8100100 Otepää Gümnaasium 5. oktoober 2007“Püüame teha kõike väga hästi, aga välja tuleb nagu alati”(loe: hästi)Pärastlõunane kohtumine Otepää Gümnaasiumi direktori AivoMeemaga, ajakirjaniku rollis vastne meediaõpilane Grete Kõiv (X b).Kas mõte olla pedagoog tekkis Teiljuba varases nooruses?Ma arvan, et lasteaias ja ehk isegi algklassidestahtsin ma saada kosm<strong>on</strong>audiks, nagu paljudlapsed tol ajal. Oma teadliku elu algusestmäletan tahet midagi teha, kedagi suunataja õpetada. Meie käisime tol ajal üksteisttalve koolis. Teie peate käima kaksteist. Niiet pigem tekkis see tunne gümnaasiumilõpupoole.Ja võib-olla andis sellele mõttele kinnitustka see, et kui mina koolis käisin (jätkubväike arutlus teemal „Kui Mina veel…”)oli kombeks ka õpilastel tööl käia. Meie eikäinud mitte ainult töö-ja puhkelaagrites,vaid sebisime-otsisime ka muid töökohti.Mul <strong>on</strong> õnnestunud töötada pikki aastaidOtepää Vetelpäästejaamas, kus tuli tehalastele ka ujumise algõpetuse kursuseid,ja eks ma noore inimesena sain esimesedtuleristsed seal.Kindlasti aitasid sellele kaasa ka minuesimene klassijuhataja Alma Jäär, kes <strong>on</strong>Marge Kaivu (OG bioloogiaõpetaja ja 10.Bklassi juhataja - toim.) ema. Ja näiteks <strong>on</strong>veel mu klassijuhataja olnud Heili Võsso,kes süstis minusse teatripisiku.Mis Teid siis selle töö juures köidab,miks Te seda teete?Pärast Otepää Keskkooli lõpetamist läksinTartu Riiklikusse Ülikooli. Tegelikult tahtsinminna õppima bioloogiat, sest sel ajahetkeloli mu suur kiusatus kalakasvatus. Tegelikult<strong>on</strong> kalapüük praegugi mu suurim „haigus”.Aga õpetaja töö…Käisin ülikoolis ja sain hoopis keemiaõpetajaksning peagi leidsin end taas selle vanatuttava kooli seinte vahelt, ainult et seekordõpetaja rollis. Õpetasin keemiat ja mõndaaega sõjalist algõpetust. Sõjaline algõpetus jariigikaitse ei ole võrdusmärgiga. Riigikaitseei ole puhtalt militaarne. Siis otsustasinühel hetkel minna tööle Soome, elasin jatöötasin seal 5 aastat.Suure kaarega olen jälle jõudnud tagasikooli. Algul asusin tööle direktori asetäitjanamajandusalal ja pärast seda, kuitollane direktor Riina Raja otsustas lahkudaparematele jahimaadele ja olla avatuduutele väljakutsetele, otsustasin proovidauut rolli.Seda õpetajarolli, mis oli tollal, kui minaülikooli lõpetasin, ja seda, mis <strong>on</strong> praegu, eisaa üldse võrrelda või samastada. Olukorrad<strong>on</strong> väga erinevad ja tänane kool <strong>on</strong> minuarvates õpetajatele tõeline väljakutse.Tuginedes oma, (see tähendab noore õppurikogemustele), võin julgelt väita, et õpetajadsaavad hästi hakkama.Selle peale kostis direktori suust selge jakõlav jah-sõna:Otepää Gümnaasiumis ON väga headõpetajad. Õpetaja-õpilase koostöö tulemus<strong>on</strong> näha ka riigieksamite tulemustes, midaküll oskuslikult, aga ühekülgselt näidatakse<strong>Eesti</strong> Ekspressis, sest lisaks neile tulemustele<strong>on</strong> koolis ka palju muid asju.Riigieksam EI OLE elus põhiline asi, küll<strong>on</strong> ta üks faktor, mis näitab, et koostöö õpilaseja õpetaja vahel <strong>on</strong> hea, ja see koostöö<strong>on</strong> meie koolis aasta-aastalt paranenud.Kolm aastat tagasi olime 101. kohal, siisolime 77.-81. kohal ja sellel aastal 53. kohal.Sellise tulemuse üks alustalasid <strong>on</strong>gi õpetaja-õpilane.(Noogutasin tunnustavalt ja lisasin: ”Siis <strong>on</strong> meilju väga hästi, head õpetajad ja koostöövalmidõpilased.”)Te olete meie kooli juhtinud paaraastat. Kindlasti <strong>on</strong> teil välja kujunenudoma visio<strong>on</strong> sellest koolist5 aasta pärast. Kui palju ja mis <strong>on</strong>meie koolis selleks ajaks teisiti?Otepää Gümnaasiumi õpilane (lõpetaja)SAAB elus hakkama. See <strong>on</strong> ainus visio<strong>on</strong>,mis mul <strong>on</strong>, ja selle teostamiseks <strong>on</strong> veelnii palju teha. Jätkuvalt teha. See töö eisaa iial otsa. Meie lõpetaja ei pea olemapresident või milj<strong>on</strong>är. Igaüks valib omatee, ükskõik mis ametit ta peab. Kui ta teebseda hästi ja saab elus hakkama, ei jää eluhammasrataste vahele, siis <strong>on</strong> kool omaeesmärgi täitnud.Otepää kooli lõpetajaid, kes <strong>on</strong> <strong>Eesti</strong>üldsusele väga tuntud, <strong>on</strong> palju. Tavaliseltöeldakse Aivar Pilv, Mart Juur, JaanusRaidal, Urmas Ott, Henn Ruubel, AnneLinnamägi, Marju Länik, <str<strong>on</strong>g>Toomas</str<strong>on</strong>g> Suumann.Neid <strong>on</strong> nii palju, et ma ei julgeks kedagiteistest esile tõsta.Miks õpilased tulevad siia kooliõppima, miks nad peaksid sedategema?Sest meie koolis pakutakse k<strong>on</strong>kurentsivõimelistharidust!Toredast vestlusest direktoriga süüvis minusseteadmine, et me koos moodustame ühtse ja üksteistmõistva kollektiivi. Meie intervjuu lõpusütles direktor väga mõjuvad sõnad: ”Eiole meie aega. Ei ole teie aega. On meieühine aeg.”Meie kooli direktorOtepää Gümnaasium 1b klass, MARKUS KOMPUSIntervjuuAASTA ÕPETAJAGA 2007Kuidas sattusite OtepääGümnaasiumi õpetajaks?See <strong>on</strong> väga suur juhus. Aastal 1998, kuiõppisin veel ülikoolis, rääkis minu tuttav,kes töötas Pühajärve Põhikoolis ajalooõpetajana,et Otepää Gümnaasiumis ei ole 5.-7.klassil ajalooõpetajat. September oli jubaalanud, tunnid jäid lihtsalt ära. Mõtlesinmõne päeva, helistasin koolidirektorile jajärgmisel päeval tulin kohale. Mulle antiõpikud ja järgmisel päeval, 15. septembrilandsin oma elu esimese tunni. See tund <strong>on</strong>siiani hästi meeles.Millised olid esimesed emotsio<strong>on</strong>idseoses Aasta Õpetaja tiitliga?Suur üllatus. Ma ei ole enda tegevusega niirahul, et võiksin seda tiitlit väärida.Miks just Teid valiti aasta õpetajaks?Ma arvan, et see <strong>on</strong> seotud tegevusega kooliläheneva sünnipäeva heaks. Olen tõepoolesttegelenud erinevate projektidega alatesilmuvast raamatust, stendidest ja ajalook<strong>on</strong>verentsistning lõpetades ForseliuseSeltsi suvekooliga. Kas oli ka muid põhjusi,seda ma ei tea.Milline peab olema Aasta Õpetaja?Kui mõtlen nende Aasta Õpetajate peale,kes meie koolis <strong>on</strong> selle tiitli saanud, siis nad<strong>on</strong> tõesti oma ala suured asjatundjad, samasväga head suhtlejad. Nad <strong>on</strong> mitmekülgsedinimesed. Minu meelest see tiitel eeldabmitmekülgsust ja asjatundlikkust erinevates<strong>vald</strong>k<strong>on</strong>dades, huvi maailma, sealhulgasharidusprobleemide vastu. Nii olen koguaeg mõelnud, aga nüüd ei oska küll arvata,kui palju ma ise õigele sellele vastan. Eritivalmistab muret see, et ei ole piisavalt aegaja energiat oma klassi jaoks, aga eks maüritan paremat.Mis köidab Teid OtepääGümnaasiumi juures?Otepää võlus mind oma ajaloolise pärandi jaminevikuga. Tundus eriti toreda väljakutsenatulla just siia ajalugu õpetama. Kujutasinette (ja kujutan siiani), et suudan midagiMeie kooli alustaladOtepää Gümnaasiumi ajaloost <strong>on</strong> meeldejäänud paljud tähtsad inimesed: direktorid,õpetajad, õpilased ja teised töötajad. Nad kõikvajavad üksteist – direktor vajab töötajaid,õpilased vajavad õpetajaid ning vastupidi.Kuid keda peavad Otepää Gümnaasiumi81. lennu abituriendid kooli alustaladeks?Kooli alustala tähendab tugevat põhja jakindlat püsimist. Esimene õpetaja ehitabkivajaliku aluse järgnevateks aastateks. Temaannab jõu ning ka tahtmise õppida.Tänu Ene Raagule tunneb suur osa 12.bklassist, et õppimine <strong>on</strong> vajalik kogu eluks.Abituriendid <strong>on</strong> õppinud õpetajatelt tähtsaidelukogemusi. Tiiu Sander näitab, midatohib ja mida ei tohi kokku segada, ningUrve Volmer õpetab, et kahvliga pistikupesakallale minna ei ole tark tegu. Tänu ÜlleKümmelile teavad õpilased, kus asub <strong>Eesti</strong>sMustla ja Austraalias Murray jõgi. MargeKaiv peab kõiki bioloogiat õppivaid õpilasioma kolleegideks ning Ene Ever, keda kardetaksetema jõulisuse ja ranguse pärast, <strong>on</strong>tegelikult õiglane ning tore õpetaja.Nende ja paljude teiste märkimisväärseteinimeste tõttu kõnnibki meie kooli praegunedirektor Aivo Meema rõõmsa näoga ringi,tervitades oma õpilasi ning õpetajaid jaülistades Otut – meie kooli sümbolit.Paljud õpetajad kohkusid, kui kuulsid,et õpilaste jaoks <strong>on</strong> just nemad meie koolialustalad ning kui me oleme siit läinud ningalustanud oma tõelist elu, <strong>on</strong> nemad ikkameie mälestustes. Õpetaja Marge Kaivueesmärk <strong>on</strong> aidata õpilased jalule ning ollaoptimistlik ja klassi ette astuda alati rõõmsameelselt.Bioloogia <strong>on</strong> raske, kes ikka teabnii täpselt neid desoksürib<strong>on</strong>ukleiinhappeidning muid keelt sõlme ajavaid sõnu. Seegavalitseb õpilasi tihti segadus ning negatiivsedhinded <strong>on</strong> kerged tulema. Ega õpetajasellepärast veel käega löö, vaid stimuleeribnoori uuesti ning paremini tööle.Keemiat tuleb hästi osata, et mitte valedekoostisainete puhul midagi õhku lasta. Selletunni jaoks <strong>on</strong> meil parajalt nõudlik ningülihea huumoriso<strong>on</strong>ega õpetaja Tiiu Sander,kelle arvates <strong>on</strong> õpilased tema valinud koolialustalaks, kuna ta <strong>on</strong> siin kaua olnud ningteeb oma tööd alati südamega. Seal, kus temaabi vaja, <strong>on</strong> ta alati kohal nagu 5 kopikat.Õpilaste üks lemmikaineid <strong>on</strong> kindlastikehaline kasvatus, kus pole vaja eriti omaajusid ragistada ning seda ainet annavadmeile abielupaar Ilder ja Helle Tallo. Õpilasedkäivad tihti oma probleemidega nende jutul,kuna nemad <strong>on</strong> elu rohkem näinud ningjagavad alati meile oma tarkusi ning oskusi,et me saaksime edaspidises elus pareminihakkama.Meie mäludesse <strong>on</strong> sööbinud kindlasti kaväga positiivne ning alati rõõmust pakatavalgklasside õppealajuhataja ja perek<strong>on</strong>naõpetuseõpetaja Terje Aasaroht - töö hoidvathinge noorena. Tema koostöö noortega <strong>on</strong>väga hea. Perek<strong>on</strong>naõpetuse tunnid <strong>on</strong> alatihuvitavad ning naljakad. Noored pole veelkuulnud kõikidest maailma asjadest, mispuudutavad suhteid, ning tema harib meidselle koha pealt. Neid õpetusi meenutataksekindlasti veel ka kümne aasta pärast.Meie tubli ning õiglase direktori kõrvalpaistab silma Otepää gümnaasiumi õppealajuhatajaning üks inglise keele õpetajatest
1005. oktoober 20079Otepää Gümnaasium 100Heivi Truuära teha selleks, et õpilastel tekiks huvi ajaloo jaeriti oma kodukoha vastu. Kuidas me siis ikkasiin elame ja oleme, kui ei teagi, mis koht seeselline <strong>on</strong>?!Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et siin <strong>on</strong> enneväga palju ajalooalast tööd tehtud, aga materjalileidub ikka, et seda tööd jätkata.Mul <strong>on</strong> olnud ka väga meeldivad kolleegidja siin koolis <strong>on</strong> olnud tore töötada, aga kõigerohkem olen siia püsima jäänud ilmselt õpilastepärast. Alati <strong>on</strong> klasse või üksikuid õpilasi, kessunnivad rohkem pingutama ja kelle tõttu tahadka ise ennast täiendada. Kõige positiivsemadmälestused jäävad just nendest õpilastest, kesesitavad küsimusi ja kes <strong>on</strong> millestki rohkemhuvitatud. Neid <strong>on</strong> ju loomulikult igas koolis,aga kuna mul puudub võrdlusmoment, ei saama öelda, et kuskil mujal <strong>on</strong> parem.Mulle tundub, et õpetajatöö ei ole selline töö,mida teed paar aastat ja siis vahetad selle ametimillegi vastu välja. Siin tulevad kasuks järjepidevusja kogemused. Esimesel aastal ei saavutatavaliselt ükski õpetaja supertulemusi.Milline <strong>on</strong> olnud Otepää Gümnaasiumiparim aasta?Mõnes mõttes mulle meeldis väga õppeaasta2005/2006, võib-olla to<strong>on</strong>aste abiturientidetõttu. Samas tundub, et esimesed viis aastatolid kõige raskemad, sealt edasi <strong>on</strong> olnud kõikpeaaegu võrdselt toredad aastad. Vähem auruläheb korra loomisele.Kui ma suvel stende koostasin, siis tundus, etaasta 2002 oli tõeliselt huvitav aasta. Kool tähistasoma 95. sünnipäeva, toimus hästi palju üritusija kõikvõimalikke ettevõtmisi.Mida ootate õpilastelt?Kõige suurem eesmärk <strong>on</strong> leida partnerlustvaimse arengu tasandil ja seatud eesmärginimel. Tahtmist ja viitsimist ootan ka. See, kasvõimeid <strong>on</strong> või ei ole, pole oma teha. Tahtmistsaab aga ikkagi kujundada. Kui tahtmist <strong>on</strong>, võibsaavutada tegelikult kõike.Millised <strong>on</strong> õpetaja elukutse plussid?Kõige suurem pluss <strong>on</strong> igapäevane koostööpaljude erinevate noorte inimestega, kes <strong>on</strong>tegelikult partnerid ja õpetavad samamoodiõpetajaid.Mina olen õpilastelt palju õppinud. Võibollasee ei paista välja, aga tegelikult see <strong>on</strong>nii. Mõnikord meeldivad mulle järelevastamised,eriti siis, kui saab õpilastega pikemaltvestelda. See, missugune <strong>on</strong> inimene tunnis,võib kardinaalselt erineda sellest, milline <strong>on</strong>ta väljaspool tundi. Kui vestelda nelja silmaalla, siis muutub ka suurim kraabeldajatoredaks inimeseks ja välja võib tulla hoopisüllatavaid asju, mille järel suhtumine muutubja mõned pinged kaovad hoopis.Pluss <strong>on</strong> ka see, et rutiini ei teki, sest õpilased<strong>on</strong> alati uued. Isegi kui räägin samadestasjadest, vaatan õpilastele otsa ja rääginseda ikka teisiti kui eelmisel aastal. Ajalugu– nii imelik kui see ka ei tundu – muutubpidevalt. Õpikuid muudetakse, seisukohadmuutuvad, peale selle lisandub pidevalt uusisündmusi.Mida sooviksite meie koolile sünnipäevaks?Koostööd. Igas mõttes: õpetajate vahel,õpilaste ja õpetajate vahel, õpilaste vahel.Oleme üks meesk<strong>on</strong>d, peame suhteid hoidmaja kui võimalik, siis parandama, sest suhetestsõltub kõik. Üks asi <strong>on</strong> see, et te õpite koolisvalemeid, reegleid ja palju muud, aga naguMart Juur kooliraadio intervjuus väljendas,õpitakse koolis tegelikult suhtlemist jakaasinimestega arvestamist. Elus tuleb etteigasuguseid inimesi, mõni meeldib rohkem,mõni vähem, kuid me võiksime hakkamasaada nii, et teistele teadlikult haiget ei tee.Palju õnne ja koostööd!IntervjueerisidTRIIN TIGANE ja GREETE ROOP (XI b klass)Meie Aasta ÕpetajadÕpetajatele ei omistata just erititihti aunimetusi või tiitleid. Ometiantakse 1993. aastast meie vabariigisvälja koolide silmapaistvamatelepedagoogidele kõlava nimega tiitltAasta Õpetaja, seda nii riigi- kuika maak<strong>on</strong>natasandil. Meie koolis<strong>on</strong> selliseid koolmeistreid tänaseseisuga 7, kellest Maila Värk peabküll hetkel juba noore pensi<strong>on</strong>äripõlve.Muusikaõpetaja Eve Eljand sai selleauväärse tiitli 1995. aastal. Temaväidab, et kuigi hetketunded <strong>on</strong>meelest läinud, kohustab see tiitelpraegu ennast kokku võtma. Kuivahel tuleb meelde, et <strong>on</strong> sellisetiitli saanud, siis see tõstab motivatsio<strong>on</strong>ija siis ta mõtleb, et peabikka preemia vääriline olema. Tolaastal olevat huvitav olnud ka see,et terve vabariigi peale sai selle tiitlitervelt 3 muusikaõpetajat. Seda eijuhtu eriti tihti.Tiitli sai Eve Eljand enda sõnulasjaolude heade kokkulangemistetõttu. 1995. aastal oli ju laulupiduja lastekoor saavutas I kategooria.Tõenäoliselt mängisid suurt rolliselle tiitli saamises ka töötulemusedja head saavutused erinevatelt k<strong>on</strong>kurssidelt.Bioloogiaõpetaja Marge Kaiv väitisaga järgmist: „Meeldiv tunne, etmärgati. Kindlasti andis ja annabikka veel motivatsio<strong>on</strong>i juurde.Aasta õpetaja tiitel <strong>on</strong> ju üks õpetajaksolemiseväheseid tunnustamisevorme ning seetõttu tunnen kanatuke uhkust, et mulle sellinetiitel <strong>on</strong> antud.Küllap mul oli tol ajal olemas rohkemoptimismi ja rõõmsameelsust.Tegutsesin aktiivsemalt ka väljaspoolkooli olevate projektidega ningkindlasti mängisid mingit rolli kahead tulemused olümpiaadidel.”Algklassiõpetaja Ene Must olimeeldivalt üllatunud, kui sai AastaÕpetajaks: „Olles algklasside õpetaja,<strong>on</strong> mul kahju sellest, et meelde jääblastele siiski viimane klassijuhataja.Kuigi ka minu roll <strong>on</strong> tähtis, sestmingi aluse oma edasiseks elukssaavad nad siiski oma esimestestkooliaastatest. Ma olen kuri ja rangeõpetaja ning kavatsen seda jo<strong>on</strong>t kaedaspidi ajada. Arvan, et see saigipõhjuseks, miks just mind tol korralAasta Õpetajaks valiti.”Tuntud logopeedi Krista Suntsiesimene selle tiitliga kaasnev reaktsio<strong>on</strong>oli üllatus: „ Sellel vahetunnil,kui toimus Aasta Õpetaja valimine,teatati mulle, et kõrvalkabinetis <strong>on</strong>mulle tähtis kõne. Jõudes sinna,avastasin, et pole mingit tähtsatkõnet. Minu üllatus oli suur, kuimulle saabus kutse Aasta Õpetajatepidulikule tseremo<strong>on</strong>iale.Tänan oma kolleege, kes just minukasuks tol korral otsuse langetasid.See tiitel <strong>on</strong> mulle andnud juurdeenesekindlust ja tunnustust. Maarvan, et sain selle just tänu asjaolule,et ma olin lõpetanud magistriõppeja to<strong>on</strong>ud kooli abikooli lugemiku,millest <strong>on</strong> suur kasu lugemisraskustegaõpilastele.”<strong>Eesti</strong> keele õpetaja Marika Paavo<strong>on</strong> saanud Aasta Õpetajaks kahelkorra1. 1993. aastal anti seda tiitlitvälja päris esimest korda ja mõttealgatajad olid tema oma klassi õpilased.Uudist hoiti kuni avalikustamiseniväga suures saladuses. „Olinikka päris segaduses, sest tundsin, etminu kõrval <strong>on</strong> väga palju tublisidõpetajaid, kes ometi oleksid võinudselle tiitli saada.Aastal 2005 üllatusin lihtsalt sellest,et teist korda ei saa ju ühteinimest ometi sama saatus tabada.See tiitel toob ühest küljest kaasasuurt südamerõõmu, kuid kasvatabka vastupanuvõimet eestlaslikukadeduse suhtes. Samas ei muutumidagi. Tööd teen ikka samasugusepühendumisega nagu varem. Jaausalt öelda võiks meie koolis igalaastal anda välja kümnetele õpetajateleselliseid tiitleid. Kahjuks saabsee õnnelik olla vaid üks.”Mõtteid kogusid SIIM LASSMANN (X b) jaKRISTI ROHTLA (X a)– Anneli Vetka. Kui teatasime talle, et teda<strong>on</strong> peetud üheks meie kooli alustalaks,üllatas see teda ning ta tunnistas, et tegu <strong>on</strong>väga suure tunnustusega ning <strong>on</strong> meeldivkuulda, et ka teda mainiti. Tema arvatestuleb teha seda tööd, mida ta <strong>on</strong> valinud ningmis <strong>on</strong> talle meelepärane, väga korralikult.Selline tunnustus annab ainult jõudu edasiminna.Koolimuuseumis saab alati kohtuda TiiuMaasikuga, kelle ülipositiivne külalislahkustekitab hea tuju terveks päevaks. Küsimusele,miks just teda peetakse üheks meie koolialustalaks, vastas ta viibates käega igalepoole: “Asjad räägivad enda eest.” Ennastta eriliseks alustalaks ei pea, aga lausub veel,et kui tema andis koolis kunstiõpetust, oliväga palju erinevaid näitusi. Ja kunstiringisei käinud ükski õpilane sunniviisiliselt, vaidsuurest huvist.Kui peale tunde <strong>on</strong> kuskil kuulda lastelaulu, ei ole raske arvata, et see kostab muusikaklassist,kus Eve Eljandil <strong>on</strong> taas uuskoorilaul käsil. Õpetaja Eljand <strong>on</strong> meiekoolis töötanud alates 1981. aastast ningpeab ka seda üheks põhjuseks, miks tedaalustalana <strong>on</strong> ära märgitud. “Alustalad <strong>on</strong>püsiväärtused ning kõik need laulukollektiivid,mida olen juhendanud, <strong>on</strong> püsiväärtused.Igas korralikus koolis peaks olema vähemaltüks korralik koor.”Oma huumoriso<strong>on</strong>e, ranguse ning sihikindlusega<strong>on</strong> õpilaste meeltesse sööbinudka matemaatikaõpetaja Ene Ever, kes <strong>on</strong>meie koolis töötanud 28 pikka aastat. Andesühte raskemat ainet – matemaatikat, eisaa ta unustada distsipliini ning oma aineõpetamisel laskub õpilase tasemele. “Üritanõpilasi mõista ja neid alati aidata. Usun, etavatus, asjade läbirääkimine ja head suhtedviivad elu edasi.”Direktor Aivo Meema imestas, et just tedapeetakse kooli üheks alustalaks: “Kool eiole ainult ho<strong>on</strong>e või ho<strong>on</strong>ete kompleks,vaid protsess, kus õpilase, õpetaja ja koolijuhtk<strong>on</strong>na ühise töö tulemusena lähevad ellutublid koolilõpetajad. Jätkuvalt olen kindelselles, et Otepää Gümnaasiumi õpilane peabsaama elus hakkama. Kindlasti me kõikkoos anname koolile näo. Pigem väidaksin,et alustalad oleme kõik ja koos me teemegikoolist kooli.”Õpetaja Urve Volmeri arvates <strong>on</strong> temaalustalaks nimetamise põhjus ehk see, et ta<strong>on</strong> kõige staažikam õpetaja meie koolis javarasemast just kuulsaks saanud oma ranguse,põhimõtete ja korranõudmisega. Kindlastika sellepärast, et füüsika <strong>on</strong> üks raskemaidaineid koolis. Neid, kellel <strong>on</strong> huvi füüsikavastu ja tahavad sellest rohkem teada, aitabõpetaja Urve alati.Emakeeleõpetaja Marika Paavo <strong>on</strong> siinkoolis samuti väga kaua figureerinud, sest <strong>on</strong>õpetajate Urve Volmeri, Tiiu Sanderi, AitaKalde ja Tiiu Maasika järel staažilt järgmiselkohal. <strong>Eesti</strong> keel ja kirjandus a<strong>vald</strong>avad ehkrohkem muljet kui mõni reaalaine. Põhjuseksvõib olla ka see, et ta puutub peale tundekokku ka väga palju klassivälise tööga ningenamasti kujunevadki soojad suhted justhuvitegevuses. Õpetaja Marika Paavo endaarvates <strong>on</strong> ta juba koolilapsest peale andnudsellele koolile endast tükk tüki haaval ära.Kuna kõhumured <strong>on</strong> koolilapsel ikkaesmatähtsad, siis pole üllatav, et üheks koolialustalaks peetakse koolikohvikut ja selletöötajaid. Meie kallid kohvikutädid aga iseväidavad, et kohvikus ei ole mingisuguseidprivileege ja nende jaoks <strong>on</strong> kõik inimesedvõrdsed. Lapsed peavad kasvama normaalseltja arvestama ka teistega. Kui käitutaksenendega hästi, siis vastavad nemad samaga.Kõige suuremaks tunnustuseks neile <strong>on</strong>see, kui neid käiakse vaatamas ka siis, kuikool <strong>on</strong> läbi, ja neid peetakse oma muredeusaldusväärseteks kuulajateks.Alustaladega vestlesid:LIINA KUTSAR (XIIa), TAMBET LEOPARD (XIIa),MERLI HEITUR (XIIa), KERLI ADOV (XIIb), KADIREHA (XIIb)