Mullaharimine tüükülviks (1.osa). - Eesti Maaviljeluse Instituut

Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)Põllumajandustehnika katselaborTeaduse 13, 75501, Saku, HarjumaaINFOLEHT NR. 97/2004Mullaharimine tüükülviks (1. osa)ÜKSTEIST KÄPPKULTIVAATORIT SAKSAMAAPÕLLUMAJANDUSSELTSIS KATSETUSTELAjakirja “Profi” 2003. aasta detsembrinumbrist tõlkinud A. ReintamIgas põllundusmajandis on käppkultivaator. Ja sageli on see universaalmasin, mida kasutataksenii tüüstiku esmaharimisel ja sügavamal kobestamisel kui ka külviks ettevalmistamisel.2003.a. suvel prooviti veelkord 11 kultivaatorit ja võeti vaatluse alla nende töö kvaliteet.Teraviljatüüstiku esmaharimise (1. osa) tulemusi selgitavad Roland Hörner ja Marco PützSaksamaa Põllumajandusseltsis Groβ-Umstadti katsekojast.Mullaharimiseks sobiva ja õige tööseadise üle on paljud põllumehed (talunikud) vaielnud jaseda mitte ainult kuivadel aastatel. Rahaliste väljaminekute minimeerimise ning mullakaitseja majandamisvahendite hästi toimuvate panuste optimeerimise lahendus peitub sageli mõistes“tüükülv”. Ent missugune mullaharimisriist sobib vastavale tüükülvimoodusele? Üksteisterinevat vastust sellele küsimusele saame üheksalt mullaharimismasinatootjalt nende esitusenaSaksamaa Põllumajandusseltsi (SPS) korraldatud katsetustel.Vastavalt ehitusele on katsetatavad kultivaatorid jaotatavad kolme rühma: kaherealised (tööseadisedkahes põikreas), kolmerealised ja põimkultivaatorid (vt. ka tabel).Katsetusnõuded ja kasutusoludKas töölaius 3 m sobib pindalale 150 ha?SPS katsetusnõuded kultivaatoritele olid selgelt fikseeritud: teraviljatüüstiku esmaharimiselpidi olema loodud optimaalne idanemiskeskkond varisteradele (varisenud teraviljaseemnetele)ja umbrohuseemnetele; edasisel harimiskorral pidi mullale antama hea kobe struktuur, mislooks hea eelduse järgnevaks talinisukülviks. Seejuures oli igal tootjal (firmal) võimalus näidataomaenese seisukoht mullaharimise osas.Katsetusmasina pidi tootja ise oma toodangust valima tingimusel, et see rahuldaks umbes150 ha suuruse põllundusmajandi vajadusi. Ette antud oli ainult töölaius 3 m. Iga tootja pidiise oma masina valiku ja seadistuse osas otsustama:• kui madalalt tuleb töötada,• kui kobe peab muld olema pärast harimist,• kuidas peab välja nägema mulla struktuur,• kui hästi peab põhk olema mulla sisse segatud.

Missugune tootjaseisukoht on õige Teie majandile ning Teie viljelusstrateegiale ja –tehnikale,seda peate loomulikult ise otsustama. SPS-i katsetustegevus annab seejuures otsustusabi.Et töö kvaliteeti hinnata, tuli oluliste tunnussuurustena mõlemal harimiskorral mõõta töösügavust,veovõimsustarvet, mulla tekkinud tihendatust ja sõmerdatust. Teisel harimiskorral tulihinnata ka põhu mulla sisse segatust.Katsetusolusid iseloomustas 2003. saagiaasta sademetevaene ilmastik. Seda näitas ka mullaniiskus4…10%. Katsetusmajandis Schleswig-Holsteini idaosas sadas aastakeskmisena 760mm. Kuni esimese harimiskorrani augusti keskel oli vihma sadanud vaid umbes 290 mm. Kunijärgneva (teise) harimiskorrani septembri keskel sadas vaevalt 40 mm juurde – s.o. äärmusoludmullaharimise jaoks, ent head selleks, et selgitada kultivaatorite töö kvaliteeti.TöösügavusTüüstiku esmaharimiseks olid enamik tootjaid oma kultivaatori seadnud madalalt (väikesetüüsügavusega) töötama ja seega mulda vähe liigutavalt. Sellega tahetakse ilmselt seemneidmitte mulla alla matta, vaid tagada nende võimalikult kiiret idanemist.2003.a. aasta kuivades oludes järgisid mõned tootjad aga nõuet, et esimesel mullaharimiseltuleb mõnevõrra sügavamalt töötada. Kuumenenud mulla hea sõmerdumise kõrval toimub siiska osa põhu (kõrretüü) mullaga segamine. Lähemalt räägib sellest järgmine teemalõik.Töösügavus ja mulla tihendamine tüüstiku harimiselKas madalalt või sügavalt – see on mulla tihendamise küsimus. Põllundusspetsialistid nõuavadtüüstikuharimisel tihendatud mullakihi tagamist ja põhu võimalikult ühtlasemat muldasegamist.Mõlemal juhul tagatakse optimaalne idanemiskeskkond nii varisteradele kui ka umbrohuseemnetele.Ent kui sügavalt peab töötama või võib töötada, vältimaks seemnete liiga sügavalesattumist?Kui tihe peaks olema masina taha jääv mullakiht ehk missugune on “õige” tihedus, seda ei saaüldjuhul öelda – liiga mitmetahuline on sõltuvus, täiesti teadmata on järgnevad ilmaolud. Põhimõtteliseltkehtivad seejuures kolmest alljärgnevast näitest selguvad sõltuvused.1. Väike töösügavus. Suuresaagilise põhu korral on kasutada suhteliselt vähe mulda. Tulemusekson kobe ja iga tööseadise järel mullast ja põhust koosnev hästi läbi segatud kattekiht.Selle kihi tihendamiseks peab kasutama hästi toimivat rulli. Liiga väikese töösügavuse puhultekib põhu põllu pealispinnale kuhjumise oht, kusjuures see osa põhku on mullaga ebaküllaldaseltsegatud.2. Keskmine töösügavus. Kui mullaharimisriist töötab näiteks 6 või 8 cm sügavamalt, siis onka rohkem segamiseks kasutatavat mulda. Sellest tulenevalt tekib ka suurema tihedusega(mahumassiga) kattekiht. Kui seda kihti veel tihendusrulliga (pakkeriga) üle rullida, siis tihenebtöödeldav kiht veel täiendavalt.3. Suur töösügavus tagab kattekihi suurema tiheduse (mahumassi), sest mullakoguse kohtatuleb vähem põhku. Suurema töösügavusega aga kaasneb vajadus kattekihti täiendavalt tihendada,sest see peab olema ühtlane kogu töödeldud ala ulatuses.2

Katsetatavate kultivaatorite lühiiseloomustusCentaur (Amazone)Firma poolt tüükultivaatoriks nimetatu on poolrippmasin, mille 14 käppa paiknevad neljaspõikreas. Kultivaatorikäppade ees paiknev rehvpakker tagab käppade vajaliku sügavusjooksu.Kultivaatori tagaosa toetub kiilrõngasrullile. Tüüstiku madalaks harimiseks on S-tüüpi vedrupiiotsale kinnitatud hanijalgtera haardelaiusega 11 cm, mis on kiiresti vahetatavad. Kahesteineteise järel liikuvas põikreas paiknevad 18-st kettast koosnevad patareid. Kummielementidevahendusel raamile ühekaupa kinnitatud ketaste ülesanne on tasandada mullapinda. Kiilrõngasrullijärele oli kinnitatud veel hariäke (piiäke).TGFA (Frost)Kaherealine lühikultivaator töötab neljast osast koosneva tiibteraga (üks terahoidik ehk -pöid,kaks külgtiiba, üks pööratav kesktera), kusjuures käpa säär kinnitub raamile survevedrupaketistkoosneva kivikaitseseadise kaudu. Kaheksa sfäärketast on ühekaupa riputatud reguleeritavaletalale. See tala on paigaldatud rulliraamile ning kruvivarva abil seadistatav. Töösügavusehoidmiseks ning mulla sõmerdamise ja järeltihendamise eesmärgil oli kultivaator varustatudkahejäljelise rulliga, millest üks oli toruvarb- ja teine lapikvarbtüüpi.Terrano (Horsch)Sellel kultivaatoril on 10 hanijalgkäppa, mis paiknevad kolmes põikreas ja on varustatud iselukustuvakiirvahetussüsteemiga. “Terra-Grip” tüüpi käppadel on vedrukivikaitse, mille suurrakendusjõud tagab käppade rahuliku liikumise mullas. Tihendusrulli (pakkeri) kanderaamilevedrustatult kinnitatud 8 sälkservketast tasandavad põllu pinna. Tihendusrullil on 15 rõngast,mis omavahel on ühendatud nelja vedruteraselemendiga. Töösügavust seadistatakse värviliseltmärgistatud lukustusseadisega.Galaxis (Kerner)Firma nimetab seda tähikkultivaatoriks, mille käpatera koosneb kolmest osast (terviklik tiibtera,juhthõlm ja kesktera). Tähelepanu äratav on selle hüdrauliline kivikaitse (vt. ka käesolevaajakirja 2003. aasta numbrit 5). Selle kultivaatori kolmele põikreale on jaotatud 6 vedrustatudtähikratast, mis tasandavad põllu pinda, segavad ja peenendavad mulda. Kõige taga liigub patenditudpurustusrull, mille rõngaste vahel paiknevad vedrustatud noad täiendavalt peenendavadmulda.Triomix (Köckerling)Kultivaator on mõeldud teraviljatüüstiku pealiskihi madalaks harimiseks. Seda teevad kolmelepõikreale jaotatud 10 hanijalgkäppa haardelaiusega 31 cm. Survevedrukaitsmega käpasäärjaotab üles suunduva mullavoo ning niisketes oludes väldib mullapankade tekke. Käppadejärel liikuva rulli raamile on kinnitatud 9 vedrustatud tasanduspiid. STS tüüpi tihendusrullil(pakkeril) on 17 profiilrõngast. Täiendavalt võib järele kinnitada veel eemaldatava hariäkke(piiäkke).Vario (Köckerling)Poolrippuvalt haagitud Vario on “täppiskultivaator”, mille 23 kobestuskäppa on jaotatud kaheksalepõikreale, kusjuures nende sääred on varustatud kumera lehtvedrukaitsmega. Töösügavustagatakse eesosas kahe tugirattaga ning tagaosas 23-st rõngast koosneva kahejäljeliserulliga. Selle kultivaatori omapäraks on töösügavuse hüdrauliline seadistus alates 7 cm. Põllu3

tasandamiseks on ette nähtud 6 vedrupiid, mis tüüstiku esmasel harimisel eemaldatakse ummistusohutõttu. Kõige taha võib kinnitada eemaldatava hariäkke (piiäkke).Delta (Kongskilde)Sellel kultivaatoril on kahes põikreas paiknevad käpad, mille tera koosneb viiestosast (terapöid, kaks külgtiiba, kesktera ja juhthõlm). Kivikaitsmena on käpasäärtel keerdvedrud.Rulliraamile on lehtvedrude vahendusel riputatud 8 sälkservketast, mille seadistus toimubkruvivarva abil. Raamile riputatud purustusrull koosneb kahest teineteise järel liikuvast ja teineteisesseulatuvast rullipatareist.Smaragd (Lemken)Kultivaator on kaherealine ning varustatud uudse veermikuga. Viieosaline käpatera (kakskülgtiiba, terapõld, kesktera ja juhthõlm) on sama tuntud kui rulli raamil paiknevad 8 sfäärketast.See kultivaator vajab 12-st rehvrattast koosnevat järelrulli, mis töötab ka poolrippmasinaveermikuna. Masina tagaossa võib paigaldada kas reaskülviku või hariäkke (piiäkke) nagu seeoli katsetustel.Thorit (Lemken)Kolmerealine kultivaator, millel on kokku 12 käppa. Vedrukivikaitse ja viieosaline käpateravastavad tehniliselt kaherealisele kultivaatorile Smaragd, ent tiibterad on haardelaiusega 28cm. Pinna tasandamiseks on sellel kultivaatoril 9 sfäärketast, mis kinnituvad tihendusrulli(pakkeri) raamile. Kõige taga liigub kahejäljeline rull, millest üks oli toru- ja teine lapikvarbtüüpi.Selle rulli ülesanne on tagada seatud töösügavus ning sõmerdada ja tihendada mulda.Synkro (Pöttinger)Vedrukivikaitsmega kaherealine kultivaator, mille käpatera koosneb keskterast ja terviklikustkülgtiibadest. Tasandamiseks on 8 sfäärketast kolmel põikreal, nende püstsihiline seadistaminetoimub avades ümber asetamisega. Kahe suhteliselt suure rootoriga rulli vahekaugus onmuudetav, rulli pinnale on keevitatud sõrmed (pulgad). Rullirootorid on varustatud kaitsekaarega,mis tagavad tööohutuse.Fire Bird (Rabe)Selle põimkultivaatori käppade ees paikneb 14 sfäärketast (vaheldumisi sälk- ja sileservaga)läbimõõduga 52 cm. 13 hanijalgkäppa töölaiusega 26 cm on jaotatud viiele põikreale. Käppadereguleeritav vedrukivikaitse tagab käpa püsiva liikumise mullas. Käppade järel on 8 lehtvedrudestjäljetasandusseadist, seejärel piiäke (hariäke) ja kõige lõpuks tihendusrull (pakker),mis koosneb suurele alusrootorile keevitatud 24-st terasrõngast.Kaherealiste kultivaatorite seas oli Smaragd kõige väiksemale töösügavusele seatud. Käpateranina töötas keskmiselt sügavusel 4 cm, külgtiivad aga sügavusel 3cm. Küllalt ühtlase 6-cm sügavusega töötas kultivaatori Galaxis tiibterakäpp (meenutab hanijalgtera, mille keskteraja külgtiivad on enamasti eraldi osad ning enamasti ulatub keskteranina külgtiibade lõikeservadestmõne sentimeetri võrra allapoole (tõlkija selgitus). Kultivaatoril Synkro (käppade seadistustäielikult käsihoovaga) oli kesktera töösügavus 12,5 cm ja külgtiibadel 8,5 cm (erinevuskõikus 4…5 cm). Kultivaatoril TGFA 300 SNDW olid vastavad töösügavused 11 ja 6 cm, kultivaatorilDelta aga 9 ja 6 cm (seega erinevus 3 cm, mis tähendab ühtlasemalt töödeldud kihipaksust).Arusaadavalt näitab see, et pööratava keskteraga (mõlemad otsad teravdatud) tiibterakäppadegakultivaatoritel (firmad Frost ja Pöttinger), tulenevalt külgtiibade asetuspõhimõt-4

test, tekib iga tööseadise taga vallitaoline vaoprofiil. Nagu näitavad neljas korduses tehtudmõõtmised, hoiavad kaherealised kultivaatorid hästi töösügavust.Kolmerealiste kultivaatorite seas on firma Lemkeni kultivaator Thorit analoogiline samafirma Smaragdiga. Selle kesktera pikk teranina töötas sügavusel 8 cm, samal ajal oli külgtiibadetöösügavus 6…7,5 cm. Tulenevalt 12-st tiibterakäpast paiknesid Thoriti järel tekkinudvallprofiilid tihedamalt kui Smaragdil. Täiesti tasase põllupinna tagasid kultivaatorid Triomixja Terrano, mille töösügavused olid vastavalt 7 ja 5 cm.Firmade Amazone, Köckerling ja Rabe poolrippuvate põimkultivaatorite tunnusjooneks onkäppade võnkuv liikumine. See tuleneb kivikaitseseadisest, mis ilma kivideta põlluosal võitihedamates mullakihtides tekitab käppterade võnkeliikumise mullas. Mida tihkem on muld,seda suurem on niisugune võnkeliikumine. Firma Rabe lahenduse kohaselt võivad kivikaitsevedrudpaikneda plokki ühendatuna. Väga kuivades mullaoludes oli tulemuseks külaltki ebaühtlaseltvalliline haritud kiht, mistõttu töösügavus hälbis 3 cm (firmad Amazone,Köckerling)kuni 5 cm (Rabe). Kultivaatoril Fire Bird oli töösügavus 2…7 cm, Centauril3,5…6,5 cm ja Variol 3…6 cm.Mulla tihendamine(kultivaatori järel)Teravilja varisterade ja umbrohuseemnete võimalikult kiiremaks idanemiseks on soovitatavkobestatud mulda tihendada. Ent tihendamine ei sõltu mitte üksnes tihendusrulli (pakkeri)toimest, vaid ka kultivaatori töösügavusest ja põhu mullaga segamise määrast (vt. ka teemalõik“Töösügavus ja mulla tihendamine tüüstiku harimisel”).Kaherealistel kultivaatoritel on töösügavus ja põhu osakaal harimiskihis väga mitmesugune.Nii põhjustab Smaragdi väike töösügavus ja sellega seonduv põhu suur osakaal suhteliseltväikese tihendatuse (mahumassi 0,88 g/cm 3 ). Keskmise sügavusega töötavatel kultivaatoriteloli mahumass 0,95 g/cm 3 (firma Kerner) ja 1,00 g/cm 3 (Kongskilde). Firma Frost kultivaatortöötas sügavusel 6…11 cm ning tagas mulla tihendatusena mahumassi 1,12 g/cm 3 . FirmaPöttinger kultivaator Synkro tagas mahumassi 0,89 g/cm 3 , kuigi töötas sügavusel 10 cm. Vajalikutihendatuse tagas tihendusrull (pakker), millele keevitatud sõrmed mulda segavad jauuesti kobestavad.Kolmerealised kultivaatorid näitasid samasuguseid tulemusi: madalalt töötav Terrano andismahumassi 0,89 g/cm 3 , Triomix aga keskmise sügavusega töötades 1,05 g/cm 3 , Thorit seevastu0,84 g/cm 3 (vaatamata töösügavusele vahemikus 6 ja 9 cm). Pigem on see seletatavkahejäljelise järelrulli kobestava toimega.Poolrippkultivaatorid saavad töötada raskete rullidega (oma konstruktsioonist tulenevalt),mis koos kultivaatori suurema massiga võimaldavad saada mulla suuremat tihendatust. Ent kasiin on täheldatav sõltuvus töösügavusest: madalalt töötavad Centaur ja Vario tagasid suhteliseltsuure tihendatuse – mahumassi vastavalt 0,99 ja 1,09 g/cm 3 . Sügavamalt töötav Fire Birdtagas mahumassi 1,13 g/cm 3 , mis oli suurim kogu katsetustel.5

VõimsustarveÜheks tähtsaks näitsuuruseks kultivaatori valikul on vajalik võimsus. Kuivõrd kultivaatoridtöötavad erinevatel kiirustel (vastavalt tootjate soovitustele), siis paremaks võrdluseks arvutativõimsustarve hektari kohta (vt. joonised 1…3). Seejuures ei tohi mõõtmistulemusi vastandada,pööramata tähelepanu töösügavusele.Mõlemad kaherealised kultivaatorid (firmadelt Frost ja Pöttinger) töötasid teraviljatüüstikuesmaharimisel suurima töösügavusega, nõudes ka suurimat veovõimsust (vastavalt 25,7 ja20,6 kW/ha). Jõudluse (tootlikkuse) osas (ilma ajakadudeta pööretel) saavutas kultivaatorTGFA 2,8 ha/h, Synkro aga 3,5 ha/h.Firma Pöttingeri kultivaatori väiksem võimsustarve on oletatavasti tingitud väiksemast töösügavusest.Väikseim võimsustarve (12,8 kW/ha) selles rühmas oli kultivaatoril Smaragd ja sedaoma väiksema töösügavuse tõttu (teoreetiline tootlikkus 3,2 ha/h). Kultivaator Galaxis,töötades sügavamalt ja kiiremini (tootlikkus 3,4 ha/h), nõudis võimsust 2,5 kW/ha võrra rohkem.Kaherealiste kultivaatorite keskmisena, nii töösügavuse kui ka veovõimsuse poolest, onkultivaator Delta oma võimsustarbega 17,5 kW/ha ja tootlikkusega 3,6 ha/h.Kolmerealised kultivaatorid näitasid suhteliselt ühesugust veovõimsustarvet: Triomix vajas16,5 Terrano 12,9 ja Thorit 17,6 kW/ha. Väike erinevus tuleneb kõigepealt töösügavusest,peale selle on Triomixil ja Terranol 10 käppa, Thoritil aga 12. Tootlikkus (ilma lisaaegadeta)oli Thoritil ja Triomixil ligikaudu 3,4 ha/h. Suurim teoreetiline tootlikkus katsetustel oliTerranol - 4,2 ha/h.Poolrippes töötavad põimkultivaatorid näitasid huvitavat pilti: Fire Bird vajas veovõimsust13,3 kW/ha, Vario aga ainult 10 kW/ha. Mõlemad need olid seadistatud töötama äärmiseltmadalalt – töösügavusega 2…4 cm. Seejuures oli töökiirus väike ning tootlikkus 2,7 (FireBird) ja 2,8 ha/h (Vario). Kultivaator Fire Bird võimaldanuks ka suuremat töökiirust ja tootlikkust.Centaur töötas suuremal töökiirusel, saavutades tootlikkuseks 3,7 ha/h. Veovõimsuse osasmõjutas suurema töökiiruse kõrval seda ka kogumass 5560 kg. Lisaraskus 1100 kg traktori jakultivaatori vahel parendab küll traktori haardevõimet, ent koos kahe teineteise järel paiknevaterandaaliketastega kultivaatori tagaosas suurendab ka veojõutarvet. Veovõimsus oli ligikaudu15,9 kW/ha.KOKKUVÕTEPingelisele küsimusele tüükülvimoodusele sobiva universaalse mullaharimisriista osas vastusesaamiseks korraldas Saksamaa Põllumajandusseltsi katsekoda üheksalt firmalt pärineva 11käppkultivaatori võrdluskatsetused.Teraviljatüüstiku esmaharimiseks soovitavad mõned tootjad võimalikult väikest töösügavust,mispuhul säästetakse töötamiseks vajalikku energiat. Samal ajal arvavad teised tootjad, et eritikuivades mullaoludes tuleb töötada sügavamalt, mispuhul põhk segatakse mullaga paremini.Sõltumata käpatera tüübist hoiavad kahe- ja kolmerealised (s.o. kahes ja kolmes põikreaspaiknevate käppadega) kultivaatorid hästi töösügavust. Seejuures tekitavad tiibteradega käpadenamikul juhtudel haritud põllule vallitaolise pinnaprofiili, milles peegeldub tiibteranina allaulatus(töötamine sügavamalt).6

Mitmerealiste poolrippkultivaatorite puhul on külge riputatud ka rasked rullid. Lisandub kakultivaatori raske massi osaline toetumine rullidele. Sellest tulenevalt on neil kultivaatoreilhea eeldus tagada töödeldava mullakihi suurt tihendatust, ja seda vaatamata suhteliselt väikeseletöösügavusele.Missugune kultivaator töötas teisel ja sügavamal harimiskorral samasuguste käppadega ningkes paigaldas teistsuguse teraga käpad, seda koos tulemustega veovõimsusest, töösügavusestja põhu mullasse segamisest saate lugeda edaspidi ilmuvast artiklist.KatsetusmeeskondKatsetusi, uurimusi ja mõõtmisi korraldas Saksamaa Põllumajandusseltsi Groβ-Umstadti katsekodakoostöös Kieli ülikooliga, Braunschweigi põllumajanduskutsekooliga ja Hohenheimiülikooliga.Joonis 1. Kaherealiste käppkultivaatorite võrdlus veovõimsustarbe (kW/ha), masina töötulemusenatekkiva mullakihi mahumassi (g/cm 3 ) ja töösügavuse (cm, siksakjoon tulpade all) järgi7

Joonis 2. Kolmerealiste käppkultivaatorite võrdlus veovõimsustarbe (kW/ha), masina töötulemusenatekkiva mullakihi mahumassi (g/cm 3 ) ja töösügavuse (cm, siksakjoon tulpade all)järgiJoonis 3. Mitmerealiste poolrippes haagitud põimkultivaatorite võrdlus veovõimsustarbe(kW/ha), masina töötulemusena tekkiva mullakihi mahumassi (g/cm 3 ) ja töösügavuse (cm,siksakjoon tulpade all) järgi8

Tehnilised andmed ja mõõtmistulemused (2003.a. katsetatud kultivaatorid töölaiusega 3 m)TootjaKultivaatori tüüpKäparidade:arvpikivahe, cmAmazone Frost Horsch Kerner Köckerling Kongskilde Lemken Pöttinger RabeCentaur3002480TGFA300SNDW270Ferrano3FX370GalaxisG 300 Ü280Triomix380Vario8erinevDelta HSF-300 Ü2100Smaragd9/300280Thorit Synkro FireBird300370275535…80Raami asetuskõrgus,cm75,5 74,0 74,0 82,0 81,0 82,0 79,0 79,0 78,5 86,0 63,0Käppade arv14 7 10 7 10 23 7 7 12 7 13Käpatera kuju tüüp hanijalg tiib hanijalg tiib hanijalg peitel tiib tiib tiib tiib hanijalgKäpa töölaius, cm 18 43 32 45 31 6 45 45 28 50 26Sfäärketaste:arvläbimõõt, cmTihendusrulli:tüüp1841841846654läbimõõt, cmkiilrõngas58toru+lapikvarb51/36õhkrehv52hammas60profiilrõngas53,5profiilrõngas53,3hammas56õhkrehv65toru+lapikvarb42/41okas27/21,5multipakker64,5Ühendusviis traktorigapoolripp ripp- ripp- ripp- ripp- poolripp ripp- poolripp ripp- ripp- poolrippÜldpikkus, m 10,20 3,57 3,50 3,01 4,15 9,58 3,86 6,29 4,38 2,80 8,12Teisalduslaius, m 3,00 3,03 3,00 2,99 3,02 3,03 3,00 2,98 3,00 3,03 3,02Mass, kg 5560 1420 1660 1480 1540 4020 1640 2360 1900 1640 3480Hind käibemaksuta,EUR24700----9700 10300 8800 9900 19000 9000 14200 10500 9500 16000846844,5944,5845--9