Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli ... - Terviseamet

Perifeerse veenikanüüli paigaldamineTegevusPatsiendi ettevalmistamine1) Tutvusta ennast patsiendile.Identifitseeri patsient, küsides tema ees- japerekonnanime.2) Selgita protseduuri vajadust ja selletehnilist teostust.3) Saavuta patsiendi nõusolek,dokumenteeri patsiendi teavitamise janõusoleku lehele.NB! Kui patsient ei ole võimeline andmaoma nõusolekut (patsiendi tervisseisundistlähtuvalt), siis paigalda kanüül arstikorraldusel. Kirjelda nõustumise mittesaamise põhjus haigusloos patsiendiseisundilehele.4) Vali palpeerides veenipunktsiooniksõige koht.Hoidu kohtadest, kus naha terviklikkus onhäiritud või infitseerunud aladel olevatestveenidestKäe veene eelista jalaveenidele.Punkteerimiseks vali käsi, mida patsientvähem kasutabAlusta labakäest (I piirkond), liikudes ülespoole (II piirkond).Väldi esmaselt küünarliigese piirkonnaveenide punkteerimist (III pk).Vaata: Lisa 2.5) Halvasti punkteeritavate veenide korralproovi järgmisi võtteid:a) aseta patsiendi käsi tema südametasapinnast allapoole,b) palu patsiendil käsi kergelt rusikassesuruda, patsuta kergelt nahka punkteeritavaveeni piirkonnas,c) soojenda punkteeritavat piirkonda(sooja vee all või soojendatud geelipadjaga10-15 min).6) Raseeri vajadusel punkteerimisekoht,rohke karvkate tõttu.7) Eemalda patsiendi käelt punkteerimisttakistavad esemed (käevõru, -kett,-kell jt)PõhjendusAitab patsiendil kohaneda protseduurigaOluline patsiendi usalduse saavutamiseks,tööõhkkonna loomiseks.Patsiendilt nime küsimine välistab eksimise.Teadmiste olemasolu protseduurist rahustabja motiveerib patsienti koostööle!Võlaõigusseaduse§766 Patsiendi teavitamine ja temanõusoleku saamine§769 Dokumenteerimise kohustusVäldib patsiendi korduvat punkteerimist.Vähendab tüsistuste riskitegureid.Käeseljal ja käevarre veenid sobivadlühiajaliseks ravimite ja vedelikemanustamiseksPunkteerimiskohaks ei tohiks olla liigesekoht, mida võiks kasutada vereproovidevõtmiseksKäe allapoole asetamine südame tasemestsoodustab veenide täitumist verega.Käe lihaste pingutamine tugevdab verevooluveenidesse ja veen tuleb paremini esile.Soojendamine laiendab veresooni jasoodustab veenide verega täitumist.Rohke karvkate takistab laitmatut nahapuhastamist ja kanüüliplaastri kinnitamist.Veenikanüüli takistusteta paigaldamiseks jainfektsioonikontrolli juhendite järgmiseksVersioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele4

Tegevus8) Kasuta vajadusel lokaalsettuimestuskreemi EMLA.Kreem määri punkteerimise piirkonnale pikiveenikulgu umbes ½ tuubi (2g) minimaalselt1 tund enne naha desinfitseerimist ja katapiirkond läbipaistva kileplaastriga.NB! Protseduuri teostamise aeg pikeneb!NB! Veeni punkteerimine võib ollaraskendatud!Protseduuri ettevalmistusVahendite valmispanekPõhjendusPunkteerimiskoha tuimestamiseks.Leevendab nõela torkest põhjustatud valu.Väheneb hirmu valu ees ja tagab patsiendigaparema koostöö.Tagab toimeajal kreemi olemasolu.1 tunni möödudes saavutatakse tuimestus.Manustamisepiirkonda võib tekkida nahakahvatus või punetus, kerge turse,põletustunne ja sügelus. Reaktsioonidmööduvad ravita.Protseduuri edukaks teostamiseks jaaja säästlikuks kasutamiseks1) Desinfitseeri käed (vajadusel pese Kanüülinakkuse ennetamiseks.eelnevalt käed).Käte hügieeni reeglid2) Desinfitseeritud kandik. Vahendite komplekteerimiseks.3) Žgutt. Takistab verevoolu ja toob veresooned esile4) Naha desinfitseerimisvahend . Naha antiseptiliseks töötlemiseks,kanüülinakkuse profülaktikaks.5) Ühekordsed tehaspuhtad kindad. Kaitsevad protseduuri teostajat vere teellevivate nakkushaiguste eest jakanüülinakkuse ennetamiseks.6) Mitte steriilsed tutikud. Naha puhastamiseks.7) Paar sobiva suurusega veenikanüüli.Sõltub kasutuse eesmärgist, planeeritavainfusiooni kestvusest, ning kui esimesekorraga kanüüli paigaldamine ei õnnestu.Vaata: Lisa 1.8) Steriilne kork või mandrään. Kanüüliotsa sulgemiseks ja verejooksuvältimiseks veenikanüülist.Steriilne kork - kanüüli lühiajalisekssulgemiseks.Mandrään - pikaajaliseks (24 h) kanüülikanali sulgemiseks infusiooni katkestusel:Hoiab ära trombide tekke.Lock ots tagab hea fikseerimise ja kindlapüsimise. Värvikood vastab kanüülivärvikoodile.9) 2 süstalt (5 – 10 ml):üks steriilses pakendisteine täidetud Sol. NaCl 0, 9%.Kanüüli veenis oleku kontrollimiseks.Kanüülivalendiku loputamiseks.10) Steriilne kanüüli plaaster. Aitab vältida kanüüli nihkumisest tingitudveeniseina vigastusi.Läbipaistev plaaster võimaldab pareminijälgida sisestamiskoha naha seisundit.Läbipaistmatu marliplaaster imabpunktsioonikohast eritise sidemesse, misvähendab mikroobide kasvu võimalust.11) Meditsiiniline marker Plaastrile kanüüli paigaldamise kuupäeva jakellaaja märkimiseks12) Side või võrkside. Kehavälise kanüüliosa kaitseks.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele5

Tegevus13) Kontrolli pakendite terviklikust jasäilivusaega!14) Prügikott ja konteiner teravate-, torkavatejäätmete jaoks.Tehniline teostaminePõhjendusVahendite steriilsus oluline kanüülinakkuseprofülaktikaks.Jäätmete reeglipäraseks käitlemiseks.Enesevigastamise vältimiseks.Perifeerse veenikanüüli reeglitepäranepaigaldamine1) Taga patsiendile võimalikult mugav asend Mugav asend võimaldab patsiendil pareminija punkteeritavale käele sobiv asend taluda protseduuri2) Aseta protseduuri teostamise vahendid Protseduuri korrektseks teostamiseks,käepäraselt (väldi võimalusel nende järgides infektsioonikontrolli reegleid.asetamist patsiendi voodile!)Aja säästmiseks.3) Desinfitseeri oma käed. Kanüülinakkuse ennetamiseks.4) Puhasta tutikutega punktsioonikoht ja Puhastamine, mida alustatakse nõelaümbritsev nahk antiseptilise vahendiga, sisenemiskohalt ja liigutakse väljapoole, viibringikujuliste liigutustega, suunaga keskelt kanüüli sisestamisekohalt ära mikroobid.väljapoole (2 x korda).NB! Oota ära toimeaeg, lase kuivada!Antiseptiline vahendi kuivamine väldibNB! Ära palpeeri kanüüli sisestamiskohta mikroobide sattumist kudedesse kanüülipeale antiseptilise vahendiga töötlemist! sisestamisel.5) Pane kätte tehaspuhtad kindad. Kanüülinakkuse ennetamiseks.Kaitseb protseduuri teostajat vereteel6) Aseta žgutt 5 – 6 cm punkteerimise kohastkõrgemale.Jälgi, et žguti ots oleks eemalpunkteerimiskohast.levivate nakkuste eest.Takistab verevoolu ja toob veresoone esile.Žguti ots võib põhjustada puhastatud nahasaastamist mikroobidega.7) Palu patsiendil käsi rusukasse suruda. Käelihaste pingutamine suurendab verevooluveenidesse.8) Ava kanüüli pakend, keera kanüüli tiivad Punktsiooniks valmistumine.allapoole.9) Eemalda kanüülilt otsik, säilitades kanüüli Punktsiooniks valmistumine.steriilsus!10) Kontrolli visuaalselt kanüüli korrasolekut! Punktsiooniks valmistumine.11) Kontrolli, et kanüüli ava on üleval pool. Punktsiooniks valmistumine.12) Pinguta patsiendi nahka mõned cm (alt- võiülevalt poolt) planeeritavast kanüülitorkekohast.Vaata: Lisa 313) Sisesta kanüül mõne mm võrra otse veeni30 – 40 º nurga all, järgides veeni suundaja sügavust. Oota, kui veri jõuabindikatsioonikambrisse kanüülisNB! Nõela sisenemine on tunnetav!14) Seejärel sisesta enamus osa (kuni kanüülikeskkoht on veenipunktsiooni kohal)kanüülist, vähendades kanüülimise nurka(20º-ni).Jälgi, et sisestamata kanüüli osa ei puutukskokku naha pinnaga!Surve veenile ja ümbritsevatele kudedeleaitab vältida nõela sisestamisel veeni paigaltliikumist.Kanüülinõel on soones, kui veri ilmubindikatsioonireservuaariKanüüli otstarbekaks sisestamiseks veeni.Säilitamaks kanüüli steriilsust.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele6

Tegevus15) Palu patsienti käsi rusikast lahti lasta.Vabasta žgutt.PõhjendusKäelihaste lõdvestamiseks, et verevoolveenidesse väheneks.Žgutt põhjustab kõrgenenud venoosse rõhu,mis võib põhjustada automaatse veretagasivoolu.Tegevus24) Eemalda nõel kanüülist, surudessamaaegselt veenis olevale kanüüli otsale.Ära lükka nõela tagasi!Pane kasutatud nõel koheselt konteinerisse.25) Pinguta nahka ühe käega ja teise käegalükka kanüül lõpuni veeni.26) Sulge kanüüli ots steriilse korgiga võimandrääniga.Loputa vajadusel kanüüli süstekoha kauduSol.NaCl 0,9 % (5 – 10 ml) lahusega:a) kui ei kasuta kohe kanüüli ravimite võiinfusioonlahuste manustamiseks;b) kanüüli veenis oleku kontrollimiseks.27) Fikseeri kanüül spetsiaalse steriilseplaastriga28) Märgi kanüüli plaastrile kanüülisisestamise kuupäev ja kellaaegmeditsiinilise markeriga.29) Kata kanüüli kehaväline osa puhta tutikugaja sidemega või võrksidemega.PõhjendusPeatab verevoolu kanüülist.Tagasilükatud nõel võib kanüüli või veenikahjustada.Väldib protseduuri teostaja, kui ka patsienditorkevigastust.Naha pingutamine kergendab kanüülilõplikku sisestamist veeni.Sulgeb verejooksu kanüülist ja tagabkanüüliläbitavuse.Veenipõletiku profülaktika.Väldib kanüüli ummistumist (toppumistverehüübega)Kanüül ei ole veenis kui punkteerimisepiirkonnas tekib valu ja turse.Taga kanüüli paigalpüsimist.Plaaster väldib kanüüli nihkumist edasitagasiläbi naha pinna.Hõlbustab igapäevast kontrollimist.Kaitseb kanüüli kehavälist osa mehhaanilistevigastuse eest, tagab turva – jamugavustunde patsiendile.Esteetiline moment!30) Viska kasutatud materjal jäätmekotti. LTKH jäätmete käitlemise juhend.31) Eemalda kindad, viska bioloogiliste Hospitaalinfektsiooni vältimiseks.jäätmete kotti ja desinfitseeri käed.Perifeerse veenikanüüli paigaldamiseks kuluv aeg sõltub peaasjalikult:• patsiendi koostöövalmidusest (psüühiline seisund);• patsiendi tervislikust seisundist (veenide seisukord);• õe vilumusest.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele7

NB! Kanüülinakkuse vältimine ravimite ja infusioonlahuste manustamisel perifeersesseveenikanüüli• Kontrolli alati instrumentide (süstal, tilkinfusioonisüsteem, ühendusliinid jne), lahuste jaravimite kõlblikkusaega ja steriilsust.• Enne kanüüli korgi eemaldamist desinfitseeri süstekoha kork, oota ära toimeaeg.• Taga ühenduskohtade steriilsus kanüüli süstekohtade ühendamisel tilkinfusiooni süsteemi(ühendusliinide, kraanidega) või süstlaga.• Tilkinfusiooni lõppedes desinfitseeri ühenduslüli, lase antiseptikul kuivada, seejärel eemaldaühenduslüli ja sulge kanüüli ravimite manustamiskoht steriilse korgi või mandrääniga.Perifeerse veenikanüüli eemaldamineTegevusPõhjendusProtseduuriks ettevalmistamineVahendite valmispanekProtseduuri edukaks teostamiseks jaaja säästmiseks1) Desinfitseeri käed (vajadusel pese eelnevalt Hospitaalinfektsiooni vältimiseks.käed).2) Desinfitseeritud kandik. Vahendite komplekteerimiseks.3) Steriilsed tutikud või steriilne plaaster Punktsioonikoha sulgemiseks/katmiseks.4) Naha desinfitseerimisvahend. Naha antiseptiliseks töötlemisekskanüülinakkuse profülaktikas.5) Ühekordsed tehaspuhtad kindad. Kaitsevad protseduuri teostajat vereteellevivate nakkushaiguste eest jakanüülinakkuse ennetamiseks.6) Side või ribaplaaster. Tutikute kinnitamiseks ja verejooksupeatamiseks punkteerimiskohas.7) Erinevate jäätmete konteineridLTKH jäätmete käitlemise juhend.(bioloogilised ja olmejäätmed).Tehniline teostamine1) Tutvusta ennast patsiendile.Identifitseeri patsient, küsides tema nime.2) Selgita kanüüli eemaldamise vajadust jaselle tehnilist teostust.3) Desinfitseeri oma käed.Pane tehaspuhtad kindad kätte.4) Ava kanüüli plaaster, teise käega hoideskanüüli paigal.Plaastri kergemaks eemaldamiseks niisutaplaastrit desinfitseerimisvahendiga.5) Desinfitseeri kanüüli sisestus koht.NB! Oota ära toimeaeg!Perifeerse veenikanüüli reeglitepäraneeemaldamineLoob koostöö õhkkonna.Välistab eksimise võimaluse.Teadmiste olemasolu protseduuristrahustab ja motiveerib patsienti koostööle!Kanüülinakkuse ennetamiseks.Kaitseb protseduuri teostajat vereteellevivate nakkushaiguste eest.Kanüüli valutu, ohutuks eemaldamiseks.Kanüülinakkuse ennetamiseks.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele8

6) Suru kanüüli sisestuskohale steriilne tutikvõi steriilne plaaster ja tõmba kanüülveresoone suunas välja.Kontrolli eemaldatud kanüüli terviklikkustNB! Hoia õiget survet tutikuga ~ 1-2 minutit.7) Aseta eemaldatud kanüül bioloogilistejäätmete konteinerisse.8) Fikseeri tutik sidemega või ribaplaastrigakerge survega kanüüli eemalduskohal.NB! Hüübivushäiretega patsientidega.9) Selgita patsiendile millal võib rõhksidemeeemaldada (20-30min).NB! Eemalda rõhkside, kui patsient ei saa sedaise teha!Väldib verejooksu ja verevalumi tekkimistkanüüli eemaldus kohas.Tüsistuste õigeaegne avastamine.Õigeks jäätmekäitluseks.Väldib verejooksu ja verevalumi tekkimistkanüüli eemalduskohas.Suurenenud oht verejooksuleVäldib verejooksu ja verevalumi tekkimistkanüüli eemalduskohas.Väldib patsiendil pikaajalisestrõhksidemest tekitatud ebamugavustunnet.10) Viska kasutatud jäätmed konteinerisse. LTKH jäätmete käitlemise juhend.Tegevus11) Eemalda kindad, viska bioloogiliste jäätmetekotti ja desinfitseeri käed.12) Dokumenteeri kanüüli eemaldamisekuupäev ja põhjus.Veenikanüüli vahetaminePõhjendusHospitaalinfektsiooni vältimiseks.Järjepidev dokumenteerimine on õekohustuseks, tagab õe turvalisuse.• Lühikeste perifeersete veenikanüülide korral kasvab tromboflebiidi ja bakteriaalsekolonisatsiooni sagedus oluliselt 72 tunniga, seetõttu tuleks neid nakatumisriskivähendamiseks vahetada 48 – 72 tunniste vaheaegadega. Uuele kanüülile uus veen või samaveen südamele lähemal ning küllalt kaugel (vähemalt kanüüli pikkuse jagu) eelmisest kohast,et veeni sisepind ei oleks eelnevalt kahjustatud.• Kiirabi poolt paigaldatud kanüül vahetada esimesel võimalusel 24 tunni jooksul,(erakorralises situatsioonis kanüüli paigaldamisel võimalike aseptika reeglite eksimustetõttu).• Kui patsiendil tekivad veenipõletiku tunnused kanüüli sisenemiskohal, tuleb kanüülviivitamatult eemaldada.• Kui patsiendi veresooned on haprad ja punktsioonikohta raske leida, võib olla otstarbekaskasutada kanüüli nii kaua kui see töötab ja infektsiooni tunnuseid ei ole, tuleb kindlastimärkuste lahtrisse märkida põhjus ja kanüüli seisukord.Kanüüli plaastri vahetamine• Desinfitseeri oma käed enne plaastri vahetamist.• Eemalda plaaster, puhasta ja desinfitseeri plaastri piirkonna alune nahk• Kontrolli nii kanüüli sisenemiskohta kui ka veresoont põletikuliste tunnuste suhtes.• Väldi kanüüli sisenemiskoha saastumist plaastri vahetamise käigus.• Paigalda uus plaaster ning märgi sellele uuesti kanüüli paigaldamise kuupäev ja kellaaeg.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele9

DokumenteerimineMärgi patsiendiloo jälgimislehele• Veenikanüüli paigaldamise kuupäev ja kellaaeg.• Veenikanüüli paigaldamise koht ja piirkond (vt LISA 1).• Veenikanüüli liik ja suurus (vt LISA 2).• Teostaja (õe registrikood – pitsat) nimi ja allkiri.Hinda ja dokumenteeri iga valvekorra lõpus (vajadusel valvekorra ajal) punktsioonipiirkonnaseisund ja kanüüli eemaldamise põhjus patsiendiloo jälgimislehel:• Ok (hinnangu lahtrisse) – kontrollitud ja korras (kanüül töökorras, plaaster puhas, piirkondvaluvaba ja põletikuliste tunnusteta).• Ex (hinnangu lahtrisse) – kanüül eemaldatud.• Probl (märkuste lahtrisse) – vähem kui 72 tundi kanüüli paigaldamisest möödunud; kanüülummistunud, niverdunud jne, valulikkus, põletikulised tunnused: kanüüli paigaldamise kohaümbritseva naha punetus (erüteem) ulatus, turse, temperatuuri muutus, i/v ravi lõpetatud,patsient eemaldas ise kanüüli jne.• Pv (märkuste lahtrisse) – kanüüliplaastri vahetus – märgi põhjus: määrdunud, lahti tulnud,naha muutused jne.Patsiendiloo jälgimislehelKuupäev/kellaegaAsukoht/piirkondKanüülisuurusHinnang(Ok või Ex)Märkused/probleemid(Probl või Pv)Õe allkiri• Kirjelda põletiku tunnuseid haigusloos patsiendi seisundi hinnangulehel.• Kirjelda probleemi lahendamiseks või leevendamiseks kasutusele võetud meetmeid jamuutusi patsiendi seisundi hinnangulehel.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele10

TüsistusedKanüülinakkus – infektsioon, mis saab alguse kontamineerunud kanüüli või sellesisenemiskoha kaudu. Personali käed ja patsiendi naha mikrofloora on põhilistekskanüülinakkuste allikateks.Põletik – võib tekkida veresoone mehaanilisest või keemilisest ärritusest ning veenisisesestmikroobi kontaminatsioonist.Põletiku lokaalsed tunnused:- valu, puutetundlikkus;- punetus;- turse, vedeliku eritumine punktsioonikohast;- veresoone kõvastumine;- paikselt tursunud naha temperatuuri tõus.Flebiit – kõige tavalisem tüsistus, mis on pigem keemilis – mehaaniline (veresoones kehavõõrasese, millele organism reageerib) kui nakkuslik.Tromboflebiit – pindmiste veenide põletik ja nende ummistumine verehüüvetega.Veresoone mulgustamine – süstitav ravim või infusioonilahus pääseb nahaalustesse kudedesse,millega kaasneb kudede tursumine. Ennetamine: Kahtluse korral kontrolli enne ravimitemanustamist kanüüli paiknemist veenis Sol NaCl 0,9% lahuse süstimisega.Verejooks ja verevalum – kanüülinõel on läbistanud veeni (või arteri) seina ja veri voolabsoone ümbruse kudedesse, punktsiooni kohale tekib verevalum. Võib tekkida ka kanüülieemaldamisel. Ennetustegevus: kanüüli eemaldamisel aseta rõhkside (20 - 30 min). Radiaal- võiküünarluuarteri punktsiooni korral rõhkside ( 1 - 2 tunniks), vajadusel liivapadi, külmakott.NB! Hüübivushäiretega patsientidel suurenenud oht verejooksuleTrombemboolia – hüübed kanüülil või veeni seinas võivad irduda ja liikuda koos verevoolugasüdame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Ennetamine: sobivalt väike kanüülvõimaldab korralikku möödavoolu, mis vähendab hüüvete teket. Kui veenis on tekkinud tromb,ei tohi kanüüli loputada, sest see võib viia trombi vereringesse.Õhkemboolia – tekib kui õhumull pääseb veresoonde ja sealt edasi vereringesse torkekohast,ravimite manustamisel süstlaga või infusioonvedelikega.Ennetamine: veenikanüüli süstekohad peavad olema ravimite manustamisel ühenduslülide jakraanidega tihedalt ja kindlalt ühendatud.NB!Protseduuri teostaja nahkaläbiva vigastuse korral või vere sattumisel limaskestadele või silmatuleb tegutseda vastavalt LTKH Hospitaalinfektsiooni kontrolli juhendile (peatükk E):„Vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimine ning tööalase kokkupuutejuhtumijärgne profülaktika“.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele11

Vastutaja• ÕdeKontrollijad• Osakonna vanemõde.• Nakkustõrjeõde.Tegevusjuhendi koostamise töörühm° Maris Viisimaa° Maie Mölder° Oksana Alfirovitš° Anžela Gontšar° Riina Rannaääre° Tiina Narut° Aljona MališKooskõlastasid° Infektsioonikontroll Aime Roden ja Pille Märtin° Õendusjuht Ulla RaidKoostamise aeg° Jaanuar – märts 2007Korrigeerimine° Veebruar 2008Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele13

Kasutatud kirjandusTaylor,C; Lillis,C; LeMone,P. Fundamentals of nursing. The Art and Science of Nursing Care.2005, Lippincott Williams & WilkinsMace, S.E.; Ducharme,J.; Murphy, M.F. Pain Management & Sedation: Emergency DepartmentManagement. 2006, Mc Craw Hill MedicalPeripheral venous cannulation – From Canfydhttp://www.ganfyd.org/index.php?title=Peripheral_venous_cannulationMbamalu D., Banerjee A. Methods of obtaining peripheral venous access in difficult sitations.1999. http://pmj.bmj.com/cgi/content/full/75/886/459Royal United Hospital Bath NHS Trust. Peripheral venous cannulation re. 2006http://www.ruh.nhs.uk/documents/trustpolicies/blue_clinicaltrustwidepolicies/Blue%20754%202006%20Peripheral%20Venous%20Cannulation.docInfektioiden torjunta sairaalassa /Toimetaja Hellsten, S. 2005 HelsingiHaiglanakkustõrje standardid. /Koostaja EVS 2000Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele14

LISA 1Punkteeritavad veenid ja piirkonna jaotus/märgistus• vasak käsi – V.K.• parem käsi – P.K.• labakäsi + randme piirkond – I pk• küünarvarre piirkond – II pk• küünarliigese piirkond – III pkVersioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele15

Perifeersed veenikanüülid ja nende kasutamise näidustusedLISA 2Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele16

TüsistusedLISA 4Hematoom ehk verevalum on põhjustatud veeniseina läbimisest kanüüli nõelagaVeeni läbistamine võib põhjustada ravimite sattumistümbritsevatesse kudedesse.Hüübed kanüülil või veeni seinas võivad irduda jaliikuda koos verega kopsuvereringessePõletiku lokaalsed tunnused:- valu, puutetundlikkus;- punetus;- turse, vedeliku eritumine punktsioonikohast;- veresoone kõvastumine;- paikselt tursunud naha temperatuuri tõus.Flebiit – kõige tavalisem tüsistus.Versioon 1 - Täiskasvanud patsiendile perifeerse veenikanüüli paigaldamise, hooldamise ja dokumenteerimise tegevusjuhendõendustöötajatele18