Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurdeTABEL 5GLÜFOSAADI KASUTAMISE KASV BRASIILIAS 2000-2005 (TUH. TONNI TOIMEAINET)Mato grosso PARANÁ RIo Grande de sul BRAZIL20005.<strong>08</strong>.47.410020014.78.29.18077.1 71.0200220034.57.410.29.58.914.4604039.544.5 43.757.620049.710.419.42020059.89.013.70200020012002200320042005Allikas: Ibama** 2005. a sojakriisi tagajärjel vähenes soja külvipindala ja sisendite kasutus, seegaka glüfosaadi kasutus.kuid 2007/<strong>08</strong> aastal oodatakse 60% tavasoja ja 40% GM sojat(Gazeta Mercantil, 31. august 2007).Kui glüfosaadi hind tõuseb ka edaspidi ja sellega koos tõusevadka üldkulud, mõtlevad paljud põllumehed mitu korda tehnoloogia[st Roundup Ready] üle järele ja võivad minna kas täielikult võiosaliselt tagasi tavataimede kasvatamisele.“Luis Nery Ribas, Mato Grosso Sojatootjate Liidu (Aprosoja) tehnilinejuhataja (Gazeta Mercantil, 28. august 2007).Ka IBAMA p<strong>est</strong>itsiidide kasutamise andmed näitavad, et Paranapõllumehed eelistavad tavasoja. Ajavahemikus 2000-2005. aon glüfosaadi kasutamise suurenemine palju väiksem Paranas(7%) kui osariikides, kus GM soja ning koos sellega ka glüfosaaton avasüli vastu võetud, nagu Mato Grosso (94% kasv) (ValorEconomico, 24. aprill 2007).„On märkimisväärselt palju põllumehi, kes on lõpetanudGM soja kasvatamise, s<strong>est</strong> rahaliselt on tavasoja toodangkasulikum“.Agência Estadual de Notícias do Paraná, 6. november 2007okupeerisid 128 ha GM eksperimentaalfarmi, mis asus vaid neljakilomeetri kaugusel Iguaçú Rahvuspargist, mille UNESCO ondeklareerinud Maailma looduspärandiks. MST prot<strong>est</strong>i eesmärkoli avalikustada fakt, et katsefarmi loomisel oli ignoreeritudseadust, mis keelab põldkatsed GM taimedega 10 km raadiuseslooduskaitsealade ümber (MST, 23. oktoober, 8. november2007; Via Campesina, 21. oktoober 2007; Ribeiro, 24. november2007, IPS, 1. november 2007; Swissinfo, 23. oktoober 2007;Global Research, 6. november 2007).21. oktoobril ilmusid Syngenta palgatud turvamehed farmi,mille olid okupeerinud 200 MST ja Via Campesina liiget, ninghakkasid inim<strong>est</strong>e pihta tulistama. Kuul tabas ühte MST liiget,kes hukkus. Antud raporti kirjutamise ajal käib toimunu üle ikkaveel ametlik juurdlus. Amn<strong>est</strong>y International ja mitmed teisedinimõigusi kaitsvad organisatsioonid Brasiilias ja väljaspoolon väljendanud tõsist muret selle üle, et Syngenta kasutabrelvastatud militia´t.„Kuidas on võimalik, et midagi ei võeta ette, kui rahvusvahelinefirma teeb katseid looduskaitseala puhvertsoonis, rikkudes sellegakeskkonnaseadusi?“Roberto Baggio, MST ja Via Campesina juht Brasiilias3.5 konflikt väikepõllume<strong>est</strong>e ja biotehnoloogiafirmadevahel: Syngenta turvamehed tapavad MST liikme2007. aastal toimus Brasiilias üks dramaatilisemaidkonfrontatsioone väikepõllume<strong>est</strong>e liikumise jabiotehnoloogiareklaamijate vahel. Brasiilia maata maatöölisteliikumine (MST) ning rahvusvaheline organisatsioon ViaCampesina prot<strong>est</strong>eerisid GM taimede katsete vastu ning3.6 föderaalkohtunik keelab Syngental GM taimedekasvatamise Iguaçú rahvuspargi läheduses30. novembril 20<strong>08</strong> tegi föderaalkohus otsuse, mille kohaseltSyngenta tegevus oli vastuolus õigusliku nõudega mitte kasvatadaGM taimi Rahvusparkide läheduses ning keelas Syngental jätkataoma tegevust Iguaçú Rahvuspargi lähedal (Gazeta do Povo, 5.detsember 2007).20 | foei
Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurde3.7 mahe- ja agroökoloogilised tooted saastunudBrasiilia 2007. a kogemused kinnitasid selgelt, et GM sojakasvatamisel toimub ulatuslik tava- ja mahesoja saastumine.Paranas leiti 238 tonni GM sojaga saastunud tavasoja seemet.Mõnedes seemnepartiides oli saastumine koguni 9% (Central deAssociaçoes da Agricultura familiar do O<strong>est</strong>e de Parana, 2007).Saastumine mõjutab ka teisi põllumajandussüsteeme.Agroökoloogilised ja mahepõllumajandussüsteemid muutuvadmaailmas järj<strong>est</strong> levinumaks ja võivad potentsiaalselt ära toitaMaa kasvavat elanikkonda ilma p<strong>est</strong>itsiidide ja GMO-deta (FAO,mai 2007). Nt Brasiilias kasvas mahepõllumajanduse osakaal2005/06 21%. Mahetaimede saastumine GM taimedega ähvardabmahe- ja tavatootmist. Mahepõllume<strong>est</strong>el on tavaliselt lepingmahetoorainele spetsialiseerunud firmadega, mille kohaselt nadgaranteerivad oma soja GMO-vaba staatuse. Ühe sellise firma(Gebana) peakorter on Parana lääneosas, Capanemas. Gebanatuvastas 2006. a neli saastejuhtumit, 2007. a tõusis nende arv agajuba 9 juhtumini.Saastumise hind: Medianeira (Brasiilia)mahepõllume<strong>est</strong>e luguAdemir ja Vilma Ferronato elavad Medianeiras, Parana osariigilääneosas, kus nad kasvatavad umbes 16 hektaril mahetaimi.Lisaks soja- ja maisikasvatusele toodavad nad oma farmis kajuur- ja puuvilju ning kasvtavad loomi. Kogu nende toodang onmahe, kuid läheduses on tava- ja geneetiliselt muundatud sojakasvatajad.2006/07 aastal teatas Ademiri üllatuseks perefarmi toodanguostja firma Gebana, et ei osta osa tema mahesojast. Gebana t<strong>est</strong>idnäitasid, et farmi toodangu hulgas oli ka GM soja. Seemneidoli farmerile andnud Gebana ise, seega ei saanud saastumisepõhjuseks olla saastunud seemned. Ademir ja Vilma arvasid, etsaastumine tekkis saagi koristuse käigus. Nad külvasid soja kahesjaos – esimene saak, mis nad said 7 hektarilt, oli t<strong>est</strong>id läbinud jaseda sai müüa mahedana. Teine, umbes 4 hektari pealt korjatudsaak, oli saastunud.Mõlemal juhul oli soja koristamiseks kasutatud sama masinat.Erinev oli vaid see, et teise koristuse eel oli masinat kasutanudteised farmerid oma GM soja koristamiseks. Kuigi masinat puhastativastavalt sertifitseerivate firmade juhtnööridele, ei olnud seeilmselt piisav, et saastumist vältida. Kahju oli vältimatu. Esimes<strong>est</strong>saagist saadud 280 kotti müüs pere maha 49R$ kotist. Saastunudsoja, mida oli 14 kotti, pidi müüma 28.50R$ kotist, mille pealt perekaotas 1610 R$.Allikas: ASPTA, June 20074. Paraguai4.1 hea ilm tingis hea sojasaagiNagu Brasiilias, oli ka Paraguais peale mitut sojasektori kriisiaastat2006/07 aastal rekordsaak, mille tingisid head ilmastikuolud.Hooaja alguses ennustas teraviljaeksportija CAPECO 5 miljonittonni toodangut, kuid peale sagedast vihma aasta algus<strong>est</strong>õusis ennustus 6 miljoni tonni peale (El Clarín, 3. juuni 2007).Ligikaudu 80% Paraguai sojast oli mõeldud ekspordiks, vaid19,8% oli ette nähtud tööstuslikuks kasutamiseks ja 0,2%seemne paljundamiseks (IICA, 2007). 2007. a moodustas sojaParaguai põhiosa riigi eksporditulud<strong>est</strong> – lausa 44% riigi koguväliskaubandus<strong>est</strong>. Ainuüksi sojaoad kindlustasid 787 miljonidollari suuruse sissetuleku, sojajahu ja sojaõli tõid aga lisaks veel248 miljonit dollarit (La Nación, 2007).4.2 GM soja ei kasva Paraguais kuigi hästiNagu Argentiina ja Brasiilia puhul, ei olnud ka Paraguais sojasaakide kasvu taga GM soja. Lausa vastupidi – mitmed Brasiiliaja Paraguai raportid viitavad alates 2004. a sellele, et RR sojasaagid on põua tingimustes madalamad kui tavasoja saagid(FoEI, 2006). Ajavahemikus 1991-2001, enne Roundup Readysoja kasutuselevõttu 14 Paraguais, olid Paraguai soja saagid 2500-3000 kg/ha (vt. joonis 6). Roundup Ready soja kasutuselevõttlanges ajaliselt kokku mitme järj<strong>est</strong>ikuse põuahooajaga, milletõttu langesid soja saagid Paraguais 2002-2006. a drastiliselt.4.3 maaelu vaesustumine ja sojaekspansiooni suurenemine2007/<strong>08</strong> aastal eeldatakse sojakasvatuse suurenemist 2.8 miljonihektarini ning toodangu kogumaht peaks jõudma pea 7 miljonitonnini (La Nación, 2007). Selline kasvutendents toob Paraguaimaapiirkondadesse palju probleeme.Alates 1960ndat<strong>est</strong> on Paraguai valitsus püüdnud edendadaekspordile orienteeritud põllumajanduslikku mudelit, miskeskendub sojaubadele ja karjakasvatusele. Selline läheneminepõllumajandusele ei too maapiirkondade elanikele kuigi paljukasu ning tekitab palju probleeme ja muresid, ka põliselanikekogukondadele. Uue mudeli juurutamise mõju väikepõllume<strong>est</strong>esektorile (u. 1,5 miljonit inim<strong>est</strong>) ja põliskogukondadele (u. 87000 inim<strong>est</strong>) on olnud väga suur. Nad on kaotanud maa, mis olienne nende omandis, neid on sunnitud kodukohtad<strong>est</strong> lahkuma,süveneb migratsioon linna ja ka metsaraie. Ja see on vaid murdosaprobleemid<strong>est</strong>. Kõik see toimub suure ebavõrdsuse taustal: näitekskontrollib 2% maaomanikke 70% kogu maast (Mesa DRS, 2007).Ajavahemikus 1999 - 2006/07 muutus soja monokultuurigakülvatud pindala rohkem kui 2 korda suuremaks (1 176 460 hektarilt2 500 000 hektarini). Sojaistandused moodustavad tänapäeval56% kogu Paraguai haritavast maast, mis on 4,5 miljonit hektarit(Biopact, märts 2007). Umbes 90% Paraguai sojast on geneetiliseltmuundatud. Kas selline GM soja võidukäik aitab aga maaelanikeelu parandada, on iseküsimus. Paraguai kodanikuühiskonna14 Roundup Ready soja lubati Paraguais ametlikult kasutusse 2004. a, kuid mitteametlikultkasvatati seda mitmeid aastaid enne seda (FoEI, „Kes saab kasu GMO-d<strong>est</strong>?“ 2007, 5 osa,peatükk 3).foei | 21
Change language