President Toomas Hendrik Ilves: Otepää on Eesti üks ... - Otepää vald

P U K AOtepää vallavalitsus, www.otepaa.eeLipuväljak 13 67405, Otepää5. oktoober 2007 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee 13Tervisepäev “Reipalt koolipinki”toimus PühajärvelAlates 2004. aastast on Eesti KoolispordiLiit kutsunud koole igalseptembrikuu teisel reedel korraldamatervisepäeva, mille eesmärgiks onkujundada ja arendada noortes tervislikkeeluviise. Koolidel on ürituse korraldamiseksvabad käed.Puka kooli nooremad õpilased matkasidOtepää looduspargis Murrumetsa matkarajal,kaasas töölehed looduses toimuvatundmaõppimiseks. Esimene klass matkaskoos oma õpetajaga kodukohas.Vanemate klasside õpilased läbisid Pühajärve12 km pikkuse matkaraja.Igal klassil olikaasas kaart, mis sisaldas olulisemat informatsiooniloodusobjektide kohta. Lisakstuli kogu klassiga teha ühisfotod kümnetähistatud objekti juures ning hiljem needCD-le salvestada.Matkamine on sport ilma publikuta, kussaatjaiks parimad sõbrad ja samas on alajõukohane igale eale.Tänan klassijuhatajaid, kes oma nakatavaenergiaga olid toeks tervisepäeva korraldamisel.LIIDIA SAARMANN1005. oktoober 200713Otepää Gümnaasium 100Katkendid raamatustalgus lk.62. Katkend intervjuust Mart Juurega(54. lend, 1981) OtepääGümnaasiumi kooliraadio saatele,salvestatud 11. veebruaril 2007Otepääl.Praeguses koolis ei viitsi õpilasedenam toredaid nalju teha. Missugusednaljad meenuvad Sulle kooliseintevahelt?On väga kurb, kui Sa ütled, et inimesedei viitsi nalja teha. Sest eganaljategemine ei ole mingi kohustustõepoolest: kui inimene ei taha egaoska nalja teha, siis parem ärgu tehku.See on ju õpetajatele ka kergem,kui õpilased ei katsu naljatada, vaidistuvad tunnis mõnusalt ja on vaiksed.Ma muidugi hästi ei usu seda. Nali võisiis teatav meeleolu, nii lõbusad kui kakurvad või ka mõtlikud ja igavad meeleoludon suhtlemise loomulik osa.Ma ei usu, et inimesed suudaksid suheldanii, et nad üksteisele ei valmistaksrõõmu või pettumust või kurbust,see on nagu tunnete spekter.Koolis saab muidugi alati palju nalja,sellepärast, et seal on koos ju tohutuhulk kasvueas üliaktiivseid inimesi,kellel organismi hormonaalne taseõudselt vemmeldab, ja lisaks on sealju õpetajad, kellest igaüks on isiksus.Sa kulged klassist klassi, igas klassiskohtud uue õpetajaga, kellega tekivadomalaadsed suhted.Mõned õpetajad on hästi tõsised,mõned hästi rumalad, mõned hästivahvad. See on loomulik. Ega kool eiole ju koht, kus inimesele tambitaksepähe mingeid fakte. Kool minu arvateson eelkõige koht, kus inimenekohaneb ühiselu reeglitega, õpib allumaühiskonna toimimiseks vajalikelereeglitele ja teiseks on ta see koht, kusta õpib suhtlema. Tal tekivad esimesedsõbrad, võibolla esimesed tõsisedsuhted ja läbisaamine õpetajatega.Ma tean, et hästi palju on endisikoolilapsi, isegi minuvanuseid ja minustvanemaid inimesi, kes on mõtetesjäänud oma kooliaega kinni jasageli väidavad, et kooliajal tegid õpetajadtalle nii palju halba ja just sellevõi selle õpetaja tõttu on jäänud elusmingi valik tegemata. Mina väidan, etsee on kahepoolne protsess. Pole nii,et õpetaja üksi keerab s… ja sina oledselline süütu kannataja. Kui sa ei oskaõpetajaga läbi saada, siis on see sinuenda probleem.See on lühidalt öeldes minu kontseptsioonharidusest.3. Katkend intervjuust Neeme Ernitsaga(54. lend, 1981), salvestatud13. veebruaril 2007Vahepeal läksime uljaks ka. Üritasime“nõrgemate” õpetajate tunnis ikkamõnda rumalust teha. Bioloogiatundoli. Nohistasime seal omaette kaartemängida. Leppisime kokku, et see, keskaotab, peab midagi sellist tegema,mis ei ole tunniplaaniga päris kooskõlas.Lihtsalt tõused keset tundi püsti,kõnnid, teed klassiruumi ukse lahti jahõikad koridori: „Ahoi!”, tõmbad uksekinni, kõnnid täitsa tuima näoga tagasija istud oma kohale. Kord jõudis Indreku(Kapp) kätte. Ta läks seinakapi juurde,tõmbas lärtsti! ukse lahti, nuuskasmingi paberi sisse nina, viskas paberiprügikasti ja lõi ukse kinni.Mart Juurele anti ülesanne tõmmataseesama kapiuks lahti ja küsida: „Kessiin, kurat, kolistab keset tundi?” Martoli üldse hea mees, reaalainetes eiolnud ta tugev, aga tal oli see jutuvadasuur ja ta oskas hästi filosofeeridaning meeldivaim tund oli nähtavastikirjandus ja ajalootunnis oli ta ka tegija.Kui oli juba tunda sellist ärevat õhkkonda,näiteks tunnikontrolli, siis mesaatsime Mardi Asta Krevaldi juurde:„Mart, mine ürita midagi, kümme mintion tunni lõpuni aega, no ei hakkamingit tunnikontrolli tegema, tee kõik,mis võimalik.”Mart alati läkski. Õpetaja ütles jubaeemalt: „Istu maha, Mart, ma tean,mispärast sa tuled.” „Ei, õpetaja, mapean selle loo kohe rääkima, öö läbiei saanud magada, Asta, ära jama, mapean selle kohe ära rääkima.” Siis tarääkis mingit kirjanduslikku juttu, millepeale Asta läks ka hoogu, hakkasid kahekesisellest vestlema, ja lõpuks tulisee päästev kell ja saime oma vahetunnikätte. Seda juhtus mitmeid kordi,et Mart meid tunnikontrollist päästis.4. Katkend Riina Raja (ajalooõpetaja1983-2004, direktor 1999-2004) mälestustestAlguses olin koolis ainus täiskohagaajalooõpetaja. Ühiskonnaõpetust eitulnud õpetada ja see oli suur pääsemine.Mul nimelt puudus EKP liikmepilet ja kogu minu ülikooliaegnekursus oli võimude silmis “kahtlane”.Seega sain ühiskonnaõpetust õpetamahakata alles ärkamisajal.Oma vanimate õpilastega harjutasimerahvatantsu, nende esineminenääripeol oli ülev. Kui nad kevadellõpetasid, nutsin lohutamatult ja mõtlesin,et kas selline pillimine hakkabigal kevadel korduma…Suuresti õppisin õpetajaks olemistoma esimese abituuriumi abiga.Mõned kasvatuslikud seigad on siianimeeles. Tänu Andres Arikesele eiunusta ma kunagi sõna PALUN lausealgusesse panemast, kui õpilasepoole pöördun. Tarmo Pilve küsimusMRP lisaprotokolli kohta oli kui kahurilask.Püüdsin võimalikult vähevaletada vastusega, et pole ise lisalepingutnäinud. Hirm oli ka, sest mõnikuu varem oli kursusekaaslane LauriVahtre enne lõpetamist ülikoolist väljavisatud. Ikka rahvusluse pärast. Mindpani Tarmo küsimus tõsiselt mõtlema,kuidas vastata taolistele nn. ebamugavateleküsimustele. Nõukogude ajaltuli lastele palju jama õpetada. Ajaloolõpueksamil pidid nad oskama rääkidaL. Brežnevi teostest ja NLKP kongressidest.Minu õnneks polnud seda aegakauaks.Õpetajast direktoriksDirektoriks hakkasin iseendale ja kolleegideleootamatult. 1999. aastasügis oli pingeline, minu jaoks emotsionaalseltraskeim aeg koolis. Kuioleksin alustanud tööd planeeritultläbi konkursi ja õppeaasta algul, olekspaljugi teisiti olnud. Ajaloolasena jääbüle tõdeda, et revolutsioonilised situatsioonidongi sellised ja 30 minutitotsustamisaega täiesti piisav, et öeldaõhtul: olen nõus homme kooli juhtimahakkama. Linnapea Aivar Nigolile andsinlubaduse jõuludeni ametis olla, etjõuaks direktori konkursi korraldada.Hiljem oli tal hea naljatada, et me eitäpsustanud, mis aasta jõuludeni.Vist olin mina ainus, kes seda jõulujuttualgul tõsiselt võttis. See teadmineaga aitas esimeste nädalateülinärvilises õhkkonnas ellu jääda. Maei teadnud ju direktoritööst rohkemat,kui lapsepõlves ema tööd jälgidesmärkasin. Koolis toimuvast teadsin kaainult seda, mida ajalooõpetajanateada sain. Direktori kabinetis ootaskapi otsas tühi arvuti.Mind päästsid inimesed vallavalitsusestja eelkõige sain tuge omakoolist. Siiani on meeles kolleegidejulgustavad sõnad ja nende usk, etma saan hakkama. Paljudes asjadesolin täiesti võhik, õppida oli kohutavaltpalju. Nüüd ei oleks inventuursöökla laos mingi probleem ja ehitajateleoskan häid küsimusi esitada.5. Rita Arik, 69. lend - 1996(Katkend)Olin Otepää kooli õpilane suurtemuutmiste-uutmiste ajal. Viiendasklassis olime veel oktoobrilapsed.Ühtäkki kadus punane kaelarätt jaaasta pärast ka koolivorm. Mäletandilemmat kuuenda klassi esimeseseptembri hommikul: ei suutnudkuidagi otsustada, kas valge pluusijuurde peab käima ruuduline seelikvõi mitte.Paari aastaga kadusid sügisesed jakevadised kahenädalased kartulinoppimisedja kõplamised. Toidu hindtõusis ulmelise kiirusega ja pikapäevatoidutellijaid peaaegu ei olnudki.Eakate päeval kummitas ta mitteteadjaidväga raske ülesandega:“Ütle, mil moel on president<strong>Ilves</strong>e pere seotud Otepää gümnaasiumiga?”Ise küsis ja ise vastas: “PresidendiprouaEvelini ema KalliLill (Int) on lõpetanud Otepääkeskkooli 1961. aastal.”Mäletan seika, kui mõistatasime,kas söögiraha on kuus sada kroonivõi kuussada krooni kuus. Mõlemadvariandid tundusid üsna reaalsedolevat.Kooli tekkis trellitatud akendegaarvutiklass ja vabaainena sai õppidasoome keelt. Vahepeal oli direktorHeino Mägi andnud teatepulga edasiHarry Sepale. 1993. aasta sügiselastusin gümnaasiumi. Sisseastumiseksameidveel ei korraldatud, agahinnete alusel sai kas humanitaar-,reaal- või üldklassi.Oli aeg, kus pedagoogide hulgasvalitses arvamus, et kooli ajal kardetuimõpetaja muutub pärast koolikõige armsamaks. Siis lükati seeväide ümber ning arvati, et õppimiseajal armsaks saanud pedagoog jääbkalliks elu lõpuni. Leian, et üks egateine pole õige.Aja jooksul vihkamise-armastamiseemotsioonid kaovad ja meeldejäävad isiksused ning tõelised mõjutajad.Hea hinne ja rahumeelne läbisaaminepole ka eriti olulised. Maolen õnnelik, et minu õppimise aastateloli Otepää koolis isiksusi, kesoma oleku, andumuse, maailmanägemiseja põhimõtetega on minuinimesekssaamisele kaasa aidanud.Üle valla tuntud viktoriinimeesHeino Mägi küsimusKauane Oteää keskkooli kirjandusõpetajaAsta Krevald oliaga teadjanaine, kes täpsustas:“Karstest pärit Kalli oli minuesimese lennu lõpetanu Otepääl.Mäletan teda kooliajast – vägaelav, kultuurilembene ja särtsutäis tüdruk! Laulis, osales tantsuringides.”Otepää gümnaasiumi 100. aastapäevale pühendatud erileheküljedkoostasid kooli meediaklasside õpilased õpetaja Marika Paavojuhendamisel.Fotodega aitasid Valju Aloel ja <strong>Toomas</strong> Palmiste.Otepää Teataja toimetus tänab neid suure töö eest jasoovib Otepää gümnaasiumile palju edu edaspidiseks koolitarkusejagamisel.Head peotuju!