Aastaraamat 2003 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

12 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200313 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Põhiseadusliku korra kaitseMoskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II visiit Eestisse.Eesti vene kogukonna mõjutamine ehk “kaasmaalastekaitsmine”2003. aasta jooksul jätkus venekeelse elanikkonna normaalneintegratsioon Eesti ühiskonda. Kuigi Venemaa poolt tehti Eestilesurve avaldamise eesmärgil aasta jooksul nii otseselt Eesti vastukui ka rahvusvaheliste organisatsioonide suunas mitmeidtavapärase suurriikliku retoorikaga vürtsitatud avaldusi, ei olenimetatud propagandasõja tunnuseid evivad avaldused jakampaaniad oma soovitud tulemust saavutanud. Venemaa onsisuliselt üritanud kõikvõimalikul moel takistada siinse venekeelseelanikkonna integreerumist Eesti ühiskonda.Üheks osaks Venemaa Eesti vastu suunatud tegevusest on jätkuvaltnn. kaasmaalaste poliitika, mis on Vene Föderatsiooni liidritepoolt korduvalt kuulutatud ka Venemaa välispoliitika prioriteediks.Venemaa-poolset üha suuremat panustamist kaasmaalastepoliitikale näitab seegi, et 2003. aastal loodi Venemaavälisministeeriumis uus kaasmaalaste problemaatikaga tegelevvalitsus, mille tegevuse koordineerimine tehti otseselt ülesandeksvälisministri asetäitjale, millisel ametikohal töötab praeguEleonora Mitrofanova, kes on varasemast ajast tuntud kui VladimirŽirinovski juhitava marurahvusliku Liberaaldemokraatliku parteiliige. Vene Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juurdeloodi vastav osakond juba 2002. aasta suvel.Samuti tuleb toonitada, et välisriikides elavate nn. kaasmaalasteorganisatsioonidele eraldati 2003. aastal Venemaa riigieelarvestotsetoetusteks 160 miljonit rubla. Valdavalt oli nimetatudrahaeraldis suunatud just nn. lähivälismaa - mille hulka loebVenemaa ka Eesti, Läti ja Leedu - kaasmaalaste toetamiseks.Eesmärgid on ilmsed: tagada Venemaa naaberriikides Venemaalelojaalsed vene keelt kõnelevad kaasmaalased, kellede kaudu saakstulevikus eelnimetatud riike mõjutada ja neid seeläbi kaudseltVenemaa huvisfääris hoida. Kaasmaalaskonna osas teostataksenii otsest kui kaudset nn. positiivse hõlmamise poliitikat, rünnatessamas teisest küljest Eestit mitmesuguste propagandistlikepoliitiliste avaldustega - näiteks suurendada vene keele staatust.Venemaa finantseerib ja toetab oma suurriikliku propagandamõjulepääsuks Eestis elavale vene kogukonnale suunatud ajakirjanduslikeväljaannete levitamist (parimaks näiteks “Sootetšestvennik”).Venemaa välispoliitikast lähtudes on Vene Föderatsiooni riigivõimuesindajad (alates Presidendi Administratsiooni ja välisministeeriumiametnikest kuni nn. kaasmaalaste toetamisefondide juhatuste liikmeteni) jätkanud Eestis tegutsevate nn.kaasmaalaste tegevuse suunamist. Aktiivset rolli täidab sellesprotsessis just Tallinnas asuv Vene Föderatsiooni suursaatkond,kes eraldab organisatsioonidele rahalisi vahendeid ja suunabviimaste tegevust. Ilma Venemaa saatkonna nõusolekuta ei sünnisiinsetes, endi sõnul “iseseisvates kaasmaalaste organisatsioonides”mitte ühtegi sisulist või olulist otsust. Kaasmaalasteorganisatsioonide tegevus on jätkuvalt ka Venemaa eriteenistustetähelepanu ja mõju all.Samaaegselt nn. kaasmaalaste toetamisele on Venemaa teinudEesti mõjutamiseks ka mitmeid rahvusvahelisi katseid, näiteksrahvusvaheliste organisatsioonide ja ka EL-i kaudu, esinedesmitmete Venemaale “traditsiooniliste” avaldustega siinse venekogukonna tagakiusamise ammu äraleierdatud teemal. Samution püütud avaldada survet Eesti ärieliidile ja poliitikutele, etsuruda läbi Venemaa huvidele vastavaid majanduslikke võipoliitilisi otsuseid. Märkimata ei saa jätta ka VenemaaJulgeolekunõukogu hiljutist avaldust võimalike ennetavaterelvalöökide andmiseks kaasmaalaskonna toetamiseks.18.10. 2002 võeti Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putinipoolt vastu riiklik kontseptsioon teiste riikide rahvuslike kaadriteettevalmistamise kohta Venemaa haridusasutustes, mis omasisult haakub selgelt Venemaa nn. kaasmaalaste poliitikaga ningon üks selle osa. Kontseptsioonis rõhutatakse, et haridusalasekoostöö suurendamise “põhieesmärgiks on Vene Föderatsioonigeopoliitiliste ja majanduslike huvide realiseerimine”. Samution kontseptsiooni üheks eesmärgiks “rahvusliku intellektuaalseeliidi ettevalmistamine selleks, et oleks kindlustatud VeneFöderatsiooni pikaajalised poliitilised ja majanduslikud huvidmaailma regioonides”. Samuti nähakse dokumendis ette, etVenemaal õppinud välisriikide nn. kaadrit tuleb kasutada Venemaaja teiste riikide vaheliste poliitiliste, kaubandus-majanduslike jateadus-tehnilise koostöö arendamiseks.Kontseptsioonis on ette nähtud nn. kaasmaalaste juurdepääsulaiendamine Vene Föderatsiooni haridusasutustele. Ühelt poolttähendab see Eestis elavale nooremale venekeelsele elanikkonnalemõeldud jätkuvaid Venemaa-poolseid stipendiume Venemaaõppeasutustes õppimiseks. Teiselt poolt deklareerib see kaasabiosutamist teistes riikides tegutsevatele Venemaa kõrgkoolidefiliaalidele ja muudele haridusasutustele, milles õpe toimub VeneFöderatsiooni haridusdokumentide ja programmide alusel.Sisuliselt tähendab see seda, et Venemaa üritab mõjutada näiteksEesti elavat nooremat vene keelt kõnelevat elanikkonda kõrghariduseomandamise pakkumistega nii Eestis kui ka Venemaal (mõistagiVene Föderatsiooni õppeprogrammide alusel) ning nimetatud õppekaudu siduda taolisi noori rohkem Venemaa kui Eestiga.Eelkirjeldatud kontseptsioon ning Eestis asuva Vene Föderatsioonisuursaatkonna ja teiste Venemaa riigi- ja kohalike omavalitsusasutustetegevus osutab selgele Venemaa huvile mõjutustegevuseks,mille sihtgrupiks on pikaajalises perspektiivis valitudjust ülikooli astuv haritud venekeelne noorem põlvkond, kes onpraegu veel mõjutatav ning kellest hiljem saaks Venemaalobbygrupp Eesti riigiasutustes või erasektoris. Kogu skeem oniseenesest vägagi sarnane Nõukogude Liidu Kommunistliku ParteiKeskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) pooltväljatöötatud skeemile kommunismi ilustamiseks ja reklaamimiseksLääneriikides “külma sõja” ajal.Taolise aktiivse tegevuse eesmärgiks on ühelt poolt mõjutadaEesti Vabariigi integratsioonipoliitikat, takistada venekeelseelanikkonna integreerumist ning luua Venemaale pidev välispoliitilinevõimalus süüdistada Eestit integratsioonipoliitikanõrkuses. Teiselt poolt võimaldab kõnealuste venekeelsetestipendiumide pakkumine näidata Venemaad kui tõelistvenekeelse elanikkonna toetajat.Vene õigeusu kirikVenemaa on kogu Eesti riigi taasiseseisvusaja vältel oma poliitilisteambitsioonide saavutamiseks Eesti vastu ära kasutatud veneõigeusu kirikuga seonduvaid mitmesuguseid vaidlusaluseid(eeskätt varalisi) küsimusi. Ei ole saladus, et läbi ajaloo Veneriigivõimuga tihedalt seotud olnud vene õigeusu kirik on ka kaasajaloluliseks vahendiks Vene Föderatsiooni suurriiklike huvideelluviimisel.2003. aastat jääb meenutama Moskva ja kogu Venemaa patriarhiAleksius II visiit Eestisse. Eestis sündinud, kasvanud, õppinud javaimuliku teed alustanud Venemaa kirikupea sünnimaakülastuspälvis laialdast kajastamist nii Eesti kui ka Venemaa meedias.