Aastaraamat 2003 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

16 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200317 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 20032003. aastal tabatud terroristlike rühmituste juhtivaid tegelasi.Rahvusvahelise terrorismi ennetamineRahvusvaheline terrorism 2003. aastal2003. aastat iseloomustavad maailmas terrorismiga seonduvaltkaks tendentsi - senisest efektiivsem terrorismivastane võitlusning samas pidevad rünnakud rahvusvahelise rahuvalvekontingendisõdurite ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Iraagis.Suurimat kõlapinda tekitanud terroriaktid toimusid mais SaudiAraabia pealinnas Ar-Riyadis ning neli päeva hiljem Marokotööstuskeskuses Casablancas (korraga lõhati linnas viis lõhkeseadeldist),milles hukkus kokku 75 inimest. Novembris jõudisterrorilaine Euroopale väga lähedale: enesetaputerroristide neljasrünnakus Istanbulis hukkus üle 60 inimese. Samas iseloomustab2003. aastat tõhustunud terrorismivastane võitlus: varasesstaadiumis suudeti ära hoida mitmeid terroriakte. Olulist osaetendas terroristide plaanide nurjamisel mitmete Al-Qaida jasellega seotud rühmituste juhtide vahistamine. Siinkohal tulebkindlasti mainida Khalid Sheik Mohamedi tabamist, kes onväidetavalt Al-Qaida hierarhias tähtsuselt kolmas mees ja ükspõhilisi operatsioonide planeerijaid. Tema “saavutuseks” peetakseka 2001. aasta 11. septembri traagilisi enesetapurünnakuid.Samavõrd oluline oli ka Kagu-Aasias tegutseva terroriorganisatsiooniJemaah Islamiah liidri Hambali tabamine.Mohamedi ja Hambali vahistamised seiskasid arvatavasti niimitmedki planeeritavad rünnakud.Kui mujal maailmas on suudetud mitmeid terroriakte ära hoida,siis olukord Iraagis muutus ja muutub iga järgneva kuuga ainatõsisemaks. Ka Saddam Husseini tabamine ei ole kaasa toonudloodetud tagajärgi: rünnakud jätkuvad endise hooga. Siiani eiole suudetud vastata küsimusele, kes ikkagi korraldab Iraagistoimuvaid rünnakuid. Kui algselt arvati, et tegemist on üksikuteSaddam Husseini fanaatiliste toetajate kaootilise tegevusega,siis aasta teisel poolel toimunud organiseeritud ja suurte ohvritegarünnakud kinnitavad, et neid planeerivad ja teostavad ilmseltsiiski professionaalsetest võitlejatest koosnevad hästiorganiseeritudvastupanurühmad. Arvatavasti on tegemist niiSaddam Husseini Baathi-partei liikmete kui ka Al-Qaida koolitatudterroristidega.Eesti osalemine rahvusvahelises terrorismivastases sõjalisesoperatsioonis ja Iraagi ülesehitamises on toonud terrorismiohuka meie riigile lähemale kui kunagi varem. Nimelt on Al-Qaidalaiendanud seoses Iraagi sõjaga oma vaenlaste ringi - kättemaksugaähvardatakse kõiki USA-d toetavaid riike. Teisest küljeston ka enneolematult jõuline terrorismivastane võitlus sundinudterroristlikke rühmitusi otsima uusi sihtmärke. RünnakudMarokos, eelkõige aga Saudi Araabias näitasidki, et isegi seniterrorismist suhteliselt puutumatud riigid ei saa ennast enamrahulikult tunda. Ei ole välistatud, et terroristid võivad uusi sihtmärkeotsida ka “uuest Euroopast”, mis on muuhulgas kogunudrahvusvahelist tuntust oma aktiivse toetusega USA Iraagi-poliitikale.Siiski ei ole siiani tuvastatud terroristlike rühmituste otsesthuvi korraldada Eestis terroriakte. Samuti ei viibi teadaolevaltEestis terrorismi toetavaid isikuid. Seetõttu võib reaalset terroriohtuEestis ka 2003. aasta lõpus väikeseks hinnata.Proliferatsioon2003. aastal püsis rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanuproliferatsioonil ehk massihävitusrelvade (tuuma-, radioaktiivsete,keemia- ja bioloogiliste relvade) või nende osade levikutõkestamisel. Ühest küljest on selle põhjuseks asjaolu, et ühauued riigid on huvitatud massihävitusrelvade, eelkõigetuumarelva, omamisest. Nii oli väidetav Iraagi-poolne massihävitusrelvadetootmine Iraagi ründamise aluseks, omatuumaprogrammist teatas 2003. aastal Põhja-Korea, lisaks selgusidasjaolud, mis viitasid sellele, et ka Iraani väidetava tuumaenergiaprogrammivarjus ehitatakse tuumapommi.Terrorismivastase võitluse kontekstis on murettekitav, ettuumarelva üritavad omandada terrorismi toetamisegaseostatavad riigid. Nii Iraak, Iraan kui Põhja-Korea kuuluvad USAklassifikatsiooni kohaselt “kurjuse telje” riikide hulka, mistõttuon alust kartusel, et just nimetatud maade kaudu võivad massihävitusrelvadjõuda terroristlike organisatsioonideni. Iraan küllteatas, et nõustub peatama uraani rikastamise ja töötlemise,kuid jättis mainimata tähtaja. Oht, et tuumarelvad lähemal ajalterroristide kätte jõuaksid, on siiski jätkuvalt väike, sest terroristlikelorganisatsioonidel ei ole selliseid rahalisi vahendeid, mislubaksid neil tuumarelva soetada. Mõnevõrra odavamatbioloogilist ja keemiarelva on terroristid aga juba omandanud -näitena võib tuua 2001. aastal levitatud antraksi-kirjad ja 2002.aastal Inglismaal leitud ritsiini. Ritsiin on riitsinuse seemneissisalduv eriti mürgine aine, millele pole senini vastumürki leitud.Inimese tapmiseks piisab ühest milligrammist ritsiinist, mistõttuon tegemist efektiivse massihävitusrelvaga. Üsna reaalne on ka“räpase pommi” kasutamine, kus lõhkeseadeldisele lisatakseradioaktiivseid materjale, et suurendada selle “efektiivsust”.Samas on traditsiooniliste terrorivahendite (lõhkeained, relvad)omandamine massihävitusrelvadest endiselt tunduvalt lihtsamja odavam. Kuni leidub enesetapjatest vabatahtlikke, ei kao kajuba tavapäraseks muutunud enesetapurünnakud, mis leiavadpiisavalt meedia tähelepanu ning tekitavad terroristide arvatespiisavalt ohvreid.Hetkel puudub Eestis endiselt massihävitusrelvade kasutamiseoht, samas aga suureneb tõenäosus, et Eestit püütakse massihävitusrelvadevõi nende osade transpordil transiitriigina ärakasutada. Eelkõige kujutab selles kontekstis ohtu Venemaa suurmassihävitusrelvade baas oma kohati nõrga kontrolliga. Lätijuhtum 2003. aasta augustis kinnitab, et skeem, kus läbi Eestivõidakse üritada viia kolmandatesse riikidesse Venemaalt päritmassihävitusrelvade valmistamiseks vajalikke osi, ei ole võimatu.Lätis tabati nimelt laadung Venemaa päritolu sõjatehnikat, millesihtriigiks oli Iraan. Kui nimetatud marsruuti kasutati tavalisesõjatehnika salajasel transportimisel, siis ei ole sugugi võimatu,et läbi Baltimaade üritatakse viia ka massihävitusrelvade jaoksvajaminevat. Niisuguse ohu vältimiseks teeb Kaitsepolitseiamettihedat koostööd välisriikide partnerteenistustega ning kogubteavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud või seotudstrateegiliste ja kahese kasutusega kaupade salakaubaveoga.Kriisireguleerimise kompleksõppusTulenevalt viimastel aastatel maailmas järsult suurenenudterrorismiohust, on õiguskaitseasutused suunanud senisestrohkem ressursse terroriakti tõkestamiseks-lahendamiseksesmatähtsasse operatiivse tegutsemise valmisolekusse. Nagueelnevalt mainitud, on terrorismioht Eestis hetkel väike; sellelevaatamata peavad ka Eesti vastutavad ametkonnad olema valmiskriisisituatsioonides tegutsemiseks - näiteks pantvangivõtmisel,suure ohvrite arvuga plahvatustel jne. Kontrollimaks riigivalmisolekut terrorismile reageerimiseks, viidi 1. veebruaril 2003läbi reaalsusele võimalikult lähedane kriisireguleerimise õppus,millest võtsid osa Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon,Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politseiameti, Päästeameti,Piirivalveameti, Tervishoiuameti ja Kaitseliidu üksused.Õppuse eesmärgiks oli riigi erinevate struktuuride ja operatiivteenistustevalmisoleku ja koostöövalmiduse kontrolliminekriisireguleerimise ülesannete täitmiseks terrorismiohu korral.Õppus toimus Sisekaitseakadeemia ruumides. Stsenaarium nägiette, et terroristid võtavad pantvangi Sisekaitseakadeemiastoimuvast rahvusvahelisest konverentsist osavõtjad. Pantvangikriislahenes terroristide allaandmise ja relvitustamisega.Kokkuvõttes loeti õppus kordaläinuks: kõik püstitatud eesmärgidtäideti ja erinevate ametkondade vaheline koostöö toimissuhteliselt hästi. Erinevalt varasemast, pandi seekordsel õppuselsuurt rõhku just erinevate kriisireguleerimise gruppide (staap,läbirääkijad, erirühmad, demineerijad jne.) tegevuse hindamisele,et õppida puudustest ning tuvastada probleeme, mis võivadtekkida reaalses kriisiolukorras. Saadud kogemusi analüüsiti jaüldistati ning püütakse kasutada tulevikus tekkida võiva reaalsehädaolukorra puhul.Tähtsate isikute turvalisuse tagamine ehk nn. VIP-ide kaitseKuigi terrorioht Eestis on hetkel väike, ei saa seda siiski olematukslugeda. Potentsiaalseteks terroristide sihtmärkideks Eestis võivadolla eelkõige välisriikide (USA, Suurbritannia) saatkonnad võirahvusvaheliste organisatsioonide esindused, aga ka Eestis visiidilviibivad riiklikud külalised. Seetõttu suhtuvad Eesti julgeolekujapolitseiasutused varasemast veelgi hoolikamalt tähtsate isikuteturvalisuse tagamisse Eesti Vabariigi territooriumil. Enne igatvisiiti hinnatakse sellega kaasnevaid võimalikke ohte ningvõetakse kasutusele vastavad optimaalsed meetmed turvalisusetagamiseks. Samas tugevdati seoses 2003. aasta sündmustega- Eesti sõdurite saatmine Iraaki, eurohääletus, Rootsi välisministrimõrvamine - ka Eesti kõrgete riigiametnike (president, peaminister,Riigikogu esimees) julgestust.Plahvatuste ennetamine ja süüdlaste paljastamineLäbi aegade on terroristide enimlevinud vahendiks omaeesmärkide saavutamiseks olnud lõhkeaine kasutamine japlahvatuste korraldamine. Sellest tulenevalt on ka kaitsepolitseiüheks terrorismivastase võitluse prioriteediks juba aastaid olnudpommiplahvatuste ennetamine ning juba toimunud plahvatustekohtueelne uurimine, aga samuti lõhkematerjali ning -seadeldisiebaseaduslikult valmistavate ja käitlevate isikute tuvastamine