14 . VAIMNE KULTUURIPÄRAND EESTISMaire PõderKuidas kaitstaksevaimset kultuuripärandit?Vaimse kultuuripärandi kaitsmine tähendabselle elujõulisuse eest hea seismist. Elujõulisussõltub eeskätt kogukonna vajadusest, soovistja võimalustest hoida oma pärandit elavaskasutuses ja anda seda edasi.On selge, et teadmised, oskused, kombed jatavad püsivad kasutuses vaid siis, kui teadjadja oskajad neid teistele edasi annavad. Neidomandatakse tihti märkamatult teisi jälgidesja jäljendades, näiteks perekonnas või kogukondlikeettevõtmiste käigus. Paljusid oskusiõpitakse aga kogenud meistri või õpetaja käe all.Oluline osa on ka koolil ja vabaharidusel –ringidel, koolitustel, laagritel jne.L Muuseumitunnis õpivadlapsed tundma vaimsetpärandit.L Pärimuse kogumine toobselle meile lähemale.L Lapsed õpivad punumasibulavanikuid.Maili MetssaluMerlin LõivEnamasti ei vaja vaimne kultuuripärand kaitset,vaid on loomulik osa meie elust: peametähtpäevi pereringis või terve kogukonnaga,käime lähedaste haudadel, köögis järgimeäraproovitud nippe – olgu need õpitud vanematelt,sõpradelt, kursustel või käsiraamatust.Igapäevaelus ei pööra me valdavalt omavaimsele kultuuripärandile eraldi tähelepanuja seda pole vajagi. Alles siis, kui mõni argineteadmine, oskus, komme või tava hakkabühiskondlike muutuste mõjul hääbuma, võibsaada selgeks, et sellel on siiski oluline kohtkogukonna minapildis ja maailmapildis. Siistuleks leida võimalus selle kaitsmiseks.Vaimset pärandit ei saa aga kaitsta samamoodikui esemelist kultuuri, mälestisi, ajaloolisi paikuvõi loodusalasid. Esmatähtis pole see, et teadmised,oskused, kombed või tavad säilitaksidkindla kuju. See ei olegi võimalik – elava pärandihoidmine liiga jäikades raamides võib sellehoopis lämmatada. Nagu kogu kultuuron ka vaimne pärand pidevas muutumisesja iga põlvkond rikastab seda omal viisil.Oskused ja teadmised püsivad seni, kunineil on kultuuris oma koht, kuni need onkogukonnale olulised ja vajalikud ning neidantakse edasi. Vaimne kultuuripärand,mis on kogukonna liikmete jaoks tähendusekaotanud, kaob aga tasapisi.Kogukond oskab ise kõige paremini hinnata,millised teadmised-oskused vajavad parajastisuuremat tähelepanu ja kuidas oleks kõigeotstarbekam seista hea nende püsimise eest.Ehkki iga kogukond ja olukord on erinevning alati ei saa lähtuda ühtsest mudelist,on vaimse pärandi hoidmisel enamasti olulinetegutseda üheskoos ja kaasata võimalikultpalju kogukonna liikmeid.Selleks et vaimse kultuuripärandi edasiandmineaitaks kaasa selle kestmisele, tuleb kooskonkreetsete teadmiste ja oskustega anda edasipalju laiem tervik, arusaamine nende tähendusestja rollist kogukonna elus. Kuna need taustateadmisedon osa vaimsest pärandist, ei tohikskeskenduda vaid mõnele detailile, näitekskindlale toimingule, töövõttele või tantsusammule.Vaimse kultuuripärandi edasiandminetähendab sedagi, et ka need, kes ise näiteksleiba küpsetada ei oska, mõistavad ja hindavadteiste tegevust ja oskusi.On hulk võimalusi, kuidas soodustada vaimsekultuuripärandi edasiandmist ja hoida sedaelujõulisena. Vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsioonist leiame järgmise loetelu:pärandi eri aspektide identifitseerimine,dokumenteerimine, uurimine, säilitamine,kaitsmine, edendamine, esiletõstmine, edasiandminening elavdamine.Palju saab teha ära teavitustööga, eri kogukondadening neile omaste ja oluliste teadmiste,oskuste, kommete ja tavade tutvustamisega.Nõnda saab mõjutada iga inimese ja kogukonnasuhtumist oma vaimsesse pärandissening ka selle ühiskondlikku kuvandit: kasvatadateadlikkust, austust ja hoolimist kultuurilisestkirevusest. Seda eesmärki teenivad näitekselavat pärandit tutvustavad saated ja artiklidmeediakanalites, trükised, koolitunnid, õpitoad,ekskursioonid ja esinemised.Habraste ja kaitset vajavate teadmiste,oskuste ja tavade tugevdamist ja toetamistnimetatakse elavdamiseks. Selleks on vahel vajaaidata vaimsel pärandil sobituda tänapäevamaailmaga ja otsida sellele teadlikult uusi
VAIMNE KULTUURIPÄRAND EESTIS . 15kasutusvõimalusi. Tähtis on ka suurendadakogukonnas teadjate ja oskajate ringi, näitekskursuste ja teavitustööga.Kultuuri talletamise ja uurimise käigus arhiividesseja muuseumidesse kogutud video- jahelisalvestistele, muudele ülestähendustele jamaterjalidele peaksid kogukonna esindajadvõimalikult lihtsalt ja mugavalt ligi pääsema.Üha enam dokumenteerivad kogukonnadka ise oma tegevust ja elavat pärandit.Tihti on kodukohatunne see, mis innustaboma vaimse kultuuripärandiga aktiivsemaltja organiseeritumalt tegelema, näiteks külaseltsides.Üldse on Eestis päris palju kogukondlikkevabaühendusi, mille tegevus onsuunatud ka vaimse pärandi hoidmisele.Selline tegutsemisvorm lihtsustab ka projektitoetustetaotlemist, koostööd nii teiste kogukondadekui ka riigiga.Kogukonna algatuste kõrval on vaimse kultuuripäranditeadlikul kaitsmisel oluline osa ametiasutustesihipärastel meetmetel. Nii sellisteabinõude väljatöötamine kui ka rakendaminepeab aga toimuma kogukonna nõusolekulja osalusel.Paljud teadmised ja oskused püsivad kasutusestänu kestlikule majandustegevusele. Kõigelihtsam näide on käsitööesemete müügikorraldamine ning läbiproovitud tehnikateja materjalide kasutamine uute toodeteloomiseks. Kui aga majanduslik kasu saabolulisemaks elavast pärandist endast, võibsellistest algatustest tõusta kasu asemelhoopis kahju.Kuna vaimne kultuuripärand hõlmab vägaerinevaid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid,leiame ka selle käekäiku positiivselt mõjutavaidettevõtmisi eri valdkondadest loomemajandusestmetsamajanduseni ning avalikust jaerasektorist vabaühendusteni. Järgnevatel lehekülgedeltutvustamegi mõningaid häid näiteidvaimse pärandi hoidmisest ja edasiandmisest.Andrii Vytvytskyi Toomas Kokovkin Kalvi KõvaL Kartulipõllul koos tegutsedes õpivad väiksed suurtelt.L Kohaliku toidu päev Hiiumaal.L Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu.