viis Euroopa: kinnine uks GM kultuuridele2 GM toit ja taimed Euroopas: mittekonkurentsivõimelised japakuvad vähe töökohti2007. aastal tegi Euroopa Komisjon Euroopa Liidu BiotehnoloogiaStrateegia vahekokkuvõtte. Strateegia võeti vastu 2002. a ja sellek<strong>est</strong>vuseks on 8 aastat. Juba strateegia ise on väga nihkes tööstusehuvide suunas ning paraku ka vahekokkuvõtte tegemisel eisuudetud taas kord arv<strong>est</strong>ada seda, et GMO-d ei ole suutnud täitaEL-i konkurentsivõime suurendamise eesmärke, hoolimata vägasuur<strong>est</strong> rahastus<strong>est</strong> ja poliitilis<strong>est</strong> toetus<strong>est</strong>. Vahekokkuvõttespandi GM taimede ja toidu analüüs kokku nö laiema spektribiotehnoloogiaga ja seetõttu jäi varju põllumajandussektorivähene majanduslik tasuvus. Samal ajal kui biotehnoloogiatööstusevastus GM taimede ja toidu vähesele majanduslikule tasuvuseleon nõuda avalikult sektorilt veelgi suuremat rahastust, näitab uusFriends of the Earthi analüüs, et keskkonnasõbralik põllumajandus(nagu nt mahepõllumajandus) loob tegelikkuses juurde rohkemuusi töökohti, aitab taaselustada maapiirkondi ja teha ELkonkurentsivõimelisemaks kui GMO-de kasvatamine. GM toit jataimed ei ole praktiliselt üldse töökohti juurde loonud, kuid onkaasa toonud inv<strong>est</strong>eeringute tagasitõmbamise ning ei ole toonudkasumit ka neid arendavatele firmadele (FoEE, märts 2007).Samal ajal on vaatamata Euroopa Komisjoni korduvatele püüdlustelesundida liikmesriike riiklikke GMO-keelde maha võtta siiski kõikkeelud paika jäänud. Liikmesriigid ei toetanud Euroopa Komisjoniettepanekut sundida Austriat (2006. a lõpus) ja Ungarit (2007. aalguses) keeldud<strong>est</strong> loobuma. Ka Poola ja Kreeka keelud on jäänudk<strong>est</strong>ma; Prantsusmaa, nagu mainitud üleval, on keht<strong>est</strong>anud ajutisekasvatuskeelu ja Bulgaaria Parlament on viidanud oma soovilegeneetiliselt muundatud maisi keelamiseks Bulgaarias. Üle 200EL-i regiooni on deklareerinud enda soovi jääda GMO-vabaksning 43 regioonist koosnev võrgustik, mille eesmärgiks on kaitstaoma õigust GMO-vabale põllumajandusele korraldas hiljuti suurekonverentsi GMO-vaba loomasööda (soja) tarnete teemal.Maailma Kaubandusorganisatsiooni GMO vaidluse lõpliktulemusRahvusvahelisel tasemel tegi Maailma Kaubandusorganisatsiooni(WTO) paneel lõpliku otsuse GMO dispuudis, mille algatasidbiotehnoloogia surve all USA, Kanada ja Argentiina EL-i vastu. Sellesvaidluse lahendis ei olnud selgeid võitjaid ega kaotajaid, kuigi USAvalitsus esitles seda kui USA võitu. WTO paneel, mis oli määratudvaidlust lahendama, jõudis järeldusele, et nii riiklike keeldude kuimoratooriumi näol oli tegemist „asjatu viivitusega“ (viivitusega,mida ei saa õigustada). Paneel leidis, et vastavalt WTO Sanitaar- jaFütosanitaarleppe (SPS) ja riskianalüüsi olemuse kitsale tõlgenduseleei saa antud vaidluse subjektiks olevaid spetsiifilise keelde õigustada.Kuid märkimisväärne on see, et WTO paneel ei leidnud, et EL-iregulatsioonid ja ettevaatus<strong>est</strong> lähtuv poliitika oleksid valed, egaei seadnud küsimärgi alla ka riikide õigust keht<strong>est</strong>ada rangeidregulatsioone riiklikul tasemel. WTO ekspertpaneel ei leidnud, etuutele GMOde lubamisele keht<strong>est</strong>atud moratoorium oleks iseenes<strong>est</strong>illegaalne või et EL liikmesriikidel ei ole õigust konkreetseid GMOsidkeelata. See otsus loob tähtsa pretsedendi kõikidele maailmariikidele, kus tahetakse keht<strong>est</strong>ada tervise- ja keskkonnaprobleemidevältimiseks ranget bioloogilise ohutuse seadust.Vaatamata GMO-de selgele läbikukkumisele Euroopas ei suudaMonsanto ja teised GM põllukultuure välja töötavad firmadselle reaalsusega leppida. Monsanto 2007. a osanike kohtumiselpüüdis firma vastupidiselt kõikidele faktidele inv<strong>est</strong>oriteleselgeks teha, et lähiaastatel hakatakse Euroopas GMO-sidkasvatama 15 miljonil hektaril.3. uute müütide loomine: EL-i GMO poliitika ja loomasööt2007. aastal leidis aset ka uus tööstuse PR kampaania, milleraames püüti Euroopa avalikkust veenda GM kultuure omaksvõtma, kuna need on vajalikud Euroopa varustamiseksloomasöödaga.Biotehnoloogiatööstus kasutab hirmutamistaktikat (EuroopaKomisjoni Põllumajanduse ja Kaubanduse peadirektoraatidetäiel toel), väites, et kui EL ei loobu oma „nulltolerantsi“ poliitikast(see tähendab ei aktsepteeri saastumist GMO-dega, millelpuudub EL-s turustusluba) ja kui GM maisi ja soja lubasid eihakata väljastama kiiremini, lõppeb Euroopa loomakasvatajatelloomasööt. Biotehnoloogiatööstus on maalinud lausamaailmalõpu stsenaariumeid sell<strong>est</strong>, kuidas EL-i põllumehed onvarsti sunnitud oma loomi massiliselt tapma, kuna loomasöötajääb niivõrd väheseks (Mitchell P, 2007).Brüsselis 2007. a suvel peetud biotehnoloogia lobbyürituseltoetas Euroopa Komisjoni Kaubandusvolinik Peter Mandelsontööstuse väiteid hoiatusega „kui me ei suuda sulgeda lõhetGMO-de lubamise vahel Euroopas ja sööta eksportivates maades,nagu USA, Argentiina ja Brasiilia, võime sattuda olukorda, kuslehmad on näljased ja põllumehed hädas.“ (Mandelson, 2007).Kuid söödapuuduse ähvardus on äärmiselt ülepaisutatudning hinnatõus söödaturul ei ole tingitud EL-i ranget<strong>est</strong> GMOstandardit<strong>est</strong>. Euroopa Komisjoni enda analüüs näitab, et EL saakstarnida piisavalt GM-vaba maisi Euroopa Liidu liikmesriikid<strong>est</strong>ja teis<strong>est</strong> riikid<strong>est</strong> (Euroopa Komisjon, Põllumajandusepeadirektoraat, 2007).Faktid näitavad samas selgelt, et on teisi tegureid, mis tõstavadsööda hinda ja kättesaadavust. Hinnatõusu probleemiga onsilmitsi nii Kanada (The Amhurst Daily News, 2007), Austraalia(Infarmation, 2007), kui USA ja Hiina tootjad (China Daily,2007), mis näitab, et see ei ole sugugi vaid EL-i spetsiifilineprobleem. Seakasvatuses on söödahindade tõusu põhjustekshiljutised nisu ja odra hinna tõus (Bounds, 27. november 2007)ning söödanisu puudus turul. Kõige viimases analüüsis väitisÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon, et praegusedkõrged teraviljahinnad on seotud kehvade saakidega mitm<strong>est</strong>oiduekspordiga tegelevas regioonis (FAO, november 2007).Need tegurid ei ole aga kuidagi seotud GM materjali juhuslikuleidumisega söödas.Enne USA valitsuse keht<strong>est</strong>atud etanooli tootmise eesmärke olimaisi hind seotud toidu hinnaga, nüüd on aga põhiseos toorõlihinnaga (Virginia Tech, 007) ning koos nafta hinnaga tõusevadka maisi hinnad. Kuid võrreldes nisuga ei ole maisi hinnad EL-istõusnud sama palju (UK DEFRA, 2007), mis viitab sellele, etturustusloata GM materjali leidumine teatud maisi tootvas riigisei ole see tegur, mis maisi hindu üldiselt tõstaks.34 | foei
viis Euroopa: kinnine uks GM kultuurideleSoja küsimuses jõuab FAO otsusele, et hiljutised kõrged hinnadon põhjustatud sell<strong>est</strong>, et kogu maailmas on kasvanud nõudlusloomasööda järgi ning kasvab ka nõudlus biodiisli tootmisejärgi (FAO, november 2007). Ka see ei ole seotud GM materjalijuhusliku esinemisega loomasööda tarnetes. Tegelikult onpraeguste söödatööstuse probleemide põhjusteks USA valitsuseetanooli reklaamimine ja EL-i biokütuste sihtkogused, mis onsuurel määral mõjutanud biodiisli tootmise suurenemist (vt.FoEE, detsember 2007).4. surve agrokütuste kasutamiseks EL-is2007. aastal leidis aset veel üks uus tööstuse PR kampaania,millega püüti Euroopa avalikkust veenda GM kultuure omaksvõtma, kuna need on vajalikud Euroopa varustamiseksagrokütustega (ehk biokütustega).Agrokütuste hüsteeria on pakkunud biotehnoloogia tööstuseleuut lootust läbilöömiseks. Tööstus, mille eesotsas on lobbygruppEuropabio ja mida toetab Euroopa Komisjon, kasutabkliimamuutust kui argumenti, et reklaamida GM kultuure kuiagrokütuste allikat. Kuid praegu söödaks kasutatavate GMtaimede kasutamisel agrokütusteks puudub igasugune eelisning vaatamata suurtele inv<strong>est</strong>eeringutele GM tehnoloogia2. põlvkonna arendamisse, ei ole praeguseks kaugeltki selge,kas välja töötamisel olevate protsesside abil saab toota kütustenergiatõhusalt ja loodussäästlikult.Nüüd on EL teinud ettepaneku 10%lise biokütuste sihiseadmiseks, kuid see ettepank on juba praegu saanudjärj<strong>est</strong> suureneva kriitika osaliseks, kuna tõ<strong>est</strong>ust biokütustenegatiivsete mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisuseleja kohalikele kogukondadele tuleb pidevalt juurde igastmaailma nurgast. OECD raporti väitel võib agrokütustekeskkonnamõju olla isegi hullem kui bensiini ja diisli puhulning et suureulatuslik agrokütuste kasutuselevõtt toob kaasatoiduhindade tõusu.„Biokütused ja tööstuslik biotehnoloogia, millel on väidetav rollkliimamuutuste vastu võitlemiseks, on biotehnoloogiatööstus<strong>est</strong>rateegilised võtmesektorid, mille abil tööstus püüab endareputatsiooni taastada ja laiendada GM kultuuride kasvatustmaailmas“ (Maynard & Thomas, 2007).foei | 35
Change language