EAL Teataja 1-2011 - Eesti Arhitektide Liit

arh.01/1127. jaanuar 2011Oldi seisukohal, et 2008. aastal J. Raidla koostatud dokument„Kontseptsioon arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti)institutsiooni loomiseks” vajab tänapäevastamist. Selles onjoonealuse märkusena kirjas järgmine lõik:Siiski oleks äärmiselt vajalik edasiselt kaaluda vastutusvaldkondadekillustatuse vähendamise võimalusi. Kontseptsiooni koostamiselkerkis korduvalt üles ettepanek viia vähemalt kõik ruumiliseplaneerimise küsimused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse,kuna ruumiline planeerimine omab keskkonnakasutamises ja sellereguleerimises keskset osa. Sellega seonduvalt oleks otstarbekasEALI TEENUSTE TASUMÄÄRUSTIKAlus: eestseisuse otsus 13.01.2011ka kaaluda ministeeriumi nime muutmist nt RuumilisePlaneerimise ja Keskkonna Ministeeriumiks.A8I. Volkov toetas J. Raidla seisukohta. Reformierakonnavalimisplatvormis on otsus lõpetada regionaalministribüroo tegevus ning nii I. Volkovi arvates ilmselt ka läheb.Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvas Maa-ametison Volkovi sõnul olemas kogu maainfo, GIS, geodeesia,kartograafia, geoloogia jt infopangad, Maa-amet vastutab kariigimaade müügi ja planeerimise eest. Paraku pole seal töölühtegi arhitekti. Keskkonnaministeeriumi alla võiks Volkoviarvates luua riigiarhitekti institutsiooni funktsiooni täitvaPlaneerimisameti. Planeerimisameti töötajaskonna komplekteerimiseltuleb kindlasti eelistada praegu Siseministeeriumiplaneeringute osakonnas töötavaid inimesi, kellele lisakstuleb tööle võtta arhitekte.Teenus Tasu (eurot) Teenuse sisu Lisateave1. Arhitektuurivõistluste info edastamine1.1. 1001.2. 290Võistlustest teavitamine EALi meililistis (ükskord)Kohalike omavalitsuste algatatud võistlustestteavitamine EALi meililistis (võistluse alguses) jaEALi koduleheküljel1.3. 480–770Erafirmade algatatud võistlustest teavitamineEALi meililistis (võistluse alguses ja keskel) ningEALi koduleheküljel2. Arhitektuurivõistluste kooskõlastamine2.1. 290Kohalike omavalitsuste võistlused (vajaduse korralka žüriiliikmete nimetamine)2.2. 480–770 Erakapitalil põhinevad võistlused3. Arhitektuurivõistluste korraldamine3.1.3.2.3.3.1600–5400 € (v.arahvusvahelisedja kaheetapilisedvõistlused)Rahvusvahelisedvõistlused: 6400 €Kaheetapilisedvõistlused: 9600 €4. Nõustamine 800–1500 €/h5. Ekspertiis320–1300 €objekti kohta6. Koolituste ja seminaride info edastamineSisaldab võistluse kaas korralda mist, st nõus tamistja koordi nee ri mist kogu korraldus perioodivältel, sh võistlustingi muste koos tamise korral -damist, žürii töö protokollimist ja korral damist,arhi tektidest žüriiliik mete lepin guid, võistlustöödevas tuvõt mist, küsimus te-vastus te koordineerimist ja EALi kooskõlas tust tingi mustele6.1.Tasuta koolitus:32–65 € Üritusest teavitamine EALi meililistis (üks kord)6.2.Osavõtumaksuga ja teabe avaldamine EALi koduleheküljelkoolitus: 100 €7. Toodete ja teenuste reklaami avaldamine EALi koduleheküljel7.1. 256 Periood 2 kuud7.2. 447 Periood 4 kuud7.3. 639 Periood 6 kuud7.4. 959 Periood 1 aastaEALi poolt kontrollimatateade, mis võib liikmetelehuvi pakkudaSisaldab võistlustingimusteläbilugemist ja vastavaks/mitte vastavaks nimetamistEALi poolt kontrollimatateade, mis võib liikmetelehuvi pakkudaSisaldab võistlustingimusteläbilugemist ja vastavaks/mitte vastavaks nimetamistTeenuse täpne hind määrataksekindlaks eelläbirääkimistekäigusTasu aluseks on vajalikukvalifikat siooniga eksperdiajakuluTasu sõltub ekspertiisi vajavastobjektist. Tasu alusekson eksperdi ajakulu (100 €/h)

arh.01/11A9Teenus Tasu (eurot) Teenuse sisu Lisateave8. Reklaami avaldamine EALi Teatajas8.1 A5-formaat: 250 €8.2 A4-formaat: 450 €Grayscale juba kujundatud reklaami avaldamine9.Tööpakkumisteinfo edastamineTasutaInfo avaldamine EALi koduleheküljel kahe kuujooksul10.EKA, TKTK, TÜ,Eesti Arhitektuurimuuseumi,Kumu jtmuuseumidening teisteloomeliitude,EhitusinsenerideLiidu jaEPBLi teadeteedastamineTasutaEAL võib teadete edastamisel teha erandeidEALi kutsekomisjonArhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumääradKutsekvalifikatsiooni taseTasumäär (eurot)EALi mittekuuluvale arhitektileEALi kuuluvale arhitektileVolitatud arhitekt IV 256 192Volitatud arhitekt V 320 256T. Laigu tutvustas oma visiooni riigiarhitekti institutsioonivõimalikest tegemistest ja paiknemisest arhitektuurivaldkonnasuhtes ning tema ettepanekud otsustati lisadaJ. Raidla koostatud teksti.Tegelikust olukorrast ajendatuna (st seoses regionaalministribüroo tegevuse lõpetamisega) otsustati minna EALi juhatusegaenne Riigikogu valimisi R. Langi juurde, et arutadariigiarhitekti institutsiooni loomisega seonduvat, sh sellevõimalikku paiknema hakkamist Keskkonnaministeeriumihaldusalas.P. Pere teavitas eestseisust, et Tallinna Tehnikaülikool(TTÜ) on nõus võtma Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK)arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuriõppekava järgi antava õppe TTÜsse üleainult in corpore ja juhul, kui TTÜ saab sellele riikliku tellimuse.TTK peaks rakendusarhitektuuriõppe TTÜsse üleviimiseksvabatahtlikult soovi avaldama, kuid TTK juhtkond on sellelevastu. Pere sõnul pöördus TTK juhtkond TTK arhitektuuri jakeskkonnatehnika teaduskonna dekaani ametikohale sobilikekandidaatide leidmiseks EALi juhatuse poole, kes pakkus väljakandidaadid (nende seast andis nõusoleku kandideeridaH. Kesler).Eestseisus kiitis heaks juhatuse ettepaneku ümardadaseoses eurole üleminekuga 2011. aasta EALi liikmemakseurodes täissummani järgmiselt: täisliikmetele 80 €, seenior-ja noorliikmetele 10 €. Uus hinnakiri otsustati panna17. veebruaril toimuval üldkogu koosolekul vastuvõtmisekshääletamisele.Eestseisus, vaadanud läbi P. Jänese seisukoha Regati pst1/3/5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohta Tallinnas,toetas kirjas esitatud seisukohti. Tallinna Linnavalitsuseleja Pirita Linnaosa Valitsusele otsustati edastada Jänesearvamus Regati pst 1/3/5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringukohta koos EALi kaaskirjaga, milles rõhutatakse, et EALeelistab detailplaneeringus TOPi kompleksist Russalka poolekavandatavate kortermajade asemel avaliku funktsioonigaesinduslikku hoonet, mis tagab ühtlasi seda ümbritsevamaa-ala avaliku kasutamise.T. Laigu andis eestseisusele ülevaate 14. jaanuaril Otepäältoimunud energiatõhususe ümarlauast „Energiatõhususetemaatikaga tegelevate ühingute ja institutsioonide tegevusmotiividning koostöövõimalused eri osapoolte vahel”, millekorraldas Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduskoostöös SA KredExiga. Ümarlaua eesmärk oli arutada energiatõhususevaldkonna osapoolte tegusust ja sihte ning saavutadatõhusam, laiaulatuslik koostöö, mille abil oleks võimalikjõuda ühise ja ühtse arusaamani. Selgus, et Eestis puudub riiklikkontseptsioon selle kohta, mis on energiatõhusus. KENAja KredExi koostöö ei toimi ning riigi ootused KENA-le ei oletäitunud. Energiatõhususe alal valitseb Eestis kaos: kasutuselon hulk energiatõhususe arvutamise programme, mis annavaderinevaid tulemusi. Ümarlaual tõdeti, et energiatõhususearvutamine Eestis vajab ühtlustamist, kuid konkreetseidettepanekuid selles suunas liikumiseks ei suudetud teha.Eestseisus, kuulanud ära T. Laigu, pidas vajalikuks haaratainitsiatiiv ja korraldada laiemas ringis (EALi esindajad,insenerid, Tallinna ja Tartu vastavate koolkondade esindajad)nõupidamine, et leida energiatõhususe arvutamiseks

arh.01/11parim lahendus ja võtta vastu otsus Eestis juurutatava ühtseenergiatõhususe arvutamise programmi kohta. Laiguülesandeks jääb valida Otepääl toimunud ümarlaual osalenuteseast välja insenerid, kellele saata kutse EALi korraldatavalnõupidamisel osalemiseks. Peeti vajalikuks avaldada ajalehesSirp artikkel, kus energiatõhusa projekteerimisega otseseltpraktikas kokku puutunud inimene kirjeldaks sellist projekteerimistja jagaks oma kogemusi.J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate 27. jaanuaril Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) toimunudnõupidamisest, kus oli arutluse all asjaomastele instantsidelekooskõlastamiseks saadetud Vabariigi Valitsuse määruseeelnõu „Ehitustööde riigihanke piirmäära ületavateehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangetekorraldamise eeskiri”. Nõupidamisel käsitleti ka projekteerimisteenusesoodsaima (mitte odavaima) hanke hindamiskriteeriume,mis on jäetud kooskõlastusringile saadetud määruseeelnõust välja, kuivõrd tehtud ettepanekud ei olnud määrusegakohaldatavad. Kooskõlastusringile saadetud dokumenti eivõeta vastu enne, kui MKM on läbi vaadanud ja analüüsinudministeeriumide, EALi, EPBLi jt asjaomaste instantside pooltmääruse eelnõu kohta tehtud märkused ja ettepanekud. EALiriigihanke töögrupp esitab MKMile oma ettepanekud määruseeelnõu kohta pärast 17. veebruari, kui on toimunud EPBLikorraldatav seminar samal teemal. Määrusega samal ajalkoostatakse ka standard, kuhu kirjutatakse sisse ehitustöödeja ehitiste projekteerimise riigihangete läbiviimise näited.Standard hakkab olema soovituslik, määrus aga kohustuslik.Huimerinna sõnul lisatakse määrusesse, et hind ei ole riigihankepuhul määrava tähtsusega.Eestseisus oli seisukohal, et kindlasti ei tohi riigihangetelekvalifitseerumise tingimusena määrusesse sisse kirjutada,et hankest osavõtja peab olema varem projekteerinud samafunktsiooniga hoone(id). Peeti vajalikuks, et EAL koostabkoostöös juristiga näidisriigihanke korraldamisedokumendi, selle töö oli nõus tegema ATAK. Dokumendikoostamist otsustati rahastada Kultuuriministeeriumilt loomestipendiumidejaoks saadud rahast.10. veebruar 2011Eestseisus kinnitas EALi 2011. aasta eelarve.EAL koostas 2010. aastal SA Avatud Eesti Fondi vahendite(Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Island, Liechtensteinja Norra EMP Norra finantsmehhanismi vahendusel) toetuselEALi arengukava aastateks 2011–2015. Töögruppi kuulusidjuhatuse liikmed P. Pere, K. Vellevoog, V. Tomiste ja ekspertidenajuhatuse liige T. Laigu ning arhitektid I. Raukas ja I. Tiigi.Projektijuhina töötas I. Mald-Villand, projekti nõustasOÜ Advisio.Eestseisus kinnitas EALi 2011.–2015. a arengukava.Vaadati läbi EALi 2011.–2015. a tegevuskava ja peatuti prioriteetseteltegevustel, mis on alljärgnevad.Riigistruktuuridesse riigiarhitekti institutsioonisisseseadmineA10EALi juhatus kavandab minna enne valimisi R. Langi juurderiigiarhitekti institutsiooni sisseseadmise küsimuses konsultatsioonile.Enne seda peeti vajalikuks tänapäevastadakoostöös J. Raidlaga 2008. aastal Raidla koostatud dokument„Kontseptsioon arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) institutsiooniloomiseks”.Riigihangete kvaliteedi parandamineAvaldati lootust, et praegu asjaomastes instantsides kooskõlastusringiloleva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Ehitustööderiigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitisteprojekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri” vastuvõtmiselarvestatakse ka EALi ettepanekuid. On oluline, et arhitektuuriteenusteriigihangetest osavõtmise üks kriteeriumeoleks nõue, et osaleda soovijal peab olema volitatud arhitektikutsekvalifikatsioon (noorarhitektidele suunatud võistlustekorraldamisel ei ole kvalifikatsioon nii määrav).Arhitektuuriartiklite avaldamine meediaväljaannetesLeiti, et peale Sirbi peaks artikleid avaldama ka Eesti Päevalehesja Postimehes. Sirp on küll tähtis dialoogikoht arhitektideringkonnas, kuid laiem avalikkus seda ilmselt nii palju ei loe.Et teemade tõstatamisest ajakirjanduses ka tegelikku kasuoleks, tuleks neid pidevalt päevakorral hoida. Kindlasti tulekskajastada aktuaalseid ja avalikkuses rohket vastukaja saanudplaneeringuid (nt TOPi ja Maakri kvartali planeering). Pressihommikutekorraldamisel oleks mõtet siis, kui on olulinesõnum, mida avalikkuseni viia.Eestseisus kinnitas EALi 2011.–2015. a tegevuskava.Oldi seisukohal, et EAL peaks osalema aktiivselt nii loodavaEesti Kultuuri Koja kui ka Teenusmajanduse Kojategevuses.Arutati, kellele anda 17. veebruaril toimuval üldkogu koosolekulEALi 2010. aasta teenetemedalid, ja otsustati andaneed välja järgmiselt: parim tellija on Peeter Tambu, parim ehitajaon Ando Koit ja parim publitsist on Krista Kodres.Vaadati läbi EALi aukohtu otsus Gert Rohtla ettepaneku kohtaarvata Henno Adrikorn EAList välja. Võttes arvesse, et kaebusAdrikorni vastu on esmakordne tema pikaaegse projekteerimispraktikajooksul, tegi aukohus Adrikornile hoiatuseeksimuste eest kutsealases tegevuses. Aukohtu järeldusedja seisukohad:1. Asitõendite vähesuse, sh lepingu puudumise tõttu poleaukohtul võimalik tuvastada Henno Adrikorni süüdsüüdistuses kirjeldatud ulatuses. Asjaosaliste poolt esitatudtõendite ja ütluste põhjal leiab aukohus, et kõnealusesprojekteerimisprotsessis on kõik osapooled teinud viguja käitunud ebaadekvaatselt, Adrikorni tegevuses võisaga täheldada puudusi töössesuhtumises ja asjaajamises,samuti suhtlemises projekti teiste osapooltega.

arh.01/112. Aukohus leiab, et Henno Adrikorn on kahjustanud EestiArhitektide Liidu mainet.3. Väidetava materiaalse kahju tekitamist Ao 6 ühistule ei oleaukohtule esitatud materjalide põhjal võimalik tuvastada.Seoses E. Väärtnõu sooviga loobuda EALi esindamisestTallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) nõunike kogus tulebmäärata sinna uus esindaja. TTK nõunike kogusse määratiEALi esindama O. Alver.Eestseisus, vaadanud läbi Aigar Roht’i EALi liikmeks astumiseavalduse ja tööde kausta, otsustas A. Rohu EALi liikmeksvastu võtta.Eestseisus, vaadanud läbi Anne Siht’i EALi liikmeks astumiseavalduse ja tööde kausta, otsustas A. Sihi EALi liikmeksvastu võtta.Eestseisus otsustas suunata Keila Kooli (projekti autorid ABAnsambel OÜ arhitektid T. Tammik ja M. Rõuk) projekteerimiseja ehitamisega seonduva probleemistiku EALiAukohtusse.Eesti ArhitektideLiidu üldkogukoosolek17. VEEBRUAR 2011, TALLINNA LINNATEATRIPÕRGUSAALIS (TALLINN, LAI 23)ÜLEVAADE EESTSEISUSE 2010. A TEGEVUSEST,EALI PROJEKTIDEST JA VÕISTLUSTEST (PEETERPERE, ESIMEES)Koosolekule oli registreerunud 102 EALi liiget.Eesti Arhitektide Liit seisuga 17. veebruar 2011:• 379 liiget + 3 auliiget + 7 noortekogu liiget;• eestseisus: 23 liiget, sh esimees;• kontor 5 töötajaga asub Tallinnas, Lai 31 esimesel korrusel.2010. aasta käive koos projektitegevusega oli keskmiselt5,4 miljonit krooni (345 123 eurot). See on sama, mis 2009.aastal, ning ka prognoos 2011. aastaks on 5,4 miljonit krooni(345 123 eurot).EALi tegevusvaldkonnad• arhitektuuriprojektide, -näituste, -võistluste korraldamine;• arhitekti kutsekvalifikatsiooni teemaga tegelemine;• arhitektuuripoliitika kujundamine;• arhitektuuriteabe levitamine;• kutsealase tugistruktuuri pakkumine liikmetele;A11• välissuhtlus (UIA/BAUA, ACE);• autoriõiguse küsimused;• riigihangete küsimused;• õigusaktide täiendused;• standardite väljatöötamine;• loometegevus – loomemajanduse arendamine, ühildadesarhitektuurse planeerimise sellega seotud valdkondadega;• innovatsioon – uute lahenduste otsiminearhitektuurivaldkonna arendamiseks (energiatõhusus,mudelprojekteerimine);• eksport ja import (kvaliteedipõhine turukaitse);• ajainformatsiooni süsteemi kavandamine;• kirjastamine, EALi Teataja väljaandmine, kodulehekülg;• loometoetuste ja stipendiumide jagamine;• kutse-eetika küsimused;• seminaride, konverentside jm ürituste korraldamine;• linnalahenduste analüüs;• erialane haridus ja täiendusõpe;• noorte kaasamine;• liikmete loomingu jäädvustamine (arhiveerimine EALikoduleheküljel);• tööbörs – EALi meililistis tööpakkumiste edastamine(tasuta teenus liikmetele);• ekspertiiside tegemine;• õppereiside korraldamine;• liikmete esindamine avalikkuses;• arhitektuuripreemiate väljaandmine.Kahe üldkogu vahelisel perioodil (4.02.2010–21.01.2011) on meie hulgast lahkunud neli EALi liiget:• Andres Ringo (26.07.1938–13.03.2010),• Maire Haas (08.03.1956–23.03.2010),• Helju Korjus (04.03.1931–10.10.2010),• Rein Kersten (29.07.1934–14.12.2010).Ajavahemikus 4.02.2010–21.01.2011 on EALi vastuvõetud 11 uut liiget:• Tarmo Kööp, sünd 31.01.1973, lõpetanud 2000. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab TEEKAAArhitektuur OÜs arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 160/04.03.2010.• Johann-Aksel Tarbe, sünd 6.05.1978, lõpetanud 2001. aAarhus Arhitektskolenis arhitektuuri eriala ja 2002. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab JõelähtmeVallavalitsuses vallaarhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 160/04.03.2010.• Indrek Laos, sünd 9.05.1974, lõpetanud 2001. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala,töötab OÜs Esplan arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 161/18.03.2010.Indrek Rünkla• , sünd 3.09.1971, lõpetanud 1998. aEesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab AlverArhitektid OÜs arhitektina ja Eesti Kunstiakadeemiasmittekoosseisulise õppejõuna.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 162/08.04.2010.

arh.01/11A12• Kätlin Mänd, sünd 15.10.1975, lõpetanud 1993. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala,töötab OÜs Puusepp & Mänd arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 164/06.05.2010.• Jan Skolimowski, sünd 12.01.1977, lõpetanud1999. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja 2001. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab KampArhitektid OÜs arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Peeter Loo, sünd 6.10.1972, lõpetanud 2002. a TallinnaTehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala, töötab KampArhitektid OÜs arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Joel Kopli, sünd 30.04.1983, lõpetanud 2005. a TallinnaTehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala ning 2008. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala,töötab arhitektuuribüroos Pluss arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 169/16.10.2010.• Jane Pärnamaa, sünd 13.01.1979, lõpetanud 2003. aTallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala. 2009. aalustas Eesti Kunstiakadeemias õpinguid muinsuskaitse jarestaureerimise magistriõppes, töötabASis Amhold vastutava arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011.• Aigar Roht, sünd 16.09.1981, lõpetanud 2005. aTallinna Tehnikakõrgkooli ehitusarhitektina, töötabarhitektuuribüroos Korrus OÜ arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 178/10.02.2011.• Anne Siht, sünd 23.06.1942, lõpetanud 1968. a EestiRiiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 178/10.02.2011.EALi noortekogusse võeti vastu kuus uut liiget:• Grete Soosalu, sünd 29.10.1985, lõpetanud 2010. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialaning osalenud seejärel loomingulise kollektiivi B210[b210.ee] projektides.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Reedik Poopuu, sünd 3.07.1985, töötab FIEnaOÜs AB Kosmos.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Karin Tõugu, sünd 16.05.1985, lõpetanud 2009. aOslo Arhitektuuri- ja Disainikooli ning 2010. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.Töökoht: teeb koostöö kollektiiviga B210.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Ingrid Aasoja, sünd 21.11.1985, lõpetanud 2010. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala,töötab arhitektuuribüroos Aasoja Projekt AS.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010.• Kaidi Õis, sünd 29.04.1985, lõpetanud 2010. a EestiKunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala,töötab arhitektuuribüroos B210 arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011.• Martin Traksmann, sünd 9.10.1985, lõpetanud 2009. aTallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala,töötab visualiseerimisbüroos Valge Mammut OÜ.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011.EALi 2010. aasta tegevus (projektid, võistlused)• EALi üldkogu koosolek (4.02 Projekteerijate maja suuressaalis),• noore arhitekti preemia üleandmine 2009. a parimalenoorarhitektile (4.02 EALi üldkogul),• „MAJA 2008” filmi esilinastus (4.02 EALi üldkogul).

arh.01/11VEEBRUARAlanud on vanema põlvkonna arhitektide jäädvustamiseprojekt. Intervjueerimine algas veebruaris ja viimasedintervjuud tehti mais. Praegu kirjutatakse intervjuusidsalvestitelt maha. Projekti raames jäädvustatakse 13 arhitekti(veebruar–märts).Estonia ooperiteatri uue maja ümarlauakoosolekutejärel Estonia tellimusel korraldatud uue maja võimalikekruntide analüüsimise workshop, kus osalesid nii arhitektidkui ka Tallinna Linnavalitsuse ja rahvusooperi esindajad.Tulemusena valiti välja kolm sobivaimat krunti, kõik Tallinnakesklinnas mere ääres.EAL andis kahepoolse lepinguga Eesti Arhitektuurikeskuseleüle 2009. aastal alustatud rahvusvahelisedprojektid:1. Londoni rahvusvaheline arhitektuurifestival, kusEestit esindasid installatsioon (autor Vilen Künnapu)ja näitus (näituse „Buum/ruum” baasil, korraldas EestiArhitektuurikeskus);2. „Buumi/ruumi” näitus Saksa Arhitektuuri Keskuses (DAZ)19. maist 1. juulini. Samal ajal tähistas oma juubelit Eestisaatkond Saksamaal (asukohaga Berliinis).MÄRTS3.–4.03 kogunes Brüsselis ACE’i finantskomitee, koordinaatoriteja Trade in Services-töögrupp, millest kahelviimasel esindas EALi Indrek Näkk.12.–15.03 peeti UIA II regiooni kohtumine Küprosel, kusEALi esindasid Peeter Pere ja Hindrek Kesler.APRILL21.04 tegi EALi seenioride sektsioon õppesõiduVilla Benitasse Niitväljal.MAI4.05 korraldas EAL koostöös Norra saatkonnaga puiduteemaliseseminari „Norra ja Eesti puitmaja” Tallinnas Mustpeademaja valges saalis, mis jätkus Wenche Selmeri näituseavamisega Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.28.–30.05 osalesid Europan Eesti esindajad Peeter Pere,Laila Põdra ja Tõnu Laigu „Europan 10” lõpufoorumilNeuchatelis Šveitsis. Üleeuroopalise noorte arhitektide arhitektuurivõistlusel„Europan 10” võistluse kümnendal võistlustsüklisosales ka Eesti ühe võistlusalaga Tallinnas, linnahallija Kultuurikatla vahelisel alal.31.05 EALi, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Kunstiakadeemiaühisnõupidamine loomemajanduse rohelise raamatuteemal. Nõupidamise tulemusel sõnastatud ühisarvamusedastati Kultuuriministeeriumile.A13Alustati arhitektuurifilmi „MAJA 2009” tootmist.Arhitektuurisaadete sarja „Maja” on EAL tootnud juba seitseaastat („MAJA” 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008)eesmärgiga tutvustada ja jäädvustada nende aastate parimaidehitisi. Valiku aluseks on Eesti Kultuurkapitali arhitektuurisihtkapitali parima arhitektuurse objekti preemiale esitatudhooned. Saated annavad pildilise ülevaate kõikidest kandideerinudtöödest ja tutvustavad lähemalt umbes kümmet hoonet.Käsikirja kirjutab, toimetab ja intervjueerib Margit Mutso.Filmide režii ja tehnilise tootmise eest vastutab AD OcolosFilmis (Peeter Brambat). 2009. aasta valik objektidest: EestiMaaülikooli spordihoone, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu,kortermaja Koidu 62 / Komeedi 14 Tallinnas, Tallinnakesklinna politseihoone, Tallinna Vabaduse väljak, Paide gümnaasiumispordihall, laudsepatöökoda Rotermanni kvartalisTallinnas, Lasva veetorn Võrumaal, Jahuladu Rotermannikvartalis Tallinnas, sõudeellingu hoone Viljandis.JUUNI1.06 Arhitektuuri- ja Disainigaleriis toimunud pidulikul auhinnatseremoonialja konkursiteemalise näituse avamisel avalikustatiEALi preemia „Väike 2007–2009” võitjad.4.–5.06 toimus Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE)peaassamblee Brüsselis, kus EALi esindasid Andres Levald jaIndrek Näkk. Levaldi hinnagul on ACE’i uue presidendi SelmaHarringtoni prioriteet suhelda liikmesorganisatsioonideganende probleemide teemadel ning otsida selleks parim tööviis.Harringtoni sõnutsi peavad ACE’i raames toimuvast kasusaama arhitektid, kelle tegevuskeskkond paraneb ja kes leiavadtänapäevastes tingimustes tööd.JUULI10.–11.07 peeti Eesti arhitektide ja sisearhitektidesuvepäevad Naissaare külalistemajas, kus toimunud traditsiooniliselseminaril otsiti seekord Eesti ja Eesti arhitektuuriidentiteeti.EALi delegatsioon osales Veneetsia XII arhitektuuribiennaaliavamisel ning 27. augustil kell 16 avati sealne Eestiekspositsioon „100 maja”.SEPTEMBER7.09 tutvus EALi seenioride sektsioon Rakvere eakate koduja Rakvere sotsiaalabikeskuse eakate päevakeskusega.7.09 oli Eesti puitmajaklastri partnerite Eesti puitmaju eksportivateettevõtete klastri liikmete ja EALi ümarlaud,kus arutati koostöövorme. Päevakorras oli koostöös EALigapuidust tüüpmajade konkursi korraldamine, arhitektide pooltvalmisolevate projektide andmebaasi loomise arutamine(n-ö sahtlisse valmis tehtud ning ka juba kasutatud projektideja lahenduste andmebaasi loomine, kust oleks võimalik niitootjatel kui ka klientidel leida endale sobivaid tüüpprojektenii Eestis kui ka väljaspool Eestit realiseerimiseks),

arh.01/11koostöö energiasäästliku ehituse ja projekteerimise valdkonnas,palkmajade tehnilised eripärad ning arhitektidele vastavateteadmiste jagamine.10.09 peeti Tallinnas Telegraafi hotell konverentsikeskusesUIA visiooni- ja strateegiakomitee koosolek. Selleeesmärk oli vaadata üle komitee tegevussuunad ja eesmärgidarhitektuuri edendamisel ning arhitekti elukutse väärtustamiselja kaitsmisel, nagu ka üleilmsetele probleemidelereageerimisel. Veel arutati UIA peamisi eesmärke aastateks2011–2014. Koosolekulul allkirjastati pidulikult UIA ja MASA(International Association of Unions of Eurasian Architects)koostöökokkulepe.27.09 kogunesid ümarlauale Louis Kahni projekteeritudlaeva omaniku Robert Austin Boudreau, EALi, TallinnaLinnavalitsuse, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Sadamaja loomeliitude esindajad. EALi eestseisus arutas Kahnilaeva Eestisse toomise ja Eesti riigile ostmise ideed16. septembril eestseisuse koosolekul ja pidas seda huvipakkuvaksja perspektiivseks, mistõttu oldi valmis pakkuma EALipoolt abi ning tegema asjassepuutuvate osapooltega kaastöödidee elluviimiseks. Kahn on Eestis sündinud, samuti saakssellest laevast ainus tema projekteeritud valmisobjekt, misasub Euroopas. Laeva praegune omanik R. A. Boudreau käis27.09–2.10 Eestis, et tutvuda võimalustega laev tulevikus siiamüüa, samuti kaaluda varianti, kas on potentsiaali korraldadasiin enne seda üks tuur, mis hõlmaks ka naaberriike.Alustati arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikavakoostamist. Kava eesmärk on tõhustada Eesti arhitektuurivaldkonnainstitutsioonide omavahelist ja väljapoole suunatudsuhtlust ning parendada otsustusprotsesside läbipaistvust jamõistetavust nii osapoolte kui ka üldsuse jaoks. Arhitektuurivaldkondon Eestis jagunenud paljude institutsioonide vahel,kelle tegevus on mõnel juhul määratud õigusaktidega, mõneljuhul mitte, ja tihti on nende institutsioonide tegevusvaldkondlaiem kui ainult arhitektuur. Seetõttu sõltub riigi ehitatudkeskkonna terviklik kavandamine paljuski omavahelisestkoostööst. Kommunikatsioonikava loomisesse on kaasatud38 arhitektuurivaldkonnaga seotud institutsiooni, novembris2010 peeti ka ühisseminarid. Eeldatavalt paraneb kavarakendamise tulemusena koostöö nende institutsioonide vahelja tekib parem arusaamine üksteise tegevusest, vastutusest jakohustustest. Pikaajalise mõjuna peaksid nii kodanikud kui kavaldkonnaga seotud institutsioonid mõistma, et ühise ehituskeskkonnaloomisel ja otsustusprotsessides kaasarääkimiselon sõnaõigus kõigil.OKTOOBER1.10 BAUA 20 a juubeli tähistamine Riias. TähistamaksBAUA (Baltic Architects Unions Association) 20 aasta juubelit,korraldati Riias Läti Arhitektide Liidu eestvedamiselhulk üritusi, kuhu olid kutsutud ka Eesti ja Leedu arhitektideliitude esindajad ning UIA endine president Gaetan Siew. EALiesindas juhatus.1.10 peeti Brüsselis Euroopa Arhitektide Nõukogufinantskomitee koosolek, kus EALi esindas direktorA14Liina Laineveer. Koosolekul vaadati läbi Euroopa ArhitektideNõukogu 2011. aasta eelarve ning põhiliselt arutleti eri kuluartiklitepõhjendatuse üle ajal, mil peaaegu kogu Euroopat ontabanud majanduslik madalseis. Eelarve kuluartiklite põhjendatusesuhtes olid Euroopa Arhitektide Nõukogusse kuuluvadliikmesriikide esindajad väga erinevatel arvamustel. Eelarvevõtmeülevaatamine on Eesti-sugustele mikroriikidele oluline,mistõttu peab sellega pidevalt tegelema.13.–27.10 tegid arhitektid EALi initsiatiivil õppereisi Hiina.NOVEMBER24.11 toimus EALi kontoris arhitektuuriklastri moodustamiseteemaline ümarlaud. 4. oktoobril olid EALi esimees jaEALi büroo-omanike sektsiooni (BOS) juhatus teinud EALisiseseltja BOSi algatusel (juhindudes EALi eestseisuse17. juuni 2010. a otsusest) BOSi liikmetele ettepaneku arendadavälja arhitektuuribüroode klaster. Selle meetme eesmärkon suurendada klastri koostööprojektide kaudu ettevõtjaterahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada arhitektuuriettevõtlustkoostöö teel. Klaster otsustati moodustada EALialla, koondades tulevikkuvaatavaid arhitektuuribüroosid.DETSEMBEREALi delegaadid Andres Levald ja Indrek Näkk osalesidEuroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) peaassambleel jaACE’i 20 a juubeli üritustel 3.–4. detsembrini. ACE’i aastapäevapuhul oli korraldatud Euroopa Parlamendis hulk üritusi,sh näitus säästva arhitektuuri parimatest näidetest, kusolid esindatud ka Eesti arhitekti Rene Vallneri projekteeritudpõhumajad. Peeti konverents teemal „Arhitektuuri tulevik”.2010. aastal EALi korraldatud ning veel kestvadkonkursid:Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaalikuraatorinäituse konkurss (tähtaeg 15. veebruaril 2010).Võistluse võitis projekt DOMUS, autorid Kalle Vellevoog,Tiiu Truus, Martin Pedanik ja Karen Jagodin.EALi 90 aasta juubeli kuraatorinäituse ja kataloogikontseptsiooni ja teostuse leidmise võistlus (kuulutativälja 12. oktoobril 2010) seoses EALi juubeliga oktoobris2011. Tähtajaks (5. november) laekus neli ideekavandit, miskõik kvalifitseerusid. EALi juhatuse liikmetest koosnev viieliikmelinežürii otsustas jagada esimese koha kahe töö vahel: töömärgusõnaga „ALMANAK” (Ene Läkk (kuraator ja toimetaja),Liina Jänes (kataloogi toimetaja), Pille Epner (kataloogitoimetaja), Tuuli Aule (näituse graafiline disain ja kataloogikujundamine), Inga Raukas (näituse kujundamine)) ningtöö märgusõnaga „JÄLJED” (Kai Süda (Karisma Arhitektid),Risto Parve (Karisma Arhitektid), Mait Väljas (EestiArhitektuurimuuseum), Diana Taalfeld (nu arhitektuur)).Žürii tegi mõlema töö autoritele ettepaneku võtta kasutuseleüksnes oma töö tugevam osa ja arendada selle kontseptsiooniedasi. Võistluse tulemused koos žürii hinnangutega töödele onavaldatud EALi koduleheküljel.

arh.01/11• „Europan 2011” arhitektuurivõistlus (aasta jooksul);• arhitektide ja sisearhitektide suvepäevad (suveseminar)9.–10. juulini Pärnus, teemaks „Kuurortlinn”.P. Pere avaldas kiitust neile, kes on osalenud järgmistes EALijuures tegutsevates töögruppides:• arhitektuurivõistluste ja riigihangete töögrupp,• ehitus- ja planeerimisseadusandluse töögrupp,• autoriõiguste töögrupp,• ekspertiisigrupp,• aukohus,• noortesektsioon: V. Tomiste eestvedamisel onkäivitunud noortele (kuni 30-aastastele) arhitektidele jaarhitektuuritudengitele suunatud võistlused. Samuti onTomiste eestvedamisel kavandamisel EALi 90 aasta juubelilepühendatud üritused (sh Tallinna arhitektuuribiennaal).EALI ARENGUKAVA 2011–2015 TUTVUSTAMINE(TÕNU LAIGU, ASEESIMEES)Arengukava kinnitamine üldkogu poolt.T. Laigu tutvustas protsessi, mis sai alguse eelmisel EALi üldkogukoosolekul, kus otsustati hakata tegelema põhjalikumaltEALi kui organisatsiooniga. Selle tulemusena on valminudkaks tähtsat dokumenti: „EALi arengukava 2011–2015” ning„Eesti arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikava põhimõttedja EALi kommunikatsioonikava aastateks 2011–2015”.Arengukava ja kommunikatsioonikava koostajad jarahastamineKahe kava koostamise töörühma kuulusid EALi juhatuse liikmedPeeter Pere, Kalle Vellevoog, Villem Tomiste, ekspertidenaTõnu Laigu, Indrek Tiigi ja Inga Raukas, väljastpoolt EALiKristiina Sipelgas ja Laila Põdra. Projekti juhtis Ingrid Mald-Villand. Arengukava koostamist nõustas Advisio OÜ. Töötatimärtsist 2010 veebruarini 2011, koos käidi u 20 korda. Projektirahastas SA Avatud Eesti Fond kaudu Vabaühenduste Fond,mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP Norrafinantsmehhanismi vahendusel.Töörühm on sõnastanud EALi visiooni ehk tulevikukujutlusejärgmiselt:EAL on tegus loomeliit, kes arendab Eesti riigi ruumilist keskkondaloominguliselt ja jätkusuutlikult.EALi missioon ehk ülesanne on sõnastatud järgmiselt:EAL on tegus loomeliit, kes toetab oma liikmeid ning pakub lahendusikoostöö kaudu EALi sees ja avatud suhtluse kaudu välistehuvirühmadega. EAL tugevdab arhitekti rolli ja kutset Eesti ühiskonnasning esindab Eesti arhitekte Eestis ja välismaal.EALi väärtustena pandi kirja:A16• EAL on asjatundjate katusorganisatsioon.• EAL on visionäär.• EAL panustab seadusloomesse.• EAL suurendab kodanike teadlikkust ruumilisest keskkonnast.• EAL edendab loovust ja loometegevust.• EAL hoiab arhitektuuriväärtusi.• EAL on hea koostööpartner.Kommunikatsioonikava töörühmades osales25 esindajat väljastpoolt EALi:Eesti Planeerijate Ühing, Tallinna Tehnikakõrgkool, EestiProjektbüroode Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Disainikeskus,Eesti Maastikuarhitektide Liit, Siseministeerium,Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, EttevõtluseArendamise SA, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium,Eesti Arhitektuurikeskus, Justiitsministeerium,Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet,Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,Riigi Kinnisvara AS, BNS Eesti, Postimees, ajakiri Maja, TV 3,Eesti Kunstiakadeemia.EAList välise kuvandi saamiseks saadeti asjaomasteinstitutsioonide esindajatele vastamiseks järgmisiküsimusi sisaldav küsitlus:1. Millist rolli täidab arhitekt ühiskonnas ja/või peaks täitma?2. Milline on arhitektuuri positsioon kultuurimaastikul?3. Mis on EALi ülesanne ja vastutus ühiskonnas ja milliseidprotsesse peaks EAL algatama?4. Milliste kanalite kaudu saate EALi kohta infot?5. Milline on EALi kuvand ja positsioon ühiskonnas?6. Milliste tööalaste tegevuste raames olete aru saanud, et paremateabe saamiseks või otsuste tegemiseks võiks rohkem kaasataarhitekte või EALi?Küsitlusele vastasid 40 esindajat väljastpoolt EALi:Taavi Aas (Tallinn; Eesti Linnade Liit), Mirja Adler (KredEx),Ülari Alamets (Ettevõtluse Arendamise SA), Raul Altmäe(Eesti Kultuurkapital), Tiiu Aro (Terviseamet), Jaan Elken(Eesti Kunstnike Liit), Ene Ergma (Riigikogu), Karin Hallas-Murula(Eesti Arhitektuurimuuseum), Mauno Inkinen(Eesti Projektbüroode Liit), Kaur Kajak (Tehnilise JärelevalveAmet), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), Tiina Kolk(Postimees), Merike Lang (Eesti Vabaõhumuuseum), Lea Larin(Eesti Päevaleht), Roode Liias (Tallinna Tehnikaülikool), ÜlarMark (Eesti Arhitektuurikeskus), Rutt-Helene Melioranski(Eesti Disainikeskus), Heiki Meos (Eesti Ehitusinseneride Liit),Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing), Sandra Mikli (Justiitsministeerium),Mariina Mälk (ERRi kultuuri- ja muusikasaadetetoimetus), Triin Ojari (ajakiri Maja), Andres Onemar(Keskkonnaamet), Piret Palm (Keskkonnaministeerium), RaitPukk (Päästeamet), Laila Põdra (Kultuuriministeerium), JüriRatas (Riigikogu), Ainar Ruussaar (BNS Eesti), Sirle Salmistu(Eesti Maastikuarhitektide Liit), Maire Salu (Maa-amet), MargusSarmet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium),Kaia Sarnet (Siseministeerium), Andri Simo (Eesti Kunstiakadeemia),Helli Sisask (Tallinna Tehnikakõrgkool),

arh.01/11Sven Soiver (TV3), Kaarel Tarand (Sirp), Kalev Uustalu(Muinsuskaitseamet), Ike Volkov (Maa-amet), AndrusVäärtnõu (Riigi Kinnisvara AS).Küsitluse tulemusedEALi kuvandi positiivsem pool (A)• EAL on kõige esinduslikum kogum arhitektidest, kuvandüldiselt hea, hea maine.• Kutsesüsteem on hästi organiseeritud.• Avalikkuse poolt kõige enam teatud-tunnustatud erialaliit.• Kindlasti hinnatakse kõrgelt EALi kindlameelsust jasüstematiseeritust arhitektuurivõistluste korraldamisel.• Enesekindel, arvestatav, EALiga arvestatakse nagu jõukamehe arvamusega ikka.• Positsioon on keskmine, sarnane teiste loomeliitude jaMTÜdega, pigem pole see negatiivne, vaid normaalnedemokraatlikus ühiskonnas.• 90 aastat järjepidevust on andnud EALile tugevapositsiooni.• EAL reageerib kiiresti ning räägib oma valdkonnastoimuvates küsimustes kaasa.• EALil on mõju nii arhitektide tegevusele kui ka valdkonnaletervikuna.• EAL suudab vastanduda teatud negatiivsetele sündmusteleja arendajatele, mis viitab oskusele näha tulevikku.EALi kuvandi positiivsem pool (B)• Ilma EALita ei suudaks Eesti arhitektid koonduda.• Järjest enam koondab arhitekte enda alla, on arvestatavekspert.• Organisatsioon, kuhu kuuluvad sarnaste huvidegainimesed, kus nad saavad üksteisega suhelda ja mõtteidvahetada.• Jõulised eestvedajad, häälekas osavõttarhitektuuriküsimuste arutamisest, esinemised meedias.• Arhitektid ei seostu ühiskonnas ülalpeetavatemuidusööjatega (erinevalt nt kujutavatest kunstnikest võikirjanikest). Tegelikult on aga positsioonid ühiskonnasseotud üksikisikutega, mitte organisatsiooniga: on mõjukasõnaga arhitekte ja on neid, kellest ei sõltu midagi.• Ametliku institutsioonina on EALi positsioon ilmseltstabiilne.EALi kuvandi negatiivne pool (A)• Mulje peamiselt kui ametiühingust, mitte niivõrdpädevuskeskusest.• Kriitikast ja seisukohavõttudest loobuja, mitte analüüsija jalahenduste pakkuja.• Ei suuda algatada avalikke arutelusid sisulistelruumiteemadel.• Liialt Tallinna-keskne.• Positsioon ja tegevus linnaruumi otsustuste juures nõrk.• Võitlusorganisatsioon, kes võitleb mitmesugusteruumikujundust puudutavate otsuste vastu ning sagelitagantjärele.A17• Tahab kõik otsustused enda kätte haarata ja siis jätta teabeomade keskele, kinnine tsunft.• Puudu on avalikkusele suunatud positiivsest tegevusest:inimeste harimine, võib-olla lausa põhitõdede teemal.• Kuvand ei ole eriti positiivne.• Esimehed vahetuvad kiiremini kui teistel erialaliitudel.• Võimalused kirjastustegevusega tegeleda on antuderaettevõtjate kätte.• Puudub oma maja.• Saab raha tegevuseks valdavalt Eesti Kultuurkapitalilt.EALi kuvandi negatiivne pool (B)• Ei hoia üleval regulaarset arhitektuuridiskussiooni.• Arhitektide koostöökogu kuvand. Osaleb küll protsessides,kuid ei mõjuta nende tulemust. N-ö tsunft, mis tõstab küllvahel häält, aga ei otsusta midagi, sekkumine vähejõuline.• Põhiliselt konstateerivad seisukohad.• Liikmed on üksikisikud, kes üldjuhul esinevad enda nimel.Ei olegi meeles juhtumit, kus EAL oleks millegagi seosesaktiivselt sõna võtnud.• Kuvand on määratlemata.• Jääb mulje, et tegemist on tsunftiga, kes kaitseb jaaktsepteerib vaid oma liikmeid.• Puudub särav kõneisik, keda samastada EALiga.• EAL mõjub konfliktsena, ei aja laiemat asja.• Positsiooni ühiskonnas vähe märgata.• Enamasti kajastatakse meedias olukordi, kus EAL on millegivastu sõna võtnud, nii jääb EAList opositsionääri, mitte agaeestvedaja, veduri kuvand.• EALilt oodatakse lahendeid selle kohta, kuidas saab, mitteselle kohta, kuidas ei saa.EALi kuvandi negatiivne pool (C)• Tundub, et kõrvalvaataja jaoks on tegemist isikutega,kes aeg-ajalt kritiseerivad linnapildis, sest mujal ei olesekkumist väga silma hakanud. Samas jääb mulje, etkriitikast asi palju kaugemale ei jõuta, sekkutakse liiga hiljavõi ei ole sellel märgatavat tulemust.• EAL ei rõhuta riigi ja omavalitsuste tähtsust avaliku huviväljendamisel.• Kuvand ei ole selge, kõigub äärmusest äärmusesse sõltuvaltvaatajast.• Kuvand on asjalik, kuid veidi ründav.• EALi tegevust on vähe kajastatud.• Kuna sõnavõtud on olnud nõrgad, võetakse EALi kui ühekunstiliigi esindajat, kes tegeleb oma asjadega, kuid millelpole üldsusega pidevat infovahetust.• Ollakse skeptiline, kas EALil ja teistel erialaliitudel saabühiskonna suhtes üldse mingit kuvandit olla, tegelevad nadju ainult praktiliste küsimustega.• Nimetatakse õiendajaks, mitte lahenduste väljapakkujaks.Kokkuvõtvalt: EALi kuvand on vaatleja jaoks sarnaneviriseva vanamehe kuvandiga. Mis teha, et virisevast vanamehestsaaks positiivne kangelane?

arh.01/11Koostatud arengukava pakub välja lahendusi EALi tegevustemõtestamiseks perioodil 2011–2012:• EALi suhtlussidemete tihendamine Eestis ja eelkõigeerialaliitudega välismaal.• EALi aktiivsete büroo-omanike osavõtul arhitektuuriklastrimoodustamine (koostöö loomingulisel pinnal, eksport,ajainformatsioonisüsteem, BIM, energiatõhusus,arhitektuurivaldkonna õigusaktide korrastamine).• EALi liikmete loomingulise aktiivsuse jaeneseväärtustamise suurendamine.• EALi liikmete erialase taseme tõstmine.• EALi ja noorarhitektide koostöö tihendamine.Üldkogu kinnitas „EALi arengukava 2011–2015”. Hääletustulemused:hääletajaid oli 102, poolthääli oli 102, vastuhääli egaerapooletuid ei olnud.ÜLEVAADE EALI NOORTESEKTSIOONI TÖÖST(VILLEM TOMISTE, ASEESIMEES)Noortesektsiooni tööst väärivad esiletoomist noortele arhitektidelesuunatud võistlused. Nende käivitamise ajend onolnud arhitektuuritudengite kaasamine EALi ettevõtmistesse,samuti soov pakkuda neile arhitektuurialast eneseteostust jarakendust, sest nad ei saa osaleda arhitektuurivõistlustel, kuskriteeriumiks on üldjuhul volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniolemasolu. Noortele suunatud võistlused ei pea otseseltpäädima reaalse tulemusega, st võistluse kaudu ei pea alatisündima valmisobjekt. Samas on korraldatud kaks võistlust,millel on ka tegelik väljund:• Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlus;• Pärnu jääfestivali festivaliala kergkatusearhitektuurivõistlus (kergkatused Pärnu festivali ajakskahjuks valmis ei jõudnud, need valmivad suveks).Peale nende kahe võistluse võisid noored arhitektuuritudengidosaleda ka EALi 90 aasta juubeli kuraatorinäituse ja kataloogikontseptsiooni ja teostuse leidmise avatud osavõtugavõistlusel. Võistluse tulemusena saadi nii hea näituseidee kuika hea idee EALi kui organisatsiooni populariseeriva raamatu– juubelientsüklopeedia – jaoks. Koostamisjärgus olevasentsüklopeedias võetakse lühidalt vaatluse alla kõigi EALiliikmete arhitektuuritegevus ajalooteljel kümnendite kaupa.Kavandamisel on veel kolm noortele arhitektidele suunatudarhitektuurivõistlust.2011. aasta üritustest on EALi, EAKi ja Tallinna Linnavalitsusekoostöös ettevalmistamisel Tallinna rahvusvaheline arhitektuuribiennaal,kus on kavas kuraatorinäitus, kuraatoriseminar,Tallinna visioonivõistlus jt üritused. Kavandamisel onveel Tallinna planeeringute teemaline seminar ja EALisuvepäevad Pärnus teemal „Kuurortlinn”.A18EALI BÜROO-OMANIKE SEKTSIOONI TEGEVUSPLAA-NID 2011. AASTAL (INDREK TIIGI, SEKTSIOONIJUHATUSE ESIMEES)Büroo-omanike sektsiooni (BOS) asutajad leidsid, et ettevõtlusegategelemine on EALi tegevusest eristatav ja nii tekkiski2007. aastal idee luua EALi liikmete hulgas olevaid arhitektuuribüroodeomanikke koondav sektsioon. Selle tegevus onkeskendunud eelkõige ärihuvidele.BOSi tegevusvaldkonnad:• seadusandlus,• hinnastatistika,• arhitektuurieksport – koostöös EestiArhitektuurikeskusega,• BIM,• koolitused,• üritused liikmetele,• uute liikmete kaasamine,• muud tegevused,• koostöö,• tegevuse rahastamine.BOSi juhatusse kuuluvad Tõnu Laigu, Ra Luhse, IndrekNäkk, Enn Rajasaar ja Indrek Tiigi.2010. aasta tegevus:• kooskäimised, koosolekud,• ekspordiportfoolio loomine,• arhitektuuriklastri algatamine.Kõikide nende tegevustega plaanib BOS jätkata ka 2011.aastal.BOSi liikmeskond kasvas 2010. aastal 25 protsenti. Seisuga17. veebruar 2011 kuulub BOSi 25 inimest.EALI 2010. A. MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMI-NE (REVISJONIKOMISJONI LIIGE RAIVO TABRI)R. Tabri andis ülevaate EALi 2010. aasta majandustegevuserevideerimisest. Üldkogu hääletas majandusaasta aruandekinnitamise küsimuses ja kinnitas majandusaasta aruande.Hääletustulemused: hääletajaid oli 102, poolthääli oli 102,vastuhääli ega erapooletuid ei olnud.EALI LIIKMEMAKSU KINNITAMINE (PEETER PERE)P. Pere pani hääletusele eestseisuse ettepaneku ümardadaEALi liikmemaks eurodes täissummani, s.o täisliikmetele80 €, seenior- ja noorliikmetele 10 €. Üldkogu asus EALi liikmemaksueurodes täisnumbrini ümardamise küsimuses hääletamaja kinnitas EALi 2011. a liikmemaksu suuruse järgmiselt:täisliikmetele 80 €, seenior- ja noorliikmetele 10 €. Hääletustulemused:hääletajaid oli 102, poolthääli oli 101, vastuhääli eiolnud, erapooletuid oli 1.

arh.01/11ÜLEVAADE EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUS-PLAANIDEST (ÜLAR MARK, EESTI ARHITEKTUURIKES-KUSE JUHATAJA)Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) tegevus välismaal 2010EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” Berliinis,Saksa Arhitektuuri Keskuses DAZ, mai – august. Näituseavamisel peetud seminaril esinesid 2009. a noore arhitektipreemia laureaat Martin Aunin, arhitektuurikriitik Triin Ojarija EAKi juhataja Ülar Mark.EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur”Londoni arhitektuurifestivalil. Näitus põhineb EALi näitusel,rõhuga noorte arhitektide loomingul. Näitus oli festivali peakorteriNew London Architecture galeriipinnal avatud19. juunist kuni 31. juulini. 25. juunil peeti seminar, kus nooredarhitektid Villem Tomiste, Mihkel Tüür, Ott Kadarik (ABKosmos) ning Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik (AB Salto)esitlesid oma loomingut; ettekande Eesti arhitektuurist pidasEAKi juhataja Ülar Mark.Londoni arhitektuurifestivalil osalemine arhitekt Vilen Künnapuinstallatsiooniga „The River Bell” Londonis Thamesi jõekaldal Soutwark Cathedrali hoovis (Millennium Courtyard).Installatsioon kujutas endast fiiberklaasist kirikukella sümbolitja asus katedraalis 19. juunist kuni 31. augustini. Praegusekson installatsioon Eestis Lilleorus.Eesti ekspositsiooni „100 maja/houses” korraldamine Veneetsiaarhitektuuribiennaalile. Ekspositsioon tutvustas suuremõõtmelisemaketi, slaidiprogrammi ja video abil sadat Eestiarhitektide projekteeritud eramut, autorid arhitekt KalleVellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafiline disainer MartinPedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin. Arhitektuuribiennaaloli avatud 26. augustist kuni 21. novembrini.Sofia arhitektuurifestivalil osalemine. 15.–22. oktoobrinioli Sofias arhitektuurinädal, kus esinesid loengutega Eestiarhitektid ja esitleti näitust „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur”.Arhitektuurinädal koosnes kahepäevasest foorumist javiiest näitusest ning keskendus teemale „Olles ääremaa” (Beingperipheral), seosele tänapäeva, mineviku ja muutuva maailmakontekstis. Samuti tutvustati üldsusele värsket BulgaariaArhitektuurikeskust. Eestile oli pühendatud festivali neljaspäev, 18. oktoober. Ettekande pidasid EAKi juhataja arhitektÜlar Mark, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, arhitekt Andres Ojarija arhitektuurikriitik Triin Ojari. Päeva lõpetas avalik arutelupealkirjaga „TALLINN 59°25'N, 24°46'O | periphery as a keyconceptto understand the city”.EAKI TEGEVUS VÄLISMAAL 2011Toimunud:EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” jaseminar Glasgow´s (jaanuar).Tulemas:EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” jaseminar Helsingis (2. märts) koostöös Helsingi linnaga.EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur”Moskvas (aprill).Näitus Pariisis Eesti kultuurifestivali ajal (oktoobernovember)koostöös Eesti saatkonnaga Prantsusmaal.Maailma arhitektuurifestivalil osalemine Barcelonas,Eesti arhitektide projektide esitlused (november).Läbirääkimised käimas:Näitus ja seminar Leedus Vilniuses.Näitus ja seminar Venemaal Peterburis.Näitus ja seminar Poolas Varssavis.EAKi TEGEVUS EESTIS 2010LINNAFOORUMIDA19Korraldati Tartu, Pärnu ja Tallinna linnafoorum ja Viimsivalla foorum, tulemused veebis: www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid. Foorumite eesmärk oli süvendada sisulist jakonstruktiivset dialoogi igapäevase keskkonna arendamiseteemadel, kaasates aruteludesse nii kohalike omavalitsusteplaneerimisametnikke, arendajaid-investoreid, rahvusvaheliselttunnustatud visionääre-arhitekte kui ka kohalikkeelanikke või nende esindajatena kodanikeühenduste aktiviste.Projekti toetas EASi Norra EMP regionaalarengu toetusprogramm.Projekt on lõppenud. Eesti Kultuurkapital tunnustasEAKi 2010. a sihtkapitali aastapreemiaga kohaspetsiifilistelesõlmküsimustele keskendunud ning dialoogi otsiva linnaplaneerimissarjaalgatamise eest.VÄLKLOENGUDAasta jooksul korraldati seitse välkloengut järgmistel teemadel:„Suur ruum, väike ruum” (väitlusjuht Margit Mutso),„Arhitektuur kui protsess” (väitlusjuht Toomas Tammis),„Maja kui märk” (väitlusjuht Margit Mutso), „Ideaalnearhitektuur” (väitlusjuht Kalle Komissarov), „Ilu arhitektuur.Arhitektuuri ilu” (väitlusjuht Margit Mutso), „Arhitektuurja hetk” (väitlusjuht Villem Tomiste), „Primitiivne– ennemuistne mõte homses päevas” (väitlusjuht PeeterPere). Igal loengul oli u 200 osalejat, kokku on toimunud24 välkloengut. Loengute eesmärk on kutsuda avalikkustkaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avalikuruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikkuarutelu ning viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur onmeie kõigi asi.TULEMAS:* Tallinna arhitektuuribiennaal „TAB 2011” 8.-11. september2011 koostöös EALi, EKA ja Tallinna linnaga teemal„Arhitektuur. Maastik. Urbanism”. Põhiüritused on seminar,kuraatorinäitus ja Tallinna visioonivõistlus. Töögruppi kuuluvadKatrin Koov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Peeter Pere, LailaPõdra, Toomas Tammis, Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog.

arh.01/11* VALLAFOORUMID, LINNAFOORUMID. Aastatel 2009–2010 EAKi korraldatud linnafoorumite projekt on kavandatudlaienema edasi valdadesse. Üleminekuks linnast valda korraldatilinnafoorumite raames ka Viimsi vallafoorum.2011. a on vallafoorumite avalöök planeeritud aprilli lõppu:Haljala vallafoorumil on EAKi peamine partner Haljala vald.Haljala vallafoorumit rahastatakse LEADER-programmist.Samas on kavas jätkata linnafoorumite korraldamist, kuigiväiksemas mahus.* Ruumid Kultuurikatlas. Asjassepuutuvad osapooled onallkirjastanud Kultuurikatla rekonstrueerimise raamlepingu,mille esimese järgu tööd on kavas lõpetada 2012. aastal.Selleks ajaks peaksid valmima ka EAKi, Disainikeskuse ja EALiruumid.EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMI TEGEVUSPLAANID2011. AASTAL (LEELE VÄLJA, EESTI ARHITEKTUURI-MUUSEUMI DIREKTOR)Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) 2011. a tegevuskava poleveel lõplikult paigas, kuid esialgsed plaanid on tehtud. EAMvõiks olla sõltumatu koostööpartner nii arhitektuuri- kuika muinsuskaitseküsimustega tegelevatele organisatsioonidele.Tema põhiülesanne on toimida arhitektuurivaldkonnagaseotud materjali koguja, säilitaja ja propageerijananing aidata oma ettevõtmiste kaudu suurendada ühiskonnaarhitektuuriteadlikkust.EAMi eesmärkidest ja tegevustest:• asjakohase ja arhitektuuriajaloost ülevaatlikku pilti andvapüsiekspositsiooni koostamine;• tiheda ja vaheldust pakkuva näituseprogrammi pakkumine;• isikunäituste sarja jätkamine (2011. a on kavas P. Jäneseloomingut kajastav näitus);• probleemipõhiste näituste koostamine ja eksponeerimine(nt inseneriesteetika Eesti arhitektuuris);• välisnäituste eksponeerimine (jätkutegevusena), eelistatudon teemade kajastamine, millel on kokkupuutepunktekohaliku arhitektuuriga;• Eesti arhitektuurist ülevaatenäituse koostamine;• uute näituste sarjade käivitamine (nt 20. sajandi tundmatuarhitektuur).Oluline on asendada EAMi senine valdav Tallinna-kesksuslaiema kontekstiga, seda nii uurimus- ja näituseainese puhulkui ka EAMi näituste eksponeerimisega teistes Eesti linnades.Näitustega võiksid kaasneda vastava teemaga seotud tegevused(nt arhitektuuriekskursioonid). Plaanis on täiendada janüüdisajastada EAMi kodulehekülge nii, et see täidaks igatilehe kasutaja vajadusi (nt muuseumi raamatukogu andmebaas,virtuaalnäitused, Eesti arhitekte ja nende loomingut kajastavaandmebaasi loomine jm infomaterjalid Eesti arhitektuurikohta).EALI TEENETEMEDALITE ÜLEANDMINE 2010. APARIMALE TELLIJALE, PARIMALE EHITAJALE JAPARIMALE PUBLITSISTILENagu tavaks kujunenud, andis EAL ka tänavu üle kolmteenetemedalit.A20Parim tellija 2010 – Peeter TambuOn seisnud sirgjooneliselt kvaliteetarhitektuuri tekke eestNarva linnas, seda ka keerulistes oludes. On olnud usaldusväärnening hea partner ja tellija arhitektidele. On pühendunudoma elukutsele, täites ühtlasi valgustuslikku misjooniNarva kohalikus omavalitsuses.Parim ehitaja 2010 – Ando KoitRaul Vaiksoo poolt Rocca al Maresse projekteeritud eripäraseja keeruka konstruktsiooniga eramu oskusliku teostamise eest.Parim publitsist 2010 – Krista KodresOsundab oma artiklites asjakohaselt Tallinna linnaplaneerimisevalupunktidele, analüüsib valdkonna olukorda, ärgitablinnakodanikke kaasa mõtlema linnaplaneerimisküsimusteüle ning pakub ka lahendusi kehtiva planeerimissüsteemimuutmiseks.Teenetemedalid andis kätte P. Pere ja medalisaajad tänasidneile antud tiitli eest.Noore arhitekti preemia 2010 üleandmine võitjaleSlaidiprogrammi vahendusel tutvustati 2010. a noore arhitektipreemia nominente ja nende töid. President Toomas HendrikIlves kuulutas välja preemia saaja, kelleks osutus HannoGrossschmidt. Vt lähemalt rubriigist „EALi teated”. Noorearhitekti preemia rahastaja H. Meerits avaldas tunnustustkõikidele preemiale kandideerinutele: nad olid tugevad ningjärjepidevustunnet lisas see, et žüriisse kuulusid kaks eelmisteaastate laureaati (S. Vallner ja M. Aunin). Mitu kandidaatideprojekteeritud objekti olid valminud ehitusbuumi ajal – ühestküljest oli see arendajate surve, teisest küljest arhitektideleantud võimalus. Võitjaks valiti arhitekt, kes on suutnud omalahendustes iseendale ausaks jääda.VEIN JA SUUPISTED PANSO SAALIS. Musitseeris JaakJürisson klaveril.EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE VÄLKLOENG.3. märts 2011Ajakirja MAJA toimetaja T. Ojari on pöördunud EALi poolepalvega määrata ajakirja nõukokku kaks EALi liiget (korraliserotatsiooniga). Seni on ajakirja nõukogus EALi esindanudT. Laigu, kes võib soovi korral nõukogus tööd jätkata. Nõukogussekuuluvad praegu veel Mait Summatavet (EDL),Toomas Korb (ESL), Tarmo Teedumäe (Eesti Kultuurkapital),

arh.01/11Kalle Vellevoog (Solness) ja Mart Kalm (Eesti KunstiteadlasteÜhing). Laigu oli valmis nõukogus jätkama, teise EALi esindajanamäärati nõukokku V. Tomiste.22. veebruaril asutatud Eesti Kultuuri Koja 15-liikmelissejuhatusse kuuluv Ü. Mark andis eestseisusele ülevaate kojaellukutsumise tagamaadest. Idee asutada kultuurivaldkondiühendav organisatsioon sündis 15. veebruaril Telliskiviloomelinnakus toimunud kultuuriinimeste kogunemisel,kus kodanikualgatusena kokku kutsutud töötubades arutatikultuurivaldkonna peamisi probleeme ja nende lahendamisevõimalusi. Loomekoja prioriteet on tuua riigi juhtorganiteesindajateni erinevate kultuurivaldkondade hääl ja rääkidajõuliselt kaasa kultuurialases seadusandluses. Et Eesti KultuuriKoda koondab nii eri kultuurivaldkondade esindajatestüksikisikuid kui ka valdkondade organisatsioone ja loomeliite,on oht, et koja tegevuspiirid hägustuvad. Eestseisus leidis, etloomekotta kuulujad ei peaks tegelema mitte kitsalt oma erialaprobleemide ja prioriteetidega määratlemisega, vaid kultuurivaldkonnaülesteküsimustega (kõige laiemas tähenduses) ningsõnastama kultuuri eesmärgid ja prioriteedid riiklikul tasandil.Oldi seisukohal, et koda peaks toimima kui riiklik kultuuripoliitikakonstruktiivkogu ning et EAL peaks selle töösosalema. Otsustati astuda Eesti Kultuuri Koja liikmeks.Loomekoja juures tegutsema hakkavate töögruppide koosseisuEALi liikmete määramise küsimuse juurde otsustati naastahiljem. Leiti, et EALi esindajad võiksid kojas tõstatada avalikuruumi kujundamise temaatika ja moodustada sellega tegelevatöörühma.L. Põdra andis eestseisusele ülevaate Kultuuriministeeriumipoolt arhitektuurivaldkonnale 2011. aastaks reserveeritudsummadest. Riigieelarves on arhitektuurile neli rida:• programm „Arhitektuuriüritused” (600 000 kr / 3847 €),• Eesti Arhitektuurikeskuse tegevustoetus,• Veneetsia arhitektuuribiennaal,• Europani arhitektuurvõistlus.2011. aastal Eesti Europani arhitektuurivõistluse korraldamiseksise krunte ei paku, sel aastal suunatakse Kultuuriministeeriumipoolt võistluse jaoks eraldatud raha juba algatatudEuropan Eesti projektide edasiarendamisse. Europan Eestiuueks sekretäriks saab K. Komissarov ning seoses Kultuuriministeeriumissetööleasumisega ei pea praegune sekretärL. Põdra võimalikuks sel ametikohal jätkata, sest kunaEuropan Eesti arhitektuurivõistlust rahastatakse osaliseltministeeriumi eelarvest, võib selles tema arvates näha huvidekonflikti.Kultuuriministeeriumi rahaeraldusprogramm, mille eesmärkon toetada arhitektuurialast tegevust ja kust on võimalikarhitektuuriürituste jaoks raha taotleda, kuulutatakse välja9. märtsil tähtajaga 25. märts. Taotluste läbivaatamisekomisjoni kuuluvad L. Põdra, P. Lindpere, J. Huimerind,T. Tammis ja L. Jänes. Et otsustada, milliste projektide jaokspeaksid EAL ja EAK rahataotluse esitama, peeti vajalikukskorraldada ühine nõupidamine.A21Eestseisus, vaadanud läbi Margit Aule EALi liikmeks astumiseavalduse ja tööde kausta, otsustas M. Aule EALi liikmeksvastu võtta.Eestseisus, vaadanud läbi Lembit-Kaur Stööri EALi liikmeksastumise avalduse ja tööde kausta, otsustas L.-K. Stööri EALiliikmeks vastu võtta.EALi aukohtu eesistuja Riina Raig oli eestseisust kirjalikultteavitanud, et aukohus on asunud läbi vaatama Keilakooli projekteerimisega seonduvat probleemistikku ja võimalikkuarhitektide kutse-eetika normide rikkumist. Menetlusekäigus tutvutakse dokumentidega ning kuulatakse äraasjaosaliste selgitused ja seisukohad. Kui asitõendite kättesaamiselei tule ette takistusi või ei ilmne muid ettenägematuidprobleeme, mis võivad menetlusaega pikendada, teeb aukohusotsuse hiljemalt 4. aprilliks 2011. Eestseisus võttis selle infoteadmiseks.P. Pere teavitas eestseisust, et Riia kolleegidelt saadud infopõhjal on Riia linnaarhitekt vallandatud ning valitsevat kaoht, et likvideeritakse kogu Riia linnaplaneerimise osakond.Riia kolleegid on pöördunud nii EALi kui teiste riikide erialaorganisatsioonidepoole palvega toetada Riia linnaplaneerimiseosakonna säilitamise vajadust ja saata selle säilitamiseksRiia vastavatele instantsidele toetuskiri. Eestseisus oli valmisRiia kolleege toetama. Enne toetuskirja koostamist peetivajalikuks hankida Riiast olukorra kohta lisateavet.P. Pere andis eestseisusele ülevaate EALi juhatuse liikmete jaS. Mikseri vahel 3. märtsil 2011 Riigikogus toimunud kohtumisest,kus arutati riigistruktuuridesse riigiarhitektiinstitutsiooni sisseseadmise temaatikat. S. Mikser oliigati avatud ja koostööaldis. Vabariigi Valitsuse järgmissekoalitsiooni pääsemise korral on Sotsiaaldemokraatlik ErakondMikseri sõnul nõus võtma EALi poolt ehitatud keskkonnaparandamise eesmärgil tehtud ettepanekud menetlusse, etneed ellu viia.Eestseisus kiitis heaks juhatuse ettepaneku eraldadaK. Vellevoogile EALi loometoetus summas, mis katab temasõidukulud seoses 2. märtsil Soomes toimunud planeeringuteemaliseseminariga. Vellevoog esindas seminaril EALi.Otsustati, et 1.–2.04 Dublinis toimuval ACE’i peaassambleelesindavad EALi A. Levald, T. Laigu ja P. Pere.P. Pere ja T. Laigu osalesid 19.–22.02 Peterburis Jaani kirikuavamisüritusel ja kohtusid Peterburi Arhitektide Liiduesindajatega. T. Laigu andis eestseisusele visiidist ülevaate.Nii Peterburis kui ka Moskvas ollakse EALiga koostöö tegemiseksvalmis ja avatud. Lisaks näituste vahetamisele oldihuvitatud arhitektuuriteemalisest infovahetusest. PeterburiProjektbüroode Liit hoiab sealsel turul silma peal ja seisab vägakindlalt selle eest, et Peterburi saaksid projekteerida ainultkohalikud arhitektid. Seetõttu ei ole Eestil ilmselt võimalikPeterburiga arhitektuuriekspordialast tegevust arendada.Peterburi arhitektuurimaastik on väga stagneerunud, Moskvasollakse aga nüüdisarhitektuurile märksa avatumad. Peterburiskohtuti sealse ajakirja Project Baltia toimetaja V. Froloviga,

arh.01/11kes avaldas valmisolekut koostööks EALi ja Eesti arhitektideganing oli huvitatud arhitektuuriteemalisest infovahetusest.EALi juhatus pidas vajalikuks arendada EALi välissuhtlustning on otsustanud korraldada 2011. aasta kevadel-suvelPeterburi kohaliku ekskursioonijuhi (nt ajakirja Project Baltiatoimetaja Frolov) eestvedamisel paaripäevase erialase õppereisiPeterburi. Reisi programmi peaks kuuluma muu hulgasPeterburi Arhitektide Liidu ja sealse projektbüroode ühendusekülastamine. Lisaks Peterburile ja Moskvale pidas juhatusvajalikuks tõhustada koostööd ja luua sidemed Läänemereäärseteriikide arhitektide liitudega, samuti väliseestlastestarhitektidega ja väliseesti arhitektide liitudega. Sellestjohtuvalt pidas juhatus vajalikuks külastada 2011. aastalEALi juhatusega ja EAKi esindajatega edasise koostöö jakontaktide loomise eesmärgil järgmisi sihtkohti: Oslo, Varssavi,Rootsi (sihtkoht täpsustamisel), Kanada. Külastada tulekskindlasti ka sealseid arhitektide liite ja arhitektuurikeskusi.K. Vellevoog, kes osales 2. märtsil Soomes toimunud planeeringuteemaliselseminaril, lisas, et kindlasti tasuks arendadakoostööd (ekskursioonide korraldamine, vastastikune infovahetus)ka Soomega.17. märts 2011EALi kutsekomisjoni esimees M. Šein andis volitatud arhitektikutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjonoli andnud oma 11. veebruaril peetud koosolekul arhitektikutsekvalifikatsiooni:Merike Kordemets – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Jaan Port – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Pelle-Sten Viiburg – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Kristjan Naaris – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Hannes Niineväli – volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioon,Margus Soonets – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Andzelika Tetsmann – volitatud arhitektIV kutsekvalifikatsioon,Tiina Meus – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon,Magnar Meinart – volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioon,Kadri Tamre – volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioon,Avo Seppel – volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioon,Vladimir Orlov – volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsioon.P. Pere tutvustas eestseisusele Eesti Kunstiakadeemia,Tallinna Tehnikakõrgkooli ja EALi vahel sõlmitud arhitektuurimagistriõppe koostöölepingu projekti. Koostöölepingu põhieesmärkon aidata kaasa Eesti arhitektuurihariduse arengule.A22Eestseisus vaatas üle EALi liikme M. Nurme koostatud kirjamustandi, milles EAL pöördub Eesti Kaitseväe poole üleskutsegaosaleda Mõigu kalmistu teedevõrgu võsaraiumise jamuust prahist puhastamise talgutel 29. aprillil algusegakell 15. Tallinna Toomkiriku koguduse kalmistu korrastamiseettepanek sai teatavasti 26. oktoobril 2010 toimunud eestseisusekoosolekul heakskiidu. Praegu on talguid organiseerinudEALi liige M. Nurm.E. Hirvesoo sõnul ei määranud Eesti Kultuurkapital seekordMetsakalmistu arhitektide kalmeala korrastustöödeks toetust,mistõttu tuleks kaaluda sel eesmärgil talgute korraldamist.Eestseisus toetas seda ettepanekut. Otsustati kuulutada EALiliikmete meililistis esmalt välja Mõigu kalmistu korrastamisetalgud ning kui neile registreerunuid koguneb piisavaltpalju, otsustati suunata osa talgulisi Metsakalmistu arhitektidekalmeala korrastustöödele.Ettevõtja T. Merisalu oli teinud EALile pöördumise seosesTartu linnaehituslike sündmustega.Merisalu avaldas nördimust selle üle, et Tartu linnajuhid onvõtnud vastu otsuse rajada linnaraamatukogu ja kunstimuuseumiühishoone Magistri tn ja Vabaduse pst vaheliselekrundile läbi mõtlemata ja arvesse võtmata asukoha negatiivseidaspekte. Tähele panemata on jäänud alternatiivseteasukohtade otsimine. Oma pöördumises tõi Merisalu väljahulga planeeringulisi, arhitektuurilisi ja praktilisi argumente,mis räägivad vastu mainitud krundile hoone rajamise mõistlikkuseleja otstarbekusele. Merisalu arvates oleks Tartu endisekaubahoovi kvartal uue linnaraamatukogu ja kunstimuuseumiühishoone jaoks optimaalne asukoht. Kirjas kritiseerisMerisalu ka Tartu endise postimaja väljakolimist kesklinnastja postimaja ümberehitamist büroohooneks. Nende küsimustegaseoses tutvus eestseisus Tartu linnaarhitekti T. Sillakirjaga, milles Sild oli väljendanud oma seisukohti mõlemaobjekti suhtes.Eestseisus leidis, et kavandatava Tartu linnaraamatukogu jakunstimuuseumi asukoht on põhimõtteliselt sobiv. Väikesestkrundist tingituna võib osutuda aga komplitseerituks sinnakavandatava hoone ruumiprogrammi äramahutamine. Endisepostimaja asemele kavandatava büroohoone kohta leiti, etkesklinna hoone esimene korrus võiks ideaalis olla avalikuskasutuses. Oldi seisukohal, et EALil on eelkõige linnaehituslikearengusuundadega seonduvate protsesside ennetaja,mitte aga tagantjärele probleemidele osundaja ja kritiseerijaroll. Merisalule otsustati saata EALi seisukohta väljendavkiri. Et mõlema teema kohta oli Merisalu avaldanud artikli kaTartu Postimehes, ei pidanud eestseisus vajalikuks, et needilmuksid ka Sirbis, nagu taotles T. Merisalu.T. Laigu soovis taotleda New Yorgi õppereisi (16.–24.03.2011)sõidu- ja majutuskulude hüvitamist Kultuuriministeeriumipoolt EALile eraldatud loovisiku loometegevuse ning sellegaseotud täiendusõppe stipendiumi rahast ning küsis eestseisuseltselleks kooskõlastust. EALi loovisikute stipendiumideja muude hüvitiste taotlemise ja maksmise korra kohaselthüvitatakse õppereisiga seotud sõidu- ja majutuskulusid juhul,kui õppereisi on enne selle algust kooskõlastanud või

arh.01/11heaks kiitnud EALi eestseisus. Laigu rahataotlus otsustatiläbi vaadata koos kõigi teiste EALi liikmete taotlustega14. aprillil eestseisuse koosolekul, kus võetakse vastu ka otsustoetuse eraldamise või mitteeraldamise kohta.J. Huimerind teavitas eestseisust, et J. Kauge arhitektuuriblogis„Linnad ja märgid” on avaldatud teave väga häbematuplagieerimisjuhtumi kohta, millele oli varem tähelepanu pööratudka EALi foorumis. Juhtum puudutab arhitektuuribüroosEensalu & Pihel (arhitektid Laur Pihel ja Tauno Aadma)valminud projekti järgi 2007. aastal Neeme külas Tallinnakülje all valminud palkmaja. Selle maja oli palkmajadega tegelevEesti firma Nordicasa Design & Construction eesotsasJaak Kangroga põhimõtteliselt kopeerinud Hispaaniassening reklaaminud seda koopiat häbematult enda looduna.Kangro jultumust näitab tõik, et ta on julgenud esitleda endpopulaarsel disainisaidil trendir.com kui selle maja arhitekti.Eestseisus oli valmis igati toetama kõnealuse palkmajaoriginaalprojekti autoreid, kui arhitektuuribüroo Eensalu& Pihel peaks algatama plagieerimise suhtes kohtuprotsessi,ning oli valmis eraldama büroole õigusabi saamiseksEALi loometoetusest raha. Kõnealustele arhitektidele otsustatiteha ettepanek taotleda EALilt loometoetust plagiaadijuhtumilahendamiseks tarviliku õigusabi jaoks. Esmaltpeeti vajalikuks võtta arhitektuuribüroo Eensalu & Pihelarhitektidega kontakti, et küsida, kas nad kavatsevad kohtuprotsessialgatada.K. Vellevoog tundis muret, et Tallinnasse ehitatakseläbimõtlematult ja kujunenud turukonjunktuuri osavalt ärakasutades järjepanu uusi turge, millel puudub arhitektuurneväärtus ja mille asukohavalik on küsitav (nt valmishoonestatud elurajoonidesse). Negatiivse näitena tõi ta väljaVilde teele rajatava turu.V. Tomiste oli seisukohal, et turge kui niisuguseid on kindlastivaja, sest need pakuvad supermarketitele tervitatavat konkurentsi.Leiti, et turgudele planeeringulise ja ideelahendusesaamiseks võiks korraldada noortele arhitektidele suunatudvõistlusi. Selle ettepanekuga otsustati pöörduda E. Männipoole.LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSEDRohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlusPärnu jääfestivali ala kergkatuse arhitektuurivõistlus(Vt mõlema võistluse tulemusi 17. veebruari üldkogukoosoleku tekstist.)KäimasolevadarhitektuurivõistlusedA23Tallinna Muusikakeskooli, Tallinna Balletikooli jaG. Otsa nim Muusikakooli uue haldushoone lahenduseleidmiseks korraldatav rahvusvaheline kaheetapilineideevõistlusRakvere Linnametsa elamurajooni ruumilise planeerimiseideevõistlus noortele arhitektidele ja arhitektuurierialatudengitele8. märtsil 2011 kuulutasid KredEx, Rakvere linn ja Eesti ArhitektideLiit välja Rakvere linnametsa elurajooni ruumilise planeerimiseideevõistluse noortele arhitektidele ja arhitektuurierialatudengitele. Võistlus korraldatakse IFHP (InternationalFederation for Housing and Planning) 55. aastakongressi„Elamumajanduse ja planeerimise mõju majanduskeskkonnale”raames KredExi, IFHP, Eesti Arhitektide Liidu ja Rakverelinna koostöös.KredExi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on IFHPkonverentside raames tavaks korraldada noortele arhitektidelearhitektuurivõistlus, et anda neile võimalus saada arhitektuurivõistlusekogemusi. Tavaliselt on on noortel ja üliõpilastelkeeruline arhitektuurivõistlustel osaleda, sest selleks nõutaksekogemust. EALi algatatud noorte arhitektide võistlused onneile suurepärane võimalus siseneda erialasele tööpõllule,pakkudes välja värskeid ja innovatiivseid lahendusi ningkonkureerida tööturul juba kogenud arhitektidega. RakvereLinnametsa elamurajooni ideevõistlus on järjekorras kolmas janeist kõige suuremahulisem, soovides leida lahendust reaalseleuuele elukeskkonnale. Võistlejatelt oodatakse pakkumistüldplaneeringule koos uushoonestuse ja ühiskasutuses olevatealadega.Rakvere peaarhitekti Raul Järgi sõnul soovib Rakvere linnleida planeeringulist ideelahendust üldplaneeringus kavandatudLinnametsa elamupiirkonnale. Tegemist peaks olemainnovaatilise, looduslähedase, energia- ja ressursisäästlikupiirkonnaga. Planeeritav elamuala peab olema kvaliteetne elukeskkond.Võistlusele oodatakse sisulist kontseptsiooni ja ruumilistideelahendust nüüdisaegse elamupiirkonna loomiseks,mille alusel oleks võimalik arendustegevusega edasi minna.Konkursist tohivad osa võtta üksikisikud või meeskonnad,mille vähemalt üks liige on diplomeeritud arhitekt või arhitektuurierialatudeng. Kõigi osavõtjate vanus peab jääma vahemikku18–30 eluaastat.Võistluse žüriisse kuuluvad Rakvere Linnavalitsuse peaarhitektRaul Järg (esimees), arhitektid Jan Skolimowski ja Lembit-KaurStöör (Eesti Arhitektide Liit), Mirja Adler (KredEx);

arh.01/11arhitekt Regitze Marianne Hess (IFHP) ja Liivi Haamer (EestiArhitektide Liit).Välja antakse kolm preemiat: esimene preemia väärtusega1300 €, teine väärtusega 900 € ja kolmas väärtusega 700 €.Tööde esitamise tähtaeg on 15. aprill 2011. Võistlusetulemused avaldatakse Eesti Arhitektide Liidu ja IFHP konverentsikoduleheküljel.KredExi eestvedamisel korraldatav rahvusvaheline IFHP konverentstoimub Tallinnas 11.–14. septembrini 2011. Arhitektuurivõistlusevõitja saab peale rahalise preemia ka vabapääsmekonverentsile.Võistluse tingimused ja lisad on Eesti Arhitektide Liidu koduleheküljelwww.arhliit.ee ja IFHP konverentsi koduleheküljelwww.ifhp2011tallinn.com.ee.EALi teated7. veebruaril 2011 Eesti Arhitektide Liidu üldkogultoimunud pidulikul auhinnatseremoonial kuulutaspresident Toomas Hendrik Ilves välja noore arhitektipreemia 2010. a laureaadi, kelleks osutus Hanno Grossschmidt.Auhinna, reisitšeki 4500 eurole andsid võitjaleüle preemia koostööpartnerid Heldur Meerits jaTiit Pruuli.Auhinnale esitati kümme kõrge loomingulise ja professionaalsetasemega kandidaati, kelle hulgast valiku tegemine oli žüriihinnangul väga keeruline. Seetõttu jagunes ka lõppvalikussejõudnud nominentidele toetus üsna võrdselt. Žüriile esitatudmaterjalides oli rõhuasetus valminud objektidel, mis saigiotsustavaks võitja väljaselgitamisel, kuid lõppotsus ei sündinudühehäälselt.Hanno Grossschmidtile tõi võidu tema vaieldamatu professionaalsusja püsivalt suurepärane arhitektuurne kvaliteet.Tema tööde lai skaala, mis ulatub avalikest hoonetest (kontserdimaja,spordihall) büroo- ja kortermajadeni, tõestab eriA24mastaapide ja funktsioonide valdamist tipptasemel. Iga temateos on tervik ning nende identiteet on saavutatud pigemomapärase materjalivaliku, tekstuuri ja selge vormikäsitlusegakui ülemäärase fantaasiamänguga. Tema hoonetele on iseloomulikelegantsete lahenduste leidmine tehnilistele probleemidelening detailitäpsus.Grossschmidti peamiselt (kesk)linnalik arhitektuur on silmapaistev,seejuures naabreid provotseerimata. Tema töödkannavad endas arhitektuuris alati oluliseks peetud väärtusi,olles kestvad, kasutatavad ja hästi teostatud. Need respekteerivadümbritsevat keskkonda, tahtmata siiski kehtestada omimängureegleid.Žürii välisliikme, Rootsi arhitektuuriajakirja Arkitektur peatoimetajaClaes Caldenby sõnul on Eesti noorte arhitektide üldinetase muljet avaldav. Tema hinnangul võib endiste idablokiriikide hulgast tõsta Eestit ja Sloveeniat esile kui riike, kesviljelevad parimat ja kvaliteetseimat uut arhitektuuri. Põhjamaadekontekstis on inspireeriv näha Eestis kerkimas uut javitaalset arhitektuurikultuuri.Konkursi žüriisse kuulusid seekord ettevõtjad HeldurMeerits ja Rein Kilk, preemia laureaadid arhitektid SiiriVallner ja Martin Aunin ning välisliikmena Rootsi arhitektuuriajakirjaArkitektur peatoimetaja Claes Caldenby.Noore arhitekti preemia on EALi asutatud ning koos koostööpartneriteHeldur Meeritsa ja Go Travel Reisibürooga väljaantaviga-aastane auhind, mille eesmärk on virgutada noortearhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Preemiaks onmaailmareis 4500 euro väärtuses. Tunnustus peab julgustamanoorarhitekte avardama oma silmaringi ning olema oma loomingusleidlikumad ja tegevuses mitmekülgsemad.Kõigi esitatud kandidaatidega on võimalik tutvuda noore arhitektipreemia koduleheküljel http://nap.arhliit.ee/.MEEDIAKAJASTUS:• „OP!”: noore arhitekti preemia• ERR: Noore arhitekti preemia pälvis Hanno Grossschmidt• Presidendi Kantselei: President Ilves andis noore arhitektipreemia Hanno Grossschmidtile• Eesti Ekspress: Loogiline ja veenev elegants• „Terevisioon” (23.10): Noore arhitekti preemia 2010laureaat Hanno Grossschmidt• Sirp: Hanno Grossschmidt – Eesti parim 2010. aasta noorarhitekt• Sirp: Parim noor arhitekt• Postimees: President andis noore arhitekti preemia HannoGrossschmidtile• Delfi: Noore arhitekti preemia sai Hanno Grossschmidt• Eesti Päevaleht: Need kümme annet kandideerivad noorearhitekti preemiale• INkodu: Noore arhitekti preemia 2010 võitja on HannoGrossschmidt• City24: Noore arhitekti preemia 2010 võitja on HannoGrossschmidt• Loov Eesti: Noore arhitekti preemia sai Hanno Grossschmid

arh.01/11Eesti arhitektide ja sisearhitektide suvepäevad on tänavukavas 9.–10. juulini Pärnu Rannahotellis ning seekordneseminar kannab pealkirja „Kuurortlinn”.Iseseisvumise taastamise järel, alates 1990. aastatest, oneestlased suurel määral individualiseerunud. Arvestades, etnõukogude ajal ei olnud eraldiolemine soositud, siis on paisukadumisele järgnenud torm linnast maale, stiihiline eeslinnastumineja soov puhkuse ajal teistest eralduda tagantjärelemõistetav. Ühel hetkel hakkas neid protsesse suunama karaha. Inimesed avastasid end küll eramajast, aga mitte alatieraldi. Nii oli odavam.Sarnaselt on juhitud ka praegusaja vaba aja ja puhkuse ruum.Hulgi ehitada on odavam, suurem spaa on soodsam. Suvilakooperatiivideasemele on tekkinud kogukonnaseltsid.Naaseme vaikselt aega, kus kooselu on nauditav. Väiksematekohtade puhul piisabki seltsidest, kes kureerivad kohalikkuelu, aga kas ka kuurortlinnas?Kas kuurortlinn peab olema kohaliku elaniku nägu? Kes onkuurortlinnas kohalik? Mis oleks kuurortlinn ilma võõrasteta,ilma muutuste ja intriigideta? Kui puhkus on argipäevast väljatulemine,uue jõu ammutamine, siis milline on see ruum, kusseda saavutada? Miks elavad Eesti kuurortlinnad minevikus?Milline peaks olema tänapäeva kuurortlinn?Seminari peaesineja on tuntud ja auhinnatud Barcelonaarhitekt Xavier Martí Galí, kes on Carlos Ferrater Studioasutajaliige ja partner. Galí on Hispaanias Benidormis asuvasuurejoonelise rannapromenaadi üks autoreid – promenaadon võitnud rahvusvahelise preemia „Parim globaalne disain2010”. Veel räägitakse seminaril Pärnu arhitektuurist jamoodsaks kuurordiks kujunemisest, arhitektuuri säilimisest jasäilitamisest, kuurortide ajaloost ja neis elamise eripärast ningmuust kuurordieluga seonduvast.Suvepäevade lõõgastavasse ossa kuuluvad nagu alati vabamasvormis sportimine, ekskursioon Pärnu villadesse, muusikalineja tantsuline meelelahutus ning suhtlus kolleegide jakoostööpartneritega.Volitatud arhitekt IV ja V kutsekvalifikatsioonimääramisestVolitatud arhitekt IV ja volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioonimääramiseks nõutavate dokumentide EALi kutsekomisjonileesitamise tähtaeg on reede, 29. aprill 2011 kl 16.00.Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumääradKutsekvalifikatsioonitaseTasumäär (eurot)EALimittekuuluvalearhitektileA25EALikuuluvalearhitektileVolitatud arhitekt IV 256 192Volitatud arhitekt V 320 256EALi eestseisuse koosolekudEALi eestseisus koguneb üle nädala neljapäeviti algusega kell16.30 EALi kontoris (Tallinn, Lai 31). Järgmised koosolekudon kavas 14. ja 28. aprillil, 12. ja 26. mail ning 9. juunil.EALi välissuhtlusEesti, Läti ja Leedu arhitektide liitude ühisekspositsioonRahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) XXIV arhitektuurimaailmakongressil Tokyos (Jaapan) kujundatakse eestlaseMark Grimitlihti projekti alusel. Tänavuse maailmakongressipeateema on „Design 2050”, mille raames keskendutakse tulevikulinnaelule ja arhitektuuri mõjule selle kujundamisel.Sügisel muutub Tokyo nädalaks arhitektide „dessandi” sihtmärgiks:25. septembrist kuni 1. oktoobrini 2011 tekitab sealelevust UIA kongress. Maailma ja riikide arhitektide organisatsiooneühendava UIA kongress toimub iga kolme aasta taganteri paigas ning see toob kokku üle 10 000 arhitekti, projekteerija,teadlase, üliõpilase ning amatööri, kes ei jää arhitektuurisuhtes ükskõikseks.Rohkem kui kongress ise, kus UIA juhid ja liikmesriikideesindajad arutavad organisatsiooni tegevust ja strateegiat,meelitab külastajaid aga põhjalik lisakava: kuulsate arhitektideloengud, seminarid, töötoad, konkursid, ekskursioonid janäitused. Sel aastal on näitusi kaks. Virtuaalnäitusel „Maailma10 000 arhitekti” esitlevad oma loomingut maailma arhitektid.Ühisnäitusel, mis toimub näituse- ja konverentsikeskusesTokyos, saab iga UIA liikmesriik võimaluse panna üles omaarhitektuuriekspositsioon.Eesti Arhitektide Liidul on näitusel ühisekspositsioon lätlasteja leedulastega, sest UIA tegevuses osalevad nende kolme riigiarhitektide liidud Balti Arhitektide Liiduna (BAUA).Dokumendid palume tuua EALi (Lai 31, Tallinn). Kutsekomisjoniotsustava istungi toimumisaeg täpsustub.Kutsemääramise tasu palume kanda EALi kutsekomisjoniarvelduskontole nr 221030331735, tasuda on võimalik kasularahas.Kogu kutsemääramist puudutav materjal on kättesaadav EALikodulehekülje rubriigis „Kutsekoda” aadressil www.arhliit.ee.

arh.01/11Kujutades ette üldist konteksti, ei ole lihtne kasutada võimalustolla näitusel nähtav: lugematu arv paviljone ja tohutu hulkinimesi piiratud alal (igale riigile on ette nähtud 15 ruutmeetrit).Ei tohiks eirata ka külastajate eri tüüpe (kuigi osa neist onsaabunud kõikjalt maailmast, prognoositakse ka uudishimulikeJaapani amatööride rohkearvulist osalemist) ega sellisteleüritustele iseloomulikku kiireloomulisust, väsitavust ja teabeüleküllust, mille käigus kogemused segunevad kaootilisekssegapudruks.Milline peaks olema ekspositsioon, et see ei kaoks kireval taustal,pälviks tähelepanu, jääks meelde ning esindaks Balti riikekui üksust oma ainulaadse identiteediga, ent samas üleilmsementaliteediga? Veel peab ekspositsioon vastama teemale,olema kergesti teostatav ja transporditav ning mahtuma, nagualati, väga piiratud eelarvesse.Möödunud aasta 20. novembril kutsus BAUA Balti riikide arhitekte,disainereid ja elanikke laiemalt üles esitama kongressiekspositsiooni jaoks ideid. Võistluse tähtajaks, 7. veebruariks2011 saabus üheksa projekti. Võistlejad pidid välja pakkumaekspositsiooni kontseptsiooni (installatsioon ja sisu), samutisuveniiri, mille saaks anda igale külastajale.Võistluse tingimuste järgi võis iga osaleja esitada piiramatuarvu projekte. Mark Grimitliht Eestist kasutas võimalust jaedestas teisi osalenuid suurelt: ta võitis nii esimese koha(märgusõna „Plasticine”) kui ka teise koha (märgusõna„Magnet”). Kolmanda koha võitis Leedu arhitekt JustinaPadvarskaitė („Instant image house”). Žürii tõstis esile kaeestlaste projekti „Mapping” (Koit Ojaliiv, Triinu Silla).Võistluse žüriisse kuulusid Tomomi Hayashi (ühisnäitusekuraator), Veronika Valk ja Hindrek Kesler Eestist, Juris Skalbergsja Arvīds Līkops Lätist ning Rūta Leitananté ja GintautasBlažiūnas Leedust.Lisateave kongressi koduleheküljelt:http://www.uia2011tokyo.com/en/EestiArhitektuurikeskuseteatedARHITEKTUURI VÄLKLOENG5. mail toimub juba 26. välkloeng!Arhitektuuri välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkustkaasa mõtlema ja avaldama arvamust meid ümbritseva avalikuruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikkuarutelu ning viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur onmeie kõigi asi. 9-minutilise ettekande jooksul tutvustavad erielualade esindajad oma seisukohti etteantud teemal, millelejärgneb avatud arutelu esinejate ja kuulajate vahel.A26Nii viimatist, 17. veebruaril toimunud välkloengut „Linn onlava” (väitlusjuht arhitekt Veronika Valk) kui ka teisi on võimalikjärele kuulata-vaadata internetist. Lisateave välkloengurubriigist Eesti Arhitektuurikeskuse koduleheküljel:www.arhitektuurikeskus.ee.Rahastaja: Eesti KultuurkapitalTALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAAL TAB8.–11. septembrini 2011 toimub esimene TABTeema: maastikuurbanismTallinna arhitektuuribiennaal on uus arhitektuuri ja linnaplaneerimisefoorum, mis jätkab varasema triennaali traditsioone,aga seda uues ja värskes vormis. Esimene TAB keskendubarhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi teemaderingile,mille võtab kokku rahvusvaheliselt tuntud nimetusmaastikuurbanism (landscape urbanism). Kohtuvad teooria japraktika, kogenud tegijad ja noored. TABi programmi kuuluvadingliskeelne seminar kutsutud esinejatega põhjamaadest jaSuurbritanniast, visioonivõistlus, kuraatorinäitusKadrioru lossis, võistlustööde näitus Rotermanni soolalaos,lisaks temaatilised jalutuskäigud ja ekskursioonid ning galaõhtuKadrioru lossis.Lisateave peatselt TABi rubriigist Eesti Arhitektuurikeskusekoduleheküljel: www.arhitektuurikeskus.ee.Töörühm: Katrin Koov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Peeter Pere,Laila Põdra, Toomas Tammis, Villem Tomiste, Kalle Vellevoog.Seminari kuraator: Katrin Koov.Näituse kuraator: Villem Tomiste.Koostööpartnerid: EAL ja Tallinna linn.Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium.ARHITEKTUURI VÕISTLUSTÖÖDE ANDMEBAASEesti Arhitektuurikeskuse uueneval koduleheküljelwww.arhitektuurikeskus.ee asuv võistlustööde andmebaasvõtab järjest rohkem hoogu. Andmebaasi lisatakse toimunudvõistluste võidutööd, auhinnatud ja osavõtnud tööd. Senistevõistlustöödega on võimalik tutvuda kodulehekülje võistlusterubriigis.Koostööpartner: Rakvere LinnavalitsusRahastaja: Eesti KultuurkapitalTeatedseenioridele1. Euroaja esimestel kokkusaamistel õnnitlesime sünnipäevalapsiVoldemar Herkelit ja Ülo Sirpi. Ka sektsioon isevääris väikest tähistust – ikkagi 13 täispikka aastat!2. Dmitri Bruns meenutas võimalust külastada Poska majaKadriorus. Selle plaani tahame teoks teha enne suve algust.

arh.01/113. Mureteemadeks on saanud linnaruumi kaootilisus ja sellepõhjused, samuti TOPi maa-ala detailplaneering. Paljuhuvitavat ja õpetlikku oleme sedalaadi pikki aegu kestnudprobleemide ning nende lahendamise kohta kuulnudD. Brunsilt ja F. Tompsilt.4. F. Tompsi tore ettepanek valmistada kooskäimistelavaldamiseks ette huvitavaid meenutusi seenioride tööajastleidis sooja vastuvõtu. Siinkohal üleskutse kõigile, kellel on,mida meenutada: ärgem jätkem kõike enda teada!5. Kohtume Pagaripoiste kohvikus enne suvepausi veel5. aprillil, 3. mail, ja 7. juunil kell 14, seejärel jälle4. oktoobril. Loodame näha kõiki pensioneerunud kolleege!Ell VäärtnõuEALi seenioride sektsiooni juhatajaKORTERELAMUD SEENIORIDELETõlgin lühidalt SAFA väljaandes au nr 9/2010 ilmunud artikli:Helsingis lõppes arhitektuurivõistlus korterelamute projekteerimiseksseenioridele. Võistluse eesmärgiks oli seatud suurepäraselttoimiv, hästi linnapilti sulanduv, energiasäästlik ja soodsahinnaga elamurühm eakatele. Võistlus korraldati kutsutudarhitektidele ja žürii luges võistluse kordaläinuks. Võidutööalusel hakatakse ehitama elamukvartalit Viiki piirkonda. Pealeseenioridele mõeldud korterite on majadesse projekteeritudseenioride ühiskasutatavad ruumid ja siseõue puhkeala.Põhjamaades hoolitakse pensionäridest. Lisan paar meenutustEALi õppereisidelt.Aastal 2001 Euroopa elamumessil Malmös avanes mul võimaluskäia muude elamute hulgas ka suures seenioride korterelamus.Meile tundusid korterid üsna avarad. Ka elamu asukohtoli hästi valitud: vaba vaade väinale ja eemalt ida suunast pakkussilmailu üle vee kaarduv õhuline Øresundi sild. Muidugi onRootsi pensionärid meie omadest märksa jõukamad, see poleuudis. Neile on taskukohane osta selliseid kortereid.Teine reisimälestus pärineb Stockholmist. 2007. aastalviibisime väikese arhitektide rühmaga Jaak Poomi juhatuselHammarby Sjöstadi elurajoonis, mis on rajatud Stockholmiühe endise sadama maa-alale ja oli siis veel lõpetamata, agajuba laialdast rahvusvahelist kuulsust kogunud. Ka seal nägimeüht seenioride kortermaja. Hoone jäi kauaks meelde omahuvitava ja leidliku rõdude lahendusega. Seoses HammarbySjöstadiga väike kõrvalepõige teemast. See eksperimentaalnekeskkonnasäästlik rajoon, mis paikneb Södermalmi naabruses,on äratanud suurt huvi: elurajooni reoveest ja olmejäätmetesttoodetakse kohapeal oma tarbeks soojust ja elektrit, ulatuslikultkasutatakse päikeseenergiat ning prügikonteinereidpole näha, sest prügi kogumine ja transport on suunatud maaalla. Autovaba elurajooni nimel propageeritakse sõiduautodekoopereerimist, rajooni läbib trammiliin, tähtsaim on agasee, et elanikke teenindab ööpäevane ja aastaringne tasutalaevaühendus kodurajooni ja kesklinna vahel. Mõtlemisainetjätkub.A27Eelmise aasta oktoobrikuus sattusin Soome teleuudisele, kusnäidati Helsingis äsja valminud paljukorruselist seeniorideelamut. Reporter usutles üht vana daami, kes lausa säras heameelestoma korteri üle, kiitis ka vaadet ja suurt klaasseintegarõdu, kus kasvas juba paar sügislille, ning seda, et ühissõidukitepeatus on maja ligidal. Ta pidas väga oluliseks, et eakateelumaja oleks linnaliiklusega hästi seotud, sest pensionäriltuleb varem või hiljem oma sõiduautost loobuda.Põikame korraks 2010. aasta suvisesse Torontosse. Mind viiditutvuma eestlaste vanadekoduga, mille oli asutanud sealneeesti kogukond ja mis kandis ilusat eestikeelset nime – Ehatare.Olen külastanud mitut Eestimaa hooldekodu ja mõni neiston tekitanud vaimse trauma. Ehatare oli aga erinev, sest see eiolnud rõõmutu lõppjaam. Maja täitis soe kodususe ja turvalisuseõhkkond, selle elanikud olid hoolitsetud välimusega, nadpolnud kaotanud ei enesehinnangut ega huvi ümbruse suhtes.Üllatus ootas ka väljaspool maja. Ehatare kõrvale on rajatudmitu seenioride korterelamut. Ehatare, korterelamud ja neidümbritsev liigirohke haljasala moodustasid harmoonilise terviku.See on rahulik ja vaikne saareke keset Toronto selle kandiäärelinnale iseloomulikku hoonestuse kaost – läbimõeldud jalugupidamist vääriv eesti arhitektide looming.Olen siia kokku kirjutanud mõne juhusliku, parajasti meeldetulnudkillu – näiteid seenioridele mõeldud korterelamuistvälisriikides. Kahjuks ei tea ma lisada ühtki ilusat killukestEestist. Paratamatult tekib mõte, et kas meilgi pole rahvastikuvananemine üks neist suurtest katsumustest, millega tulekstegeleda, ja üks põhjus, miks meilgi tuleks mõelda tulevikueluviisidele ja mitmekesistada korterivalikut?Pöördun EALi juhatuse poole. Mida arvab juhatus seenioridekorterelamute projekteerimise ja ehitamise võimalustest Eestis?Võib-olla arutaks juhatus koos seenioride sektsiooni esindusegaseda teemat? Nagu alustasin, nii ka lõpetan, esitadeskokkuvõtliku tõlkematerjali Soomest. Ehkki järgnev haakubteemaga kaudselt, näitab see siiski selgesti arengutendentse.Helsingis lõppes kolm aastat kestnud uurimistöö URBA. Selleteemaks on tuleviku elukeskkond ja elamisvõimalused pealinnasja selle lähiümbruses, nende järjepidev areng vastavusesmetropolistumise, rahvastiku vananemise, sisserände jm-ga.Uurimistöö algas sellega, et käidi ideedeotsinguil Taanis, Hollandis,Saksamaal, Šveitsis ja Suurbritannias. Pärast seda peetiseminare ja töötati välja kontseptsioonid. URBA uurimistöösosalesid teiste spetsialistide hulgas ka arhitektid. Pikemaltvaata www.urba.fi.Heili Volberg-Raig

arh.01/11EALi uued liikmedJane Pärnamaa, sünd 13.01.1979,lõpetanud 2003. a Tallinna Tehnikakõrgkoolisarhitektuuri eriala. 2009. aalustas Eesti Kunstiakadeemias õpinguidmuinsuskaitse ja restaureerimisemagistriõppes, töötab ASis Amholdvastutava arhitektina. Alus: EALi eestseisuseotsus nr 176/13.01.2011.Aigar Roht, sünd 16.09.1981, lõpetanud2005. a Tallinna Tehnikakõrgkooliehitusarhitektina, töötab arhitektuuribüroosKorrus OÜ arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsusnr 178/10.02.2011.Anne Siht, sünd 23.06.1942, lõpetanud1968. a Eesti Riiklikus Kunstiinstituudisarhitektuuri eriala.Alus: EALi eestseisuse otsusnr 178/10.02.2011.Margit Aule, sünd 25.09.1981, lõpetanud2007. a Eesti Kunstiakadeemiasarhitektuuri eriala, töötab arhitektuuribüroosKAOS Arhitektid arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsusnr 179/3.03.2011.MEIE JUUBILARIDJAANUAR9.01.2011 Jaan Ollik 6011.01.2011 Ines Jaagus 9011.01.2011 Tiina Nigul 6017.01.2011 Ülle Kupri 5030.01.2011 Mall Tomiste 70VEEBRUAR1.02.2011 Ede Sui 557.02.2011 Tiina Linna 6514.02.2011 Tõnu Laigu 5515.02.2011 Ilmar Pihlak 7516.02.2011 Ike Volkov 6019.02.2011 Anne Muhk 6022.02.2011 Peeter Püssim 70MÄRTS13.03.2011 Rein Hansberg 7024.03.2011 Ilmo Liive 7526.03.2011 Elo-Liis Toomik 7527.03.2011 Raivo Tabri 5031.03.2011 Ann Toone 65APRILL4.04.2011 Reino Rass 506.04.2011 Tõnu Liigand 709.04.2011 Vahur Sova 5511.04.2011 Ene Uustal 5513.04.2011 Kuno Raude 7018.04.2011 Ants Raid 7026.04.2011 Maire Annus 7027.04.2011 Meeli Truu 6530.04.2011 Eva Laarmann 55MAI3.05.2011 Inga Sõelsepp 507.05.2011 Eigi Niina 707.05.2011 Ksana Fuks 6010.05.2011 Mai Shein 6515.05.2011 Tiina Mõtus 6021.05.2011 Maie Raudsepp 7531.05.2011 Aet Pikk 60JUUNI8.06.2011 Hans Kõll 7023.06.2011 Maret Tääker 7025.06.2011 Anne Lannes 65A28Lembit-Kaur Stöör, sünd 8.12.1976,lõpetanud 2001. a Eesti Kunstiakadeemiasarhitektuuri eriala, töötabarhitektuuribüroos Öö-öö arhitektidOÜ arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsusnr 179/3.03.2011.LahkunudEALi liigeRein Kersten 29.07.1934–14.12.2010Mälestame