who_benefits_est_08 - Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurde3.7 mahe- ja agroökoloogilised tooted saastunudBrasiilia 2007. a kogemused kinnitasid selgelt, et GM sojakasvatamisel toimub ulatuslik tava- ja mahesoja saastumine.Paranas leiti 238 tonni GM sojaga saastunud tavasoja seemet.Mõnedes seemnepartiides oli saastumine koguni 9% (Central deAssociaçoes da Agricultura familiar do Oeste de Parana, 2007).Saastumine mõjutab ka teisi põllumajandussüsteeme.Agroökoloogilised ja mahepõllumajandussüsteemid muutuvadmaailmas järjest levinumaks ja võivad potentsiaalselt ära toitaMaa kasvavat elanikkonda ilma pestitsiidide ja GMO-deta (FAO,mai 2007). Nt Brasiilias kasvas mahepõllumajanduse osakaal2005/06 21%. Mahetaimede saastumine GM taimedega ähvardabmahe- ja tavatootmist. Mahepõllumeestel on tavaliselt lepingmahetoorainele spetsialiseerunud firmadega, mille kohaselt nadgaranteerivad oma soja GMO-vaba staatuse. Ühe sellise firma(Gebana) peakorter on Parana lääneosas, Capanemas. Gebanatuvastas 2006. a neli saastejuhtumit, 2007. a tõusis nende arv agajuba 9 juhtumini.Saastumise hind: Medianeira (Brasiilia)mahepõllumeeste luguAdemir ja Vilma Ferronato elavad Medianeiras, Parana osariigilääneosas, kus nad kasvatavad umbes 16 hektaril mahetaimi.Lisaks soja- ja maisikasvatusele toodavad nad oma farmis kajuur- ja puuvilju ning kasvtavad loomi. Kogu nende toodang onmahe, kuid läheduses on tava- ja geneetiliselt muundatud sojakasvatajad.2006/07 aastal teatas Ademiri üllatuseks perefarmi toodanguostja firma Gebana, et ei osta osa tema mahesojast. Gebana testidnäitasid, et farmi toodangu hulgas oli ka GM soja. Seemneidoli farmerile andnud Gebana ise, seega ei saanud saastumisepõhjuseks olla saastunud seemned. Ademir ja Vilma arvasid, etsaastumine tekkis saagi koristuse käigus. Nad külvasid soja kahesjaos – esimene saak, mis nad said 7 hektarilt, oli testid läbinud jaseda sai müüa mahedana. Teine, umbes 4 hektari pealt korjatudsaak, oli saastunud.Mõlemal juhul oli soja koristamiseks kasutatud sama masinat.Erinev oli vaid see, et teise koristuse eel oli masinat kasutanudteised farmerid oma GM soja koristamiseks. Kuigi masinat puhastativastavalt sertifitseerivate firmade juhtnööridele, ei olnud seeilmselt piisav, et saastumist vältida. Kahju oli vältimatu. Esimesestsaagist saadud 280 kotti müüs pere maha 49R$ kotist. Saastunudsoja, mida oli 14 kotti, pidi müüma 28.50R$ kotist, mille pealt perekaotas 1610 R$.Allikas: ASPTA, June 20074. Paraguai4.1 hea ilm tingis hea sojasaagiNagu Brasiilias, oli ka Paraguais peale mitut sojasektori kriisiaastat2006/07 aastal rekordsaak, mille tingisid head ilmastikuolud.Hooaja alguses ennustas teraviljaeksportija CAPECO 5 miljonittonni toodangut, kuid peale sagedast vihma aasta algusestõusis ennustus 6 miljoni tonni peale (El Clarín, 3. juuni 2007).Ligikaudu 80% Paraguai sojast oli mõeldud ekspordiks, vaid19,8% oli ette nähtud tööstuslikuks kasutamiseks ja 0,2%seemne paljundamiseks (IICA, 2007). 2007. a moodustas sojaParaguai põhiosa riigi ekspordituludest – lausa 44% riigi koguväliskaubandusest. Ainuüksi sojaoad kindlustasid 787 miljonidollari suuruse sissetuleku, sojajahu ja sojaõli tõid aga lisaks veel248 miljonit dollarit (La Nación, 2007).4.2 GM soja ei kasva Paraguais kuigi hästiNagu Argentiina ja Brasiilia puhul, ei olnud ka Paraguais sojasaakide kasvu taga GM soja. Lausa vastupidi – mitmed Brasiiliaja Paraguai raportid viitavad alates 2004. a sellele, et RR sojasaagid on põua tingimustes madalamad kui tavasoja saagid(FoEI, 2006). Ajavahemikus 1991-2001, enne Roundup Readysoja kasutuselevõttu 14 Paraguais, olid Paraguai soja saagid 2500-3000 kg/ha (vt. joonis 6). Roundup Ready soja kasutuselevõttlanges ajaliselt kokku mitme järjestikuse põuahooajaga, milletõttu langesid soja saagid Paraguais 2002-2006. a drastiliselt.4.3 maaelu vaesustumine ja sojaekspansiooni suurenemine2007/08 aastal eeldatakse sojakasvatuse suurenemist 2.8 miljonihektarini ning toodangu kogumaht peaks jõudma pea 7 miljonitonnini (La Nación, 2007). Selline kasvutendents toob Paraguaimaapiirkondadesse palju probleeme.Alates 1960ndatest on Paraguai valitsus püüdnud edendadaekspordile orienteeritud põllumajanduslikku mudelit, miskeskendub sojaubadele ja karjakasvatusele. Selline läheneminepõllumajandusele ei too maapiirkondade elanikele kuigi paljukasu ning tekitab palju probleeme ja muresid, ka põliselanikekogukondadele. Uue mudeli juurutamise mõju väikepõllumeestesektorile (u. 1,5 miljonit inimest) ja põliskogukondadele (u. 87000 inimest) on olnud väga suur. Nad on kaotanud maa, mis olienne nende omandis, neid on sunnitud kodukohtadest lahkuma,süveneb migratsioon linna ja ka metsaraie. Ja see on vaid murdosaprobleemidest. Kõik see toimub suure ebavõrdsuse taustal: näitekskontrollib 2% maaomanikke 70% kogu maast (Mesa DRS, 2007).Ajavahemikus 1999 - 2006/07 muutus soja monokultuurigakülvatud pindala rohkem kui 2 korda suuremaks (1 176 460 hektarilt2 500 000 hektarini). Sojaistandused moodustavad tänapäeval56% kogu Paraguai haritavast maast, mis on 4,5 miljonit hektarit(Biopact, märts 2007). Umbes 90% Paraguai sojast on geneetiliseltmuundatud. Kas selline GM soja võidukäik aitab aga maaelanikeelu parandada, on iseküsimus. Paraguai kodanikuühiskonna14 Roundup Ready soja lubati Paraguais ametlikult kasutusse 2004. a, kuid mitteametlikultkasvatati seda mitmeid aastaid enne seda (FoEI, „Kes saab kasu GMO-dest?“ 2007, 5 osa,peatükk 3).foei | 21