EAL Teataja 1-2011 - Eesti Arhitektide Liit
EAL Teataja 1-2011 - Eesti Arhitektide Liit
EAL Teataja 1-2011 - Eesti Arhitektide Liit
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
arh.01/11parim lahendus ja võtta vastu otsus <strong>Eesti</strong>s juurutatava ühtseenergiatõhususe arvutamise programmi kohta. Laiguülesandeks jääb valida Otepääl toimunud ümarlaual osalenuteseast välja insenerid, kellele saata kutse <strong>EAL</strong>i korraldatavalnõupidamisel osalemiseks. Peeti vajalikuks avaldada ajalehesSirp artikkel, kus energiatõhusa projekteerimisega otseseltpraktikas kokku puutunud inimene kirjeldaks sellist projekteerimistja jagaks oma kogemusi.J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate 27. jaanuaril Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) toimunudnõupidamisest, kus oli arutluse all asjaomastele instantsidelekooskõlastamiseks saadetud Vabariigi Valitsuse määruseeelnõu „Ehitustööde riigihanke piirmäära ületavateehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangetekorraldamise eeskiri”. Nõupidamisel käsitleti ka projekteerimisteenusesoodsaima (mitte odavaima) hanke hindamiskriteeriume,mis on jäetud kooskõlastusringile saadetud määruseeelnõust välja, kuivõrd tehtud ettepanekud ei olnud määrusegakohaldatavad. Kooskõlastusringile saadetud dokumenti eivõeta vastu enne, kui MKM on läbi vaadanud ja analüüsinudministeeriumide, <strong>EAL</strong>i, EPBLi jt asjaomaste instantside pooltmääruse eelnõu kohta tehtud märkused ja ettepanekud. <strong>EAL</strong>iriigihanke töögrupp esitab MKMile oma ettepanekud määruseeelnõu kohta pärast 17. veebruari, kui on toimunud EPBLikorraldatav seminar samal teemal. Määrusega samal ajalkoostatakse ka standard, kuhu kirjutatakse sisse ehitustöödeja ehitiste projekteerimise riigihangete läbiviimise näited.Standard hakkab olema soovituslik, määrus aga kohustuslik.Huimerinna sõnul lisatakse määrusesse, et hind ei ole riigihankepuhul määrava tähtsusega.Eestseisus oli seisukohal, et kindlasti ei tohi riigihangetelekvalifitseerumise tingimusena määrusesse sisse kirjutada,et hankest osavõtja peab olema varem projekteerinud samafunktsiooniga hoone(id). Peeti vajalikuks, et <strong>EAL</strong> koostabkoostöös juristiga näidisriigihanke korraldamisedokumendi, selle töö oli nõus tegema ATAK. Dokumendikoostamist otsustati rahastada Kultuuriministeeriumilt loomestipendiumidejaoks saadud rahast.10. veebruar <strong>2011</strong>Eestseisus kinnitas <strong>EAL</strong>i <strong>2011</strong>. aasta eelarve.<strong>EAL</strong> koostas 2010. aastal SA Avatud <strong>Eesti</strong> Fondi vahendite(Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Island, Liechtensteinja Norra EMP Norra finantsmehhanismi vahendusel) toetusel<strong>EAL</strong>i arengukava aastateks <strong>2011</strong>–2015. Töögruppi kuulusidjuhatuse liikmed P. Pere, K. Vellevoog, V. Tomiste ja ekspertidenajuhatuse liige T. Laigu ning arhitektid I. Raukas ja I. Tiigi.Projektijuhina töötas I. Mald-Villand, projekti nõustasOÜ Advisio.Eestseisus kinnitas <strong>EAL</strong>i <strong>2011</strong>.–2015. a arengukava.Vaadati läbi <strong>EAL</strong>i <strong>2011</strong>.–2015. a tegevuskava ja peatuti prioriteetseteltegevustel, mis on alljärgnevad.Riigistruktuuridesse riigiarhitekti institutsioonisisseseadmineA10<strong>EAL</strong>i juhatus kavandab minna enne valimisi R. Langi juurderiigiarhitekti institutsiooni sisseseadmise küsimuses konsultatsioonile.Enne seda peeti vajalikuks tänapäevastadakoostöös J. Raidlaga 2008. aastal Raidla koostatud dokument„Kontseptsioon arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) institutsiooniloomiseks”.Riigihangete kvaliteedi parandamineAvaldati lootust, et praegu asjaomastes instantsides kooskõlastusringiloleva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Ehitustööderiigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitisteprojekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri” vastuvõtmiselarvestatakse ka <strong>EAL</strong>i ettepanekuid. On oluline, et arhitektuuriteenusteriigihangetest osavõtmise üks kriteeriumeoleks nõue, et osaleda soovijal peab olema volitatud arhitektikutsekvalifikatsioon (noorarhitektidele suunatud võistlustekorraldamisel ei ole kvalifikatsioon nii määrav).Arhitektuuriartiklite avaldamine meediaväljaannetesLeiti, et peale Sirbi peaks artikleid avaldama ka <strong>Eesti</strong> Päevalehesja Postimehes. Sirp on küll tähtis dialoogikoht arhitektideringkonnas, kuid laiem avalikkus seda ilmselt nii palju ei loe.Et teemade tõstatamisest ajakirjanduses ka tegelikku kasuoleks, tuleks neid pidevalt päevakorral hoida. Kindlasti tulekskajastada aktuaalseid ja avalikkuses rohket vastukaja saanudplaneeringuid (nt TOPi ja Maakri kvartali planeering). Pressihommikutekorraldamisel oleks mõtet siis, kui on olulinesõnum, mida avalikkuseni viia.Eestseisus kinnitas <strong>EAL</strong>i <strong>2011</strong>.–2015. a tegevuskava.Oldi seisukohal, et <strong>EAL</strong> peaks osalema aktiivselt nii loodava<strong>Eesti</strong> Kultuuri Koja kui ka Teenusmajanduse Kojategevuses.Arutati, kellele anda 17. veebruaril toimuval üldkogu koosolekul<strong>EAL</strong>i 2010. aasta teenetemedalid, ja otsustati andaneed välja järgmiselt: parim tellija on Peeter Tambu, parim ehitajaon Ando Koit ja parim publitsist on Krista Kodres.Vaadati läbi <strong>EAL</strong>i aukohtu otsus Gert Rohtla ettepaneku kohtaarvata Henno Adrikorn <strong>EAL</strong>ist välja. Võttes arvesse, et kaebusAdrikorni vastu on esmakordne tema pikaaegse projekteerimispraktikajooksul, tegi aukohus Adrikornile hoiatuseeksimuste eest kutsealases tegevuses. Aukohtu järeldusedja seisukohad:1. Asitõendite vähesuse, sh lepingu puudumise tõttu poleaukohtul võimalik tuvastada Henno Adrikorni süüdsüüdistuses kirjeldatud ulatuses. Asjaosaliste poolt esitatudtõendite ja ütluste põhjal leiab aukohus, et kõnealusesprojekteerimisprotsessis on kõik osapooled teinud viguja käitunud ebaadekvaatselt, Adrikorni tegevuses võisaga täheldada puudusi töössesuhtumises ja asjaajamises,samuti suhtlemises projekti teiste osapooltega.
Change language