Mullaharimine tüükülviks (1.osa). - Eesti Maaviljeluse Instituut

VõimsustarveÜheks tähtsaks näitsuuruseks kultivaatori valikul on vajalik võimsus. Kuivõrd kultivaatoridtöötavad erinevatel kiirustel (vastavalt tootjate soovitustele), siis paremaks võrdluseks arvutativõimsustarve hektari kohta (vt. joonised 1…3). Seejuures ei tohi mõõtmistulemusi vastandada,pööramata tähelepanu töösügavusele.Mõlemad kaherealised kultivaatorid (firmadelt Frost ja Pöttinger) töötasid teraviljatüüstikuesmaharimisel suurima töösügavusega, nõudes ka suurimat veovõimsust (vastavalt 25,7 ja20,6 kW/ha). Jõudluse (tootlikkuse) osas (ilma ajakadudeta pööretel) saavutas kultivaatorTGFA 2,8 ha/h, Synkro aga 3,5 ha/h.Firma Pöttingeri kultivaatori väiksem võimsustarve on oletatavasti tingitud väiksemast töösügavusest.Väikseim võimsustarve (12,8 kW/ha) selles rühmas oli kultivaatoril Smaragd ja sedaoma väiksema töösügavuse tõttu (teoreetiline tootlikkus 3,2 ha/h). Kultivaator Galaxis,töötades sügavamalt ja kiiremini (tootlikkus 3,4 ha/h), nõudis võimsust 2,5 kW/ha võrra rohkem.Kaherealiste kultivaatorite keskmisena, nii töösügavuse kui ka veovõimsuse poolest, onkultivaator Delta oma võimsustarbega 17,5 kW/ha ja tootlikkusega 3,6 ha/h.Kolmerealised kultivaatorid näitasid suhteliselt ühesugust veovõimsustarvet: Triomix vajas16,5 Terrano 12,9 ja Thorit 17,6 kW/ha. Väike erinevus tuleneb kõigepealt töösügavusest,peale selle on Triomixil ja Terranol 10 käppa, Thoritil aga 12. Tootlikkus (ilma lisaaegadeta)oli Thoritil ja Triomixil ligikaudu 3,4 ha/h. Suurim teoreetiline tootlikkus katsetustel oliTerranol - 4,2 ha/h.Poolrippes töötavad põimkultivaatorid näitasid huvitavat pilti: Fire Bird vajas veovõimsust13,3 kW/ha, Vario aga ainult 10 kW/ha. Mõlemad need olid seadistatud töötama äärmiseltmadalalt – töösügavusega 2…4 cm. Seejuures oli töökiirus väike ning tootlikkus 2,7 (FireBird) ja 2,8 ha/h (Vario). Kultivaator Fire Bird võimaldanuks ka suuremat töökiirust ja tootlikkust.Centaur töötas suuremal töökiirusel, saavutades tootlikkuseks 3,7 ha/h. Veovõimsuse osasmõjutas suurema töökiiruse kõrval seda ka kogumass 5560 kg. Lisaraskus 1100 kg traktori jakultivaatori vahel parendab küll traktori haardevõimet, ent koos kahe teineteise järel paiknevaterandaaliketastega kultivaatori tagaosas suurendab ka veojõutarvet. Veovõimsus oli ligikaudu15,9 kW/ha.KOKKUVÕTEPingelisele küsimusele tüükülvimoodusele sobiva universaalse mullaharimisriista osas vastusesaamiseks korraldas Saksamaa Põllumajandusseltsi katsekoda üheksalt firmalt pärineva 11käppkultivaatori võrdluskatsetused.Teraviljatüüstiku esmaharimiseks soovitavad mõned tootjad võimalikult väikest töösügavust,mispuhul säästetakse töötamiseks vajalikku energiat. Samal ajal arvavad teised tootjad, et eritikuivades mullaoludes tuleb töötada sügavamalt, mispuhul põhk segatakse mullaga paremini.Sõltumata käpatera tüübist hoiavad kahe- ja kolmerealised (s.o. kahes ja kolmes põikreaspaiknevate käppadega) kultivaatorid hästi töösügavust. Seejuures tekitavad tiibteradega käpadenamikul juhtudel haritud põllule vallitaolise pinnaprofiili, milles peegeldub tiibteranina allaulatus(töötamine sügavamalt).6