Kisejärve maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Kaitse-e esmär gid
Lähemad: jõevähi senise arvukuse (keskmine asurkond) säilitamine.
Kaugemad: jõevähi elupaiga soodsa seisundi tagamine.
Mõjut egurid
1. Elutingimuste muutumine
2. Looduslikud tegurid (ummuksile jäämine)
3. Röövpüük
4. Haiguste levimine
Vajalikud t e gevus ed
> Katsepüükide jätkamine järvedes, asurkonna perioodiline seire (1, 2, 4)
> Järelevalve (3)
2.3.5. Kalad
Eesti NSV järvede (1968) andmetel oli toona Kisejärves üheksa liiki kalu. Viimased
katsepüügid kinnitavad viie liigi (haug, latikas, ahven, särg ja linask, olemasolu)(Hurt 2005).
2007. aastal püüti järvest harrastuspüügil kahe nakkevõrguga latikat, linaskit ja ahvenat ning
vähki ühe vähinataga (Keskkonnaregister). 2008. aastal väljastati Kisejärvele kaks
kalastuskaarti nakkevõrgule (Kalanduse infosüsteem 2008).
Misso Saarjärve kohta on järvede raamatutest (1968/1977) teada kuni 10 liigi esinemine,
katsepüügid 2004. aastast andsid tunnistust neljast liigist: ahven, haug, kiisk ja särg.
Domineerisid haug ja ahven, mistõttu ei saa ka lugeda stabiilseks järve kalastikku (Misso
järvede kalastik … 2004). 2007. aastal väljastati üks kalastuskaart nakkevõrgule
(Keskkonnaregister).
Palojärvest püüti 2007. aastal harrastuspüügil nakkevõrguga latikat, linaskit, ahvenat ja haugi
(Keskkonnaregister).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: info kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ning olemasolevate liikide
esinemise või puudumise kohta. Olemasolevate kalavarude säästlik kasutamine.
Kaugemad: leitud kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi
tagamine. Kalavarude säästev kasutamine (kalastuskaartide optimaalne arv).
Mõjut egurid
1. Röövpüük
2. Looduslikud tegurid (ummuksile jäämine)
Vajalikud t e gevus ed
> Järelevalve (1)
> Järvepõhised katsepüügid (2)
20