10 . VAIMNE KULTUURIPÄRAND EESTISL Stiilipidu, karneval võikadripäev – ümberriietumineon ikka lusti pakkunud.K Me oleme natuke „metsapoole“.Argo MõttusEesti vaimsekultuuripärandi nimistuwww.rahvakultuur.ee/vkpnimistu2010. aastal avatud Eesti vaimse kultuuripärandinimistu on veebikeskkond, kus kõikidel Eestikogukondadel, sõltumata suurusest, elukohastvõi etnilisest päritolust, on võimalustutvustada sõnas, helis ja pildis oma elavatpärandit. Nimistu vahendusel saame tutvudapõlvest põlve edasiantud teadmiste, oskusteja tavadega, mis on olulised meile ja meiekaasmaalastele.Nimistu loomiseks andis tõuke ühinemineUNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooniga 2006. aastal. Kuigi Eestiarhiividesse ja muuseumidesse on juba19. sajandi teisest poolest süstemaatiliseltkogutud palju teavet vaimse pärandi kohta,otsustati siiski luua täiesti uus nimistu,mida iseloomustaks alt üles läheneminening huvi teadmiste ja oskuste praegusekäekäigu vastu.Nimistu keskmes on eelkõige kogukondlikja kohalik kultuur. Iga kogukond saab juhtidatähelepanu sellele, mis on tema enda jaokskõige tähtsam, ning otsustab ise, milliseidteadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid soovibnimistus oma vaimse kultuuripärandinatutvustada. Esiplaanil on kogukonna teadmisedja nägemus oma kultuurist tänasel päeval,mitte uurijate või ametnike arvamus egaunustuse hõlma vajunud traditsioonid.Eraldi pööratakse nimistus tähelepanu sellele,milliseid teid ja võimalusi on kogukonnadleidnud oma vaimse kultuuripärandi hoidmiseksja kaitsmiseks. Need äraproovitud ja toimivadlahendused on teistelegi eeskujuks. Sel moeltunnustab ja innustab nimistu kogukondlikkuühistegevust oma elava pärandi hoidmiseks.Laiemalt on nimistu eesmärk äratada jasüvendada igas külastajas huvi vaimse kultuuripärandivastu kogu selle mitmekesisuses ninginnustada seda väärtustama, hoidma ja edasiandma. Nimistu annab lugejale sissevaateoma kaasmaalaste ja kaasaegsete elluja mõttemaailma, kuna aitab mõista vaimsetpärandit sellisena, nagu see elab ja toimibtänases maailmas.Nimistu saamisluguPärast UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooniga ühinemist lepiti nimistuüldistes põhimõtetes kokku kultuuriministeeriumialgatatud ümarlauakohtumistel,kus lõi kaasa rohkesti asjaosalisi kogukondadeesindajatest teadlasteni. Nimistu loomineja haldamine sai Rahvakultuuri Keskuseülesandeks. Algusest peale oli aga selge,et nimistu saab sündida ja kujuneda vaidtihedas koostöös kogukondade, kohaliku elueestvedajate, vabaühenduste, muuseumide,ülikoolide, teadusasutuste, kohalike omavalitsusteja teiste partneritega.Kõigepealt katsetati uut lähenemist 2007. aastalHiiumaal, väiksemas ja küllalt selgelt piiritletudkogukonnas, kus oli juba pikemat aegategeletud vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamisega,nii nagu mitmel pool mujalgi Eestis.Eestvedajateks said kolm aktiivset kogukonnaliiget, kes on innustanud saareelanikke kaasamõtlema ja sõna sekka ütlema, et saadaüheskoos selgust, mida hiidlased peavadomaseks ja oluliseks ning millised teadmised,oskused, kombed ja tavad peaksid saarelkindlasti püsima jääma.Sellel avastusretkel osalesid teiste seas külaseltsid,isetegevuslased, kooliõpilased,pensionäride klubid ja kohalikud omavalitsused.Läbivaks põhimõtteks sai „hiidlasele tagasi”.See tähendab, et võimalikult palju teavet peaksolema saarel kättesaadav, näiteks trükistesja näitustel, ning et tuleb hoolitseda selle eest,et olulised teadmised jääksid kogukonnaskestma. Jõuti järeldusele, et oleks hea, kui igaskogukonnas või piirkonnas üle Eesti kujuneksväike tuumik, kes haarab teisi kaasa ningjulgustab vaimset kultuuripärandit hoidmaja nimistusse sissekandeid tegema.Jane Kalajärv
Urmas LiitL Rahvariideseeliku kanga kudumine on täpne töö.Hiidlaste kogemused ja järeldused on paljuski2010. aasta novembris avatud Eesti vaimsekultuuripärandi nimistu toimimispõhimõtetealuseks. Kodulehe ülesehitus sündis aga EestiKirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumija Tartu Ülikooli ekspertide ning RahvakultuuriKeskuse vaimse pärandi spetsialistide koostöös.Esimesed sissekanded tegid nimistussehiidlased ja võrokesed. Esimeste jaoks oli see2007. aastal alanud protsessi loogiline jätk,kuid ka Võromaal on juba pikemat aegapööratud tähelepanu vaimse kultuuripärandihoidmisele ja edasiandmisele.Nimistu sisuVaimne kultuuripärand on põnev ja haaramatultmitmekesine. Seepärast ei saa nimistu kajastadakogu vaimset pärandit ja see ei olegi eesmärk.Oluline on sissekannete sisukus, mitte nendehulk. Nagu öeldud, tutvustab nimistu vaimsetkultuuripärandit sõnas, helis ja pildis. Harilikultkoosneb iga sissekanne tekstist, piltidest,videotest ja helilõikudest.Sissekanded lähtuvad tänapäevast. Nimistuannab ülevaatliku pildi vaimse kultuuripärandiilmingute olemusest ja kohast meie kaasaegseteelus. Ajaloolist tausta avav info aitab mõistaoskuste, teadmiste ja nähtuste tähendust jaNimistu ülesehitusNimistus on nelja tüüpi sissekandeid:1. Nähtus, oskus või teadmineNimistu keskpunktis on elav pärand: kõik teadmised,oskused, kombed, nähtused, sündmused ja muu, midasaab vaadelda vaimse kultuuripärandi väljendusena.2. IsikVaimne kultuuripärand on tihedalt seotud inimestega, kesseda kasutavad, edasi kannavad ja annavad. Tõstmaks esilemeistreid ja teadjaid, võib ka neid nimistusse kanda.3. Asutus või ühendusTihtipeale tegutsevad inimesed üheskoos ühendustes jaasutustes, mis on seotud elava pärandiga. Selliseid ühendusija asutusi võib samuti kanda nimistusse.4. PaikOma tegevusega kujundavad inimesed nende paikade japiirkondade ilmet, kus nad elavad, töötavad, vaba aegaveedavad jne. Paik tähendab nimistus nii looduslikku kui kainimese loodud ruumi, millele inimene on andnud tähenduseja mis on seeläbi osa vaimsest kultuuripärandist. Tegemistvõib olla nii terve piirkonna kui ka konkreetse hoone võikohaga, nagu turuplats või lauluväljak.