks tulla kanepi- <strong>ja</strong><br />
linakiu ning -õli tootmine <strong>ja</strong> väärindamine ning rapsiõli alternatiivne kasutamine polüoolide <strong>ja</strong><br />
polüuretaani tootmiseks. Kanepi <strong>ja</strong> lina vastavaotstarbeline kasutamine va<strong>ja</strong>ks vastava<br />
agrotehnika ning töötlemisviiside väl<strong>ja</strong>töötamist. Ka rapsiõli kasutamiseks mater<strong>ja</strong>litootmises<br />
tuleb vastav know-how luua või sisse osta.<br />
Biomassist mater<strong>ja</strong>litootmise juurutamine tuleb kõne alla, juhul kui teadmistepõhise <strong>ja</strong><br />
tehnoloogiaid eksportiva Eesti loosungit ka tegelikkuses ellu viima asutakse.<br />
Biomassi energia kasutamise edendamise korralduse <strong>ja</strong> meetmete analüüs tõi esile<br />
praeguseks rakendatud meetmetega kaasnevad riskid.<br />
Taastuvallikatest toodetud elektri kindla hinnaga ostukohustus elektrivõrguettevõtetele on<br />
toiminud küll tuuleenergia toot<strong>ja</strong>tele, kuid praktiliselt mitte puidu kasutamisele. Peatselt käiku<br />
antavate koostootmis<strong>ja</strong>amade 2 milj. puistekuupmeetrini ulatuv puiduhakke va<strong>ja</strong>dus (turba<br />
kõrval!) tõotab puiduturu situatsiooni järsu muutuse tõttu tekitada probleeme väiketarbi<strong>ja</strong>ile.<br />
Negatiivse mõjurina märgitakse ära kohustuslikult ostetava elektrienergia hinna <strong>ja</strong> selle<br />
määramise põhimõtete mitmekordne muutmine kümne viimase aasta jooksul. Selline heitlikkus<br />
15
16<br />
ei veena ärimehi valdkonda investeerima, külvates ebakindlust.<br />
Arvesse tuleb võtta, et toetus energiakultuuride kasvatamiseks võib rikkuda vaba<br />
konkurentsi energia- <strong>ja</strong> toidu- ning söödakultuuride kasvatamise vahel, mille üheks tulemuseks<br />
on toiduainete hindade tõus, kuid samas ka nende nappus.<br />
Eesti biomassi kütustest puidugraanulite <strong>ja</strong> -briketi eksport on viimastel aastatel kiiresti<br />
kasvanud. Kui kogu eksporditud biomass oleks kasutatud fossiilsete kütuste asemel Eestis, siis<br />
oleks välditud ligikaudu 330–620 tuhande tonni (sõltuvalt asendatavast kütusest) süsinikdioksiidi<br />
paiskamine atmosfääri. Praeguse praktika kohaselt läheb selline välditud heitmekogus arvesse<br />
välisriikides kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisena. Mitmed Eesti ettevõtted peavad aga<br />
kasvuhoonegaaside kaubanduse uuel perioodil heitmekvoote juurde ostma.<br />
Soovitatud jätku-uuringud<br />
Biomassi energiaks muundamise tehnoloogiate alal on lähiaastateks va<strong>ja</strong> kavandada<br />
järgmised tegevused:<br />
$ Erinevatest energiakultuuridest (rohtsest biomassist) valmistatud biokütuste keemiliste <strong>ja</strong><br />
põlemistehniliste omaduste määramine, sõltub energiakultuuride biomassi saadavusest,<br />
tegevuse aeg alates aastast 2008, hinnanguline maksumus ühe energiakultuuri kohta ca<br />
400 000 kr.<br />
$ Erinevate rohtsest biomassist valmistatavate kütuste <strong>ja</strong> nende segude tuhkade koostise <strong>ja</strong><br />
omaduste katseline määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2009, hinnanguline<br />
maksumus ca 400 000 kr./aastas.<br />
$ Erinevatest energiakultuuridest tahkete väärindatud biokütuste katseline valmistamine,<br />
alates aastast 2008, sõltub energiakultuuride saadavusest, hinnanguline maksumus ca 500<br />
000 kr./aastas.<br />
$ Biomassi kütuseks töötlemisel tekkivate jääkide (rapsikook, glütserool, praak jm) <strong>ja</strong>/või<br />
nendest valmistatud produktide edasise kasutamise (sh põletamine) ning<br />
keskkonnamõjude uurimine: produktide valmistamine, omaduste määramine,<br />
põletuskatsete ettevalmistamine, põletustehnilised katsetused, heitmete <strong>ja</strong><br />
keskkonnamõjude määramine, tegevuse aeg aastatel 2008 – 2010, hinnanguline<br />
maksumus ca 1 500 000 kr./aastas sõltuvalt kavandatavate uuringute mahust.<br />
$ EL biokütustega seonduvate standardite <strong>ja</strong> tehniliste tingimuste kohaldamine Eesti<br />
oludega, sõltub eelmistes tegevustes saadud andmetest, hinnanguline maksumus ca 200<br />
000 kr./aastas.<br />
Tururegulatsioon (5. lähteülesanne)<br />
Valdkonna turu- regulatsiooni uuring on alles pooleli. Praguseks <strong>tehtud</strong> järeldustest on<br />
vahest olulisim tõdemus, et olemasolevate ning kättesaadavate tehnoloogiatega <strong>ja</strong> praegu<br />
eksisteerivate biomassi hindade juures ei tuleks bioenergia valdkond toime ilma täiendava<br />
siseriikliku või Euroopa Liidu toetuseta.
17<br />
ÜLDJÄRELDUSI<br />
1. Kõige töömahukam on hinnangute alusandmestiku nn inventuuriandmete hankimine.<br />
Iseäranis ilmne on see maaressursi ning sellega seotud tegurite andmebaaside <strong>osas</strong>.<br />
2. Eesti perspektiivseim biokütus on puit. Seega puidukasutuse generaalplaan võiks panna<br />
aluse suurima bioenergiaressursi hankeks meie maal.<br />
3. Metsandusalase oskus- <strong>ja</strong> rakendusteabe tase on Eestis hea ning as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>te<br />
kvalifikatsioon piisavalt kõrge, et vastata olulisematele valdkonna arenguga seotud<br />
küsimustele, sealhulgas ka bioenergeetikasse puutuvatele.<br />
4. Kodumaise energiabiomassi tootmise edendamisel on Eesti maastikulise mitmekesisuse<br />
<strong>ja</strong> looduslike olude kiire vaheldumise tõttu ilmselt mõistlik keskenduda suhteliselt kitsale<br />
energiakultuuride spektrile. Uuringutest järeldub, et selleks võiks olla ennekõike lühikese<br />
raieringiga energiapuistute ra<strong>ja</strong>mine ning kultiveerimine metsastuvatel aladel, sööti<br />
jäänud, kasutuseta või alakasutatud põlluma<strong>ja</strong>ndusmaadel.<br />
5. Suuremastaapne mitte puidul baseeruvate biokütuste tootmine peab õigustuse saama<br />
makroökonoomilise uuringu tulemusena. Eesti mastaabis <strong>ja</strong> meie looduslike tingimuste<br />
juures võivad voluntaristlikud otsused olla ma<strong>ja</strong>nduslikult hukutavad, sest toovad<br />
praeguse uurituse, teadmiste ning juhtimistaseme juures kaasa äraarvamatuid tagajärgi.<br />
6. Põletamine soojuse tootmiseks on kõige suurema kasuteguriga biomassi kasutusala, s.t<br />
väikseimate summaarsete energiakadudega protsess, kui võrrelda kõiki võimalusi<br />
biomassi energeetiliseks kasutamiseks. Selle oluliseks puuduseks on aga mastaabinõue.<br />
7. Suhteliselt hõlbus on suurendada biomassipõhiste kütuste kasutamise osakaalu puidu <strong>ja</strong><br />
puidujäätmete laialdasema kasutamise kaudu. Rohtse biomassi põletamine mistahes kujul<br />
eeldab täiendavaid uurimusi, katsetöid ning mahukaid investeeringuid. Ja sellegipoolest<br />
jääb ma<strong>ja</strong>nduslik tasuvus küsitavaks.<br />
8. Eestis on paiguti lokaalset biokütustena kasutatavat ressurssi, mille paikkondlik<br />
kasutamine võiks tulla kõne alla, kui selleks on olemas tehnilised vahendid <strong>ja</strong> otstarbekas<br />
tehnoloogia. Uuringutest tulenevalt võiks ennekõike kõne alla tulla selle kasutamine<br />
biogaasi SEKides.<br />
9. Biokütustest bioetanooli kodumaise tootmise ideesse tuleks suhtuda ettevaatuse <strong>ja</strong><br />
kainusega. Esimese põlvkonna bioetanooli tootmise praegu arvutatud kasutegur (fosiilset<br />
päritolu energia va<strong>ja</strong>duse alusel - 1:0,6..0,8) põhineb meist märksa soojemate <strong>ja</strong><br />
stabiilsema agrokliimaga maade äritulemustel. Konkreetne äriplaan Eesti kohta<br />
tõenäoliselt sellist kasutegurit ei demonstreeriks.<br />
10. Biodiisli tootmise mõttekus Eesti pinnal oleks tõendatav makroökonoomilise analüüsi<br />
varal, mis arvestab kõigi biodiisli tootmise <strong>ja</strong> tarbimisega seotud rahvama<strong>ja</strong>ndusharude<br />
arengusuundadega. Lihtsam on asi jätta eraettevõt<strong>ja</strong>te riisikole.<br />
11. Olelustsükli hindamine on maagia, millest üheselt mõistetavaid järeldusi on raske saada.<br />
12. Valmis algoritmide kasutamisse ühtede või teiste praktiliste lahenduste väl<strong>ja</strong>arvutamisel<br />
tuleb suhtuda ettevaatusega: Eesti oludele kohandatud algoritme praktiliselt pole meie<br />
vastavaalase lühia<strong>ja</strong>lise või olematu praktika tõttu. Kopeeritud, praktikas kontrollimata<br />
muutu<strong>ja</strong>tega mudelid annavad petlikke tulemusi.<br />
13. Äärmiselt puudulik on kogu probleemi mikro- <strong>ja</strong> makroökonoomiline (ettevõtte<br />
kasumlikkuse ning rahvama<strong>ja</strong>ndusliku otstarbekuse) käsitlus. Tõsiseltvõetavaid
18<br />
argumente selles vallas praktiliselt ei ole.<br />
14. 2007.a. uuringutsükli raames osutus ülejõukäivaks valmis argumentide formuleerimine<br />
konkreetsemate ettepanekute ettevalmistamiseks ametliku korralduse (õigusaktid,<br />
ma<strong>ja</strong>ndushoovad jmt) muutmise sihiga. Olemasoleva olukorra hinnang ei ole selleks<br />
piisavalt täpne <strong>ja</strong> usaldusväärne.<br />
15. Tuleb endale tunnistada, et väliskaubanduslike voogude täieliku iseregulatsiooni<br />
tingimustes (või ka Eestile ebasoodsa EL reeglistiku rakendamisel) tõhusaid hoobasid<br />
biomassi kasutamise reguleerimiseks energiama<strong>ja</strong>nduses ei ole. Riikliku regulatsiooni<br />
sisseseadmine on hädatarvilik, et Eesti väga piiratud turul toodetavast biomassi ressursist<br />
võiks tegelikku kasu saada Eesti ühiskond tervikuna mitte üksnes äärmiselt piiratud<br />
grupp isikuid äriringkonnast või isegi välistöösturid.<br />
16. 2007.a uuringutetsükkel tõi väl<strong>ja</strong> ka as<strong>ja</strong>olu, et biomassi laialdasema energeetilise<br />
kasutamise põhjendamiseks <strong>ja</strong> täpseks kavandamiseks on adekvaatset usaldusväärset<br />
teavet lünklikult või koguni puudu. 2008.a uuringud peaksid vastavat infot juurde tootma.<br />
17. Eesti <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> võimekust bioenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks<br />
võiks 2007.a. uuringutetsüklit kokku võttes iseloomustada järgmiselt.<br />
- Läbimõtlematult on loodud <strong>ja</strong> omavahel sidustatud maa-andmete kogumine ning<br />
vastavad digitaalsed andmepangad, mistõttu ülevaade bioenergeetilise biomassi<br />
territoriaalsest ressursist on puudulik, selle kujundamine kulukas ning a<strong>ja</strong>mahukas.<br />
- As<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>te kaader, intellektuaalne võimekus ning IT-vahendid maaressursi, selle<br />
omaduste ning kasutamise jälgimiseks on olemas mitmes kõrgkoolis <strong>ja</strong> <strong>teadus</strong>keskuses<br />
(TÜ Geograafia Instituut, EMÜ MMI, EMVI, EV Maa-amet ning mõned<br />
erakonsultatsioonifirmad)<br />
- Metsandusalaste teadmiste, as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> teabe pagas on täiesti piisav ning ülevaade<br />
Eesti puiduressursist võrdlemisi põh<strong>ja</strong>lik, et lahendada puidupõhise biomassi<br />
energeetilise kasutamise ülesandeid.<br />
- Peaas<strong>ja</strong>likult Tallinna Tehnikaülikoolis on täiesti arvestatav <strong>teadus</strong>potentsiaal<br />
bioenergia tootmisküsimuste lahendamiseks kodumaal.<br />
- Agronoomia-alaste uuringutega tegelevate uurimisrühmade koostöövalmidus pole kõige<br />
parem: tajutav on ebamõistlik konkurents ning sellest johtuv dubleerimine.<br />
- Eesti teadlased on suhteliselt silmatorkavalt osalenud EL T&A 6.raamprogrammi<br />
vastavateemalistes projektides, mis viitab sellealase kompetentsi normaalsele tasemele.<br />
- Mitmesuguste rakendusülesannete arukate lahenduste leidmisele on ohtlikuks saamas<br />
<strong>teadus</strong>ringkondades leviv populism - kiputakse kopeerima kriitikavabalt <strong>ja</strong><br />
vastutustundetult teiste maade tingimustes töötavaid lahendusi <strong>ja</strong> mudeleid testimata<br />
neid Eesti oludes. Selle põhjust võiks otsida <strong>teadus</strong>e kauaaegses alarahastamises:<br />
langenud on teadlaste kutse- <strong>ja</strong> erialane vastutus, ei jätku vahendeid <strong>ja</strong> aega
19<br />
eksperimentaaltöödeks, huvipakkuvate teemade uurimiseks püütakse rahalisi<br />
vahendeid hankida nn haltuuratööga. Sellele lisanduvad täiendava raha hankimise<br />
katsed varem <strong>tehtud</strong> tellimustööde korduva “mahamüümisega”.<br />
UURINGUTES SISALDUNUD HINNANGUID JA ETTEPANEKUID<br />
AMETLIKU KORRALDUSE MEETMETE KOHTA<br />
2007.a läbi viidud uuringutes on napilt antud hinnanguid ametlikus riiklikus korralduses<br />
rakendatud meetmete kohta, mis on mõeldud biomassi osakaalu suurendamiseks energiatootmise<br />
toorainena. See on ka arusaadav, sest sellealane praktika Eestis on väga lühia<strong>ja</strong>line <strong>ja</strong> suuresti<br />
alles katse- või kavandamise staadiumis. Peamised seosed, millele on viidatud, on alljärgnevad.<br />
1. Bioelektri ostukohustuse kogumõju pole päris selge, kuivõrd tegelik<br />
ma<strong>ja</strong>ndustegevus selles vallas on alles sisseseadmise järgus. Esialgu on see piisav<br />
stiimul initsiatiivi äratamiseks valdkonnaga tegelemisel.<br />
2. Bio-mootorikütuste aktsiisivabastus on hetkel piisav riiklik toetusabinõu, et aidata<br />
biokütuste tootmise kasumlikkus võrreldavale tasemele fossilsetest kütustest<br />
pärinevate vedelkütustega.<br />
3. Biomassipõhiste mootorikütuste tarbimise suurendamise esmaabinõud oleksid:<br />
$ biokütusel töötava sõiduki (s.h FFV (flexible fuel vehicle) ostu võiks nt<br />
maksusoodustusega toetada);<br />
$ biokütust kasutavate sõidukite <strong>ja</strong>oks alandada parkimistasu või rakendada<br />
selle vabastus;<br />
$ anda eeliseid linnaliikluses, nt südalinna sissesõidu lubamine või selle tasu<br />
alandamine;<br />
$ omavalitsustes, kus kehtestatakse automaks, tuleks biokütust kasutavad<br />
sõidukid maksustada madalama määraga;<br />
$ kompenseerida biokütuste kasutamisest tulenevad lisakulud nende<br />
kasuta<strong>ja</strong>tele.<br />
4. Oluline on kavandada riiklikud suunavad meetmed süsteemselt:<br />
tarbimiseelduste loomine ühes tootmise stimuleerimisega.<br />
5. TTÜ teadlased teevad ettepaneku seoses biomassi defineerimisega Eesti<br />
õigusaktides.<br />
Elektrituruseaduses (§ 57) on biomass taastuvate energiaallikate hulgas<br />
määratletud ainult kui põlluma<strong>ja</strong>nduse <strong>ja</strong> metsanduse ning nendega seonduva<br />
tööstuse toodete, jäätmete <strong>ja</strong> jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- <strong>ja</strong><br />
olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. Ehkki see definitsioon on<br />
vastavuses nn taastuvelektri direktiiviga (2003/54/EÜ) <strong>ja</strong> seda kasutatakse<br />
laialdaselt ELs, tuleks kaaluda sellise määratluse laiendamist, lisades biomassi<br />
alla ka looduslikult kasvava biomassi.
20<br />
ETTEPANEKUD JÄTKU-UURINGUTEKS<br />
Rohketest ettepanekutest jätku-uuringute korraldamiseks, mis sisalduvad 2007.a<br />
uuringuaruannetes, tuleks ülipiiratud eelarve tingimustes <strong>BAK</strong> <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong><br />
tellimustöödeks valida need, mis võimaldaksid saavutada kiireimat resultaati bioenergia osakaalu<br />
suurendamisel üldises energiabilansis. Seega peaks <strong>BAK</strong> eelarves oleva raharessursiga toetama<br />
neid töid, mille tulemusena juba avalduv äriline initsiatiiv saaks suunatud nende biomassi<br />
massilisema kasutamise viiside elavdamiseks, mille valik on enim õigustatud praeguste<br />
eelteadmiste taseme juures.<br />
Valdkonniti võiks 2008.a perspektiivsed rakendusuuringute teemad ning<br />
uurimisülesanded olla määratletud järgmiselt (maksumuse hinnang antud seal, kus autorid on<br />
selle kalkuleerinud) :<br />
$ Täpsustada kasutusest väl<strong>ja</strong>soleva maa suurust <strong>ja</strong> paiknemist ka<strong>ja</strong>stavat andmestikku ning<br />
kaardimater<strong>ja</strong>li; koostada ülevaade kasutusest väl<strong>ja</strong>solevate maade vil<strong>ja</strong>kusomadustest<br />
ning looduslikust seisundist maakonna tasemel.<br />
$ Puiduressursi energiatoormena kasutamise täpsustatud bilansi koostamine ning hinnangu<br />
andmine biomassi füüsilisele <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikule kättesaadavusele (varu<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te<br />
vahelise logistikakorralduse probleem)<br />
$ Teostada puidupõhiste energiakultuuride kasvatamise erinevate stsenaariumite<br />
metsakasvatuslik <strong>ja</strong> keskkonnakaitseline analüüs (vastavas uuringus kirjeldatud neli<br />
raieringi varianti! - 220 000 kr.). Alustada puidupõhiste energiakultuuride ra<strong>ja</strong>mise<br />
ma<strong>ja</strong>ndamiskavade koostamist maaomanikele (maksumus 220 000 kr.).<br />
$ Töötada väl<strong>ja</strong> praktilised lahendusvariandid looduslikelt <strong>ja</strong> poollooduslikelt rohumaadelt<br />
niidetud hal<strong>ja</strong>smassi kasutamisele.<br />
$ Teostada kogu biomassist energiatootmise tsükli keskkonnamõju hinnang<br />
$ Teostada uuringud lina- <strong>ja</strong> päevalilleseemneõli kasutuskõlblikkuse kohta biodiisli<br />
tootmisel. Biomassi kütuseks töötlemisel tekkivate jääkide (rapsikook, glütserool, praak<br />
jm) <strong>ja</strong>/või nendest valmistatud produktide edasise kasutamise (sh põletamine) ning<br />
keskkonnamõjude uurimine.<br />
$ Koostada kogu potentsiaalselt saadaoleva energeetilise biomassi bilanss Eestis<br />
(maakondade lõikes) tuginedes eelnevalt väl<strong>ja</strong> töötatud bioenergia ressursi<br />
arendusstsenaariumidele.<br />
$ Teostada biomassi energiatoormena ulatuslikuma kasutamise makroökonoomiline uuring:<br />
ma<strong>ja</strong>ndusharude vaheline kooskõla, mõju väliskaubandusbilansile, kogu biomassi<br />
tootmistsükli tasuvus, keskkonnaökonoomiline aspekt jms.<br />
$ Ametliku korralduse (õigusaktid, fiskaalinstrumendid jms) kohandamine biomassist<br />
energiatootmise elavdamiseks.<br />
Paljud muude uuri<strong>ja</strong>te poolt esile tõstetud uurimisteemad va<strong>ja</strong>vad samuti kohest edasi<br />
arendamist (sh mitmed aretus- <strong>ja</strong> katsetööd). Nendeks tuleb aga leida täiendavat ressurssi või<br />
finantseerida neid uurimistöid teistest allikatest.<br />
Soovitav on osa uuringuressurssi reserveerida lühitähta<strong>ja</strong>listeks piloot- või<br />
ekspertuuringuteks, mille abi lahendada <strong>BAK</strong> rakendamisega seotud üksikküsimusi.
21<br />
17. <strong>ja</strong>anuaril 2008
Change language