neli puuvillakasvatus maailmasSekundaarse kahjuri tekkimisel on väga tõenäoline, et põllumehedtöötlevad põlde sama suure või suurema p<strong>est</strong>itsiidikogusega, kuitavapuuvilla puhul (Goswami, 6. september 2007).On traagiline, kuidas kaks aastat tagasi avaldas Punjabivalitsus Bt puuvilla reklaamid, millel tollane peaminister CaptAmarinder Smith kirjeldas Bt puuvilla kasutuselevõttu kuisuurt saavutust. Valitsuse reklaam käis välja suuri lubadusi Btpuuvilla kohta, väites, et saagid suurenevad 25%-28% hektarikohta, netotulud suurenevad 10000-15000 Rs hektari kohtaning põllumajanduskemikaalide pealt säästetakse kuni 1000 Rshektari kohta. Kuid Bt puuvilla kasutuselevõtu kolmandal hooajalläksid asjad Punjabis hoopis vastupidi.Umendra Dutt, Kheti Virasat Mission tegevjuht, Punjab (Dutt, 2007)Sekundaarse kahjuri rünnak sundis põllumehi ostma ja kasutamarohkem p<strong>est</strong>itsiide kui alguses eeldati. Lisap<strong>est</strong>itsiididele tehtudkulutused ulatuvad hinnanguliselt $120 miljonini. Sellinerahaline lisakoormus oli selle piirkonna põllume<strong>est</strong>ele tõsisekskatastroofiks ja nad jäid sellel aastal tõsisesse kahjumisse (TheEconomic Times, 2. september 2007; Countercurrents, 31.august2007; Dutt, Umendra, 22. august 2007; Tribune News Service, 2.juuli 2007; The Indian Express, 31. august 2007).Andhra Pradeshi osariigi uued andmed Bt puuvillalp<strong>est</strong>itsiidide kasutamise kohta 2004/05 hooajal (avaldatud2007 Andhra Ülikooli Põllumajandusuuringute keskuse – AERC- poolt) näitavad, et kuigi keskmiselt oli p<strong>est</strong>itsiidi põllulepealekandmise arv väiksem, kasutati igal pritsimisel suuremathulka p<strong>est</strong>itsiide. Seega, „üldtulemusena ei ole pealekantudp<strong>est</strong>itsiidi kogus hektari kohta oluliselt vähenenud japõllumehed kulutavad jätkuvalt p<strong>est</strong>itsiididele rohkemraha, kui mingile muule sisendile“ (Commodity online, 30.august 2007). See kinnitab veelkord, et p<strong>est</strong>itsiidide kasutusei vähene; vastupidi – sekundaarsete kahjurite rünnakudsuurendavad p<strong>est</strong>itsiidikasutust.Üks suuremaid rahvusvahelisi kemikaalifirmasid – Dupont –tunnistab, et tänasel päeval ei ole „täiuslikku lahendust“, mis aitaksvõidelda uute kahjuritega, mis ründavad Bt puuvilla: „tõsi on, etuued tehnoloogiad tekitavad uusi probleeme, sealhulgas muutusikahjurite esinemises.“Ram Mudholkar, Dupont´i Lõuna-Aasia ärijuht, The EconomicTimes, 2007.1.4.2 põllume<strong>est</strong>e enesetappude arv Vidarbhas suurenebViimastel aastatel on India väikepõllumehed olnud silmitsikeeruliste aegadega, kuna sisendite hinnad on tõusnud,väljund on aga vähenenud. 2007. a jätkus puuvillafarmeriteenesetapulaine nii mõneski India puuvillakasvatuspiirkonnas.Andhra Pradesh ja Maharashtra osariikides oli farmeriteenesetappude arv kõige suurem. Vidarbha, piirkondMaharashtra osariigi idaosas, mida nimetatakse ka„puuvillavööndiks“, on ka sellel aastal omandanud kurvakuulsuse rohkete enesetappude tõttu.„Tänapäeval saavad põllumehed tavaliselt vähem kui 2000ruupiat [tootmiskulud<strong>est</strong> vähem] ja neil ei ole võimalik saadaisegi 10 000 ruupiat 8-hektariselt põllult. Mis teeb kogu pereelamisrahaks vaid $200.“Swift, aprill 2007Puuvillafarmerite raskuste põhjused. Kas Bt puuvill võiksvähendada mõnda neist?1. Kulutused sisenditele nagu nt seemned, väetised ja p<strong>est</strong>itsiididon oluliselt suurenenud, puuvilla hind maailmas on aga pidevaltlangenud. 1994. a tõi nael toorpuuvilla sisse $1,10. 2006. amaksis sama nael vaid 54 senti. Enamik India puuvillafarmereidei tule tänapäeval ots-otsaga kokku.2. Maharashtra piirkonnas kaotas valitsus ära turvavõrgu,mis garanteeris farmeritele kindla puuvillahinna. Alates1970ndat<strong>est</strong> aastat<strong>est</strong> on Maharashtra osariik ostnud kogupuuvillatoodangu hinnaga, mis ei sõltu maailmaturu hindad<strong>est</strong>.Programmi nimetati Monopoly Cotton Procurement Scheme.See programm tagas puuvillafarmeritele kindla hinna kogunende puuvillatoodangule. Kehv haldus ja rahalised kaodsundisid 2003. a osariiki puuvillaturgu erakauplejatele avama jamonopoliskeemist loobuma. Osariik ostab ka praegu farmeriteltteatud koguse puuvilla, kuid osariigi pakutav keskmine hind onmadalam, kui keskmised tootmiskulud.3. Valitsuse toetus on vähenenud. Kohalike omavalitsuste pooltülalpeetavad põllumajanduskeskused ei ole suutnud pakkudapõllume<strong>est</strong>ele adekvaatset informatsiooni ja koolitusi uutepuuvillasortide kohta. Põllumees tugineb seemnete valimiselsageli väga erapoolikule informatsioonile, mida pakuvadseemnefirmad.4. Juurdepääs ametlikele laenudele on muutunud keerulisemaks.India maapiirkondade krediidisüsteem seisis silmitsi pankrotiga,mis sundis riigipanku laenutingimusi rangemaks tegema.Paljud põllumehed pidid seetõttu pöörduma mitteametlikelaenuallikate poole. Põllumehed laenavad raha liigkasuvõtjatelt,sõpradelt ja sugulastelt. Liigkasuvõtjate intress on tavaliseltäärmiselt kõrge ja nende taktikad raha sisse kasseerimiselvõivad viia põllumehed tõsisesse meeleheitesse.5. Paljud põllumehed, kellel ei ole niisutusseadmeid, peavadjääma lootma mussoonvihmadele.6. Aastad intensiivset kunstväetamist on mulla väsitanud. Enamikpuuvillafarmereid ei vahelda erinevates külvikordades erinevaidkultuure ega jäta põldu piisavaks ajaks sööti, et muld saakstaastuda. Selle asemel loodavad nad, et suurem väetistekogusparandab mulla kvaliteeti.Allikas: Wide Angle. 2007.26 | foei
neli puuvillakasvatus maailmasTABEL 14FARMERITE ENESETAPUDVIDARBHAS, 2007JOONIS 7PUUVILLA TOOTMINE, PINDALA JASAAGID HIINAS 1978-2006KUUD, 2007.aJaanuarVeerbuarMärtsAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberKokkuAllikas: Vidarbha Janandolan Samiti, 24. oktoober 2007FARMERITEENESETAPPUDE ARV9910711397102827595106679421,4001,2001,00<strong>08</strong>006004002000197819851990199219941996Saak kg/ha Toodang (000 Tonnes) Puuvillaga külvatud pindala(0000 ha)Allikas: Friends of the Earth International, 2007. Andmed perioodi 1978-2005 kohtapõhinevad Hiina Statistikabüroo andmetel (National Bureau of Statistics of China,Agriculture, Output of Major Farm products; Output of Major farm products per Hectare;and Total area sown). 2006.a numbrid põhinevad Globecot ja USDA andmetel.199820002002200420062007. a oktoobri lõpuks oli enesetappude arv ületanud 900, misteeb keskmiselt kolm enesetappu päevas (ENS, 3. oktoober 2007;Wide Angle, 2007; Petition to Indian Prime Minister, oktoober2007; Swift, aprill 2007). Hoolimata sell<strong>est</strong>, et Bt puuvilla võetakseaina rohkem kasutusse, ei ole see trend vähenenud ja farmereidähvardab jätkuvalt sama oht. Lisaks on piirkonnas registreeritudpalju raporteid Bt puuvilla kehva kasvamise kohta. (The Hindu, 16.veebruar 2007).ja „raportit<strong>est</strong> lähtuvalt Bt sorte ei külvatud“, kuna sihtmärgiksoleva kahjuri esinemine oli väike. Hoolimata sell<strong>est</strong>, et enamikXinjiangis kasvatatud puuvillast on tavapuuvill, on provintsisaagid Hiina kõrgeimad, märkimisväärselt suuremad, kui teistepuuvillaosariikide keskmine (vt. joonised 9 ja 10). Xinjiangi kõrgedpuuvillasaagid on seotud sellega, et külvatud on tavapuuvilla,millel on spetsiifilised omadused nagu nt madal kõrgus ja varajanesaak, samuti on kasutatud „tihedat külvivahet, kilekatteid jatilkniisutust“ (USDA, 1. mai 2007).2 Hiina2.1 kas Bt puuvill on Hiinas saakide suurenemise põhjuseks?JOONIS 8HIINA PUUVILLAKASVATUSE KAARTISAAA väidab, et Bt puuvill on peamiseks Hiina puuvillasaakidesuurenemise põhjuseks 8%-10% (ISAAA, 2006b). Kuigi Btpuuvilla kasutuselevõtu ajal saagid tõepool<strong>est</strong> suurenesid (vtjoonis 7), ei ole see suurenemine tingimata seletatav Bt puuvillakasutuselevõtuga.Esiteks on oluline veelkord rõhutada, et Bt taimed ei olemuundatud saagikamaks ja nende efektiivsus sõltub konkreets<strong>est</strong>aastast – mis tüüpi kahjureid esineb, kui suur on kasvuala, millisedon ilmastikutingimused jm tegurid. Kui piirkonnas ei ole kahjurit,mille vastu Bt puuvill on loodud, ei ole Bt puuvillast ka kasu. Teiseksei ole kuigi õige omistada saakide suurenemise fenomeni üheletegurile, ilma et oleks kaalutud ja hinnatud kõiki tegureid, missaaki teatud piirkonnas või tootmissüsteemis mõjutavad. NäiteksXinjiangi provints, mis asub Loode-Hiinas ja kus kasvatataksekõige rohkem puuvilla (Xinjiangi toodang moodustab 1/3 koguHiina puuvillatoodangust, vt, joonis 8) teatas, et ei külva 2000.a Bt puuvilla, kuna seal ei ole Bt puuvilla sihtmärk-kahjureid(Tachikawa, 2002).Xinjiang 34%Henan 12%Hebei 10%Hunan 3%Shandong 15%Jiangsu 6%Anhui 5%Hubei 7%Ka USA Põllumajandusministeerium tunnistas 2007. a, etenamusele regiooni puuvillapõldudele oli külvatud tavapuuvillfoei | 27
Change language