who_benefits_est_08 - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohuleDokumenteeritud glüfosaadiresistentsusega umbrohud onpraeguseks levinud hinnanguliselt 3251 alale, mis moodustavadkokku 0,96 miljonit hektarit 19 USA osariigis (Weed Science, 2007).Resistentsus on tekkinud USA-s kaheksal erineval umbrohuliigil:kahel rebasheina liigil, kahel ambroosia liigil, kahel pujukakra liigil jakahel raiheina liigil (Weed Science, 2007). Lisaks on veel viis umbrohuliiki muutunud glüfosaadiresistentseks mujal maailmas. Viimasekümne aasta jooksul maailmas tuvastatud 58-st glüfosaadiresistentseumbrohu juhtumist on 31 USA-s (Tabel 5). Kolmkümmend neistjuhtumitest dokumenteeriti USA-s 2001. ja 2007. aasta vahel.Kuna glüfosaadiresistentseid umbrohtusid saab siiski hävitadatavalisest suuremate herbitsiididoosidega, hakkasid põllumehedkasutama umbrohtudest lahtisaamiseks rohkem glüfosaati. USAPõllumajandusministeeriumi andmed kinnitavad neid tendentse.Ajavahemikus 1994-2006 tõusis glüfosaadi kasutamine sojaubadeaakri kohta rohkem kui 2,5 korda (0,52 naelast 1,33 naelani aakrikohta aastas). Glüfosaadi kasutus maisil kasvas vähe – 0,67 naelaltaakri kohta aastas 1994. aastal 0,71 naelale aakri kohta aastas2002. aastal. Kuid Roundup Ready maisi ulatusliku kasutuselevõtuperioodil (2002-2005) toimus hüppeline kasv 0,71 naelalt aakrikohta aastas 0,96 naelale aakri kohta aastas, mis võrdub 35%kasvuga kolme aasta jooksul (NASS, 2007). Need märgid näitavadselgelt, et umbrohi muutub glüfosaadile üha resistentsemaks.Põllumajandusteadlased löövad häirekella. Põhja-Carolinaumbrohuspetsialist Alan York on nimetanud glüfosaadiresistentsetumbrohtu „potentsiaalselt kõige suuremaks ohuks [puuvillale]peale puuvillakärsaka (Anthonomus grandis)“ – kahjuri, mispraktiliselt tegi lõpu puuvillakasvatusele USA-s kuni intensiivsemürgitamisprogrammi kasutuselevõtuga hävitati see mõnedesosariikides 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses (Minor,18. detsember 2006). York jõuab järeldusele, et „resistentsusei ole ainuomane just glüfosaadile“, kuid lisab: „mis aga teebglüfosaadiresistentsuse nii oluliseks, on meie sõltuvuse tase sellestherbitsiidist“ (Yancy, 3. juuni 2005). Umbrohuteadlased nendivad,et silmapiiril ei ole ühtegi uut herbitsiidi, mis oleks teistsuguse„toimemehhanismiga“. Seega, kui põllumehed kaotavadvõimaluse tõhusaks umbrohukontrolliks glüfosaadi abil, muutubsee USA põllumajandusele tõsiseks probleemiks (Robertson,R., 19. oktoober 2006). Austraalia agronoom Stephen Powles(Western Australian Herbicide Resistance Initiative) kinnitabsamuti glüfosaadiresistentsete umbrohtude ohtusid: „Glüfosaaton maailma põllumajandusele sama oluline kui penitsilliininimtervisele“ (Service, R.F, 25. mai 2007).Mitmed tegurid viitavad peaaegu kindlalt, etglüfosaadiresistentseid umbrohtusid tuleb tulevikus vaidjuurde. Nendeks teguriteks on: 1) uued umbrohuliigid, milleltekib resistsentsus; 2) rohkem glüfosaaditolerantsete kultuuridekasvatamist järjestikustes külvikordades (igal aastal); 3) uuedglüfosaaditolerantsed kultuurid ootavad lubasid, 4) uuedkultuurid, mis taluvad suuremaid glüfosaadikoguseid. Järgnevalton need tegurid põhjalikumalt lahti kirjutatud.Esiteks, on mitmeid umbrohuliike, mille puhul kahtlustatakseresistentsust glüfosaadile – nende hulgas on pärn-abuutilon(Abutilon theophrasti Medik.) (Owen, 1997), väärtakjas (Xanthiumstrumarium), valge hanemalts (Chenopodium album) (Roberson,R., 19. oktoober 2006), ja kassitapulised (Convolvulaceae)(UGA, 23. august 2004). Üheaastastel rohtudel, nagu kukeleib,vareshein, samuti hirsilised on ajaloos korduvalt omandanudresistentsuse mitmetele herbitsiididele (Robinson, E. 16. veebruar2005), mis teeb nendel liikidel glüfosinaadiresistentsuse tekkeüsna tõenäoliseks. Glüfosaadiresistentne aleppo sorgo muutubsuureks ohuallikaks Argentiina põllumajandusele (vt peatükk 3)ja tõenäoliselt muutub resistentseks ka USA-s.Teiseks, aina rohkem kerkib esile tendents kasvatada RoundupReady kultuure järjestikustes külvikordades, mis kiirendabresistentsuse teket umbrohtudel, kuna glüfosaati kasutatakseigal aastal. Iseäranis on see probleemiks muutunud populaarsekssaanud soja-maisi rotatsioonis. Veel 2006. aastal oli 89% USAsojaubadest Roundup Ready, maisist oli aga Roundup Readyvaid üks kolmandik. Kuid Roundup Ready maisi külvipinnad onkasvanud kiiresti viimastel aastatel – 3,2 miljonilt hektarilt 2002.aastal 13,2 hektarile 2006. aastal (Monsanto, 11. oktoober 2006) –see tähendab, et on toimunud rohkem kui neljakordne kasv vaidnelja aasta jooksul. Iowa Osariigi Ülikooli umbrohueksperdi MichaelOwen´i sõnul toob Roundup Ready maisi kiire kasutuselevõttkaasa „rohkem põllumajandusmaad, millel glüfosaadile järgnebglüfosaat“ populaarseks osutunud maisi-soja rotatsioonis (Owen,2005), mis suurendab oluliselt glüfosaadi survet umbrohule jakiirendab resistentsuse tekkimist.Kolmandaks, silmapiiril terendab uusi glüfosaadiresistentseidkultuure. Suhkrupeedikasvatajad plaanivad hakata kasvatamaRoundup Ready suhkrupeeti 2008. aastal (Pollack, 27. november2007). Roundup Ready lutsern ja valge kastehein ootavad USAPõllumajandusministeeriumi luba (Tabel 3). USDA põldkatseteandmed näitavad, et biotehnoloogia firmad katsetavad kapaljude teiste kultuuride glüfosaadiresistentsete versioonidega.Tervelt 62% läbi viidavatest herbitsiiditolerantsete kultuuridepõldkatsetest tehakse just glüfosaadiresistentsete taimedega(Information Systems for Biotechnology, 23. august 2007).Uute Roundup Ready kultuuride kasvatamine toob aga kaasaglüfosaatide suurema kasutamise miljonitel hektaritel, misomakorda kiirendab resistentsuse teket umbrohtudes.Lõpetuseks võib öelda, et biotehnoloogia firmad töötavad väljasuurema glüfosaaditolerantsusega kultuure, mis toob kaasa selle,et põllumehed kasutavad resistentsete umbrohtude hävitamiseksaina rohkem kemikaale. 2006. aastal tõi firma Monsanto turuleRoundup Ready Flex puuvilla – uue versiooni, mis talub suuremaidglüfosaadiannuseid kui esialgne Roundup Ready puuvill ja võimaldabpõllumeestel töödelda seda umbrohumürgiga kogu kasvuajajooksul, mitte piirduda taime varase kasvustaadiumiga (Bennett,D. 24. veebruar 2005). Turule tekivad ka teised firmad. Du Pont-Pioneer plaanib hakata turustama GAT sojaube, mis on tolerantsednii suuremale güfosaadikogusele, kui ka teisele herbitsiidiklassile, ALSinhibiitoritele. Firma on välja käinud idee „rikastada“ GAT sojaubadeglüfosaaditolerantsust veelgi, kombineerides ühte kultuuri kuni kolmerinevat glüfosaaditolerantsuse mehhanismi (Toiduohutuse Keskus,4. detsember 2007). Du Pont-Pioneer ootab ka USDA luba kaheleherbitsiidile tolerantsele maisisordile, mis – nagu GAT sojaoad – talubnii glüfosaati kui imidazolionone´i – ALS inhibiitorite herbitsiidiklassi.Nii irooniline kui see ka pole, jäävad kõige levinumadherbitsiidiresistentsed umbrohud USA-s ellu just nende kaheherbitsiidiklassi herbitsiididega (ALS inhibiitorid (#1) ja glüfosaadid (#2))tavadoosidega töötlemisel. Järjest suurenevaks probleemiks Ameerikapõllumajanduses on mitmele herbitsiidile resistentsed umbrohud.Tänaseks päevaks on sellised „ristresistentsete“ umbrohtude esinemistdokumenteeritud umbes 1500 alal, mis moodustavad kokku 0,18 | foei