Loe infovihikut siin.

VAIMNE KULTUURIPÄRAND EESTIS . 15kasutusvõimalusi. Tähtis on ka suurendadakogukonnas teadjate ja oskajate ringi, näitekskursuste ja teavitustööga.Kultuuri talletamise ja uurimise käigus arhiividesseja muuseumidesse kogutud video- jahelisalvestistele, muudele ülestähendustele jamaterjalidele peaksid kogukonna esindajadvõimalikult lihtsalt ja mugavalt ligi pääsema.Üha enam dokumenteerivad kogukonnadka ise oma tegevust ja elavat pärandit.Tihti on kodukohatunne see, mis innustaboma vaimse kultuuripärandiga aktiivsemaltja organiseeritumalt tegelema, näiteks külaseltsides.Üldse on Eestis päris palju kogukondlikkevabaühendusi, mille tegevus onsuunatud ka vaimse pärandi hoidmisele.Selline tegutsemisvorm lihtsustab ka projektitoetustetaotlemist, koostööd nii teiste kogukondadekui ka riigiga.Kogukonna algatuste kõrval on vaimse kultuuripäranditeadlikul kaitsmisel oluline osa ametiasutustesihipärastel meetmetel. Nii sellisteabinõude väljatöötamine kui ka rakendaminepeab aga toimuma kogukonna nõusolekulja osalusel.Paljud teadmised ja oskused püsivad kasutusestänu kestlikule majandustegevusele. Kõigelihtsam näide on käsitööesemete müügikorraldamine ning läbiproovitud tehnikateja materjalide kasutamine uute toodeteloomiseks. Kui aga majanduslik kasu saabolulisemaks elavast pärandist endast, võibsellistest algatustest tõusta kasu asemelhoopis kahju.Kuna vaimne kultuuripärand hõlmab vägaerinevaid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid,leiame ka selle käekäiku positiivselt mõjutavaidettevõtmisi eri valdkondadest loomemajandusestmetsamajanduseni ning avalikust jaerasektorist vabaühendusteni. Järgnevatel lehekülgedeltutvustamegi mõningaid häid näiteidvaimse pärandi hoidmisest ja edasiandmisest.Andrii Vytvytskyi Toomas Kokovkin Kalvi KõvaL Kartulipõllul koos tegutsedes õpivad väiksed suurtelt.L Kohaliku toidu päev Hiiumaal.L Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu.