Kisejärve maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Kisejärve maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
2010-2019

SISUKORD
Sissejuhatus............................................................................................................................... 4
1. Üldosa .................................................................................................................................... 5
1.1. Kaitseala asend, kirjeldus ja looduslikud tingimused ..................................................... 5
1.2. Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus ....................................................... 5
1.3. Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk ................................................................... 9
1.4. Kaitseala maaomand ..................................................................................................... 10
1.5. Huvigrupid .................................................................................................................... 10
2. Kaitseala väärtused, kaitse-eesmärgid, mõjutegurid ning planeeritavad tegevused ... 11
2.1. Maastikud ...................................................................................................................... 11
2.2. Elupaigad....................................................................................................................... 12
2.2.1. Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) ................................................................ 12
2.2.2. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) .......................................... 14
2.2.3. Looduslikud huumustoitelised järved ja järvikud (3160)....................................... 14
2.2.4. Kaitseala teised seni määratlemata elupaigatüübiga järved ................................... 15
2.2.5. Metsad - vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) .................................................................................... 16
2.2.5.1. Vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ................... 16
2.2.5.2. Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ................................................................... 16
2.2.6. Sood........................................................................................................................ 17
2.3. Liigid ............................................................................................................................. 18
2.3.1. Samblad, samblikud, seened .................................................................................. 18
2.3.2. Soontaimed ............................................................................................................. 18
2.3.3. Putukad ................................................................................................................... 19
2.3.4. Jõevähk ................................................................................................................... 19
2.3.5. Kalad ...................................................................................................................... 20
2.3.6. Kahepaiksed ja roomajad ....................................................................................... 21
2.3.7. Linnud .................................................................................................................... 21
2.2.8. Imetajad .................................................................................................................. 22
2.4. Maastiku üksikobjektid ja pärandkultuur ...................................................................... 22
2.4.1. Piksteperä mägi ...................................................................................................... 22
2.4.2. Rehemõts ................................................................................................................ 22
2.4.3. Kärinä kivikülv....................................................................................................... 23
2.4.4. Kalmõtõpalo ........................................................................................................... 23
2.4.5. Kisejärv (Kisõjärv, Kiisa järv, Kisi järv) ............................................................... 23
2.4.6. Ristimägi (Soehaudumägi) ..................................................................................... 23
2.5. Turismi-, loodusõppe ning teadusväärtused .................................................................. 24
2.5.1. Rekreatiivsed väärtused.......................................................................................... 24
2.5.2. Loodusõppe- ja teadusväärtused ............................................................................ 25
3. Üldised põhimõtted ............................................................................................................ 26
3.1. Turismi arendamine kaitsealal ...................................................................................... 26
3.2. Ehitustegevus ja planeeringud kaitsealal....................................................................... 26
3.3. Kaevandamise põhimõtted ............................................................................................ 26
3.4. Teede rajamise ja hooldamise põhimõtted .................................................................... 27
3.5. Tiikide rajamise ja hooldamise põhimõtted .................................................................. 27
3.6. Vooluveekogude puhastamise põhimõtted.................................................................... 27
3.7. Põllu-, rohumaade ja niidukoosluste hooldamise üldised põhimõtted .......................... 28
3.8. Metsade majandamine ................................................................................................... 28
4. Eelarve ................................................................................................................................. 30
2

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 35
Lisad ........................................................................................................................................ 37
Tabel 8. Kisejärve maastikukaitseala väärtused ja kaitse-eesmärgid................................... 38
Tabel 9. Kisejärve maastikukaitseala väärtused, mõjutegurid ning planeeritavad tegevused
.............................................................................................................................................. 40
Joonis 1. Kisejärve maastikukaitseala tsoneering ................................................................ 44
Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri ........................................................................... 45
Tabel 10. Kisejärve maastikukaitsealal asuvad maaüksused ............................................... 50
3

Sissejuhatus
Looduskaitseseadus sätestab, et kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse
kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas määratletakse olulised keskkonnategurid ja nende
mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise
eelisjärjestus, ajakava ning maht ning kava elluviimise eelarve.
Kisejärve maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostati Riikliku Looduskaitsekeskuse
Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikooli poolt 2008. aasta vältel.
Kaitsekorralduskava koostamiseks korraldati mitmeid arutelusid nii kaitseala valitseja ja
kaitse korraldaja vahel (15. oktoobril 2008) kui ka erinevate huvigruppide osalemisel (11.
novembril 2008). Kaitsekorralduskava avalik arutelu toimus 20. aprillil 2009 Misso
rahvamajas. Aruteludes osalesid: Ain Ruthe, Kristel Kund, Mati Urbanik, Raivo Rüütli, Juho
Joonas, Pille Saarnits, Anu Holvandus, Margus Muts, Toomas, Hirse, Henno Peegel, Taavi
Tattar, Silver Näkk, Maris Kivistik, Krista Näkk, Ingmar Ott, Antonina Tann, Tiia Ilmet,
Angela Kuljus, Uuno Ruus, Tiina Pettai, Heidi Normann, Tiit Niilo, Raivo Lang, Hilja Niilo
Heikki Kair, Kaide Taaber, Raul Auksmann.
Kaitsekorralduskava koostasid Allan Kahar ja Eva-Liis Tuvi, protsessi viis läbi Eva-Liis Tuvi.
Korrigeerisid Reet Reiman ja Margus Muts.
Käesolev kaitsekorralduskava koosneb neljast peatükist: üldosa; kaitseala väärtused, kaitseeesmärgid,
mõjutegurid ning planeeritavad tegevused; üldised põhimõtted ning eelarve.
Kaitsekorralduskava koostamisel lähtuti kaitsekorralduskava koostamise juhisest, töö
lähteülesandest ning varasematest kaitsekorralduskavadest (Koiva-Mustjõe maastikukaitseala
ja Koiva-Mustjõe hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2018).
Kaitsekorralduskava koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
4

1. Üldosa
1 .1 . Kai t s eal a as end, ki rje l dus j a l oo dus likud ti ngi mus ed
Kisejärve maastikukaitseala asub Kagu-Eestis Võrumaal Misso vallas. Maastikukaitseala
läbib Tsiistre-Misso-Rammuka tee, lahustükki Kuura-Savioja tee. Kaitseala põhitüki loode
osa piirneb Põnni-Ristimäe-Järve-Kärina teega. Lahustükist läände jääb Savioja-Põdrametsa-
Pulli-Misso tee. Kaitseala pindala on 664,9 ha (Keskkonnaregister) ning see paikneb Põnni,
Pulli, Käbli, Savioja ja Kärinä külas.
Eesti maastikulise liigestuse (Arold 2005) kohaselt paikneb Kisejärve maastikukaitseala
Haanja kõrgustiku piires eristatavas Misso nõos, mis on vaheldusrikka maastikuga piirkond.
Misso nõo idaosas paiknevast Kirikumäe järvest saab alguse Pedetsi jõgi. Misso nõo
lääneosas paikneva Kuura jõe ja Pedetsi jõe vaheline ala on soine ja järvederohke. Selsisoo
idapiiril on omapärane männimetsane liustikulõhedes kujunenud liivavallistik, mille vahel
paiknevad neemederohkete ja kohati õõtsikuliste kallastega järved ning paksu turbalasundiga
rabad (Arold 2005).
Kisejärve maastikukaitsealal on valdavalt turvasmullad (321 ha), millest enim on
siirdesoomuldi (188 ha). 82 hektaril domineerivad kahkjad mullad, järgnevad leetunud (63 ha)
ja leedemullad (46 ha). Erodeeritud muldade osa (1 ha) on tühine (Maa-ameti mullakaart
2005).
Kaitsealal on valdavalt looduslikud kooslused – metsaalad ja metsaala üleminekud soodeks
(üleminekulised metsaalad) ning veekogud. Põllumajandusliku maastiku (haritav maa ja
loodusliku taimkatte osalusega põllumajanduslik maa) osakaal on kokku 30 ha (Corine 2000).
Selsisood on osaliselt kuivendatud, mõningal määral on kraavidega mõjutatud järvede
ümbruses olevaid märgalasid.
Kaitsealal on registreeritud peamiselt III kategooria käpaliste (kuradi- ja vööthuul-sõrmkäpp,
väike käopõll) ning väikese vesiroosi esinemine. 2008. aasta välitöödel leiti Kisejärvest II
kategooria kaitsealune taim – vahelduvaõieline vesikuusk. Lindudest on kaitsealal I
kategooria kaitsealuse liigi kalakotka elupaik. Järvede kalastik sõltub peamiselt looduslikest
tingimustest, liigilist koosseisu reguleerib ummuksile jäämine. Kisejärves on jõevähki.
Piirkonnas on kohatud kolme liiki nahkhiiri.
Kaitseala jaguneb neljaks sihtkaitse- ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala piiranguvööndis
on hõre ja ajalooline hoonestus kahe talu näol – Järve ja Aedniidu (Niilo). Sihtkaitsevööndites
asustus puudub. Kisejärve maastikukaitseala kuulub tervenisti Natura 2000 linnu- ja loodusalade
hulka.
1.2. Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus
Kisejärve maastikukaitseala moodustati 1996. aastal, 2005. aastal kinnitati kehtiv
maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Kisejärv koos ümbritseva maastiku ja teiste vähe- ja huumustoiteliste järvedega on olnud
looduskaitse all alates 1983. aastast järvekaitsealana, pindalaga 295 ha (tabel 1).
5

Tabel 1. Kisejärve maastikukaitseala loomisega seotud dokumendid
(Keskkonnaregister)
Dokument
1 Kisejärve järvekaitseala. Võru RSN TK 16.03.83. a määrus nr.89
Järvekaitsealade moodustamine
2 Kisejärve maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a.
määrus nr 173 Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja
välispiiri kirjelduse kinnitamine
3 Maamaksu korrigeerimine. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998.
a määrus nr 212 Maamaksu korrigeerimine Paganamaa, Kisejärve
ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadel ning Haanja looduspargis
4 Majandustegevuse ajutised piirangud Misso alal (Kisejärve
loodusala ja Misso linnuala). Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a
määrus nr 24 Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine
väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel
5 Natura 2000 ala. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus
nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri
6 Kisejärve maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2005. a
määrus nr 105 Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri
7 Maamaksu korrigeerimine. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.
a korraldus nr 802 Maamaksu korrigeerimine Kisejärve
maastikukaitsealal
Vastu võetud
16.03.1983
18.06.1996
25.09.1998
22. 04. 2004
05.08.2008
27.05.2005
15.12.2005
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
neljaks sihtkaitse- ning üheks piiranguvööndiks (tabel 2).
Tabel 2. Kisejärve maastikukaitseala vööndid (Keskkonnaregister)
Vööndi nimetus Pindala (ha) Tüüp Vööndi kategooria*
Selsisoo suur skv 187,5 sihtkaitsevöönd V - maastikukaitseala
Selsisoo väike skv 23,4 sihtkaitsevöönd Ib - Kõnnumaa
Sõdaaluse skv 100,7 sihtkaitsevöönd V - maastikukaitseala
Pahijärve skv 53,2 sihtkaitsevöönd V - maastikukaitseala
Kisejärve pv 300,1 piiranguvöönd V - maastikukaitseala
*Vööndi kategooriad põhinevad Rahvusvahelise Looduskitse Liidu (IUCN) kategooriate määratlusel.
Vastavalt kaitse-eeskirjale on Kisejärve maastikukaitsealal vööndite lõikes seatud piirangud
(Tabelid 3 ja 4)
6

Tabel 3. Keelatud tegevused Kisejärve maastikukaitsealal
Kogu kaitsealal keelatud
ilma kaitsealal valitseja
nõusolekuta:
muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ja
sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava
ja teostada
maakorraldustoiminguid;
kinnitada metsateatist;*
kehtestada
detailplaneeringut
ja üldplaneeringut
anda nõusolekut
väikeehitise, sh lautri või
paadisilla ehitamiseks;
Anda
projekteerimistingimusi
Anda ehitusluba
Keelatud tegevused
sihtkaitsevööndites
majandustegevus
Loodusvarade kasutamine
uute ehitiste püstitamine,
välja arvatud tee rajamine,
tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta ehitise
püstitamine kaitsealal
paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks ja
olemasolevate ehitiste
hooldustööd;
inimeste viibimine 15.
märtsist 30. septembrini
Selsisoo väikeses
sihtkaitsevööndis.
piiranguvööndis
uuendusraie, välja arvatud
turberaie, kusjuures tuleb
säilitada koosluse liikide ja
vanuse mitmekesisus;
puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel;
veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ja
uute veekogude rajamine;
maavara kaevandamine,
välja arvatud
Maapõueseaduse § 59
lõikes 2 sätestatud juhul
kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud kohtades ja
enne kaitse-eeskirja (2005)
kehtestamist väljaantud
kaevandamisloaga lubatud
tingimustel;
biotsiidi ja
taimekaitsevahendi
kasutamine;
uue maaparandussüsteemi
rajamine;
puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine.
* Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab
kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse
mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab
vajaduse korral omapoolsed tingimused.
7

Tabel 4. Lubatud tegevused Kisejärve maastikukaitsealal
Kogu kaitsealal on
lubatud:
viibida, korjata marju, seeni
ja muid metsa kõrvalsaadusi
kogu kaitsealal, välja arvatud
15.märtsist 30. septembrini
Selsisoo väikeses
sihtkaitsevööndis;
füüsilise isiku või
eraõigusliku juriidilise isiku
omandis oleval kinnisasjal
viibimine, arvestades
«Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses»
sätestatut;
kalapüük, välja arvatud
Selsisoo väikeses
sihtkaitsevööndis 15.märtsist
30. septembrini;
telkimine ja lõkke tegemine
on lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud
kohtades. Telkimine ja lõkke
tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal;
kaitsealal on lubatud kuni 50
osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades.
Rohkema kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata
kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja
nõusolekul;
LUBATUD TEGEVUSED
Kaitseala valitseja
nõusolekul
on
sihtkaitsevööndis lubatud:
poollooduslike koosluste
ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks ning kaitsealuste
liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
tee rajamine, tehnovõrgu
rajatise või tootmisotstarbeta
ehitise püstitamine kaitsealal
paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks ja
olemasolevate ehitiste
hooldustööd;
Pahijärve, Sõdaaluse ja
Selsisoo suures
sihtkaitsevööndis
metsakoosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures kaitseala valitsejal
on õigus esitada nõudeid
raieaja ja –tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
Pahijärve, Sõdaaluse ja
Selsisoo suures
sihtkaitsevööndis koosluste
kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
Kaitseala valitseja
nõusolekul
on
piiranguvööndis lubatud:
majandustegevus;
uute ehitiste, kaasa arvatud
ajutise ehitise püstitamine
kaitseala valitseja
nõusolekul;
Sõidukitega ja
maastikusõidukitega
sõitmine liinirajatiste
hooldamiseks vajalike tööde
ja maatulundusmaal metsaning
põllumajandustööde
korral.
8

Kogu kaitsealal on
lubatud:
kaitsealal on lubatud
soidukiga soitmine teedel ja
mootorita ujuvvahendiga
soitmine kaitseala vetel.
Maastikusoidukitega
soitmine on lubatud kaitseala
valitseja nousolekul.
Soidukiga soitmine
väljaspool teid,
veemootorsoidukiga
soitmine kaitseala vetel ja
maastikusoidukiga soitmine
kaitseala valitseja
nousolekuta on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel,
kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala
valitsemisega seotud
tegevuses ja kaitseala
valitseja nousolekul
teostatavas teadustegevuses.
LUBATUD TEGEVUSED
Kaitseala valitseja
nõusolekul
on
sihtkaitsevööndis lubatud:
Kaitseala valitseja
nõusolekul
on
piiranguvööndis lubatud:
1 .3 . Kis e jä rv e ma as ti ku kai ts ea la kai ts e-e e s mä rk
Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on:
> järvederikka maastiku, väärtuslike metsa- ja sookoosluste kaitse;
> EU noukogu direktiivi 92/43/EMU looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide
elupaikade – liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), vanad
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0) – kaitse.
* tähistab Loodusdirektiivi esmatähtsaid elupaigatüüpe
Sihtkaitsevööndi eesmärk on väljakujunenud voi kujundatavate looduslike ja poollooduslike
koosluste säilitamine. Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide
koosseisu säilitamine.
Pahijärve, Sõdaaluse ja Selsisoo suure sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Selsisoo väikese sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine
üksnes loodusliku protsessina.
9

Kisejärve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ja maa
kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine.
1 .4 . Kai t s eal a ma aoma nd
Ule 80% kaitseala maast on riigimaa, eramaa osakaal on alla 20% (tabel 5). Suurim on eramaa
osakaal piiranguvööndis, mis on kaitseala leebema kaitsekorraga vöönd.
Tabel 5. Kisejärve maastikukaitsealal maaomand
Pindala (ha) Riigimaa Eramaa Jätkuvalt riigi omandis olevad
maad
Selsisoo suur skv (187,5) 163,2 15 9,3
Selsisoo väike skv (23,4) 23,4
Sodaaluse skv (100,7) 100,7
Pahijärve skv (53,2) 36,5 16,2
Kisejärve pv (300,1) 210,8* 89,3
KOKKU 664,9 534,6 120,5 9,3
* Riigimaa hulgas on arvestatud ka riigile ostetud maid (Motsa ja ½ ulatuses Podramotsa)
1 .5 . Huv i g ru p i d
Kaitsealaga seostuvad olulisemad huvirühmad on maaomanikud, kohalik omavalitsus, Tsiistre
külaselts. Peamiselt on huvi turismi arendamise, kogukonna puhkevoimaluste parendamise,
metsaraie, jahi pidamise ja kalapüügi ning metsakorvalsaaduste kasutamise vastu (vt tabel 6).
Tabel 6. Kaitsealaga seostuvad huvigrupid ja nende peamised huviobjektid.
Keskkonnaamet
Looduslikud väärtused, nende säilimine, loodusharidus
Voru maavalitsus
Väärtuslik maastik, rohevorgustik
Misso Vallavalitsus Loodusväärtused maakonna eripära loomiseks –
(loodus)turism
RMK Riigimetsa korraldamine, majandamine, puhkemajandus,
loodusharidus
Maaomanikud
Maa sihipärane kasutamine
Jahimehed (Misso ja Ruusmäe Ulukivarude kasutamine
jahipiirkond)
Kalamehed
Kalavarude kasutamine
Turismiettevotjad Loodusväärtuste abil enda reklaamimine, elamuse
pakkumine
Loodusteadlased
Kohalikud loodusväärtused, nende säilimine, uurimine
(teaduslik väärtus)
Ajaloolased-arheoloogid Kohalikud kultuuriloolised ja ajaloolised väärtused, nende
tutvustamine-tähistamine.
Umbruskonna elanikud Metsa korvalsaaduste kasutamine oma
tarbeks/elatusvahendina
Tsiistre külaselts
Tsiistre kandi puhke- ja külaobjektide parendamine
10

2. Kaitseala väärtused, kaitse-eesmärgid, mõjutegurid ning
planeeritavad tegevused
Järgnevalt on sõnastatud kaitseala peamised loodusväärtused, nende kaitse-eesmärgid,
mõjutegurid ja kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused. Lühikujul on sama info
esitatud lisades tabelitena (tabelid 8 ja 9). Mõjutegurite all mõistetakse tegureid, mis
mõjutavad kaitse-eesmärkide elluviimist. Kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused
on ühtlasi mõjutegurite leevendamise abinõud.
2 .1 . Maas ti kud
Kisejärve glatsiaalne vallistik, ligikaudu 2 km raadiuses ümber Kisejärve, on koos järvega
ürglooduse objekt (EELIS). Vallistiku moodustavad korrapäratu põhikujuga ja lainja
harjajoonega enamasti kuni 10 m kitsad vallid soostunud tasandikul ja arvukate järvede vahel.
Vallistiku seaduspäraks on, et kumera põhikujuga vallide sisemised nõlvad on nõgusa
profiiliga ja laugemad kui välised nõlvad (Karukäpp 1998). Metsarajad ja teed jälgivad vallide
harjasid.
Kaitseala järved on alustanud oma arengut hilisjääaja lõpul pärast jääpaisjärvede taandumist.
Toenäoliselt on Kisejärv koos väiksemate järvedega kunagi moodustanud ühtse sopilise ja
saarterikka järve, mis soostumise ja veepinna alanemise tulemusena jaotus osadeks. Kaitsealal
on 13 järve, neist Kise-, Lõuna- ja Põhja-Pahijärv on erakordselt liigendatud kaldajoonega.
Varem olid Pahijärved üks veekogu. Tsiistre-Misso-Rammuka teest paremale jäävad Kisejärv,
Luikjärv, Sodaaluse, Kõrb-, Mägialuse, Immaku ja (Misso) Saarjärv. Nimetatud teest vasakul
paiknevad aga suurt teaduslikku väärtust omavad Pahijärved ning Vuuhjärv. Kaitseala
lahustükil on Suur ja Väike Soojärv ning Palojärv. Järvede kõrgus merepinnast on keskmiselt
183 m.
Kisejärve kaitseala maastikku on ümber kujundanud inimene. 1937. aastal valminud projekt
nägi ette 1,5 km pikkuse kraavi kaevamise Pedetsi jõe, Pahi- ja Kisejärve vahele ning liigvee
ärajuhtimise 450 ha suuruselt maa-alalt (Niilo 2006a). 1939. ja 1940. aasta suvel kaevati
heinamaade ja metsade kuivendamiseks väljavoolukraav Kisejärvest Pahijärve, ja sealt edasi
Pedetsi jõkke. Selle tagajärjel alanes veetase Kisejärves 1 m võrra. Järves paiknenud
Küpärsaar ja Vaivsaar liitusid üheks poolsaareks, mis täna jagab järve kaheks osaks. Lisaks
eespoolnimetatutele on järves Hainsasaare, Ritskasaare ja Maasiksaare poolsaared. Veetaseme
alandumine avaldas mõju teistele Kisejärve ümbruses olevatele umbjärvedele, Pahijärve
ligidal olnud Kurgjärv soostus ning Kaatsorajärve asemel on Kasunujärve soo. (Niilo, Kivistik
2005).
Kaitseala kuulub väärtusliku maastiku määratluses Misso-Tsiistre piirkonda kui
maakondliku tähtsusega ala ning rohevõrgustiku määratluses Kuura riikliku tähtsusega
tugialasse (67 km 2 )(Võrumaa teemaplaneering … 2005).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: maastiku mitmekesisus (järved, metsad, avatud maastik) on säilinud. Metsade
pindala pole vähenenud.
Kaugemad: loodusmaastik on säilinud.
11

mõjutegurid
1. Avamaastike võsastumine, maastikupildi lihtsustumine
2. Kruntimine ja uusehitiste teke (tootmishooned)
3. Sobimatud uusehitised ja vanade hoonete laiendused
4. Senise maastiku väärtustamatus
5. Sõidukitega soitmine väljaspool teid
6. Turism
Vajalikud t e gevus ed
Siin ja edaspidi on tegevuse järel sulgudes toodud, millise mõjuteguri leevendamiseks on see
adresseeritud.
> Maastike avatuna hoidmine (võsa raiumine)(1)
> Pärandkultuuri ja selle objektide kaardistamine, talletamine (4)
> Maastiku hooldussoovituste koostamine (soovitus väärtuslike maastike määratlemisel)
(1, 2, 3, 4)
> Kaitseväärtustega üksikobjektide korrastamine ja tähistamine (4)
> Uldiste ehituspohimotete tutvustamine – info valla kodulehele, valla ajaleht, artikkel
(1, 3, 4)
> Järelevalve (3, 4, 5, 6)
2 .2 . El upaiga d
2.2.1. Liiva-alade vähetoitelised järved (3110)
Kaitseala järvedest kuuluvad sellesse elupaigatüüpi kuus järve (Kise-, Sõdaaluse-, Saar-,
Suujärv ning Pahijärved), mis kuuluvad Koiva vesikonda, Mustjoe alamvesikonda.
44,3 hektari suurune Kisejärv (VEE2153200) on avalikult kasutatav veekogu,
eutroofsete ehk rohketoiteliste järvede nimekirjas (RTL 2001, 81, 1108), limnoloogilise tüübi
järgi on aga tegu oligotroofse ehk vähetoitelise veekoguga. Vee raamdirektiivi kohaselt on
tegu pehme- ja heledaveelise veekoguga (Keskkonnaregister). Natura inventuuri (veeprojekt)
kohaselt on Kisejärv hea esinduslikkusega elupaigatüüp ning omab kõrget looduskaitselist
väärtust.
Kisejärve vesi hinnati 2008. aastal hapnikurikkaks ja pH nõrgalt aluseliseks (7,99).
Fütoplankton oli suhteliselt liigirikas, sisaldades palju potentsiaalselt toksiine tootvaid
sinivetikaid, zooplanktoni järgi on Kisejärv moodukalt rohketoiteline veekogu. Suurtaimedest
domineeris järves vahelduvaoieline vesikuusk (II kat). Põhjaloomastiku seisund oli hea. Vee
raamdirektiivi järgi on Kisejärve ökoloogiline seisund hea. (Ott 2008)
4,4 hektari suurune Põhja-Pahijärv (VEE2153100) ja 3,9 hektariline Lõuna-Pahijärv
(VEE2153110) on eutroofsete ehk rohketoiteliste järvede nimekirjas (RTL 2001, 81, 1108),
limnoloogilise tüübi järgi on aga tegu semidüstroofsete ehk poolhuumustoiteliste
veekogudega. Vee raamdirektiivi kohaselt on tegu pehme- ja heledaveeliste veekogudega
(Keskkonnaregister). Natura inventuuri (veeprojekt) kohaselt olid Pahijärved
arvestatava esinduslikkusega elupaigatüübid ning omasid arvestatavat looduskaitselist
väärtust. Põhja-Pahijärv on avalikult kasutatav veekogu, Lõuna-Pahijärv aga mitte.
12

7,1 hektariline Sõdaaluse järv (VEE2154000) ( Söödialune järv, Sedalijärv) on avalikult
kasutatav veekogu, eutroofsete ehk rohketoiteliste järvede nimekirjas (RTL 2001, 81, 1108),
limnoloogilise tüübi järg on aga tegusemidüstroofsete ehk poolhuumustoiteliste
veekogudega. Vee raamdirektiivi kohaselt on tegu pehme- ja heledaveeliste veekogudega
(Keskkonnaregister). Natura inventuuri (veeprojekt) kohaselt oli järv arvestatava
esinduslikkusega elupaigatüüp ning omas kõrget looduskaitselist väärtust.
Saarjärv (VEE2155000), (23,8 ha) on avalikult kasutatav veekogu, eutroofsete ehk
rohketoiteliste järvede nimekirjas (RTL 2001, 81, 1108), limnoloogilise tüübi järgi on aga
tegu oligotroofse ehk vähetoitelise veekoguga. Vee raamdirektiivi kohaselt on tegu pehme- ja
heledaveelise veekoguga (Keskkonnaregister). Natura inventuuri (veeprojekt) kohaselt oli järv
arvestatava esinduslikkusega elupaigatüüp ning omas arvestatavat looduskaitselist väärtust.
Suujärv (VEE2154500) Soojärv, Preeksa Soojärv, Savioja (Suur-)Soojärv, 12,9 ha) on
avalikult kasutatav veekogu, eutroofsete ehk rohketoiteliste järvede nimekirjas (RTL 2001,
81, 1108), limnoloogilise tüübi järg on aga tegu semidüstroofsete ehk poolhuumustoiteliste
veekogudega. Natura inventuuri (veeprojekt) kohaselt on järv arvestatava esinduslikkusega
elupaigatüüp ning omab kõrget looduskaitselist väärtust. Kohalikud räägivad, et Savioja Suur-
Soojärv tekkis kunagi raba põlengu tagajärjel (Niilo, Kivistik 2005).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: Kisejärv on säilinud elupaigana vähemalt 2008. aasta seisundis. Teised järved on
säilinud elupaigana ja nende seisundi kohta on olemas kaasaegne info.
Kaugemad: järved elupaigana on säilinud, järvede hea ökoloogiline seisund säilib.
mõjutegurid
1. Eutrofeerumine (Kisejärve sissevooludest lisanduvad toitained)
2. Veetaseme muutused Pahijärvedes
3. Vananenud info järvede seisundi ja elustiku kohta (v.a Kisejärv)
4. Muutused kalda piiranguvööndis (ehitamine, kallasraja sulgemine)
5. Turism
6. Ujuvrajatised (sillad jne)
7. Veekogude ja kallaste risustamine
8. Kobraste tegevus (kahjustused), maaomanike teadmatus koprakahjustuste teatamise
korra kohta
9. Röövpüük
Vajalikud t e gevus ed
> Kisejärve ja Pahijärvede kraavide inventuur (hinnang veetaseme muutuste mõjule
Pahijärvede kooslustele)(2)
> Kraavide puhastamine ja süvendamine vastavalt inventuuri tulemustele (8)
> Teiste vähetoiteliste järvede limnoloogilised uuringud (3)
> Teavitus ehituskeeluvööndist ja kalda piiranguvööndist (info valla kodulehel, artikkel
ajalehes) (4, 5, 6)
> Valitsejapoolsete tingimuste seadmine (4, 5, 6)
> Järelevalve (ehitised, veekaitse, kalapüük jne) (1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9)
> Kobraste küttimine, arvukuse piiramine kahjustuste vältimiseks (8)
> Info jagamine koprakahjustustest teatamise korra kohta (8)
13

2.2.2. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
Vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi järvi esindab kaitsealal vaid 11,5 hektariline Palojärv
(Preeksa Palo(u)järv, Misso Palujärv). Järv on avalikult kasutatav veekogu. Limnoloogilise
tüübi järgi on tegu makrofüüdijärve ehk suurtaimerikka järvega, vee raamdirektiivi kohaselt
keskmise karedusega kihistumata järvega (Keskkonnaregister). Natura inventuuri (veeprojekt)
kohaselt oli järv arvestatava esinduslikkusega elupaigatüüp ning omas arvestatavat
looduskaitselist väärtust.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: Palojärv on säilinud elupaigana, järve seisundi kohta on olemas kaasaegne info.
Kaugemad: järv elupaigana on säilinud.
Mõjut egurid
1. Kobras (koprakahjustused) ja maaomanike teadmatus koprakahjustuste teatamise
korra kohta
2. Vananenud info järve seisundi ja elustiku kohta
3. Muutused kalda piiranguvööndis (eelkoige väljaspool kaitseala)(ehitamine, kallasraja
sulgemine)
4. Röövpüük
5. Kuura jõe (ülemjooksu) kinnikasvamine (väljavool Palojärvest)
Vajalikud t e gevus ed
> Kobraste küttimine, arvukuse piiramine kahjustuste vältimiseks (1)
> Info jagamine koprakahjustustest teatamise korra kohta (1)
> Järve limnoloogilised uuringud (2)
> Teavitus ehituskeeluvööndist ja kalda piiranguvööndist (info valla kodulehel, artikkel
ajalehes)(3)
> Valitsejapoolsete tingimuste seadmine (3)
> Järelevalve (ehitised, kalapüük jne)(3, 4)
> Kuura jõe puhastamine (5)
2.2.3. Looduslikud huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
Looduslikke huumustoitelisi järvi ja järvikuid esindavad kaitsealal kolm järve – Kõrbjärv,
Mägialuse järv ja Väikene Suujärv.
3,3 hektariline Kõrbjärv (Kärinä Kõrbjärv, Kirbujärv, Mägialune järv) on mitteavalik
veekogu.
Mägialuse järv (Mägialono järv, Madaljärv, Medaljärv, 1,8 ha) on mitteavalik veekogu.
Limnoloogiliselt on tegu pehmeveelise miksotroofse ehk pehmeveeline segatoitelise järvega.
Vee raamdirektiivis on järv määratletud kui pehme- ja tumedaveeline (Keskkonnaregister).
Natura inventuuri (veeprojekt) kohaselt oli järv arvestatava esinduslikkusega elupaigatüüp
ning omas arvestatavat looduskaitselist väärtust.
14

Väikene Suujärv (Väike Suujärv, Savioja Väike-Soojärv, 0,7 ha) on mitteavalik veekogu.
Limnoloogiliselt on tegu atsidotroofse ehk mineraalmaa huumustoitelise järvega. Vee
raamdirektiivi järgi on järv pehme- ja tumedaveeline (Keskkonnaregister). Natura inventuuri
(veeprojekt) kohaselt oli järv hea esinduslikkusega elupaigatüüp ning omas kõrget
looduskaitselist väärtust.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: järved on säilinud elupaigana, järvede seisundi kohta on olemas kaasaegne info.
Kaugemad: järved elupaigana on säilinud.
mõjutegurid
1. Vananenud info järvede seisundi ja elustiku kohta
2. Koprad (Kõrbjärv), maaomanike teadmatus koprakahjustuste teatamise korra kohta
3. Veekogude ja kallaste risustamine
4. Röövpüük
Vajalikud t e gevus ed
> Järve limnoloogilised uuringud (1)
> Kobraste arvukse hindamine, vajadusel arvukuse piiramine (2)
> Info jagamine koprakahjustustest teatamise korra kohta (2)
> Teavitamine kalda piiranguvööndist (3)
> Järelevalve (3, 4)
2.2.4. Kaitseala teised seni määratlemata elupaigatüübiga järved
Kaks kaitseala järve, 3,8 ha suurune Luikjärv ja 3,5 ha suurune Immaku järv, on avalikult
kasutatavad veekogud, mis ei ole elupaigatüüpidena määratletud.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: järved on säilinud elupaigana, järvede seisundi kohta on olemas kaasaegne info.
Kaugemad: järved elupaigana on säilinud.
mõjutegurid
1. Puudub info järvede seisundi ja elustiku kohta
Vajalikud t e gevus ed
> Järve limnoloogilised uuringud (1)
15

2.2.5. Metsad - vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050),
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)
Corine 2000 maakattetüüpide alusel on kaitsealal 549 ha metsamaad, millest ligikaudu 90%
on riigimets, mida haldab Võrumaa metskond (endine Misso metskond).
Riigimetsas domineerivad, tuginedes 2002. aasta metsakorralduse andmetele, 237 hektaril
samblasoometsad (valdavalt siirdesoo kasvukohatüüp 162 ha). Järgnevad palumetsad (79
ha)(valdavalt jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp), laanemetsad (29 ha) ja kõdusoometsad (15
ha). Esindatud on laane-, rabastuvad ja rohusoometsad.
Metsaregistri 2008. aasta seisuga on erametsa kaitsealal 139,8 ha, millest palumetsad
moodustasid 57,5 ha (enam levinud kasvukohatüüp oli jänesekapsa-mustika 38,5 ha).
Järgnesid samblasoo- ja laanemetsad, vastavalt 43 ja 26 ha.
2001. aasta Natura inventuuri kohaselt varieerus erinevate metsa elupaigatüüpide
esinduslikkus väga heast arvestatavani, samas on metsad pälvinud kõrge looduskaitselise
hinnangu. Raietest enim mõjutatud piirkonnad on Kisejärve põhjaosa, Vuuhjärvest lõunasse
jääv osa ning piiranguvööndi Pähnälumbi piirkonna arumetsade osa. Metsa elupaigatüüpide
andmebaas vajab põhjalikku korrastamist.
2.2.5.1. Vanad loodusm e tsad (*9010), rohunditeri kkad kuusikud (9050)
Vanad loodusmetsad on hetkel inventeeritud 97,2 hektaril, elupaigatüübid on hea
esinduslikkusega ja kõrge looduskaitselise väärtusega. Vanad loodusmetsad kasvavad
Pahijärvede ümber ja Palojärve ääres.
Rohunditerikkad kuusikud kasvavad 62 hektaril (Natura inventuur), elupaigatüübil on
arvestatav esinduslikkus ja kõrge looduskaitseline väärtus. Kaitsealal paiknevad rohundite
rikkad kuusikud valdavalt Sõdaaluse sihtkaitsevööndis, Kõrbjärve ja Sõdaaluse järve vahel ja
neist lõunas. Vähesel määral on nimetatud elupaigatüüpi ka piiranguvööndis.
2.2.5.2. Sii rdesoo- j a rabametsad (*91D0)
Siirdesoo- ja rabametsad laiuvad Natura inventuuri kohaselt 217,8 hektaril ning on väga hea
esinduslikkusega ja kõrge looduskaitselise väärtusega. Siirdesoo- ja rabametsad on eelnevalt
inventeeritud 1997. aasta märgalade inventuuri käigus. Nõrga inimmõjuga märgaladele
omistati maastikuline, veerežiimi stabiliseeriv väärtus, lisaväärtuseks kasvukohatüübi
kompleksi ning rikkalik marja-ala (Eesti märgalade inventeerimine 1997).
Kaitsealal on registreeritud viis varem (kuni 31. detsember 2008) vääriselupaigana
määratletud kooslust:
VEP nr. E01140 – Misso metskond (46801:001:0620);
VEP nr. E01141 – Misso metskond (46801:001:0620);
VEP nr. E01143 – Misso metskond (46801:003:0530);
VEP nr. E01144 – Misso metskond (46801:003:0530);
VEP nr. 130152 – osaliselt Misso metskond (46801:003:0540), laane-kuusikud ja kuusesegametsad.
16

Kaitse-e esmär gid
Lähemad: metsa elupaigatüübid on täiendavalt inventeeritud, metsa elupaigatüüpide soodne
seisund on tagatud.
Kaugemad: metsaelupaikade soodne seisund on säilinud, vanade loodusmetsade looduslikkus
on suurenenud.
mõjutegurid
1. Valesti määratletud, valedes piirides voi määramata elupaigatüüp
2. Valed raievotted, mis voivad kahjustada elupaikade ja kaitsealuste liikide soodsat
seisundit
3. Metsatulekahjud, mis on alguse saanud ettevalmistamata lõkkekohtadest
Vajalikud t e gevus ed
> Elupaiga piire ja kvaliteeti täpsustava inventuuri tellimine ning vajadusel kaitseeeskirja
muutmine (1)
> Kaitsealapohine metsamajandamiskava (2)
> Metsaomanike infopäevad (2, 3)
> Järelevalve (2, 3)
2.2.6. Sood
Suure toenäosusega kuuluvad sood elupaigatüüpi looduslikus seisundis rabad (*7110), kuid
välistatud ei ole ka teised elupaigatüübid nagu nt siirde- ja ootsiksood (7140). Vaheldusrikka
reljeefi tõttu võivad kaitsealal olla esindatud kõik soo arengufaasid madalsoost rabani.
Suuremad sooalad paiknevad Pahijärvedest idas, Selsisoos ning Mägialuse järvest edelas.
Eesti märgalade inventeerimisel leidsid ära märkimist Mägialuse järvest edelasse jääv soo,
Kisejärveäärne soo, osaliselt Sõdaaluse järveäärne soo, Pahijärveäärne soo ning osaliselt
kaitseala kirdepiiril asuv soo (Eesti märgalade inventeerimine 1997).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: soo elupaigatüübid on määratud ja nende soodne seisund on tagatud.
Kaugemad: soo elupaigatüüpide soodne seisund on säilinud.
Mõjutegurid
1. Kuivendamine
2. Tulekahjud
3. Turism
4. Täpsustamata elupaigatüüp (lagedad alad Selsisoos on määratletud siirdesoo- ja
rabametsana)
17

Vajalikud t e gevus ed
> Elupaiga piire ja kvaliteeti täpsustava inventuuri tellimine ning vajadusel kaitseeeskirja
muutmine. (4)
> Loodusliku (soodsa) seisundi säilitamine (1)
> Järelevalve (1, 2, 3, 4)
2 .3 . Li ig id
2.3.1. Samblad, samblikud, seened
Kaitsealuste liikide kohta puuduvad andmed, mis ei tähenda, et kaitsealuseid samblaid,
samblikke ja seeni kaitsealal ei võiks esineda.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: info kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ja nende kasvukohtade
esinemise või puudumise kohta.
Kaugemad: leitud kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide esinemise korral nende
kasvukohtade soodsa seisundi tagamine.
Mõjut egurid
1. Andmete nappus
2. Info koondamatus
Vajalikud t e gevus ed
> Olemasoleva info koondamine (1, 2)
> Alapõhised inventuurid (1)
2.3.2. Soontaimed
I kategooria kaitsealuste liikide esinemise kohta andmed puuduvad.
II kategooria kaitsealune taimeliik vahelduvaõieline vesikuusk (Myriophyllum alterniflorum)
leiti Kisejärvest 2008. aasta välitööde käigus.
Kaitsealal on registreeritud III kategooria käpaliste (kuradi- sormkäpp (Dactylorhiza
maculata), vööthuul-sormkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja väike käopoll (Listera cordata)) ning
väikese vesiroosi (Nymphae candida) esinemine (EELIS).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: teadaolevate kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade säilitamine, soodsa seisundi
tagamine. Täiendava info kogumine kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ja nende
kasvukohtade esinemise kohta.
Kaugemad: leitud ja teadaolevate kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ning nende
kasvukohtade soodsa seisundi tagamine.
18

Mõjut egurid
1. Andmete lünklikus
2. Elutingimuste muutumine (veetase)
3. Reostumine (järve toitelisus)
4. Noppimine (vesiroos, käpalised)
5. Suurenenud metssea arvukus (käpalised)
6. Kalda piiranguvööndi muutmine (süvendamine, puhastamine)
Vajalikud t e gevus ed
> Alapõhine inventuur (2004. uuring ei hõlmanud kogu kaitseala) (1,2)
> Vahelduvaoielise vesikuuse esinemise/kadumise kinnitus – seire (2, 3)
> Kaitsemeetmete rakendamine vastavalt tellitud inventuurile (2, 3)
> Järelevalve (4)
> Metssea lisasöötmise ja arvukuse suunamine läbi jahinduskava (5)
> Valitsejapoolsete tingimuste seadmine (6)
2.3.3. Putukad
Puudub teave.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: info kaitsealuste ja haruldaste voi ohustatud liikide ja nende elupaikade esinemise
voi puudumise kohta.
Kaugemad: leitud kaitsealuste ja haruldaste voi ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi
tagamine
Mõjut egurid
1. Andmete vähesus ja info koondamatus
Vajalikud t e gevus ed
> Olemasoleva info koondamine, erinevad teadlased (1)
> Alapohised inventuurid Natura elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide osas (1)
2.3.4. Jõevähk
Kisejärv on olnud pikka aega sobiv jõevähi elupaik. Saaki turustati Pihkvas kuni järve
veetaseme alandamiseni. 1952. aastal hinnati vähi leidumine rohkeks, omapärane oli vähi
rohelise-pruunilaiguline kiri (Eesti järved 1968). 1995/6 karmi talve tõttu kannatada saanud
vähi asurkond taastub 1997. aastal asustatud vähkide toel. 2003. aasta katsepüükide tulemuse
põhjal hinnati jõevähi asurkond keskmiseks (mõõdukaks) (Hurt 2004). 2007. aastal toimus
kutseline kalapüük vähinataga (Keskkonnaregister).
Teistest järvedest kaitsealal on jõevähki varasemal ajal (1952) vähesel määral leitud Misso
Saarjärvest, kuid ebasobivad tingimused ei soodusta joevähi asurkonda.
19

Kaitse-e esmär gid
Lähemad: jõevähi senise arvukuse (keskmine asurkond) säilitamine.
Kaugemad: jõevähi elupaiga soodsa seisundi tagamine.
Mõjut egurid
1. Elutingimuste muutumine
2. Looduslikud tegurid (ummuksile jäämine)
3. Röövpüük
4. Haiguste levimine
Vajalikud t e gevus ed
> Katsepüükide jätkamine järvedes, asurkonna perioodiline seire (1, 2, 4)
> Järelevalve (3)
2.3.5. Kalad
Eesti NSV järvede (1968) andmetel oli toona Kisejärves üheksa liiki kalu. Viimased
katsepüügid kinnitavad viie liigi (haug, latikas, ahven, särg ja linask, olemasolu)(Hurt 2005).
2007. aastal püüti järvest harrastuspüügil kahe nakkevõrguga latikat, linaskit ja ahvenat ning
vähki ühe vähinataga (Keskkonnaregister). 2008. aastal väljastati Kisejärvele kaks
kalastuskaarti nakkevõrgule (Kalanduse infosüsteem 2008).
Misso Saarjärve kohta on järvede raamatutest (1968/1977) teada kuni 10 liigi esinemine,
katsepüügid 2004. aastast andsid tunnistust neljast liigist: ahven, haug, kiisk ja särg.
Domineerisid haug ja ahven, mistõttu ei saa ka lugeda stabiilseks järve kalastikku (Misso
järvede kalastik … 2004). 2007. aastal väljastati üks kalastuskaart nakkevõrgule
(Keskkonnaregister).
Palojärvest püüti 2007. aastal harrastuspüügil nakkevõrguga latikat, linaskit, ahvenat ja haugi
(Keskkonnaregister).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: info kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ning olemasolevate liikide
esinemise või puudumise kohta. Olemasolevate kalavarude säästlik kasutamine.
Kaugemad: leitud kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi
tagamine. Kalavarude säästev kasutamine (kalastuskaartide optimaalne arv).
Mõjut egurid
1. Röövpüük
2. Looduslikud tegurid (ummuksile jäämine)
Vajalikud t e gevus ed
> Järelevalve (1)
> Järvepõhised katsepüügid (2)
20

2.3.6. Kahepaiksed ja roomajad
Kaitseala kahepaiksete ja roomajate kohta puudub hetkel ülevaade. Haruldastele kaitsealustele
kahepaiksetele (harivesilikule ja mudakonnale) ei ole sealsed elupaigad väga sobivad. Küll on
kunagine konnarohkus oma häälekusega andnud kohale nime – Kärina.
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: info kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ning olemasolevate liikide
esinemise või puudumise kohta.
Kaugemad: leitud kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi
tagamine.
Mõjut egurid
1. Andmete puudumine
Vajalikud t e gevus ed
> Uurimine, ülevaate koostamine (1)
2.3.7. Linnud
EELISes on registreeritud I kategooria kaitsealuse liigi – kalakotka (Pandion haliaėtus)
esinemine sihtkaitsevööndis. Muu linnustikku puudutav info on vananenud, viimased andmed
1968. aastast.
Kaitse-e esmär gid
Lähem: olemas on kaasaegne (värske) info kaitseala linnustiku kohta, määratletud on
ohustatud liigid ja nende elupaigad (järvekauri toitumisala, kalakotkas).
Kaugem: kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi tagamine,
kaitsealal on kalakotka elupaik.
Mõjut egurid
1. Pesitsusaegne häirimine
2. Andmete vähesus ja aegumine
3. Elupaiga muutused
Vajalikud t e gevus ed
> Linnustiku alapõhine inventuur (2, 3)
> Järelevalve (1)
21

2.2.8. Imetajad
2003. aastal toimunud inventuuri käigus leiti piirkonnas kolme liiki nahkhiiri: veelendlane
(Myotis daubentoni), pohjanahkhiir (Eptesicus nilssoni) ja parginahkhiir (Pipistrellus
nathusii)(Masing 2004). Koik Eesti nahkhiirte liigid on II kaitsekategooria kaitsealused
loomaliigid.
Kaitseala maa-alal on Misso ja Ruusmäe jahtkondade jahipiirkonnad. 2007-2008.
loendusandmete kohaselt on jahipiirkonnad ulukirikkad, aga puudub ülevaade kaitseala
imetajatest, sest loendusruudud asuvad kaitsealast kaugel (Vorumaa jahistatistika 2007-2008).
Kaitse-e esmär gid
Lähemad: olemas on kaasaegne (värske) info kaitseala kaitsealuste imetajate kohta, säilinud
on nahkhiirte elu- ja varjepaigad.
Kaugemad: kaitsealuste ja haruldaste voi ohustatud liikide elupaiga soodsa seisundi tagamine.
Mõjut egurid
1. Andmete puudumine teiste kaitsealuste imetajate kohta
2. Nahkhiirte elupaiga muutused
3. Koprakahjustused, maaomanike teadmatus koprakahjustuste teatamise korra kohta
Vajalikud t e gevus ed
> Kaitsealuste imetajate alapohine inventuur (1)
> Varjepaikade säilitamine nahkhiirtele (2)
> Teave võimalikest nahkhiirte elupaikadest ja tingimustest – artikkel ajalehes (2)
> Kobraste küttimine, arvukuse piiramine kahjustuste vältimiseks (3)
> Info jagamine koprakahjustustest teatamise korra kohta (3)
2 .4 . Maas ti ku ü ks i ko bjekti d ja p ä ra nd kul tuur
2.4.1. Piksteperä mägi
Kärina küla kõrgeim tipp Piksteperä (197,8 m) on oma nime saanud piksest süütatud maja
järgi. Pikne toimis küla jaanitulehaldajana ning „õnnistas“ ka küla puhkekompleksi. (Niilo,
Kivistik 2005)
Kärinäst Järve poole kulges läbi Rehemõtsa hobutee. Hobuteede ajal liiguti korgendike
jalameid pidi ja soode-järvede piire mööda.
2.4.2. Rehemõts
Rehemõtsas oli minevikus palgimets, kust külaelanikud rehe ehitamiseks palke said (Niilo,
Kivistik 2005).
22

2.4.3. Kärinä kivikülv
Kise-, Luik- ja Sõdalause järve ning nendega piirnevate soode vahel (matkarajal) asuval
liivaseljandikul on kivivare. Kivivare kohta arvati 1996. aastal, et tegu on Kärina kalmega,
aga 2005. aastal jäi valdavaks arusaamaks, et tegu on jääaegse kivikülviga. (Niilo, Kivistik
2005)
2.4.4. Kalmõtõpalo
Ajaloolise Tsiistre-Misso-Rammuka tee äärde jääb liivaseljandik, mida teatakse
Kalmõtõpalona. Väljakujunenud teedevorgust annab tunnistust nimetatud tee, kui ametliku
Pulli(podra)-Kirikumäe-Vastseliina hobusetee, kandmine C. G. Rückeri Liivimaa
spetsiaalkaardile 1839. aastal. Kalmõtõpalo seljandik on olnud vaikivaks tunnistajaks
kunagiste Vastseliina piiskopilinnuse ja Aluksne ordulinnuse vahel toimunud sündmustele.
(Niilo, Kivistik 2005)
2.4.5. Kisejärv (Kisõjärv, Kiisa järv, Kisi järv)
1939. aastal kaevati läbi Kalmõtõpalo seljandiku kuivenduskraav Pedetsi jokke ning alandati
Kise- ja Pahijärve veepinda umbes meetri vorra. Kraavi kaevamine võeti ette põllumaa juurde
saamiseks ja metsa kasvamise soodustamiseks (Niilo 2006a, 2006b).
Vee alanemine Kisejärves tõi nähtavale I aastatuhande lõpust pärinevad savinõu killud,
puutüvest õõnestatud (ligikaudu tuhande aastase) paadi ja kalapüünised - kaitsad. Osa nõusid
on hoiul Võru Koduloomuuseumis. Toona leitud paat õhu käes ei säilinud, küll aga leiti 1972.
aastal veel ühe paadi jäänused, mis jäeti järve. Kaitsad on slaavlaste vahendusel Eestisse
jõudnud neerukujulised vaiadest löödud aiad, mis taoti järve kalda lähedal. Kaitsa läbimõõt on
pikuti 4,2 ja laiuti 3,6 m.
19. ja 20. sajandil kisti Kisejärvest ja selle soodest välja kunagiste vaielamute palke, tarupuid
ja rampasid, mida kasutati peamiselt kütteks, kuid mustaks muutunud tammerampu isegi
mööbli valmistamiseks.
Vaiv(a)saare (Valgnasaare, Valdnasaare) seljandiku nõlval Kisejärve kirdekaldal on RMK
lõkkekoht.
2.4.6. Ristimägi (Soehaudumägi)
20. sajandil hakati Soehaudumäge kutsuma Ristimäeks, sest neli teed jooksid kokku.
Kunagisest mäest on jäänud vaid kohanimi, mäetipp lükati buldooseriga olematuks. Varasem
nimi – Soehaudumägi viitab – hundi püüdmisele. Mäele kaevati auk, mis kaeti kuuseokstega
ning huntide lõksu meelitamiseks riputati augu kohale lihatükk. (Niilo 2006a)
Arheoloogilised leiud lubavad oletada, et kunagi oli Ristimäe piirkonnas muinasasula. 1880.
aastatel leiti Kisejärve äärest kündmise käigus pronksist käevõru. 1920. aastatel leiti
Ristimäelt kaks käevõru ja 2 münti, kahjuks pole nendest leidudest aga midagi säilinud.
23

Müntidel olevat olnud aastaarvud 18. sajandi algusest. 1960-ndatel leiti 0,5 km kaugusel
Kisejärve põhjakaldast odaots, mis hiljem dateeriti 13. sajandi lõppu kuuluvaks. (Niilo
2006. a)
Kaitse-e esm är gi d
Lähemad: maastiku üksikobjektid ja seotud legendid on säilinud, objektid tähistatud,
pärimus üles tähendatud.
Kaugemad: maastiku üksikobjektid on lisaks kohalikule kogukonnale oluliseks
väärtuseks turistile.
Mõj ut egu rid
1. Vähene teadvustamine turistide poolt
2. Avamaastike võsastumine, vaadete kadumine
Vajal i ku d te gevu sed
> Avamaastike avatuna hoidmine: hooldamine, võsa raiumine (2)
> Pärandkultuuri ja selle objektide kaardistamine, talletamine (1)
2.5. Turismi-, loodusõppe ning teadusväärtused
2.5.1. Rekreatiivsed väärtused
Kisejärve maastikukaitsealal on võimalik tutvuda rekreatiivsete väärtustega iseseisvalt
(seene ja marjametsades või omal käel matkates või külastades matkarada). Kisejärve
matkarada ja lõkkekoht kuuluvad RMK Lõuna-Eesti piirkonna külastusobjektide
koosseisu. Kisejärve kirdekaldal asub kaitseala ainuke ametlik (RMK) lõkkekoht. Autoga
lõkkekoha juurde ei pääse. Teiste järvede juures võib näha jälgi ebaseaduslikest
(ettevalmistamata) lõkkekohtadest. Kisejärves käiakse ujumas peamiselt kolmes
supluskohas: RMK lõkkekoha juures (kirdekallas), loodekaldal Kärinä küla juures ning
järve poolsaarelt.
Kaitse-e esm är gi d
Lähemad: kaitseala rekreatiivsed väärtused on säilinud, väärtuste kasutamine ei halvenda
loodusväärtuste seisundit.
Kaugemad: kaitseala rekreatiivsed väärtused on säilinud, väärtuste kasutamine ei
halvenda loodusväärtuste seisundit.
Mõj ut egu rid
1. Vähene teadvustamine turistide poolt (ebaseaduslikud lõkkekohad järvede kallastel)
2. Parkimisvõimaluse puudumine, vähene infrastruktuur
3. Avamaastike võsastumine, vaadete kadumine
4. Kallasraja sulgemine
5. Negatiivne hoiak looduskaitse suhtes
24

Vajalikud t e gevus ed
> Infostendide uuendamine (1)
> Teabematerjali (voldiku) uuendamine ja trükkimine (1)
> Parkimisvõimaluse (tasku) loomine koos vajaliku infrastruktuuriga (sh prügikast,
DC)(2)
> Avamaastike avatuna hoidmine: hooldamine, võsa raiumine (3)
> Koostöö arendamine kohalike elanikega (4, 5)
> Järelevalve (4)
2.5.2. Loodusõppe- ja teadusväärtused
Loodusõppe- ja teadusvaartused on eeskatt seotud jarvede, metsade ja pärandkultuuriga.
Kisejarve maastikukaitsealal on 6 km pikkune matkarada, mis kulgeb suures osas vanadel
hobuteedel. Rada algab Karina külast ja lõpeb samas kohas, moodustades ringi ümber
Kisejarve, tehes vahepeatuse Pahijarvede juures. Matkarajal on rajapunktid infotahvlitega.
Kaitse-e esmar gid
Lähemad: loodusõppe- ja teadusväärtused on säilinud. Matkarada on heas korras, valminud on
laudteed, purded ning olemas on asjakohane teabematerjal (voldik, viidad, infotahvlid).
Kaugemad: sailinud on looduskeskkond saastva loodusturismi ja keskkonnahariduse tarbeks.
Mõjut egurid
1. Vähene teadvustamine turistide poolt (ebaseaduslikud lõkkekohad järvede kallastel)
2. Parkimisvõimaluse puudumine, vähene infrastruktuur
3. Kallasraja sulgemine
4. Negatiivne hoiak looduskaitse suhtes
5. (Suurenev) külastuskoormus
Vajalikud t e gevus ed
> Teabematerjalide (voldik, infotahvlid, infostendid) koostamine ja trükkimine (1)
> Parkimisvõimaluse (tasku) loomine koos vajaliku infrastruktuuriga (sh prügikast,
DC)(2)
> Koostöö arendamine kohalike elanikega (4)
> Infrastruktuuri (rajatiste) hooldamine ja uuendamine (1, 5)
> Järelevalve (3, 5)
25

3. Üldised põhimõtted
Käesolevas peatükis ära toodud põhimõtted on aluseks kaitseala valitsejale kaalutlusotsuse
tegemisel. Need põhimõtted käivad samuti tegevuste kohta, mis ei vaja kaitseala valitsejaga
kooskõlastamist. Sellisel juhul on alljargnevad põhimõtted soovituslikud ning nende
järgimine aitab kaasa kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
3 .1 . Tu ris mi a rendami ne kai ts ea la l
Kaitsealal arendatakse loodussäästlikku, pärandit arvestavat ja tutvustavat turismi kohalike
turismiettevõtete baasil. Turism ei kahjusta siinseid loodusväärtusi ja kultuuripärandit.
Orienteerutakse väikesemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile, piirkonda ei arendata
sobimatuid turismiteenuseid ega kaitsealale mittesobivaid rajatisi.
3 .2 . Ehi tu s teg e vus j a pla ne eri ng ud kai t sea lal
Põhilised õigusaktid, millega tuleb arvestada ehitustööde kavandamisel on asjaõigus-,
looduskaitse-, maareformi-, metsa-, planeerimis-, vee-, ehitus- ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus ning kaitseala kaitse-eeskiri.
Miljooväärtusliku alana (Misso-Tsiitre piirkond) on kaitsealal määratletud ajalooline asustus
järve kaldal. Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada paikkonnale
omaseid hoonemahte, arhitektuurilisi elemente ning jälgida konkreetse piirkonna ajaloolisi
ehitustraditsioone (Võru maakonna teemaplaneering … 2005).
> Reeglina ei lubata kaitsealal muuta maa kasutuse sihtotstarvet.
> Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust (hoonete sobitamine
olemasolevate (ajalooliste) hoonetega ja maastikku). Uue hoone projekteerimiseks
kooskõlastab kaitseala valitseja valla poolt väljastatavad projekteerimistingimused.
Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet.
Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega.
> Valtida tuleb uute hoonete rajamist avanevate kaugvaadete kohale/ette.
> Potentsiaalse ohu korral Natura elupaikadele ja liikidele tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise läbiviimist.
3 .3 . Ka e va nda mis e põ hi mõ tted
Kooskõlastuse andmisel piiranguvööndis lähtutakse maapõueseadusest, looduskaitseseadusest
ning kaitseala kaitse-eeskirjast.
26

3 .4 . Te e de raja mis e ja hool da mi se põ himõ tted
Kooskõlastuse andmisel lahtutakse looduskaitseseadusest, kaitseala kaitse-eeskirjast, ehitusja
planeerimisseadustest ning järgmistest põhimõtetest:
> Kõik truupide paigaldused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
> Teede rekonstrueerimisel ei õ gvendata teid ega tasandata pinnavorme (mägesid ei
lükata tasasemaks ning teid ei tehta sirgemaks).
> Teepervi puhastada selliselt, et see ei risustaks hooldatud rohu- ja põllumaid ega
kahjustataks teeäärseid puid.
3 .5 . Tii ki de ra ja mi se ja hool da mi se p õ himõ tted
Kõikide veekogude rajamine ja hooldamine (v.a võsalõikus, niitmine tiigi kallastel) tuleb
igakordselt kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Suurema kui 60 m² uue tiigi kaevamisel tuleb
taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Kaevemahtudest olenevalt võib minna vaja ka
keskkonnamõjude hindamist (rohkem kui 500 m 3 pinnase eemaldamisel on kohustuslik
keskkonnamõjude hindamine) ja vee-erikasutusluba. Kooskõlastuse andmisel lähtutakse
ehitusseadusest, planeerimisseadusest, looduskaitseseadusest, veeseadusest, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, kaitseala kaitseeeskirjast ning
alljargnevatest põhimõtetest.
Uue tiigi ka ev amis el:
> Tuleb arvestada tiigi asukoha sobivust maastikusse ning talukompleksi toimiva osana.
> Tiigi kavandamine ei tohiks kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi.
> Reostusohu valtimiseks ei tohi tiiki rajada loomapidamishoonete lähedusse.
> Tiik tuleb rajada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine sellesse.
> Peale kaevamist tuleb kaevevallid tasandada nii, et see ei kahjustaks kõrvalolevaid
väärtuslikke niidukooslusi.
> Soovitav on jätta vahemalt üks tiigi servadest laugem, et vältida tiigi kinnivajumist ja
võimaldada elupaiku veeselgrootutele ning kahepaiksetele.
Tii gi hoold amis el:
> Tiikide kinnikasvamise vältimiseks on soovitatav tiike aegajalt puhastada.
Puhastamise käigus eemaldatav põhjamuda ladustatakse nii, et see ei vajuks tagasi tiiki.
Väljavõetud materjal oleks hea segada kompostiga või põllul kohe sisse künda.
> Võimaluse korral vältida tiikidesse kalade asustamist, et pakkuda sigimiskohti
kahepaiksetele.
3 .6 . Voo luv eekog ude puh as ta mi s e p õ h i mõ tted
Kooskõlastuse andmisel lähtutakse veeseadusest, maaparandusseadusest, ehitusseadusest,
planeerimisseadusest, looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjast ning alljargnevatest
põhimõtetest:
> Hooldustöö on kraavide ja ojade voolusängide puhastamine risust ja settest,
koprapaisude likvideerimine, voolusängi kallastel ning kõrval paisutusest tingitud
kuivanud puude mahavõtmine koos ä ravedamisega ning truupide uuendamine.
27

Looduskaitseliselt on nimetatud töid soovitav teha hilissügisel või eeltalvel, et vältida
pinnase kahjustamist.
> Vooluveekogu tuleb puhastada nii, et säiliks looduslik vooluveesäng ehk looked.
> Kraavide puhastamisel tuleb väljatõstetav pinnas paigaldada kraavi kaldale juhul, kui
seal on tarvis parandada pinnasteed, vastasel juhul hajutada materjal ümbritsevale
alale, et valtida pinnavee valgumist tõkestava valli tekkimist kraavikaldale.
> Sette eemaldamise käigus ei tohi kraave kaevata sügavamaks kui nad esialgselt on
olnud.
> Olemasolevate eesvoolude hooldustoid tuleb teha kasutades tehnoloogiat, millega ei
kaasneks setete kandumine looduslikesse veekogudesse.
3 .7 . Põll u -, ro hu maade ja n i i dukoo sl us te ho ol da mis e ü l d i s ed põ hi mõ tt ed
Põllumaa on igasugune lage maa, mis on põllumajanduslikus kasutuses (küntud, niidetud,
karjatatud). Rohumaa moodustavad alad, millel kasvavad rohttaimed, seda võib olla pealt
parandatud ja väetatud, tegemist võib olla soodiga. Niidud on need rohumaad, millel on
pikaajalisest niitmisest ja karjatamisest tekkinud iseloomulik taimestik ning puuduvad taimed,
mis viitavad sellele, et seda ala oleks kunagi küntud või kunstlikult väetatud. Niidukooslusi
ohustab hoolduse puudumine ja intensiivne või ebatraditsiooniline põllumajandus.
Põllu-, rohumaade ja niidukoosluste hooldamisel tuleb jargida head põllumajandustava.
3 .8 . Me tsa d e ma ja nda mi ne
Maastikukaitseala sihtkaitsevoondite metsakoosluste kaitse-eesmark on kasvukohatüübile
iseloomuliku liikide koosseisu sailitamine. Selsisoo väikese sihtkaitsevoondite kaitse-eesmark
on tagada koosluste areng loodusliku protsessina. Pahijarve, Sõdaaluse ja Selsisoo suure
sihtkaitsevoondi metsad on elupaigaks/kasvukohaks mitmekesisele elustikule ja maastikuilme
olulised tunnusjooned.
Piiranguvoondis on kaitsealal keelatud uuendusraie, valja arvatud turberaie, kusjuures tuleb
sailitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Samuti on kaitsealal keelatud puidu
kokku- ja valjavedu külmumata pinnasel ja puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute
rajamine.
Lähtuvalt kehtivast kaitse-eeskirjast, Natura 2000 metsaelupaigatüüpide majandamisjuhistest
(mitteametlik), tuleks kaitsealal raiete teostamisel lisaks kaitseeeskirjas satestatule silmas
pidada alljargnevaid põhimõtteid.
> Raietöid ei tehta kevadel ja varasuvel ajavahemikus 15. aprill kuni 31. juuli, mil on
peamine pesitsus- ja poegimisperiood. Vastav ajaline piirang ei kehti
metsamaterjali välja- ja kokkuveo puhul.
> Kuigi paljud metsaosad kaitsealal on kõrge rekreatiivse väärtusega ja
puhkemajanduslikult intensiivselt kasutatavad, peab metsade majandamise suund
olema eelkõige metsade looduslikkuse suurendamisele.
> Metsa kõrvalkasutus (marjade, seente, samblike jne korjamine, mesilaste pidamine
jms) on lubatud määrani, mil see ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke ja liikide ning
elupaikade/kasvukohtade soodsat seisundit (juhul, kui kõrvalkasutus hakkab segama
kaitse-eesmärkide saavutamist, peab kaaluma kaitse-eeskirja muutmist).
28

Kaitseala sihtkaitsevöön did:
> Pahijarve, Sõdaaluse ja Selsisoo suures sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmargile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
> Pahijarve, Sõdaaluse ja Selsisoo suures sihtkaitsevoondis koosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmargile;
> Kopra-, tule- ja tuulekahjustusega alad sihtkaitsevööndites säilitatakse üldjuhul
puutumatuna, tagamaks looduslikku arengut.
Kaitseala piiran guvöönd:
> Natura 2000 heakvaliteedilistes metsaelupaikades (inventuuri hinnang A või B) raieid
ei teostata. Muudel juhtudel (inventuuri hinnang C):
• Palumetsades: raietest kasutatakse valikraieid ja häilraiet, mille käigus luuakse
väikeseid häile kuni 20 m labimõõduga.
• Laanemetsades: raietest kasutatakse häilraiet ja valikraiet, luuakse vaikeseid häile,
säilitama peaks haaba ja teisi lehtpuid.
> Häilu külje pikkus peaks olema 1,5–2 korda puistu ülarinde keskmisest kõrgusest. Alla
20 m kõrgustes puistutes võib häile olla 3 tk/ha. Sellest kõrgemates puistutes tehakse
häile vaid 1 tk/ha.
> Põlengualadel ja tuulekahjustusega aladel on soovitav jätta sanitaarraietest puutumata
vahemalt 10% majandusüksuse piiranguvööndis olevate metsade pindalast.
> Männienamusega puistutes eelistatakse häilraiet.
> Kuuse-enamusega puistutes eelistatakse valikraiet, häil- või veerraiet.
> Tuleb jälgida, et loodusmetsadele iseloomulik vanuseline ja liigiline mitmekesisus ei
väheneks.
> Turberaie teostamine planeeritakse vahemalt 30 aastasele ajaperioodile.
> Raiete käigus rajatavaid kokkuveoteid ei ole soovitav rajada sirgete ja korrapärastena,
võimalusel tuleks kasutada ära looduslikud häilud ja puistute hõredamad kohad.
> Uuendusraie puhul tuleb jätta vähemalt 20 tm säilikpuid ha kohta.
> Igasugune tegevus tuleb läbi viia viisil, mis sailitab kõrge loodusväärtusega puid:
isearanis suured, vanad või silmapaistva võraga puud, suurte linnuliikide pesapuud ja
potentsiaalsed pesapuud, suured lehtpuud, suured kadakad jms, põlemisjälgedega
puud, õõnsustega puud jms.
> Erilisi võtme-elemente nagu vooluveekogusid, märgalasid, järsakuid, tuleb kaitsta ja
säilitada. Kui need on saanud mingil moel majandustegevuses kannatada, tuleb endine
seisund taastada.
29

4. Eelarve
Kaitsekorralduskavaga planeeritud tegevuste aluseks on väärtustele mõjuvad tegurid.
Tegevused on planeeritud leevendama negatiivset mõjutegurit.
Eelarve on väärtusel põhinev tegevuskava, st tegevuste numeratsioon ühtib väärtuste
peatükiga (peatükk 2), milles on kajastatud prioriteedid ning tegevuste ajastamine kümne
aasta lõikes.
Summad eelarves (tabel 7) on esitatud tuhandetes kroonides.
30

Kisejärve maastikukaitseala kaitsekorralduskava eelarve aastateks 2010-2019
Tabel 7
Töö liik
HOOLDUS
2.1.
Väärtus
2.2.1.
2.2.2.
2.5.
2.5.
Tegevus Töö kirjeldus Töö tulemus
maastike avatuna
hoidmine
Kraavide ja Kuura
jõe ülemjooksu
puhastamine
olemasoleva
matkaraja ja
lõkkekoha
külastusinfrastruktuuri
hooldamine ja
uuendamine
matkaraja ja
lõkkekoha
väikevormide
täiendus ja uute
rajamine
vaadete avamine
Kisejärvele, maastiku
hooldussoovituste
koostamine
kraavide puhastamine
ja vajadusel
süvendamine vastavalt
kraavide inventuuri
tulemustele, Kuura jõe
ülemjooksu
puhastamine
matkaraja ja lõkkekoha
külastusinfrastruktuuri
hooldamine ja
uuendamine (laudteed,
purded, infotahvlid,
suunaviidad, istepingid
jne)
olemasolevale
matkarajale ja
lõkkekohta toetavate
väikevormide rajamine
(puidust prügikastid,
istepingid, varjualused,
infotahvli alused jne)
Prioriteetsus
1
2
3
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
Kokku Vastutaja
vaated on avatud;
koostatud on
hooldussoovitused 2 10 10 KA
puhastatud (ja
süvendatud) kraavid,
puhastatud Kuura jõe
ülemjooks 2 40 40 KA
matkaraja ja lõkkekoha
külastusinfrastruktuur
on hooldatud ja
uuendatud 1 15 10 15 10 15 x x x x x 65 RMK
matkarada ja lõkkekoht
on varustatud
väikevormidega 2 10 10 10 10 x x x x x 40 RMK

2.5.2.
infrastruktuuride
hooldamine ja
uuendamine
toetavate
infrastruktuuride
hooldamine ja
uuendamine (laudteed,
DC, istepingid jne)
hooldatud ja
RMK/
uuendatud
Tsiistre
infrastruktuur 2 10 10 10 10 10 x x x x x 50 külaselts
KOOSTÖÖ
2.1.
2.5.1.
2.1.
kõik
2.1.
2.2.5.
parkimise
korraldamine
(parkimistasku)
teavitamine
ehituskeeluvööndist
ja kalda
piiranguvööndist
mootor- ja
maastikusõidukiteg
a kaitsealal
liikumise
põhimõtete
tutvustamine
üldiste
ehituspõhimõtete
tutvustamine
metsaomanike
infopäevad
sõidukid on pargitud
parkimise korraldamine: tee serva, Kisejärve
parkimistasku koos
piirdeaia, prügikasti ja
DC-ga
piiranguvööndit ei
kujundata ümber;
hooldatud parkla ja DC 1 40 40 x x x x x x x 80 RMK
kalda piranguvööndi
kitsenduste
tutvustamine KOV
kodulehel,
vastavasisuline artikkel
ajalehes (kord aastas)
kord aastas artikkel
kohalikus ajalehes, info
KOV koduleheküljel
üldiste
ehituspõhimõtete
tutvustamine KOV
kodulehel, valla lehes,
maakonna lehes
õppepäevad:
metsakahustused,
säästva metsanduse
põhimõtted, toetused
jms
posentsiaalsed
arendajad ja
maaomanikud on
teadlikud kalda
piiranguvööndi
kehtivatest nõuetest 1 0 KA
loodusväärtusi säilitav
mootor- ja
maastikuõidukitega
liikumine kaitsealal 1 0 KA
potentsiaalsed ja
praegused
maaomanikud on
teadlikud üldistest
ehituspõhimõtetest ja
traditisioonidest 1 0 KA
haritud ja säästvat
metsandust
harrastavad
metsaomanikud;
metsamassiivide
püsimine 2 0 KA

2.2.
2.2.8.
2.1.
2.4.
kõik
info jagamine
koprakahjustustest
teatamise korra
kohta
pärandkultuuri
tutvustamine,
sellest teavitamine
koostöö kohalike
elanikega
koprakahjustustest
teatamise korra selgitus
(mida ja kellele tuleb
mis vormis esitada)
vastav info valla
kodulehel
koostöö võimaluste
selgitamine,
looduskaitse
eesmärkide
tutvustamine
info
Koprakahjustustest
jõuab
keskkonnaametisse ja
probleemiga
tegeletakse 1 0 KA
kaardistatud ja
väärtustatud
pärandkultuur 3 0 RMK
kohalike elanike
negatiivne suhtumine
looduskaitsesse on
muutunud 1 0 KA
UURINGUD
kõik
2.2.1.
2.2.2.
2.2.3.
2.2.4.
2.2.5.
2.2.6.
2.3.1.
2.3.2.
koostöö
tihendamine KKI-ga järelvalve tihendamine toimiv järelvalve 1 0 KA
järvede süsteemi
uuringud, sh
täielik info kaitseala
veetaseme järvede limnoloogilised järvede kohta; hinnang
muutused ja järvi uuringud, järvi veetaseme muutuste
ühendavate ühendavate kraavide tagajärgedele
kraavide inventuur inventuur
Pahijärvedes 1 100 100 KA
metsaelupaikade
inventuur (ulatus,
kvaliteet)
sooelupaikade
inventuur (ulatus,
kooslus, kvaliteet)
sammalde,
samblike, seente
inventuur
soontaimede
inventuur
metsa elupaikade
täpsustav inventuur
soo elupaikade
inventuur
olemasoleva info
koondamine ja
inventuuri teostamine
andmete koondamine,
inventuuri teostamine
adekvaatne info metsa
elupaikade ulatuse ja
kvaliteedi kohta 1 25 25 KA
adekvaatne info soo
elupaikade ulatuse ja
kvaliteedi kohta 2 40 40 KA
on olemas info
kaitseala sammalde,
samblike ja seente
kohta 3 20 20 KA
on olemas ülevaade
kaitseala
soontaimedest 2 30 30 KA

UURINGUD
2.3.2.
vahelduvaõielise
vesikuuse seire liigi seisundiseire
kaitsealuste info koondamine,
2.3.3. putukate inventuur inventuuri teostamine
katsepüükide
2.3.4. jõevähi katsepüügid läbiviimine Kisejärves
kaitseala kalastiku katsepüükide
2.3.5. ülevaade
läbiviimine järvedes
kaitsealuste
kahepaiksete ja
2.3.6. roomajate seire inventuur
kaitseala linnustiku linnustiku alapõhine
2.3.7. uuring
inventuur
imetajate
kaitsealuste kaitsealapõhine
imetajate inventuur inventuur ja arvukuse
2.3.8. kaitsealal
hindamine
teave, kas kaitsealal
esineb liiki või mitte
(pikas perspektiivis) 2 0 KA
info kaitseala putukate
kohta 3 30 30 60 KA
teave, kas kaitsealal
esineb liiki või mitte 3 x 0 KA
ülevaade kaitseala
kalastikust järveti 2 x 0 KA
ülevaade
kahepaiksetest ja
roomajatest 3 20 20 KA
kaasaegne
ornitoloogiline teave 2 20 20 KA
teave imetajatest ja
nende arvukusest 3 5 5 10 KA
MUU
2.1.
2.4.
kõik
2.5.
KOKKU
pärandkultuuri ja
selle objektide
kaardistamine,
talletamine
kaitse-eeskirjaga
sätestatud
tingimuste
seadmine
teabematerjali
uuendamine
pärandkultuuri objektide kaardistatud ja
kaardistamine ja suulise talletatud
pärandi talletamine pärandkultuur 3 0 RMK
vajalike tingimuste
seadmine väärtuste säilitamine 1 0 KA
infostendide
uuendamine, voldiku
uuendamine, trükkimine kaasaegne infomaterjal 2 20 20 40 KA
75 355 75 80 65 0 0 0 0 0 650

Kasutatud allikad
Arold, I. 2005. Eesti maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eesti järved. 1968. Toim. A. Mäemets. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja
Botaanika Instituut. Valgus, Tallinn.
Eesti märgalade inventeerimine 1997. 1999. Projekti “Eesti märgalade kaitse ja
majandamise strateegia” aruanne. Toim. J. Paal, E. Leibak, L. Lutsar. Tartu.
Karukäpp, R. 1998. Kisejärve liustikuline (glatsiaalne) vallistik. Ürglooduse objekt. EELIS.
Kättesaadav: http://loodus.keskkonn ainfo.ee/w5/index .php?
option=loadarticle&task=view&contid=104031
1166&obj=yrg /10.11.2008/
Koiva alamvesikonna veemajanduskava teine etapp 2003. OÜ Saaretu. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/v es i konnad/static/files/132.ko i va_tein e_ etapp.pdf /29.12.08/
Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava
2009-2018. Eestimaa Looduse Fond, Tartu.
Kättesaadav: http://www. elfond.ee/uudised/a rticle _i d-751 /10.11.2008/
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.
Niilo, L. 2006 a. Läbi vaikuse riigi: rännumõtisklus Eesti kagu-, Läti kirde- ja Vene
läänenurgast. Auratrükk, Tallinn, lk 70-71.
Niilo, L. 2006 b. Ühe kauge maaparanduse lugu. Rmt: Lugu maaparandusest 1949-1992. K.
Alekand (toim.). Eesti Maaparandajate Selts. Vali Press Trükikoda. Tartu. Lk 179-180.
Niilo, L., Kivistik, M. 2005. Kisejärve maastikukaitseala. Voldik. OÜ Dada AD.
Võrumaa 1926. Eesti II. Võrumaa koguteos. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu.
Võru maakonna teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused. 2005. Kättesaadav: http://www.werro.e e/mv/mk_pl an/teema. php
/30.10.2008/
Käsikirj ad
Hurt, M. 2007. Võrumaa veekogude vähiasurkondade seisund 2007. aasta uurimistulemuste
põhjal. Võru. Käsikiri Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võrumaa
kontoris.
Hurt, M. 2005. Jõevähi uuringud Võrumaa veekogudes 2004. a. Võru. Käsikiri
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võrumaa kontoris.
Hurt, M. 2004. Kutseline ja piiratud kalapüük Võrumaal 2003. aastal.
Keskkonnaministeerium, Võrumaa keskkonnateenistus. Võru. Käsikiri Keskkonnaameti
Põlva-Valga-Võru regiooni Võrumaa kontoris.
Masing, M. 2004. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Võrumaa keskkonnateenistus, MTÜ
Sicista Arenduskeskus. Tartu. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võrumaa
kontoris.
Misso järvede (Pullijärv, Pabra järv, Misso Saarjärv) kalastik, järvede kalamajanduslik
hinnang. 2004. Krause, T., Palm, A. (koost.) Keskkonnaministeeriumi Võrumaa
keskkonnateenistuse töövõtuleping V0-44-11.14-2003/463. EPMÜ ZBI, Võrtsjärve
Limnoloogiajaam. Tartu. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võrumaa
kontoris.
Ott, I. 2008. Võrumaa 4 järve inventuur 2008. a. Osa lepingulisest tööst: Hino, Kirikumäe ja
Kisejärve maasikukaitseala ja Hino hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2009-2019. Eesti
Maaülikool põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu. Käsikiri Eesti
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis ja Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru
regiooni Võrumaa kontoris.
35

Andmeb aasid
Maa-amet: asustusüksus (seisuga 01.01.2008), mullastik (seisuga 2005), maaüksused.
Kättesaadav: www. x gis . maaam et. e e /30.10.2008/
Keskkonnaregister. Kättesaadav: http://re gist er.kes kkonnain fo.ee/en v re g/ma in /30.10.2008/
EELIS. Kättesaadav: http:// eelis.ic.envir.ee/w5/ /30.10.2008/
Kalanduse infosüsteem
RMK metsakorraldus 2002.
Metsaregister (Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse andmebaas, seisuga oktoober 2008)
Corine 2000
Natura andmebaas (LKK Põlva-valga-Võru regioonist)
Võrumaa jahistatistika 2007-2008
Esikaane foto autor: Allan Kahar
36

Lisad
37

Ta bel 8 . K i sejä rv e maas ti ku kai ts ea la vä ärtused ja kai ts e- ees mä rgi d
Väärtused
Kaitse-eesmärgid
lähemad
2.1. Maastikud Maastiku mitmekesisus (järved,
metsad, avatud maastik) on säilinud.
Metsade pindala pole vähenenud
röövraiete arvel.
2.2. Elupaigad
2.2.1. Liiva-alade Kisejärv on säilinud elupaigana
vähetoitelised järved vähemalt 2008. aasta seisundis.
(3110)
Teised järved on säilinud elupaigana
ja nende seisundi kohta on olemas
2.2.2. Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140)
2.2.3. Huumusetoitelised
järved ja järvikud (3160)
2.2.4. Kisejärve
maastikukaitseala
määratlemata
elupaigatüübiga järved
2.1.4. Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
kaasaegne info.
Palojärv on säilinud elupaigana, järve
seisundi kohta on olemas kaasaegne
info.
Järved on säilinud elupaigana,
järvede seisundi kohta on olemas
kaasaegne info.
Järved on säilinud elupaigana,
järvede seisundi kohta on olemas
kaasaegne info.
Poollooduslikud kooslused on
säilinud vähemalt 2008. aasta mahus,
niidetava koosluse pindala on
suurenenud hetkel võsastunud ja
kasutusest väljas oleva maa arvelt.
Kirikumägi ei ole võsastunud.
2.2.5. Metsad Metsa elupaigatüübid on täiendavalt
inventeeritud, metsa elupaigatüüpide
soodne areng on tagatud.
2.2.6. Sood Soo elupaigatüübid on määratud ja
nende soodne seisund on tagatud.
2.3. Liigid
2.3.1. Samblad,
samblikud, seened
Info kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide ja nende
kasvukohtade esinemise või
puudumise kohta.
2.3.2. Soontaimed Teadaolevate kaitsealuste liikide ja
nende kasvukohtade säilitamine,
soodsa seisundi tagamine. Täiendava
info kogumine kaitsealuste ja
haruldaste või ohustatud liikide ja
nende kasvukohtade esinemise kohta.
kaugemad
Loodusmaastik on säilinud.
Järved elupaigana on säilinud,
järvede hea ökoloogiline
seisund säilib.
Järv elupaigana on säilinud.
Järved elupaigana on säilinud.
Järved elupaigana on säilinud.
Kirikumäe maastikukaitseala
piiranguvööndis olevad
poollooduslikud kooslused on
taastatud 3,4 ha ulatuses
Kirikumäe ja Savimäe
maaüksustel, säilinud on vaade
Kirikumäe järvele.
Metsaelupaikade soodne
seisund on säilinud, vanade
loodusmetsade looduslikkus on
suurenenud.
Soo elupaigatüüpide soodne
seisund on säilinud.
Leitud kaitsealuste ja haruldaste
või ohustatud liikide esinemise
korral nende kasvukohtade
soodsa seisundi tagamine.
Leitud ja teadaolevate
kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide ning nende
kasvukohtade soodsa seisundi
tagamine.
38

Väärtused
Kaitse-eesmärgid
lähemad
2.3.3. Putukad Info kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide ja nende elupaikade
esinemise või puudumise kohta.
2.3.4. Jõevähk Jõevähi senise arvukuse (keskmine
asurkond) säilitamine.
2.3.5. Kalad Info kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide ning olemasolevate
liikide esinemise või puudumise
kohta. Olemasolevate kalavarude
säästlik kasutamine.
2.3.6. Kahepaiksed ja
roomajad
Info kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide ning olemasolevate
liikide esinemise või puudumise
kohta.
2.3.7. Linnud Olemas on kaasaegne (värske) info
kaitseala linnustiku kohta,
määratletud on ohustatud liigid ja
nende elupaigad (järvekauri
toitumisala, kalakotkas).
2.3.8. Imetajad Olemas on kaasaegne (värske) info
kaitseala kaitsealuste imetajate kohta,
säilinud on nahkhiirte elu- ja
varjepaigad.
2.4. Üksikobjektid Maastiku üksikobjektid ja seotud
legendid on säilinud, objektid
tähistatud, pärimus üles tähendatud.
2.5. Turismi-, loodusõppe
ning teadusväärtused
2.5.1. Rekreatiivsed
väärtused
2.5.2. Loodusõppe- ja
teadusväärtused
Kaitseala rekreatiivsed väärtused on
säilinud, väärtuste kasutamine ei
halvenda loodusväärtuste seisundit.
Loodusõppe- ja teadusväärtused on
säilinud. Matkarada on heas korras,
on olemas asjakohane teabematerjal
(voldik, viidad, infotahvlid).
kaugemad
Leitud kaitsealuste ja haruldaste
või ohustatud liikide elupaiga
soodsa seisundi tagamine.
Jõevähi elupaiga soodsa
seisundi tagamine.
Leitud kaitsealuste ja haruldaste
või ohustatud liikide elupaiga
soodsa seisundi tagamine.
Kalavarude säästev kasutamine
(kalastuskaartide optimaalne
arv).
Leitud kaitsealuste ja haruldaste
või ohustatud liikide elupaiga
soodsa seisundi tagamine.
Kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide elupaiga
soodsa seisundi tagamine,
kaitsealal on kalakotka elupaik.
Kaitsealuste ja haruldaste või
ohustatud liikide elupaiga
soodsa seisundi tagamine.
Maastiku üksikobjektid on
lisaks kohalikule kogukonnale
oluliseks väärtuseks turistile.
Kaitseala rekreatiivsed
väärtused on säilinud, väärtuste
kasutamine ei halvenda
loodusväärtuste seisundit.
Säilinud on väärtuslik
looduskeskkond säästva
loodusturismi ja
keskkonnahariduse tarbeks.
39

Ta bel 9 . K i sejä rv e maas ti ku kai ts ea la vä ärtused, mõ juteg uri d n i n g
pla neeri tava d teg evus ed
Väärtused Mõjutegurid Vajalikud tegevused
2.1. Maastikud Avamaastike võsastumine,
maastikupildi lihtsustumine
Avamaastike avatuna hoidmine:
hooldamine, võsa raiumine
Maastiku hooldussoovituste
koostamine
Senise maastiku väärtustamatus Pärandkultuuri ja selle objektide
kaardistamine, talletamine
Kaitseväärtustega üksikobjektide
korrastamine ja tähistamine
Kruntimine ja
suvilate/uuselamute teke;
sobimatud uusehitised ja vanade
hoonete laiendused
Üldiste ehituspõhimõtete
tutvustamine – info valla
kodulehele, valla ajaleht, artikkel
Järelevalve (KKI, KOV)
Röövraie
Järelevalve
Turism
Järelevalve
Maastiku muutmine
liiklusvahenditega (valesti
parkimine, väljaspool teid
sõitmine, ATV)
Parkimise reguleerimine
(parkimistasku)
Aastas artikkel kohalikus ajalehes
ATV ja mootorsaanidega
liiklemisest looduses
Järelevalve (KKI, KOV)
2.2. Elupaigad
2.2.1. liiva-alade Eutrofeerumine, reostus Järelevalve
vähetoitelised järved
3110
Veetaseme muutused (eriti
alanemine!) Pahijärvedes
Kisejärve ja Pahijärvede kraavide
inventuur (hinnang veetaseme
muutuste mõjule Pahijärvede
kooslustele)
Vananenud info järvede seisundi Teiste vähetoiteliste järvede
ja elustiku kohta (v.a Kisejärv)
Muutused kalda piiranguvööndis
(ehitamine, ehitustegevus kalda
piiranguvööndis)
Ujuvrajatised (ujuvsaunad, sillad
jne)
Veekogude ja kallaste
risustamine paadivrakkidega
Kobraste tegevus (kahjustused),
maaomanike teadmatus
koprakahjustuste teatamise korra
kohta
limnoloogilised uuringud
Teavitus ehituskeeluvööndist ja
kalda piiranguvööndist (info valla
kodulehel, artikkel ajalehes)
Valitsejapoolsete tingimuste
seadmine
Järelevalve (KKI)
Järelevalve (KKI)
Järelevalve (KKI)
Kobraste küttimine, arvukuse
piiramine kahjustuste vältimiseks
Info jagamine koprakahjustustest
teatamise korra kohta
40

2.2.2. Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised järved
3140
2.2.3. Looduslikud
huumustoitelised
järved ja järvikud
3160
2.2.4. Kaitseala
teised seni
määratlemata
elupaigatüübiga
järved
2.2.5. Metsad -
vanad loodusmetsad
(*9010),
rohunditerikkad
kuusikud (9050),
siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0)
Röövpüük
Muutused kalda piiranguvööndis
(väljaspool kaitseala ehitamine)
Vananenud info järve seisundi ja
elustiku kohta
Koprad, kahjustused kaldal (tee
üleujutamine), maaomanike
teadmatus koprakahjustuste
teatamise korra kohta
Kuura jõe kinnikasvamine
Röövpüük
Vananenud info järvede seisundi
ja elustiku kohta
Veekogude ja kallaste
risustamine paadivrakkidega
Röövpüük
Koprad (Kõrbjärv), maaomanike
teadmatus koprakahjustuste
teatamise korra kohta
Puudub info järvede seisundi ja
elustiku kohta
Valesti määratletud, valedes
piirides või määratlemata
elupaigatüüp
Valed raievõtted, mis võivad
kahjustada elupaikade ja
kaitsealuste liikide soodsat
seisundit
Metsatulekahjud, mis on alguse
saanud ettevalmistamata
lõkkekohtadest
Kraavide puhastamine
Järelevalve (KKI)
Teavitus ehituskeeluvööndist ja
kalda piiranguvööndist (info valla
kodulehel, artikkel ajalehes)
Valitsejapoolsete tingimuste
seadmine
Järelevalve (KKI)
Limnoloogilised uuringud
Kobraste küttimine, arvukuse
piiramine kahjustuste vältimiseks
Info jagamine koprakahjustustest
teatamise korra kohta
Kuura jõe puhastamine
Järelevalve (KKI)
Limnoloogilised uuringud
Teavitus kalda piiranguvööndist
Järelevalve
Järelevalve
Kobraste küttimine, arvukuse
piiramine kahjustuste vältimiseks
Info jagamine koprakahjustustest
teatamise korra kohta
Järvede limnoloogilised uuringud
Elupaiga piire ja kvaliteeti
täpsustava inventuuri tellimine ning
vajadusel kaitse-eeskirja muutmine
Kaitsealapõhine
metsamajandamiskava
Metsaomanike infopäevad
Järelevalve
Järelevalve (metsaomanikud, KKI)
2.2.6. Sood Kuivendamine Loodusliku (soodsa) seisundi
säilitamine
Tulekahjud
Järelevalve
Täpsustamata elupaigatüüp Elupaiga piire ja kvaliteeti
(lagedad alad Selsisoos on täpsustava inventuuri tellimine ning
määratletud siirdesoo- ja vajadusel kaitse-eeskirja muutmine
rabametsana)
Turism
Järelevalve
41

2.3. Liigid
2.3.1. Samblad,
samblikud, seened
Andmete nappus ja info
koondamatus
Olemasoleva info koondamine
Alapõhised inventuurid
Elutingimuste muutused Kaitsemeetmed vastavalt tellitud
inventuurile
2.3.2. Soontaimed Andmete lünklikus Alapõhine inventuur
Elutingimuste muutumine (sh
järve toitelisus, veetase)
Alapõhine inventuur
Vahelduvaõielise vesikuuse seire
Kaitsemeetmete rakendamine
vastavalt tellitud taimestiku
inventuurile
Reostumine (järve toitelisuse Vahelduvaõielise vesikuuse seire
tõus)
Kalda piiranguvööndi muutmine
(süvendamine, puhastamine)
Noppimine (vesiroosid,
käpalised)
Teavitus ehituskeeluvööndist ja
kalda piiranguvööndist (info valla
kodulehel, artikkel ajalehes)
Valitsejapoolsete tingimuste
seadmine
Järelevalve (KKI)
Infotahvlid
Metssea lisasöötmise ja arvukuse
Suurenenud metssea arvukus
suunamine läbi jahinduskava
2.3.3. Putukad Vähene teave ja info
Olemasoleva info koondamine
koondamatus
Alapõhised inventuurid
2.3.4. Jõevähk Elutingimuste muutused Katsepüükide jätkamine, asurkonna
Ebasoodsad looduslikud tegurid perioodiline seire
Haiguste levimine
Röövpüük
Järelevalve
2.3.5. Kalad Röövpüük Järelevalve (KKI)
Ebasoodsad looduslikud tegurid Järvepõhised katsepüügid
2.3.6. Kahepaiksed Andmete puudumine
Uurimine
ja roomajad
2.3.7. Linnud Andmete puudumine ja Linnustiku alapõhine inventuur
aegumine, vähene uuritus
Elupaigamuutused
Pesitsusaegne häirimine (kotkas) Järelevalve (KKI)
2.3.8. Imetajad Andmete puudumine teiste Alapõhine inventuur
kaitsealuste imetajate kohta ja
vähene uuritus
Nahkhiirte elupaigamuutused Varjepaikade säilitamine
nahkhiirtele
Teave võimalikest nahkhiirte
elupaikadest ja tingimustest –
artikkel ajalehes
Koprakahjustused, maaomanike
teadmatus koprakahjustuste
Kobraste küttimine, arvukuse
piiramine kahjustuste vältimiseks
42

2.4. Maastiku
üksikobjektid
2.5. Turismi-,
loodusõppe ning
teadusväärtused
2.5.1. Rekreatiivsed
väärtused
2.5.2. Loodusõppe- ja
teadusväärtused
teatamise korra kohta
Maastiku üksikobjektide vähene
teadvustamine (turistide poolt)
Avamaastike võsastumine,
maastikupildi lihtsustumine
Vähene teadvustamine
Avamaastike võsastumine,
vaadete kadumine
Kallasraja sulgemine
Negatiivne hoiak looduskaitse
suhtes
Parkimisvõimaluse puudumine,
vähene infrastruktuur
Vähene teadvustamine (turistide
poolt)
Parkimisvõimaluse puudumine,
vähene infrastruktuur
Kallasraja sulgemine
Negatiivne hoiak looduskaitse
suhtes
(Suurenev) külastuskoormus
Info jagamine koprakahjustustest
teatamise korra kohta
Avamaastike avatuna hoidmine:
hooldamine, võsa raiumine
Pärandkultuuri ja selle objektide
kaardistamine, talletamine
Maastike avatuna hoidmine:
hooldamine, võsa raiumine
Teabematerjali (voldiku) uuendamine
ja trükkimine, infostendide
uuendamine
Avamaastike avatuna hoidmine:
hooldamine, võsa raiumine
Koostöö arendamine kohalikega
Järelevalve
Koostöö arendamine kohalikega
Parkimisvõimaluse (tasku) loomine
koos vajaliku infrastruktuuriga (sh
prügikast, DC)
Teabematerjali uuendamine
(infostendid, voldik)
Infrastruktuuri (rajatiste) hooldamine
ja uuendamine
Järelevalve (KKI)
Parkimisvõimaluse (tasku) loomine
koos vajaliku infrastruktuuriga (sh
prügikast, DC)
Järelevalve
Koostöö arendamine kohalikega
Infrastruktuuri (rajatiste) hooldamine
ja uuendamine
Järelevalve (KKI)
43

Ki sejärve maas t i ku kai ts eal a kai ts e-ees ki ri
Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a määrusega nr 105 (RT I 2005, 30, 222),
jõustunud 30.05.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kisejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kisejärve maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on järvederikka
maastiku, väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade – liiva-alade vähetoitelised järved
(3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) – kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 103
hõlmab kaitseala Kisejärve loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Misso vallas Käbli, Savioja, Kärinä, Pulli, Missokülä ja
Põnni külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 4 .
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
45

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud Selsisoo väikeses sihtkaitsevööndis, kus liikumine on keelatud § 8
lõikes 2 sätestatud ajal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 8 lõike 2 kohaselt Selsisoo väikeses
sihtkaitsevööndis 15. märtsist 30. septembrini.
(4) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük, välja arvatud Selsisoo väikeses sihtkaitsevööndis
15. märtsist 30. septembrini.
(5) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal.
(6) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja mootorita ujuvvahendiga sõitmine
kaitseala vetel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, veemootorsõidukiga sõitmine kaitseala vetel ja
maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud
tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitsealal ei või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab
kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse
46

mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse
korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja
kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitstava loodusobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral
tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Pahijärve sihtkaitsevöönd;
2) Sõdaaluse sihtkaitsevöönd;
3) Selsisoo väike sihtkaitsevöönd;
4) Selsisoo suur sihtkaitsevöönd.
§ 8. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud § 9 punktis 2 sätestatud tegevus.
(2) Selsisoo väikeses sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist
30. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud
tegevustes ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) tee rajamine, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal
47

paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) Pahijärve, Sõdaaluse ja Selsisoo suures sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -
tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) Pahijärve, Sõdaaluse ja Selsisoo suures sihtkaitsevööndis koosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Selsisoo väikese sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine
üksnes loodusliku protsessina.
(2) Pahijärve, Sõdaaluse ja Selsisoo suure sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(3) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu
säilitamine.
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Kaitsealal on Kisejärve piiranguvöönd.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
(2) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine,
arvestades § 5 punktides 5–8 sätestatut.
(3) Piiranguvööndis on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine liinirajatiste
hooldamiseks vajalike tööde ja maatulundusmaal metsa- ning põllumajandustööde korral.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja enne käesoleva määruse kehtestamist
väljaantud kaevandamisloaga lubatud tingimustel;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uue maaparandussüsteemi rajamine;
7) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
48

§ 14. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine.
§ 15. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel
väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine.
§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
1
EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Kaitseala on moodustatud Võru RSN Täitevkomitee 16. märtsi 1983. a otsusega nr 89
«Järvekaitsealade moodustamine» kaitse alla võetud Kisejärve järvekaitseala baasil.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti
põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. aastal
koostatud Misso metskonna puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni
2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (ww w. maaam et. e e).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
49

T ab el 10. Kisejärve ma astikuk aitsealal asu vad maaü k su sed
Küla Katastriüksuse number Katastriüksuse nimi
Kärinä 46801:001:0108 Järve
Kärinä 46801:001:0109 Lauda
Kärinä 46801:001:0912 Ristimäe
Põnni 46801:001:0471 Tiigi
Kärinä 46801:001:0472 Tiigi
Põnni 46801:001:0801 Viienõlva
Põnni 48601:001:0482 Siksali
Põnni 46801:001:0483 Siksali
Põnni 46801:001:0484 Siksali
Kärinä 46801:001:0032 Niilo
Põnni 46801:001:0550 Mõtsa
Pulli 46801:003:1200 Põdrametsa
Savioja 46801:001:0159 Aivari (2008)
Savioja 46801:001:0077 Kirja
Käbli 46801:001:0079 Kotka
Kärinä 46801:003:1861 T-25177 Tsiistre-Misso-Rammuka
Kärinä 48001:003:1862 T-25177 Tsiistre-Misso-Rammuka
Käbli 46801:001:0620 Misso metskond
Savioja 46801:001:0630 Misso metskond
Põnni 46801:003:0530 Misso metskond
Pulli 46801:003:0540 Misso metskond
50