who_benefits_est_08 - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

kuus kokkuvõteGlüfosaadi kasutamise ja umbrohuresistentsuse suurenemineArgentiinas. Argentiinas on viimasel kümnendil herbitsiidkasutussuurenenud dramaatiliselt, paralleelselt soja kasvupinnasuurenemisega, millest praktiliselt kogu soja on Roundup Ready.2007. a raporteerisid Argentiina põllumajanduseksperdid, etglüfosaadiresistentne aleppo sorgo on nakatanud üle 120000 ha riigi parimast haritavast maast. Vastavalt ÜRO Toidu jaPõllumajanduse Organisatsiooni andmetele on aleppo sorgo ükslähistroopika problemaatilisemaid umbrohtusid ning resistentsusglüfosaadile teeb selle kontrollimise veelgi raskemaks. Ekspertidehinnangul läheb lisaks glüfosaadile vaja veel 25 miljonit liitritmuid herbitsiide, mis toob kaasa tootmiskulude suurenemise 160-950 $ aastas. Vaatamata sellele ohule lubas Argentiina valitsushiljuti turule uue glüfosaadiresistentse maisi sordi, mis tõenäoliseltsuurendab probleemi veelgi.Bt puuvill ei vähenda pestitsiidide kasutust Indias. 2007. a avaldasAndhra Ülikooli Põllumajandusuuringute Keskus uue uurimusepestitsiidide kasutamisest puuvillal 2004/05 kasvatushooajalAndhra Pradeshi osariigis. Uurimuses jõutakse järeldusele, et Btpuuvilla kasvatavad põllumehed kasutavad pestitsiide samaskoguses ja kulutavad nendele sama palju raha kui tavapuuvillakasvatajad.Sekundaarsed kahjurid suurendavad pestitsiidikasutustPakistani ja India Punjabis. 2007. a suurendas sekundaarsete(Bt puuvilla toksiinile mittevastuvõtlike) kahjurite sissetungdramaatiliselt pestitsiidide kasutamist ja suurendas põllumeestekulutusi sisenditele.3. maailma vaeste toitmine... kuid kas GM kultuuridsuurendavad saake?Biotehnoloogia tööstus väidab ikka veel, et GM kultuurid onvajalikud selleks, et tulla toime Maa suureneva elanikkonnatoiduvajaduste rahuldamisega, kuid ei esita tõestust oma väitele.Esiteks peituvad nälja põhjused peamiselt vaesuses, puudulikusjuurdepääsus laenuvõimalustele, maale ja sisenditele ningteistes poliitilistes tegurites. Teiseks ei ole enamus GM kultuuresugugi mõeldud arengumaade nälgivatele inimestele, vaidloomasöödaks kasutamiseks, agrokütuste tootmiseks ja tugevalttöödeldud toidutoodete tootmiseks rikastele riikidele. Needfaktid viitavad sellele, et GM põllukultuurid ei ole suurendanudtoidujulgeolekut maailmas. Kolmandaks ei ole ükski turulolevatest GMO-dest muundatud saagikamaks ning nagumärgitud üleval, keskendutakse uute GMO-de loomisel samutipestitsiidi kasutust suurendavatele sortidele, mis taluksid ühevõi mitme herbitsiidiga töötlemist.Põllumajanduses sõltuvad saagid paljudest erinevatestteguritest, nt ilmast, niisutuse ja väetamise võimalustest, mullakvaliteedist ning põllumehe oskustest. Olulise tähtsusega on kataimegeneetika. USA näitel on näha, et perioodil 1930-2006 onrohkem kui pooltel juhtudel kolme- kuni seitsmekordse maisi-,puuvilla- ja sojasaakide tõusu taga tavasordiaretus (joonis 2).Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et nende kultuuride saakidesuurenemise tendents on biotehnoloogiaajastul soiku jäänud, misviitab sellele, et geneetiline muundamine on saakide tõstmiseküsimuses parimal juhul neutraalne.HT kultuuride saagid langevad: ISAAA väidab, et HT kultuuridei ole saake suurendanud ega vähendanud ning on seeganeutraalse mõjuga antud küsimuses, kuid paljud uurimused, mison tehtud Roundup Ready sojal, mis on kõige laiaulatuslikumaltkasvatatav GM kultuur, näitavad keskmiselt 5-10% madalamaidsaake kui sarnaste tavasortide puhul. Viimased uuringud ontuvastanud vähemalt ühe saakide langemise põhjuse. Nimelttakistab glüfosaat sojataimel oluliste toitainete omistamist (ntmangaan), mis vähendab saaki ja muudab taimed haigustelevastuvõtlikumaks. On ka riike, nt Paraguai, kus 2005. ja2006. a kogeti põua ajal rekordiliselt madalaid saake, mis onlisakinnituseks mitmetele varasematele raportitele, milles onmärgitud, et kuivades tingimustes kasvab RR soja halvemini kuitavasoja. Joonis 3 näitab saakide stagneerumist riikides, kus RRsoja on laiaulatuslikult kasutusele võetud.Bt kultuuride putukaresistentsus ei mängi saakide juuressuurt rolli: Enne Bt maisi kasutuselevõttu USA-s töödeldivaid 5% kasvavast maisist Euroopa varreleediku vastu, sestenamikel aastatel ei tekitanud varreleedik mingit kahju või olidkahjustused marginaalsed. Nagu eelpool välja toodud, sõltuvadsaagid paljudest teistest teguritest nagu taimegeneetika,ilmastikutingimused, niisutuse võimalused ja mulla kvaliteet. Onväga vähe põhjalikke sõltumatuid uurimusi, milles on võrreldudBt ja mitte-Bt kultuuride kasvamist kontrollitud tingimustes. Üksselline USA-s läbi viidud uurimus näitab, et Bt maisi saagid onsamad või kuni 12% madalamad sarnaste tavasortide saakidest.Seni, kuni ei viida läbi usaldusväärseid uurimusi, milles võetaksearvesse erinevaid tegureid ja tingimusi, on ennatlik väita, etigasugune saakide suurenemine on tingitud „Bt faktorist“.Kas Bt puuvill on võtmeteguriks saakide suurenemisel? Tööstusväidab sageli, et Bt puuvill on suurendanud saake kõikides riikides,kus seda on hakatud kasvatama, välja arvatud Austraalias. Kuidnende väidete põhjalikumal uurimisel ilmneb võrdlemisi häirivandmetega manipuleerimise muster. Näib, et enamikel juhtudelei olnud saakide suurenemine kaugeltki tingitud „Bt faktorist“,vaid pigem soodsatest ilmastikutingimustest, üleminekust puuvillakasvatamiselt kuivadel aladel puuvilla kasvatamisele niisutatudaladel, paremate tavapuuvilla sortide turule jõudmisest või uutekasvatustehnikate kasutuselevõtust. Muudel juhtudel näib, et Btpuuvill toimib tavapuuvillast halvemini või samamoodi. Kahjukspidid mitmes riigis, kus puuvilla kahjustasid sekundaarsedkahjurid, mida Bt insektitsiid ei hävita, põllumehed, kes ostsidmärkimisväärselt kallimat Bt puuvilla seemet, kulutama samapalju kunstlikele insektitsiidide kui tavapuuvilla kasvatajad. Sellistefaktide taustal ning Bt versus tavapuuvilla saakide põhjalike jasüstemaatiliste võrdlevate uurimuste puudumise taustal onäärmiselt küsitav GMO lobby-organisatsioonide väide, et saakidesuurenemine on olnud tingitud „Bt faktorist“. Sellist järeldustkinnitavad ka Bt puuvilla tootvate riikide riiklike andmete ningÜRO agentuuride ja ekspertgruppide andmete analüüs. Alates Btpuuvilla kasutuselevõtu ajast on saagid stagneerunud nii USA-s,Argentiinas kui Kolumbias. Puuvilla saagid on küll suurenenudHiinas, kuid ka seal on küsitav, kas saakide suurenemise põhjuseksoli Bt puuvill. Näiteks kasvatatakse Hiina suurimas puuvilla provintsisXinjiang, kus keskmine saak on riigi suurim, enamasti tavapuuvilla jasuurenevate saakide põhjused on teised tootmistegurid, mis ei oleseotud Bt tehnoloogiaga.foei | 37