123-aastane keel – esperanto (Külli Kaunissaar) - Haridus

AJALUGU123-aastane keel –esperantoK ü l l i K a u n i s s a a rRahvusraamatukogu vanembibliograaf15. detsembril 2009. aastal tähistas esperantomaailm keele loojaLudwik Lazarz Zamenhofi – dr Esperanto – 150. sünniaastapäeva.Maailmas on kümneid tuhandeid keeli,osa aegade jooksul hääbub, samas tekibuusi juurde. Lisaks loomulikele rahvuskeelteleon entusiastid loonud kunstlikkeabikeeli. Üks neist selles loeteluson aga ammu projekti staatusest väljakasvanud ja muutunud tõeliseks rahvusvahelisekskeeleks. See on esperanto.Tänavu möödub selle omapärase universaalsekeele loomisest 123 aastat.15. detsembril tähistas kogu esperantomaailmkeele looja 150. sünniaastapäeva.Esperanto keele oskajate arvuks hinnataksenüüdisajal juba paarsada tuhatkuni mitu miljonit inimest. Seda keelt kasutataksetänapäeval nii suulisel suhtlemiselkui ka kirjavahetusel, samuti teistekeelte õpetamiseks. Esperanto keelestrükitakse raamatuid ja ajakirju ning antakseeetrisse raadio- ja telesaateid.Igal aastal peetakse ülemaailmseid esperantokongresse maailma eri paigus.Esperanto sündEsperanto keele looja on poola-juudi päritolusilmaarst Ludwik Lazarz Zamenhof,kes sündis 1859. a Poola väikelinnasBialystokis. Linn kuulus tol ajalVenemaale. Kuna isa oli koolis prantsuseja saksa keele õpetaja, tundis kaLudwik juba poisikesena suurt huvi võõrkeeltevastu. Bialystokis elasid kõrvutimitu kohalikku rahvust: venelased, valgevenelased,poolakad, juudid ja sakslased.Ludwik Zamenhof jõudis järeldusele,et peale oma emakeele on kõigilvaja veel üht ühist keelt, mille abil erirahvad võiksid omavahel suhelda ningüksteisest aru saada ka väljaspool perekonda.Oma ideed asus Zamenhof teostamajuba koolipõlves. Alguses unistas ta vanadeantiikkeelte – ladina ja kreeka keele– taaselustamisest, siis aga veendus,et ühendavaks rahvusvaheliseks keelekssaab olla ainult uus erapooletukeel, mis ei ole ühegi rahvuse emakeelega sea seega kedagi eelisolukorda.1887. aastal ilmus Varssavis raamat„D-ro Esperanto: Internacia Lingvo”.See oli esimene uue rahvusvahelisekeele õpperaamat koos sõnastikuga venekeelt kõnelejatele. Järgmisena ilmusidõpikud juba poola (1887) ja inglisekeele (1888) oskajatele.Esperanto keel on suhteliselt kergestiomandatav, sest grammatika on lihtneja korrapärane, erandeid peaaegu pole.Esperanto liited on muutumatud ja praktiliseltlõpmatu hulga sõnadega kombineeritavad,mistõttu on esperantot õppidapalju lihtsam kui loomulikke rahvuskeeli.Palju sarnasust on esperantolromaani keeltega ja nende kõnelejatelon seda ka kõige lihtsam õppida.Dr Esperanto oli Ludwik Zamenhofivarjunimi ja nii jäigi „esperanto” hiljemuue rahvusvahelise keele nimeks.Esperantistide liikuminerahvusvaheliseksEsperanto keel tekitas kohe suurt huvija levis kiiresti: algul Poolas ja Venemaal,siis ka Rootsis, samuti Prantsusmaal,Saksamaal ja Inglismaal ningedasi juba kogu Lääne-Euroopas. 20.sajandi alguseks oli see keel võitnud niipalju poolehoidjaid, et esperantistide liikuminemuutus rahvusvaheliseks.1908. a asutati ülemaailmne esperantoliit(Universala Esperanto-Asocio –UEA). Esimene esperanto ajakiri ilmusaastatel 1889–1895 Nürnbergis. Erilisehuvi orbiiti tõusis esperanto keel aga1920. aastatel. Ka Rahvasteliidus pälvisesperanto kindla tunnustuse. Kui jaapanlaneInazo Nitobe sai liidu peasekretäriksja võttis 1921. a vaatlejana osaülemaailmsest esperantokongressist,pani ta ette kasutada esperanto keeltkõikjal kogu maailmas. Seejärel avaldasesperantole oma toetust ka UNESCO(üldkonverentside resolutsioonid: Montevideo1954, Sofia 1985), kutsudes liikmesriikeüles esperanto keelt laiemaltkasutama ja edasi arendama.Esimene esperantoühing Aafrikamandril asutati 1963. a Kongo-Kinshasas.Esimene esperantistide sümpoo-44HARIDUS 1/2010

sion araabia maades toimus Ammanis2000. a. Aastaks 2005 oli aga ülemaailmselesperantoliidul ühinguid juba kõigilviiel kontinendil ja liikmeid 117 riigis.Esimene ülemaailmne esperantokongresstoimus 1905. a PrantsusmaalBoulogne-sur-Meris. Üle-eelmisel aastaltoimus kongress Rotterdamis, eelmiselaastal aga tema looja auks esperantosünnilinnas Bialystokis, tänavu toimubsee Havannas.Kui seoses kahe maailmasõjaga jäiesperantoliikumine vahepeal veidi tagaplaanile,siis viimasel ajal tõestab seetaas kindlalt oma elujõudu. Lisaks ühinguteleja gruppidele eri maades on internetiskijuba esperantokeelseid suhtluslehekülgi.Elektroonilised võrgud on kaesperanto kasutajate kõige kiireminikasvav suhtlusvahend. On mõnisadaesperanto lehekülge, kus käsitletakseteemasid esperanto kasutamisest perekonnaskuni üldrelatiivsusteooriani.Universala Esperanto-Asocio peakorterasub Rotterdamis, selle netiaadress onhttp://uea.org/kontaktu_nin.html. Esperantokeelsekirjanduse kataloogiotsingutsaab teha aadressil http://katalogo.uea.org/. UEA raamatuteenistuses onsaadaval enam kui 3500 nimetust.Esperanto keelt saab õppida ka tasutakeelekursustel interneti teel. Kuigi esperantolevikut piirab teatud määral temasõnavarabaas ning ladina kiri, tundubüha enam, et sellel keelel on tulevikku.Esperanto kui suhtluskeelEsperanto keele kasutamine suhtluskeelenaon olnud kõne all isegi poliitiliseltasandil. Genfi ülikooli professor jakeeleökonoomika spetsialist FrancoisGrin tellis Euroopa Liidu keelepoliitikatanalüüsiva uurimuse, mille andis väljaHaut Conseil de l’évaluation de l’école(sõltumatu Prantsuse organisatsioon,mis tegeleb hariduse olukorra hindamiseja analüüsimisega Prantsusmaal).Uurimus püstitab küsimuse, missugunepeaks olema Euroopa Liidu töökeelteoptimaalne valik. Ðveitsi teadlane ei peapõhjendatuks inglise keele domineerimistrahvusvahelise suhtluskeelena jarõhutab, et Euroopa Liit võiks õiglasemakeelepoliitika abil kokku hoida vähemalt25 miljardit eurot aastas.Professor Grin teeb ettepaneku võttaEL-i institutsioonide sisemiste töökeeltevõrdlemise aluseks kolm stsenaariumi:● inglise keel kui ainuke töökeel;● paljukeelsus;● esperanto kui kõigi liikmesriikide jaoksneutraalne töökeel.Teadlane on kindel, et kolmas variant– esperanto kasutamine – olekskõige väiksemate kulutustega, kõigevõrdõiguslikum ning uuele põlvkonnalestrateegiliselt aktsepteeritav.Esperanto ja EestiEestisse jõudis esperanto arvatavaltaastal 1893 Postimehe Lõbulisa vahendusel.Siis tekkisid peagi esimesed grupidja esperantoühingud ning hakativälja andma sõnastikke ja keeleõpikuid.Hiljem hakati tõlkima ilukirjandust. Erilisetunnustuse on pälvinud HendrikAdamsoni ja Hilda Dreseni esperantokeelnelooming. Hilda Dresenist kujuneseesti rahvuskirjanduse üks suuremaidesperanto keelde tõlkijaid. Ta on vahendanudmaailmale eesti luulet (antoloogia„Nõukogude Eesti luule” (1977), tõlkinudesperanto keelde eepose „Kalevipoeg”(1975) ja palju teisi raamatuid,osalenud sõnastike loomisel ning koostanudesperanto keelde tõlgitud väljaannetebibliograafia („Estona literaturoen esperanta tradukto: mallongigoj degazet kaj librotituloj 1894–1966”).Kui selle nimestiku järgi ilmus eestiesimene esperantotrükis aastal 1894,siis teadaolev esimene Eestis ilmunudsäilinud raamat on Hermann Stahlbergikoostatud „Rahvusvahelise keele „Esperanto”täielik õpetus”, ilmunud Tallinnas1899. a (trükitud G. Flauri trükikojas,64 lk, 17 cm ja 1000 eks).Raamatukogudes on säilinud ka esimesiesperantogruppide põhikirju: „Tallinnaesperantistide grupe põhjuskiri =Ustav Reveljskoi gruppõ esperantistov”(Tallinn 1908) ja „Pärnu esperantistidegrupe põhjuskiri: Reg 5. aug 1908” (Pärnu1908).Esimene „Esperanto-eesti sõnastik =Vortaro esperanto-esta” ilmus VillemVaheri koostatuna 1895. a Nürnbergis,kuid järgmine juba Eestis: „Esperantoõpetus ja sõnastik”, Revel 1905, kokkuseadnud Johannes Adolf Rahamägi.Järgmised sõnastikud ilmusid aastatel1911, 1912, 1923, 1926 jne. Esimestekoostajate-autoritena võib loetleda veelHermann Stahlbergi, Jakob Rosenbergi,Erik Arvistot, Paul Aristet ja Hilda Dreseni.Rohkem ilmus esperantoraamatuid1920. ja eriti 1930. aastatel. NõukogudeEestis ei olnud võõrkeeled, k.a esperanto,soositud. Seetõttu nägid trükivalgustainult üksikud esperantokeelsedtrükised ja ka esperantoliikuminejäi tagasihoidlikuks. Ometi oli Nõukogudeaja lõpus esperanto meil väikeseksaknaks Euroopasse – toimus nn kongressiturism,eesti kirjanduse vahendamineja isiklik kirjavahetus teiste maadeesperantistidega (http://kultuuriaken.tartu.ee/ ?place=1062181863).Suurem elavnemine on toimunud seosesEesti taasiseseisvumisega. Praegusekson ilmunud juba sadu esperantokeelseidraaamatud, nii sõnastikke, õpikuidkui ka ilukirjandusteoseid.Eestis tegutsevad Eesti esperantoliit (asukohaga Tallinnas) ja Tartu esperantoselts. Toimuvad Baltimaade esperantopäevad(vastavalt Lätis, Leedusvõi Eestis) ja korraldatakse rühmareiseülemaailmse esperantoassotsiatsiooni(UEA) iga-aastastele kongressidele.Korraldatakse üritusi liidu või seltsi raamesja toimub pidev individuaalne kultuurivahetusnii Kodu-Eestis kui ka välismaailmaga.On tuldud välja isegi huvitava loosungiga:esperanto Eesti koolidesse, sestnagu eksperimendid on tõestanud – pärastaastast esperantoõpet omandavadõpilased mõnd teist keelt märksa edukamalt(http://blog.delfi.ee/node/18095).Idee autor Peeter Aitai arvab, et Eestivõiks nüüd sarnaselt arvutikasutusegaolla maailmas juhtpositsioonil ka esperantokeele õpetamisega. Eeldused javõimalused on olemas, vajadus samuti.Mis sellest ettepanekust saab, näitabtulevik.Kasutatud materjalidhttp://en.wikipedia.org/wiki/L._L._Zamenhofhttp://en.wikipedia.org/wiki/Zamenhof_Dayhttp://et.wikipedia.org/wiki/Esperantohttp://blog.delfi.ee/blog/Esperantisthttp://kultuuriaken.tartu.ee/?place=1062181863http://blog.delfi.ee/node/18095HARIDUS 1/201045