President Toomas Hendrik Ilves: Otepää on Eesti üks ... - Otepää vald

2Otepää vallavalitsus, www.otepaa.eeLipuväljak 13 67405, OtepääTel 766 4800, e-post: vald@otepaa.eeO T E P Ä Ä5. oktoober 2007AMETLIK INFOOtepää vallavalitsusesOtsustati määrata projekteerimistingimused KarelKulbinile elamu, asukohaga Otepää küla Otepää valdVana-Savilaane maaüksus, ehitusprojekti koostamiseks;Marge Maidlale suvemaja, asukohaga Otepää vald Otepäälinn Virulombi tn 6 ehitusprojekti koostamiseks.Otsustati väljastada ehitusluba OÜle Jaotusvõrk maakaaballiinideümberpaigalduseks Otepää linnas Valgamnt 1 b; OÜle Bildest Grupp elamu püstitamiseks Tõutsikülas Ülenurme maaüksusel.Otsustati väljastada kasutusluba OÜle Jaotusvõrk kuuluvaleOtepää-Hundisoo II 10kV kaabelliinile Pühajärvekülas.Otsustati algatada Otepää vallas Sihva külas Veski-Ruusa 8 katastriüksusel projekteeritud tiigi keskkonnamõjuhindamine.Otsustati algatada Otepää külas Kirikumõisa 1 kinnistudetailplaneering; Sihva külas Kõrre-Ojaääre detailplaneering.Otsustati kanda maha Otepää Vallavalitsuses kasutuskõlbmatuvara.Otsustati määrata ühekordset abiraha 13nele vallakodanikule.Otsustati määrata lapse sünnitoetust 5le vallakodanikule.Otsustati anda nõusolek MTÜ Terje TreimanniTantsustuudiole viia läbi Otepää valla haldusterritooriumilKääriku Puhke- ja Spordikeskuses noortelaagerajavahemikus 27.10-01.11.2007; Semolen Koolitus OÜleviia läbi Otepää valla haldusterritooriumil Kääriku-Puhke- ja Spordikeskuses noortelaager ajavahemikus27.10-01.11.2007.Otsustati moodustada kirjalike enampakkumiste (varamüük: Pilkuse vallamaja, Valga mnt 1d ja Valga mnt 1ekinnistud) menetluse läbiviimiseks komisjon koosseisus:Aivar Pärli, Ülle Veeroja, Kristjan Rõivassepp.Otsustati moodustada ajutine komisjon riigihanke“Otepää valla heakorrateenuse ost” hankemenetluseläbiviimiseks koosseisus: Kristjan Rõivassepp, UrmasJaagusoo, Olev Matt, Andres Arike, Jüri Kork.Head vallakodanikud!Otepää vallavalitsus kutsub Pedajamäe,Pühajärve, Mägestiku ja Mäha küladeelanikke RAHVAKOHTUMISELE11. oktoobril 2007 algusega kell 17.00Annimatsi kämpingus.Kohtumise teemadeks onOtepää valla üldplaneeringu jaarengukava koostamine.Ootame rohkearvulist osavõttu!Täiendav informatsioontelefonil 7664 800.Otepää vallavalitsus“Otepää vallavalitsus müübavalikul kirjalikul enampakkumisel:Pilkuse vallamaja kinnistu (Pilkuseküla, Otepää vald, katastriüksusenr: 63602: 002:2110, pindalaga 5,29hektarit) alghinnaga 1 000 000.-;Valga mnt 1d kinnistu (Valga mnt 1d,Otepää linn, katastriüksusenr: 55601:004:1762, pindalaga 1040m²) alghinnaga 2 800 000.- ;Valga mnt 1e kinnistu (Valga mnt 1e,Otepää linn, katastriüksusenr: 55601:004:1763, pindalaga 1174m²) alghinnaga 3 360 000.- .Enampakkumise täpsemad tingimusedon kättesaadavad www.otepaa.ee või tel. 7664 810.Kõik algab uuesti, justnagu ennegi... Uus kooliaasta Pühajärve koolis on alanud.Koolipere täienes eesti keele õpetaja ÜlleTomsoni ja uute õpilastega 1., 5. ja 9. klassis. Kooliaasta läbivaks teemaks on liikluskasvatus,mis aitab muuta ja kasvatada meie koolisõppivaid lapsi eeskirju tundvaiks liiklejaiks,kes näevad enda kõrval ka teisi inimesi. Rõõmustab see, et meie koolist sirgunudõpilased Kristjan Oinus (Tartu Hugo TreffneriG), Maarja-Eeva Mändmets (NoarootsiGümnaasium) ja Martti Sala (Otepää G)lõpetasid gümnaasiumiastme hõbemedaliteganing kõik 9. klassi 26 õpilast lõpetasid koolija valisid edasiõppimise tee. Väga huvitavaks ja kordaläinuks loen kooliII vilistlaste kokkutulekut, mis oli pühendatudhariduse andmise 150. aastapäevale Sihval.Aastapäeva puhuks valmis väga huvitavAgo Kivi graafiline leht, kunstiõpetaja AveKruusmaa kujundatud õpilaste joonistustekaardikomplekt, 10. tegevusaasta kokkuvõtlikvoldik ja oma kooli märgiga pastapliiats. Suvel tundsin uhkust Eesti KoolinoorteLaulu- ja Tantsupeo rongkäigus marssidesmeie kooli 32 rahvatantsijast ja nende õpetajatestKrista Sumbergist, Aili Aigrost, MaieEensalust, Anneli Tederist, huvijuhist EveKoserist ja lapsevanematest Riina Laivastning Daine Kihost, kes aitasid kaasa meietantsurühmade esinemisele omanäolisel jakaunil tantsupeol „Ilmapuu lävel”. Kordaläinuks pean koolialguse õppenõukoguläbiviimist Toilas, kus koolituse käigussaime õpetust kasvatusraskustega õpilasteohjamiseks. Nautisime ka SPA lõõgastavaidsaunamõnusid. On heameel, et õpetajatel on sellest õppeaastastvõimalus tundide huvitavamaksmuutmisel kasutada interaktiivset tahvlit.Selle aasta lõpuks peaks lahenema õpetajatearvutite vajadus, mis lihtsustab pedagoogideigapäevast tööd.Õpetajate soov on rohkem kasutada ainetundideläbiviimiseks arvuteid, et õpilasedoskaksid leida ainealast informatsiooni jakasutada seda teadmiste täiendamiseks. E-kooli kasutuselevõtt on tihendanudkooli ja lapsevanemate vahelist sidet. Käesoleva kooliaasta sisehindamise temaatikaon kooliteenus ja õpilaste õpijõudluseOtepää vallavalitsus on alustanud vallaarengukava uuendamist ning tänaseks onvalminud Otepää valla arengukava 2008-2015projekt. Selles on hetkel kajastatud Otepäävalla üldised arengusuundumused ningvallavalitsuse investeeringukava arengukavakehtimise perioodiks. Valla üldise arenguseisukohalt on oluline ettevõtjate arvamustening arenguvajaduste väljaselgitamine niikonkreetsete investeeringuobjektide lõikeskui läbi ettevõtjatepoolse hinnangu vallaarengule.Kui Teil on tööplaanis investeeringuobjektevõi soov alustada uute projektidega, milleteostamist võiks soodustada valla kaasaminetoetamine ja motiveerimine ning lasteaiarühmalaste koolivalmiduse toetamine. Mulle meeldib, et koolis on tegus õpilasomavalitsus,mille eesotsas on 8. klassiõpilane Keity Kimmel. Nad on jõudnudteha ettepanekuid koolielu paremaks korraldamiseksja ÕOV ruumi huvitavamaksmuutmiseks. Kooli õuesõppeprojekt õpetaja PeeterKanguri juhtimisel on saanud KIKilt jällegi19 370 kroonise toetuse, tänu millele tervekoolipere veetis vahva koolipäeva Võrtsjärveääres ja ees on ootamas õppekäik Luhasoorabasse. Koolimaja interjööri parendamisel onvajalik remontida kooli fuajee, koridoridja riietusruumid. Kapitaalremonti vajavadkooli söökla, köögiblokk ja aula. Lasteaiamänguväljak ja kooli spordiväljak ning kooliümber olevad teed ootavad uuendamist. Miinuspoolel on koolibussiringi muutminehilisemale ajale, sest paljudele algklassideõpilastele muutub koolipäev sellega vägapikaks.Kool on lastevanemate soovil esitanudvallavalitsusele taotluse, taastamaks eelmistelõppeaastatel väljakujunenud bussisõidugraafik.Ees on ootamas 155 huvitavat koolipäeva.Õnnitlen kõiki oma kooli töötajaid,lasteaednikke „Pähklikesest” ja„Võrukaelast”, muusikakooli pedagooge,„Audentese” tublit sportlikkukollektiivining 100. aastase OtepääGümnaasiumi õpetajaidÕPETAJATE PÄEVA PUHUL!Pea püsti, rind ette!Sa saad hakkama.Mõnikord läheb pimedaks,aga hommik tuleb ilus …Hoia lootust elus.Pühajärve põhikooli direktor MIIA PALLASEHead Otepää vallas tegutsevadettevõtjad ja asutused!partnerina, palume need ka meile esitada.Edastatud andmete põhjal koostatakse ettevõtjateinvesteeringuobjektide loetelu, mislisatakse valla arengukavale.Sellega seoses palume teil tutvuda Otepäävalla arengukava 2008-2015 projektigavalla kodulehel ning edastada omad soovid,täiendused ja ettepanekud! Ettepanekuidootame hiljemalt 15. oktoobriks valla koduleheloleva foorumi kaudu, või e-maili teelaadressile arengukava@otepaa.ee. Infotelefonil 7664 800.Aktiivset koostööd oodatesOtepää vallavalitsusOtepää eakate päevastjagus muljeid paljudele1. oktoobri pärastlõunal oli Otepää kultuurikeskusesaal tihedalt rahvast täis. Kuulamist- vaatamistjagus kokkutulnuile enam kui kolmeks tunniks.Tervitussõnu ütles vallavanem Aivar Pärli. Lauluviiselaskis oma kitarri saatel kõlada Jüri Homenja.Oma loometeest ning tegevusest poliitikunaRiigikogus ja UNICEFi esindajana Eestis rääkis ElleKull. Peotantsu ilu näitasid Antsla noored tantsupaarid.Kõiki neid suunas ja hoidis ettenähtud ajaraames Valdur Sepp, kes laudade vahel tiireldestegi äkkintervjuusid päevakangelastegagi. Aktiivsemadsoliidses eas paarid järgisid laulumeesHomenja kutset ja astusid tantsupõrandal sammeseades tuliseid nooruseaegu meenutama.Otepää päevakeskuse juhataja Helle Kuldmaaeestvõttel on eakate päeva Otepääl kõik viimasedaastad meeles peetud ja omanäoliselt tähistatud.AILI MIKSOtepää muusikakoolilastevanemate üldkoosolektoimubesmaspäeval, 15. oktoobril kell 18.00muusikakooli saalis.SÜNNIDStiina BabinaOtepää Päevakeskuskutsub10. oktoobril kell 11.00Pühajärve PuhkekeskusesseUjuma.Buss väljub 10.45 Aia poe juurest.19. oktoobril kell 15.00Cantervilla lossi PikajärveleSÜGISPEOLEEsinevad taidluskollektiivid, külalisedValgast, tantsuks ansambel.Registreerida hiljemalt 15. oktoobrikstel. 7668 592 või 5516 418.Buss väljub 14.30 külastuskeskusejuurest.Kõik üritused tasuta!24. septemberKULTUURIÜRITUSEDOtepääl5. okt. kell 20.00 Kino ”Jaht sarimõrvarile”11. okt. kell 20.00 Kino ”Sodiaak”14. okt. kell 11.00-18.00 Kultuurikeskusesuures saalis Käsitööseltsi“Karukäpp” NÄITUS MÜTSIDESTja SALLIDEST:Lõikuspüha kontsert.24. okt. tantsujuht Eha Ojavee austamisõhtu.24. okt. kell 18.00 Otepää raekoja saalis-Barokkmuusika kontsertEsinevad Otepää muusikakooliviiuliõpilased ja TartuKeelpillikvarteti laiendatud koosseis2. nov. kell 19.00 TEATRIÕHTU kultuurikeskusesVana Baskini Teater“Viimane sigar” Lavastaja LasseLindeman (Soome)Osades : Tõnu Aav, Helgi Sallo,Ago Endrik Kerge, Marika Korolev.Pilet 120.-, 100.-Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405Telefon: 7664 818E-kiri: teataja@otepaa.eeAjaleht internetis: www.otepaa.ee/otToimetus: Arvo Saal (toimetaja), Aili Miks jaRiju JohansonTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kirju ja kaastöid nendeselguse huvides toimetada ja lühendada.Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata.Kuulutusi Otepää Teatajasse võtavad lisaks toimetuselevastu Palupera, Puka, Otepää ja Sangaste vallavalitsused.Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest.Järgmine Otepää Teatajailmub 26. oktoobril.

Otepää Gümnaasium1005. oktoober 20075M I N E V I KOtepää haridusloostOtepää on mitmes mõttes erilinepaik: kirjalikud allikad ulatuvad 1116.aastasse, siia ehitati Eesti vanimkivilinnus, siit on pärit üks vanemaidsäilinud käsitulirelvi Otepää püss,siin õnnistati sinimustvalge EestiÜliõpilaste Seltsi lipp jne.Otepää hariduslugu on aga samutiimetlusväärne: nii väikeses asulasloodi alates 17. sajandist mitmeidkoole ning 1907. aastal jõuti eestikeelseeraprogümnaasiumini, midavõib lugeda esimeseks eestikeelseksmaakeskkooliks.Kooli nimed jatähtsündmusedläbi aegade1907 Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool(Nuustaku Progümnaasium)HARIDUSE ALGUSOtepääl on haridust antud juba321 aastatKui B. G. Forseliuse seminari esimesedõpilased 1686. aastal Tartule suhteliseltlähedal asuvates kihelkondades hakkasidkoole looma, kuulus nende 11 õnnelikuhulka ka Otepää. Koolmeistri nime egakooli asukohta pole teada, aga kooli tegevusoli vilgas ning 1688. aastal olevat koolilõpetanud juba 31 last. Kui 1693. aastal tuliOtepääle pastoriks Adrian Virginius, kutsustõenäoliselt just tema siia koolmeistriks üheForseliuse kuulsama õpilase Ignatsi Jaagu,kellega nad mõlemad pärinesid Kambjakihelkonnast ja kes töötas Otepääl kuni1699. aastani.Köstrikool, valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolidtegutsesid Otepää mail ka18. ja 19. sajandil.1987. aastal avati Otepää hariduselu300. aastapäevale pühendatud E. Tanilookujundatud mälestuskivi ja pronksist aabitsakukkOtepää Gümnaasiumi peasissekäigukõrval.Gümnaasium1905. aasta revolutsiooni tulemusena lubatiasutada erakoole, kus õppekeeleks on kohalikkeel, Eestis seega eesti keel. Need koolidpidid ilma jääma kroonukooli õigustestja riigi majanduslikust toetusest. Oli vajaasutada haridusseltse, kes koole majanduslikulttoetaksid.1906. aasta sügisel avati Tartus EestiNoorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekool,Pärnus pandi alus Eesti Kooliseltsi II järgusegakoolile. Samalaadne õppeasutus otsustatiluua ka Nuustakule. Vana-Otepää vallakirjutajaja karskusseltsi „Edasi” juht ning luuletajaGustav Wulff oli esimene, kes algatas mõtteasutada Nuustakule kooliselts, eemärgigarajada eestikeelne eraprogümnaasium.Kuigi Otepää oli väga väike, suudeti seltsieestvõttel kooli vajadust piisavalt põhjendada.Gustav Wulff käis seltsi esimehenaisiklikult Riias, et kooli õpperingkonnakuraatorilt avamisluba saada. 3. oktoobril1907 alustaski tegevust Nuustaku KooliSeltsi Eraprogümnaasium, milles asusõppima 42 õpilast. Esimene koolijuhatajaoli Jakob Kuusk, kes koostas ise ka õppekirjandust.Igal aastal lisati üks klass, niiet 1910/11. õppeaastaks oli kool saanudtäielikuks progümnaasiumiks ja lõpetasselle I lend.Eestikeelse progümnaasiumi avamineNuustakul oli kohalik suursündmus. Enamikeestlastest lastevanematest tahtis oma lapsedpanna just sellesse kooli. Esimestel aastateltuli koolil võidelda venestuse survega jatäita mitmesuguseid nõudmisi, aga õnneksjäädi püsima.Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti annetuste, peosissetulekuteja laenuraha abil kuue kuuga ehitada pärisoma maja. Gustav Wulff ostis koolile isegiklaveri, mille eest selts pidi hiljem järk-järgulttasuma, kuid kuna seltsi majanduslik järgoli kehv, pole kindel, et summa talle üldsetasutud sai.Otepää Gümnaasiumi direktorid1919. aasta juulis saadi pärast pikki läbirääkimisiluba gümnaasiumiklasside järkjärguliseksavamiseks. Nuustakut peeti liigaväikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajatekaader ning õppe- ja majanduslik baas, entometi suudeti need väited tagasi tõrjudaning kool jätkas gümnaasiumina. I lendlõpetas 1924. aastal.1930. aastate keskel sattus gümnaasiumraskustesse, kool arvati avalike gümnaasiumidevõrgust välja ning tegutses mõneaasta taas progümnaasiumina. 1930. aastatelõpus õnnestus otepäälastel siiski gümnaasiumtaas avada. II maailmasõja järel ühendatiOtepää algkool ja gümnaasium OtepääKeskkooliks, mis tegutses sellise nime all1944-1997.1997. aastast kannab kool taas OtepääGümnaasiumi nime. Tänaseks on OtepääGümnaasium tegutsenud 100 aastat. Õpilasion 520, õpetajaid 43, koolil on õpilaskodu.Tegutsevad spordi-, tantsu-, liikumisrühmad,mudilas-, laste- ja poiste- ja hobikoor,võetakse osa aineolümpiaadidest jaspordivõistlustest, jõudumööda tehakseuurimistöid ja korraldatakse õpilaskonverentse,tegutsevad koolimuuseum, -raadioja -teater, toimub meediaõpe, korraldatakseüleriigilist lauluvõistlust „Viis Viimast”. Koolosaleb Comenius projektis ja sidemed onsõpruskooliga Saksamaal Tarpis. Viimastelaastatel on koolihooneid renoveeritud jajuurde ehitatud (algklasside õppekorpus- 2000., spordihoone - 2004., õpilaskoduja huvikool - 2005. aastal).Vanim eestikeelne maakeskkool elabedasi.1919 Nuustaku Kooli- ja Hariduse SeltsiKeskkool1922 Otepää Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium1923 Moodustati gümnaasiumi juurde humanitaar-ja reaalharu1924 Lõpetas Otepää Eragümnaasiumi Ilend (12 õpilast), likvideeriti majanduslikelpõhjustel reaalharu, kool töötasedasi humanitaargümnaasiumina1926 Otepää Haridusseltsi õigustega Eraühishumanitaargümnaasium1933 Otepää (õigusteta) Eragümnaasium1936 Otepää Keskkool1937 Otepää Eraprogümnaasium (5.-9. õppeaasta)1938 Otepää Gümnaasium, mida hakatitaasavama järk-järgult1940-1941 Otepää Keskkool (Otepää linna üldharidusliktäienduskool)1941-1944 Otepää Gümnaasium1944 Otepää Keskkool, 24. novembril 1944ühendati keskkooliga ka algklassid1997 Otepää GümnaasiumEsimeseks Nuustaku Progümnaasiumi koolijuhiks saiharidusseltsi valitud Saaremaa mees , kestöötas sellel ametikohal 1915. aastani. Pärast edasiõppimistPetrogradis töötas ta edasi Nuustaku Progümnaasiumiskeemia ja loodusloo õpetajana oma elutee kurva lõpuni1926. aastal. sai Nuustaku Progümnaasiumi juhatajaksnoor mees, 24aastane endine kooli õpetaja . Teda peeti igati sobivaks koolijuhatajaks. Tahoolitses kooli hea käekäigu eest, oli hea kõnemees,korraldas näitemänge, laulis ja tegutses koolijuhina.Alates 1922. aasta augustist hakkas senine Nuustaku alevkandma ajaloolist Otepää nime ning koos sellega saikooli nimeks Otepää Gümnaasium. Alguses reaalgümnaasiuminatöötanud õppeasutus sai 1923. aastal niihumanitaar- kui ka reaalharu.1923.-24. aastal sattus Otepää Gümnaasium majanduslikesseraskustesse: suleti gümnaasiumi eel- ja paralleelklassid,jäeti ära ka reaalharu ja kool töötas edasi 5-klassilisehumanitaargümnaasiumina. Kooli direktoriks oli pärastloe edasi lk.6

8100100 Otepää Gümnaasium 5. oktoober 2007“Püüame teha kõike väga hästi, aga välja tuleb nagu alati”(loe: hästi)Pärastlõunane kohtumine Otepää Gümnaasiumi direktori AivoMeemaga, ajakirjaniku rollis vastne meediaõpilane Grete Kõiv (X b).Kas mõte olla pedagoog tekkis Teiljuba varases nooruses?Ma arvan, et lasteaias ja ehk isegi algklassidestahtsin ma saada kosmonaudiks, nagu paljudlapsed tol ajal. Oma teadliku elu algusestmäletan tahet midagi teha, kedagi suunataja õpetada. Meie käisime tol ajal üksteisttalve koolis. Teie peate käima kaksteist. Niiet pigem tekkis see tunne gümnaasiumilõpupoole.Ja võib-olla andis sellele mõttele kinnitustka see, et kui mina koolis käisin (jätkubväike arutlus teemal „Kui Mina veel…”)oli kombeks ka õpilastel tööl käia. Meie eikäinud mitte ainult töö-ja puhkelaagrites,vaid sebisime-otsisime ka muid töökohti.Mul on õnnestunud töötada pikki aastaidOtepää Vetelpäästejaamas, kus tuli tehalastele ka ujumise algõpetuse kursuseid,ja eks ma noore inimesena sain esimesedtuleristsed seal.Kindlasti aitasid sellele kaasa ka minuesimene klassijuhataja Alma Jäär, kes onMarge Kaivu (OG bioloogiaõpetaja ja 10.Bklassi juhataja - toim.) ema. Ja näiteks onveel mu klassijuhataja olnud Heili Võsso,kes süstis minusse teatripisiku.Mis Teid siis selle töö juures köidab,miks Te seda teete?Pärast Otepää Keskkooli lõpetamist läksinTartu Riiklikusse Ülikooli. Tegelikult tahtsinminna õppima bioloogiat, sest sel ajahetkeloli mu suur kiusatus kalakasvatus. Tegelikulton kalapüük praegugi mu suurim „haigus”.Aga õpetaja töö…Käisin ülikoolis ja sain hoopis keemiaõpetajaksning peagi leidsin end taas selle vanatuttava kooli seinte vahelt, ainult et seekordõpetaja rollis. Õpetasin keemiat ja mõndaaega sõjalist algõpetust. Sõjaline algõpetus jariigikaitse ei ole võrdusmärgiga. Riigikaitseei ole puhtalt militaarne. Siis otsustasinühel hetkel minna tööle Soome, elasin jatöötasin seal 5 aastat.Suure kaarega olen jälle jõudnud tagasikooli. Algul asusin tööle direktori asetäitjanamajandusalal ja pärast seda, kuitollane direktor Riina Raja otsustas lahkudaparematele jahimaadele ja olla avatuduutele väljakutsetele, otsustasin proovidauut rolli.Seda õpetajarolli, mis oli tollal, kui minaülikooli lõpetasin, ja seda, mis on praegu, eisaa üldse võrrelda või samastada. Olukorradon väga erinevad ja tänane kool on minuarvates õpetajatele tõeline väljakutse.Tuginedes oma, (see tähendab noore õppurikogemustele), võin julgelt väita, et õpetajadsaavad hästi hakkama.Selle peale kostis direktori suust selge jakõlav jah-sõna:Otepää Gümnaasiumis ON väga headõpetajad. Õpetaja-õpilase koostöö tulemuson näha ka riigieksamite tulemustes, midaküll oskuslikult, aga ühekülgselt näidatakseEesti Ekspressis, sest lisaks neile tulemusteleon koolis ka palju muid asju.Riigieksam EI OLE elus põhiline asi, küllon ta üks faktor, mis näitab, et koostöö õpilaseja õpetaja vahel on hea, ja see koostööon meie koolis aasta-aastalt paranenud.Kolm aastat tagasi olime 101. kohal, siisolime 77.-81. kohal ja sellel aastal 53. kohal.Sellise tulemuse üks alustalasid ongi õpetaja-õpilane.(Noogutasin tunnustavalt ja lisasin: ”Siis on meilju väga hästi, head õpetajad ja koostöövalmidõpilased.”)Te olete meie kooli juhtinud paaraastat. Kindlasti on teil välja kujunenudoma visioon sellest koolist5 aasta pärast. Kui palju ja mis onmeie koolis selleks ajaks teisiti?Otepää Gümnaasiumi õpilane (lõpetaja)SAAB elus hakkama. See on ainus visioon,mis mul on, ja selle teostamiseks on veelnii palju teha. Jätkuvalt teha. See töö eisaa iial otsa. Meie lõpetaja ei pea olemapresident või miljonär. Igaüks valib omatee, ükskõik mis ametit ta peab. Kui ta teebseda hästi ja saab elus hakkama, ei jää eluhammasrataste vahele, siis on kool omaeesmärgi täitnud.Otepää kooli lõpetajaid, kes on Eestiüldsusele väga tuntud, on palju. Tavaliseltöeldakse Aivar Pilv, Mart Juur, JaanusRaidal, Urmas Ott, Henn Ruubel, AnneLinnamägi, Marju Länik, <strong>Toomas</strong> Suumann.Neid on nii palju, et ma ei julgeks kedagiteistest esile tõsta.Miks õpilased tulevad siia kooliõppima, miks nad peaksid sedategema?Sest meie koolis pakutakse konkurentsivõimelistharidust!Toredast vestlusest direktoriga süüvis minusseteadmine, et me koos moodustame ühtse ja üksteistmõistva kollektiivi. Meie intervjuu lõpusütles direktor väga mõjuvad sõnad: ”Eiole meie aega. Ei ole teie aega. On meieühine aeg.”Meie kooli direktorOtepää Gümnaasium 1b klass, MARKUS KOMPUSIntervjuuAASTA ÕPETAJAGA 2007Kuidas sattusite OtepääGümnaasiumi õpetajaks?See on väga suur juhus. Aastal 1998, kuiõppisin veel ülikoolis, rääkis minu tuttav,kes töötas Pühajärve Põhikoolis ajalooõpetajana,et Otepää Gümnaasiumis ei ole 5.-7.klassil ajalooõpetajat. September oli jubaalanud, tunnid jäid lihtsalt ära. Mõtlesinmõne päeva, helistasin koolidirektorile jajärgmisel päeval tulin kohale. Mulle antiõpikud ja järgmisel päeval, 15. septembrilandsin oma elu esimese tunni. See tund onsiiani hästi meeles.Millised olid esimesed emotsioonidseoses Aasta Õpetaja tiitliga?Suur üllatus. Ma ei ole enda tegevusega niirahul, et võiksin seda tiitlit väärida.Miks just Teid valiti aasta õpetajaks?Ma arvan, et see on seotud tegevusega kooliläheneva sünnipäeva heaks. Olen tõepoolesttegelenud erinevate projektidega alatesilmuvast raamatust, stendidest ja ajalookonverentsistning lõpetades ForseliuseSeltsi suvekooliga. Kas oli ka muid põhjusi,seda ma ei tea.Milline peab olema Aasta Õpetaja?Kui mõtlen nende Aasta Õpetajate peale,kes meie koolis on selle tiitli saanud, siis nadon tõesti oma ala suured asjatundjad, samasväga head suhtlejad. Nad on mitmekülgsedinimesed. Minu meelest see tiitel eeldabmitmekülgsust ja asjatundlikkust erinevatesvaldkondades, huvi maailma, sealhulgasharidusprobleemide vastu. Nii olen koguaeg mõelnud, aga nüüd ei oska küll arvata,kui palju ma ise õigele sellele vastan. Eritivalmistab muret see, et ei ole piisavalt aegaja energiat oma klassi jaoks, aga eks maüritan paremat.Mis köidab Teid OtepääGümnaasiumi juures?Otepää võlus mind oma ajaloolise pärandi jaminevikuga. Tundus eriti toreda väljakutsenatulla just siia ajalugu õpetama. Kujutasinette (ja kujutan siiani), et suudan midagiMeie kooli alustaladOtepää Gümnaasiumi ajaloost on meeldejäänud paljud tähtsad inimesed: direktorid,õpetajad, õpilased ja teised töötajad. Nad kõikvajavad üksteist – direktor vajab töötajaid,õpilased vajavad õpetajaid ning vastupidi.Kuid keda peavad Otepää Gümnaasiumi81. lennu abituriendid kooli alustaladeks?Kooli alustala tähendab tugevat põhja jakindlat püsimist. Esimene õpetaja ehitabkivajaliku aluse järgnevateks aastateks. Temaannab jõu ning ka tahtmise õppida.Tänu Ene Raagule tunneb suur osa 12.bklassist, et õppimine on vajalik kogu eluks.Abituriendid on õppinud õpetajatelt tähtsaidelukogemusi. Tiiu Sander näitab, midatohib ja mida ei tohi kokku segada, ningUrve Volmer õpetab, et kahvliga pistikupesakallale minna ei ole tark tegu. Tänu ÜlleKümmelile teavad õpilased, kus asub EestisMustla ja Austraalias Murray jõgi. MargeKaiv peab kõiki bioloogiat õppivaid õpilasioma kolleegideks ning Ene Ever, keda kardetaksetema jõulisuse ja ranguse pärast, ontegelikult õiglane ning tore õpetaja.Nende ja paljude teiste märkimisväärseteinimeste tõttu kõnnibki meie kooli praegunedirektor Aivo Meema rõõmsa näoga ringi,tervitades oma õpilasi ning õpetajaid jaülistades Otut – meie kooli sümbolit.Paljud õpetajad kohkusid, kui kuulsid,et õpilaste jaoks on just nemad meie koolialustalad ning kui me oleme siit läinud ningalustanud oma tõelist elu, on nemad ikkameie mälestustes. Õpetaja Marge Kaivueesmärk on aidata õpilased jalule ning ollaoptimistlik ja klassi ette astuda alati rõõmsameelselt.Bioloogia on raske, kes ikka teabnii täpselt neid desoksüribonukleiinhappeidning muid keelt sõlme ajavaid sõnu. Seegavalitseb õpilasi tihti segadus ning negatiivsedhinded on kerged tulema. Ega õpetajasellepärast veel käega löö, vaid stimuleeribnoori uuesti ning paremini tööle.Keemiat tuleb hästi osata, et mitte valedekoostisainete puhul midagi õhku lasta. Selletunni jaoks on meil parajalt nõudlik ningülihea huumorisoonega õpetaja Tiiu Sander,kelle arvates on õpilased tema valinud koolialustalaks, kuna ta on siin kaua olnud ningteeb oma tööd alati südamega. Seal, kus temaabi vaja, on ta alati kohal nagu 5 kopikat.Õpilaste üks lemmikaineid on kindlastikehaline kasvatus, kus pole vaja eriti omaajusid ragistada ning seda ainet annavadmeile abielupaar Ilder ja Helle Tallo. Õpilasedkäivad tihti oma probleemidega nende jutul,kuna nemad on elu rohkem näinud ningjagavad alati meile oma tarkusi ning oskusi,et me saaksime edaspidises elus pareminihakkama.Meie mäludesse on sööbinud kindlasti kaväga positiivne ning alati rõõmust pakatavalgklasside õppealajuhataja ja perekonnaõpetuseõpetaja Terje Aasaroht - töö hoidvathinge noorena. Tema koostöö noortega onväga hea. Perekonnaõpetuse tunnid on alatihuvitavad ning naljakad. Noored pole veelkuulnud kõikidest maailma asjadest, mispuudutavad suhteid, ning tema harib meidselle koha pealt. Neid õpetusi meenutataksekindlasti veel ka kümne aasta pärast.Meie tubli ning õiglase direktori kõrvalpaistab silma Otepää gümnaasiumi õppealajuhatajaning üks inglise keele õpetajatest

1005. oktoober 20079Otepää Gümnaasium 100Heivi Truuära teha selleks, et õpilastel tekiks huvi ajaloo jaeriti oma kodukoha vastu. Kuidas me siis ikkasiin elame ja oleme, kui ei teagi, mis koht seeselline on?!Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et siin on enneväga palju ajalooalast tööd tehtud, aga materjalileidub ikka, et seda tööd jätkata.Mul on olnud ka väga meeldivad kolleegidja siin koolis on olnud tore töötada, aga kõigerohkem olen siia püsima jäänud ilmselt õpilastepärast. Alati on klasse või üksikuid õpilasi, kessunnivad rohkem pingutama ja kelle tõttu tahadka ise ennast täiendada. Kõige positiivsemadmälestused jäävad just nendest õpilastest, kesesitavad küsimusi ja kes on millestki rohkemhuvitatud. Neid on ju loomulikult igas koolis,aga kuna mul puudub võrdlusmoment, ei saama öelda, et kuskil mujal on parem.Mulle tundub, et õpetajatöö ei ole selline töö,mida teed paar aastat ja siis vahetad selle ametimillegi vastu välja. Siin tulevad kasuks järjepidevusja kogemused. Esimesel aastal ei saavutatavaliselt ükski õpetaja supertulemusi.Milline on olnud Otepää Gümnaasiumiparim aasta?Mõnes mõttes mulle meeldis väga õppeaasta2005/2006, võib-olla toonaste abiturientidetõttu. Samas tundub, et esimesed viis aastatolid kõige raskemad, sealt edasi on olnud kõikpeaaegu võrdselt toredad aastad. Vähem auruläheb korra loomisele.Kui ma suvel stende koostasin, siis tundus, etaasta 2002 oli tõeliselt huvitav aasta. Kool tähistasoma 95. sünnipäeva, toimus hästi palju üritusija kõikvõimalikke ettevõtmisi.Mida ootate õpilastelt?Kõige suurem eesmärk on leida partnerlustvaimse arengu tasandil ja seatud eesmärginimel. Tahtmist ja viitsimist ootan ka. See, kasvõimeid on või ei ole, pole oma teha. Tahtmistsaab aga ikkagi kujundada. Kui tahtmist on, võibsaavutada tegelikult kõike.Millised on õpetaja elukutse plussid?Kõige suurem pluss on igapäevane koostööpaljude erinevate noorte inimestega, kes ontegelikult partnerid ja õpetavad samamoodiõpetajaid.Mina olen õpilastelt palju õppinud. Võibollasee ei paista välja, aga tegelikult see onnii. Mõnikord meeldivad mulle järelevastamised,eriti siis, kui saab õpilastega pikemaltvestelda. See, missugune on inimene tunnis,võib kardinaalselt erineda sellest, milline onta väljaspool tundi. Kui vestelda nelja silmaalla, siis muutub ka suurim kraabeldajatoredaks inimeseks ja välja võib tulla hoopisüllatavaid asju, mille järel suhtumine muutubja mõned pinged kaovad hoopis.Pluss on ka see, et rutiini ei teki, sest õpilasedon alati uued. Isegi kui räägin samadestasjadest, vaatan õpilastele otsa ja rääginseda ikka teisiti kui eelmisel aastal. Ajalugu– nii imelik kui see ka ei tundu – muutubpidevalt. Õpikuid muudetakse, seisukohadmuutuvad, peale selle lisandub pidevalt uusisündmusi.Mida sooviksite meie koolile sünnipäevaks?Koostööd. Igas mõttes: õpetajate vahel,õpilaste ja õpetajate vahel, õpilaste vahel.Oleme üks meeskond, peame suhteid hoidmaja kui võimalik, siis parandama, sest suhetestsõltub kõik. Üks asi on see, et te õpite koolisvalemeid, reegleid ja palju muud, aga naguMart Juur kooliraadio intervjuus väljendas,õpitakse koolis tegelikult suhtlemist jakaasinimestega arvestamist. Elus tuleb etteigasuguseid inimesi, mõni meeldib rohkem,mõni vähem, kuid me võiksime hakkamasaada nii, et teistele teadlikult haiget ei tee.Palju õnne ja koostööd!IntervjueerisidTRIIN TIGANE ja GREETE ROOP (XI b klass)Meie Aasta ÕpetajadÕpetajatele ei omistata just erititihti aunimetusi või tiitleid. Ometiantakse 1993. aastast meie vabariigisvälja koolide silmapaistvamatelepedagoogidele kõlava nimega tiitltAasta Õpetaja, seda nii riigi- kuika maakonnatasandil. Meie koolison selliseid koolmeistreid tänaseseisuga 7, kellest Maila Värk peabküll hetkel juba noore pensionäripõlve.Muusikaõpetaja Eve Eljand sai selleauväärse tiitli 1995. aastal. Temaväidab, et kuigi hetketunded onmeelest läinud, kohustab see tiitelpraegu ennast kokku võtma. Kuivahel tuleb meelde, et on sellisetiitli saanud, siis see tõstab motivatsioonija siis ta mõtleb, et peabikka preemia vääriline olema. Tolaastal olevat huvitav olnud ka see,et terve vabariigi peale sai selle tiitlitervelt 3 muusikaõpetajat. Seda eijuhtu eriti tihti.Tiitli sai Eve Eljand enda sõnulasjaolude heade kokkulangemistetõttu. 1995. aastal oli ju laulupiduja lastekoor saavutas I kategooria.Tõenäoliselt mängisid suurt rolliselle tiitli saamises ka töötulemusedja head saavutused erinevatelt konkurssidelt.Bioloogiaõpetaja Marge Kaiv väitisaga järgmist: „Meeldiv tunne, etmärgati. Kindlasti andis ja annabikka veel motivatsiooni juurde.Aasta õpetaja tiitel on ju üks õpetajaksolemiseväheseid tunnustamisevorme ning seetõttu tunnen kanatuke uhkust, et mulle sellinetiitel on antud.Küllap mul oli tol ajal olemas rohkemoptimismi ja rõõmsameelsust.Tegutsesin aktiivsemalt ka väljaspoolkooli olevate projektidega ningkindlasti mängisid mingit rolli kahead tulemused olümpiaadidel.”Algklassiõpetaja Ene Must olimeeldivalt üllatunud, kui sai AastaÕpetajaks: „Olles algklasside õpetaja,on mul kahju sellest, et meelde jääblastele siiski viimane klassijuhataja.Kuigi ka minu roll on tähtis, sestmingi aluse oma edasiseks elukssaavad nad siiski oma esimestestkooliaastatest. Ma olen kuri ja rangeõpetaja ning kavatsen seda joont kaedaspidi ajada. Arvan, et see saigipõhjuseks, miks just mind tol korralAasta Õpetajaks valiti.”Tuntud logopeedi Krista Suntsiesimene selle tiitliga kaasnev reaktsioonoli üllatus: „ Sellel vahetunnil,kui toimus Aasta Õpetaja valimine,teatati mulle, et kõrvalkabinetis onmulle tähtis kõne. Jõudes sinna,avastasin, et pole mingit tähtsatkõnet. Minu üllatus oli suur, kuimulle saabus kutse Aasta Õpetajatepidulikule tseremooniale.Tänan oma kolleege, kes just minukasuks tol korral otsuse langetasid.See tiitel on mulle andnud juurdeenesekindlust ja tunnustust. Maarvan, et sain selle just tänu asjaolule,et ma olin lõpetanud magistriõppeja toonud kooli abikooli lugemiku,millest on suur kasu lugemisraskustegaõpilastele.”Eesti keele õpetaja Marika Paavoon saanud Aasta Õpetajaks kahelkorra1. 1993. aastal anti seda tiitlitvälja päris esimest korda ja mõttealgatajad olid tema oma klassi õpilased.Uudist hoiti kuni avalikustamiseniväga suures saladuses. „Olinikka päris segaduses, sest tundsin, etminu kõrval on väga palju tublisidõpetajaid, kes ometi oleksid võinudselle tiitli saada.Aastal 2005 üllatusin lihtsalt sellest,et teist korda ei saa ju ühteinimest ometi sama saatus tabada.See tiitel toob ühest küljest kaasasuurt südamerõõmu, kuid kasvatabka vastupanuvõimet eestlaslikukadeduse suhtes. Samas ei muutumidagi. Tööd teen ikka samasugusepühendumisega nagu varem. Jaausalt öelda võiks meie koolis igalaastal anda välja kümnetele õpetajateleselliseid tiitleid. Kahjuks saabsee õnnelik olla vaid üks.”Mõtteid kogusid SIIM LASSMANN (X b) jaKRISTI ROHTLA (X a)– Anneli Vetka. Kui teatasime talle, et tedaon peetud üheks meie kooli alustalaks,üllatas see teda ning ta tunnistas, et tegu onväga suure tunnustusega ning on meeldivkuulda, et ka teda mainiti. Tema arvatestuleb teha seda tööd, mida ta on valinud ningmis on talle meelepärane, väga korralikult.Selline tunnustus annab ainult jõudu edasiminna.Koolimuuseumis saab alati kohtuda TiiuMaasikuga, kelle ülipositiivne külalislahkustekitab hea tuju terveks päevaks. Küsimusele,miks just teda peetakse üheks meie koolialustalaks, vastas ta viibates käega igalepoole: “Asjad räägivad enda eest.” Ennastta eriliseks alustalaks ei pea, aga lausub veel,et kui tema andis koolis kunstiõpetust, oliväga palju erinevaid näitusi. Ja kunstiringisei käinud ükski õpilane sunniviisiliselt, vaidsuurest huvist.Kui peale tunde on kuskil kuulda lastelaulu, ei ole raske arvata, et see kostab muusikaklassist,kus Eve Eljandil on taas uuskoorilaul käsil. Õpetaja Eljand on meiekoolis töötanud alates 1981. aastast ningpeab ka seda üheks põhjuseks, miks tedaalustalana on ära märgitud. “Alustalad onpüsiväärtused ning kõik need laulukollektiivid,mida olen juhendanud, on püsiväärtused.Igas korralikus koolis peaks olema vähemaltüks korralik koor.”Oma huumorisoone, ranguse ning sihikindlusegaon õpilaste meeltesse sööbinudka matemaatikaõpetaja Ene Ever, kes onmeie koolis töötanud 28 pikka aastat. Andesühte raskemat ainet – matemaatikat, eisaa ta unustada distsipliini ning oma aineõpetamisel laskub õpilase tasemele. “Üritanõpilasi mõista ja neid alati aidata. Usun, etavatus, asjade läbirääkimine ja head suhtedviivad elu edasi.”Direktor Aivo Meema imestas, et just tedapeetakse kooli üheks alustalaks: “Kool eiole ainult hoone või hoonete kompleks,vaid protsess, kus õpilase, õpetaja ja koolijuhtkonna ühise töö tulemusena lähevad ellutublid koolilõpetajad. Jätkuvalt olen kindelselles, et Otepää Gümnaasiumi õpilane peabsaama elus hakkama. Kindlasti me kõikkoos anname koolile näo. Pigem väidaksin,et alustalad oleme kõik ja koos me teemegikoolist kooli.”Õpetaja Urve Volmeri arvates on temaalustalaks nimetamise põhjus ehk see, et taon kõige staažikam õpetaja meie koolis javarasemast just kuulsaks saanud oma ranguse,põhimõtete ja korranõudmisega. Kindlastika sellepärast, et füüsika on üks raskemaidaineid koolis. Neid, kellel on huvi füüsikavastu ja tahavad sellest rohkem teada, aitabõpetaja Urve alati.Emakeeleõpetaja Marika Paavo on siinkoolis samuti väga kaua figureerinud, sest onõpetajate Urve Volmeri, Tiiu Sanderi, AitaKalde ja Tiiu Maasika järel staažilt järgmiselkohal. Eesti keel ja kirjandus avaldavad ehkrohkem muljet kui mõni reaalaine. Põhjuseksvõib olla ka see, et ta puutub peale tundekokku ka väga palju klassivälise tööga ningenamasti kujunevadki soojad suhted justhuvitegevuses. Õpetaja Marika Paavo endaarvates on ta juba koolilapsest peale andnudsellele koolile endast tükk tüki haaval ära.Kuna kõhumured on koolilapsel ikkaesmatähtsad, siis pole üllatav, et üheks koolialustalaks peetakse koolikohvikut ja selletöötajaid. Meie kallid kohvikutädid aga iseväidavad, et kohvikus ei ole mingisuguseidprivileege ja nende jaoks on kõik inimesedvõrdsed. Lapsed peavad kasvama normaalseltja arvestama ka teistega. Kui käitutaksenendega hästi, siis vastavad nemad samaga.Kõige suuremaks tunnustuseks neile onsee, kui neid käiakse vaatamas ka siis, kuikool on läbi, ja neid peetakse oma muredeusaldusväärseteks kuulajateks.Alustaladega vestlesid:LIINA KUTSAR (XIIa), TAMBET LEOPARD (XIIa),MERLI HEITUR (XIIa), KERLI ADOV (XIIb), KADIREHA (XIIb)

1005. oktoober 200711Otepää Gümnaasium 100O M A L O O M I N GLapsesuu ei valetaMeie kooli kõige ausamad vastusedmistahes valdkonnast tulevadkindlasti algklassi laste suust.Veenduge ise!Kui ma oleksin koolidirektor...*Siis ma peatan jooksvad lapsed kinni.Laura, Ia klass*Teeksin kooli mänguasjapoe.Reiko, Ia klass*Siis ma oleksin väga tark ja uhke ningmul oleks väga suur au olla koolidirektor.Kevin, IIb klass*Siis ma käitun õpetajatega viisakalt,ütlen neile, mida nad tegema peavad jaräägin tähtsaid asju.Kaarin Eva, IIb klass*Siis ma annaksin õpetajatele rohkempalka. Annaksin ise ka tunde, näitekskehalist, ajalugu, füüsikat ja arvutiõpetust.Pikapäeva rühmale annan raha, etnad saaksid rohkem mänguasju osta.Jarliin, IIb klassSiis ma oleks halb natuke, aga hearohkem ja teeks üritusi ja õnnitleks sünnipäevalapsi.Koristajale annaks palka jaõpetajatele ka palka ja pensionit.Reili, IIIa klass*Siis ma teeksin hästi palju üritusi jateeks koolis iga päev diskot.Stever, IIIa klass*Siis ma laseksin koristajatele ehitadapuhkeruumi, kus nad saaksid telekatvaadata ja raadiot kuulata.Kenno, IIIa klass*Siis ma ostaksin igale lapsele omaarvuti ja nad saavad iga päev arvutigatööd teha. Kui tuleb kontrolltöö, siis nadkirjutavad oma töö arvutisse.Riin, IIIa klass*Siis ma ütleksin peale 4. tundi, misõpetajad edasi peavad tegema. Korraldaksinkoolis ja Otepää ööklubidesõpilastele pidusid.Kevin, IIIa klass*Siis ma investeeriksin iga kuu kooli500 krooni ja ostaksin puutööklassi uusimasinaid ja korraldaksin iga kuu kinkidejagamist. Palkaksin vanasse koolimajjaturvamehed, et suured poisid pättusi eiteeks.Markus, IIIa klass*Teeks nii, et tund kestab 30 minutit javahetund 25 minutit. Parimad õpilasedsaaksid tasuta koos perega Egiptusesse.Pinkide asemele paneksin diivanid jakõigil oleks oma laud, kapp ja klass.Siis oleks koolis 1000 õpetajat ja 10 000õpilast ja kool oleks kuuli-, vee- ja maavärinakindelja ei oleks elektrikatkestusi.Hardi, IVa klass*Iga koolipäeva lõpus saaksid kõik õpilased25 krooni.Kristin R, IVa*Ma teeksin kooli suuremaks ja kehtestaksreegli, et ka laupäev ja pühapäevoleksid koolipäevad. Ja kindlasti oleksiga päev sööklas ka magustoit.Richard, IVa klassMilline peaks olemaideaalne õpetaja?*Ta on nagu meie ema, nagu meiepäris ema.Daniela, Ib klass*Hea, suur, lahke, sõbralik, ilus, sportlik.Artti, IIa klass*Lahke, tark, natuke kuri, suur, ilus,natuke hea, prillidega, tore. Mängib,teeb häid klassiõhtuid ja teeb häidtöid.Helen, IIa klass*Ta on nunnu õpetaja. Juuksed onlokkis, õpetaja on nagu ema ja tallemeeldib ajakirju lugeda.Dagne, IIa klass*Ta käiks meiega paljudel ekskursioonidelja õpetaks meid puid japõõsaid tundma.Romet, IIIb klass*Ta peab pragama ja kiitma, hästi õpetamaja ta peab ka puhkama. Kõigeparemad õpetajad on täpselt sellised,nagu on meie õpetajad.Getter, IIIb klass*Ta ei tee tunnikontrolle ja kontrolltöid.Lubab varem tunnist ära tulla,lubab tunnis haigutada ja ei pahanda,kui tunnis kaasa ei tee.Marit, IVb klass*Ei luba kodus üldse õppida ja ei sodipäevikut punase pastakaga.Kristin, IVb klass*Ta peaks olema meessoost ja paljunalja tegema.Tarvi, IVb klass*Ei viruta rusikaga vastu lauda.Johan, IVb klass*Võtab tunniplaanist loodusõpetusemaha.Birgit, IVb klassTäname algklasside õpetajaid KaireOjaveed, Kaja Ojat, Heli Laikaske,Ene Raaku, Tiie Jaanistet, Ene Musta,Merike Laivu ja Pille Mölli, kes aitasidmeil uurimist korraldada. Kindlasti tahameka tänada kõiki I-IV klassi õpilasitehtud töö eest. Mõni vastus kiskusküll suu muigele, kuid lapsesuu ju eivaleta.AVE KLAIS, MONICA EICHELMANN,KERLI KRAAK ja TEA MÖLL (X b)I b klassi õpilaste mõtteidkoolistÕppida ei anta midagi, ainult mingeidkriipsukesi tuleb vedada.Pille-Riin MeriloMulle meeldib koolis, koolimaja on suurja minu klass on ilus. Õpetaja on lahe, taei pahanda. Koolis on isegi lihtsam kuilasteaias, töövihikud on huvitavamad.Karl Aarne VihmKool on üks tore koht, kus saab mängidaja õppida.Sandra KutsarKoolimaja on suur ja ilus. Alguses võisseal ära eksida. Saalis oli palju rahvast.Saalis saime kätte koolimütsid. Koolison tore õppida, seal saab palju sõpru.Koolis on tore!Laura KriisaMulle meeldib koolis lugemine ja käelinetegevus. Koolis on lahedam kui lasteaias,sest vahepeal on vahetunnid. Vahetunnissaab minna õue kulli mängima.Katre KrüünvaldKoolis on külm. Esimesel koolipäevaloli aktus ja pildistati. Anti aabitsad jakoolimütsid.Daniela LitvinMeil on ilus klass. Meil on tore õpetaja.Mulle meeldib kõige rohkem minuõpetaja.Teiloora OjasteMeie kooliõpilaste kirjutisileiabsellest almanahhist.Mulle meeldib minu kool, sest see onuus ja avar. Mulle meeldib oma õpetajaja oma klass. Meil on toredad õpilased.Mulle meeldib kehalise kasvatuse tundja laulmine.Tormis LaineKoolis on tore. Meil on tore väike klass jaõpetajal on meie jaoks alati aega.Taavi TiislerMulle kool meeldib. Seal leian palju sõpru.Koolis saan õppida. Mulle meeldibmatemaatika tund. Koolis ei pea lõunaajal magama ja vahetunnis saab õueskäia. Koolis saab raamatukogust raamatuidvõtta ja kodus lugeda.Marten LoogMINU KOOLOn üks koht, kus sina iga päevkäid.See koolimaja on mis sada aastattäis.Ta rõõmu ja tarkust kõigile jagabja meile hea hariduse tagab.Ning armsaks ta saab nii suureleväiksele,tema ilu ja uhkus toob välja päikese.Helen Hirvesoo II aI a klassi õpilaste esimesedmuljeid koolistEsimesel koolipäeval jäi mulle meeldemeie koolimaja. On ilus ja suur.Koolis on lõbus, sest saab õppidaja mängida. Eriti meeldib mullekäelise tund ja pikapäevarühm.Koolis on vahva käia.Aleksander AlevOotasin väga kooli tulekut. Pidulikaktus meeldis mulle. Seal sain omaleaabitsa ja kooli sünnipäevaks tehtudmütsi. Koolis meeldib mulle kõigerohkem eesti keel. Tahan hakatapalju raamatuid lugema. Tore on kavahetunnis sõpradega kohtuda.Helerin TammMulle meeldib koolis käia, kui haigeksjään, siis käin koolis edasi. Mullemeeldib, et on mitmeid ringe. Kuikoju lähen, siis hakkan kohe õppimaja kõigile eraldi aabitsat lugema.Mulle meeldib õppida.Eric JõesaarLasteaed oli koolist halvem. Koolis eipea magama. Koolis on head söögid.Siin saan palju uusi sõpru.Karli KürsaIIIa klass, KEVIN KIVIMAAEsimene koolipäev meeldis väga.Aktusel kingiti meile aabits ja koolimüts.Minu klassijuhataja on KajaOja.Eliise HõrakMulle meeldis kui esimesel septembrilpandi aktusel pähe koolimüts.Eriline tunne oli ka siis, kui direktorandis kätte aabitsa. Siis sain aru, etolen kooliks valmis.Ketrin KivimaaMulle väga meeldib siin ilusas koolis.Õpetaja on väga hea ja lahke. Mullemeeldib kõige rohkem matemaatikatund.Mia Melanie SaarKool on suur ja seal on palju lapsi.Esimesel koolipäeval sain aabitsa jamütsi. Pärast aktust läksime klassi.Õues tehti ka pilti.Heleriin RebaneKoolis on palju huvitavat. Eriti meeldivadmulle matemaatika tunnid.Martin KotkamäeIgal aastal on üks tore päev.See päev on meie sünnipäev.Meie Otepää koolil pole häda,kuigi aastaid tal on sada!Meie kallis koolike, koolike,Oled saja–aastane,Oled saja-aastane!Laura VaerandMulle meeldib koolis vahetund. Veelmeeldib õppida ja aabitsat lugeda,sest ma ei taha rumalaks jääda.Koolis on lahe kohvik, sest sealtsaab süüa osta. Pikapäevarühmasmeeldib väljas sõpradega mängida.Mulle meeldib sporti teha ja laulda.Meie õpetaja on ilus ja hea. Mullemeeldib temaga ringi kõndida ja tanäitab meile koolimaja.Markus KompusMa ei oodanud väga kooliminekut,kuid nüüd mulle meeldib koolis käia.See on palju parem kui lasteaias.Ronek Jäärtervitavad ja mõned tulevad isegi juttu rääkima.Rõõm on ka sellest, kui need õpilased, kellegaon olnud päevast päeva probleeme ja pahandusi,tunnevad ja teretavad, mõned on isegi lilleõiegameeles pidanud. Rõõmu teevad ka praegused 9.a ja5.b. Ikka vaatan ja mõtlen, kuidas neil läheb ja kuidashakkama saavad. Ja kui õpetajad neid kiidavad,siis on hea tunne.KAJA OJARõõme on koolielus palju, kuid kõige eredam olimeile ja meie võrratult toredale mudilaskoorilesiiski eelmise kooliaasta aprillikuu 26. päev. Sellepäeva tähtsust hakkasime endile teadvustama jubapeaaegu aasta tagasi, kui esitasime esimest kordakooriühingule avalduse sooviga osa võtta X koolinoortelaulu-ja tantsupeost.26. aprillil toimus Valgas mudilaskoori eksam ehkettelaulmine. Nii lapsi kui ka õpetajaid valdasid korragahirm, paanika, ärevus, ootus. Soov oli ju kõigilüks – laulda väga hästi ja pääseda laulupeole.Ja me läksime, laulsime, särasime ja ... võitsime.Kui teatati, et meie tublid lauljad on teeninud Ikategooria, puhkesime nutma. Lapsed ei saanudaru – miks? Kas tõesti läks siis halvasti? Ei, need olidõnnepisarad. See oli tasu tehtud töö eest.Meie kooli mudilaskoor oli teinud ajalugu. Sellehetkega ununesid nii vaev kui ka pikad ja tüütudproovitunnid. Need laste kallistused, rõõmuhõisked,siirad näod täis rõõmu olid väärt enamat kui kogumaailma varandus. See oli võimas tunne! Meidootas Tallinn ja laulupidu! Selle rõõmu nimel tasubkoolis töötada!PILLE MÖLL ja VILVE MAIDERõõmu tunnen sellistest asjadest, mis mind hingepõhjanipuudutavad. Mõned meeldejäävamadon seotud oma klassidega. Sain ühelt klassilt kutseoma juubelisünnipäevale. See oli väga põhjalikultette valmistatud: õnnitlused, esinemised, ja vägailus peolaud, lõpuks veel muusika ja tants.Kingitusi saada on meeldiv, aga ma ei arva, etneed peavad kallid olema. Seda arvasid ka minuühe lennu lapsed. Jõulupeod olid sellel klassil alatipidulikud. Nii nagu ikka – loosipakid tuli lunastadaetteastega. Kui minu järjekord tuli, siis ei olnud mitteüks pakk, vaid 28. Just niipalju oli lapsi tolles klassis.Pakid ei olnud kallid – linik, küünal, tass vm. Olinväga liigutatud ja küsisin, miks nii? Ühine vastus oli– me kõik tahtsime pakki teha. See oli minu arvateskõige suurem tänu, mida üldse üks õpetaja võiksette kujutada.URVE VOLMERKoolirõõm kolis minu juurde elama 27 aastat tagasi.Algul ei osanud ma Teda tähele panna. Ta oli küllminu kõrval, aga sageli oli Ta väsinud ja torisespalju. Ju olin ise liiga noor ja kooselu Temagaharjumatu. Vahel isegi mõtlesin, et Ta lausa kiusabmind ja Teda polegi minu jaoks olemas. Ta ei hooliminust.Mida aasta edasi, seda rohkem puges Ta mu südamesse,üha rohkem hakkasin ma Teda mõistma.Temast sai minu pereliige. Ta oli kaasas minugatööl, kodus ja vabal ajal.Ta puges enne mind hommikul voodist välja, olienne mind koolis kohal ja imekombel jõudis ennemind ka koju. Ta ootas mind vahetunnis ja vahel kaõpetajate toas.Ta mõistis mu kurbust, kui lahkusid aastate jooksularmsaks saanud õpilased. Siis Ta tuli, pani käemu ümber ja sosistas: ”Noortel on oma tee. Lasnad minna, sest sina oled endast kõik andnud….”Kui tunnid on antud, tuleb Ta minuga tänavale,kus koos võtame vastu “teresid” ja ajame mõneõpilasega mõnusalt juttu.Kodus venitab Ta end mõnusalt koolikotist väljaja ootab kannatlikult, mil hakkan õpilaste töid parandama.Ta jälgib hoolega mu tegevust, istudestavaliselt mu õlal ja tundes end hästi, kui parandanõpilaste töid. Ta niutsatab rõõmust, kui koos kirjutamehäid hindeid, teades, et see teeb õnnelikuksnii hinde panija kui ka saaja. Ta lausa trallitab ringimu toas ja arvutis, paneb mõnusalt nurruma kasülle pugenud kassi, kes siis klaviatuurile ronib jakogu mu seni tehtud töö ainsa sirutusega nurjab.Õhtul, kui olen väsinud ja hädaldan, et tahaksinvahel ka puhata, sosistab Ta mulle kõrva: ”Magahästi. Ootan sind homme jälle koolis.” Ja kadunudta ongi.Hommikul kooli poole sammudes tunnen, etTa on jälle minuga. Astun klassi ja näen õpilastesilmis vastu peegeldamas Koolirõõmu. Jälle ontahtmine olla koos Temaga. Igatsen Teda. Ei suudaelada Temata.TIIA LEHISMETS

12100100 Otepää GümnaasiumLapsesuu ei valeta4.a klassi mõtteidTULEVIKUKOOLISTMinu tulevikukoolis on kõikidel õpilastel hästisuured klassid. Seal on pehme vetruv põrandja pehmed mõnusad tugitoolid. Pehmed toolidning diivanid on ka koridorides. Kooli võibkaasa võtta kõike, mida soovid. Pinginaabritevahel on õhuke klaasist vahesein, mida saabkasutada ka televiisorina. Mõlemal pool seina ontelefonid, millega saab helistada ükskõik millalja ükskõik kellele.Õpetajateks on robotid. Kui lapsed midagi vaidtahavad, on robot-õpetaja kohe kohal ja aitab.Iga lapse laual on ka suure ekraaniga arvuti, kustsaab õppimisel abi otsida ja kui aega üle jääb,ka internetis surfata. Kindlasti on tulevikukoolisluksuslikud WC-d ja suur, suur ujula.Kristin Vähi100 aasta pärast on kool 12korruseline.1. klasson kõige alumisel ja 12. klass kõige ülemiselkorrusel. Ülemistele korrustele saab möödakeeruga koridore, alla aga mööda liurada.Koolimajal on viltused klaasist seinad ja kapõrand on klaasist. Spordihoonesse saab sõitaväikeste elektriautodega.Igal õpilasel on õppimiseks parajalt suur kontor,kus teda õpetab robotist õpetaja. Laual on arvutija telekas. Kui lapsel läheb tunni ajal kõht tühjaks,vajutab ta vastavale nupule ja soovitud toit ongiees. Koolipäev algab hommikul kell 11.Kristel MölderTulevikus külastavad lapsed kooli ainult vahetevahel,et õpetajale end vahel näidata ja koosooliaeg on paljude inimeste mälestustessejäänud tähendusrikaste,naljakate seikade või huvitavate persoonidekaudu. Olgugi, et see periood kestiskaksteist aastat, näib õppurina veedetud aeglühikesena ning sugugi mitte nõnda piinarikkana,kui ta tundus tollal koolipingis istudes.Kuigi eredamad mälupildid pärinevad ehkpõhikoolist, siis ei saa õpetajate suunas paberlennukiloopimisest saadud emotsioonivõrrelda koolilõpetaja uhkustundega.Gümnaasiumi lõpuklassi liikmeid onalati koheldud kui juba mõistlikke täiskasvanuid.Vähemalt nõnda mitmed õpetajadväidavad, ent unustavad selle tunditulles vahel sootuks. Samas ei saa neidka süüdistada, sest suur osa meist poleveel mõistlikud ja mina isiklikult ei kavatsetäiskasvanuks hakatagi, kuna neil tundubolevat mingisugused elamisreeglid, millejärgi ma küll käia ei tahaks. Siiski sedakaheteistkümnenda klassi õpilastelt oodatakse,sest nii nõuab ühiskond. Ent polemõtet ka liiga palju loota, abiturient teab,mis teeb!Imetlus on paljudele inimestele vajaliknagu õhk ja vesi. Par excellence tarvilikon see neile, kes peaksid mingis teatudkollektiivis eristuma. Keda muud koolisimetleda ja kellele kadeda pilguga järelevaadata, kui mitte abituriendile? Nooremadõpilased peaksid hoolt kandma, etise nii kaugele jõuaksid. Selle tarvis onneil suurepärane võimalus võtta eeskujuoma kooli lõpuklassi imetoredatelt, arukateltja osavatelt õppuritelt, kuid sellekson aega vaid aasta. Siis oleme läinud ningtulevad uued ja mitte nii huvitavad. Lisakstõestavad abituriendid, et ohtlikus koolikeskkonnaspole võimatu kaksteist aastatkainet mõistust säilitada ja elus püsida.klassiõhtuid pidada. Aga muidu käib koolitöökodudes arvuti taga. Kui laps hommikul kell9.10 arvuti taha istub, on õpetajate jaoks tööjuba alanud. Õpetajad teevad tundideks ettevalmistusija muud tarvilikku juba alates kella8-st. Koolipäev lõpeb umbes kell 14.00.Margit SaalKoolis on suured ja avarad ruumid. Treppideasemel on liftid. Klassides on videokaamerad, etvanemad näeksid, millega laps tunnis tegeleb.Vahetundides peavad korda robotid, et õpetajadsaaksid veidi puhata. Klassis on õpetajalratastega tool, et oleks lihtsam ringi liikuda jaasju toimetada.Kristjan SaarMa arvan, et tulevikukoolis on õpetaja asemelrobot. Lastel ei ole vaja ei õpikuid ega vihikuid,sest kogu õppimine käib arvuti teel. Heade hinneteeest saab preemiapunkte, mida vahetataksepuuviljade vastu. Koolis on ka bassein ja jäähall.Õpilased on koolis viisakad ega kiusa teisi.Hommikul tulevad lapsed kooli elektriautodega.Mulle meeldiks küll käia tulevikukoolis.Martin VaerandOtepää Gümnaasium aastal2050Aastal 2050 on Otepää Gümnaasium hoopisteistsugune. Käib 3-D õppimine ehk õpilasedpanevad kodus prillid pähe ja ühendavad needarvutiga. Seejärel näevad nad, kuidas õpetajaneid õpetab. Kord nädalas lähevad lapsed kakooli ja arutavad, mis nad sel nädalal õppinudon. Samuti näitavad nad õpetajatele oma töid,et hindeid saada.Kenno Ruukel III aAbiturient – see kõlab uhkelt!Usun, et abituriendid kui õpilaskollektiivivanimad esindajad on üle kooli kõige targemad.Ehk näib see lause liiga optimistlikuna,kuid tuleb tõdeda, et oleme ju meiestaaikamad kooliskäijad õpilaste seasning omandanud enim teadmisi.Võibolla tuleks õpetajaid tituleerida kooliintelligentsemateks, aga valdav osa neiston spetsialiseerunud vaid ühele alale ningmatemaatikaõpetaja ei pruugi vallata justparimat õigekirja. Koolilõpetajate teadmisedpärinevad eri valdkondadest ja tunduvadnagu eelmine päev õpitu. Eks tee juseesugune tiitel, kooli targim, uhkustundelepai.Gümnaasiumi lõpetamine, millega igaükshakkama ei saa, on lausa tähtsündmus. Seetõttu tuleks abiturienti vaadelda kui lahingusttervena naasnud sõdurit. Läbi raskustesaavutati eesmärk! Olgugi, et sõda pole veelläbi, tähendab lõptunnistuse kättesaamineuutele võtlustele julgelt vastu astumist. Lõpuklassiõpilase kirev elu, mis koosneb vabaaja sisustamisest lõbustustega ja koolitööst,väärib tunnustust, sest igaüks ei oska endmitme asja vahel jagada, vältimaks kõrbemist.See aga võib juhtuda, olles koolilõpetajateüks ohtudest, mis enne eksameid võib saatuslikukssaada.Lõpuklassi õpilasel pole kunagi kerge.Leevendust pakub koolikaaslastestüleolek, mida nimetatakse inimlikuks paheks.Ette võib tulla raskusi, ent arvestadesgümnaasiumilõpetaja hiilgavat võimeterinevatest olukordadest võitjana väljuda,tuleb tõele au anda, sest abiturient, pidadessilmas mitte ainult teda kui isiksust,vaid ka sõna ennast, - see kõlab uhkelt!MERLI MARANIK (XII b)9b klass, SIGNE ILVESMeie kool 50 aasta pärastMeie Otepää Gümnaasium on 50 aasta pärastnii suur, et sinna mahub umbes 1200 õpilast.Koolis on 33 klassi ja 61 õpetajat. Kõige kõrgemalon kooli kõige suurem ruum nr 533 jaseal asub ujula! Ujula katusel on helikopteritemaandumisväljak. Lapsed tulevad helikopteritegakooli ja sõidavad liftiga alla oma klassi.Tuleb päris pikk sõit! Kooli lähedal on aga niisuur staadion, et oi-oi-oi! Veel on seal lastelesuur mänguväljak, kus on liivakastid, kiiged jakõik muu. Igal lapsel on võimalik sööklasse siissööma minna, kui ta ise tahab. Kõik vahetunnidon 20 minutit pikad. Veel on koolis õpetajateja õpilaste puhketuba, kus on arvutid, teler,diivanid, joogiautomaadid (kohv, värskendavadjoogid) ja söögimasin. Meie Otepää kool oleks 50aasta pärast hoopis teistsugune, aga ta meeldibmulle nii nagu ta praegu on!Johanna Rehelem III aMeie kool 70 aasta pärastOtepää Gümnaasium on 70 aasta pärast paljusuurem. Praegu on koolis 43 õpetajat. Siis,70 aasta pärast on 430 õpetajat. Igal õpilaselon oma õpetaja, kes tal kogu aeg kõrval on.Koolil on kindlasti oma autoparkla, autokool,lennujaam, lennukool ja 2 ujulat auru- ningaroomisaunade ja mullivannidega. Kooli lähedalon aga välibasseinid.Markus Punnar III aTere, minu kallis kool!Nii pöördusid kirjades oma koolipoole 7. klasside õpilased. Mõnedväljavõtted õpilaste töödest.Tahan Sulle avaldada tänu selleeest, mis Sa oled mulle kõik needseitse aastat andnud. Õpetajadon alati positiivsed ja abivalmid,seega pole ükski tund ebahuvitav.Nad teevad tunnis nalja ja üritavadselle kaudu kõike paremini selgeksteha.Väga tore on ka see, et kõik huviringidon õpilastele tasuta. Seegaei olene õpilaste aktiivsus ainultrahast.ELISE ja MERILYNSa oled vana, kuid ilus. Tarkusttäis, kuid elamusi ka. Sa oled mupika tee alustaja, aitaja. Ilma Sinutaei saaks ma ju ülikooligi sisse.Heast tööst jääks ka ilma. Kui Sinaei alustaks meie, väikeste koolijütsideteed suurde, laia maailma,kas me saaks elus hakkama? Maarvan, et EI. Meie, kes tänameSind südamest ja oleme uhked,et õpime nii vanas ja mälestusi,elamusi ja tarkust jaganud koolis,oleme väga uhked, et õpime juba100 aastat tarkust jaganud OtepääGümnaasiumis.HELEN ja JOMe nägime, et oled uue väljanägemiseja uusi õpilasi saanud.Su uus välimus meeldib meileväga. Varsti tuleb Su sünnipäevja Sulle tuleb külla Eesti Vabariigipresident. Meie üritame ka tulla,kui aega on. Jäta endast siis heamulje, sest kohale tuleb ka televisioon.Kogu Eestimaa näeb Suilusat välimust.Meil on palju õppida ja kogu aegon kontrolltööd. Aga Sina oledsellega harjunud, sest Sina oledjuba 100 aastat haridust andnud.HOLGER ja RAUNOOled saamas 100aastaseks. Sindon renoveeritud, oled soojem,ilusam ja parem. Mina olen siinkoolis õppinud kuus aastat, seitsmesläheb. Olen saanud paljutargemaks, kui olin lasteaias:oskan arvutada, soravalt lugedaja puidutööd teha. Olen õppinudka hästi suhtlema ja täiskasvanukombel käituma. Oled olnudmulle tugi, kui olen saanud häidMeie kool 100 aasta pärastMeie kool on 100 aasta pärast ilma katuseta,sest kõigil on oma eralennuk ja maandudaon vaja oma pingile. Kui vihma hakkabsadama, tõmmatakse koolile katus peale.Kool on väga kuulus, sest siin on kõik viielisedja pole ühtegi paha last. Lihtsalt eilubata paha olla. Koolis on mitu basseinija spordisaali, 2 väga moodsat sööklat jahubased WC-d. Klasside seintel on kuulsatekunstnike maalid. Igal lapsel on oma suurriidekapp. Meie koolist muusikakooli viiblühike maa-alune käik. Soovin, et minu koololeks 100 aasta pärast selline!Laura Danilas III aMille nimel tasub elada?Mille nimel tasub elada?Et hommikused päikesekiired unest ärataks.Et meeled vallandaks värske kohviaroom.Et külmad veepiisad viimse une viiks.Vot selle nimel tasub elada!Mille nimel tasub elada?Et jalutada kitsal metsateel.Et kuulata igat looduse helitööd.Et näha taamal laiuvat merevaadet.Vot selle nimel tasub elada!Mille nimel tasub elada?Et kõndida tulikuumal rannaliival.Et astuda täpselt vee ja maa piirile.Et tunnetada, kuidas suvi minu sisse voolab.Vot selle nimel tasub elada!Mille nimel tasub elada?Et lihtsalt lesida päikese käes.Et laadida oma tühjasid patareisid.Et mahe tuulehoog kuumuseleleevendust tooks.Vot selle nimel tasub elada!Mille nimel tasub elada?Et jahedas merevees end karastada.Et lasta laintevool end kaasa kanda.Et näha, kuidas päike kuivatab kõik veepiisad.Vot selle nimel tasub elada!TRIIN TIKAN XII bja halbu hindeid. Olen püüdnudSind hoida nii palju, kui on olnudminu võimuses.Nüüd on see aeg, kui Sinu juubelipuhul tuleb Sulle külla meie omapresident <strong>Toomas</strong> <strong>Hendrik</strong> <strong>Ilves</strong>.Kogu koolipere laulab Sulle Eestija kooli hümni. Sulle tulevad küllaEesti ministrid ja ka presidendiproua.Meie ootame seda päevapingsalt. Loodame, et Sinu sünnipäevsujub hästi.DANIEL ja MARKUSSoovin Sulle õnne, sest sada aastatelus püsida on ikka pikk aeg.Me tuleme kindlasti Su sünnipäevale,kui Sa kutsud. Me usume,et elad viis korda pikemalt võirohkemgi, kui praegu oled elanud.Otepää Gümnaasium on meieervates üks paremaid koole, kusõppida. Sinus on palju usaldust jasõbralikkust.VALDUR ja ALLANSa saad sada aastat vanaks. Meiearvates on see juba päris hea vanus.Sinu ümbrus on alati nii ilus.Eriti meeldivad meile õpetajad.Siin on väga targad õpetajad jaloomulikult on nad ka väga sõbralikud.ANNE-MAI ja MERILYN

P U K AOtepää vallavalitsus, www.otepaa.eeLipuväljak 13 67405, Otepää5. oktoober 2007 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee 13Tervisepäev “Reipalt koolipinki”toimus PühajärvelAlates 2004. aastast on Eesti KoolispordiLiit kutsunud koole igalseptembrikuu teisel reedel korraldamatervisepäeva, mille eesmärgiks onkujundada ja arendada noortes tervislikkeeluviise. Koolidel on ürituse korraldamiseksvabad käed.Puka kooli nooremad õpilased matkasidOtepää looduspargis Murrumetsa matkarajal,kaasas töölehed looduses toimuvatundmaõppimiseks. Esimene klass matkaskoos oma õpetajaga kodukohas.Vanemate klasside õpilased läbisid Pühajärve12 km pikkuse matkaraja.Igal klassil olikaasas kaart, mis sisaldas olulisemat informatsiooniloodusobjektide kohta. Lisakstuli kogu klassiga teha ühisfotod kümnetähistatud objekti juures ning hiljem needCD-le salvestada.Matkamine on sport ilma publikuta, kussaatjaiks parimad sõbrad ja samas on alajõukohane igale eale.Tänan klassijuhatajaid, kes oma nakatavaenergiaga olid toeks tervisepäeva korraldamisel.LIIDIA SAARMANN1005. oktoober 200713Otepää Gümnaasium 100Katkendid raamatustalgus lk.62. Katkend intervjuust Mart Juurega(54. lend, 1981) OtepääGümnaasiumi kooliraadio saatele,salvestatud 11. veebruaril 2007Otepääl.Praeguses koolis ei viitsi õpilasedenam toredaid nalju teha. Missugusednaljad meenuvad Sulle kooliseintevahelt?On väga kurb, kui Sa ütled, et inimesedei viitsi nalja teha. Sest eganaljategemine ei ole mingi kohustustõepoolest: kui inimene ei taha egaoska nalja teha, siis parem ärgu tehku.See on ju õpetajatele ka kergem,kui õpilased ei katsu naljatada, vaidistuvad tunnis mõnusalt ja on vaiksed.Ma muidugi hästi ei usu seda. Nali võisiis teatav meeleolu, nii lõbusad kui kakurvad või ka mõtlikud ja igavad meeleoludon suhtlemise loomulik osa.Ma ei usu, et inimesed suudaksid suheldanii, et nad üksteisele ei valmistaksrõõmu või pettumust või kurbust,see on nagu tunnete spekter.Koolis saab muidugi alati palju nalja,sellepärast, et seal on koos ju tohutuhulk kasvueas üliaktiivseid inimesi,kellel organismi hormonaalne taseõudselt vemmeldab, ja lisaks on sealju õpetajad, kellest igaüks on isiksus.Sa kulged klassist klassi, igas klassiskohtud uue õpetajaga, kellega tekivadomalaadsed suhted.Mõned õpetajad on hästi tõsised,mõned hästi rumalad, mõned hästivahvad. See on loomulik. Ega kool eiole ju koht, kus inimesele tambitaksepähe mingeid fakte. Kool minu arvateson eelkõige koht, kus inimenekohaneb ühiselu reeglitega, õpib allumaühiskonna toimimiseks vajalikelereeglitele ja teiseks on ta see koht, kusta õpib suhtlema. Tal tekivad esimesedsõbrad, võibolla esimesed tõsisedsuhted ja läbisaamine õpetajatega.Ma tean, et hästi palju on endisikoolilapsi, isegi minuvanuseid ja minustvanemaid inimesi, kes on mõtetesjäänud oma kooliaega kinni jasageli väidavad, et kooliajal tegid õpetajadtalle nii palju halba ja just sellevõi selle õpetaja tõttu on jäänud elusmingi valik tegemata. Mina väidan, etsee on kahepoolne protsess. Pole nii,et õpetaja üksi keerab s… ja sina oledselline süütu kannataja. Kui sa ei oskaõpetajaga läbi saada, siis on see sinuenda probleem.See on lühidalt öeldes minu kontseptsioonharidusest.3. Katkend intervjuust Neeme Ernitsaga(54. lend, 1981), salvestatud13. veebruaril 2007Vahepeal läksime uljaks ka. Üritasime“nõrgemate” õpetajate tunnis ikkamõnda rumalust teha. Bioloogiatundoli. Nohistasime seal omaette kaartemängida. Leppisime kokku, et see, keskaotab, peab midagi sellist tegema,mis ei ole tunniplaaniga päris kooskõlas.Lihtsalt tõused keset tundi püsti,kõnnid, teed klassiruumi ukse lahti jahõikad koridori: „Ahoi!”, tõmbad uksekinni, kõnnid täitsa tuima näoga tagasija istud oma kohale. Kord jõudis Indreku(Kapp) kätte. Ta läks seinakapi juurde,tõmbas lärtsti! ukse lahti, nuuskasmingi paberi sisse nina, viskas paberiprügikasti ja lõi ukse kinni.Mart Juurele anti ülesanne tõmmataseesama kapiuks lahti ja küsida: „Kessiin, kurat, kolistab keset tundi?” Martoli üldse hea mees, reaalainetes eiolnud ta tugev, aga tal oli see jutuvadasuur ja ta oskas hästi filosofeeridaning meeldivaim tund oli nähtavastikirjandus ja ajalootunnis oli ta ka tegija.Kui oli juba tunda sellist ärevat õhkkonda,näiteks tunnikontrolli, siis mesaatsime Mardi Asta Krevaldi juurde:„Mart, mine ürita midagi, kümme mintion tunni lõpuni aega, no ei hakkamingit tunnikontrolli tegema, tee kõik,mis võimalik.”Mart alati läkski. Õpetaja ütles jubaeemalt: „Istu maha, Mart, ma tean,mispärast sa tuled.” „Ei, õpetaja, mapean selle loo kohe rääkima, öö läbiei saanud magada, Asta, ära jama, mapean selle kohe ära rääkima.” Siis tarääkis mingit kirjanduslikku juttu, millepeale Asta läks ka hoogu, hakkasid kahekesisellest vestlema, ja lõpuks tulisee päästev kell ja saime oma vahetunnikätte. Seda juhtus mitmeid kordi,et Mart meid tunnikontrollist päästis.4. Katkend Riina Raja (ajalooõpetaja1983-2004, direktor 1999-2004) mälestustestAlguses olin koolis ainus täiskohagaajalooõpetaja. Ühiskonnaõpetust eitulnud õpetada ja see oli suur pääsemine.Mul nimelt puudus EKP liikmepilet ja kogu minu ülikooliaegnekursus oli võimude silmis “kahtlane”.Seega sain ühiskonnaõpetust õpetamahakata alles ärkamisajal.Oma vanimate õpilastega harjutasimerahvatantsu, nende esineminenääripeol oli ülev. Kui nad kevadellõpetasid, nutsin lohutamatult ja mõtlesin,et kas selline pillimine hakkabigal kevadel korduma…Suuresti õppisin õpetajaks olemistoma esimese abituuriumi abiga.Mõned kasvatuslikud seigad on siianimeeles. Tänu Andres Arikesele eiunusta ma kunagi sõna PALUN lausealgusesse panemast, kui õpilasepoole pöördun. Tarmo Pilve küsimusMRP lisaprotokolli kohta oli kui kahurilask.Püüdsin võimalikult vähevaletada vastusega, et pole ise lisalepingutnäinud. Hirm oli ka, sest mõnikuu varem oli kursusekaaslane LauriVahtre enne lõpetamist ülikoolist väljavisatud. Ikka rahvusluse pärast. Mindpani Tarmo küsimus tõsiselt mõtlema,kuidas vastata taolistele nn. ebamugavateleküsimustele. Nõukogude ajaltuli lastele palju jama õpetada. Ajaloolõpueksamil pidid nad oskama rääkidaL. Brežnevi teostest ja NLKP kongressidest.Minu õnneks polnud seda aegakauaks.Õpetajast direktoriksDirektoriks hakkasin iseendale ja kolleegideleootamatult. 1999. aastasügis oli pingeline, minu jaoks emotsionaalseltraskeim aeg koolis. Kuioleksin alustanud tööd planeeritultläbi konkursi ja õppeaasta algul, olekspaljugi teisiti olnud. Ajaloolasena jääbüle tõdeda, et revolutsioonilised situatsioonidongi sellised ja 30 minutitotsustamisaega täiesti piisav, et öeldaõhtul: olen nõus homme kooli juhtimahakkama. Linnapea Aivar Nigolile andsinlubaduse jõuludeni ametis olla, etjõuaks direktori konkursi korraldada.Hiljem oli tal hea naljatada, et me eitäpsustanud, mis aasta jõuludeni.Vist olin mina ainus, kes seda jõulujuttualgul tõsiselt võttis. See teadmineaga aitas esimeste nädalateülinärvilises õhkkonnas ellu jääda. Maei teadnud ju direktoritööst rohkemat,kui lapsepõlves ema tööd jälgidesmärkasin. Koolis toimuvast teadsin kaainult seda, mida ajalooõpetajanateada sain. Direktori kabinetis ootaskapi otsas tühi arvuti.Mind päästsid inimesed vallavalitsusestja eelkõige sain tuge omakoolist. Siiani on meeles kolleegidejulgustavad sõnad ja nende usk, etma saan hakkama. Paljudes asjadesolin täiesti võhik, õppida oli kohutavaltpalju. Nüüd ei oleks inventuursöökla laos mingi probleem ja ehitajateleoskan häid küsimusi esitada.5. Rita Arik, 69. lend - 1996(Katkend)Olin Otepää kooli õpilane suurtemuutmiste-uutmiste ajal. Viiendasklassis olime veel oktoobrilapsed.Ühtäkki kadus punane kaelarätt jaaasta pärast ka koolivorm. Mäletandilemmat kuuenda klassi esimeseseptembri hommikul: ei suutnudkuidagi otsustada, kas valge pluusijuurde peab käima ruuduline seelikvõi mitte.Paari aastaga kadusid sügisesed jakevadised kahenädalased kartulinoppimisedja kõplamised. Toidu hindtõusis ulmelise kiirusega ja pikapäevatoidutellijaid peaaegu ei olnudki.Eakate päeval kummitas ta mitteteadjaidväga raske ülesandega:“Ütle, mil moel on president<strong>Ilves</strong>e pere seotud Otepää gümnaasiumiga?”Ise küsis ja ise vastas: “PresidendiprouaEvelini ema KalliLill (Int) on lõpetanud Otepääkeskkooli 1961. aastal.”Mäletan seika, kui mõistatasime,kas söögiraha on kuus sada kroonivõi kuussada krooni kuus. Mõlemadvariandid tundusid üsna reaalsedolevat.Kooli tekkis trellitatud akendegaarvutiklass ja vabaainena sai õppidasoome keelt. Vahepeal oli direktorHeino Mägi andnud teatepulga edasiHarry Sepale. 1993. aasta sügiselastusin gümnaasiumi. Sisseastumiseksameidveel ei korraldatud, agahinnete alusel sai kas humanitaar-,reaal- või üldklassi.Oli aeg, kus pedagoogide hulgasvalitses arvamus, et kooli ajal kardetuimõpetaja muutub pärast koolikõige armsamaks. Siis lükati seeväide ümber ning arvati, et õppimiseajal armsaks saanud pedagoog jääbkalliks elu lõpuni. Leian, et üks egateine pole õige.Aja jooksul vihkamise-armastamiseemotsioonid kaovad ja meeldejäävad isiksused ning tõelised mõjutajad.Hea hinne ja rahumeelne läbisaaminepole ka eriti olulised. Maolen õnnelik, et minu õppimise aastateloli Otepää koolis isiksusi, kesoma oleku, andumuse, maailmanägemiseja põhimõtetega on minuinimesekssaamisele kaasa aidanud.Üle valla tuntud viktoriinimeesHeino Mägi küsimusKauane Oteää keskkooli kirjandusõpetajaAsta Krevald oliaga teadjanaine, kes täpsustas:“Karstest pärit Kalli oli minuesimese lennu lõpetanu Otepääl.Mäletan teda kooliajast – vägaelav, kultuurilembene ja särtsutäis tüdruk! Laulis, osales tantsuringides.”Otepää gümnaasiumi 100. aastapäevale pühendatud erileheküljedkoostasid kooli meediaklasside õpilased õpetaja Marika Paavojuhendamisel.Fotodega aitasid Valju Aloel ja <strong>Toomas</strong> Palmiste.Otepää Teataja toimetus tänab neid suure töö eest jasoovib Otepää gümnaasiumile palju edu edaspidiseks koolitarkusejagamisel.Head peotuju!

Sangaste vallavalitsus, www.sangaste.eeSangaste 67001, Valgamaa14Tel 766 8040, e-post: sangaste@sangastevv.ee S A N G A S T E5. oktoober 2007AASTA ÕPETAJATiina Kukk asus Keeni põhikooli algklassideja kunstiõpetajana tööle 1997.aasta sügisel. 2006. aastal lõpetas taTallinna Ülikooli klassiõpetaja erialalmagistriõppe.Tiina Kukk on töökas õpetaja, tematunnid on alati läbimõeldud ja lapsedtöötavad aktiivselt. Õpetaja arvestablaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi.Õpilaste õppetöö tulemused ja tasemetöödon head.Kunstiõpetuse tundides suunab õpetajalapsi vajadusele ennast pidevalt arendadaja on aidanud avastada igas lapses väikesekunstniku. Meie kooli laste joonistusedon leidnud äramärkimist ja autasustamistväga mitmetel maakondlikel joonistusvõistlustelja vabariiklikel näitustel.Eelmisel õppeaastal organiseeris Tiinakoolis emadepäevaks õpilastööde näituse.Tänavusele vabariiklikule õpilastöödenäitusele “Õuepuu” valiti Valgamaaltkaks tema poolt juhendatud ühistööd“Rahvuspuu” ja “Meie õuepuu”.Klassijuhatajana saab ta hästi läbilastevanematega ja oskab luua klassisttööka ning hästi suhtleva kollektiivi.Õpetaja Tiina Kukk on suutnud paljudmeie kooli õpilased rahvatantsuhuviganakatada. Alates 1997. aasta sügisestTiina Kukk jätkab Sangasterahvatantsutraditsioonejuhendab ta koolisegarahvatantsurühmining needon alati pääsenudvabariiklikule tantsupeole.Valga maakonnatantsupeol on Tiinaolnud 7.-9. klassidetantsurühmadekava ülesehitaja jaläbiviija. Tänavuseletantsupeole pääsemisekonkursil saidmeie kooli 2.-3. kl.rühm ja 5.-6. kl.rühm I kategoorianing 7.-9. kl. rühmII kategooria.K ü m n e n d a l enoorte laulu- jatantsupeol käisidkõik kolm temajuhendatud rühma.Tiina Kukk on Sangaste vallas rahvatantsutraditsioonideedasikandja,juhendab täiskasvanute segarühma“Sangaste”, kus ka ise varem tantsis.ARVO SAALOsaleb ka paljudel muudel üritustel,aitab korraldada Restu spordipäeva.Õpetaja Kukk on kooli hoolekogu liige,kolleegina abivalmis ja asjalik ning heasuhtleja. Oma gümnaasiumis õppivaletütrele on ta hea ja hoolitsev ema.Head õpetajate päeva!Keeni kooli direktor Diana Sarapuuja direktori asetäitja SaimaTell on töötanud samal kohaljuba 25 aastat. Mõlemad elavadhoopis naabervallas UrvastesVõrumaal.AMETLIK INFOSangaste vallavolikogusVõeti vastu 2007. aasta lisaeelarve mahus 1579 517 krooni.Algatati Sangaste valla arengukava 2004-2010 muutmine.Otsustati taotleda munitsipaalomandisse Keeni külas asuv 5,28 ha suuruneJäätmejaama maaüksus, Tiidu külas asuv 3,92 ha suurune Vingimaaüksus, Lossiküla külas asuv 12,44 ha suurune Lossipargi maaüksus,Lossiküla külas asuv 17 469 m 2 suurune Pargi maaüksus, Lossiküla külasasuv 7,69 ha suurune Tervisespordi maaüksus, Lossiküla külas asuv 3,14ha suurune Biotiigi maaüksus, Lossiküla külas asuv 22 346 m 2 suurunePresnikovi järve maaüksus ja Lossiküla külas asuv 3463 m 2 suurune Küünimaaüksus.Hüvitati Rootsi Kuningriigis Valgamaa-Jämtlandi Lääni Majandusühistuaastakoosolekul osalenud vallavanemale Kaido Tambergile välislähetusekulud ja maksta päevaraha.Otsustati kehtestada vallaeelarvest kaetava vallavanema kasutuses olevaametiauto kasutamise kulu normiks 5000 krooni kuus.Arutati Sangaste skatepargi kasutamisega seotud probleeme.Sangaste vallavalitsusesVäljastati projekteerimistingimused Andrus Talvele Lossiküla külas asuvalHiie kinnistul elamu ehitusprojekti koostamiseks ja Madis KirsimäeleTiidu külas asuval Tiidumäe kinnistul elamu ehitusprojekti koostamiseks.Väljastati ehitusluba osaühingule Jaotusvõrk Keeni külas asuva Saarekinnistu elektri maakaabelliini ehitamiseks, osaühingule Kesa-Agro Tiidukülas asuval Kesa-Agro kinnistul veiselauda püstitamiseks, osaühinguleKesa-Agro Tiidu külas asuval Kesa-Agro kinnistul silohoidla rajamiseksja osaühingule Kesa-Agro Tiidu külas asuval Vomma kinnistul laguunirajamiseks.Anti nõusolek Sangaste alevikus asuva Kuke äri maaüksuse 2784 m2suuruse maa erastamiseks Kalev Lombile ning Lossiküla ja Lauküla külasasuva Aigro maaüksuse 43,30 ha suuruse maa erastamiseks Aare Muisoleja Meelika Muisole.Määrati Tiidu külas asuvate Vingi ehitiste teenindamiseks vajaliku maasuuruseks 3,92 ha.Määrati septembrikuu toimetulekutoetus seitsmeteistkümnele isikulekogusummas 19 884 krooni ja täiendav sotsiaaltoetus kahele alaealiste perekonnaliikmetegatoimetulekutoetuse saajale kogusummas 400 krooni.Määrati hooldaja ühele puudega isikule.Lõpetati ühe puudega isiku üle seatud hooldus.Määrati puudega isiku hooldamise eest hooldajatoetus kahele isikule.Määrati puudega inimese täiendav toetus ühele isikule.Määrati puudega inimestele osutatud sotsiaalteenuste kulude katmisekstoetus ühele isikule summas 417 krooni.Määrati sünnitoetus kahele isikule kogusummas 4000 krooni.Määrati koolitoidutoetus kuuele isikule.Määrati ühekordne sotsiaaltoetus kahekümne kuuele isikule kogusummas17 684 krooni. Rahuldamata jäeti ühe isiku avaldus.Õpetajate päeval on paslik küsida,mis hoiab pedagooge niikaua väikeses maakoolis?Vastust sellele ja teistele küsi-mustele saate lugeda järgmisesOtepää Teatajas.Eesti Vabariigi president külastas Sangastet,kus jagas lastele autogramme.MERLE TOMBAKÕnnitleme õpetajate päeva puhulkõiki pedagooge! Soovime edunoorte õpetamisel ja kasvatamisel!Otepää TeatajaÜlemisel pildil Diana Sarapuu,alumisel Saima Täll.LATIINOAEROOBIKAAlustame uut hooaegaSangaste seltsimajasPühapäeval 7. oktoobril KELL 13.00Juhendaja Ave Kängsepp ootab kõiki!Tulge kõik, kellele meeldivadtemperamentsed rütmid!Täiskasvanutele 30 krooni,koolinoortele 15 krooni kordKaasa vahetusjalanõud!Lisainfo Merle Tombak 56 472 632Raha taotlemineSangaste valla 2008. a. eelarvestSangaste valla mittetulundusühingutelt, külaseltsidelt ja eraisikuteltootame avaldusi tegevustoetuse taotlemiseks 2008. aastaks.Avaldused esitada hiljemalt 31. oktoobriks Sangaste vallavalitsusse.Lisainfo Merle Tombak Tel. 7668 043; 5647 2632Sangaste beebikool alustab sügishooaega2006. aastal sündinud lastele Piret Stepanovi juhendamiselkolmapäeval, 17. oktoobril algusega kell 10.45Sangaste Seltsimajas.

R E K L A A M / K U U L U T U S E D5. oktoober 2007 15K U U L U T U S E DFirma NIKPO teeb katlamaju,keskküttesüsteeme, maaküttesüsteemeja santehnikatöid.Garantii. Tel. 506 8509Müüa puitbriketti koos kohaleveoga.Tel. 5342 9630Soovin osta maad Valga-, Võru-,Põlvamaal. Tel 5660 0738OÜ AWS pakub teenuseid:trasside ehitus, santehnilisedtööd, kaevetööd (minieks.neuson ja ekskavaator hüdromek).Tel. 5293 783, e-post:aws@hot.ee.Müüa vähe kasutatud männipuustvoodi (80x190) koosmadratsiga. H. 1000 kr. Tel.5647 6505 KristaVaevatasu eest ära anda mustvalgeidkassipoegi. 5667 6151,AarneHALJASALADEGA tegelevettevõte võtab tööle: haljasalade hooldaja-koristaja,palk alates 5000 kr; haljasalade hooldajaniitja,palk alates 7000 kr; haljasalade eestööline,palk alates 8000 kr.Info tel. 7333 660 või5342 4856Haldag UÜArvutite remont,hooldus,müük.Arvutikoolitus.Info tel 5535 498E-R 9.00-18.00L 9.00-15.00Tel. 7655 007Otepää kaupluses J.Hurda 1A– - autostereod- summutajad, kinnitustarvikud- kojamehed, autoelektroonika- rehvid- akudMÜÜA- õlid, autokeemia- lisatuled, autoelektritarvikud- filtrid- rooliosad- filtrid Jaapani jaKorea autodele- pirnid- amortisaatorid, sidurid- veepumbad, laagrid jahammasrihma komplektid- rehvidLÕHUTUD KÜTTEPUUDTELLIMINE TASUTALÜHINUMBRIL 1667KutseOSALEMISEKSmetsandusalasel õppepäevalPõlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa looduskaitselistepiirangutega metsade omanikele.Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioonkorraldab metsandusalase õppepäevareedel, 26. oktoobril teemal “Kaitsemetsade majandamine”.Kavas on õppereis Haanja looduspargi metsadesse,kus tutvutakse sealsete metsade majandamise kogemusteganing viiakse läbi praktiline õppus.Buss Haanja loodusparki väljub 26. oktoobri hommikulkell 8:00 LKK Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontoriparklast aadressil Kolga tee 28, Otepää (endine metskonnahoone) ning kell 9:00 Karula kontori juurest Ähijärve külast.Tagasi Otepääle jõutakse orienteeruvalt kell 17.Õppepäev on osalejatele tasuta, selle läbiviimist toetab SA KeskkonnainvesteeringuteKeskus. Registreerimine kuni 24. oktoobrinivõi kuni kohti jätkub telefonil 5330 6820 (Taavi Tattar) või e-postiaadressil Taavi.Tattar@lk.ee .Õppepäeva kavaga saab tutvuda Otepää looduspargikodulehel aadressil www.otepaaloodus.eeOtepää looduspargi kaitsekorralduskava II aruteluRiikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioonkorraldab Otepää looduspargi kaitsekorralduskava projekti 2.avaliku aruteluesmaspäeval, 15. oktoobril k.a. algusega kell 16.00Otepää looduspargi keskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn).Oodatud on kõik huvilised. Kirjalikud ettepanekud esitadahiljemalt 12. oktoobriks.Kaitsekorralduskava näol on tegemist Otepää looduspargi loodusväärtustekaitse tegevuskavaga. Kaitsekorralduskava projektiga saab eelnevalt tutvudaOtepää looduspargi kodulehel www.otepaaloodus.ee või Otepää looduspargikeskuses.Lisainfo tel 7669 9290 (LKK).Otepää GolfirajaRestoranOscarsPakume lõunaid,võimaluspidada sünnipäevi, pulmi, jõulupidusid.Konverentsiteenus.Avatud E-N 12-20R-P 12-22.Info: 5836 9147PL Muusikute Toetusfond esitleb:”Hingemuusika”Otepää Maarja kirikus20. oktoobril kell 18.00<strong>Toomas</strong> Trass (orel)Kavas: J. P. Sweelinck, D. Buxtehude, J. S. Bachpiletid müügil 1 tund enne kontserdi algust kohapeal(25.-, 10.-, koolieelikud tasuta)Paigaldan Otepäälardell ja siidistkunstripsmeid.Tel. 5800 6932TriinSa olid katkise tiivaga lind,kel otsa sai elamisjaks…MälestameAVO ASORITja jagame omaste kaotusvalu.Hiie ja ArnoSüdamlik kaastunne Svetlanalelastega kalli ema ja vanaemaHELJU LINNAMÄGIkaotuse puhul.Otepää Keskkooli 45. lennulõpetajad ja klassijuhatajad Maila,Linda.JANIS BEITELIS18.09.1925 - 02.10.2007Elu on tundmatu tee,keegi ei tea ,mil lõpeb see…Südamlik kaastunne Ilmele peregakalli õeHELJU LINNAMÄGIkaotuse puhul.Otepää postimaja pere.

16S P O R T5. oktoober 2007Juba 10. korda peetiPühajärve kalapüügivõistlusKahel viimasel aastal on toimunud selle võistluseraames ka Eesti meistrivõistlused spinningugakalapüügis.Käesoleval aastal oli osalejaid 96.Võistlust korraldab klubi Vops (klubi koosneb Otepääkalameestest).Eesti meistrivõistlusedspinningupüügisPühajärvel1. Karl Peeter Ein 12 kala 650 g2. Kristiina Sarv 3 kala 250 g3. Marko Pähklimägi 4 kala 180 g1. Maire Kuusksalu 2 kala 250 g2. Tatjana Doroško 3 kala 200 g3. Marika Ein 1 kala 40 g1. Hans Teder 26 kala 1800 g2. Viljar Meister 10 kala 1200 g3. Urmas Leis 23 kala 1100 gPühajärve spinningupüük1.Kristo Peterson 3 kala 800 g2. Karl Peeter Ein 12 kala 650 g3. Kristiina Sarv 3 kala 250 g4. Marko Pähklimägi 4 kala 150 g5. Tormis Laine 2 kala 100 g1. Maire Kuusksalu 2 kala 250 g2. Tatjana Doroško 3 kala 200 g3. Marika Ein 1 kala 40 g1. Hans Teder 26 kala 1800 g2. Urmas Leis 24 kala 1800 g3. Aivo Eomois 2 kala 1400 g3. Taavi Puru 2 kala 1400 g3. Andrus Kuusk 2 kala 1400 g6. Margus Mitt 3 kala 1350 g7. Valeri Sirotin 4 kala 1250 g8. Meelis Martmaa 1 kala 1250 g9. Viljar Meister 10 kala 1200 g10. Urmas Kuldmaa 3 kala 1200 gOsalejaid: 96Kala saajad: 50Kogukaal: 28,10 kg, kalu 171 tkKolmandat korda toimus teisel päeval õngevõistlus.õngitsemise tulemused1. Enno Toomla 10 000 g2. Marko Kinusar 7 550 g3. Stanislav Pesjukov 6 100 gTäname kõiki toetajaid: Jägermeister, A.LeCoq – AS Tartu Õlletehas, Viru Valge, OKUMA,Salmo&Luts, FIE Vello Meema – Pühajärve paadilaenutus,Oti pubi, Karupesa Hotell, PühajärvePuhkekeskus, Oteks AS, Eesti Kalaspordiliit, ASKagu Mets, Seikluspark, Võro Kommerts.AIVO MEEMATähelepanu tervisekõndijad!Kepikõnniseriaali“Otepää sügis 2007” III etapp toimub12. oktoobril algusega kell 17.30Käärikul. Algus Kääriku bussijaama juures.Eribuss väljub Otepäält külastuskeskuse juurestkell 17.Läbida võib Seinamäe raja (5 km) või käiaümber järve (3,6 km).Info Aarne Steinbach, tel. 5667 6151ERAKOGUOtepää poiste jalgpallimeeskond. Tagumine rida vasakult: Kaupo Süld, SiimLaikask, Mihkel Täär, Tambet Kivi, Mart Kaur, Karl-Tõnis Laks, Karl Bussov,Sass Suiste.Esimene rida vasakult: Mihkel Teder, Robi Männiste, Tarmo Kerro, AimarTamm, Marek Naaris (treener), Martin Raid, Heido Västrik, Ats Joandi.Neljandal Elva Cupilpüstitati rekordeidElva, Annikoru ja Palupera jalgpalliväljakuteltoimus rahvusvaheline noorte jalgpalliturniirElva Cup 2007. Tänavu püstitati mitmeidElva Cupi rekordeid, esmakordselt sai turniirivõitumaitsta korraldajate võistkond.Võisteldi seitsmes vanuseklassis rekordarvu616 mängijaga. Esimest korda osaleskülalisvõistkond Lätist BJSS Valka.Elva linnastaadionil toimunud 1990.a.poiste turniiril osutus edukaimaks FCEOtepää võistkond, kes sai hakkama omalaadserekordiga – turniiri jooksul ei lastud endalelüüa ühtegi väravat. Teiseks tuli FC FloraRakvere esindus ja kolmanda koha saavutasJK Maag Tammeka. Parim väravavaht oliotepäälane Aimar Tamm ja parim väravaküttKaupo Süld (FCE Otepää).Võistluste kolmandal päeval toimusid (1994.ja 1999.a. s.) noormeeste turniirid. 1994.asündinud noormeeste turniiri võitisid JKKotkad Tallinnast, kes edestasid FC LootosPõlva ja FC Tartu Olümpia noorte esindusi.Kokku osales turniiril kuus võistkonda. FCElva saavutas neljanda koha.Samal päeval võistlesid Annikorus kõigenooremad jalgpallurid. 1999.a. s. poisteturniirist võttis osa kümme võistkonda.Valgamaa Kodukandi Ühenduse suvi möödustegusalt. Ees ootavad enesetäienduselesuunatud sügisesed koolitused.Valgamaa Partnerluskogu alustavate külademeetme toetusel on 15 küla oma ühistegevusealguses. Põhiline tegevus on olnudkülapäevade korraldamise ja kokkusaamiskohtaderajamine ja heakorrastamine, agaka külale ühistegevuseks vajalike vahenditesoetamine.Kodukandi ühenduse roll on olnud nõustaminenii projektitaotluste koostamisel, üritusteelluviimisel, kui ka aruandluse esitamisel.Just nendele küladele on kavandatud hilissügiselka kogukonna kaasajate koolitus, millekava kokkupanekul arvestatakse projektielluviimisel tekkinud probleemidega. Kolme2päevase koolituse käigus antakse teadmisikülaelanike kaasamisest, seltsitegevuse alustamisestja projektide planeerimisest, juhtimisestning aruandlusest.Tihti on küladele probleemiks see, et korraldatakseküll toredaid üritusi, aga ei osatanendest laiemat üldsust piisavalt teavitada.Öeldud on: „Tee väärt tegu ja räägi sellesthea lugu“.Esikoha saavutasid taas JK Kotkad Tallinnanoored võites finaalis JK Maag TammekaI võistkonda. Kolmandaks tuli JK AlkoKohtla-Järve.Elva Cupi viimasel päeval toimusid 1995.a. ja 1996.a.s. poiste turniirid Paluperas.Mõlemas vanuseklassis olid edukad JK MaagTammeka esindused. 1995.a noormeesteturniiril saavutasid JK Maag Tammeka järelteise koha FC Tartu Olümpia ja kolmandaBJSS Valka. Kokku osales selles vanuseklassiskuus võistkonda.1996.a.s. vanuseklassis saavutas teise kohaJõgeva SK Noorus 96 ja kolmanda koha JKTulevik. Sellest turniirist võttis osa ka kuusvõistkonda.Statistikat: Turniiril osales kokku 52 võistkonda22 erinevast klubist. Kokku oli 616 noormängijat,mis on 120 rohkem kui aastal 2006.Vaata tulemusi http://elvacup.pri.eeTäname Elva Linnavalitsust, Konguta valda, Paluperavalda, Nike, Sportlandi, Elta Puitu, AS Kemmerlingi,A. Le Coqi, Kohvik Kuldrannakest, kohtunike ja kõikiteisi kelle abiga sai turniiri korraldamine teoks.MAREK NAARISKodukant kutsub külasid koolitusteleKuidas seda praktikas ellu viia, sellele küsimuseleaitab lahendust otsida 10. oktoobrilSangaste Seltsimajas toimuv õppepäev, kuspõhiteemadeks suhtekorralduse põhialused,kommunikatsioon organisatsioonis ja suhtleminemeediaga.Täpsemat infot koolituste kohta ja registreerudasaab telefonil 5340 4643 või e-posti aadressil: ailikeldo@hotmail.com.Põllumajandusministeerium on aasta lõpunitaganud kõigi Kodukandi maakonnaühendusteriigieelarvelise rahastuse. Tänu selleleon Valga Raekojas, Valgamaa Arenguagentuuriruumides jätkuvalt neljapäeviti kl. 10-16avatud Kodukandi tugikeskus, kus on võimalussaada nõu projektitaotluste koostamise,projektijuhtimise, aruandluse, külaseltsidedokumentatsiooni kohta.Lisaks sellele nõustab konsultant ka küladeskohapeal. Seda võimalust on kõigerohkem kasutatud projektide planeerimisel jaküla arengukavade koostamisel, aga ka kohapealseteinfopäevade korraldamisel.Valgamaa Kodukandi Ühenduse tegevjuhtkonsultantAILI KELDOKoolinoorte parimadjooksjadValgamaa koolinoorte murdmaajooksukarikavõistlused toimusid Tõrvas.Meie piirkonna parimate tulemused: 1.Keit KALK Otepää G 1.38,2 2.Kaari TILGA Puka KK 1.37,05.Triin KAHR Otepää G 1.39,4 5.Helen ALUVEE Otepää G 3.54,8 1.Maarja AIGRO Otepää G 7.56,32.Teele TIIDT Otepää G 8.13,83.Merit NIGULA Otepää G 8.54,64.Pille-Riin TIKAN Otepää G 8.57,4 3.Anita TRETJAK Otepää G 1.40,5 1.Tanel VÄHI Otepää G 3.35,4 2.Raimo TEDER Pühajärve PK 3.20,34.Rasmus KIRSIMÄE Keeni PK 3.27,3 3.Karl KADAJA Puka KK 3.09,4 2.Gunnar KRUUS Otepää G 7.12,1Gümnaasiumide/Keskkoolide ARVESTUS1.Tõrva G 664 p2.Valga G 619 p3.Tsirguliina KK 600 p4.Otepää G 526 p5.Valga VG 263 p6.Puka KK 228 pPõhikoolide ARVESTUS1.Valga PK 351 p2.Pühajärve PK 205 p3.Hargla PK 171 p4.Keeni PK 161 p„Iga ilmaga“ kutsubKutsume sind, hea sõber, võrkpalli mängima!Sinu vähene võrkpallioskus ei oletakistuseks, vajalik on, et oleksid kohusetundlik,rõõmsameelne ja hingelt noorinimene.Meie seltskonnas mängivad maailmaparim punktilugeja ja kohusetundlik ReetDalberg, terase silmaga Liia Soe, kes alatileiab platsil tühja koha ja punkt on kindlustatud.Kui servima läheb Margit Turb,siis pakub see stiili ja silmailu, Lea Ilpvõib 18.59 veel tööl olla, kuid 19.00 on taraudselt platsil kui tööülesanded teda Otepäältkaugemale pole kutsunud.Lea ja Margo Meri on suurepärane paar,kes liitusid meiega paar aastat tagasi,pesamuna Merle Poolakene jõuab palju– ilusti laulda ja palli mängida. Janika Kilkõpib Tartu Ülikoolis, kuid Otepääl viibideson ta alati kohal, Marina Lehismets ja TuuliVaher on samuti platsil, kui see osutub tööja kodu kõrval võimalikuks. Meie tubli LiiaTamm on praegu pallimängust eemalejäänud, sest ta kasvatab kodus pisipoega.Sellised fantastilised tüdrukud mängivadmeie harrastusvõistkonnas „Iga ilmaga“!Mängime juba kuus aastat ja meil on ikkatore.Kutsume sindki võrkpalli mängima!Anna endast teada telefoni teel 5197 2668.10.-20. oktoobriniPuka raamatukogus (lahtiolekuaegadel)näitus “Sügisvärvid”.ÕIE SAAROodatud on naljaka kujuga aiasaadused,hoidised ja muu, mis järgitegemistväärib ning kena vaadata.Ka laste käsitöö ja joonistusedon teretulnud.