who_benefits_est_08 - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuletõusis nullist 81%-ni USA soja kasvupinnast. Ühe hinnangu kohaselttähendavad stagneerunud sojasaagid USA-s sojafarmeritele 1,28miljardit dollarit kaotatud tulu ajavahemikul 1995-2003 (RonEliason, 2004).USDA andmed näitavad, et Brasiilias kasvatatud tavasoja andisrohkem saaki kui Roundup Ready sordid, mida kasvatati USA-s(Osava, Mario, 8. oktoober 2001), 2004. a uurimuse kohaselt selgusaga, et tavasoja Brasiilias andis 13% rohkem saaki kui RoundupReady soja Argentiinas (Fundacep, ANO XI, no 14, august 2004).Soja suurtootja Argentiinas Gustavo Grobocopatel raporteeris, etta saab oluliselt suuremat saaki tavasoja põldudelt kui RoundupReady soja põldudelt (Benbrook, C. 2005).Kansase Ülikooli agronoomi dr. Barney Gordon´i 2007. aastauurimus püstitab oletuse, et Roundup Ready soja saak lonkabjätkuvalt tavasoja sabas: „GR [glüfosaadiresistentne] soja saakvõib jätkuvalt tavasoja saagist maas olla, sest paljud põllumehedon märkinud, et saagid ei vasta nende ootustele, isegi mitteoptimaalsete tingimuste esinemisel“ (Gordon, B., 2007).Dr. Gordon leidis, et Roundup Ready sojal kasutatud glüfosaatinhibeerib mangaani ning võimalik, et ka teiste taimetervisejaoks oluliste toitainete seondumist. Uurimuse käigus tehtudpõldkatsed näitasid, et Roundupiga töödeldud RR soja andis 9%vähem saaki kui lähedane tavasugulane – üsna märkimisväärnesaagivahe, mida sai likvideerida vaid magneesium-sulfaadijuurdelisamisega. Teised teadlased on raporteerinud, et osaglüfosaadist, mida Roundup Ready soja absorbeerib, lekibjuurte kaudu välja ja levib ümbritsevasse mulda (Motavalli,P.P et al., 2004; Neumann, G et al., 2006). Juuretsoon on agakoduks mitmesugustele mullaorganismidele – bakteritele,seentele –, mis mängivad taimetervise edendamisel ja taimehaigustest hoidumisel kriitilist rolli. Samuti absorbeerivadjuured ümberkaudsest mullast olulisi toitaineid – sagelimikroorganismide abiga.See, et glüfosaat saastab RR soja juurtetsooni, võib kaasa tuuamitmeid tagajärgi. Esiteks, see soodustab teatud mullas elavatehaigustekitajate kasvu, nagu Fusarium fungi (Kremer, R.J. et al.,2005). Isegi mitte-RR taimed, mida külvatakse varem glüfosaadigatöödeldud põldudele, on näidanud rohkem vastuvõtlikkustseenhaigustele (fusarioos), nagu on näidanud katsed nisugaKanadas (Fernandez et al., 2005). Nimetatud uurimus viitabsellele, et glüfosaadil on pikaaegsed mõjud, mis kestavad kasiis, kui seda enam ei kasutata. Teiseks, glüfosaat võib muutamulla mikroorganismide kooslust, mis segab taimel vajalikketoitaineid omandada. Näiteks võib glüfosaadi toksiline mõjulämmastikku siduvatele bakteritele mullas teatud tingimustel (ntveepuudus) vähendada RR sojaubade lämmastiku absorbeerimistja vähendab seeläbi saaki (King, A:C, L.C Purcell ja E.D Vories,2001). On teadlasi, kes arvavad, et see ja teised toitaineteomastamist vähendavad mõjud võivad olla põhjuseks 5-10%väiksemale saagile RR soja puhul (Benbrook, 2001). On näidatudka, et glüfosaat võib Roundup Ready taime kudedes muutaolulised mineraalid taimele kättesaamatuks (Bernards, M.L,2005). Selle tulemusena tekkiv mineraalainetevaegus võib tuuakaasa erinevaid probleeme, alates suuremast vastuvõtlikkusesthaigustele kuni fotosünteesi inhibeerimiseni. Seega võivadsamad tegurid, mis toovad kaasa GM soja saakide halvenemise,olla vastutavad ka suurema haigustundlikkuse eest.3.3 GM puuvill ei ole suurendanud saakeJoonis 3 näitab selgelt, et USA puuvillasaagid on viimase seitsmeaasta jooksul stagneerunud – alates 1996. aastast, kui turule jõudisGM puuvill ja kuni 2002. aastani, mil see moodustas juba 76% USA-skasvatatavast puuvillast. Viimaste aastate jooksul toimunud kasvupõhjuseid on mitmeid, sh on suurenenud puuvillakasvatuse alloleva niisutatava maa osakaal, kasutusele on võetud intensiivsemadmajandamissüsteemid, turule on jõudnud paremad sordid, mida onaretatud tavasordiaretuse abil, on tehtud edusamme puuvillakärsakatõrjumisel ning – mis kõige olulisem – ilmastikutingimused onolnud optimaalsed (Meyer et al., 2007):„Ilm on kõrgustikel peamine puuvillasaake mõjutav tegur.Suurepärased kasvatustingimused 2004. - 2005. a – koostoimesparendatud sortidega, tõid nendel aastal kaasa rekordsaagid (joon.9). 843 naela koristatud aakri kohta 2004. a oli oluliselt rohkem kuieelmise 3 aasta keskmine (689 naela). 2005. aastal tõstis lisamaadekasutusse võtmine, teine järjestikune soodsate kasvutingimustegaaasta ning väga madal loobujate arv (3%) kõrgustikel kasvatatudpuuvilla toodangu rohkem, kui 23 miljoni pallini.“Alates 1930. a tõusis keskmine puuvillasaak 5-kordselt ja saavutasmuljetavaldavad tulemused ajavahemikus 1980-1990ndate algus(joon. 2). Seejärel jäi puuvill saak enam-vähem ühele tasemelening stagneerumine jätkus järgmised 7 aastat, mil geneetiliseltmuundatud puuvill hakkas aina enam domineerima. Järsk saagi jatoodangu tõus 2004-2005 oli peamiselt tingitud erakordselt headestilmastikutingimustest ja vähemal määral teistest, muundamisegamitteseotud teguritest. Fakt, et enamus GM puuvilla USA-s onRoundup Ready 9 , tekitab küsimuse, kas saakide kasvu pidurdumine,mis sarnaneb Roundup Ready soja puhul dokumenteeritud saakidevähenemisega, on toonud kaasa puuvillasaakide vähenemisevõrreldes sellega, mis nad muidu oleksid võinud olla.JOONIS 3100%80%60%40%20%0199619971998GM puuvilla osakaal USA puuvillas (%)Allikas: Source is USDA/ERSKESKMINE PUUVILLASAAK versusGMO-de OSAKAAL USA-s: 1996-2002199920002001Saak (kg/ha)10009 Enamikes maailma riikides, kus kasvatatakse muundatud puuvilla, on selleks Bt (kahjuriresistentne)puuvill. Kuid USA-s oli 2006. aastal 99% külvatud puuvillast herbitsiiditolerantne – kas lihtsaltHT (25%) või HT + Bt (74%). Vaid 1% geneetiliselt muundatud puuvillast oli kahjuriresitentsuseomadusega. 96% HT puuvillast oli Monsanto Roundup Ready, ülejäänud olid Bayer´i Liberty Linksordid (vt Freese 2007, lk. 14). Lisaks tuleb märkida, et sageli tsiteeritud GM puuvilla kasutuselevõtuarvud, mille on avaldanud USDA majandusuuringute teenistus, on GM puuvilla omadustekaupa kategoriseerimise küsimuses väga eksitavad. Usaldusväärsemad arvud võib leida USDAPõllumajanduse turustamise teenistuselt. Täpsemalt vt. Freese, B., veebruar 2007.200220032004200520068006004002000foei | 11