who_benefits_est_08 - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

executive summarysix who benefits from gm crops?environmental, social andeconomic impactsThe biotech industry claims that GM crops in the US haveprovided “significant yield increases, significant savings forgrowers, and significant reductions in pesticide use”. But as thecase studies in this report show, a significant number of studies byindependent scientists demonstrate that yields from GM varietiesare lower than, or at best equivalent to, yields from conventionalcrops, contradicting the biotech industry’s claims to the contrary.Reduced yields are found with Roundup Ready soy in particular.Furthermore, independent studies have demonstrated not onlythat pesticide reduction claims are unfounded, but that GM soyhas dramatically increased pesticide use, particularly since 1999.This increase in pesticide applications will be exacerbated by thewidespread adoption of Roundup Ready crops around the world.By 2005, six different weeds had reportedly become resistant toRoundup in many countries, not to mention a long and growinglist of weeds that have developed a degree of tolerance sufficientto require applications of other, often more toxic, herbicides. Thedecreasing efficacy of Roundup is largely due to the overuse ofthis single herbicide as the key method for managing weeds onmillions of hectares. This underscores the fallacy of the ‘one sizefits all’ approach so prevalent in modern-day farming.Nr. 112large holdings and the disappearance of smaller farms. During the1990s, the number of farms in the Pampas declined from 170,000to 116,000, while their average size doubled. 14 million hectaresare calculated to be in debt to banks and big companies.In 2005, Brazil suffered a drought that caused a 72% reductionin soybean yields in Rio Grande do Sul, where Roundup Readyhad been widely adopted. The president of the Rio Grande doSul seed association explained that crop losses were 25% higherfor GM soy than for conventional soy, and the governor of MattoGrosso – which produces 25% of the national soybean crop –announced that the state would not plant GM crops the next year.In the current context, recent reports from Brazil confirm that GMsoybean uptake in the country for the 2006 harvest season hasbeen much lower than the 50% uptake forecasted by optimisticindustry analysts.In Paraguay, soy cultivation expels thousands of small farmersfrom their land each year. Human rights violations and forcedevictions of peasant communities by soy landlords have beendocumented in recent years.kes saab kasuIn Argentina, the intensification of soy production has beenassociated with a decline in soil fertility and soil erosion. It hasbeen predicted that Argentinian soils will be infertile in 50 years ifcurrent rates of nutrient depletion and soy productionGMO-dest?continue.At the same time, soy has displaced other crops such as legumes,fruits, and cattle, which has serious consequences for the country’sfood sovereignty.The introduction of GM soy has also contributed to the accelerationof land concentration in Argentina, favoring the establishment ofpestitsiidikasutuse kasvjaanuar 2008Väetisekülvilennuk Põhja-Ameerikas pestitsiide põllule pritsimasInter nationalInter national© centro humboldtfoei | 1

International© era/foe nigeriawaterJaanuar 2008 | nr. 112friends of the earth Friends of the Earth International on maailma suurim rohujuure tasandikeskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis ühendab 70 erinevate riikide liikmesorganisatsiooni ningumbes 5000 kohalikku gruppi kõigil kontinentidel. Võrgustikul on üle maailma ligikaudu 1,5 miljonit liiget jatoetajat ning me tegeleme aktiivselt tänapäeva kõige aktuaalsemate sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.Me vaidlustame tänapäeval domineerivat majandusmudelit ning korporatiivse globaliseerumise tendentsining edendame jätkusuutlikke ja sotsiaalselt õiglasi lahendusi.friends of the earthrahvusvaheline sekretariaatP.O. Box 191991000 GD AmsterdamThe NetherlandsTel: 31 20 622 1369Faks: 31 20 639 2181E-mail: info@foei.orgWebsite: www.foei.orglinkme up!meie visioon Me püüdleme rahumeelse ja jätkusuutliku maailma suunas, mis põhineb loodusegakooskõlas elavatel ühiskondadel. Meie arvates peaks inimesed elama sidusas ja väärikas ühiskonnas, millesoleks tagatud inimeste võrdsus ja inimõigused.Selline ühiskond oleks ehitatud üles inimeste iseseisvusele ja osalemisele. Sellise ühiskonna alusekson sotsiaalne, sooline ja keskkonnaalane võrdõiguslikkus ning see ühiskond on vaba igasugustestdomineerimise ja ekspluateerimise vormidest, nagu neoliberalism, korporatiivne globaliseerumine,neokolonialism ja militarism.Me usume, et meie tegevus loob meie lastele parema tuleviku.meie missioon1. Üheskoos tagada keskkonnaalane ja sotsiaalne võrdsus, inimväärikus ning austus inimõiguste vastu ningkogukonna õigused jätkusuutlikule ühiskonnale.2. Pidurdada ja vähendada keskkonna degradeerumist ning loodusressursside ammendamist, hoolitseda maaökoloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse eest ning tagada jätkusuutlike elatusvahendite edendamine.3. Tagada põlisrahvaste, kohalike kogukondade, naiste, gruppide ja üksikisikute esindatus otsuste tegemises.4. Edendada jätkusuutlikkust ja võrdsust ühiskondade sees ja nende vahel läbi loominguliste lähenemiste jalahenduste.5. Töötada välja kampaaniaid, tõsta inimeste teadlikkust, mobiliseerida elanikkonda ja teha koostööd erinevateliikumistega, ühendades rohujuure tasandi riikliku ja globaalse perspektiiviga.6. Inspireerida üksteist ning liita, tugevdada ja täiendada üksteise võimekust, et liikuda ühiste muutuste pooleja teha koostööd.friends of the earth gruppe on Argentiinas, Austraalias, Austrias, Bangladeshis, Belgias/ Belgia Flandrias,Boliivias, Brasiilias, Bulgaarias, Kamerunis, Kanadas, Tšiilis, Kolumbias, Costa Ricas, Horvaatias, Curaçaol(Antillid), Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Taanis, El Salvadoris, Inglismaal/Walesis/Põhja-Iirimaal, Eestis, Soomes,Prantsusmaal, Gruusias, Saksamaal, Ghanas, Grenadal (Kariibid), Guatemalas, Haitil, Hondurases, Indoneesias,Iirimaal, Itaalias, Jaapanis, Koreas, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Makedoonias (endise Jugoslaavia osa),Malaisias, Malis, Mauritiusel, Nepalis, Hollandis, Uus-Meremaal, Nigeerias, Norras, Palestiinas, Paapua Uus-Guineas, Paraguais, Peruus, Filipiinidel, Poolas, Šotimaal, Sierra Leones, Slovakkias, Lõuna-Aafrika Vabariigis,Hispaanias, Sri Lankal, Svaasimaal, Togos, Tuneesias, Ukrainas, USA-s ja Uruguais.(FoEI liikmesrühmade kontakte saab FoEI sekretariaadist või vt. www.foei.org)Loe kõige olulisematest keskkonna- ja sotsiaalkampaaniatest maailmas ja võtaneist osa! Telli Friends of the Earth International „link” trükiste sariTellimuste hinnad [keskmiselt 4 inglisekeelset trükistaastas, sh postikulud]Eraisikud & VVOd USD 30Kolmanda maailma/kohaliku tasandi organisatsioonid USD 15Firmad USD 90Maksmisviisi täpsustamiseks palun võtke ühendust FoEI SekretariaadigaAvaldatud Amsterdamis, jaanuar 2008Esimene väljaanne ilmus 2008. a jaanuaris, Amsterdamis, avaldatud inglise keeles. Teine trükk, september2008, Budapest, avaldatud inglise, eesti ja hispaania keeles.põhiautorid Juan Lopez Villar & Bill Freese.abistajad ja toimetajad Nicky Stocks, Kirtana Chandrasekaran, Clare Oxborrow, Helen Holder,Bill Freese, Juan Lopez Villar.kujundus onehemisphere, contact@onehemisphere.setänu järgmistele organisatsioonidele: the Hivos/Oxfam Novib Biodiversity Fund, The Center for FoodSafety, Third World Network, Assessoria e Servicos a Projetos em Agricultura Alternativa (ASP-TA).tõlkinud Nastja Pertsjonoktoimetamise eest suur aitäh Tiina-Katrina KaberileISBN 978-963-9802-04-9Käesolev teine väljaanne, millega raport tõlgiti mitmesse euroopa keeltesse,anti välja projekti ”Feeding and Fuelling Europe” käigus Euroopa Liidu rahaliseltoel. Antud dokumendi sisu eest vastutab ainult Friends of the Earth Hungary jaFriends of the Earth International ja seda ei saa kuidagi käsitleda kui EuroopaLiidu seisukohti väljendavat.

neli puuvillakasvatus maailmas 231 puuvill Indias 231.1 ideaalsed ilmastikutingimused Indias tõid kaasa hea saagi 231.2 2007/08: toodangu kasv enamike Indiapõllumajanduskultuuride puhul. Kas suurem puuvillasaak Indias oli tingitud Bt puuvillast või ilmast? 231.3 kas põllumehed on võtnud Bt puuvilla kasutusse sellepärast, et ta on „parem“? 251.4 Kas Bt puuvill teeb India väikepõllumeeste elu paremaks? 251.4.1 Bt puuvilla ikaldumine Lõuna-Punjabis:pestitsiidikasutuse suurenemine 251.4.2 põllumeeste enesetappude arv Vidarbhas suureneb 262 Hiina 272.1 kas Bt puuvill on Hiinas saakide suurenemise põhjuseks? 272.2 kas Bt puuvill on väikepõllumeestele tulusam kuitavapuuvill? 283 Lõuna-Aafrika 283.1 GM puuvill ei ole lahendus Lõuna-Aafrika (LAV)väikepõllumeestele 283.2 Bt puuvilla saagikus – erinevad tulemused 294 Austraalia: puuvillatootmine 25 aasta madalaim 305 Pakistan: Bt puuvill „ei tööta“, pestitsiidide kasutus suureneb 316 puuvill Lõuna-Ameerikas: on vaja rohkem uurimusi Btpuuvilla mõjust saagile 31viis Euroopa: kinnine uks GM kultuuridele 331 sissejuhatus 332 GM toit ja taimed Euroopas: mittekonkurentsivõimelised japakuvad vähe töökohti 343 uute müütide loomine: EL-i GMO poliitika ja loomasööt 344 surve agrokütuste kasutamiseks EL-is 35kuus kokkuvõte 361 neli kultuuri, kaks omadust ja käputäis riike 362 pestitsiidide kasutamise suurenemine 363 maailma vaeste toitmine... kuid kas GM kultuuridsuurendavad saake? 374 GM kultuurid ei ole toonud keskkonna- või majanduskasuega sotsiaalset kasu 38kasutatud kirjandus 40arvud1 GMO-de tipptootjad: biotehnoloogia megariigid? GMO-de saakmaailmas versus GMO-de külvipindala 20062 maisi-, soja- ja puuvillasaakide suurenemine USA-s: 1930-20063 keskmine puuvillasaak versus GMO-de osakaal USA-s: 1996-20024 maisi-, soja- ja puuvillaseemne keskmine hind USA-s: 1975-20065 glüfosaadi kasutamise tõus Brasiilias: 2000-20056 sojasaak nelja soja tipptootja näitel: 1987-20067 puuvilla pindala, toodang ja saagid Hiinas 1978-20068 Hiina puuvillakasvatuse kaart9 Hiina ja Xinjiangi provintsi keskmised saagid 2001-200710 Hiina puuvillasaagid – 2005. a prognoos11 puuvillatoodang Lõuna-Aafrikas12 niisutatud ja kuivadel aladel kasvatatud puuvilla saagid 1997-200513 puuvilla külvipindalad Lõuna-Aafrikas, niisutusega puuvill ja kuivamaapuuvill, 1997-200614 puuvillatootmine Austraalias15 puuvilla saagid Argentiinas, Kolumbias ja Mehhikos 1986-200616 puuvilla kasvupindala: Argentiina, Kolumbia, Mehhiko 1986-200617 GM maisi külvipindala versus EL-i kogu maisisaaktabelid1 biotehnolooga „mega-riigid“: koristatud saak pindalapõhiselt(kogupindala) versus 2006. aastal külvatud GM kultuurid (riikidekaupa)2 GM kultuurid ja nende omadused maailmas3 12 GM kultuuri ootamas USA põllumajandusministeeriumi lubakommertskasvatuse alustamiseks (5. oktoober 2007 seisuga)4 herbitsiiditolerantsete GM taimede kasutuselevõtt versus USA-skasutatav glüfosaadikogus5 glüfosaadiresistentse umbrohu teke USA-s 1998-20076 enamkasutatavate herbitsiidide (va glüfosaat) kasutamine maisil jasojal USA-s: 2002-20067 maailma 10 suuremat seemnefirmat (aluseks on 2006 seemnemüügistsaadud tulu)8 suurimad sojatootjad ja -eksportijad maailmas 2006/079 soja pindala, saak ja tootmine Brasiilias 2001-200710 herbitsiidiresistentsed umbrohud Brasiilias11 edela-mussoonvihm ja suvetootmine12 põllumajanduslik tootmine Indias13 kokkuvõte India põllumajanduskultuuridest (pindala 2006-2008)14 enesetappude arv Vidarbha´s 200715 puuvilla külvipindala ja puuvilla kasvatavate väikepõllumeeste arvLõuna-Aafrikas16 Lõuna-Aafrika puuvilla kasvatuspindala, niisutatud ja kuivamaa puuvill1997-200617 puuvilla kasvupindala Austraalias 1997-200718 Kas Bt puuvilla kasutuselevõtt on suurendanud saake?2 | foei

üks sissejuhatussissejuhatusPõllumajandusliku biotehnoloogia pooldajad väidavad, et geneetiliseltmuundatud (GM) taimed teevad head nii tarbijale, põllumehele kuikeskkonnale ja on populaarsed terves maailmas. Kahjuks võtavadajakirjanikud neid väiteid sageli tõe pähe, uurimata kriitiliselt nendekattuvust faktidega. Nagu eelnevates „Kes saab kasu GMO-dest?“raportites püüame me siinkohal pakkuda üksikasjalikku ja faktidelpõhinevat hinnangut maailmas kasutatavate GM kultuuridevõimaliku kasulikkuse kohta ja seletada lahti tüüpilisi väärarusaamuGMO-de olemusest ja mõjudest. GMO-de (geneetiliselt muundatudorganismide) all peetakse antud kontekstis silmas GM põllukultuure.Selles 2008. aasta väljaandes pakume ülevaadet uutest tendentsidest jafaktidest, iseäranis keskendume GMO-de kasutuselevõtuga kaasnevalepestitsiidide (taimekaitsemürkide) kasutamise suurenemisele.1.1 GM kultuuride levik maailmas: neli kultuuri, kaksomadust ja peotäis riikeKuigi GMO-sid hakati maailmas toiduks ja söödaks kasvatama ülekümne aasta tagasi, on nad jätkuvalt mõne üksiku riigi pärusmaa,kus keskendutakse kõrgtehnoloogilisele ekspordile suunatudpõllumajandusele.Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- jaLõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiiliasja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GMkultuuridest; USA ja Argentiina kasvatavad kahekesi üle 70%kõigist GM taimedest.Pärast kahteteist aastat kommertstootmist kasvatatakse GMkultuure jätkuvalt vaid murdosal maailma põllumajandusmaast.ISAAA on omistanud 14-le riigile „biotehnoloogia mega-riigi“nimetuse (vt Tabel 1). Sellise tiitli pälvimine eeldab GM taimedekasvatamist vähemalt 50 000 hektaril. Kuigi liide „mega“vihjab otsekui sellele, et need riigid külvavad GM kultuureenamusele oma põllumajandusmaast, on 50 000-hektaripiirmäär nii madal, et GM taimede külvipinnad moodustavadenamikes „biotehnoloogia mega-riikides“ vähem kui 3% kogupõllumajandusmaast (vt. Tabel 1). Vaid neli riiki külvavad GMOsidrohkem kui 30%-l oma haritavast maast: USA, Argentiina,Paraguai ja Uruguai. Neist Paraguais ja Uruguais on haritavatmaad aga sedavõrd vähe, et isegi need kõrged protsendid eitähenda reaalsuses kuigi suurt GMO-de külvipinda.JOONIS 1GMO-de KASVATAJATE EDETABEL. BIOTEHNOLOOGIA MEGA-RIIGID? KOGU KORISTATUD SAAK RIIGISversus GMO-de KÜLVIPINDALA, 2006200180160(miljonid hektarid)1401201008060GM kultuuridkõik kultuurid40200USAArgentiinaBrasiiliaParaguaiKanadaIndiaHiinaLAVUruguaiAustraaliaMehhikoFilipiinidRumeeniaHispaaniaAllikas: Friends of the Earth International, 2007. Andmete allikateks on FAOSTAT, 2007 ja ISAAA 2006. a.Märkus 1: tabel võrdleb kogu koristatud saaki ISAAA poolt „biotehnoloogia mega-riikideks“ klassifitseeritud 14 riigis GMO-de hinnangulise külvipinnaga igaühes neist14 riigist. Niinimetatud „biotehnologoia mega-riikideks“ on USA, Argentiina, Brasiilia, Paraguai, Kanada, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV), Uruguai, Austraalia,Mehhiko, Filipiinid, Rumeenia ja Hispaania.Märkus 2: FAOSTATi andmed põhinevad järgmisel allikal: ProdSTAT, Crops, Subject: Area Harvested: Countires: USA, Argentina, Brasil, Paraguai, Canada, India, China,South Africa, Uruguay, Australia, Mexico, Philipinnes, Romania, Spain. Commodities: data on all crops includes the total harvested area in million ha of the following maincrops groups: cereals, fruits, fibres vegetal origin, oilcrops, nuts, spices, stimulants, pulses, roots and tubers, selected fodder crops, sugarcrops, tobacco and vegetables.Year: 2006 (last accessed 13 December 2007).foei | 3

üks sissejuhatusTABEL 1„BITOEHNOLOOGIA MEGARIIGID“*: KORISTATUD SAAK PINDALAPÕHISELT (KOGUPINDALA)versus 2006. a. KÜLVATUD GM KULTUURID RIIKIDE KAUPA (MILJONITES HEKTARITES)JRK.RIIKGM KULTUURIKÜLVIPINDKOGU KORISTATUD PINDALAKÕIKIDE KULTUURIDE KOHTA**GM KULTUURID1USA54.6118.6soja, mais, puuvill, raps***2Argentiina18.032.3soja, mais, puuvill3Brasiilia11.564.2soja, puuvill4Kanada6.127.09raps, mais, soja5India3.8199.7puuvill6Hiina3.5176.1puuvill7Paraguai2.04.5soja8LAV1.45.05mais, soja, puuvill9Uruguai0.40.95soja, mais10Filipiinid0.212.9mais11Austraalia0.221.1puuvill12Rumeenia0.17.04soja13Mehhiko0.116.8puuvill, soja14Hispaania0.112.5maisAllikas: FAOSTAT;2007**; ISAAA, 2006a.* 14 niinimetatud “biotehnoloogia mega-riiki”, mis kasvatavad 50 000 ha või rohkem biotehnoloogiliste võtetega aretatud kultuure** FAOSTATi andmed põhinevad järgmisel allikal: ProdSTAT, Crops, Subject: Area Harvested: Countries: USA, Argentina, Brasil, Paraguay, Canada, India, China, South Africa, Uruguay,Australia, Mexico, Philipinnes, Romania, Spain. Commodities: data on all crops includes the total harvested area in million ha of the following main crops groups: cereals, fruits, fibresvegetal origin, oilcrops, nuts, spices, stimulants, pulses, roots and tubers, selected fodder crops, sugarcrops, tobacco and vegetables. Year: 2006 (last accessed 13 December 2007).*** Vähesel määral (täpsed arvud ei ole teada) kasvatatakse ka GM kabatšokke ja papaiatViimase kümne aasta jooksul ei ole GM kultuurid ka omadusteltmitmekesisemateks muutunud. Nagu 90ndate keskel/lõpus,moodustavad ka praegu vaid neli kultuuri – soja, mais, puuvill jaraps – praktiliselt 100% biotehnoloogilisest põllumajandusest.Seda on olnud sunnitud tunnistama isegi ISAAA. Riisi, nisu, tomati,suhkrumaisi, kartuli ja popcorn-maisi muundatud versioone turultei leia, sest maailmaturul ei aktsepteerita toiduks kasutatavaid GMOsid(Center for Food Safety, August 2006). GM lutserni esialgne lubaUSA-s võeti föderaalkohtus 2006. a tagasi, kuna kohtunik leidis, etUSA Põllumajandusministeerium (USDA) ei olnud suutnud piisavalttõsiseltvõetavat keskkonnamõjude hinnangut teostada.Kõige üllatavam on aga ehk stagnatsioon GM põllukultuurideomadustes. Hoolimata kümne aasta jooksul välja käidudreklaamidest ja lubadustest, ei ole biotehnoloogia tööstus turuletoonud mitte ainsatki GM kultuuri, mis suurendaks saagikust, olekstoitvam, põua- või soolakindel. Ka haiguskindlaid GM taimi ei olepeaaegu kasutuses. Biotehnoloogiafirmad on praktikas saavutanudGM taimede puhul kommertsedu ainult kahe omadusegamängimisega – herbitsiiditolerantsus ja kahjuriresistentsus.Kumbki neist omadustest ei too kasu ei tarbijale ega keskkonnale.Praktikas iseloomustab 80% maailma põllumajanduses tänapäevalkasutatavaid GMO-sid vaid üks omadus – herbitsiiditolerantsus,mis (nagu me järgnevalt analüüsime) on seotud kunstliketaimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamise suurenemisega.TABEL 2GM KULTUURsojamaispuuvillrapsMUUNDAMISEGA LISANDUNUD OMADUSEDherbitsiiditolerantsus (HT)Bt kultuuridHT + Bt („kuhjatud geenidega“ kultuurid)KokkuAllikas: ISAAA, 2006aMAAILMAS KASVATATAVADGM KULTUURID JA NENDEOMADUSEDKÜLVIPIND (MILJON HA)58.625.213.44.810269.91913.1101OSAKAAL57%25%13%5%1006819131004 | foei

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuleAlguses kompenseeris kasvava glüfosaadi kasutamise RoundupReady kultuuridel teiste pestitsiidide kasutuse vähenemine.Kuid alates 1999. aastast hakkasid tekkima umbrohud, midaenam ei saanud kontrollida tavaliste glüfosaadidoosideganing põllumehed tõstsid glüfosaadikoguseid (vt. peatükk 2.2.).Seetõttu on Roundup Ready kultuuride ulatuslik kasutuselevõttning glüfosaadiresistentsete umbrohtude teke suurendanudkasutatava glüfosaadi koguseid ajavahemikus 1994-2005 rohkemkui 15 korda . Selline trend jätkub ka praegu. 2006. aastal (mis oliviimaseks aastaks, mille kohta olid vastavad andmed saadaval)kasvas glüfosaadi kasutus sojal hüppeliselt 28% võrra, 75,743miljonilt naelalt 2005. aastal 96,725 miljoni naelani 2006. aastal 5 .kultuuride külvamine (University of Delaware, 22. veebruar 2001).Kümme prominentset teadlast kinnitasid antud hinnangut 2004. a.„On hästi teada, et glüfosaadiresistentse kanada pujukakrapopulatsioonid on tekkinud Roundup Ready soja ja puuvillasüsteemides. Esmakordselt teatati resistentsuse tekkest2000. a Delaware´is, vaid 5. aastat peale Roundup Ready sojakasutuselevõtmist. Alates sellest esimesest raportist onglüfosaadiresistentset pujukakart tuvastatud 12 osariigis jaainuüksi Tennessee´s on ta levinud 0,6 miljonil hektaril.“ (Hartzleret al., 20. veebruar 2004)2.1 herbitsiidiresistentsed umbrohud ja pestitsiidikasutus.TABEL 5GLÜFOSAADIRESISTENTSE UMBROHUTEKE USA-s 1998-2007Nagu bakteritel areneb välja resistentsus antibiootikumide suhtes,mida kasutatakse liiga palju, tekib umbrohtudel samamoodiresistentsus kemikaalide suhtes, mille eesmärgiks on umbrohtuhävitada. Umbrohu resistentsus herbitsiididele hakkas USA-stekkima 1970ndatel ja on sellest ajast peale aina ulatuslikumaksmuutunud. 1970ndatest kuni tänase päevani on raporteeritud6 miljoni hektari 6 suurusel alal 200 000 erinevat umbrohtu, mison resistentsed ühele või mitmele herbitsiidile. Tõenäoliselt onprobleem oluliselt suurem, kuna antud arvud väljendavad vaiddokumenteeritud resistentsuse juhtumeid ja sinna ei kuulu needrohkearvulised raportid, milles väljendatakse kahtlustust umbrohuresistentsuse tekke kohta põllul. Esimene suurem laine algas1970ndate lõpus ja herbitsiidiresistentsete umbrohtude nimekirjajõudis 23 umbrohuliiki, mis olid resistentsed atrasiinile ja sarnastelefotosüsteemi II inhibiitori herbitsiidiklassi herbitsiididele. Needumbrohud levisid raportite kohaselt USA põllumajandusmaadelkuni 0,8 miljonile hektarile. Teine suurem laine algas 1980ndatel ningtuvastati 37 umbrohuliiki, mis olid resistentsed ALS (atsetolaktaadisüntaasi) inhibiitoritele – nende levikuks raporteeriti kuni 4 miljonithektarit. Kolmanda suure laine põhjuseks on glüfosaadiresistentsedumbrohud, millest kirjutame lähemalt järgmises alapeatükis.Oluline on mõista kahte umbrohu resistentsuse võtmetegurit.Esiteks, resistentsust defineeritakse kui umbrohu võimet jäädaeluvõimeliseks peale antud herbitsiidi tavadoosi rakendamist,mitte niivõrd absoluutset immuunsust. Suuremates kogustesherbitsiidi kasutamine siiski hävitab sageli resistentse umbrohu,vähemalt lühiajaliselt. Teine fakt tuleneb esimesest: umbrohuresistentsus mitte ainult ei tulene herbitsiidi laiaulatuslikustkasutamisest, vaid toob sageli endaga kaasa veelgi suuremasellesama herbitsiidi kasutamise.2.2 glüfosaadiresistentsed umbrohudMonsanto tõi glüfosaadi USA turule 1976. a (Monsanto,2007b) ja kakskümmend aastat ei olnud dokumenteeritudglüfosaadiresistentsete umbrohtude tekke juhtumeid. 1998. a oliantud kemikaalile tekkinud resistentsus vaid raiheinal Kalifornias.Ulatuslik herbitsiidiresistentsus tekkis umbrohtudel alles mõnedaastad peale seda, kui kasutusele võeti Monsanto Roundup Ready soja(1995), Roundup Ready puuvill ja raps (1997) ja Roundup Ready mais(1998) (Monsanto, 2007b). Teadlased, kes identifitseerisid esimesena2000. a glüfosaadiresistentse kanada pujukakra Delaware´is, arvasid,et resistentsuse tekke on põhjustanud pidev Roundup ReadyLIIKRebashein AmaranthuspalmeriRebashein AmaranthusrudisKolmehõlmaline ambroosiaAmbrosia trifidaPujuleheline ambroosiaAmbrosia artemisiifoliaPujukakarConyza bonariensisKanada pujukakarConyza canadensisItaalia raiheinLolium multiflorumRaiheinLolium rigidumAASTA – USA OSARIIK2005 - USA (Georgia)2006 - USA (Arkansas)2006 - USA (Tennessee)2005 - USA (Missouri), umbrohi, mis on resistentneglüfosaadile ja glüfosaadile ning ühele või kaheleteisele herbitsiidile2006 - USA (Illinois) umbrohi, mis on resistentneglüfosaadile ja veel ühele herbitsidiile2006 - USA (Kansas), 2006 - USA (Kansas)2004 - USA (Ohio)2005 - USA (Indiana)2006 - USA (Kansas)2004 - USA (Arkansas)2004 - USA (Missouri)2007 - USA (Kansas)2007 - USA (California)2001 - USA (Tennessee)2002 - USA (Indiana)2002 - USA (Maryland)2002 - USA (Missouri)2002 - USA (New Jersey)2002 - USA (Ohio)2003 - USA (Arkansas)2003 - USA (Mississippi)2003 - USA (North Carolina)2003 - USA (Ohio)2003 - USA (Pennsylvania)2005 - USA (California)2005 - USA (Illinois)2005 - USA (Kansas)2007 - USA (Michigan)2004 - USA (Oregon)1998 - USA (California)Allikas: Weedscience, 2007. Glycines resistant weeds by species and country.http://www.weedscience.org/Summary/UspeciesMOA.asp?lstMOAID=12&FmHRACGroup=Go5 Sojaubade kasvupindala suurenes 2005-2006 5%, mis seletab vaid väikest osa sellest kasvust .6 Põhineb Toiudohutuse Keskuse herbitsiidiresistentsete umbrohtude andmete analüüsil,andmete allikaks on www.weedscience.com (21. november 2007 seisuga)foei | 7

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuleDokumenteeritud glüfosaadiresistentsusega umbrohud onpraeguseks levinud hinnanguliselt 3251 alale, mis moodustavadkokku 0,96 miljonit hektarit 19 USA osariigis (Weed Science, 2007).Resistentsus on tekkinud USA-s kaheksal erineval umbrohuliigil:kahel rebasheina liigil, kahel ambroosia liigil, kahel pujukakra liigil jakahel raiheina liigil (Weed Science, 2007). Lisaks on veel viis umbrohuliiki muutunud glüfosaadiresistentseks mujal maailmas. Viimasekümne aasta jooksul maailmas tuvastatud 58-st glüfosaadiresistentseumbrohu juhtumist on 31 USA-s (Tabel 5). Kolmkümmend neistjuhtumitest dokumenteeriti USA-s 2001. ja 2007. aasta vahel.Kuna glüfosaadiresistentseid umbrohtusid saab siiski hävitadatavalisest suuremate herbitsiididoosidega, hakkasid põllumehedkasutama umbrohtudest lahtisaamiseks rohkem glüfosaati. USAPõllumajandusministeeriumi andmed kinnitavad neid tendentse.Ajavahemikus 1994-2006 tõusis glüfosaadi kasutamine sojaubadeaakri kohta rohkem kui 2,5 korda (0,52 naelast 1,33 naelani aakrikohta aastas). Glüfosaadi kasutus maisil kasvas vähe – 0,67 naelaltaakri kohta aastas 1994. aastal 0,71 naelale aakri kohta aastas2002. aastal. Kuid Roundup Ready maisi ulatusliku kasutuselevõtuperioodil (2002-2005) toimus hüppeline kasv 0,71 naelalt aakrikohta aastas 0,96 naelale aakri kohta aastas, mis võrdub 35%kasvuga kolme aasta jooksul (NASS, 2007). Need märgid näitavadselgelt, et umbrohi muutub glüfosaadile üha resistentsemaks.Põllumajandusteadlased löövad häirekella. Põhja-Carolinaumbrohuspetsialist Alan York on nimetanud glüfosaadiresistentsetumbrohtu „potentsiaalselt kõige suuremaks ohuks [puuvillale]peale puuvillakärsaka (Anthonomus grandis)“ – kahjuri, mispraktiliselt tegi lõpu puuvillakasvatusele USA-s kuni intensiivsemürgitamisprogrammi kasutuselevõtuga hävitati see mõnedesosariikides 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses (Minor,18. detsember 2006). York jõuab järeldusele, et „resistentsusei ole ainuomane just glüfosaadile“, kuid lisab: „mis aga teebglüfosaadiresistentsuse nii oluliseks, on meie sõltuvuse tase sellestherbitsiidist“ (Yancy, 3. juuni 2005). Umbrohuteadlased nendivad,et silmapiiril ei ole ühtegi uut herbitsiidi, mis oleks teistsuguse„toimemehhanismiga“. Seega, kui põllumehed kaotavadvõimaluse tõhusaks umbrohukontrolliks glüfosaadi abil, muutubsee USA põllumajandusele tõsiseks probleemiks (Robertson,R., 19. oktoober 2006). Austraalia agronoom Stephen Powles(Western Australian Herbicide Resistance Initiative) kinnitabsamuti glüfosaadiresistentsete umbrohtude ohtusid: „Glüfosaaton maailma põllumajandusele sama oluline kui penitsilliininimtervisele“ (Service, R.F, 25. mai 2007).Mitmed tegurid viitavad peaaegu kindlalt, etglüfosaadiresistentseid umbrohtusid tuleb tulevikus vaidjuurde. Nendeks teguriteks on: 1) uued umbrohuliigid, milleltekib resistsentsus; 2) rohkem glüfosaaditolerantsete kultuuridekasvatamist järjestikustes külvikordades (igal aastal); 3) uuedglüfosaaditolerantsed kultuurid ootavad lubasid, 4) uuedkultuurid, mis taluvad suuremaid glüfosaadikoguseid. Järgnevalton need tegurid põhjalikumalt lahti kirjutatud.Esiteks, on mitmeid umbrohuliike, mille puhul kahtlustatakseresistentsust glüfosaadile – nende hulgas on pärn-abuutilon(Abutilon theophrasti Medik.) (Owen, 1997), väärtakjas (Xanthiumstrumarium), valge hanemalts (Chenopodium album) (Roberson,R., 19. oktoober 2006), ja kassitapulised (Convolvulaceae)(UGA, 23. august 2004). Üheaastastel rohtudel, nagu kukeleib,vareshein, samuti hirsilised on ajaloos korduvalt omandanudresistentsuse mitmetele herbitsiididele (Robinson, E. 16. veebruar2005), mis teeb nendel liikidel glüfosinaadiresistentsuse tekkeüsna tõenäoliseks. Glüfosaadiresistentne aleppo sorgo muutubsuureks ohuallikaks Argentiina põllumajandusele (vt peatükk 3)ja tõenäoliselt muutub resistentseks ka USA-s.Teiseks, aina rohkem kerkib esile tendents kasvatada RoundupReady kultuure järjestikustes külvikordades, mis kiirendabresistentsuse teket umbrohtudel, kuna glüfosaati kasutatakseigal aastal. Iseäranis on see probleemiks muutunud populaarsekssaanud soja-maisi rotatsioonis. Veel 2006. aastal oli 89% USAsojaubadest Roundup Ready, maisist oli aga Roundup Readyvaid üks kolmandik. Kuid Roundup Ready maisi külvipinnad onkasvanud kiiresti viimastel aastatel – 3,2 miljonilt hektarilt 2002.aastal 13,2 hektarile 2006. aastal (Monsanto, 11. oktoober 2006) –see tähendab, et on toimunud rohkem kui neljakordne kasv vaidnelja aasta jooksul. Iowa Osariigi Ülikooli umbrohueksperdi MichaelOwen´i sõnul toob Roundup Ready maisi kiire kasutuselevõttkaasa „rohkem põllumajandusmaad, millel glüfosaadile järgnebglüfosaat“ populaarseks osutunud maisi-soja rotatsioonis (Owen,2005), mis suurendab oluliselt glüfosaadi survet umbrohule jakiirendab resistentsuse tekkimist.Kolmandaks, silmapiiril terendab uusi glüfosaadiresistentseidkultuure. Suhkrupeedikasvatajad plaanivad hakata kasvatamaRoundup Ready suhkrupeeti 2008. aastal (Pollack, 27. november2007). Roundup Ready lutsern ja valge kastehein ootavad USAPõllumajandusministeeriumi luba (Tabel 3). USDA põldkatseteandmed näitavad, et biotehnoloogia firmad katsetavad kapaljude teiste kultuuride glüfosaadiresistentsete versioonidega.Tervelt 62% läbi viidavatest herbitsiiditolerantsete kultuuridepõldkatsetest tehakse just glüfosaadiresistentsete taimedega(Information Systems for Biotechnology, 23. august 2007).Uute Roundup Ready kultuuride kasvatamine toob aga kaasaglüfosaatide suurema kasutamise miljonitel hektaritel, misomakorda kiirendab resistentsuse teket umbrohtudes.Lõpetuseks võib öelda, et biotehnoloogia firmad töötavad väljasuurema glüfosaaditolerantsusega kultuure, mis toob kaasa selle,et põllumehed kasutavad resistentsete umbrohtude hävitamiseksaina rohkem kemikaale. 2006. aastal tõi firma Monsanto turuleRoundup Ready Flex puuvilla – uue versiooni, mis talub suuremaidglüfosaadiannuseid kui esialgne Roundup Ready puuvill ja võimaldabpõllumeestel töödelda seda umbrohumürgiga kogu kasvuajajooksul, mitte piirduda taime varase kasvustaadiumiga (Bennett,D. 24. veebruar 2005). Turule tekivad ka teised firmad. Du Pont-Pioneer plaanib hakata turustama GAT sojaube, mis on tolerantsednii suuremale güfosaadikogusele, kui ka teisele herbitsiidiklassile, ALSinhibiitoritele. Firma on välja käinud idee „rikastada“ GAT sojaubadeglüfosaaditolerantsust veelgi, kombineerides ühte kultuuri kuni kolmerinevat glüfosaaditolerantsuse mehhanismi (Toiduohutuse Keskus,4. detsember 2007). Du Pont-Pioneer ootab ka USDA luba kaheleherbitsiidile tolerantsele maisisordile, mis – nagu GAT sojaoad – talubnii glüfosaati kui imidazolionone´i – ALS inhibiitorite herbitsiidiklassi.Nii irooniline kui see ka pole, jäävad kõige levinumadherbitsiidiresistentsed umbrohud USA-s ellu just nende kaheherbitsiidiklassi herbitsiididega (ALS inhibiitorid (#1) ja glüfosaadid (#2))tavadoosidega töötlemisel. Järjest suurenevaks probleemiks Ameerikapõllumajanduses on mitmele herbitsiidile resistentsed umbrohud.Tänaseks päevaks on sellised „ristresistentsete“ umbrohtude esinemistdokumenteeritud umbes 1500 alal, mis moodustavad kokku 0,18 | foei

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohulemiljonit hektarit ja hõlmavad umbrohtusid, mis on resistentsedglüfosaadile ja ühele või kahele muule herbitsiidile 7 .Uute GM kultuuridega kaasnev pidev glüfosaadi kasutusesuurenemine ei ole ilmselgelt kuigi jätkusuutlik. Epideemiamõõtmeid omandav umbrohtude resistentsus glüfosaadilemuudab selle umbrohumürgi õige pea mitteefektiivseks. Monsantovalmistub juba ette Roundup Ready tehnoloogia hinguseleminekuks.Hiljutises ajakirja Science numbris teatas firma, et töötab välja uutpõllumajanduskultuuride põlvkonda, mis on resistentne herbitsiidileDikamba (Behrens et al, 25. mai 2007). Dikamba kuulub samassefenoksü-herbitsiidide klassi, nagu 2,4-D, Vietnami sõjas kasutatudAgent Orange nimelise defoliandi komponent, ning on teada, etsellel on genotoksilised ja tsütotoksilised mõjud (Gonzales et al,2007). Segudes teiste herbitsiididega on seda seostatud ka tiinusekatkemisega hiirtel juba väga madalatel doosidel (PAN, 2002).2.3 GM kultuurid suurendavad teiste levinud herbitsiididekasutamistKui biotehnoloogiatööstuse kaitsekõnelejad on sunnitudtunnistama, et herbitsiidiresistentsed kultuurid suurendavad üldistpestitsiidikasutust, käivad nad ruttu välja teise tüüpväite: glüfosaadiaina suurem kasutamine on ära hoidnud teiste, toksilisemateherbitsiidide kasutamise, seega on HT taimed olnud keskkonnalesiiski kasulikud. Tõsi, see oli nii –Roundup Ready kultuuride esimestekasutusaastate jooksul. Kuid vaadates hilisemaid herbitsiididekasutamise tendentse, ei pea see väide enam paika.Aina enam soovitatakse põllumeestele võideldaglüfosaadiresistentsete umbrohtudega teiste kemikaalide abil, sagelikombineerituna suuremate glüfosaadikogustega. Juba 2002. aastalsoovitasid Ohio Ülikooli põllumajandusnõustajad kasutada 2,4-D,metribuzini ja paraquati segu tärkamiseelse seguna kanada pujukakrakontrollimiseks Roundup Ready soja põldudel (Loux and Stachler,2002). 2005. a septembris sundisid raportid glüfosaadiresistentsestrebasheinast Georgia puuvillapõldudel Monsantot soovitamafarmeritele Roundup´iga koos teiste herbitsiidide kasutamist, shselliseid pestitsiide nagu Prowl (pendimethalin), metolakloor, diuroonjt. Firma tegi põllumeestele ka ettepaneku kasutada lisaks Roundup´ileka jääkherbitsiide – umbrohutõrjevahendeid, mis võivad ka järgmiselaastal nendele herbitsiididele tundlikke kultuure kahjustada, sestei lagune veel ära (Monsanto, 13. september 2005). Samal aastalavastasid Tennessee umbrohuspetsialistid, et Tennessee´s talusrebashein kuni 1,2 kg Roundup´i aakri (u. 0,4 ha) kohta ning soovitasidpõllumeestel lisaks teiste herbitsiidide kasutamist, nt. Clarity, 2,4-D,Gramoxone Max või Ignite (Farm Progress, 23. september 2005).2006. aasta juunis sundisid raportid laialt levinud valgest hanemaltsast,mida ei hävitanud ka 1,36 kg Roundup´i aakri kohta Iowa Ülikooli (IowaState University) eksperte soovitama põllumeestele lisaks Roundup´ile(või Roundup´i asemel) kasutada teisi kemikaale, sh Harmony GT,Ultra Blazer ja/või Phoenix herbitsiide (Owen, 15. juuni 2006). Ka2006. aastal tõdeti, et põllumehed loodavad herbitsiidiresistentseteumbrohtude kontrollimisel aina rohkem vanematele herbitsiididele,nagu paraquat ja 2,4-D (Robertson, 2006).2007. aastal soovitas Monsanto põllumeestele kasutada resistentseteumbrohtude hävitamiseks Roundup´i kõrvalt lisaks ka kündmist jatärkamiseelset herbitsiidi (Henderson & Wenzel, 2007). 2007. aastalpropageeris Ameerika Soja Liit põllumeestele tagasipöördumistmitmel herbitsiidil põhinevate umbrohu kontrollimise süsteemidejuurde Roundup Ready soja kasvatamisel (Sellen, 7. veebruar 2007).TABEL 6LEVINUMATE HERBITSIIDIDE (VA ROUNDUP) KASUTAMINE MAISIL JA SOJAL USA-S: 2002-2006KULTUURSOJAMAISMÄRKUSEDToimeaine2,4-DAtrasiinAtsetakloorMetalakloor/SmetalakloorLevinumadmaisiherbitsiididkokku2002200320051,389,00055,018,00060,480,00061,710,00034,702,00039,203,00032,045,00025,875,00027,535,00027,511,000115,595,000127,218,000121,266,000n.a.1,729,000Ajavahemikus 2002-2005 suurenes atrasiini kasutus maisil12%. Nelja levinuma maisiherbitsiidi kasutus suurenes4,9%. Samal ajal toimunud viiekordne glüfosaadi kasutusesuurenemine maisil (vt viimane tabel) ei ole ilmselgeltasendanud ühtegi levinumat maisiherbitsiidi.20063,673,000n.a.n.a.n.a.n.a.Rohkem kui 2,6-kordne 2,4-D kasutamise suureneminesojal ajavahemikus 2002-2006. Samal ajal suurenesglüfosaadi kasutamine sojal 43% (vt viimane tabel). Selgeon, et glüfosaat ei asenda 2,4-D kasutamistAllikas: Toiduohutuse Keskus, 2007. Arvud välejndavad toimeaine kogust naelades.Põhineb USDA Riiklikul Põllumajandusstatistikal vastavate aastate kohta, “Agricultural Chemical Usage: Field Crops Summary, vt.: http://usda.mannlib.cornell.edu/MannUsda/viewDocumentInfo.do?documentID=1560. USDA pestitsiidide kasutamise arvud hõlmavad vaid teatud protsenti sellest pindalast riigis, millel mingi kultuur onkülvatud, kusjuures protsent muutub aastate lõikes. Selleks, et saada üleriigilist kasutust, oleme jaganud kogu raporteeritud vastava herbitsiidi kasutuse üleriikliku kultuuripindala osakaaluga, mille kohta pestitsiidide kasutamise andmed olid esitatud.n.a = not available, pole saadaval. Peab märkima, et USDA ei esita igal aastal iga kultuuri kohta pestitsiidide kasutamise alast teavet.7 Põhineb Toiduohutuse Keskuse herbitsiidiresistentsete umbrohtude andmete analüüsil,andmete allikas on from www.weedscience.com (seisuga 21. november 2007).foei | 9

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuleUSA Põllumajandusministeeriumi statistikad kinnitavad teisteenimkasutatavate herbitsiidide suurenevat kasutust (Tabel 6).Näiteks kasutatakse soja kasvatamisel peale glüfosaadi kõige rohkemherbitsiidi 2,4-D. 2,4-D on fenoksüherbitsiid, mis oli Vietnami sõjaskasutatud Agent Orange nimelise defoliandi komponent, ningseda seostatakse paljude pöördumatute tervisekahjustustega.Põllumajandustöötajatel, kes kasutavad seda põldudel, ilmnebsuurem vähioht, iseäranis Mitte-Hodgkini lümfoom, ja nendelastel on suurem oht sünnidefektideks. 2,4-D on oletatavalt kasisesekretsioonisüsteemi kahjustaja (Beyond pesticides, juuli 2004).Ajavahemikus 2002-2006 suurenes 2,4-D kasutus sojal rohkem kuikaks korda: 1,39 miljonilt naelalt 3,67 miljonile naelale, samal ajal kuiglüfosaadi kasutamine sojal suurenes 29 miljoni naela võrra (43%kasv). Selge on, et glüfosaadid ei ole hakanud asendama 2,4-D, vaidpigem kasutatakse nii ühte kui teist rohkem kui varem, et hävitadaresistentseid umbrohtusid.Maisil kasutatakse herbitsiididest kõige rohkem atrasiini, sellelejärgneb atsetokloor ja S-metolakloor/metolakloor. Atrasiinikasutamist on seostatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustustega,neuropaatiaga, rinna- ja eesnäärmevähiga ja madala sprematosoididearvuga spermas. Atrasiin tekitab konnadel ja kaladel soomuutusi ja/või hermafrodiitsust juba äärmiselt madalatel doosidel. Tuginedesnendele faktidele, ning leides, et atrasiin on ulatuslikult saastanudjoogivee varud, keelas Euroopa Liit atrasiini aastal 2006 (Beyondpesticides, 2003; LoE, 2006). Samal ajal kui glüfosaadi kasutus maisilsuurenes 5 korda ajavahemikus 2002-2005, suurenes atrasiini kasutuspea 7 miljoni naela võrra (12% kasv) ning kogusummana suurenesneljal enimlevinud maisil kasutatavate herbitsiidide kasutus 5%(Tabel 6). Näib ilmne, et glüfosaat ei asenda atrasiini või teiste levinudmaisiherbitsiidide kasutamist. Kõiki nelja kasutatakse suuremateskogustes, et hävitada glüfosaadiresistentseid umbrohtusid.Maailma põllumajanduses järjest enam domineerivad biotehnoloogiakemikaalifirmadon leidnud resistentsetele umbrohtude probleemile„lahenduse“: töötada välja uued kultuurid, mis taluvad kõrgemaidglüfosaadi annuseid ja mitut herbitsiidi korraga; samuti pakuvadnad lahendusena glüfosaadiga koos vanade ja toksilisemateherbitsiidide kasutamist. Ei ole üllatav, et need lühiajalised lahendusedgaranteerivad tulevikus aina suurema pestitsiidide kasutamise ja ainaulatuslikuma suuremale pestitsiidikogusele (või mitmele pestitsiidile)resistentsete umbrohtude leviku.3. GM kultuurid ei anna rohkem saaki kui tavakultuurid –vahel isegi vähem3.1 saagid tavasordiaretusesSaagikus on kompleksne fenomen, mis sõltub mitmetest teguritest,sh ilmast, niisutuse ja väetiste olemasolust, mullakvaliteedist,põllumehe oskustest ning kahjuriesinemise tasemest. Kõigeolulisemaks teguriks peetakse aga geneetikat. USA-s ontavasordiaretusest tuleneva geneetilise parendamise tulemusenaüle poolte soja, puuvilla ja maisi sortide saak suurenenud 3-7 korda(Fernandez-Cornejo, jaanuar 2004, vt joon. 2) 8 . Märkimisväärneon see, et soja saagid jäid GM soja kasutuselevõtule (1990ndatekeskel) järgnenud aastatel samale tasemele, puuvilla saakidestagneerumine toimus paralleelselt ulatusliku GM puuvillakasutuselevõtuga. Vaid mais näitab jätkuvat saakide suurenemisetendentsi ka biotehnoloogia ajastul, ent ka siin ei ole saakide kasvmuutunud suuremaks peale muundsortide kasutuselevõttu, vaidenne seda. Kuigi nende tendentside põhjal ei saa täie kindlusegamingeid järeldusi teha, viitavad nad ometi sellele, et geneetilinemuundamine on paremal juhul olnud saakide suurenemiseküsimuses neutraalse toimega. See sobib ka kokku faktiga, et ükskikommertsialiseeritud GM kultuur ei olegi saagikamaks muundatud(Fernandez-Cornejo & Caswell, aprill 2006).JOONIS 21930. aasta saagi kordne9876543210MAISI, PUUVILLA JA SOJA SAAKIDESUURENEMINE USA-S: 1930-20061930193519401945195019551960196519701975198019851990199520002005Puuvill Mais SojaAllikas: USDA-ERSMärkused: Iga kultuuri keskmine saak on väljendatud 1930 saagi-kordsena (st „2“= kaks korda 1930 aasta saak, „3“ = kolmekordne 1930. aasta saak jne). Värvilisedjooned näitavad keskmisi aasta saake. Punktiir/katkendjooned näitavad 5 aastakeskmist muutust, mida on arvutatud välja antud aasta ja järgmise nelja aasta„kordsete“ saakide keskmise põhjal. Põhineb USDA Riiklikul Põllumajandusstatistikateenistuse andmetel: http://www.nass.usda.gov/QuickStats/indexbysubject. jsp?Pass_name=&Pass_group=Crops+%26+Plants&Pass_subgroup=Field+Crops.3.2 GM soja kannatab saakide vähenemise allSiiski on piisavalt tõestust sellele, et GM soja saagid onmärkimisväärselt madalamad kui tavasortide saagid – erinevaltISAAA väitest, et HT tehnoloogia on olnud soja saagikuse küsimusesneutraalne. Peaaegu kogu GM soja on Monsanto Roundup Readyglüfosaadiresistentsed sordid, mida kasvatati 2006. aastal maailmas54 miljonil hektaril (Monsanto, 28. juuni 2007), mis teeb temastkaugelt kõige rohkem kasvatatava GM kultuuri. Seega osutuks isegivähene geneetilisest muundamisest tingitud saagi väheneminesuureks toodangukaoks. Mitmete põllumajandusekspertide sõnuljust see aga ongi juhtunud. Tsiteerides põllumajandusteadlast dr.Charles Benbrook´i (Benbrook, C., mai 2001):„On laiapõhised ja selged tõendid selle kohta, et RR (Roundup Ready)soja kultivarid annavad 5-10% vähem buššelit aakrist võrreldesmuidu identsete tavasortidega, mis on kasvatatud võrreldavatespõllutingimustes.“Hoolikalt revideeritud Nebraska Ülikooli agronoomide uurimusesleiti, et RR soja sordid andsid 6% vähem saaki, kui nende lähimadtavasugulased ning 11% vähem, kui kõrgsaagikad tavaliinid (Elmoreet al, 2001). Seda 6% saagilangust pandi geneetilise muundamisearvele ja see vastas üsna märkimisväärsele tootmiskaole – 202 kg/ha. Kirjeldatud RR soja saakide vähenemine peegeldub ühel jasamal tasandil püsivates sojasaakides ajavahemikus 1995-2003(joonis 2), mis ongi nendeks aastateks, kui GM soja kasutuselevõtt8 Joonisel 2 kasutame USDA andmeid saakide kohta, et ajakohastada Fernandez-Cornejo (2004)andmeid, mis väljendavad saakide tõusu vaid 1998.a..10 | foei

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuletõusis nullist 81%-ni USA soja kasvupinnast. Ühe hinnangu kohaselttähendavad stagneerunud sojasaagid USA-s sojafarmeritele 1,28miljardit dollarit kaotatud tulu ajavahemikul 1995-2003 (RonEliason, 2004).USDA andmed näitavad, et Brasiilias kasvatatud tavasoja andisrohkem saaki kui Roundup Ready sordid, mida kasvatati USA-s(Osava, Mario, 8. oktoober 2001), 2004. a uurimuse kohaselt selgusaga, et tavasoja Brasiilias andis 13% rohkem saaki kui RoundupReady soja Argentiinas (Fundacep, ANO XI, no 14, august 2004).Soja suurtootja Argentiinas Gustavo Grobocopatel raporteeris, etta saab oluliselt suuremat saaki tavasoja põldudelt kui RoundupReady soja põldudelt (Benbrook, C. 2005).Kansase Ülikooli agronoomi dr. Barney Gordon´i 2007. aastauurimus püstitab oletuse, et Roundup Ready soja saak lonkabjätkuvalt tavasoja sabas: „GR [glüfosaadiresistentne] soja saakvõib jätkuvalt tavasoja saagist maas olla, sest paljud põllumehedon märkinud, et saagid ei vasta nende ootustele, isegi mitteoptimaalsete tingimuste esinemisel“ (Gordon, B., 2007).Dr. Gordon leidis, et Roundup Ready sojal kasutatud glüfosaatinhibeerib mangaani ning võimalik, et ka teiste taimetervisejaoks oluliste toitainete seondumist. Uurimuse käigus tehtudpõldkatsed näitasid, et Roundupiga töödeldud RR soja andis 9%vähem saaki kui lähedane tavasugulane – üsna märkimisväärnesaagivahe, mida sai likvideerida vaid magneesium-sulfaadijuurdelisamisega. Teised teadlased on raporteerinud, et osaglüfosaadist, mida Roundup Ready soja absorbeerib, lekibjuurte kaudu välja ja levib ümbritsevasse mulda (Motavalli,P.P et al., 2004; Neumann, G et al., 2006). Juuretsoon on agakoduks mitmesugustele mullaorganismidele – bakteritele,seentele –, mis mängivad taimetervise edendamisel ja taimehaigustest hoidumisel kriitilist rolli. Samuti absorbeerivadjuured ümberkaudsest mullast olulisi toitaineid – sagelimikroorganismide abiga.See, et glüfosaat saastab RR soja juurtetsooni, võib kaasa tuuamitmeid tagajärgi. Esiteks, see soodustab teatud mullas elavatehaigustekitajate kasvu, nagu Fusarium fungi (Kremer, R.J. et al.,2005). Isegi mitte-RR taimed, mida külvatakse varem glüfosaadigatöödeldud põldudele, on näidanud rohkem vastuvõtlikkustseenhaigustele (fusarioos), nagu on näidanud katsed nisugaKanadas (Fernandez et al., 2005). Nimetatud uurimus viitabsellele, et glüfosaadil on pikaaegsed mõjud, mis kestavad kasiis, kui seda enam ei kasutata. Teiseks, glüfosaat võib muutamulla mikroorganismide kooslust, mis segab taimel vajalikketoitaineid omandada. Näiteks võib glüfosaadi toksiline mõjulämmastikku siduvatele bakteritele mullas teatud tingimustel (ntveepuudus) vähendada RR sojaubade lämmastiku absorbeerimistja vähendab seeläbi saaki (King, A:C, L.C Purcell ja E.D Vories,2001). On teadlasi, kes arvavad, et see ja teised toitaineteomastamist vähendavad mõjud võivad olla põhjuseks 5-10%väiksemale saagile RR soja puhul (Benbrook, 2001). On näidatudka, et glüfosaat võib Roundup Ready taime kudedes muutaolulised mineraalid taimele kättesaamatuks (Bernards, M.L,2005). Selle tulemusena tekkiv mineraalainetevaegus võib tuuakaasa erinevaid probleeme, alates suuremast vastuvõtlikkusesthaigustele kuni fotosünteesi inhibeerimiseni. Seega võivadsamad tegurid, mis toovad kaasa GM soja saakide halvenemise,olla vastutavad ka suurema haigustundlikkuse eest.3.3 GM puuvill ei ole suurendanud saakeJoonis 3 näitab selgelt, et USA puuvillasaagid on viimase seitsmeaasta jooksul stagneerunud – alates 1996. aastast, kui turule jõudisGM puuvill ja kuni 2002. aastani, mil see moodustas juba 76% USA-skasvatatavast puuvillast. Viimaste aastate jooksul toimunud kasvupõhjuseid on mitmeid, sh on suurenenud puuvillakasvatuse alloleva niisutatava maa osakaal, kasutusele on võetud intensiivsemadmajandamissüsteemid, turule on jõudnud paremad sordid, mida onaretatud tavasordiaretuse abil, on tehtud edusamme puuvillakärsakatõrjumisel ning – mis kõige olulisem – ilmastikutingimused onolnud optimaalsed (Meyer et al., 2007):„Ilm on kõrgustikel peamine puuvillasaake mõjutav tegur.Suurepärased kasvatustingimused 2004. - 2005. a – koostoimesparendatud sortidega, tõid nendel aastal kaasa rekordsaagid (joon.9). 843 naela koristatud aakri kohta 2004. a oli oluliselt rohkem kuieelmise 3 aasta keskmine (689 naela). 2005. aastal tõstis lisamaadekasutusse võtmine, teine järjestikune soodsate kasvutingimustegaaasta ning väga madal loobujate arv (3%) kõrgustikel kasvatatudpuuvilla toodangu rohkem, kui 23 miljoni pallini.“Alates 1930. a tõusis keskmine puuvillasaak 5-kordselt ja saavutasmuljetavaldavad tulemused ajavahemikus 1980-1990ndate algus(joon. 2). Seejärel jäi puuvill saak enam-vähem ühele tasemelening stagneerumine jätkus järgmised 7 aastat, mil geneetiliseltmuundatud puuvill hakkas aina enam domineerima. Järsk saagi jatoodangu tõus 2004-2005 oli peamiselt tingitud erakordselt headestilmastikutingimustest ja vähemal määral teistest, muundamisegamitteseotud teguritest. Fakt, et enamus GM puuvilla USA-s onRoundup Ready 9 , tekitab küsimuse, kas saakide kasvu pidurdumine,mis sarnaneb Roundup Ready soja puhul dokumenteeritud saakidevähenemisega, on toonud kaasa puuvillasaakide vähenemisevõrreldes sellega, mis nad muidu oleksid võinud olla.JOONIS 3100%80%60%40%20%0199619971998GM puuvilla osakaal USA puuvillas (%)Allikas: Source is USDA/ERSKESKMINE PUUVILLASAAK versusGMO-de OSAKAAL USA-s: 1996-2002199920002001Saak (kg/ha)10009 Enamikes maailma riikides, kus kasvatatakse muundatud puuvilla, on selleks Bt (kahjuriresistentne)puuvill. Kuid USA-s oli 2006. aastal 99% külvatud puuvillast herbitsiiditolerantne – kas lihtsaltHT (25%) või HT + Bt (74%). Vaid 1% geneetiliselt muundatud puuvillast oli kahjuriresitentsuseomadusega. 96% HT puuvillast oli Monsanto Roundup Ready, ülejäänud olid Bayer´i Liberty Linksordid (vt Freese 2007, lk. 14). Lisaks tuleb märkida, et sageli tsiteeritud GM puuvilla kasutuselevõtuarvud, mille on avaldanud USDA majandusuuringute teenistus, on GM puuvilla omadustekaupa kategoriseerimise küsimuses väga eksitavad. Usaldusväärsemad arvud võib leida USDAPõllumajanduse turustamise teenistuselt. Täpsemalt vt. Freese, B., veebruar 2007.200220032004200520068006004002000foei | 11

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuleHerbitsiiditolerantseid kultuure võetakse peamiselt kasutusseselle pärast, et nad lihtsustavad umbrohu kontrollimist ja annavadpõllumeestele võimaluse kultiveerida rohkem maad väiksema tööjõukuluga. Vähenevaid saake aktsepteeritakse kui hinda, mida peabmaksma „mugavusefekti“ eest – kuigi see efekt väheneb jõudsaltraskelt kontrollitavate herbitsiidiresistentsete umbrohtude tõttu.3.4 Bt toksiini geen mõjutab saake vaid marginaalseltEnne Bt puuvilla kasutuselevõtmist USA-s töödeldi pestitsiididegavaid 5% kasvatatavast maisipindalast Euroopa varreleediku (ECB)vastu. Euroopa varreleedik on peamine kahjur, mille vastu enamikBt maisi toimib (Põllumajanduse ja Loodusressursside Amet,1999). Pestitsiidide vähene kasutamine on tingitud sellest, etenamikel aastatel ja enamikes kohtades tekitab varreleedik kasväga vähe kahju, või ei tekita üldse kahju – mis tähendab vähestvõi ebaolulist mõju saagile. On väga vähe põhjalikke sõltumatuiduuringud, milles on võrreldud Bt sortide ja nendega lähedastemitte-Bt sortide saake kontrollitud oludes. Üks taoline USA-släbi viidud uurimus demonstreerib, et kõikides uuritud kohtadesannab BT mais kuni 12% väiksema või sama suure saagi, kuisarnased tavasordid (Ma & Subedi, 2005).Puuvilla kahjustavad paljud putukad, kes võivad saake vähendada.Kuigi Bt puuvill on tõhus osade puuvilla öölaste ja puuvilla koidevastu, pakub ta vaid osalist kaitset „mõnede kõige rohkem kahjutekitavate putukaliikide“ vastu, nagu öölased Helicoverpa zea jaHelicoverpa armigera (May et al. 2003) ja ei paku üldse kaitsetteiste kahjurite vastu, nagu puuvillakärsakas ja lutikalised. Nendesekundaarsete kahjurite esiletõus, mida Bt insektitsiid ei hävita, onmuutnud mitteefektiivseks Hiina Bt puuvilla puhul (Connor, S., 27. juuli2006), ning on muutumas probleemiks ka Põhja-Carolinas (Caldwell,D. 2002) ning Georgias (Hollis, P.L., 2006). Igal juhul, nagu me olemenäinud, on puuvillasaak USA-s samaks jäänud just selle seitsme aastajooksul, kui põllumajanduses muutus valdavaks Bt puuvill (millestsuurem osa on muundatud samal ajal ka herbitsiiditolerantseks),mis annab põhjuse oletada, et GM puuvillal ei ole positiivset mõjupuuvilla saakidele. Puuvilla saakide kohta loe lisaks peatükist 4.Kokkuvõtteks võib öelda, et Roundup Ready soja ja võibolla kateised Roundup Ready kultuurid kannatavad saagilanguse all, midavõib seostada geneetilise muundamise endaga. Sellest RoundupReady soja efektist tingitud tootmiskaod on maksnud USAsojakasvatajatele 1 miljard USD kaotatud tuludes perioodil 1995-2003. Mõnede Bt maisi hübriidide puhul on näidatud, et nende saakon jäänud kuni 12% madalamaks kui väga sarnastel tavasortidel.Bt kultuurid võivad vähendada kahjuritest tingitud saagikadusiis, kui on toimunud ulatuslik nakatumine selliste kahjuritega,mida Bt insektitsiid suudab tappa. Kuid puuvilla kahjustavadsageli sekundaarsed kahjurid, keda Bt insektitsiid ei hävita, maisipuhul esineb aga seda kahjurit, mille vastu Bt mais on peamiseltsuunatud, varreleedikut, harva sellisel määral, et see suudakssaaki oluliselt mõjutada. Peamiseks saaki mõjutavaks teguriks onkultuuri geneetiline materjal, mida on parendatud tavasordiaretuseteel, samuti ilmastikutingimused, niisutuse kasutamine ja teised,geneetilise muundamisega mitteseotud faktorid.4. seemnetarnete monopoliseeruminePõllumehed, väikesed seemnefirmad ning avaliku sektori aretajadtöötasid omal ajal välja rohkearvulisi erinevaid seemnesorte, misolid kõige paremini kohandatud kohalike oludega (Fowler, Carl,1994). Tänapäeval kontrollib maailma seemneturgu vaid käputäisrahvusvahelist firmat, kes pakuvad põllumeestele piiratumat jakallimat seemnevalikut kui kunagi varem. 2006. a tulude põhjalkontrollib 57% maailma tarbeseemneturust kümme suurimat firmat(vt. tabel 7). 1996. aastal oli nende käes vaid 36% seemneturust (ETC,2006). Neist kümnest suurimast neli on agrokemikaalide firmad –Monsanto, DuPont-Pioneer, Syngenta ja Bayer – mis kokku müüvad41% maailma tarbeseemnest. Esikohal maailmas on firma Monsanto,omades juhtivat positsiooni nii soja, maisi, rapsi, köögivilja, puuviljaja mitmete teiste kultuuride seemneturul. Hiljuti muutus Monsantoka maailma juhtivaks puuvillaseemne firmaks läbi palju vaidlusi javastuolusid tekitanud Delta ja Pine Land Company omandamise(Freese, veebruar 2007). GM tunnuste osas (tunnuseks võib olla nt.resistentsus teatud konkreetse herbitsiidi vastu - tõlkija) on Monsantoveelgi domineerivam – Monsantole kuuluvaid „tunnuseid“ ei pakutamitte ainult firma enda seemnesortides, vaid läbi litsentsilepete kateiste juhtivfirmade (nt. DuPont-Pioneer, Bayer) sortides. MonsantoGM tunnuseid leiab hinnanguliselt 86% maailma geneetiliseltmuundatud põllumajandustaimedest 10 , mis annab firmale sama hästikui monopoli geneetilise muundamise teel saadud tunnuste osas.Selline järjest kasvav kontsentratsioon maailma seemneturulon juba praeguseks tõsiselt mõjutanud maailma põllumehi jakeskkonda. Nende mõjude hulgas võib nimetada dramaatiliseltkerkivaid seemnete hindu, pidevalt vähenevat valikut ning järjestsuurenevat keskkonna saastumist põllumajanduslike kemikaalidega.Jätkuv konsolideerumine võib ohustada maailma toiduohutust,kuna maailma põllumajanduskultuuride iduplasma mitmekesisusväheneb radikaalselt ning oleme sattumas ärevusttekitavassesõltuvusse käputäiest biotehnoloogiafirmast, mille eesmärk on vaidkasumi maksimeerimine.Tabel 7FIRMAMAAILMA 10 JUHTIVATSEEMNEFIRMAT (PÕHINEB 2006.AASTA TULUDEL)1. Monsanto + Delta & Pine Land (USA) pro forma2. Dupont (USA)3. Syngenta (Šveits)4. Groupe Limagrain (Prantsusmaa)5. Land O’ Lakes (US)6. KWS AG (Saksamaa)7. Bayer Crop Science (Saksamaa)8. Takii (Jaapan) hinnanguliselt*9. Sakata (Jaapan)10. DLF-Trifolium (Denmark)Tarbeseemne turg maailmasSEEMNEMÜÜK 2006(MILJONIT USD)Allikas: Kohandatud ETC Group (2007) raportist “The World’s Top 10 SeedCompanies – 2006”$4,446$2,781$1,743$1,035$756$615$430$425$401$352$22,90010 Monsanto raportite kohaselt esineb 2006. aastal külvatud geneetiliselt muundatud kultuuridest 217,4miljonil aakril külavtud GM kultuurides üks või mitu nende tunnust (vt Monsanto, 28. juuni 2007).ISAAA raporti kohaselt külvati 2006. aastal GM kultuure 252 miljonile aakrile. ISAAA hinnangut onkiritiseeritud kui ülespuhutut, seega ilmselt on Monsanto osa GM tunnuste turul isegi suurem.12 | foei

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule4.1 seemnehindade tõusÜheks hästi teadaolevaks kontsentreerumise efektiks on hindadetõus. Vähem tarnijaid tähendab vähem konkurentsi ja rohkem„võimu“ turuhindade määramisel. Joonis 4 näitab dramaatilistAmeerika põllumeeste poolt ostetavate seemnete keskmise hinnatõusu alates biotehnoloogiaajastu saabumisest 1990ndate keskel.Põllumehe keskmine kulu seemnele ühe aakri maisi, soja ja puuvillakülvamiseks on tõusnud vastavalt 4,7 korda, 4,1 korda ja rohkem kui10 korda ajavahemikus 1975-2006. Suurem osa sellest tõusust algasaga 1990ndate keskel ja on selgelt seostatav GM seemnete oluliseltkõrgema hinnaga võrreldes tavaseemnetega. Näiteks maksavadGM puuvilla seemned 2-4 korda rohkem kui tavaseemned (Freese,veebruar 2007) 11 . Tendentsid on sarnased ka maisi ja soja puhul.Firmad nõuavad tavaliselt lisatasu („tehnoloogiamaks“) igaseemnes avalduva „tunnuse“ pealt (nt herbitsiiditolerantsus võikahjurikindlus). Käesolevalt avaldub enamikes seemnetes kakstunnust, kuigi Monsanto on hakanud juba müüma ka kolme erinevatunnusega maisi ja on hiljuti andnud teada oma plaanist tehakoostööd firmaga Dow uue, kaheksat tunnust sisaldava maisi,turustama hakkamisel. Analüütik Dan Davidson märgib, et kolmetunnusega eliitmaisi hinnaks on juba praegu rohkem kui $200/kottja ennustab 8 tunnusega maisikoti hinnaks $300 (Davidson, Dan,17. september 2007). Tavapärase põllumajanduspraktika puhulteeb $300 maksumusega maisikott ühe aakri seemne hinnaks$100, mis on oluliselt rohkem kui kaks korda suurem 2006. aastakeskmisest hinnast. Tsiteerides Kentucky Ülikooli agronoomi ChadLee´d: „Maisiseemne hind läheb aina suuremaks ja mingit piiri polepraegu küll näha.“ (Lee, C., märts 2004). Kui mõned põllumehed onnõus maksma sellist kõrget hinda, tähendab seemneturu järjestsuurenev kontsentreerumine seda, et teistel ei pruugi varsti enamvalikut olla. Seemnehindade dramaatiline kasv on ajaliselt langenudkokku ka kütuse, väetiste ja teiste vajalike komponentide hinnatõusuga, mis teeb põllumeeste ellujäämise väga keeruliseks.JOONIS 4MAISI-, SOJA JA PUUVILLASEEMNEKESKMINE HIND USA-s 1975-2006 ($KÜLVATUD AAKRI KOHTA)4.2 seemnevaliku pidev vähenemineBiotehnoloogia firmad kaotavad kiiresti turult hinnasõbralikumadseemnesordid ning asendavad neid seemnetega, milles on nii palju kuivõimalik kõige viimase põlvkonna tunnuseid. Nagu Monsanto esitlesoma investoritele (tookord veel plaanitavat) Delta ja Pine Land´i –maailma suurima puuvillaseemne firma – omandamist, oli Monsantoeesmärk „investeerida sellesse, et Delta ja Pine Land´i pakutavaskaubas oleksid kõrge kasumi piirmääraga tunnuseid“ (Monsanto, 15.august 2006). See tähendab tavaliste ja odavamate ühe tunnusegaGM kultuuride turult kõrvaldamist ja asendamist kasumlikematekahe või kolme või isegi kaheksa tunnusega kultuuridega. Seetendents on jälgitav juba praegu. USA-s pakutavate odavamatetavapuuvilla seemnete sortide arv langes USA-s järsult (rohkemkui poole väiksemaks) vaid nelja aasta jooksul – 2003 (78) kuni2006 (36) (Freese, veebruar 2007). Põllumeeste raportid annavadpõhjust oletada, et kõrgekvaliteetseid tavamaisi ja tavasoja seemneidon järjest raskem leida (Toiduohutuse Keskus, 2005). Samamoodion järjest raskem leida kõrgekvaliteetseid GM puuvilla ja teistekultuuride sorte, millel on vaid üks tunnus. Firmad nagu Monsantopakuvad oma parimaid (st kõige suurema saagikusega) sorte vaidkulukate kahe tunnusega ja kolme tunnusega versioonidena (Freese,veebruar 2007). See tähendab, et põllumehed, kes eelistaksid lihtsateühe tunnusega seemneid ostavad lõpuks sageli mitme tunnusegasorte, et seemnel oleksid sellised omadused, mis ei ole iseenesestgeneetiliselt muundamisest üldse põhjustatud, nt saagikus vm.Isegi USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) majandusteadlased,kes on olnud kurikuulsalt vastutulelikud biotehnoloogia tööstusesuhtes, on hakanud nägema, et ekstreemne kontsentratsioonseemnetööstuses vähendab põllumeeste valikuvõimalusi:„Erasektori seemnetööstuse konsolideerumine viimase kümnendijooksul võis põhjustada erasektoris taimede biotehnoloogiauuringute vähenemist, mis oleks olemas ilma konsolideerumiseta,vähemalt maisi, puuvilla ja sojaubade puhul. Samuti võib firmadearvu vähenemine põllumajanduskultuuride aretuses ja seemneteturustamises tähendada, et turul pakutakse vähem sorte (Fernandez-Cornejo, J and D. Schimmelpfennig, 2004).$704.3 seemnetööstuse kontsentreerumine$60$50$40$30$20$1001975197719791981198319851987198919911993199519971999mais soja puuvillAllikas: USDA-ERS, 2006.11 Vt lisa 32000200120032006Herbitsiiditolerantsuse tehnoloogia domineerimine (81% maailmaGM taimede pindalast) muutub arusaadavamaks, kui vaadata, etneli seemnefirmade esikümnest on agrokemikaalide tootjad (tabel7). Firmadel Monsanto, DuPont-Pioneer, Syngenta ja Bayer oli2006. aastal tulu kokku $9,4 miljardit dollarit, mis moodustab 41%kogu tarbeseemnete turust. Seemnefirmade jaoks, mis müüvad kapõllumajanduskemikaale, on ärihuvidest lähtuvalt äärmiselt mõistlikmuundada seemneid nii, et see edendaks ka nende kemikaalide müüki.Kuid sellise äriloogika varjuküljeks on tõsise keskkonnakatastroofioht. 2001. a kanti USA-s põldudele 196,4 miljonit kg herbitsiidi„toimeainet“, mis moodustab pea 2/3 kõikidest põllumajanduslikestpestitsiididest (306 miljonit kg), mis kanti põldudele sellel aastal(US EPA, 2004). Seemnetööstuse kasvav kontsentreerumineagrokemikaali/biotehnoloogiahiiglaste kätte lubab tulevikuspõllumajanduse muutumist veel rohkem pestitsiide kasutavamaks jakemikaalidest sõltuvamaks, koos kõikide juurdekuuluvate negatiivsetemõjudega inimtervisele ja keskkonnale.foei | 13

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule5. sõda USA põllumeeste vastu jätkub 12Põllumehed on hoidnud seemneid alles juba aastatuhandeid.Oma saagi paremate seemnete säilitamise ja järgmisel aastaltaaskülvamise praktika on vanim aretuse viis, mis ongi praktiliseltpõllumajanduse sünonüüm. Tänapäeva maisi, sojat, puuvilla jateisi kultuurtaimi ei kujutaks ettegi ilma pika põllumeeste pooltjuhitud aretustööta. Spetsialiseerunud sordiaretajad väikestes,piirkondlikes seemnefirmades ja avalikus sektoris andsid eelmiselsajandil sellesse töösse oma panuse. Kogu taimearetuse ajaloovältel on põllumeeste õigus säilitada ja taaskülvata oma seemneidolnud kas iseenesest mõistetav või neile tagatud.1980ndatel andis USA Patendi- ja Kaubamärgi Amet (USPTO)välja esimese seemnepatendi. USPTO algset otsust vaidlustatikuni Ülemkohtuni välja. Piiripealse otsusega 5-4 kinnitasÜlemkohus seemne patendid, otsuse, mille kirjutas endineMonsanto advokaat Clarence Thomas. Kahekümne aasta jooksulon seemnefirmad kindlustanud endale patendid seemnetele, misannavad neile juriidilise õiguse keelata seemnete säilitamine jakaevata kohtusse põllumehi, kes jätkuvalt hoiavad seemned alles.Oluline on märkida, et US Kongress ei ole iialgi seemnepatenteautoriseerinud. Vastupidi, taimesordi kaitse seadus, mille Kongress1970. aastal vastu võttis, annab selgesõnaliselt õiguse seemnetesäilitamiseks ja on loodud peamiselt kaitsma seemnefirmasidnende korporatiivsete konkurentide eest.Monsanto on täielikult ära kasutanud oma rohkearvulisi patenteselleks, et viia läbi agressiivseid uuringuid, ahistada ja/või karistadatuhandeid USA põllumehi patendiõiguse rikkumise eest, kunanad on (väidetavalt) hoidnud alles ja taaskülvanud Monsantopatenteeritud Roundup Ready seemneid. Monsantol on selleksotstarbeks võtnud tööle 75 töötajat ja eraldanud 10 miljonit USDaastas ning „jälitab“ keskmiselt 500 põllumeest aastas. Põllumehedraporteerivad, et firma poolt palgatud erauurijad ilmuvad tavaliseltpõllumehe koju ette teatamata ja ähvardavad teda kohtuga, et taannaks Monsantole loa juurdepääsuks oma dokumentidele, miskäsitlevad seemneid, kemikaale vm. Põllumeeste sõnul kasutabMonsanto muude ebameeldivate taktikate hulgas selliseid võtteid,nagu varjatud jälgimine (fotod, videod), ilma loata põllumehemaavalduses viibimine, agentide palkamine, kes agiteerivadpõllumeest neile illegaalselt patenteeritud seemet müüma, ning„trahvi“ vähendamist, kui põllumees annab olulist informatsiooniteiste põllumeeste kohta.Toiduohutuse Keskus avaldas hiljuti ajakohastatud 2005. araporti „Monsanto versus US põllumehed“, milles on analüüsitudMonsanto firma dokumentide andmed (Toiduohutuse keskus,2007). Analüüs viitab sellele, et Monsanto poolt algatatudõiguskaitse vahendite kasutamise ähvarduste arv on palju suuremkui eelnevalt arvatud.Avalike kohtuarhiivide andmetel on Monsanto algatanudvähemalt 112 kohtuasja kokku 372 põllumehe ja 49 väikesepõllumajandusäri vastu. Põllumehed olid sunnitud maksmaMonsantole 57 kohtuotsuse põhjal üle 21 miljoni USD keskmiselt$385 418 suuruse kahju eest. Kuid see on vaid jäämäe tipp.Toiduohutuse Keskuse poolt läbi viidud Monsanto dokumentideanalüüs viitab sellele, et firma on kogunud USA põllumeesteltkokku $85 -$160 miljonit 2391 kuni 4351 konfidentsiaalse„kohtuvälise“ kokkuleppe alusel, millele firma viitab kui„seemnepiraatluse juhtumitele“. See tähendab, et enamikpõllumehi otsustab saavutada Monsantoga kokkulepe ennekui juhtum kohtusse läheb, et vältida kulukat kohtuvõitlust,mille nad tõenäoliselt kaotavad. Tavaliselt seab Monsantosellistele kokkulepete sõlmijatele lisatingimuseks selle, et nadei või kokkuleppest kolmandatele isikutele rääkida, seega jääbnendega toimuv varjatuks ja nad ei saa näidata oma kahju tõelistsuurust, ilma et see tooks firmalt kaasa järgmise trahvinõude.Toiduohutuse Keskus on loonud ja administreerib Monsantogaprobleeme omavate põllumeeste jaoks „hotline“i. Meie kogemustekohaselt on põllumeestel mitu põhjust seemneid alles hoida.Mõned neist on põhimõtteliselt patentide vastu, kuna usuvad, etsee on sügavalt ebaõiglane; teised ei ole teadnud, et seemnetealleshoidmine on muutunud illegaalseks; on neid, kes hoiavadseemneid alles, et säästa raha, sest nad proovivad kõigest väestrahaliselt ellu jääda põllumajanduse karmis maailmas, milleskulutused seemnetele, väetistele ja kütusele tõuseb pidevalt.Tavaliselt on põllumeestel mitu põhjust üheaegselt. Kuigi omalajal oli Monsanto tuntud selle poolest, et nad seadsid sihikulepiirkonna suurimad ja mainekamad kasvatajad, on nad jälitanudka paljusid väikepõllumehi. Mõned neist on võitlus firmagarahaliselt ruineerinud ja nad on kas pankrotti läinud, maa äramüünud või põllumajandusest loobunud. Pea kõik põllumehedon firmaga võitlemise tulemusena heitunud ja stressis, mis eiole üllatav, mõeldes sellele, et sellest vaidlusest võib sõltudakogu nende tulevik põllumajandusvaldkonnas. Monsanto taktikajulgustab põllumehi naabrite kohta „infot jagama“, mis aitabkaasa mürgise kahtlustuste õhkkonna tekkimisele ja usaldamatusesuurenemisele maapiirkondades. On ka märkimisväärselt paljujuhtumeid, kus põllumeeste süüdistamiseks seemnete säilitamiseson puudunud alus. Paljudel neist juhtumitest on põllumeeskasvatanud nii tavaseemet kui Roundup Ready seemet, ja alleshoidnud vaid tavaseemet, mis on täiesti legaalne. Sellegipoolestpüüab Monsanto ka selliste põllumeeste käest raha välja pressidaja sageli see ka õnnestub, kuna põllumeestele on arusaadavaltvastumeelne mõte käia kohut rahvusvahelise hiigelfirmaga.On selge, et peamiselt on eelmisel kümnendil USA-s külvatudGM kultuuride kasvatamisest saanud kasu peamiselt neidturustavad firmad, ja iseäranis Monsanto Corporation. Monsantosuurenev kontroll seemneturu üle, firma agressiivne käituminepatendirikkumiste uurimisel ja põllumeeste karistamine patendirikkumise eest, samuti hämmastav mõju valitsuse poliitikale jaseadusandlusele, on olnud USA GMO-revolutsiooni keskmes. Sedarevolutsiooni ei iseloomusta mitte toidukvaliteedi parandamine,ega põllumajanduse jätkusuutlikkuse suurendamine, vaidpõllumajanduse transformeerumine kontsentreeritud tööstuseks,milles järjest vähem korporatsioone saavutavad aina suuremakontrolli USA farmide ja põllumeeste üle.12 Vt Toiduohutuse Keskus 2005, 200714 | foei

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule6. siiski paar põhjust optimismiksUSA-s on Põllumajandusministeerium (USDA) see amet, mis onesmajärjekorras vastutav biotehnoloogia abil loodud taimedeeest. USDA on sattunud ebatavaliselt tugeva kriitikatule alla nii USATeadusakadeemia poolt (NAS, 2002), omaenda peainspektori poolt(USDA IG, detsember 2005) ning paljude avalike huvigruppidepoolt selle tõttu, et ta ei ole suutnud adekvaatselt geneetiliseltmuundatud kultuure hinnata ja reguleerida. Alates 2006.aastast on kolm föderaalkohust leidnud, et USDA GM kultuuridereguleerimine on äärmiselt puudulik ja ei ole kooskõlas USAkeskkonnaseadustega 13 . Ühel juhul leiti, et USDA on rikkunud niiRiikliku keskkonnapoliitika seadust kui Ohustatud liikide seadust,lubades mitmetel firmadel kasvatada testimata farmatseutilisikoostisosi sisaldavaid GMO-sid Havail, nõudmata eelnevaltkeskkonnamõjude hindamist. Teised kaks juhtumit on seotudRoundup Ready taimedega. Ühel juhul tühistas Põhja-Californiaringkonnakohus USDA loa Monsanto Roundup Ready lutsernile,mida ei või enam kommertseesmärgil kasvatada, kuna USDAkeskkonnamõjude hinnang oli liiga pealiskaudne ja puudulik.Kohus tõi probleemina välja ka selle, et Roundup Ready lutsernvõib saastada tava- ja mahelutserni, samuti võib RR lutsernpotentsiaalselt suurendada umbrohu resistentsust – probleem,mida USDA on ignoreerinud (U.S. District Court for the NorthernDistrict of California, 13. veebruar 2007):„Siiski märgib Kohus, et antud andmete põhjal ei ole selge, kas onmingi föderaalamet, mis hindab sedavõrd paljude glüfosaadileresistentsete kultuuride turule toomise kumulatiivset mõju;võiks eeldada, et mõni föderaalamet hindab seda, ega see eikätke mingit riski, kui kõik Ameerika põllumajanduskultuuridmuundatakse selliselt, et nad sisaldavad endas geeni, mis muudabnad resistentseks glüfosaadile.“Lootus peitub selles, et kui riigi tipp-põllumajandusteadlaste,USDA enda inspektorite, föderaalkohtute ja avalikkuse arvamusekoosmõjul võib USDA hakata lähtuma oma otsustes pisutkirohkem teaduslikest faktidest ja riigi keskkonnaseadustest, kuipõllumajandusliku biotehnoloogia tööstuse huvidest.Kuid veelgi suurema lootuse annab ehk pidevmahepõllumajanduslike (ökoloogiliselt kasvatatud)saaduste turu kasv. Järjest enam pöörduvad tarbijad eemaletoidust, mida on kasvatatud kemikaalirohkeid, tööstuslikkepõllumajanduspraktikaid ja ohtlikke geneetilise muundamisetehnoloogiaid kasutades ning lähevad üle tervislikule toidule,mida on kasvatatud ilma kemikaalideta ja võõrgeenidesisestamiseta.13 Nimetatud kolme juhtumi kokkuvõte, vt. Toiduohutuse Keskus, 2007bfoei | 15

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdesojauba Lõuna-Ameerikas:glüfosaadiresistentsetumbrohtu tuleb juurdeJuan Lopez Villar, Friends of the Earth International1. ekspordile orienteeritud äris on vähe tootjaidSojaoad on üks kõige kontsentreeritumaid ja intensiivsemakauplemismustriga põllumajandustarbekaupu maailmas. Kolmmaailma riiki – USA, Brasiilia ja Argentiina – tootsid 2007. a üle 80%maailma sojast. Üle poole maailma sojaubadest ja -derivaatidest(sojajahu ja sojaõli) on ekspordiks – peamiselt loomade ja lindudesöödaks arenenud maades. Kolme Lõuna-Ameerika riigi jaoks onsoja muutunud peamiseks põllumajandusliku ekspordi kaubaks:Brasiilia, Argentiina ja Paraguai sojaoad moodustavad kokku üle45% maailmas 2007. a külvatud sojaubadest.TABEL 81234567RIIGIDUSABrasiiliaArgentiinaHiinaIndiaParaguaiKanadaTeised riigidKOKKUFriends of the Earth International, 2007Allikas: Põhineb USDA 2007. a novembris avaldatud andmetel. Oilseeds:WorldMarkets andTrade.Herbitsiiditolerantsed sojaoad on peamine kommertseesmärgilkasvatatav GM kultuur maailmas ning moodustab üle 90%kõikidest Lõuna-Ameerikas kommertsialiseeritud GMO-dest.Brasiilias on GM soja osakaal kogu sojast hinnanguliselt üle 40%,Paraguais umbes 90% ja Argentiinas pea 100%.2. Argentiina2005/06TOODANGtonnides83,36857,00043,50016,3507,0003,6403,1616,419220,438SUURIMAD soja OOTJADMAAILMAS (2006/07) (TUH.TONNI)2006/07TOODANGtonnides86,77059,00047,20016,2007,6906,2003,4609,253235,7732.1 sojaekspansiooni piirid peaaegu käessojaoad30,42823,4858,700--4,6001,6831,78670,682SOJAOA EKSPORTMAAILMAS 2006/07sojajahu8,02912,71525,608-3,4611,050-2,85553,718sojaõli2007. aastal laienes Argentiina sojakasvatuse ala 5,4% võrra,jõudes sojakasvatuse pindalani 16,15 miljonit hektarit. Laienemine,koostoimes heade ilmastikutingimustega, põhjustas rekordilise(47 miljonit tonni) sojasaagi (SAGPYA, august 2007). Valitsus näeb2007/08 hooajal ette veel suurema pindala kasvu, enamus maastlisandub Argentiina põhjaosas asuvates provintsides. Kuna needmaad on enamasti vähem viljakad, oodatakse ka väiksemat saaki(USDA, oktoober 2007).8622,4625,975--247-96610,512Argentiinas on sojaubade kasvatamiseks kasutatav maa muutunudpea kolm korda suuremaks alates 1995/96, kui ta oli vaid 6 miljonithektarit. Metsad ja savannid on lagedaks raiutud, et teha ruumisojaubadele. Maa, mida kasutati enne karjatamiseks ja sellistetoidutaimede nagu mais, päevalill, sorgo ja nisu, kasvatamiseks, onsamuti muutunud maaks, millel toodetakse soja (Benbrook, 2005).Sellise kiire sojaekspansiooniga on kaasnenud mullaerosioon, maakontsentreerumine ja pidev perefarmide arvu vähenemine – miskõik kokku vähendab Argentiina toidujulgeolekut (Loensen, L.,S. Semino and H. Paul, 2005). Geneetiliselt muundatud RoundupReady soja osakaal on suurenenud Argentiinas dramaatiliselt:2%-lt (1996/97) sama hästi kui 100%-le täna. Riigi põllumajandusesõltuvus Roundup Ready GM sojaubadest on kiiresti intensiivistanudglüfosaadiresistentsete umbrohtude ja suureneva pestitsiididekasutuse kaksikprobleemi.2.2 glüfosaadiresistentse aleppo sorgo kiire levikPaljude aastate vältel on Monsanto kõrvale heitnud võimaluse,et Roundup Ready taimed suurendavad glüfosaadileresistentsete umbrohtude teket. Monsanto avalduse kohaselton „ebatõenäoline, et umbrohupopulatsioonides tekiksid ajajooksul resistentsed taimed“, kuna „glüfosaadi toimemehhanismon unikaalne“ (Monsanto, 21. aprill 1997). Kuid suurenevglüfosaadiresistentsete umbrohtude epideemia on ümberlükanud selle firma huvidest lähtuva avalduse. Aleppo sorgo(Sorghum halepense) on kõrreline üheiduleheline umbrohi,mida peetakse üheks probleemsemaks umbrohuks maailmas.Aleppo sorgoga seotud probleeme kirjeldati Argentiinas juba1930ndatel (Passalacqua, 2006; Leguizamón, November 2006;Olea, 2007).Esmakordselt andsid põllumehed teada probleemidestaleppo sorgo kontrollimisel glüfosaadiga 1990ndate lõpus(Valverde & Gressel 2006), kuigi näib, et esimest korda leidisglüfosaadiresistentse aleppo sorgo esinemise fakt kinnitust2003. a (Infocampo, 19. oktoober 2007; El enfiteuta). Monsantosõnul edastati glüfosaadi puuduliku mõju teateid esimestkorda 2003. a detsembris; 2004. a jooksul viitasid mitmed firmapoolt läbi viidud põldkatsed, et vanemad umbrohutaimed olidresistentsemad glüfosaadile, kui nooremad ning oli taimi, mistalusid kuni 3,5 korda rohkem glüfosaati, kui tavapärane doosette nägi (Valverde & Gressel 2006).2.3 hiline reaktsioon umbrohtude resistentsuse probleemileHoolimata sellest, et Monsantole edastati raporteidglüfosaadiresistentse aleppo sorgo esinemisest Argentiinas juba2003. a, olid Argentiina riikliku põllumajandusameti (SENASA)töötajateni kaks aastat hiljem jõudnud vaid ebamäärasedkuuldused resistentsuse juhtumi kohta ja teadmine hakkas tekkimaalles 2006. aasta jaanuaris, kui Monsanto Argentiina tegi 2005. adetsembris FAO seminaril ettekande umbrohtude resistentsusestUruguais Colonias (Passalacqua, 2006).Alles pärast seda, kaheaastase hilinemisega, palkas SENASApõllumajandusnõustajad Jonathan Gresseli ja Bernal Valverdeumbrohu resistentsuse probleemi uurima. Spetsialistid kinnitasid16 | foei

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurde2006. juulis glüfosaadiresistentse aleppo sorgo leidumise Salta jaTucumáni provintsis ning väljendasid arvamust, et umbrohi onlevimas ka teistesse piirkondadesse (SENASA, 28. september 2006):„Välitööde andmed ei jäta kahtlust, et resisetntsus on tekkinud.Resistentsus tundub olevat ulatuslikult levinud Saltas ja sedaon tuvastatud ka Tucumanis. Kinnitamata raportid viitavadsellele, et Tucumanis on olukord palju halvem ja et resistentsedpopulatsioonid levivad juba Roisarios.“ (Valverde & Gressel, 2006).Valverde ja Gressel väljendasid muret ka võimaliku ristresistentsusetekkimise suhtes, mis tähendaks resistentsust nii glüfosaadilekui teistele laialt kasutatavatele herbitsiididele (ACCase ja LASinhibiitorid), mis teeks umbrohu veelgi kontrollimatumaks ningtunnistasid, et nii resistentsuse mehhanism kui ka umbrohu levikuteed ei ole selged. Nende vaatluste kohaselt „ei ole põllumehedsuutnud levikut piirata, kuigi on kasutanud põllul kasvavateresistentsete taimegruppide tõrjumiseks kohttõrjumist.“ (Valverde& Gressel, 2006). Probleemi tõsidust näitab nende raporti detailnesoovituste osa, kus kaks lehekülge on pühendatud võimalustelepiirata seda põllumajandust ähvardavat ohtu. Teiste soovitusteseas pakuti välja nõuded külvikordadele - Roundup Ready sojaubapeaks kasvatama vaheldumisi mitte-Roundup Ready kultuuridega,samuti pakkusid autorid välja resistentse aleppo sorgo seemneteleviku ennetamiseks karantiinimeetmeid ning agressiivset seiretning põllumeeste koolituste programmi käivitamist.Kuu aega pärast Valverde ja Gresseli raportit teavitas ArgentiinaPõllumajanduse ja Väetiste koda (CASAFE) ning ArgentiinaVäetiste Põllumajanduskemikaalide koda (CIAFA) avalikkustglüfosaadiresistentse aleppo sorgo esinemisest ühisespressiteates, mis ilmus 2006. a augustis (CASAFE & CIAFA,16. august 2006). CASAFE ja CIAFA hinnangul oli resistentnealeppo sorgo nakatanud 7000-10 000 ha. Ei ole selge, miks võttissellise tõsise põllumajandusliku ohu tunnistamine sedavõrd kauaaega, iseäranis võttes arvesse, et Monsanto oli juba kinnitanudglüfosaadile reistentse aleppo sorgo biotüübi esinemise 2005.aastal (Weedscience, 2005; Proyecto de Ley, 19. september 2007).„See tekitab segadust, arvestades fakti, et Monsantooli juba kinnitanud glüfosaadiresistentse aleppobiotüübi leidumist, nagu on raporteeritud http://www.weedscience.org“.Argentiina Kongressi liige Alberto Cantero, 19. september 2007.ha, st jämedalt võttes 100 korda suurema pindala. Nüüd raporteerisSENASA glüfosaadiresistentse aleppo sorgo esinemisest mitte vaidSalta, vaid ka Tucumani, Corrientese, Sanitago del Estero, Cordobaja Santa Fe provintsides (Olea, 2007; Sellen 2007).Peamiseks soovituseks resistentse umbrohu kontrollimiseks kujunesglüfosaati mittesisaldavate herbitsiidikokteilide kasutamine. Sellisteherbitsiididena pakuti välja toksilisemaid umbrohutõrjevahendeid,nagu paraquat, diquat ja triasiini herbitsiidi (nt atrasiin) (Valverde &Gressel, 2006). Esitati hinnang, et igal aastal on vaja lisaks 25 miljonitliitrit selliseid herbitsiide, et saada kontrolli alla herbitsiidiresistentsedumbrohud ning tootmiskulude suurenemiseks hinnati $160 - $950miljonit aastas (Proyecto de Ley, 19. september 2007). SENASApõllumajandusspetsialist Daniel Ploper hindas probleemsetespiirkondades herbitsiididele tehtavate kulutuste suurenemist kakskorda (Sellen, 2007).Resistentset aleppo sorgot tajuti sedavõrd tõsise ohuna Argentiinapõllumajandusele, et Kongressi liige Alberto Cantero andis 2007.septembris menetlusse seaduseelnõu, mille eesmärk oli umbrohtuohjata. Eelnõus on tunnistatud, et turujõududega umbrohtu kontrollidaei saa ja et riik peab sekkuma ja tegutsema hakkama. Teiste meetmeteseas on eelnõus ettepanek luua spetsiaalne fond, mille vahendeidsaaks kasutada resistentse umbrohu likvideerimiseks vajaliku tegevusetoetamiseks. Selline fond võiks olla loodud riigikassa vahenditest jateistest täpsustamata toetustest, mida võib paluda rahvusvahelisteltorganisatsioonidelt (Proyecto de Ley, 19. september 2007).Umbrohu kontrollimisega seotud kulutused on aleppo sorgotõttu oluliselt suurenenud. Umbrohu ohjamisega seotudtootmiskulutuste suurus võib tõusta 500 miljonilt pesolt 3000miljoni pesoni aastas, olenevalt umbrohu leviku intensiivsusestja konkreetsetest vajalikest meetmetest. Ainuüksi RR sojagakülvatud pindala aluseks võttes võib näha, et kulutusedlähevad suuremaks kui 500 miljonit pesot aastas... tagajärjedkeskkonnale saavad olema sama massiivsed, kuigi seda onpraeguses etapis raske täpsemalt hinnata. Kuid resistentsealeppo sorgo tõrjumiseks kasutatavate herbitsiidide koguspeaks hoiatama potentsiaalse keskkonnakahju eest. Kuiresistentse aleppo sorgo levik muutub ulatuslikuks, suureneboluliselt ka kasutatava glüfosaadi ja teiste herbitsiidide kogus,mille abil umbrohutaimi kontrollitakse.Proyecto de Ley “Erradicación de Sorghum Halepense resistente alglifosato”, 19 de Septiembre 2007Argentiina põllumajandusametnike äärmiselt aeglast reageerimistglüfosaadiresistentsest aleppo sorgost tulenevatele probleemidele onraske välja vabandada. Nagu all märgime, on Argentiina põllumehedneed, kes maksavad kõrget hinda selle ignorantsuse eest.2.4 tegutsemas: herbitsiidiresistentne umbrohi suurendabherbitsiidide kasutust2005. aastal oli Weed Science Society of America hinnangul ainuüksiSalta provintsis glüfosaadiresistentse aleppo sorgoga nakatunud11-50 ala üldpindalaga 405-4050 hektarit (Weedscience, 2005).2007. a oktoobris hindas SENASA umbrohu leviku pindalaks 120 000Igal juhul tundub olevat selge, et resistentsete umbrohtudekiire tekkimine ja niivõrd ulatuslik levik muudab Argentiinastoimuvast sojaekspansioonist tingitud niigi massiivse japidevalt kasvava pestitsiidide kasutuse veelgi intensiivsemaks.Herbitsiide kasutatakse ka teistel kultuuridel, kuid soja onolnud peamiseks jõuks Argentiina agrokemikaalide kasutuseintensiivistamisel. Glüfosaadi kasutus on läinud ajavahemikus1999/2000-2005/06 rohkem kui kolm korda suuremaks: 65,5miljonilt liitrilt 200 miljonile liitrile (Benbrook 2005; Lapolla,2007). Lapolla hinnangul kasutati 2005/06 hooajal lisaks ka 6miljonit liitrit endosulfaani ja 6 miljonit liitrit atrasiini. Nagueelpool märgitud, ennustatakse resistentse aleppo sorgofoei | 17

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdekontrollimiseks igal aastal veel 25 miljoni liitrit glüfosaadimittesisaldavaid herbitsiide lisaks.2007. a augustis andis Argentiina valitsus kasvatusloa kaRoundup Ready maisile, mida hakatakse eelduste kohaseltulatuslikult Pampas kasvatama 2007/08 (Sellen 2007). Sellineareng suurendab veelgi enam sõltuvust glüfosaadist jatõenäoliselt kiirendab glüfosaadiresistentse aleppo sorgolevikut. Järjest enam saab selgemaks, et pärast kümmet aastatkommertsialiseerimist ei vähenda sellised GM kultuurid, naguherbitsiiditolerantne soja ja mais pestitsiidikasutust, vaidhoopis suurendavad seda oluliselt.2.5 Monsanto kaotab Euroopas kohtujuhtumid Argentiinavastu2005. aastal esitas Monsanto hagi seoses Argentiinasojatarnetega Euroopasse, väites, et firma patendiõigustRR geenile on võibolla rikutud Euroopas, kuna Argentiinapõllumehed ei ole GM soja eest patendi kasutustasu maksnud.Monsanto laiendas oma patendinõuet mitte ainult tervetesojaubadele, vaid ka nendest saadud toodetele nagu nt.sojajahu, mida toodi Euroopasse. 2007. a väljastasid kohtudesimese kahe hagi kohta (Suurbritannias ja Hispaanias) otsuse,et Monsantol ei ole õigus ning sundisid firma kohtukulusidhüvitama. (High Court of Justice Chancery Division (PatentsCourt), 10. oktoober 2007; Reuters, 7. september 2007).3 Brasiilia3.1 pärast nelja kriisiaastat soodustavad headilmastikutingimused lõpuks sojatoodangutAlates GM soja ametlikust lubamisest 2004. a on Brasiiliapõllumehed sattunud kriisiolukorda, mille põhjustasid osaliseltmadalad rahvusvahelised hinnad, osalt ilmastikuolud ja osaltBrasiilia reaali väärtuse tugevnemisega. Sellel taustal vähenesBrasiilia 2007. a soja külvipind juba teist korda kahe aastajooksul – 22,75 miljonilt hektarilt 2005/06. a 20,69 miljonihektarini 2006/07 (CONAB, september 07). Kuid väga headilmastikutingimused suurendasid keskmist sojasaaki eelmiseaasta 2,419 kg/ha-lt 2,812 kg/ha-ni ning tulemuseks olirekordsaak – 58,4 tonni, mis tähendas suurenemist 16,2%(CONAB, juuli 2007).Siinkohal tuleb esiteks märkida, et biotehnoloogia tööstuse vanaväide, et GM taimed on tootlikumad, on vastuolus Brasiilia viimasteaastate tootmisarvudega. ISAAA väitel on herbitsiiditolerantneGM soja Brasiilias olnud saakide suhtes neutraalne (ISAAA,jaanuar 2006b), kuid nagu oleme näinud USA näitel, viitavadaastate vältel kogunevad andmed sellele, et Roundup Ready sojasaagid on madalamad 5-10%. Teiseks, alates GM soja ametlikustkasutuselevõtust 2004. a on järgmised kolm aastat olnud enamikelepõllumeestele väga kehvad ja üldiselt tundub, et GM soja talubpõuda halvemini kui tavasoja. Andmeid GM soja kehva saagikohta põuatingimustes toetavad ka teiste riikide kogemused, ntParaguai, samuti USA-s läbi viidud uurimused Roundup Readysojaga. Lisaks mõjutasid enamikke väikepõllumehi negatiivseltmadalad hinnad, kõrged kulutused sisenditele ja teised tegurid.Peamised CONAB raportid on peamise 2006/07 a. saagi põhjusenaidentifitseerinud head ilmastikutingimused. Veel ühte rekordsaakioodatakse 2007/08, CONAB hinnangul on põhjusteks „külvipindalasuurenemine, mida on stimuleerinud head hinnad turul“. Lõplikkuhinnangu andmisega ei kiirustata, sest saak „sõltub järgmiste kuudeilmast“ (CONAB, 8. november 2007). Just ilmastikutingimusedja hinnad, mitte GM tehnoloogia, tunduvad olevat peamisteksteguriteks, mis mõjutavad põllumeeste eluolu ja otsuseid.3.2 umbrohu resistentsus herbitsiididele on BrasiiliassuurenemasNagu Argentiinas, tunnistavad ka Brasiiliapõllumajandusuuringute organisatsiooni Embrapa teadlasedglüfosaadiresistentsete umbrohtude teket sellel aastal, iseäranisRio Grande Do Sul piirkonnas, kus praktiliselt kõik põllumehedon GM soja omaks võtnud. 2005. ja 2006. aastal tekkis Lõuna-Brasiilias kolmel uuel umbrohutüübil resistentsus glüfosaadile(Weedscinece, 2007). Esimest korda kinnitasid Embrapa teadlasedeelretsenseeritud artiklis ajakirjas Journal of EnvironmentalSciences and Health, et Brasiilias on neljal umbrohuliigil tekkinudresistentsus glüfosaadile ning jõuavad järeldusele, et „see võibsuure tõenäosusega tekitada probleeme“ (Cerdeira et al, 2007).Paraku süüdistatakse glüfosaadi tõhususe kiires kadumises taaskord põllumehi, kuigi tegelikult peaksid selle eest vastutamaseemne- ja kemikaalifirmad, mis suruvad peale mittejätkusuutlikkepõllumajandusmudeleid, mille keskmes on pestitsiidide kasutustsuurendavad GM kultuurid. See toob aga alati kaasa keskkonnajapõllumajandusprobleeme (Gazeta Mercantil, 9. august 2007).TABEL 9BRASIILIA SOJATOODANGU PINDALA, SAAGID JA TOODANG 2001-20072001/022002/032003/042004/052005/06 (ESIALGSEDANDMED)22,749.42,41955,027.12006/07(EELDATAVALT)20,686.82,82358,391.8Pindala (tuh. ha)Saak (kg/ha)Toodang (tuh. tonni)16,386.218,474.821,375.823,301.12,5772.8162,3292,24542,230.052,017.549,792.752,304.6Allikas: CONAB, november 2007. Soja Brazil. Serie historica de area plantada, produtividade, produçao.18 | foei

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdeTABEL 10HERBITSIIDIRESISTENTSED UMBROHUD BRASIILIASUMBROHI BRASIILIAS (lad. K nimi)YearSitesAcresMode of Action1.Kanada pujukakar Conyza canadensis20052-551-100Glütsiinid (G-9)2.Kanada pujukakar Conyza canadensis200611-50101-500Glütsiinid (G-9)3.Pujukakar Conyza bonariensis20052-551-100Glütsiinid (G-9)4.Pujukakar Conyza bonariensis20056-1051-100Glütsiinid (G-9)5.Erilehine piimalill Euphorbia heterophylla, resistentnemitmele toimeainele200611-50101-500ALS inhibiitorid (B-2)Glütsiinid (G-9)6.Itaalia raihein Lolium multiflorum20032-551-100Glütsiinid (G-9)Source: Weedscience.„Kõige suurem põllumajanduslik risk glüfosaadiresistentsetesojaubade (GRS) kasutuselevõtmisel on ilmselt seotud umbrohtuderesistentsemaks muutumisega. Brasiilias on muutunud GRS põldudelkasvavad umbrohu liigid – domineerima on hakanud need, missuudavad edukamalt glüfosaati taluda ja need, mida põllul glüfosaadikasutuse ajal ei ole. Nende hulgas on Chamaesyce hirta (astmapiimalill),kommeliiniliste hulka kuuluv Commelina benghalensis,madaraliste hulka kuuluvad Spermacoce latifolia ja Richardiabrasiliensis ning lehtertapp (Ipomoea spp.). Neli umbrohuliiki, Conyzabonariensis, Conyza Canadensis, Lolium multiflorum ning Euphorbiaheterophylla on juba omandanud Brasiilia sojapõldudel resistentsuseglüfosaadile ja võivad suure tõenäosusega muutuda probleemiks.“Cerdeira et al., 2007. Journal of Environmental Sciences and Health3.3 RR soja suurendab põllumajanduskemikaalide kasutustBrasiiliasLisaks mõjudele inimtervisele on teada kapõllumajanduskemikaalide negatiivne mõju keskkonnale.Vastavalt 2006.a EMBRAPA andmetele kasutatakse Brasiilias igalaastal u. 130 tuhat tonni põllumajanduskemikaale – st nendetoimeaineid. See tähendab, et viimase 40 aasta jooksul onpõllumajanduskemikaalide kasutamine Brasiilias tõusnud 700%,samal ajal kui haritava pindala kasv on olnud vaid 78% (EMBRAPA,detsember 2006).Soja on Brasiilia peamine põllumajanduskultuur ning sellelkasutatakse rohkem kemikaale, kui ühelgi teisel kultuuril. 1998.a läksüle 30% kõikidest põllumajanduses kasutatavatest kemikaalidest justsojale (EMBRAPA, detsember 2004) ning see tendents on kestnudtänapäevani, kusjuures viimastel aastatel on soja külvipindalamärkimisväärselt suurenenud. Brasiilia Keskkonnaameti (InstitutoBrasileiro do Meio Ambiente e dos Recursos Naturais Renováveis(IBAMA)) andmetel on sojaherbitsiidides enimlevinud 15 peamisetoimeaine kasutamine suurenenud perioodil 2000-2005 60%võrra – 59,5 tuhandelt tonnilt 95,2 tuhandele tonnile (ValorEconómico, 24. aprill 2007; IDEC 27. aprill 2007). Selle kasvupõhjuseks peetakse peamiselt kasvavat glüfosaadi kasutustRoundup Ready sojaubadel. Glüfosaadi kasutus on suurenenudperioodil 2000-2005 79,6% (vt. joonis 5).„[Brasiilias] on toimunud suur glüfosaatide kasutamise kasv –oluliselt suurem, kui seda saaks põhjendada vaid haritava maa-alasuurenemisega ning glüfosaadi kasutuse kasv on ka suurem, kuiteiste herbitsiidide puhul.“Rubens Nodari, Brasiilia keskkonnaministeerium, geneetika jageneetiliste ressursside spetsialist, 2007Ka põllumeeste liitudelt ja erasektorist kogutud lood kinnitavadsuureneva põllumajanduskemikaalide kasvu trendi jätkumist.Näiteks oli põllumajanduskemikaale müüval suurfirmal BASFraskusi nõudmiste rahuldamisega 2007. a ja aasta lõpuks olid firmaagrokemikaalide varud praktiliselt ammendatud. 2007. a mõjutasidkemikaalide ostu suurenemist 2006/07 saagikale aastale järgnenud7% soja külvipindala suurenemine ning herbitsiidide kasutuselevõttmaisi külvamisel (Valor Economico, 7. november 2007).2007. a lõpuks langes suurenev nõudlus põllumajanduskemikaalidejärele kokku glüfosaadi hindade muutumisega. Glüfosaadihinna tõus on olnud märkimisväärne võrreldes tavakultuuridelkasutatavate herbitsiidide hindade tõusuga. Näiteks tõusis Agra-FNP analüütiku Fabio Turquino Barros´e sõnul Brasiilia suurimassoja tootvas provintsis Mato Grossos GM sojal kasutatavateherbitsiidide hind 2007. a lõpuks 44%, tavasojal kasutatavateherbitsiidide hind langes aga võrreldes 2006/07 hooajaga 45%.„GM taimed ei vähenda herbitsiidide kasutamist. Provintsis RioGrande Do Sul kasvas herbitsiidide kasutus ajavahemikus 2000-2004 9000 tonnilt 20300 tonnile. See kasv on 4 korda suurem, kuikülvipindala kasv.“Luiz Carlos Balcewicz, IBAMA Biodiversity Conservation spetsialist(Valor Economico, 24. aprill 2007)3.4 Parana läheb tagasi üle tavasojaleParana valitsuse ametnike sõnul on suurenev kulu sisenditeleja GM soja kehv saak peatanud GM soja kasutuselevõtu pidevasuurenemise. Parana põllumajandusminister Valter Bianchinisõnul oli 2006/07 53% sojast tavasoja ja 43% muundatud soja,foei | 19

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdeTABEL 5GLÜFOSAADI KASUTAMISE KASV BRASIILIAS 2000-2005 (TUH. TONNI TOIMEAINET)Mato grosso PARANÁ RIo Grande de sul BRAZIL20005.08.47.410020014.78.29.18077.1 71.0200220034.57.410.29.58.914.4604039.544.5 43.757.620049.710.419.42020059.89.013.70200020012002200320042005Allikas: Ibama** 2005. a sojakriisi tagajärjel vähenes soja külvipindala ja sisendite kasutus, seegaka glüfosaadi kasutus.kuid 2007/08 aastal oodatakse 60% tavasoja ja 40% GM sojat(Gazeta Mercantil, 31. august 2007).Kui glüfosaadi hind tõuseb ka edaspidi ja sellega koos tõusevadka üldkulud, mõtlevad paljud põllumehed mitu korda tehnoloogia[st Roundup Ready] üle järele ja võivad minna kas täielikult võiosaliselt tagasi tavataimede kasvatamisele.“Luis Nery Ribas, Mato Grosso Sojatootjate Liidu (Aprosoja) tehnilinejuhataja (Gazeta Mercantil, 28. august 2007).Ka IBAMA pestitsiidide kasutamise andmed näitavad, et Paranapõllumehed eelistavad tavasoja. Ajavahemikus 2000-2005. aon glüfosaadi kasutamise suurenemine palju väiksem Paranas(7%) kui osariikides, kus GM soja ning koos sellega ka glüfosaaton avasüli vastu võetud, nagu Mato Grosso (94% kasv) (ValorEconomico, 24. aprill 2007).„On märkimisväärselt palju põllumehi, kes on lõpetanudGM soja kasvatamise, sest rahaliselt on tavasoja toodangkasulikum“.Agência Estadual de Notícias do Paraná, 6. november 2007okupeerisid 128 ha GM eksperimentaalfarmi, mis asus vaid neljakilomeetri kaugusel Iguaçú Rahvuspargist, mille UNESCO ondeklareerinud Maailma looduspärandiks. MST protesti eesmärkoli avalikustada fakt, et katsefarmi loomisel oli ignoreeritudseadust, mis keelab põldkatsed GM taimedega 10 km raadiuseslooduskaitsealade ümber (MST, 23. oktoober, 8. november2007; Via Campesina, 21. oktoober 2007; Ribeiro, 24. november2007, IPS, 1. november 2007; Swissinfo, 23. oktoober 2007;Global Research, 6. november 2007).21. oktoobril ilmusid Syngenta palgatud turvamehed farmi,mille olid okupeerinud 200 MST ja Via Campesina liiget, ninghakkasid inimeste pihta tulistama. Kuul tabas ühte MST liiget,kes hukkus. Antud raporti kirjutamise ajal käib toimunu üle ikkaveel ametlik juurdlus. Amnesty International ja mitmed teisedinimõigusi kaitsvad organisatsioonid Brasiilias ja väljaspoolon väljendanud tõsist muret selle üle, et Syngenta kasutabrelvastatud militia´t.„Kuidas on võimalik, et midagi ei võeta ette, kui rahvusvahelinefirma teeb katseid looduskaitseala puhvertsoonis, rikkudes sellegakeskkonnaseadusi?“Roberto Baggio, MST ja Via Campesina juht Brasiilias3.5 konflikt väikepõllumeeste ja biotehnoloogiafirmadevahel: Syngenta turvamehed tapavad MST liikme2007. aastal toimus Brasiilias üks dramaatilisemaidkonfrontatsioone väikepõllumeeste liikumise jabiotehnoloogiareklaamijate vahel. Brasiilia maata maatöölisteliikumine (MST) ning rahvusvaheline organisatsioon ViaCampesina protesteerisid GM taimede katsete vastu ning3.6 föderaalkohtunik keelab Syngental GM taimedekasvatamise Iguaçú rahvuspargi läheduses30. novembril 2008 tegi föderaalkohus otsuse, mille kohaseltSyngenta tegevus oli vastuolus õigusliku nõudega mitte kasvatadaGM taimi Rahvusparkide läheduses ning keelas Syngental jätkataoma tegevust Iguaçú Rahvuspargi lähedal (Gazeta do Povo, 5.detsember 2007).20 | foei

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurde3.7 mahe- ja agroökoloogilised tooted saastunudBrasiilia 2007. a kogemused kinnitasid selgelt, et GM sojakasvatamisel toimub ulatuslik tava- ja mahesoja saastumine.Paranas leiti 238 tonni GM sojaga saastunud tavasoja seemet.Mõnedes seemnepartiides oli saastumine koguni 9% (Central deAssociaçoes da Agricultura familiar do Oeste de Parana, 2007).Saastumine mõjutab ka teisi põllumajandussüsteeme.Agroökoloogilised ja mahepõllumajandussüsteemid muutuvadmaailmas järjest levinumaks ja võivad potentsiaalselt ära toitaMaa kasvavat elanikkonda ilma pestitsiidide ja GMO-deta (FAO,mai 2007). Nt Brasiilias kasvas mahepõllumajanduse osakaal2005/06 21%. Mahetaimede saastumine GM taimedega ähvardabmahe- ja tavatootmist. Mahepõllumeestel on tavaliselt lepingmahetoorainele spetsialiseerunud firmadega, mille kohaselt nadgaranteerivad oma soja GMO-vaba staatuse. Ühe sellise firma(Gebana) peakorter on Parana lääneosas, Capanemas. Gebanatuvastas 2006. a neli saastejuhtumit, 2007. a tõusis nende arv agajuba 9 juhtumini.Saastumise hind: Medianeira (Brasiilia)mahepõllumeeste luguAdemir ja Vilma Ferronato elavad Medianeiras, Parana osariigilääneosas, kus nad kasvatavad umbes 16 hektaril mahetaimi.Lisaks soja- ja maisikasvatusele toodavad nad oma farmis kajuur- ja puuvilju ning kasvtavad loomi. Kogu nende toodang onmahe, kuid läheduses on tava- ja geneetiliselt muundatud sojakasvatajad.2006/07 aastal teatas Ademiri üllatuseks perefarmi toodanguostja firma Gebana, et ei osta osa tema mahesojast. Gebana testidnäitasid, et farmi toodangu hulgas oli ka GM soja. Seemneidoli farmerile andnud Gebana ise, seega ei saanud saastumisepõhjuseks olla saastunud seemned. Ademir ja Vilma arvasid, etsaastumine tekkis saagi koristuse käigus. Nad külvasid soja kahesjaos – esimene saak, mis nad said 7 hektarilt, oli testid läbinud jaseda sai müüa mahedana. Teine, umbes 4 hektari pealt korjatudsaak, oli saastunud.Mõlemal juhul oli soja koristamiseks kasutatud sama masinat.Erinev oli vaid see, et teise koristuse eel oli masinat kasutanudteised farmerid oma GM soja koristamiseks. Kuigi masinat puhastativastavalt sertifitseerivate firmade juhtnööridele, ei olnud seeilmselt piisav, et saastumist vältida. Kahju oli vältimatu. Esimesestsaagist saadud 280 kotti müüs pere maha 49R$ kotist. Saastunudsoja, mida oli 14 kotti, pidi müüma 28.50R$ kotist, mille pealt perekaotas 1610 R$.Allikas: ASPTA, June 20074. Paraguai4.1 hea ilm tingis hea sojasaagiNagu Brasiilias, oli ka Paraguais peale mitut sojasektori kriisiaastat2006/07 aastal rekordsaak, mille tingisid head ilmastikuolud.Hooaja alguses ennustas teraviljaeksportija CAPECO 5 miljonittonni toodangut, kuid peale sagedast vihma aasta algusestõusis ennustus 6 miljoni tonni peale (El Clarín, 3. juuni 2007).Ligikaudu 80% Paraguai sojast oli mõeldud ekspordiks, vaid19,8% oli ette nähtud tööstuslikuks kasutamiseks ja 0,2%seemne paljundamiseks (IICA, 2007). 2007. a moodustas sojaParaguai põhiosa riigi ekspordituludest – lausa 44% riigi koguväliskaubandusest. Ainuüksi sojaoad kindlustasid 787 miljonidollari suuruse sissetuleku, sojajahu ja sojaõli tõid aga lisaks veel248 miljonit dollarit (La Nación, 2007).4.2 GM soja ei kasva Paraguais kuigi hästiNagu Argentiina ja Brasiilia puhul, ei olnud ka Paraguais sojasaakide kasvu taga GM soja. Lausa vastupidi – mitmed Brasiiliaja Paraguai raportid viitavad alates 2004. a sellele, et RR sojasaagid on põua tingimustes madalamad kui tavasoja saagid(FoEI, 2006). Ajavahemikus 1991-2001, enne Roundup Readysoja kasutuselevõttu 14 Paraguais, olid Paraguai soja saagid 2500-3000 kg/ha (vt. joonis 6). Roundup Ready soja kasutuselevõttlanges ajaliselt kokku mitme järjestikuse põuahooajaga, milletõttu langesid soja saagid Paraguais 2002-2006. a drastiliselt.4.3 maaelu vaesustumine ja sojaekspansiooni suurenemine2007/08 aastal eeldatakse sojakasvatuse suurenemist 2.8 miljonihektarini ning toodangu kogumaht peaks jõudma pea 7 miljonitonnini (La Nación, 2007). Selline kasvutendents toob Paraguaimaapiirkondadesse palju probleeme.Alates 1960ndatest on Paraguai valitsus püüdnud edendadaekspordile orienteeritud põllumajanduslikku mudelit, miskeskendub sojaubadele ja karjakasvatusele. Selline läheneminepõllumajandusele ei too maapiirkondade elanikele kuigi paljukasu ning tekitab palju probleeme ja muresid, ka põliselanikekogukondadele. Uue mudeli juurutamise mõju väikepõllumeestesektorile (u. 1,5 miljonit inimest) ja põliskogukondadele (u. 87000 inimest) on olnud väga suur. Nad on kaotanud maa, mis olienne nende omandis, neid on sunnitud kodukohtadest lahkuma,süveneb migratsioon linna ja ka metsaraie. Ja see on vaid murdosaprobleemidest. Kõik see toimub suure ebavõrdsuse taustal: näitekskontrollib 2% maaomanikke 70% kogu maast (Mesa DRS, 2007).Ajavahemikus 1999 - 2006/07 muutus soja monokultuurigakülvatud pindala rohkem kui 2 korda suuremaks (1 176 460 hektarilt2 500 000 hektarini). Sojaistandused moodustavad tänapäeval56% kogu Paraguai haritavast maast, mis on 4,5 miljonit hektarit(Biopact, märts 2007). Umbes 90% Paraguai sojast on geneetiliseltmuundatud. Kas selline GM soja võidukäik aitab aga maaelanikeelu parandada, on iseküsimus. Paraguai kodanikuühiskonna14 Roundup Ready soja lubati Paraguais ametlikult kasutusse 2004. a, kuid mitteametlikultkasvatati seda mitmeid aastaid enne seda (FoEI, „Kes saab kasu GMO-dest?“ 2007, 5 osa,peatükk 3).foei | 21

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdegruppide koalitsiooni poolt ette valmistatud raport Mesa deconcertación para el Desarrollo Rural Sostenible in Paraguai,mida esitleti 2007. a novembris ÜRO sotsiaalmajanduslikke õigusikäsitleval kohtumisel, näitab, et üheaegselt soja monokultuuridepeadpööritava ekspansiooniga on toimunud maaelanike äärmuslikvaesumine (Mesa DRS, 2007). Allpool vaesuspiiri elavate inimestearv on kasvanud Paraguais 33,9%-lt 2000. a 39,2% aastal 2005 –kusjuures maapiirkondades on see protsent olnud veelgi kõrgem,kuni 40,1% ( (La Nación, 14. november).Paraguais kontrollivad vähem kui 2% maaomanikest rohkem kui70% maast:- 270157 farmi suurusega 0-20 ha võtavad enda alla 4% maast,- 3794 farmi üle 1000 ha võtavad enda alla 78% maast.Allikas: Censo Nacional de Población y Vivienda del año 2002 (DGEEC, 2003)Üha selgemaks muutub see, et ekspordile orienteeritud GM sojamudel ei vähenda enamike maapiirkonna elanike vaesust. Vastupidi,GM soja kasutuselevõtt ja suurenev korporatiivse põllumajandusäridomineerimine suurendab maa kontsentreerumist ja ähvardabParaguai väikepõllumeeste ellujäämist (MESA DRS, 2007).Paraguai ei saa oma sojakasvatuse mudeliga niimoodi enam edasiminna. Nii sotsiaalselt, kui keskkonnaaspektist vaadatuna on seeilmselgelt „ebaadekvaatne ja mittejätkusuutlik“, kuna selle kiirekasvu üle puudub kontroll.(Igor Bosc, ÜRO Arenguprogrammi Paraguai piirkonna esindaja, ABC,1. november 2007)4.4 konfliktid soja kasvatavate suurmaaomanike ja kohalikekogukondade vahelÖkosüsteemide hävitamine suureulatusliku sojaubade kasvatamisetõttu on olnud Paraguais väga tõsine ja tülid suurmaaomanikestsojakasvatajate ning väikepõllumeeste vahel on muutunud 2007.a aina tavalisemaks (IPS, 8. november 2007).Paraguai organisatsioon MESA DRS on esitanud ÜRO-s Paraguairiigi vastu hagi sojakasvatajatest suurmaaomanike pidurdamatupõllumajanduskemikaalide kasutuse tõttu, mis toovad kaasa lastesuremuse, abordid ja sünnidefektid. Kohalikud kogukonnadprotesteerivad valimatu õhust herbitsiididega mürgitamisevastu, mis sadestub koolidesse, kirikutesse ja teistesse avalikessekohtadesse (ABC, 7. november 2007). 2007. a lõpus algasidläbirääkimised maaelanike ja sojakasvatajate vahel sellisteslinnades nagu San Cristobal, Alto Parana. Novembris anti teada, etKuetuwyve kohalikul põlisrahva kogukonnal õnnestus takistadasojakasvatajat kogukonna maa lähedal illegaalselt soja mahakülvamast. Riikliku Seemnete, Taimetervise ja Kvaliteedi Ameti(SENAVE) ametnikud tegid korralduse hävitada soja, mis külvatiillegaalselt põlisrahva kogukonna maade lähedale (ABC, 6.november 2007).Uus konflikt tekkis kohaliku elanikkonna ja rahvusvahelisepõllumajandusettevõtte Cargill vahel. Cargill kontrollib üle 30%Paraguai soja-, maisi- ja nisutoodangust. Cargill plaanib ehitadaParaguai jõele suure sadama, et eksportida üle miljoni tonni teravilja.See on tekitanud suurt vastuseisu Paraguai kodanikuühiskonnapoolt. Piirkond, kuhu Cargill tahab ehitada sadamat, on kodukspaljudele traditsioonilistele kalameestele ja asub 500 meetritülesvoolu kohast, kust võtab vett riigiettevõte, mis varustab veegaParaguai pealinna Asunción ja selle ümbrust. Sadama ehitamiseleseisavad vastu Paraguai Kodanike Kogu (Assembly of Citizensfor Life and Health), mis kardab, et projekt toob kaasa suuredkeskkonnakahjud, nt. vee saastumise (Asamblea Ciudadana por laVida y la Salud, 9. oktoober 2007; Pulsar, 10. oktoober; Camara deDiputados, República de Paraguai, 2007).JOONIS 64 SUURIMA SOJA TOOTVA RIIGI SAAGID 1987-2006 (KG/HA)3500300025002000150010001987198819891990199119921993199419951996199719981999200020012002200320042005200622 | foeiArgentiina Brasiilia Paraguai USAAllikas: Friends of the Earth International, 2007. Põhineb FAO andmete: FAOSTAT, ProdStat, Crops, Subject: Yield per hectare (kg/ha), Commodity: soybeans; Country:United States, Argentina, Brazil, Paraguay; Year 1987-2006

neli puuvillakasvatus maailmaspuuvillakasvatus maailmasJuan Lopez Villar, Friends of the Earth International1.1 ideaalsed ilmastikutingimused Indias tõid kaasa hea saagiMiljonid väikepõllumehed maailmas kasvatavad puuvilla.Põhjalikuma analüüsi põllumeeste kogemustest GM puuvillagaerinevates maailma riikides võib leida eelnevas kahes „Kes saabkasu GMO-dest?“ sarja väljaandes (FoEI, 2006, 2007). Käesolevväljaanne pakub ajakohastatud hinnangut GM puuvillaefektiivsusele maailmas 2007. a. Antud peatükk seab peamiseltkahtluse alla kolm omadust, mida GM puuvillale kõige sagedaminiomistatakse: suuremad saagid, pestitsiidide kasutuse vähendamineja väikepõllumeest eluolu parandamine.1. puuvill IndiasHoolimata India sisemajanduse kogutoodangus põllumajanduseosakaalu vähenemisele 50%-lt 1970. aastal 20%-le 2007. aastal onpõllumajandus ka praegu India majanduse selgrooks. Pea 60%India elanikkonnast sõltub põllumajandusega seotud töödest(Reddy, november 2007). Viimastel aastatel on India maapiirkondivaevanud veepuudus, põllumajandustoodangu madalad hinnad,halb infrastruktuur, piiratud juurdepääs laenusüsteemidele ningtööpuudus.Enamus GM puuvillast, mida kasvatatakse väljaspool USA-d onmuundatud sisaldama insektitsiidi, mis hävitab teatud kahjurid 15 .Kuna insektitsiid on pärit mullabakterist Bacillus thuringiensis(Bt), tuntakse seda „Bt puuvilla“ nime all. Bt puuvilla on meediasreklaamitud kui peamist tegurit, mis on tõstnud puuvillatoodangutIndia põllumajanduses viimasel kolmel aastal ning aitab oluliseltkaasa riigi väikepõllumeeste elu parandamisele (ISAAA, 2006a).Eelmistes „Kes saab kasu GMO-dest?“ väljaannetes uurisimepõhjalikult tugevaid vastuolusid, mida on põhjustanud Bt puuvillIndias, sh arvukaid raporteid puuvilla ikaldumisest, reklaamitustoluliselt kehvematest saakidest ning andmetega manipuleerimisestMonsanto-Mahyco – Monsanto Bt puuvilla India turustaja – poolt, etprobleeme varjata (FoEI, 2006, 2007). Need raportid on käsitlenudka Bt puuvilla seemnete kõrget hinda ja India puuvillakasvatajateenesetappe, milleni neid viisid tekkinud laenuprobleemid. Lisaksvõib lugeda sellest, et Bt puuvill ei kasva Indias kuigi hästi kaajakirjas Nature Biotechnology, milles märgitakse, et Indiaskasutusse jõudnud Bt puuvilla sordid (mida aretati USA lühikesekasvuhooaja jaoks) kaotavad Indias enne kasvuhooaja lõppu omainsektitsiidsed omadused ning insektitsiid ei ekspresseeru 25%India eelistatumates hübriidpuuvilla sortides (Jayaraman, K.S., 2005).Selles osas näitame, kuidas Bt puuvilla roll India põllumajanduseson olnud märkimisväärselt ületähtsustatud biotehnoloogiatööstuse poolt. Toodangu suurenemise taga on ilmastikuolud, shmussoon, ja toodang ei ole suurenenud mitte ainult puuvilla, vaidka mitmete teiste kultuuride puhul. Bt puuvill ei ole aidanud kaväikepõllumeestel neid ähvardavast agraarkriisist pääseda.Kuna India ilmad on kuivad, sõltub India põllumajandus vägasuurel määral vihma toovatest mussoonidest (aastaajast, milmussoontuul puhub merelt maale ja toob kaasa niiske kliima).Põllumajanduskultuuride kasvatamise õnnestumine või luhtumineon tihedalt seotud vihmavee jagunemisega ajas ja ruumis edelamusssoniajal (juunist septembrini), kuna see toob endaga kaasa u.80% terve aasta sademetest Indias (RBI, november 2007).Puuvill ei ole erandiks ja selle saak sõltub olulisel määralmussoonist. Alates 2005/06 hooajast on mussoonvihmad olnudpuuvilla kasvatamiseks väga soodsad, vt. tabel 11. Nii 2005/06kui 2006/07 hooajal tõi edelamussoon piisavalt vihma – juunistseptembrini langes maha 99% selle LPA-st (Long Period Average– pika perioodi keskmine). Hilised mussoonvihmad septembris2006. a parandasid hea saagi väljavaateid, 2007. a veebruari teisenädala vihmad suurendasid aga väljavaateid veelgi enam (IndiaPõllumajandusministeerium, aastaraport 2006/07).TABEL 11AASTA199719981999200020012002*20032004200520062007IMD ennustus(% LPA-st)9299111999810196100989293EDELA-MUSSOONVIHMAD JASUVETOOTMINETEGELIKSADEMETEHULK10210696929281102879999105*: Põua-aastaAllikas: IMD, India Valitsus, Põllumajandusministeerium.SUVEHOOAJATOIDUTERAVILJA TOODANG(MUUTUS %-des)-2.40.52.5-3.29.8-22.234.1-11.76.30.61.61.2 2007/08: toodangu kasv enamike Indiapõllumajanduskultuuride puhul. Kas suurem puuvilla saakIndias oli tingitud Bt puuvillast või ilmast?Ajaliselt soodne vihmasadu kogu kasvuperioodi jooksul muutisselle hooaja „peaaegu ideaalseks, vihmad tulid õigel ajalpraktiliselt üle kogu Maharashtra puuvilla kasvatusvööndi“. Peakogu septembri kestnud mõõdukad vihmad tekitasid suurtoptimismi 2007/08 hooaja saakide suhtes (Globecot SpecialReport, 10. oktoober 2007, Reuters, 5. juuli 2007). Ka IndiaReservpanga novembrikuu raport kinnitab, et paljude kultuuridepuhul on 2007/08 hooaja jooksul on külvipinnad suurenenud„soodsa mussooni ja valdavalt heade turuhindade tõttu“. 2007.15 USA-s on Bt puuvillal pea alati lisaomadusena juures ka herbitsiidiresistentsus.foei | 23

neli puuvillakasvatus maailmasa edelamussooni perioodil sadas maha 5% rohkem vihma kuieelmise aasta samal perioodil (RBIb, november 2007).Nagu on näha tabelist 12, ei ole ideaalsed ilmastikuoludsuurendanud mitte ainult puuvilla saake, vaid ka riisi saake,samuti kaunviljade ja suhkruroo saake, mis on viimastel aastatelsuurenenud sarnaselt puuvillaga (RBIa, november 2007). Siinkohalpeab märkima, et puuvill on ainuke geneetiliselt muundatud taim,mida Indias kommertseesmärgil kasvatatakse.Viimase kahe aasta jooksul suurenenud puuvillatoodangu põhjuspeitud ka selles, et suurenenud on puuvillakasvatuse alad – 8,9miljonilt hektarilt 2006/07 hinnanguliselt 9,3 miljoni hektarini2007/08 (vt. tabel 13).ISAAA väitel on „põhiosa saakide suurenemisest kuni 50% võrra võienam“ Indias seletatav Bt puuvilla kasutamisega ning just selle tõttupõllumehed võtavadki Bt puuvilla kasutusse (ISAAA, 2006. a). Jubaväite hägusus muudab selle mõnevõrra kaheldavaks („põhiosa“,„kuni 50% võrra ja enam“), kuid lisaks kummutavad seda ka arvukadraportid, mis paljude kultuuride, sh Maharashtrani puuvilla puhul,omistavad saagi suurenemise headele ilmastikutingimustele. Kaametlikud valitsusasutused on rõhutanud võtmefaktorina saakidesuurenemisel ilmastiku mõju. Näiteks India Reservpank kinnitab,et viimaste aastate toodangu suurenemise põhiteguriks on ilm,kaasa arvatud „praktiliselt ideaalsed“ ilmastikuolud 2007/08. Naguenne mainitud ja nagu võib näha tabelist 12, on saak suurenenudnii tava- kui GM puuvilla puhul, lisaks aga paljude teiste kultuuridepuhul, millest ükski ei ole muundatud (riis, nisu, suhkruroog).Hägusatel ja faktidega kinnitamata väidetel on avalikkust eksitavmõju – nad sunnivad inimesi arvama, et Bt puuvill suurendabsaake per se, kuigi tegelikult ei ole Bt puuvilla loomisel kasutatudgeneetilise muundamise protsess kuidagi seotud saagikusesuurendamisega, vaid kaitseb puuvilla teatud kahjurite eest.ISAAA analüüs ei maini seda, et need puuvillakahjurid, kelle vastupuuvill on välja töötatud, ei ole puuvillapõllul sugugi igal aastalühtemoodi suureks probleemiks ning kui kahjuri pealetungi eiole või on see väike, ei oma geneetiline muundamine saagilemõju. Järgmises osas põhjalikumalt kirjeldatud uuring Indiapuuvillakasvatusest kinnitab, et „putukate puhang põldudel onkorrapäratu, ... piirkonniti erinev ning erineb ka tõsiduse, ajastuseja pestitsiidide mõjule reageerimises.“ Näiteks näitavad WarangaliPõllumajandusuuringute Jaama andmed, et puuvilla taimedesttoituvad öölased on viimastel aastatel hakanud oktoobri asemelilmuma augustis, kuid kuna Bt puuvill kaotab Indias omainsektitsiidsed omadused, „on tõenäoline, et kahjurite ilmuminemuutub ja nad hakkavad taas ilmuma hiljem“ (Stone, 2007;Jayaraman, 2005).TABEL 12PÕLLUMAJANDUSLIK TOOTMINEINDIASTABEL 13INDIA PEAMISTE KULTUURIDEKÜLVIPINDALA 2006/07-2007/08(MILJON HA)KULTUURRiisKharifRabiNisuMuud teraviljadKharifRabiKaunviljadKharifRabiKokku toiduteraviliKharifRabiTotal OilseedsKharifRabiSuhkruroogPuuvill#Džuut & hibisk##2003-0488.578.69.972.237.632.25.414.96.28.7213.2117.096.225.216.78.5233.913.711.22004-0583.172.210.968.633.526.47.113.14.78.4198.4103.395.124.414.110.2237.116.410.32005-0691.878.313.569.434.126.77.313.44.98.5208.6109.998.728.016.811.2281.218.510.82006-0792.880.112.774.934.325.78.614.24.79.5216.1110.5105.623.913.99.9345.322.711.32007-08T A@93.080.0 80.213.075.537.528.7 26.68.815.55.5 5.510.0221.5114.2 112.2107.330.018.5 16.111.5310.0 345.622.0 22.911.0 11.3KULTUURTAVALINEPINDALARiis38.2Muud teraviljad 22.9(coarse cereals), millestJowar/sorgo4.4Mais6.2Neegrihirss/bajra 9.4Kokku kaunviljad 10.9Kokku uvetootmine 15.4Õlikultuurid,millestPäevalill0.5Seesam1.5Maapähkel5.5Sojauba6.6Suhkruroog4.2Puuvill8.3Kõik kultuurid 100.8Allikas: Põllumajandusministeerium, India Valitsus.PINDALA(seisuga 19. oktoober)2007-08 2006-07 VAHE % MUUTUS37.322.037.122.10.2-0.10.5-0.33.67.58.712.517.80.71.75.48.85.19.3104.93.86.89.311.416.80.91.84.88.14.88.9102.1-0.20.6-0.61.20.9-0.1-0.10.60.60.30.42.8-5.78.9-6.310.35.5-14.3-7.512.37.95.63.92.8T: eesmärk*: neljas hinnang, seisuga 19. juuli 2007#: Miljon palli, iga pall on 170 kgA: saavutus@: esimene hinnang, seisuga 19. september 2007##: miljon palli, iga pall on 180 kgAllikas: Põllumajandusministeerium, India Valitsus.24 | foei

neli puuvillakasvatus maailmasSekundaarse kahjuri tekkimisel on väga tõenäoline, et põllumehedtöötlevad põlde sama suure või suurema pestitsiidikogusega, kuitavapuuvilla puhul (Goswami, 6. september 2007).On traagiline, kuidas kaks aastat tagasi avaldas Punjabivalitsus Bt puuvilla reklaamid, millel tollane peaminister CaptAmarinder Smith kirjeldas Bt puuvilla kasutuselevõttu kuisuurt saavutust. Valitsuse reklaam käis välja suuri lubadusi Btpuuvilla kohta, väites, et saagid suurenevad 25%-28% hektarikohta, netotulud suurenevad 10000-15000 Rs hektari kohtaning põllumajanduskemikaalide pealt säästetakse kuni 1000 Rshektari kohta. Kuid Bt puuvilla kasutuselevõtu kolmandal hooajalläksid asjad Punjabis hoopis vastupidi.Umendra Dutt, Kheti Virasat Mission tegevjuht, Punjab (Dutt, 2007)Sekundaarse kahjuri rünnak sundis põllumehi ostma ja kasutamarohkem pestitsiide kui alguses eeldati. Lisapestitsiididele tehtudkulutused ulatuvad hinnanguliselt $120 miljonini. Sellinerahaline lisakoormus oli selle piirkonna põllumeestele tõsisekskatastroofiks ja nad jäid sellel aastal tõsisesse kahjumisse (TheEconomic Times, 2. september 2007; Countercurrents, 31.august2007; Dutt, Umendra, 22. august 2007; Tribune News Service, 2.juuli 2007; The Indian Express, 31. august 2007).Andhra Pradeshi osariigi uued andmed Bt puuvillalpestitsiidide kasutamise kohta 2004/05 hooajal (avaldatud2007 Andhra Ülikooli Põllumajandusuuringute keskuse – AERC- poolt) näitavad, et kuigi keskmiselt oli pestitsiidi põllulepealekandmise arv väiksem, kasutati igal pritsimisel suuremathulka pestitsiide. Seega, „üldtulemusena ei ole pealekantudpestitsiidi kogus hektari kohta oluliselt vähenenud japõllumehed kulutavad jätkuvalt pestitsiididele rohkemraha, kui mingile muule sisendile“ (Commodity online, 30.august 2007). See kinnitab veelkord, et pestitsiidide kasutusei vähene; vastupidi – sekundaarsete kahjurite rünnakudsuurendavad pestitsiidikasutust.Üks suuremaid rahvusvahelisi kemikaalifirmasid – Dupont –tunnistab, et tänasel päeval ei ole „täiuslikku lahendust“, mis aitaksvõidelda uute kahjuritega, mis ründavad Bt puuvilla: „tõsi on, etuued tehnoloogiad tekitavad uusi probleeme, sealhulgas muutusikahjurite esinemises.“Ram Mudholkar, Dupont´i Lõuna-Aasia ärijuht, The EconomicTimes, 2007.1.4.2 põllumeeste enesetappude arv Vidarbhas suurenebViimastel aastatel on India väikepõllumehed olnud silmitsikeeruliste aegadega, kuna sisendite hinnad on tõusnud,väljund on aga vähenenud. 2007. a jätkus puuvillafarmeriteenesetapulaine nii mõneski India puuvillakasvatuspiirkonnas.Andhra Pradesh ja Maharashtra osariikides oli farmeriteenesetappude arv kõige suurem. Vidarbha, piirkondMaharashtra osariigi idaosas, mida nimetatakse ka„puuvillavööndiks“, on ka sellel aastal omandanud kurvakuulsuse rohkete enesetappude tõttu.„Tänapäeval saavad põllumehed tavaliselt vähem kui 2000ruupiat [tootmiskuludest vähem] ja neil ei ole võimalik saadaisegi 10 000 ruupiat 8-hektariselt põllult. Mis teeb kogu pereelamisrahaks vaid $200.“Swift, aprill 2007Puuvillafarmerite raskuste põhjused. Kas Bt puuvill võiksvähendada mõnda neist?1. Kulutused sisenditele nagu nt seemned, väetised ja pestitsiididon oluliselt suurenenud, puuvilla hind maailmas on aga pidevaltlangenud. 1994. a tõi nael toorpuuvilla sisse $1,10. 2006. amaksis sama nael vaid 54 senti. Enamik India puuvillafarmereidei tule tänapäeval ots-otsaga kokku.2. Maharashtra piirkonnas kaotas valitsus ära turvavõrgu,mis garanteeris farmeritele kindla puuvillahinna. Alates1970ndatest aastatest on Maharashtra osariik ostnud kogupuuvillatoodangu hinnaga, mis ei sõltu maailmaturu hindadest.Programmi nimetati Monopoly Cotton Procurement Scheme.See programm tagas puuvillafarmeritele kindla hinna kogunende puuvillatoodangule. Kehv haldus ja rahalised kaodsundisid 2003. a osariiki puuvillaturgu erakauplejatele avama jamonopoliskeemist loobuma. Osariik ostab ka praegu farmeriteltteatud koguse puuvilla, kuid osariigi pakutav keskmine hind onmadalam, kui keskmised tootmiskulud.3. Valitsuse toetus on vähenenud. Kohalike omavalitsuste pooltülalpeetavad põllumajanduskeskused ei ole suutnud pakkudapõllumeestele adekvaatset informatsiooni ja koolitusi uutepuuvillasortide kohta. Põllumees tugineb seemnete valimiselsageli väga erapoolikule informatsioonile, mida pakuvadseemnefirmad.4. Juurdepääs ametlikele laenudele on muutunud keerulisemaks.India maapiirkondade krediidisüsteem seisis silmitsi pankrotiga,mis sundis riigipanku laenutingimusi rangemaks tegema.Paljud põllumehed pidid seetõttu pöörduma mitteametlikelaenuallikate poole. Põllumehed laenavad raha liigkasuvõtjatelt,sõpradelt ja sugulastelt. Liigkasuvõtjate intress on tavaliseltäärmiselt kõrge ja nende taktikad raha sisse kasseerimiselvõivad viia põllumehed tõsisesse meeleheitesse.5. Paljud põllumehed, kellel ei ole niisutusseadmeid, peavadjääma lootma mussoonvihmadele.6. Aastad intensiivset kunstväetamist on mulla väsitanud. Enamikpuuvillafarmereid ei vahelda erinevates külvikordades erinevaidkultuure ega jäta põldu piisavaks ajaks sööti, et muld saakstaastuda. Selle asemel loodavad nad, et suurem väetistekogusparandab mulla kvaliteeti.Allikas: Wide Angle. 2007.26 | foei

neli puuvillakasvatus maailmasTABEL 14FARMERITE ENESETAPUDVIDARBHAS, 2007JOONIS 7PUUVILLA TOOTMINE, PINDALA JASAAGID HIINAS 1978-2006KUUD, 2007.aJaanuarVeerbuarMärtsAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberKokkuAllikas: Vidarbha Janandolan Samiti, 24. oktoober 2007FARMERITEENESETAPPUDE ARV9910711397102827595106679421,4001,2001,0008006004002000197819851990199219941996Saak kg/ha Toodang (000 Tonnes) Puuvillaga külvatud pindala(0000 ha)Allikas: Friends of the Earth International, 2007. Andmed perioodi 1978-2005 kohtapõhinevad Hiina Statistikabüroo andmetel (National Bureau of Statistics of China,Agriculture, Output of Major Farm products; Output of Major farm products per Hectare;and Total area sown). 2006.a numbrid põhinevad Globecot ja USDA andmetel.199820002002200420062007. a oktoobri lõpuks oli enesetappude arv ületanud 900, misteeb keskmiselt kolm enesetappu päevas (ENS, 3. oktoober 2007;Wide Angle, 2007; Petition to Indian Prime Minister, oktoober2007; Swift, aprill 2007). Hoolimata sellest, et Bt puuvilla võetakseaina rohkem kasutusse, ei ole see trend vähenenud ja farmereidähvardab jätkuvalt sama oht. Lisaks on piirkonnas registreeritudpalju raporteid Bt puuvilla kehva kasvamise kohta. (The Hindu, 16.veebruar 2007).ja „raportitest lähtuvalt Bt sorte ei külvatud“, kuna sihtmärgiksoleva kahjuri esinemine oli väike. Hoolimata sellest, et enamikXinjiangis kasvatatud puuvillast on tavapuuvill, on provintsisaagid Hiina kõrgeimad, märkimisväärselt suuremad, kui teistepuuvillaosariikide keskmine (vt. joonised 9 ja 10). Xinjiangi kõrgedpuuvillasaagid on seotud sellega, et külvatud on tavapuuvilla,millel on spetsiifilised omadused nagu nt madal kõrgus ja varajanesaak, samuti on kasutatud „tihedat külvivahet, kilekatteid jatilkniisutust“ (USDA, 1. mai 2007).2 Hiina2.1 kas Bt puuvill on Hiinas saakide suurenemise põhjuseks?JOONIS 8HIINA PUUVILLAKASVATUSE KAARTISAAA väidab, et Bt puuvill on peamiseks Hiina puuvillasaakidesuurenemise põhjuseks 8%-10% (ISAAA, 2006b). Kuigi Btpuuvilla kasutuselevõtu ajal saagid tõepoolest suurenesid (vtjoonis 7), ei ole see suurenemine tingimata seletatav Bt puuvillakasutuselevõtuga.Esiteks on oluline veelkord rõhutada, et Bt taimed ei olemuundatud saagikamaks ja nende efektiivsus sõltub konkreetsestaastast – mis tüüpi kahjureid esineb, kui suur on kasvuala, millisedon ilmastikutingimused jm tegurid. Kui piirkonnas ei ole kahjurit,mille vastu Bt puuvill on loodud, ei ole Bt puuvillast ka kasu. Teiseksei ole kuigi õige omistada saakide suurenemise fenomeni üheletegurile, ilma et oleks kaalutud ja hinnatud kõiki tegureid, missaaki teatud piirkonnas või tootmissüsteemis mõjutavad. NäiteksXinjiangi provints, mis asub Loode-Hiinas ja kus kasvatataksekõige rohkem puuvilla (Xinjiangi toodang moodustab 1/3 koguHiina puuvillatoodangust, vt, joonis 8) teatas, et ei külva 2000.a Bt puuvilla, kuna seal ei ole Bt puuvilla sihtmärk-kahjureid(Tachikawa, 2002).Xinjiang 34%Henan 12%Hebei 10%Hunan 3%Shandong 15%Jiangsu 6%Anhui 5%Hubei 7%Ka USA Põllumajandusministeerium tunnistas 2007. a, etenamusele regiooni puuvillapõldudele oli külvatud tavapuuvillfoei | 27

neli puuvillakasvatus maailmasJOONIS 9HIINA (TERVIKUNA) JA XINJIANGIKESKMISED SAAGID 2001-2007 (KG/HA)JOONIS 10HIINA PUUVILLAOSARIIKIDE SAAGID,2005 ENNUSTUS1,8001,6001,4001,2001,0008001,1071,2901,5651,1751,5169531,5681,1101,6841,1261,7141,2461,6801,182kg/ha1,8001,6001,4001,2001,00080060060040040020020012002200320042005199920002001200220032004200520062007Riiklik XinjiangAllikas: USDA, 2007.Märkus: 2007. a saagi aluseks on võetud Post´i ennustus.Hebei Shandong Henan XinjangJiangsu Anhui HubeiAllikas: USDA/FAS/PECAD - mai 2005Xinjiangi näite põhjal võib tõdeda, et puuvilla saaki saabsuurendada paljude erinevate meetoditega ning paljusid neistmeetoditest ähvardab oht saada eiratud, kuna trend sunnib pealeaina uusimaid tehnoloogiaid nagu Bt puuvill.2006. a tõusis Xinjiangi puuvillasaak rekordiliseks võrreldesteiste Hiina puuvillaosariikide keskmisega. 2007. a langes saak2006. a võrreldes veidi, kuigi jäi ikkagi riigi keskmisest kõrgemaks(vt joonis 9). Lähtuvalt Xinjiangi PõllumajandusteadusteAkadeemia 2007. a uuringule oli peamiseks põhjuseksniisutamise vähenemine (Globecot, 28. september 2007). ÜkskiGM tehnoloogiaga seotud tegur ei ole Hiina suurima puuvillakasvatava osariigi Xinjiangi saake mõjutanud, kuid selle saagidon ikkagi riigi kõrgeimad.Saakide vähenemise põhjus Xinjiangi provintsis 2007Akadeemia uurimus tuvastas puuvillasaakide langemisetaga mitmeid tegureid. Esiteks, tundub, et vähenenudniisutuse mõju oli suurem, kui esialgu eeldati. Tilkniisutustkasutatavatel põldudel toimus niisutamine vaid 8-10korral hooaja jooksul, tavaline niisutussagedus on olnudaga 10-12 korda. Suuremate farmide saagid langesid selletõttu, et nad said vaid 50% sellest veest, mida nad vajasid.Ka elektrivarustusega seotud probleemid suurendasidtilkniisutuse kasutajate raskusi. Lisaks veeprobleemideleraskendas olukorda ka puuvilla külvipindala suurendamine.Ühe uuringutest selgunud probleemina tuvastati ka see, etpuuvillavööndi lõunaosas oli tuulisem, kui tavaliselt ningBazhou piirkonnas rebis tuul puuvillalt lehed, õied ja kupradning vähendas saaki. Puuvillavööndi põhjaosas oli kasvuhooajaalguses pikka aega madal õhutemperatuur, mis ilmselt tingislumiseene esinemise, mis vähendas puuvillasaaki. Samutiselgus uurimuse käigus, et mõnedel põldudel oli probleemepuuvillakärsakaga (Anthonomus grandis) ja võrgendlestadega.Source: Globecot, 2007.2.2 kas Bt puuvill on väikepõllumeestele tulusam kuitavapuuvill?Jätkuvalt ei ole leitud vastust küsimusele, kas Bt puuvill onväikepõllumeestele majanduslikult kasulikum kui tavapuuvill.ISAAA väidab aasta-aastalt, et Bt puuvill parandab miljoniteHiina väikepõllumeeste elu, kuna selle saak on suurem japestitsiidikasutus väiksem. Kuid mitmed uurimused kipuvadseda väidet kummutama.2006. a uurimuses leiti, et sekundaarsete kahjurite rünnakutagajärjel teenisid Bt puuvilla kasvatajad teatud Hiina piirkondadesvähem kui tavapuuvilla kasvatajad (FoEI, 2007). Kindlasti on vajaulatuslikumaid teadusuuringuid, mis hõlmaksid nii keskkonna-,agronoomilisi kui sotsiaalmajanduslikke tegureid pikema perioodijooksul, vaid siis saab otsustada, kas Bt puuvill pakub Hiina jateiste riikide väikepõllumeestele märkimisväärset kasu võrreldestavapuuvillaga.3. Lõuna-Aafrika3.1 GM puuvill ei ole lahendus Lõuna-Aafrika (LAV)väikepõllumeestele2006/07 kasvuhooaeg oli Lõuna-Aafrikas 30 aasta halvim.Tootmispindala vähenes 24% võrreldes eelmise hooajaga (vt. joonis11). 2007/08 hooaja kohta ennustatakse veelgi suuremat vähenemist18,114 hektarilt 11,363 hektarile (vt. tabel 15). LAV Puuvillaliidu(Cotton South Africa) andmetel on peamisteks põhjusteks1. “viimaste aastate madalad puuvillahinnad globaalturul, osaliseltpaljude puuvilla tootvate riikide valitsuste toetuste tõttu;2. LAV valuuta, rand, mis on endiselt USA dollari suhtes üsnatugev,3. teiste konkureerivate kultuuride hinnad on soodsamad;4. kohalikel puuvillafarmeritel sisuliselt ei ole kaitsvat tollimaksu,kuna 99% kogu impordist on pärit Lõuna Aafrika ArenguÜhenduse (SADC) maadest, millega on sõlmitud vabakaubanduseleping, mille kohaselt puuvillale ei ole tollimaksu.“28 | foei

neli puuvillakasvatus maailmas2007. aasta on taas kinnitanud selgelt, et Bt puuvill ei lahendaAafrika väikepõllumeeste muresid. Puuvillatootmisega seotudsotsiaalmajanduslikud tingimused ei ole soodsad ning selle vastuBt puuvill abi ei paku. Väikepõllumeeste kogemusi puuvillagaMakhatini Flats (Kwazulu Natal) piirkonnas käidi rahvusvaheliseltasandil välja kui edulugu, mis tõestab Bt puuvilla sobivust Aafrikaväikepõllumeestele. Kuid peale Bt puuvilla kasutuselevõttuon puuvillakasvatajate arv aina vähenenud, 2001/02. a olipuuvillafarmerite arvuks 3229, järgmisel aastal aga vaid 353.2006/07 hooajal külvas Kwazulu Natalis puuvilla vaid 853 farmerit(vt. tabel 15).JOONIS 124,0003,5003,0002,500kg/ha2,0001,5001,000NIISUTUSEGA PUUVILLA JAKUIVAMAAPUUVILLA SAAGID LÕUNA-AAFRIKAS 1997-2005JOONIS 11LÕUNA AAFRIKA PUUVILLATOOTMINE50001000 ton lint8070605040302010086/8787/8888/8989/9090/9191/9292/9393/9494/9595/9696/9797/9898/9999/0000/0101/0202/0303/0404/0505/0606/0707/08JOONIS 1370,00060,000PUUVILLA KÜLVIPINALAD LÕUNA-AAFRIKAS, NIISUTUSEGA PUUVILL JAKUIVAMAA PUUVILL, 1997-2006TurustusaastadAllikas: Cotton South Africa, oktoober 20073.2 Bt puuvilla saagikus – erinevad tulemusedISAAA väidab, et suurenenud saagid on Lõuna-Aafrikas otseneBt puuvilla kasutuselevõtu tulemus. ISAAA andmetel on„keskmine saagi kasv aastas olnud umbes 24%“ (ISAAA,2006b). Need väited on rabavas vastuolus Cotton SouthAfrica andmetega, mis näitavad ühtlast saagitaset nii ennekui pärast Bt puuvilla kasutuselevõttu (Witt et al, tsiteeritudFoEI „Kes saab kasu GMO-dest?“ 2007). Põhjalikuma uurimisetulemusena selgub, et puuvilla keskmise saagi kasvu põhjuseksLõuna-Aafrikas on olnud ennekõige niisutatava maa osakaaluHektarid50,00040,00030,00020,00010,0000199719981999199820001999200120002002200120032002200420052006Niisutussüsteemigapuuvilla saakAllikas: Friends of the Earth International, 2007.Põhineb Cotton South Africa andmetel.Kuivamaapuuvilla saakKeskminesaakKuivamaa puuvillAllikas: Friends of the Earth International, 2007.Põhineb Cotton South Africa andmetel.2003200420052006Niisutusega kasvatatud puuvillTABEL 15PUUVILLA KÜLVIPINDALA JA PUUVILLA KASVATAVATE VÄIKEPÕLLUMEESTE ARV LÕUNA-AAFRIKAS 2000-2007PUUVILL LÕUNA-AAFRIKAS2000/012001/022002/032003/042004/052005/062006/072007/08 EstimatedKülvipindala hektarites50,76856,69238,68822,57435,71921,76318,11411,363Lõuna-Aafrika puuvilla kasvatavadväikefarmerid3,3123,68846519351,7372,8492,305N/AKwaZulu-Natal puuvilla kasvatavadväikefarmerid3,0003,22935315945982,260853N/AAllikas: Cotton South Africa.foei | 29

neli puuvillakasvatus maailmasTABEL 16LÕUNA-AAFRIKA PUUVILLA KASVATUSPINDALA,NIISUTATUD JA KUIVAMAA PUUVILL 1997-2006 (HA)1997199819992000200120022003200420052006Niisutatud puuvilla hektarid15,95420,36131,26310,48618,5399,79110,32218,26912,8979,720Kuivamaa puuvilla hektarid67,01769,57867,35640,28238,15328,89712,25217,4508,8668,394Allikas: Cotton South Africa.märkimisväärne suurenemine. Selle on põhjustanud äkilinekuivamaa puuvilla pindala langus ja kuivamaa puuvillakasvatavate väikepõllumeeste arvu järsk vähenemine. Selleskontekstis on Bt puuvill teinud vähe – või mitte midagi– et aidata Lõuna-Aafrika kuivamaa puuvilla kasvatavaidväikepõllumehi, kellest paljud on puuvillakasvatusestloobunud. Parimal juhul on Bt puuvill toonud marginaalsetkasu paarile-kolmele suurfarmerile, kuigi ka suurkasvatajatekõrgemate saakide esmaseks põhjuseks on niisutus.Oluline on märkida, et niisutatud puuvilla saagid on üldiselt alatipalju kõrgemad (2-6 korda kõrgemad) kui kuivamaa puuvillal (vtjoonis 12). Seepärast keskmise saagikuse arvutamine, eristamataseejuures niisutatud ja kuivamaa puuvilla osakaalu, varjab olulisierinevusi, nagu ka siis, kui rikkamate ja vaesemate põllumeestekeskmiste saakide arvutamisel ei võeta arvesse erinevaidtaustategureid.Lõuna-Aafrikas on kuivamaa puuvilla kasvatus viimase 10 aastajooksul oluliselt vähenenud: 67107 hektarilt (1997) 8394 hektarini(2006) (Cotton South Africa), samas on niisutatud pindalavähenenud märksa aeglasemas tempos (vt tabel 16 ja joonis 13).2001. aastal ei leidnud kolme aasta pikkune Lõuna-Aafrikasläbi viidud uuring olulist erinevust Bt ja tavapuuvilla vahel,kui neid kasvatati ilma niisutuseta, niisutatud aladel oli Btpuuvilla saagid mõnevõrra suuremad (Joubert et al. 2001).Näib, et on jõutud konsensuseni, et vaid need farmerid, kessaavad endale lubada ulatuslikku niisutust, võivad saada Btpuuvillast kasu (Gouse et al. 2004), mitte väikepõllumehed, kestavaliselt majandavad niisutamata maadel. Väikepõllumeestearvu vähenemine Lõuna-Aafrikas kinnitab selle efektirealiseerumist.4. Austraalia: puuvillatootmine 25 aasta madalaimPuuvilla tootmine Austraalias langes 2006/07 rekordiliselt madalale(147000 ha), 2007/08 hooaja kohta ennustatakse tootmispindalavähenemist veel 56% võrra – 63000 hektarini. Nagu eelnevatelaastatel on selle põhjuseks põuad ja kesised veevarud (Abare,kvartali andmed, september 2007). Bt puuvill, mis toodi turule1996. a ei ole andnud positiivset tõuget Austraalia puuvillasektorilening ei ole kasutuselevõtu ajast saati pakkunud ei paremaid saakeega paremat kvaliteeti (ISAAA, 2006b).(000 MT)JOONIS 141,0008006004002000Allikas: AbareAUSTRAALIA PUUVILLATOOTMINE19761978198019821984198619881990199219941996199820002002200420062008TABEL 17PUUVILLA KASVUPINDALA AUSTRAALIAS 1997-2007PUUVILL AUSTRAALIAS1997-981998-991999-002000-01 2001-022002-032003-042004-052005-062005-072007-08HINNAGULISELTPindala (tuh. ha)43856246452740922419832133614463Allikas: Abare30 | foei

neli puuvillakasvatus maailmas5. Pakistan: Bt puuvill „ei tööta“, pestitsiidide kasutussuurenebPuuvill on Pakistani majanduse peamine kultuur (ICAC,november 2007). Pakistani Toidu-, Põllumajanduse jaLoomakasvatuse ministeerium lubas Bt puuvilla esimest kordaturule 2007 ning kasvuhooajal 2007/08 oli hinnanguliselt 40%kogu puuvillast Bt. Bt sortide ulatuslik kasutuselevõtt 2007. alangeb ajaliselt kokku puuvillatootmise langusega 10% ehk2,04 tonni võrra, kuna palju puuvilla ei läinud idanema, lisaksoli veepuudus, väga palavad ilmad ning kahjurite rünnak(USDA, 7. november 2007).Bt puuvill kaitseb vaid puuvillaöölase (Helicoverpa armigera)vastu, Pakistanis rüüstasid puuvillapõlde sellel aastal aga teisedkahjurid, kilptäi ja begomoviirus (ingl. cotton leaf curl virus).Pakistani põllumeeste sõnul olid peamiselt need kaks kahjuritsüüdi puuvillasaagi vähenemises 25% võrra (Daily Times, 19.september 2007). Kahjurite tõttu on karta, et Pakistan ei jõuasellel aastal täita oma tootmiseesmärke (Thrakika Ekkokistria,13. november 2007).Nagu ka Indias suurendas kahjuriteepideemia vajadustpestitsiidide järele ja suurendas kulutusi sisenditele. Suur nõudluskilptäide kontrollimiseks tõstis põllumajanduskemikaalidehinna pea kahekordseks (Daily Times, 27. august 2007). Kilptäiei ole Pakistanis uus nähtus. Erinevad aruanded kinnitavad,et see on olnud tõsiseks ohuks puuvillale alates 2005. a,alguses Sindhi provintsis, kus see vallutas 3000 aakrit, võttishiljem epideemia mõõtmed 2006. aastal Punjabis ja Sindhis,Balochistanis aga hävitas kogu puuvilla ja kahjustas ka teisitaimi (Pakistan textile journal, november 2007).„firmadel paluti importida ühe nädala jooksul lisakoguseidpestitsiide, et kontrollida kilptäi esinemist... firmadel oli 107tonni pestitsiide ja paluti importida ühe nädala jooksul juurdeveel 1400 tonni.“Daily Times, 23. august 2007Mida teeb kilptäiKilptäi toitub taimemahlast ja eritab toksilisi aineid, miskahjustavad taimi ja panevad taimelehed närbuma ja kuivama.See takistab viljumist ja vähendab väga suurel määral saaki.Kilptäi ründab ka taime juuri – iseäranis vahetult esimesemullakihi all, kus taime vars läheb üle taime juureks. Kilptäikoob oma munade kaitseks kotikese, mille kiud meenutavadpuuvillakiudu. Kilptäid eritavad taimelehtedele mesikastet,mis meelitab omakorda ligi sipelgaid ja nõgihallitust. Sipelgaidtuleb kontrolli all hoida, kuna nad võivad kanda kahjurid edasiteistele taimedele. Kahjurid levivad ka tuulega, või kinnitudesriiete või loomade karvkatte külge. Kord tekkinud, on kilptäilevik kiire.Ali Khaskheli, 2007.6. puuvill Lõuna-Ameerikas: on vaja rohkem uurimusi Btpuuvilla mõjust saagileGeneetiliselt muundatud puuvilla kasvatatakse Ladina-Ameerikas kommertseesmärgil Argentiinas, Kolumbiasja Mehhikos juba mitu aastat. Argentiina puuvillast onhinnanguliselt 70% geneetiliselt muundatud (ICAC, oktoober2007b), GM puuvill lubati kasvatusse 1995/96. Kolumbias onGM puuvilla osakaal praeguseks 42% kogu puuvillast ja talubati esmakordselt turule 2002. a (CONALGODON, oktoober2007). Mehhikos lubati GM puuvill kasutusse 1996. a.ISAAA väidab, et kolmes nimetatud Lõuna-Ameerika riigison Bt puuvilla peamiseks plussiks olnud suured saagid ninghindab Bt puuvillast tingitud saagi suurenemise Argentiinas35%, Kolumbias 11,5% ja Mehhikos 14%. Samas ei väljenduneed arvatavad saakide kasvud ühegi kolme riigi puuvillaüldarvudes, iseäranis on seda näha Argentiina ja Kolumbiapuhul.JOONIS 151,4001,2001,0008006004002000PUUVILLA SAAGID ARGENTIINAS,KOLUMBIAS JA MEHHIKOS 1997-2006198719881989199019911992199319941995199619971998199920002001200220032004200520062007Argentiina Kolumbia MehhikoAllikas: Friends of the Earth International, 2007. Põhineb järgmistel andmetel:FAOSTAT,ProdStat, Crops, Subject: Yields, Commodity: cotton lint; Country:Argentina,Colombia, Mexico; Year 1986-2006.Nagu näidatud joonisel 15, on mõlemas riigis puuvillasaagidstagneerunud alates Bt puuvilla turuletoomisest. Saakidestagneerumine on iseäranis kõnekas Argentiina puhul, kus GMpuuvilla on kasvatatud juba üle kümne aasta ja kus GM puuvillaosakaalu on hinnatud 70%-ni. Isegi vähene positiivne mõjusaakide suurenemisel oleks pidanud kogu saagi numbreid tõstma,mida see aga teinud ei ole, nagu on näha jooniselt. Vastupidi,keskmine puuvillasaak Argentiinas oli kõrgem 1987-1996,kümnendil, mis eelnes Bt puuvilla kasutuselevõtu ning nii kõrgeleei ole enam jõutudki. Kui need arvud millelegi viitavad, siis Btpuuvilla negatiivsele mõjule saakide suurusele. Ka Kolumbias onpuuvillasaagid stagneerunud alates Bt puuvilla kasutuselevõtust,kuigi oluliselt lühem kasutusaeg (4 aastat) ja mitte nii ulatusliküleminek GM puuvillale ei luba teha mingeid konkreetsemaidjäreldusi Bt puuvilla mõjust saakide suurenemisele.foei | 31

neli puuvillakasvatus maailmasVaid Mehhikos on näha suhteliselt marginaalne saakidesuurenemise tendents alates Bt puuvilla kasutusele võtmisest,kuigi täpsed põhjused ei ole selged ning tuleb märkida ka,et samas suurusjärgus saake on Mehhikos saadud ka enne Btpuuvilla tulekut, nt. 1987 ja 1988.Kokkuvõtteks tuleb märkida, et selleks, et saakide suurenemisesaaks tõeliselt omistada Bt puuvilla kasutuselevõtule, peabviima läbi süstemaatilisi ja sõltumatuid uurimusi, millesvõrreldakse Bt ja tavapuuvilla saake, võttes arvesse arvukaidmuutujaid, mis mõjutavad saagi suurust, nt. puuvillaseemnekvaliteet, ilmastikutingimused, kahjurite esinemine jpm. Nagunäha, on ISAAA ilma südametunnistusepiinadeta omistanudmaailmas erinevates piirkondades saakide suurenemiseBt puuvilla omadustele, kuigi tegelikult on saake tõstnudteised faktorid, millest kõige tähtsamal kohal on olnud ilmja niisutus. Nagu teistegi piirkondade puhul, ei ole ISAAAsuutnud veenvalt dokumenteerida Bt puuvilla kasutusegakaasnevaid suuremaid saake.Selge on vaid üks asi: ühelgi kolme riigi puuvillasektorilei lähe hästi, nagu võib välja lugeda järjest vähenevatestkülvipindadest ning pidevast toodangu langusest viimaselkümnendil. ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon(FAO) raporteerib, et alates 1996. aastast on nii Argentiinas,Kolumbias kui Mehhikos üldine puuvilla külvipindalavähenenud rohkem kui poole võrra (vt. joonis 16). Nagumujal maailmas on selles süüdi madalad puuvilla hinnadmaailmaturul ja teised struktuuriprobleemid, millest ühegivastu Bt puuvilla kasutuselevõtmine ei aita.hektaridJOONIS 161,000,000900,000800,000700,000600,000500,000400,000300,000200,000100,000016 PUUVILLA KASVUPINDALA:ARGENTIINA, KOLUMBIA, MEHHIKO1986-2006198719881989199019911992199319941995199619971998199920002001200220032004200520062007Argentiina Kolumbia MehhikoAllikas: Friends of the Earth International, 2007. Põhineb järgmistel andmetel:FAOSTAT, ProdStat, Crops, Subject: Area harvested, Commodity: cotton lint;Country: Argentina, Colombia, Mexico; Year 1986-2006;Kolumbia 2006 .a andmedpõhinevad järgmisel allikal: CONALGODON, 2007.32 | foei

viis Euroopa: kinnine uks GM kultuurideleEuroopa: kinnine uks GMkultuurideleHelen Holder, Friends of the Earth Europe, Clare Oxborrow, Friendsof the Earth England, Wales and Northern Ireland1. sissejuhatusEuroopas on avalikkus olnud GM toidu vastu juba rohkemkui 10 aastat (Eurobaromeeter, 2005) ning tegutseb suurpoliitiline GMO-de kasvatamise vastane liikumine. Kuigi GMOdekasvatus Euroopas on õige pisut suurenenud, tunduvadpikaajalised perspektiivid võrdlemisi kahvatud. Riiklike keeldudepüsimajäämine 2007. aastal, turu puudumine, majanduslikutasuvuse kaheldavus ja uued tõendid keskkonnakahjude kohtaviitavad tugevalt sellele, et üks maailma suurimaid turge jääbbiotehnoloogiatööstusele ka edaspidi kättesaamatuks.Pärast 10 aastat GM kultuuride kommertsialiseerimist kasvatatakseEuroopa Liidus vaid ühte GM taime, Monsanto Bt maisi MON810.Selle kasvupindalaks on umbes 10 000 ha. Kuigi tööstus esitleb2007. a GMO-de kasvupindala suurenemist Euroopas kui 77%-list (Europabio, 2007), on see jätkuvalt alla 2% EL-i kogu maisikasvupindalast, mis on kokku üle 8 miljoni ha (Europabio, 2007,FAOSTAT; Agroinformación, 31. oktoober 2007).EL-is ei ole alates 1998. aastast kasvatamiseks turule lubatudühtegi uut GMO-d. Kuigi üksikute uute GMO-de impordikson load väljastatud, ei ole EL-i liikmesriigid mitte kordagisuutnud kokku leppida ühegi GMO lubamiseks. Seepärast onkõik otsused vastavalt EL-i otsustamismehhanismile läinudEuroopa Komisjonile, mis on otsustanud kõik GMO-d lubada.Euroopa Komisjon ei ole mitte poliitiliselt valitud, vaid puhtaltadministratiivne ametkond, ja sellist GMO-de lubamise protsessisaab vaevalt demokraatlikuks nimetada.JOONIS 17Miljonid hektarid9876543210GM MAISI KÜLVIPINDALA VERSUS ELKOGU MAISISAAKMaisGM maisAllikas: Friends of the Earth International, 2007. Tabelis on võrreldud kogu ELmaisisaaki (FAOSTAT andmed) GM maisi külvipindalaga (Agroinformación jaEuropabio adnmed). FAOSTATi andmed põhinevad ProdSTAT, Crops, Subject: Areaharvested, Commodity: Maize; year: 2006; Country: European Union 27)EL-is on vaid kaks riiki – Hispaania ja Prantsusmaa – miskasvatavad kuigivõrd märkimisväärses koguses GM maisi.Külvipindaladeks on hinnatud vastavalt 70 000 ja 20 000ha. Prantsusmaal külvati sellises koguses GM maisi esimestkorda 2007. a, eelnevatel aastatel oli GM maisi kasvatusmarginaalne. Ja isegi see vähene tööstuse progress tundubolevat lühiajaline: 2007. a lõpus kuulutas Prantsuse valitsusajutise keelu, viidates EL-i seadusandlusele. See toimuspeale üleriigilise keskkonnakonsultatsiooni „Le Grenelle“läbiviimist. Prantsuse peaminister Nicolas Sarkozy sõnulnõuab ta „lähtudes ettevaatusprintsiibist kahjuriresistentseteGMO-de kasvatamise ajutist peatamist, kuni selle aasta lõpusmoodustatav amet hindab GMO-de kasvatusega seotudküsitavusi“ (Le Grenelle Environment, 25. otoober 2007).„Tõsi on, et meil on kahtlused kahjuriresistentsete GMO-de kasudesuhtes; tõsi on ka see, et meil on kahtlused GMO-de levikukontrollitavuse üle; ning tõsi on, et meil on kahtlusi GMO-degaseotud tervise ja keskkonnakasude üle.“Prantsuse peaminister, 5. oktoober 2007.Samal nädalal tegi Euroopa Liidu Keskkonnavolinik StavrosDimas esimest korda EL-i ajaloos ettepaneku mitte lubadakahe GM maisi kasvatust EL-is. Kõnealusteks maisiliinideksolid Pioneer/Dow mais 1507 ja Syngenta Bt11, mis olid jubaEL-is impordiks lubatud. Voliniku ettepanek põhines uutelteaduslikel tõenditel, mis näitasid Bt maisi potentsiaalsetkahju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele (EuroopaKomisjon, a, b, 2007).See ettepanek on jätkuvalt kaalumisel Euroopa Komisjonisja ilmselt ootab seda suur vastuseis GMO-sid ja tööstusttoetavatelt Kaubanduse ja Põllumajanduse osakondadelt.Sellest hoolimata võib tõdeda, et GMO-de küsimus on tekitanudpalju vastuolusid teadlaste seas, sest Euroopa ToiduohutuseAmet (EFSA) andis mõlemale GM maisile positiivse hinnangu.Vaid ühe kuu jooksul sai Euroopa Komisjon kirju rohkem kui100 000 kodanikult, kes väljendasid toetust volinik Dimaseettepanekule. Võimalike Bt kultuuride keskkonnariskide taustalmuutub taas küsitavaks, kas Monsanto GM maisi, mis onsamuti Bt mais, peaks Euroopas kasvatamiseks lubama. Suuretõenäosusega saab sellest tõsine proovikivi, kuna Monsantotaotleb MON810 taaslubamist 2008. aastal.Uues raportis, mis käsitleb biotehnoloogia tööstuse lobbymõju Euroopa Komisjonis, rõhutas Friends of the Earth,et selles täitevvõimu teostavas ametkonnas on väga paljuosakondi, mis püüavad suruda GM toitu ja taimi Euroopasse.Sageli toimub see ilma igasuguse tõsiseltvõetavapõhjenduseta, kas selline tegevus on üldse kooskõlas ELjätkusuutliku arengu ja konkurentsivõime suurendamisepoliitikaga (FoEE, oktoober 2007).foei | 33

viis Euroopa: kinnine uks GM kultuuridele2 GM toit ja taimed Euroopas: mittekonkurentsivõimelised japakuvad vähe töökohti2007. aastal tegi Euroopa Komisjon Euroopa Liidu BiotehnoloogiaStrateegia vahekokkuvõtte. Strateegia võeti vastu 2002. a ja sellekestvuseks on 8 aastat. Juba strateegia ise on väga nihkes tööstusehuvide suunas ning paraku ka vahekokkuvõtte tegemisel eisuudetud taas kord arvestada seda, et GMO-d ei ole suutnud täitaEL-i konkurentsivõime suurendamise eesmärke, hoolimata vägasuurest rahastusest ja poliitilisest toetusest. Vahekokkuvõttespandi GM taimede ja toidu analüüs kokku nö laiema spektribiotehnoloogiaga ja seetõttu jäi varju põllumajandussektorivähene majanduslik tasuvus. Samal ajal kui biotehnoloogiatööstusevastus GM taimede ja toidu vähesele majanduslikule tasuvuseleon nõuda avalikult sektorilt veelgi suuremat rahastust, näitab uusFriends of the Earthi analüüs, et keskkonnasõbralik põllumajandus(nagu nt mahepõllumajandus) loob tegelikkuses juurde rohkemuusi töökohti, aitab taaselustada maapiirkondi ja teha ELkonkurentsivõimelisemaks kui GMO-de kasvatamine. GM toit jataimed ei ole praktiliselt üldse töökohti juurde loonud, kuid onkaasa toonud investeeringute tagasitõmbamise ning ei ole toonudkasumit ka neid arendavatele firmadele (FoEE, märts 2007).Samal ajal on vaatamata Euroopa Komisjoni korduvatele püüdlustelesundida liikmesriike riiklikke GMO-keelde maha võtta siiski kõikkeelud paika jäänud. Liikmesriigid ei toetanud Euroopa Komisjoniettepanekut sundida Austriat (2006. a lõpus) ja Ungarit (2007. aalguses) keeldudest loobuma. Ka Poola ja Kreeka keelud on jäänudkestma; Prantsusmaa, nagu mainitud üleval, on kehtestanud ajutisekasvatuskeelu ja Bulgaaria Parlament on viidanud oma soovilegeneetiliselt muundatud maisi keelamiseks Bulgaarias. Üle 200EL-i regiooni on deklareerinud enda soovi jääda GMO-vabaksning 43 regioonist koosnev võrgustik, mille eesmärgiks on kaitstaoma õigust GMO-vabale põllumajandusele korraldas hiljuti suurekonverentsi GMO-vaba loomasööda (soja) tarnete teemal.Maailma Kaubandusorganisatsiooni GMO vaidluse lõpliktulemusRahvusvahelisel tasemel tegi Maailma Kaubandusorganisatsiooni(WTO) paneel lõpliku otsuse GMO dispuudis, mille algatasidbiotehnoloogia surve all USA, Kanada ja Argentiina EL-i vastu. Sellesvaidluse lahendis ei olnud selgeid võitjaid ega kaotajaid, kuigi USAvalitsus esitles seda kui USA võitu. WTO paneel, mis oli määratudvaidlust lahendama, jõudis järeldusele, et nii riiklike keeldude kuimoratooriumi näol oli tegemist „asjatu viivitusega“ (viivitusega,mida ei saa õigustada). Paneel leidis, et vastavalt WTO Sanitaar- jaFütosanitaarleppe (SPS) ja riskianalüüsi olemuse kitsale tõlgenduseleei saa antud vaidluse subjektiks olevaid spetsiifilise keelde õigustada.Kuid märkimisväärne on see, et WTO paneel ei leidnud, et EL-iregulatsioonid ja ettevaatusest lähtuv poliitika oleksid valed, egaei seadnud küsimärgi alla ka riikide õigust kehtestada rangeidregulatsioone riiklikul tasemel. WTO ekspertpaneel ei leidnud, etuutele GMOde lubamisele kehtestatud moratoorium oleks iseenesestillegaalne või et EL liikmesriikidel ei ole õigust konkreetseid GMOsidkeelata. See otsus loob tähtsa pretsedendi kõikidele maailmariikidele, kus tahetakse kehtestada tervise- ja keskkonnaprobleemidevältimiseks ranget bioloogilise ohutuse seadust.Vaatamata GMO-de selgele läbikukkumisele Euroopas ei suudaMonsanto ja teised GM põllukultuure välja töötavad firmadselle reaalsusega leppida. Monsanto 2007. a osanike kohtumiselpüüdis firma vastupidiselt kõikidele faktidele investoriteleselgeks teha, et lähiaastatel hakatakse Euroopas GMO-sidkasvatama 15 miljonil hektaril.3. uute müütide loomine: EL-i GMO poliitika ja loomasööt2007. aastal leidis aset ka uus tööstuse PR kampaania, milleraames püüti Euroopa avalikkust veenda GM kultuure omaksvõtma, kuna need on vajalikud Euroopa varustamiseksloomasöödaga.Biotehnoloogiatööstus kasutab hirmutamistaktikat (EuroopaKomisjoni Põllumajanduse ja Kaubanduse peadirektoraatidetäiel toel), väites, et kui EL ei loobu oma „nulltolerantsi“ poliitikast(see tähendab ei aktsepteeri saastumist GMO-dega, millelpuudub EL-s turustusluba) ja kui GM maisi ja soja lubasid eihakata väljastama kiiremini, lõppeb Euroopa loomakasvatajatelloomasööt. Biotehnoloogiatööstus on maalinud lausamaailmalõpu stsenaariumeid sellest, kuidas EL-i põllumehed onvarsti sunnitud oma loomi massiliselt tapma, kuna loomasöötajääb niivõrd väheseks (Mitchell P, 2007).Brüsselis 2007. a suvel peetud biotehnoloogia lobbyürituseltoetas Euroopa Komisjoni Kaubandusvolinik Peter Mandelsontööstuse väiteid hoiatusega „kui me ei suuda sulgeda lõhetGMO-de lubamise vahel Euroopas ja sööta eksportivates maades,nagu USA, Argentiina ja Brasiilia, võime sattuda olukorda, kuslehmad on näljased ja põllumehed hädas.“ (Mandelson, 2007).Kuid söödapuuduse ähvardus on äärmiselt ülepaisutatudning hinnatõus söödaturul ei ole tingitud EL-i rangetest GMOstandarditest. Euroopa Komisjoni enda analüüs näitab, et EL saakstarnida piisavalt GM-vaba maisi Euroopa Liidu liikmesriikidestja teisest riikidest (Euroopa Komisjon, Põllumajandusepeadirektoraat, 2007).Faktid näitavad samas selgelt, et on teisi tegureid, mis tõstavadsööda hinda ja kättesaadavust. Hinnatõusu probleemiga onsilmitsi nii Kanada (The Amhurst Daily News, 2007), Austraalia(Infarmation, 2007), kui USA ja Hiina tootjad (China Daily,2007), mis näitab, et see ei ole sugugi vaid EL-i spetsiifilineprobleem. Seakasvatuses on söödahindade tõusu põhjustekshiljutised nisu ja odra hinna tõus (Bounds, 27. november 2007)ning söödanisu puudus turul. Kõige viimases analüüsis väitisÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon, et praegusedkõrged teraviljahinnad on seotud kehvade saakidega mitmestoiduekspordiga tegelevas regioonis (FAO, november 2007).Need tegurid ei ole aga kuidagi seotud GM materjali juhuslikuleidumisega söödas.Enne USA valitsuse kehtestatud etanooli tootmise eesmärke olimaisi hind seotud toidu hinnaga, nüüd on aga põhiseos toorõlihinnaga (Virginia Tech, 007) ning koos nafta hinnaga tõusevadka maisi hinnad. Kuid võrreldes nisuga ei ole maisi hinnad EL-istõusnud sama palju (UK DEFRA, 2007), mis viitab sellele, etturustusloata GM materjali leidumine teatud maisi tootvas riigisei ole see tegur, mis maisi hindu üldiselt tõstaks.34 | foei

viis Euroopa: kinnine uks GM kultuurideleSoja küsimuses jõuab FAO otsusele, et hiljutised kõrged hinnadon põhjustatud sellest, et kogu maailmas on kasvanud nõudlusloomasööda järgi ning kasvab ka nõudlus biodiisli tootmisejärgi (FAO, november 2007). Ka see ei ole seotud GM materjalijuhusliku esinemisega loomasööda tarnetes. Tegelikult onpraeguste söödatööstuse probleemide põhjusteks USA valitsuseetanooli reklaamimine ja EL-i biokütuste sihtkogused, mis onsuurel määral mõjutanud biodiisli tootmise suurenemist (vt.FoEE, detsember 2007).4. surve agrokütuste kasutamiseks EL-is2007. aastal leidis aset veel üks uus tööstuse PR kampaania,millega püüti Euroopa avalikkust veenda GM kultuure omaksvõtma, kuna need on vajalikud Euroopa varustamiseksagrokütustega (ehk biokütustega).Agrokütuste hüsteeria on pakkunud biotehnoloogia tööstuseleuut lootust läbilöömiseks. Tööstus, mille eesotsas on lobbygruppEuropabio ja mida toetab Euroopa Komisjon, kasutabkliimamuutust kui argumenti, et reklaamida GM kultuure kuiagrokütuste allikat. Kuid praegu söödaks kasutatavate GMtaimede kasutamisel agrokütusteks puudub igasugune eelisning vaatamata suurtele investeeringutele GM tehnoloogia2. põlvkonna arendamisse, ei ole praeguseks kaugeltki selge,kas välja töötamisel olevate protsesside abil saab toota kütustenergiatõhusalt ja loodussäästlikult.Nüüd on EL teinud ettepaneku 10%lise biokütuste sihiseadmiseks, kuid see ettepank on juba praegu saanudjärjest suureneva kriitika osaliseks, kuna tõestust biokütustenegatiivsete mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisuseleja kohalikele kogukondadele tuleb pidevalt juurde igastmaailma nurgast. OECD raporti väitel võib agrokütustekeskkonnamõju olla isegi hullem kui bensiini ja diisli puhulning et suureulatuslik agrokütuste kasutuselevõtt toob kaasatoiduhindade tõusu.„Biokütused ja tööstuslik biotehnoloogia, millel on väidetav rollkliimamuutuste vastu võitlemiseks, on biotehnoloogiatööstusestrateegilised võtmesektorid, mille abil tööstus püüab endareputatsiooni taastada ja laiendada GM kultuuride kasvatustmaailmas“ (Maynard & Thomas, 2007).foei | 35

kuus kokkuvõtekokkuvõte„Who benefits from GM crops?“ sarja 2008. a väljaanneanalüüsib märkimisväärsel hulgal erinevat materjali erinevatestmaailma riikidest – nii teadustehnilist, akadeemilist, aga katööstuse, valitsuste ja kodanikuühiskonna poolt välja töötatudmaterjali. Analüüsi tulemusena jõudsid autorid järeldusele,et pärast rohkem kui kümmet aastat GM põllukultuuridekommertsialiseerimist erinevates riikides ning aina suurenevatGMO-de „imbumist“ uutesse riikidesse, ei ole GM kultuuridtoonud kasusid, mida GMO-de reklaamijad on lubanud.1. neli kultuuri, kaks omadust ja käputäis riikeGeneetiliselt muundatud (GM) taimed on nagu ennegi käputäiekõrgtööstusliku ekspordile suunatud põllumajandussektoriga riigipärusmaa. Rohkem kui 90% maailma GMOdest kasvatatakse viiesPõhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas,Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab rohkem kui 50%maailma GMO-dest, USA ja Argentiina kokku kasvatavad aga üle70% maailma GM taimedest.Nii nagu eelnevatel aastatel moodustavad ka sellel aastal geneetiliseltmuundatud soja, mais ja puuvill 95% maailmas kasvatatavatest GMkultuuridest (ülejäänu on praktiliselt kõik GM raps). Soja ja maisikasvatatakse peamiselt rikastes riikides löömasöödaks.On huvitav ära märkida, et biotehnoloogia firmad ei ole toonudturule ühtegi GM kultuuri, mis oleks saagikam, põuakindel,soolakindel või parema toiteväärtusega. Ka haiguskindlaid GMkultuure ei ole praktiliselt olemas. Nagu ka enne, on peaaegukõikidel maailma GMO-del vaid kaks omadust: herbitsiiditolerantsusja kahjurikindlus. 2006. a oli ISAAA andmetel 68% maailma GMkultuuridest herbitsiiditolerantsed; 13 olid nii herbitsiiditolerantsedkui kahjurikindlad ning 19% olid kahjurikindlad.Soja, maisi, puuvilla ja rapsi herbitsiiditolerantseid sorte kasvatataksemaailmas neljal hektaril viiest GMO-hektarist (81%) (68% on ainultherbitsiiditolerantsed + 13% herbitsiiditolerantseid ja kahjurikindlaidsamal ajal). Nagu allpool kirjeldatud, suurendavad nad herbitsiididekasutamist ning herbitsiidiresistentsete umbrohtude arengut, misomakorda suurendab herbitsiidide kasutamist.2. pestitsiidide kasutamise suurenemineHerbitsiiditolerantsete (HT) kultuuride omapäraks on see, et neidsaab töödelda kunstlike umbrohutõrje vahenditega taime ennasthävitamata. Nende peamiseks eeliseks on olnud mugavus. HTkultuurid annavad põllumehele võimaluse kasutada herbitsiidesagedamini ja valimatult, kuna nende puhul ei ole taime kahjustumiseohtu. Nad annavad rikkamatele suurpõllumeestele ka võimalusekasvatada taimi suuremal pindalal väiksema tööjõuga, süvendadessellega ülemaailmselt põllumajandustootjate arvu vähenemise jasuuremate ja tööstuslikumate farmide tekkimise tendentsi. Kindlastiei ole juhus, et GM soja on kinnitanud kanda Argentiinas – riigis, mison tuntud maailma ühtede suurimate sojaistanduste poolest.Nagu bakteritel tekib resistentsus antibiootikumidele, onumbrohtudel tekkinud resistentsus umbrohutõrjevahenditele.Selles nähtuses ei ole küll midagi uut, kuid GM taimede ajastulon probleem muutunud palju suuremaks. Pea 99% maailma GMHT kultuuridest on Monsanto Roundup Ready sordid, mis taluvadherbitsiidi glüfosaat. Roundup Ready kultuuride kasvatamisesttingitud dramaatiliselt suurenev sõltuvus glüfosaadist on esilekutsunud glüfosaadiresistentsete umbrohtude epideemia. Lisakson järjest enam tõendeid selle kohta, et ka putukaresistentsed Btkultuurid ei aita kaasa jätkusuutlikule insektitsiidide vähenemisele.Kuigi enamikes maailma riikides on raske saada terviklikku ülevaadetpestitsiidide kasutamise kohta, näitavad olemasolevad andmed japõllumeeste kaebused, et pestitsiidide kasutus kasvab.Glüfosaadi kasutus USA-s on drastiliselt suurenenud. USA-son Roundup Ready kultuuride laialdane kasutuselevõtt ningglüfosaadiresistentsete kultuuride tekkimine ajavahemikus 1994-2005 toonud kaasa rohkem kui 15-kordse glüfosaadi kasutusesuurenemise peamistes põllukultuurides. 2006. a, mis onviimane, mille kohta andmed on avalikustatud, toimus hüppelineglüfosaadi kasutuse kasv sojakasvatuses 28% võrra – 34 429miljonilt kilogrammilt 2005. aastal 43 966 miljonile kilogrammile2006. aastal (vt tabel 1). Ka glüfosaadi kasutamise intensiivsuson suurenenud dramaatiliselt. Ajavahemikus 1994-2006 kasvasglüfosaadi kasutus soja aakri kohta rohkem kui 150% - 0,24 kiloltaakri kohta aastas 0,6 kilogrammile aakri kohta aastas.Glüfosaat ei asenda USA-s teisi herbitsiide. Kuigi Roundup Readykultuuride kasvatajad kasutasid algusaastatel vähem herbitsiide,mille toimeaineks ei olnud glüfosaat, on viimastel aastatel tendentsmuutunud. Põllumehed peavad aina enam kasutama nii suuremaskoguses glüfosaati kui ka teisi herbitsiide, et saada hakkamaresistentsete umbrohtudega. 2002-2006 suurenes teise kõigelevinuma sojal kasutatava herbitsiidi 2,4-D kasutus rohkem kui kakskorda – 0,63 miljonilt kilogrammilt 1,67 miljonile kilogrammini,glüfosaadi kasutus sojal kasvas 13, 8 miljoni kilogrammi võrra(43%). Atrasiin, mille kasutamine EL-is on keelatud erinevateterviseprobleemide tõttu nagu sisesekretsioonisüsteemi kahjutusedning rinna- ja eesnäärmevähk, on USA-s peamine maisiherbitsiid.Samal ajal kui glüfosaadi kasutus maisil suurenes 2002-2005viiekordselt, suurenes ka atrasiini kasutus peaaegu 3,2 miljonikilogrammi võrra (12%) ning nelja enamlevinud maisiherbitsiidikasutus suurenes kokku 5% võrra. On selge, et glüfosaat ei asendaatrasiini ega teiste enamlevinud umbrohumürkide kasutust.Glüfosaadiresistentsete umbrohtude järsk kasv USA-s.Maailmas viimase kümnendi jooksul tuvastatud 58-st uuestglüfosaadiresistentsest umbrohust on 31 leitud USA-s, kus on maailmasuurimad herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvupindalad. 30nendest avastati ajavahemikus 2001-2007. Spetsialistid kinnitavad,et sellises arengus on süüdi järjepidev Roundup Ready kultuuridekasvatamine ja ülemäärane sõltuvus sellest herbitsiidist. Ondokumenteeritud, et glüfosaadiresistentsed umbrohud on tänaseseisuga hõivanud 3251 ala, mille üldpindalaks on 1 miljon hektarit. Seehinnang ei sisalda umbrohuliike, millel kahtlustatakse resistentsustning tõenäoliselt on nimetatud pindala oluliselt suurem.Glüfosaadi kasutamise ja umbrohuresistentsuse suurenemineBrasiilias. Brasiilia ametkondade andmed näitavad, et 15 peamisesojaherbitsiidide toimeaine kasutus on suurenenud 2000-2005 60%võrra. Sellel perioodil kasvas glüfosaadi kasutus 79,6%, palju kiireminikui Roundup Ready soja külvipindala. Ainuüksi 2005. a ja 2006. atekkis Brasiilias glüfosaadiresistentsus kolmel uuel umbrohuliigil.Brasiilia võimud on praeguseks tunnistanud glüfosaadiresistentseidumbrohtusid kui suurimat riski riigi põllumajandusele.36 | foei

kuus kokkuvõteGlüfosaadi kasutamise ja umbrohuresistentsuse suurenemineArgentiinas. Argentiinas on viimasel kümnendil herbitsiidkasutussuurenenud dramaatiliselt, paralleelselt soja kasvupinnasuurenemisega, millest praktiliselt kogu soja on Roundup Ready.2007. a raporteerisid Argentiina põllumajanduseksperdid, etglüfosaadiresistentne aleppo sorgo on nakatanud üle 120000 ha riigi parimast haritavast maast. Vastavalt ÜRO Toidu jaPõllumajanduse Organisatsiooni andmetele on aleppo sorgo ükslähistroopika problemaatilisemaid umbrohtusid ning resistentsusglüfosaadile teeb selle kontrollimise veelgi raskemaks. Ekspertidehinnangul läheb lisaks glüfosaadile vaja veel 25 miljonit liitritmuid herbitsiide, mis toob kaasa tootmiskulude suurenemise 160-950 $ aastas. Vaatamata sellele ohule lubas Argentiina valitsushiljuti turule uue glüfosaadiresistentse maisi sordi, mis tõenäoliseltsuurendab probleemi veelgi.Bt puuvill ei vähenda pestitsiidide kasutust Indias. 2007. a avaldasAndhra Ülikooli Põllumajandusuuringute Keskus uue uurimusepestitsiidide kasutamisest puuvillal 2004/05 kasvatushooajalAndhra Pradeshi osariigis. Uurimuses jõutakse järeldusele, et Btpuuvilla kasvatavad põllumehed kasutavad pestitsiide samaskoguses ja kulutavad nendele sama palju raha kui tavapuuvillakasvatajad.Sekundaarsed kahjurid suurendavad pestitsiidikasutustPakistani ja India Punjabis. 2007. a suurendas sekundaarsete(Bt puuvilla toksiinile mittevastuvõtlike) kahjurite sissetungdramaatiliselt pestitsiidide kasutamist ja suurendas põllumeestekulutusi sisenditele.3. maailma vaeste toitmine... kuid kas GM kultuuridsuurendavad saake?Biotehnoloogia tööstus väidab ikka veel, et GM kultuurid onvajalikud selleks, et tulla toime Maa suureneva elanikkonnatoiduvajaduste rahuldamisega, kuid ei esita tõestust oma väitele.Esiteks peituvad nälja põhjused peamiselt vaesuses, puudulikusjuurdepääsus laenuvõimalustele, maale ja sisenditele ningteistes poliitilistes tegurites. Teiseks ei ole enamus GM kultuuresugugi mõeldud arengumaade nälgivatele inimestele, vaidloomasöödaks kasutamiseks, agrokütuste tootmiseks ja tugevalttöödeldud toidutoodete tootmiseks rikastele riikidele. Needfaktid viitavad sellele, et GM põllukultuurid ei ole suurendanudtoidujulgeolekut maailmas. Kolmandaks ei ole ükski turulolevatest GMO-dest muundatud saagikamaks ning nagumärgitud üleval, keskendutakse uute GMO-de loomisel samutipestitsiidi kasutust suurendavatele sortidele, mis taluksid ühevõi mitme herbitsiidiga töötlemist.Põllumajanduses sõltuvad saagid paljudest erinevatestteguritest, nt ilmast, niisutuse ja väetamise võimalustest, mullakvaliteedist ning põllumehe oskustest. Olulise tähtsusega on kataimegeneetika. USA näitel on näha, et perioodil 1930-2006 onrohkem kui pooltel juhtudel kolme- kuni seitsmekordse maisi-,puuvilla- ja sojasaakide tõusu taga tavasordiaretus (joonis 2).Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et nende kultuuride saakidesuurenemise tendents on biotehnoloogiaajastul soiku jäänud, misviitab sellele, et geneetiline muundamine on saakide tõstmiseküsimuses parimal juhul neutraalne.HT kultuuride saagid langevad: ISAAA väidab, et HT kultuuridei ole saake suurendanud ega vähendanud ning on seeganeutraalse mõjuga antud küsimuses, kuid paljud uurimused, mison tehtud Roundup Ready sojal, mis on kõige laiaulatuslikumaltkasvatatav GM kultuur, näitavad keskmiselt 5-10% madalamaidsaake kui sarnaste tavasortide puhul. Viimased uuringud ontuvastanud vähemalt ühe saakide langemise põhjuse. Nimelttakistab glüfosaat sojataimel oluliste toitainete omistamist (ntmangaan), mis vähendab saaki ja muudab taimed haigustelevastuvõtlikumaks. On ka riike, nt Paraguai, kus 2005. ja2006. a kogeti põua ajal rekordiliselt madalaid saake, mis onlisakinnituseks mitmetele varasematele raportitele, milles onmärgitud, et kuivades tingimustes kasvab RR soja halvemini kuitavasoja. Joonis 3 näitab saakide stagneerumist riikides, kus RRsoja on laiaulatuslikult kasutusele võetud.Bt kultuuride putukaresistentsus ei mängi saakide juuressuurt rolli: Enne Bt maisi kasutuselevõttu USA-s töödeldivaid 5% kasvavast maisist Euroopa varreleediku vastu, sestenamikel aastatel ei tekitanud varreleedik mingit kahju või olidkahjustused marginaalsed. Nagu eelpool välja toodud, sõltuvadsaagid paljudest teistest teguritest nagu taimegeneetika,ilmastikutingimused, niisutuse võimalused ja mulla kvaliteet. Onväga vähe põhjalikke sõltumatuid uurimusi, milles on võrreldudBt ja mitte-Bt kultuuride kasvamist kontrollitud tingimustes. Üksselline USA-s läbi viidud uurimus näitab, et Bt maisi saagid onsamad või kuni 12% madalamad sarnaste tavasortide saakidest.Seni, kuni ei viida läbi usaldusväärseid uurimusi, milles võetaksearvesse erinevaid tegureid ja tingimusi, on ennatlik väita, etigasugune saakide suurenemine on tingitud „Bt faktorist“.Kas Bt puuvill on võtmeteguriks saakide suurenemisel? Tööstusväidab sageli, et Bt puuvill on suurendanud saake kõikides riikides,kus seda on hakatud kasvatama, välja arvatud Austraalias. Kuidnende väidete põhjalikumal uurimisel ilmneb võrdlemisi häirivandmetega manipuleerimise muster. Näib, et enamikel juhtudelei olnud saakide suurenemine kaugeltki tingitud „Bt faktorist“,vaid pigem soodsatest ilmastikutingimustest, üleminekust puuvillakasvatamiselt kuivadel aladel puuvilla kasvatamisele niisutatudaladel, paremate tavapuuvilla sortide turule jõudmisest või uutekasvatustehnikate kasutuselevõtust. Muudel juhtudel näib, et Btpuuvill toimib tavapuuvillast halvemini või samamoodi. Kahjukspidid mitmes riigis, kus puuvilla kahjustasid sekundaarsedkahjurid, mida Bt insektitsiid ei hävita, põllumehed, kes ostsidmärkimisväärselt kallimat Bt puuvilla seemet, kulutama samapalju kunstlikele insektitsiidide kui tavapuuvilla kasvatajad. Sellistefaktide taustal ning Bt versus tavapuuvilla saakide põhjalike jasüstemaatiliste võrdlevate uurimuste puudumise taustal onäärmiselt küsitav GMO lobby-organisatsioonide väide, et saakidesuurenemine on olnud tingitud „Bt faktorist“. Sellist järeldustkinnitavad ka Bt puuvilla tootvate riikide riiklike andmete ningÜRO agentuuride ja ekspertgruppide andmete analüüs. Alates Btpuuvilla kasutuselevõtu ajast on saagid stagneerunud nii USA-s,Argentiinas kui Kolumbias. Puuvilla saagid on küll suurenenudHiinas, kuid ka seal on küsitav, kas saakide suurenemise põhjuseksoli Bt puuvill. Näiteks kasvatatakse Hiina suurimas puuvilla provintsisXinjiang, kus keskmine saak on riigi suurim, enamasti tavapuuvilla jasuurenevate saakide põhjused on teised tootmistegurid, mis ei oleseotud Bt tehnoloogiaga.foei | 37

kuus kokkuvõteTABEL 18KAS BT PUUVILLA KASUTUSELEVÕTT ON SUURENDANUD SAAKE?RIIKISAAA VÄITEDPUUVILLASAAKIDE KOHTAPUUVILLA SEKTORI ÜLDINE TOIMIVUSUSAKolumbiaArgentiinaLAVAustraaliaHiinaMehhikoIndia“Esmaseks kasuks on olnudsuurenenud saagid (9%-11%)”Saakide suureneminehinnanguliselt 11,5%„saakide suurenemine umbes 35%“„märkimisväärselt suuremad saagid (keskminesaakide suurenemine aastas umbes 24%)“saakide suureneminesaagid on jäänud samaksSaagid pole suurenenud“8-20% kõrgemad saagid Btpuuvilla tõttu““saakide suurenemine umbes14% aastas ”“saagid on oluliselt suurenenud”Allikas: Friends of the Earth International, 2007USA puuvillasaagid stagneerusid perioodil 1997-2002, GM puuvilla kasutuselevõtu esimesekuue aasta jooksul. Sellest ajast peale on saaginumbreid suurendanud see, et suurenenud onniisutus puuvillakasvatuses, meetodid on läinud intensiivsemaks ning – mis kõige olulisem –2004. ja 2005. a ilmastikutingimused olid Optimaalsed.Alates Bt puuvilla kasutuselevõtust 2002. a on Kolumbia kogusaagi keskmine püsinudmuutumata.Alates Bt puuvilla kasutuselevõtust 1996. a on kogusaagikeskmine püsinud muutumata.Uurimuste andmed on vastuolulised.Vihmastel aladel ei ole Bt puuvill saagikam võrreldestavapuuvillaga. Näib, et Bt puuvilla kasvatamine toob kaasa suurema saagi vaid niisutatud aladel.Suurenenud ei ole saagid ega kvaliteetHiina suurima puuvilla kasvatusega ja suurima keskmise saagiga provintsis Xinjiang kasvatabenamus põllumehi tavapuuvilla ning saakide suurenemine on tingitus teistest teguritest, misei ole seotud GM tehnoloogiaga.Saagid on suurenenud, kuid sama suuri saake kui 2006. aastal on kogetud juba 1980ndatel,enne Bt puuvilla kasutuselevõttu.Enamus andmeid viitab sellele, et 2005. ja 2006.a suured saagid olid tingitud ideaalsetestilmastikutingimustest (mussoonide heast ajastatusest)4. GM kultuurid ei ole toonud keskkonna- või majanduskasuega sotsiaalset kasu.Materjal, mis on olnud kättesaadav 2007. aasta kohta, viitab sellele,et GM kultuuridel on enamasti olnud neutraalne või negatiivnemõju keskkonnale ning majandusele ning põllumeeste sotsiaalseleheaolule riikides, kus on võetud kasutusse GM kultuure.GM kultuurid suurendavad pestitsiidikasutust. Pestitsiididekasutust suurendavad herbitsiidiresistentsed kultuurid, mismoodustavad 81% maailmas kasvatatavatest GMO-dest, ontekitanud herbitsiidiresistentsete umbrohtude epideemia USA-s,Argentiinas ja Brasiilias, soodustades sellega veelgi suurematherbitsiidide kasutust umbrohu kontrollimisel. Pestitsiididel onnegatiivsed mõjud tervisele ja keskkonnale ning GM põllumajandussuurendab neid kahjusid veelgi.GM kultuurid ei ole kuidagi aidanud leevendada nälga ja vaesustning ei too kasu väikepõllumeestele. Kõige rohkem kasutatavatGM kultuuri, Roundup Ready soja, kasvatavad vähestes riikidestööstusliku põllumajandusega tegelevad suurpõllumehed, eteksportida seda loomasöödana rikastesse riikidesse. GM sojamonokultuur Lõuna-Ameerikas sunnib väikepõllumehi maaltlahkuma ja vähendab toiduks kasvatatavate kultuuride pindala,asendades seda rikastesse maadesse söödaks eksporditavatekultuuridega. See vähendab aga ka üldist toidujulgeolekut nendesriikides. Bt puuvill ei ole toidukultuur ning selle seemned on äärmiseltkallid, mis sunnib põllumehed võlgadesse. Selle kasutuselevõttuon suurendanud reklaam ja „põllumajandusmood“. Bt puuvillakasvatamine on osutunud läbi kukkunuks paljudes piirkondades,kus on esinenud sekundaarseid kahjureid, mis omakorda on toonudkaasa märkimisväärseid kulutusi pestitsiididele. Väikepõllumeestekogemusi Bt puuvillaga Makhatini Flats (Kwazulu Natal) piirkonnasLõuna-Aafrikas esitleti rahvusvahelisel tasemel kui edulugu, mistõestas GM kultuuride kasulikkust Aafrika väikepõllumeestele.Kuid alates Bt puuvilla kasutuselevõtust on väikepõllumeestearv järsult vähenenud – 3229-lt põllumehelt 2001/02 hooajal853-le põllumehele 2006/07 hooajal. Ei Bt puuvill ega ka teisedGM kultuurid ei lahenda struktuuridega seotud probleeme, mison maapiirkondades vaesuse peamisteks põhjusteks – madaladhinnad, laenuvõimaluste puudumine ning vähenev riigi toetuspõllumajandussektorile.GM kultuurid pole toonud kasu ei toiduainetööstusele egatarbijatele. Tänasel päeval ei ole kommertsialiseeritud ühtegi GMtoodet, mis tooks mingit kasu tarbijale (nt. hinna või kvaliteedipoolest) ning sellest on tingitud ka Euroopa tarbija vastuseisGMO-dele. GM sööt ei too kasu isegi mitte söödatööstusele, kunaGM mais ja soja ei suurenda saake ega kvaliteeti ning ei ole kaodavamad kui tavakultuurid.Agrokemikaal-biotehnoloogia hiigelfirmade järjest suurenevkontroll seemneturu üle tõstab seemnete hindu, vähendabvalikuvõimalusi seemnete ostmisel ja kisub põllumehedhävitavatesse kohtuprotsessidesse seemnete säilitamise„kuritegude“ eest. Omal ajal aretasid põllumehed, väikesedseemnefirmad ja avaliku sektori sordiaretajad palju erinevaidseemnesorte, mis olid kõige paremini kohaldatud kohalike38 | foei

kuus kokkuvõteoludega. Tänapäeval omab Monsanto, Du Pont-Pioneer,Syngenta, Bayer ja käputäis teisi rahvusvahelisi firmasidenamikku maailma kommertsseemnest. Nagu tunnistabisegi USA Põllumajandusministeerium on seemnetööstusekontsentreerumine aeglustanud uute kasulike sortidearetamist. USA-s on seemnete hinnad kasvanud dramaatiliselt,sest firmad suruvad turule kalleid biotehnoloogilisi sorte, etviia oma kasud maksimumini. Põllumeeste valikuvõimalusivähendab veelgi enam see, et samad firmad söövad turultvälja hinnalt soodsamad tavaseemned. See pole sugugi lihtsaltjuhus, et agrokemikaal-biotehnoloogiafirmad keskenduvadoma aretustööd just pestitsiidide kasutust suurendavateleHT kultuuridele: see toob kaasa ka samade firmade pooltmüüdavate kemikaalide läbimüügi suurenemise. Monsantomuutus maailma suurimaks seemnefirmaks 2005. a; 2007. asuurendas ta kontrolli seemneturu üle veelgi, ostes maailmasuurima puuvillaseemne firma Delta and Pine Land. USAkohtuotsused, mis on lubanud seemneid patenteerida, onmuutnud USA põllumeeste aastasadu vana seemnete säilitamisepraktika sisuliselt kriminaalseks, vähemalt GM sortide puhul.Monsanto on seemnepatente kasutades sundinud põllumehimaksma kümneid ja võibolla ka sadu miljoneid dollareidseemnete säilitamise „kuritegude“ eest. Oleks mõistlik, kuiteiste riikide ametnikud, kes arutavad biotehnoloogilisepõllumajanduse toetamist, kaaluksid hoolikalt selle mõjusidoma riigi põllumeestele.Peamiste tootjariikide suurpõllumeestele on kasu seisnenud„mugavusefektis“. USA ja Argentiina suurpõllumeeste jaoks,kes moodustavad vaid väikese osa maailma põllumeestest, onGM kultuuride kasu seisnenud peamiselt „mugavusfaktoris“.GM kultuuride kasutuselevõtt on vähendanud töömahtu jasuurendanud paindlikkust herbitsiidiga töötlemise ajastamisel.Võimalus majandada oma farme HT kultuure kasvatadesvähema tööjõuga on aidanud kaasa ülemaailmse tendentsiintensiivistumisele: vähem farme ja need mis on, muutuvadsuuremaks ja tööstuslikumaks. Kuid juba praegu muudabGM kultuuride kasvatusest tingitud umbrohu ja kahjuriteresistentsus seda „mugavusefekti“ aina väiksemaks.Kõikides riikides, kus GMO-sid on kommertsialiseeritud,on suur puudus põhjalikest sõltumatutest uurimustest jakatsetest GM põllukultuuride kasvamise efektiivsusest ja seemuudab küsitavaks väited GMO-de kasudest. GM kultuurideplusside ja miinuste analüüs on väga kompleksne teema, misnõuab põhjalikke ja sõltumatuid uurimusi. Liiga sageli tuginevadotsuste tegijad selliste organisatsioonide andmetele nagu ISAAA,mida rahastab biotehnoloogiatööstus ja millel on selge huviedendada oma sponsorite tooteid. Nagu näitab antud raport onISAAA väited GM kultuuride kasvatamisega seotud pestitsiididekasutamise ja saakide kohta kas valed või parimal juhul ülimaltkaheldava väärtusega. Enimlevinud GM kultuurid seostuvadkiirelt suureneva pestitsiidi kasutuse kasvuga, GM tehnoloogiamõju saakidele on aga kas negatiivne või ebamäärane.foei | 39

kasutatud kirjanduskasutatud kirjandus- ABARE, 30 October 2007. Continuing dry means further cut to crop.- ABARE, 30 october 2007. Australian crop and livestock report.- ABARE, September quarter 2007. Australian commodities.- ABARE, 18 September 2007. Australian crop report.- ABC, 14 November 2007. Diálogo entre sojeros, campesinos, interrumpido. http://www.abc.com.py/articulos.php?pid=371935- ABC, 6 November 2007. Comunidad aché logra que sojero cumpla la franja de seguridad.- ABC, 1 November 2007. PNUD da orientaciones politicas para reduccion de lasdesigualdades: afirman que modelo sojero es “inadecuado e insostenible”.- ABC, 2 November 2007. Sojeros consiguen autorizaciones de desmonte de 20.- ABC, 7 November 2007. Mesa negociadora buscara una solucion a la diferencias entresojeros y campesinos.- ABC, 14 November 2007. Derechos sociales: Paraguay rinde examen en Naciones Unidas.- ABIOVE, November 2007. Exportaçoes do Complexo Soja –1992 a 2007.- Agência Estadual de Notícias do Paraná, 6 November 2007. Produtores ganham R$ 2,20a mais com a soja convencional http://www.agenciadenoticias.pr.gov.br/modules/news/article.php?storyid=32765- Agroinformación, 31 October 2007. El cultivo de transgénicos en España crece un 40% en2007 y en la UE un 77%. http://www.freshplaza.es/news_detail.asp?id=1259- Ali Khaskheli, 2007. Mealy Bug: an emerging threat to cotton crop. Pakissan.- APHIS, 5 October 2007. Petitions of Nonregulated Status granted or pending by the U.S.Dept. of Agriculture’s Animal and Plant Health Inpsection Service (APHIS).http://www.aspta.org.br/por-um-brasil-livre-de-transgenicos/coexistencia-impossivelcontaminacao-de-soja-convencional-em-medianeira-pr/- Asamblea Ciudadana por la Vida y la Salud, 9 October 2007. Contaminación del rioParaguay, apeligra salud pública.- ASPTA, June 2007. Coexistencia impossível – Contaminaçâo de soja convencional emMedianeira. Ediçao Especial 21 Junho 2007.http://www.africancrops.net/rockefeller/crops/cassava/index.htm- Behrens et al, May 25, 2007. Dicamba Resistance: Enlarging and Preserving Biotechnology-Based Weed Management Strategies. Science, 1185-1188.- Agbios, 29 July 2003.- Benbrook, C., May 2001. “Troubled Times Amid Commercial Success for Roundup ReadySoybeans: Glyphosate Efficacy is Slipping and Unstable Transgene Expression Erodes PlantDefenses and Yields,” AgBioTech InfoNet Technical Paper No. 4, May 2001, p. 3.http://www.biotech-info.net/troubledtimes.html- Benbrook, C. 2004. Genetically Engineered Crops and Pesticide Use in the United States: TheFirst Nine Years. BioTech InfoNet, Technical Paper No. 7, Oct. 2004.http://www.biotech-info.net/Full_version_first_nine.pdf- Benbrook, C. 2005. Rust, resistance, run down soils, and rising costs: problems facingsoybean producers in Argentina, AgBioTech InfoNet, Technical Paper No. 8, Jan. 2005. http://www.aidenvironment.org/soy/08_rust_resistance_run_down_soils.pdf- Bennett, D. February 24, 2005. “A look at Roundup Ready Flex cotton,” Delta Farm Press,http://deltafarmpress.com/news/050224-roundup-flex/- Bernards, M.L. et al, 2005. Glyphosate interaction with manganese in tank mixtures and itseffect on glyphosate absorption and translocation. Weed Science 53: 787-794.- Beyond pesticides, December 2003. Chemicalwatch factsheet. Atrazine. http://www.beyondpesticides.org/pesticides/factsheets/Atrazine.pdf- Beyond Pesticides, July 2004. ChemicalWatch Factsheet 2,4-D.http://www.beyondpesticides.org/pesticides/factsheets/2,4-D.pdf- Bickel, 31 January 2004. Brasil: expansâo da soja, conflitos sócio-ecológicos e segurançaalimentar. http://assets.panda.org/downloads/tese_expansao_soja_brasil2004_by_bickel.pdf- Biopact, March 2007. Paraguay launches plan to become major biofuel exporter.- Board on Agriculture and Natural Resources, National Research Council, NationalAcademy of Sciences, 1999. Genetically Modified Pest-Protected Plants: Science andRegulation. Section 3.1.2.http://books.nap.edu/catalog/9795.html- Bounds, 27 November 2007. EU could drop cereal import tariffs. Financial Times online.- Caldwell, D. 2002. A Cotton Conundrum. Perspectives OnLine: The Magazine of theCollege of Agriculture and Life Sciences, North Carolina State University, Winter 2002.http://www.cals.ncsu.edu/agcomm/magazine/winter02/cotton.htm- Camara de Diputados, República de Paraguay, 2007. Reciben denuncia de AsambleaCiudadana por la Vida y la Salud,http://www.camdip.gov.py/?pagina=noticia&id=1317- CASAFE & CIAFA, 16 August 2006. Se confirma la resistencia de un biotipo de Sorghumhalepense a glifosato en Tartagal, Salta. http://www.monsanto.com.ar/h/biblioteca/informes/AlepoResistComunicado2006.pdf- Center for Food Safety, 2005. Monsanto vs. U.S. Farmers.http://www.centerforfoodsafety.org/Monsantovsusfarmersreport.cfm- Center for Food Safety, August 2006. Market Rejection of Genetically Engineered Foods.http://www.centerforfoodsafety.org/pubs/Market%20rejection%20fact%20sheet%20Aug%202006.pdf- Center for Food Safety, 2007. Monsanto vs. U.S. Farmers. Update.http://www.centerforfoodsafety.org/pubs/Monsanto%20November%202007%20update.pdf- Center for Food Safety, 1 August 2007. Comments for USDA’s Advisory Committee onbiotechnology and 21st Century agriculture (AC21) Meeting- Center for Food Safety, December 4, 2007. Comments on the draft environmentalassessment conducted by USDA’s Animal and Plant Health Inspection Service on itsdetermination of nonregulated status for the Pioneer Hi-Bred International GAT soybeans.http://www.centerforfoodsafety.org/pubs/Dupont%20GAT%20Comments%20FINAL%2012-4-07.pdf- Central de Associaçoes da Agricultura familiar do Oeste de Parana, 2007. Coexistenciaimposible: contaminaçao genética na produçâo de soja no Brasil. Documento enviado aCTNBIO e aos ministeros integrantes do Conselho Nacional de biossegurança.- Cerdeira AL, Gazziero DL, Duke SO, Matallo MB, Spadotto CA, Jun-Jul 2007. Review ofpotential environmental impacts of transgenic glyphosate-resistant soybean in Brazil.Journal of Environmental Sciences Health B. 2007 Jun-Jul;42(5):539-49- China Daily, 2 December 2007. China insures 45% of sows to ease pork shortage.- CIRAD. Cotton in China – a giant with intensive sustainable smallholdings run by women.- Cotton South Africa, 2 November 2007. Latest Crop Estimate. Economic updateNovember 2007.- Cotton South Africa, October 2007. Statement on the Cotton Situation, 66th Plenarymeeting of the International Cotton advisory board. https://www.icac.org/meetings/plenary/66_izmir/documents/country_reports/south_africa.pdf- Commodity online, 30 August 2007. Bt fails to reduce farmers’ pesticides expense. http://www.commodityonline.com/news/topstory/newsdetails.php?id=2508- CONAB, Novembre 2007. Soja Brazil. Serie historica de area plantada, produtividade,produçao. http://www.conab.gov.br/conabweb/download/safra/SojaSerieHist.xls- CONAB, July 2007. Graos, Saftra 2006/07 Decimo Levantamento- CONAB, September 2007. Graos, Saftra 2006/07 Decimo Segundo Levantamento.- CONAB, 8 November 2007. Brasil terá mais um recorde na safra de grâos, afirma Conab.- Confederación Colombiana del Algodón (CONALGODON), Octubre 2007. Republic ofColombia Country report 2007. https://www.icac.org/meetings/plenary/66_izmir/documents/country_reports/colombia.pdf- Connor, S., July 27, 2006. Farmers use as much pesticide with GM crops, US study finds. TheIndependent.http://news.independent.co.uk/environment/article1199339.ece- Countercurrents, 31 August 2007. Bt cotton an economic drain in Punjab. http://www.countercurrents.org/jayaram310807.htm- Daily Times, 19 September 2007. Country to face 25% shortfall in lint production.- Daily Times, 23 August 2007. Mealy bug attack affects cotton crop on 150,000 acres.- Daily Times, 26 August 2007. Farmers in jeopardy: Prices of pesticides nearly double.- Dow Jones Newswires, 26 September 2007. Argentina pamapas crops threatened byherbicide-resistant weed.- Davidson, Dan, September 17, 2007. $300 seed corn coming? DTN Production Blog.http://www.dtnag.com/dtnag/common/link.do?symbolicName=/ag/blogs/template1&blogHandle=production&blogEntryId=8a82c0bc15137d7f0115147afcaf0022- Department of Science and Technology of India, 19 April 2007. Long Range Forecast for2007 South-West Monsoon Season Rainfall. Press Release.http://dst.gov.in/whats_new/press-release07/long-range.htm- Dutt, Umendra, 22 August 2007. Mealy bug takes away glory of Bt cotton in Punjab.http://www.punjabnewsline.com/content/view/5338/40/- El enfiteuta, 26 de septiembre 2007. Proponen la ley para erradicación del SARG. http://www.noticiascorrientes.com.ar/interior.php?nid=89698- El Clarín, 3 june 2007. Paraguay, con cosecha récord de soja.- Elmore et al, 2001. Glyphosate-Resistant Soybean Cultivar Yields Compared with Sister Lines,Agron J 2001 93: 408-412, quote from the University of Nebraska press release online athttp://ianrnews.unl.edu/static/0005161.shtml- EMBRAPA, December 2004. Monitoramento do risco ambiental de agrotóxicos: princípios erecomendaçoes. Documentos 42.http://www.cnpma.embrapa.br/download/documentos_42.pdf- EMBRAPA, december 2006. Avaliaçao de Riscos Ambientais de Agrotóxicos em CondiçoesBrasileiras. http://www.cnpma.embrapa.br/download/documentos_58.pdf- ENS, 3 October 2007. Vidarbha Farmers’ suicides inspire highway blockade across India.http://www.ens-newswire.com/ens/oct2007/2007-10-03-01.asp

kasutatud kirjandus- ETC, 2006. The World´s top 10 seed companies.http://www.etcgroup.org/en/materials/publications.html?pub_id=615- Eurobarometer, 2005. Europeans and Biotechnology in 2005: patterns and trends. Areport to the European Commission’s Directorate-General for research.- European Commission, 2007a. Draft decisionconcerning the placing on the market, inaccordance with Directive 2001/18/EC of the European Parliament and of the Council,of a maize product (Zea mays L., line 1507) genetically modified for resistance to certainlepidopteran pests and for tolerance to the herbicide glufosinate-ammonium.- European Commission, 2007b. Draft decision concerning the placing on the market, inaccordance with Directive 2001/18/EC of the European Parliament and of the Council,of a maize product (Zea mays L., line Bt11) genetically modified for resistance to certainlepidopteran pests and for tolerance to the herbicide glufosinate-ammonium- European Commission DG Agriculture, 2007. Economic impact of unapproved GMOs onEU feed imports and livestock production.- FAO, May 2007. International Conference on organic agriculture and food security.ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/meeting/012/j9918e.pdf- FAO, November 2007. Food outlook- FAOSTAT, 2007. Core production data.http://faostat.fao.org/site/340/default.aspx- FAOSTAT. ProdStat, Crops, Subject: Yield per hectar (kg/ha), Commodity: maize; Country:United States of America; Year 1962-2006, accessed 1 December 2007- FAOSTAT, ProdStat, Crops, Subject: Yield per hectar (kg/ha), Commodity: cottonseed;Country: United States of America; Year 1987-2006, accessed 1 December 2007)- Farm Progress, September 23, 2005. “Glyphosate-resistant Palmer Pigweed Found in WestTennessee. Staff report.- Fernandez, M.R., F. Selles, D. Gehl, R. M. DePauw and R.P. Zentner, 2005. Crop productionfactors associated with Fusarium Head Blight in spring wheat in Eastern Saskatchewan. CropScience 45:1908-1916 http://crop.scijournals.org/cgi/content/abstract/45/5/1908- Fernandez-Cornejo, January 2004. The Seed Industry in U.S. Agriculture. USDA EconomicResearch Service, Bulletin No. 786.http://www.ers.usda.gov/Publications/AIB786/- Fernandez-Cornejo, J. and D. Schimmelpfennig, February 2004. Have Seed IndustryChanges Affected Research Effort? USDA’s Economic Research Service, Amber Waves, pp.14-19. http://www.ers.usda.gov/AmberWaves/February04/Features/HaveSeed.htm- Fernandez-Cornejo & Caswell, April 2006. “The First Decade of Genetically EngineeredCrops in the United States,” U.S. Dept. of Agriculture, Economic Research Service, April 2006.http://www.ers.usda.gov/publications/EIB11/- Financial Express, 19 September 2007. Cotton output in Punjab set to fall.- France Matin, 26 October 2007. Grenelle de l’environnement: les principales décisions.http://www.francematin.info/Grenelle-de-l-environnement-les-principales-decisions_a14428.html- FoEI, January 2006. Who Benefits from GM crops? Monsanto and the corporate-drivengenetically modified crop revolution.- FoEI, January 2007. Who Benefits from GM crops? An analysis of the global performance ofGM crops (1996-2006)- FoEE, March 2007. The EU’s biotechnology strategy: mid-term review or mid-life crisis.- FoEE, October 2007. Too close for comfort: the relationship between the biotech industry andthe European Commission.- FoEE media briefing December 2007. http://www.foeeurope.org/GMOs/2007/FoEE_GMO_Livestock_171207.pdf- Fowler, Cary, 1994. “Unnatural Selection: Technology, Politics and Plant Evolution,”International Studies in Global Change, Gordon & Breach.- Freese, B., February 2007. Cotton Concentration Report: An Assessment of Monsanto’sProposed Acquisition of Delta and Pine Land. International Center for TechnologyAssessment/Center for Food Safety.http://www.centerforfoodsafety.org/pubs/CFS-CTA%20Monsanto-DPL%20Merger%20Report%20Public%20Release%20-%20Final%20_2_.pdf- Fundacep, ANO XI, no 14, Aug. 2004. Roundup Ready soybeans from Argentina versusdomestic conventional soybeans.- Gazeta do Povo, 5 December 2007. Syngenta é proibida de plantar organismosgeneticamente modificados.- Gazeta Mercantil, 9 august 2007. Manejo inadecuado faz soja RR perder eficiencia.- Gazeta Mercantil, 28 August 2007. Transgênicos elevam custo de herbicidas.- Gazeta Mercantil, 31 August. Soja transgênica cede espaço à convencional no Paraná.- Gene Campaign, 2007. Jan Sunwai on the present agrarian crisis: a report.- Global Research, 6 November 2007. Brazilian land activist killed in dispute overexperimental GM farm. http://globalresearch.ca/index.php?context=va&aid=7270- Globecot, 16 July 2007. China: Xinjiang 2006 production could have reached 2.8 million tons.- Globecot, 28 September 2007. China: largest crop estimates fade as cotton harvestadvances.- Globecot Special Report, 10 October 2007. India: Harvest Activity accelerates – yields to setrecord.- Globecot, 28 September 2007. Australia: ABARE Forecasts 2007/08 crop of only 104,000 tons- Gonzalez et al, 2007. The chlorophenoxy herbicide dicamba and its commercial formulationbanvel induce genotoxicity and cytotoxicity in Chinese hamster ovary (CHO) cells. Mutat. Res634(1-2): 60-68.- Gordon, B., 2007. Manganese nutrition of glyphosate-resistant and conventional soybeans.Better Crops, Vol. 91, No. 4: 12-13- Goswami, B, September 6 2007. Making a meal of Bt cotton. Infochange news & features.http://www.infochangeindia.org/features441.jsp- GTS Soybean Working Group, July 24 2007. Soy moratorium in the Amazon Biome. 1st Yearreport. http://www.abiove.com.br/english/sustent/ms_relatorio1ano_24jul07_us.pdf- Hartzler, B. et al, February 20 2004. Preserving the value of glyphosate. http://www.weeds.iastate.edu/mgmt/2004/preserving.shtml- Henderson & Wenzel, 2007. “War of the Weeds,” Agweb.com, Feb. 16, 2007. http://www.agweb.com/Get_Article.aspx?sigcat=farmjournal&pageid=134469- High Court of Justice Chancery Division (Patents Court), 10 October 2007. MonsantoTechnology LLC v Cargill International SA (Ch D (Patents Ct)) Case N: HC06C00585.- Hollis, P.L., February 15 2006. Why plant cotton’s new genetics? Southeast Farm Press.http://southeastfarmpress.com/mag/farming_why_plant_cottons/- Huang et al. 5 September 2006. Eight years of Bt cotton in farmer fields in China: is thereduction of insecticide use sutainable? http://iis-db.stanford.edu/pubs/21623/Bt_Cotton_Incecticide_Use_September_2006.pdf- ICAC, October 2007a. Country Report: Pakistan. 66th Plenary meeting of the internationalcotton advisory committee, Izmir, Turkey. https://www.icac.org/meetings/plenary/66_izmir/documents/country_reports/pakistan.pdf- ICAC, October 2007b. Declaración sobre la situación del algodón en la Argentina para la66ª reunión plenaria del comité consultivo internacional del algodón.https://www.icac.org/meetings/plenary/66_izmir/documents/country_reports/s_argentina.pdf- India Meteorological Department, 29 June 2007. Long Range Forecast update for 2007South-West Monsoon Season Rainfall.http://www.imd.gov.in/section/nhac/dynamic/lrf.htm- Indian Coordination Committee of Farmer’s Movement, 12 September 2007.Memorandum from Indian farmers for a “livelihood support” and a “pro farmer policy” todeal with the current agrarian crisis. Letter to Indian Prime Minister.- India Together, 6 January 2007. Replying with bullets. http://www.indiatogether.org/2007/jan/agr-vidfiring.htm- India Together, 2 July 2007. Bt-ing the farmers! http://www.indiatogether.org/2007/jul/agr-btvidarb.htm- Infarmation, 3 December 2007. Imports overwhelm pig industry.- Infocampo, 19 october 2007. Cómo actuar ante la aparición del sorgo de Alepo resistente aglifosato.- Information Systems for Biotechnology, 23 August 2007. “Field test release applications inthe US,” maintained by Virginia Tech for USDA.http://www.isb.vt.edu/cfdocs/fieldtests1.cfm- IPS, 8 November 2007. The dark side of the soy boom.- IPS, 1 November. Swiss Firm denies reponsability in killing of rural activist.- ISAAA, 2006a. Global status of commercialized biotech/GM crops: 2006. Brief 35- ExecutiveSummary.- ISAAA, 2006b. GM crops: the first ten years- Global Socio-Economic and Environmentalimpacts. http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/36/download/isaaa-brief-36-2006.pdf- Jayaraman, K.S., November 2005. Monsanto’s Bollgard potentially compromised in India.Nature Biotechnology.- Joubert et al (2001). “South African Experience with Bt Cotton,”http://www.icac.org/cotton_info/tis/biotech/documents/techsem/SAexperience_tis01.pdf- King, A.C., L.C. Purcell and E.D. Vories, 2001. Plant growth and nitrogenase activity ofglyphosate-tolerant soybean in response to foliar glyphosate applications. Agronomy Journal93:179-186.- Kleter, et al., May 2007. Review: altered pesticide use on transgenic crops and the associatedgeneral impact from an environmental perspective. Pest Management Science 63: 1107-1115.- Kremer, R.J. et al., 2005. “Glyphosate affects soybean root exudation and rhizospheremicroorganisms,” International J. Analytical Environ. Chem. 85:1165-1174- La Gaceta, 5 octubre 2007. Sugieren prevenir ante la aparición del “sorgo de alepo”resistente al glifosato. http://lagaceta.com.ar/vernotae.asp?id_nota=238563- La Gaceta, 10 noviembre 2007, Las cosechadoras esparcen las semillas de la maleza. http://www.lagaceta.com.ar/vernotasup.asp?id_suplemento=2&id_nota_suplemento=10314- La Nación, 1 octubre 2007. Sector sojero buscará superar el récord de producción en 2008.http://www.lanacion.com.py/noticias.php?not=169602- Lapolla, Septiembre 2007. Argentina: sojización, toxicidad y contaminación ambiental poragrotóxicos.

kasutatud kirjandus- Lee, C., March 2004. Corn & Soybean Science Group Newsletter. Vol. 4, Issue 1, Universityof Kentucky Cooperative Extension Service. http://www.uky.edu/Ag/CornSoy/Newsletters/cornsoy_vol4-1.pdf- Le Grenelle Environnement, 2007. http://www.legrenelle-environnement.fr/grenelleenvironnement/spip.php- Le Grenelle Environnement, 2007. Relevé de la troisième partie de la table ronde.Programme “OGM”. http://www.legrenelle-environnement.fr/grenelle-environnement/IMG/pdf/Fiche_7.pdf- Le Grenelle Environnement, 25 October 2007. Speech by the President of the FrenchRepublic at the concluding session of The Grenelle de l’environnement. http://www.legrenelle-environnement.fr/grenelle-environnement/IMG/pdf/07-2203_Discours_GrenelleEnvironnement_Anglais.pdf- Leguizamón, November 2006. Sorghum halepense. L. Pers (Sorgo de alepo): base deconocimientos para su manejo en sistemas de producción.http://www.sinavimo.gov.ar/files/materia_basico_alepo.pdf.pdf- Living on Earth, April 21, 2006. EU on atrazine. http://www.loe.org/shows/segments.htm?programID=06-P13-00016&segmentID=1- Loensen, L., S. Semino and H. Paul, March 2005. Argentina: A Case Study on the Impact ofGenetically Engineered Soya. Gaia Foundation.- Loux, and Stachler, 2002. Is There a Marestail Problem in Your Future? O.S.U. ExtensionSpecialist, Weed Science.- Lovatelli & Adario, July 24, 2007. Soy Moratorium, report 1st year. GTS – Soybean WorkingGroup. http://www.abiove.com.br/english/sustent/ms_1ano_pal_gts_24jul07_us.pdf- Mandelson, 14 June 2007. Summary of a speech by Trade Commissioner Peter Mandelson.- Ma & Subedi, 2005. “Development, yield, grain moisture and nitrogen uptake of Bt cornhybrids and their conventional near-isolines,” Field Crops Research 93 (2-3): 199-211, athttp://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T6M-4DRBBYB-1&_user=10&_coverDate=09%2F14%2F2005&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=5299e6ebd64c6b4db4566ee6f44eced2- May, et al, 2003. Challenges in Testing Transgenic and Nontransgenic Cotton Cultivars. CropScience 43: 1594-1601. http://crop.scijournals.org/cgi/reprint/43/5/1594.pdf- May, O.L., F.M. Bourland and R.L. Nichols, 2003. Challenges in Testing Transgenic andNontransgenic Cotton Cultivars. Crop Science 43: 1594-1601. http://crop.scijournals.org/cgi/reprint/43/5/1594.pdf- Maynard & Thomas, March 2007. The next genetic revolution? The Ecologist.- Mesa DRS – Mesa de concertación para el Desarrollo Rural Sostenible. 2007.Cumplimiento del PIDESC en Paraguay 2000-2006. Uso indiscriminado de agrotóxicosen Paraguay: atropello a los Derechos Económicos, Sociales y culturales de ComunidadesCampesinas e indígenas. http://www.ohchr.org/english/bodies/cescr/docs/info-ngos/descmesadrs1_sp.doc- Meyer, L., S. MacDonald & L. Foreman, March 2007. Cotton Backgrounder. USDA EconomicResearch Service Outlook Report.- Ministry of Agriculture of India, 3-4 April 2007. National Conference on agriculture forkharif campaign. Conclusions & Recommendation.http://agricoop.nic.in/KharifC&R-2007/C&R.pdf- Ministry of Agriculture of India. Annual Report 2006/07. Crops.http://agricoop.nic.in/AnnualReport06-07/CROPS.pdf- Minor, December 18, 2006. Herbicide-resistant weed worries farmers, Associated Press,12/18/06. http://www.enn.com/top_stories/article/5679 (last visited Sept. 9, 2007).- Mitchell, P, 2007. 2007. Europe’s anti-GM stance to presage animal feed shortage. NatureBiotechnology, vol. 25, pp. 1065-66.- Monsanto, 21 April 1997. Responses to questions raised and statements made byenvironmental/consumer groups and other critics of biotechnology and Roundup Readysoybeans.- Monsanto, September 13, 2005. Investigation Confirms Case Of Glyphosate-ResistantPalmer Pigweed In Georgia. Monsanto press release.- EarthTrends, 2003. South AfricanCountry Profile.- Monsanto, October 11, 2006. Monsanto biotechnology trait acreage: fiscal years 1996 to2006. http://www.monsanto.com/pdf/pubs/2006/Q42006Acreage.pdf (last visited Sept.9, 2007).- Monsanto, August 15 2006. Delta and Pine Land Acquisition: Investor ConferenceCall. Power Point presentation. http://www.monsanto.com/monsanto/content/investor/financial/presentations/2006/08-15-06.pdf- Monsanto, 29 june 2007. Sementes Agroceres e Roundup foram as marcas mais sembradas.- Monsanto, 6 july 2007. Monsoy lança nove cultivares de soja transgênica para o Cerrado.- Monsanto, 11 September 2007. Monsanto adquire Agroeste Sementes.- Monsanto, 26 September 2007. Brett Begemann, Credit Suisse 16th AnnualChemical Conference.- Monsanto, June 28, 2007. Biotechnology Trait Acreage: Fiscal Years 1996 to 2007, updated.http://www.monsanto.com/pdf/pubs/2007/Q32007Acreage.pdf- Monsanto, 2007b. Monsanto History, last accessed 1/31/07. http://www.monsanto.com/monsanto/layout/about_us/timeline/default.asp- Motavalli, P.P. et al., 2004. “Impact of genetically modified crops and their management onsoil microbially mediated plant nutrient transformations,” J. Environ.Qual. 33:816-824;- MST, 8 November 2007. NYC Action: Meet at Swiss Consulate to protest killing ofMST activist. http://www.mstbrazil.org/?q=node/548- MST, 23 October 2007. MST’s Valmir de Oliveira, aka “Keno”, murdered on 10/21/07.http://www.mstbrazil.org/?q=valmirmotadeoliveiraakakeno42- MST, 2007. Urgent Action needed: MST activist killed, letters could help bring thoseresponsible to justice. http://www.mstbrazil.org/?q=node/546- National Bureau of Statistics of China, 2007. China Statistical Yearbook – 2006. http://www.stats.gov.cn/english/- National Agricultural Statistics Service (NASS), 29 June 2007. Acreage. http://usda.mannlib.cornell.edu/usda/nass/Acre//2000s/2007/Acre-06-29-2007.pdf#page=24- NASS, 2007. Agricultural Chemical Usage. http://usda.mannlib.cornell.edu/MannUsda/viewDocumentInfo.do?documentID=1560- NAS, 2002. Environmental Effects of Transgenic Plants: The Scope and Adequacy ofRegulation. Committee on Environmental Impacts associated with Commercialization ofTransgenic Plants, National Research Council, National Academy of Sciences, Washington,DC: National Academy Press. http://books.nap.edu/catalog/10258.html- Network of Concerned Farmers, August 2007. Economic assessment of GM canola.- Neumann, G. et al., 2006. “Relevance of glyphosate transfer to non-target plants via therhizosphere,” Journal of Plant Diseases and Protection 20:963-969.- Notre-planete, 31 October 2007. Les principales décisions issues du “Grenelle del’Environnement”. http://www.notre-planete.info/actualites/actu_1393.php- Olea, 2007. Glifosato: distribución e importancia de especies tolerantes y sorgo de aleporesistente en Argentina. Estación experimental agroindustrial “obispo Columbres”. Jornadas:elementos fundamentales para el buen uso de fitoterápicos: dosis, modo de acción yprevención de deriva. Tucumán, 2, 3 y 4 de octubre de 2007. http://www.eeaoc.org.ar/informes/jorfitoter_1.htm- Osava, Mario, October 8 2001. “Government Boosts Soy Crop Without Transgenics,” InterPress Service. http://www.highbeam.com/doc/1P1-47422889.html- Owen, 1997. North American Developments in Herbicide-Tolerant Crops. Proceedings ofthe British Crop Protection Conference, Brighton, UK, BCPC: Brighton, UK. 3:955–963- Owen, 2005. Update 2005 on Herbicide Resistant Weeds and Weed Population Shifts.2005 Integrated Crop Management Conference, Iowa State University.- Owen, June 15, 2006. Large common lambsquarters is a problem for glyphosate. IowaState University Extension Agronomy. http://www.weeds.iastate.edu/mgmt/2006/Largecommonlambsquarters.htm- Pakistan Textile journal, November 2007. MINFAL to constitute body to save cotton crop.- Passalacqua, 2006. El rol del Estado en la problemática de plagas resistentes. Caso sorgo dealepo resistente al herbicida Glifosato. http://www.planetasoja.com/trabajos/trabajos800.php?id1=22331&id2=22332&publi=&idSec=72- Pemsl et al, October 2007. Impact assessment of Bt-cotton varieties in China-Estimation ofan unobserved effects model based on farm level panel data. Tropentag, October 9-11, 2007,Witzenhausen.- Pengue, March 2007. La agricultura argentina y latinoamerica de fines de siglo.Una visión desde la economía ecológica. Seminario Taller Avances y retrocesos en lasostenibilidad de la agricultura latinoamericana en el campo y la ciudad. Ciudad deBuenos Aires, Marzo 2007.- Pesticide Action Network (PAN) Updates Service, Oct. 11, 2002. Low Doses of CommonWeedkiller Damage Fertility. http://www.annieappleseedproject.org/hermixvertox.html- Petition to Indian Prime Minister from participants in Mass Candlelight Vigil on October2nd 2007 to support Indian farmers and Agriculture. http://petitions.aidindia.org/october2/demands.php- Pollack, November 27, 2007. Round 2 for Biotech Beets, New York Times.- Proyecto de Ley, 19 September 2007. Erradicación de Sorghum Halepense (L.) PersoonResistente a Glifosato. Diputado Nacional Ingeniero Alberto Cantero.- Pulsar, 31 October 2007. Puerto de Cargill amenaza la salud de miles de paraguayos.- Reddy, November 2007. Some perspectivas on the Indian Economy. RBI Bulletin.http://rbidocs.rbi.org.in/rdocs/Bulletin/PDFs/81163.pdf- Reserve Bank of India (RBI)a, November 2007. South-West Monsoon 2007: An overview(June 1 to September 30) http://rbidocs.rbi.org.in/rdocs/Bulletin/PDFs/81170.pdf- RBIb, November 2007. Macroeconomic and monetary developments mid-term review 2007-2008. http://rbidocs.rbi.org.in/rdocs/Bulletin/PDFs/81154.pdf- Recorder Report, 24 September 2007. Efforts on to curb mealy bug attack on cotton crop.- Red de Acción en Plaguicidas y sus alternativas para América Latina, 12 September 2007.Paraguay: Muertes causadas por agrotóxicos. Comunicado de Prensa.- Reuters, 29 June 2007. Indian monsoon rains forecast at 93pct of average.- Reuters, 5 July 2007. Good monsoon rains boost cotton sowing in India.- Reuters, 7 September 2007. Monsanto loses spanish court case on Argentine soy.- Reuters, 25 October 2007. Agricultores paraguayos inician optimistas siembra soja2007/08

kasutatud kirjandus- Ribeiro, 24 November 2007. Syngenta: morder and private militias in Brazil. http://www.viacampesina.org/main_en/index.php?option=com_content&task=view&id=461&Itemid=37- Roberson, R., October 19, 2006. Pigweed not only threat to glyphosate resistance,Southeast Farm Press, October 19, 2006. http://southeastfarmpress.com/news/101906-herbicide-resistance/- Robinson, E. February 16, 2005. Will weed shifts hurt glyphosate’s effectiveness? DeltaFarm Press.- Ron Eliason, 2004. Stagnating National Bean Yields. 2004 Midwest Soybean Conference,cited by Dan Sullivan, “Is Monsanto’s patented Roundup Ready gene responsible for aflattening of U.S. soybean yields,” NewFarm.org, September 28, 2004, online at http://www.newfarm.org/features/0904/soybeans/index.shtml- SAGARPA, 5 April 2007. Productores de algodón duplicaron su productividad en sólo seisaños. Num. 068/07- SAGARPA, 2007. Sembrando soluciones. Mayo, número 15. http://www.sagarpa.gob.mx/cgcs/sembrando/2007/15-2007.pdf- SAGPYA, Agosto 2007. Estimaciones agrícolas mensuales. Cifras oficiales al 15/08/07- SAGPYA, Agosto 2007. Costos y margenes de producción. Algodón n 08/07. Boletín parael sector algodonero 1 al 31 de agosto de 2007- Sainath, 29 March 2007. And meanwhile inVidharbha. The Hindu. http://www.thehindu.com/2007/03/29/stories/2007032904471000.htm- Sellen, February 7, 2007. “Herbicide-Resistant Weeds Force Change In Agriculture.” DowJones. http://www.cattlenetwork.com/content.asp?contentid=104080- SENASA, 20 September 2006. Taller dinámica de la resistencia a herbicidas: Caso sorgode Alepo.- SENASA, 28 de Septiembre 2006. Taller dinámica de la resistencia a herbicidas: Casosorgo de Alepo. Conclusiones y recomendaciones.- Service, R.F May 25, 2007. A growing threat down on the farm. Science, pp. 1114-1117.- SINAVIMO (Sistema Nacional Argentino de Vigilancia y Monitoreo de plagas). Sistema devigilancia en malezas: sorgo de alepo resistente a glifosato. Visitado 16 Noviembre 2007.http://www.sinavimo.gov.ar/index.php?q=node/777- SINDAG, 11 October 2007. Safra 2007/08: soja será a cultura mais rentável.- Stone, Glenn Davis, February 2007. Agricultural deskilling and the spread of geneticallymodified cotton in Warangal. Current Antrhopology, vol. 48, Number 1, February 2007.- Swift, April 2007. Death by cotton. New Internationalist. http://www.newint.org/features/2007/04/01/farmersuicide/- Swissinfo, 23 October 2007. Two killed in shoot-out at Syngenta GM farm.- Tachikawa, 2002. Recent trends of production and regulations of genetically modifiedcrops in China. PRIMAFF, 2002. Annual Report. http://www.primaff.affrc.go.jp/seika/pdf/annual/annual2002/an2002-6-11.pdf/- Thrakika Ekkokistria, 13 November. Pakistan will miss cotton output by two million bales.http://www.thrakika.gr/en/news/world/7032.html- The Amhurst Daily News, 3 December 2007. Requiem for N.S’s hog industry.- The Cotton corporation of India, 2007. Growth of Indian Cotton.http://www.cotcorp.gov.in/national_cotton.asp- The Economic Times, 2 September 2007. Bug makes meal of Punjab cotton, whither Bt magic?http://economictimes.indiatimes.com/Bug_makes_meal_of_Punjab_cotton/articleshow/2330585.cms- The Guardian, 28 November. Brown must embrace GM crops to head off food crisis–chief scientist. http://www.guardian.co.uk/science/2007/nov/28/foodtech.gmcrops?gusrc=rss&feed=networkfront- The Hindu, 16 February 2007. Bt cotton has failed in Vidarbha: study. http://www.hindu.com/2007/02/16/stories/2007021617501300.htm- The Hindu Business Line, 20 August 2007. Bumper yield buoys cotton export prospects.http://www.thehindubusinessline.com/2007/08/20/stories/2007082050310500.htm- The Hindu Business Line, 30 August 2007. Bt cotton field study reveals mixed picture.http://www.blonnet.com/2007/08/30/stories/2007083052621200.htm- The Hindu Business Line, 29 September 2007. India pips US to become 2nd largest cottonproducer. http://www.thehindubusinessline.com/2007/09/29/stories/2007092952540100.htm- The Hindu Business Line, 29 August 2007. Pesticides main expense for cottonfarmers despite Bt tech. http://www.thehindubusinessline.com/2007/08/30/stories/2007083052231200.htm- The Indian Express, August 31, 2007. Bt cotton under attack in Malwa region.http://www.indianexpress.com/story/213588.html- Tribune News Service, 2 July 2007. Cotton crop faces mealy bug attack.http://www.tribuneindia.com/2007/20070703/ldh1.htm- UGA, August 23, 2004. Morning glories creeping their way around popular herbicide,new UGA research reports. University of Georgia.- UK DEFRA, September 2007. Food and Farming Brief.- University of Delaware, 22 February 2001. “Herbicide-resistant Weed Identified in FirstState”, Press release February 22, 2001. http://www.rec.udel.edu/weed_sci/weedfacts/marestail_resistance.htm (last visited Sept. 9, 2007)- US House Committee on Ways and Means, April 14 2005. Statement of Robert S. Weil.http://waysandmeans.house.gov/hearings.asp?formmode=printfriendly&id=2584- US EPA, 2004. Pesticides Industry Sales and Usage: 2000 and 2001 Market Estimates. U.S.Environmental Protection Agency.- USDA ARS, August 24, 2004. Little-known weed causing big trouble in Southeast, USDAARS News Service. The spread of tropical spiderwort resistant to glyphosate, particularlyin Georgia, is associated with the dramatic increase in Roundup Ready cotton acreage inrecent years.- USDA- ERS, 2006. Commodity Costs and Returns: U.S. and Regional Cost and Return Data.Datasets accessible at: http://www.ers.usda.gov/Data/CostsAndReturns/testpick.htm- USDA, 1 May 2007. China, Cotton and products, Annual 2007. Gain report CH7033.- USDA, 12 july 2007. China, Biotechnology Annual 2007. Gain report CH7055.- USDA, 7 November 2007. Pakistan Cotton and products. Cotton update: MY 2007/08.GAIN PK7028.- USDA, 30 october 2007. Argentina oilseeds and products. Lock-up report 2007. GAINReport AR7028- USDA, November 2007. Oilseeds: World Markets and Trade, Circular Series FOP 11-07http://www.fas.usda.gov/oilseeds/circular/2007/November/oilseeds1107.pdf- USDA, November 2007. China´s cotton supply and demand: issues and impact on the worldmarket.http://www.ers.usda.gov/publications/CWS/2007/11Nov/CWS07I01/cws07I01.pdf- USDA, November 2007. World Agricultural production. Circular Series WAP 11-07.http://www.fas.usda.gov/psdonline/circulars/production.pdf- USDA, November 2007. Grain: world markets and trade. Ciruclar Series FG 11-07.http://www.fas.usda.gov/grain/circular/2007/11-07/grainfull1107.pdf- USDA, November 2007. Cotton: World Markets and Trade. Circular Series FoP 07-11.http://www.fas.usda.gov/cotton/circular/2007/November/cotton1107.pdf- USDA-ERS, 2007. Agricultural biotechnology: Adoption of biotechnology and itsproduction impacts. http://usda.mannlib.cornell.edu/usda/nass/Acre//2000s/2007/Acre-06-29-2007.pdf#page=24 accessed on the 30th November 2007.- USDA, 2007. Agricultural Marketing Service. Cotton Varieties Planted: 2006 Crop.http://www.ams.usda.gov/cottonrpts/MNXLS/mp_cn833.xls- Valor Economico, 28 August 2007. Soja debe voltar a render mais que milho no Paraná.- Valor Economico, 7 November 2007. Venda de defensivos surpreende, e Basf estimacrecer 20%.- Valverde & Gressel, 25 of July 2006. El problema de la evolución y diseminación de laresistencia de Sorghum halepense a glifosato en Argentina. Informe de Consultoría paraSENASA. http://www.sinavimo.gov.ar/files/informesensa.pdf- Valor Económico, 16 november 2006. Sinais de resistencia a herbicida.- Via Campesina, 21 October 2007. Armed Militia attacks Via Campesina Encampment andkills activist.- Vidarbha Janandolan Samiti, 24 October 2007. Ten more farmers suicides in Vidarbhain last two days: VJAS urged loan waiver and restoration of cotton price to stop Vidarbhafaro suicides. Press Note. http://vidarbhacrisis.blogspot.com/2007/10/ten-more-farmerssuicides-in-vidarbha.html- Virginia Tech, 27 December 2007.Weekly Roberts Agricultural Commodity report. VirginiaTech and Virginia State University Agricultural Extension Service.- Weed Science, 2005. Group G/9 resistant Jonsongrass (Sorghum halepense) Argentina.http://www.weedscience.org/Case/Case.asp?ResistID=5271- Weed Science, 2007. Glycine-resistant weeds by species and country, WeedScience Society of America. http://www.weedscience.org/Summary/UspeciesMOA.asp?lstMOAID=12&FmHRACGroup=Go- Wide Angle, 2007. The Dying Fields. Handbook: Global cotton industry. http://www.pbs.org/wnet/wideangle/shows/vidarbha/handbook2.html- Yancy, June 3, 2005. Weed scientists develop plan to combat glyphosate resistance,Southeast Farm Press.

copyright front cover: jon payment, yogipayment@yahoo.cawww.foei.orgInter nationalInter nationalfoei | 46