12.07.2015 Views

Eesti loomakasvatus 2008. aastal - Tõuloomakasvatus

Eesti loomakasvatus 2008. aastal - Tõuloomakasvatus

Eesti loomakasvatus 2008. aastal - Tõuloomakasvatus

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Tõu<strong>loomakasvatus</strong> 1-09V E I S E Dtootjatega. Munatootmise lõpetas OÜ Ovolex Saaremaal.Keskmine munatoodang kana kohta <strong>2008.</strong> <strong>aastal</strong> oli 280muna ehk 35 muna enam kui eelmisel aastast, ja on seniparim näitaja taasiseseisvunud <strong>Eesti</strong>s.Loomakasvatusteadus. <strong>2008.</strong> a anti Tartumaal Märjalkäiku uus 125 lehmakohaga katselaut, kus lehmad on aastaringi laudas vabapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkarjaja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasutataksekaheksakohalist paralleellüpsiplatsi või lüpsirobotit.Sõnnik eemaldatakse tiibskreeperiga, söötmiseks kasutataksesöödaroboteid ning jõusöödaautomaate. Katselauton õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogiliste katseteja embrüosiirdamiste tegemiseks. Tulevikus on katselaudasvõimalik läbi viia <strong>loomakasvatus</strong>alast täiendkoolitust,et teadlaste töö kiiremini praktikasse jõuaks.EMÜ veterinaarmeditsiini ja <strong>loomakasvatus</strong>e instituudisolid <strong>2008.</strong> a põhilisteks uurimisteemadeks suguselekteeritudsperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks;embrüosiirdamine; pullide sperma kvaliteet jaselle hindamise täiustamine; lehmade ahtruse põhjused jaravi; kõrgetoodanguliste piimalehmade sigimist mõjutavadtegurid; piimalehmade produktiivea geneetiline jamajanduslik hindamine; aretuse võimalused mastiidiresistentsusesuurendamiseks; põllumajandusloomade molekulaarnegenotüpiseerimine; piima valgulise koostisekujundamine ja <strong>Eesti</strong> loomatõugude geneetiline mitmekesisus.<strong>Eesti</strong> maakarja tõufarmid 2009. <strong>aastal</strong>Pm-mag Käde KalameesEK Selts<strong>Eesti</strong> maakarja tõufarmide <strong>2008.</strong> aasta hindamine toimusaugustist novembri keskpaigani. Tõufarmide hindamisekomisjonis osalesid EK Seltsi teadussekretär, tegevjuhtKäde Kalamees, juhatuse liikmed Annika Veidenberg,Taimi Vahenurm, Heldur Hiis, Liia Sooäär, AnneKiider ja Kaia Lepik. EK Seltsi juhatuse koosolekul 11.detsembril kinnitati 2009. aastaks 22 maakarja tõufarmi.Vastavalt tõufarmi hindamisjuhendile võetakse alusekseelmise aasta (st 2007. a) toodanguandmed ja esmapoegimisiganing <strong>2008.</strong> a karja üldhinnang, TR lehmadearv, näitustest osavõtt ja karja tervis. Selle alusel kinnitataksetõufarmid 2009. aastaks. Ajakirja ilmumise ajaksselgusid ka <strong>2008.</strong> a toodanguandmed. Enam kui 20 lehmagatõufarme on viis, suurim neist Kristo VahenurmeI klassi tõufarm (tabel 1).Suurema lehmade arvuga tõufarmides saab objektiivsemaltvalida parimaid pulle maakarja aretustööks. LiiaSooääre Uustla talu eliittõufarmis on saavutatud 18-aastasesihikindla tõuaretustööga ühtlane kaunis välimus jasamuti hea piimajõudlus. Perenaine käib igal <strong>aastal</strong> Saaremaatõulooma näitusel. Legendaarseks on kujunenudlehm Ürdi, kes on saanud maakarja Vissi tiitli aastatel2002, 2003, 2004 ja <strong>2008.</strong> Soome geneetikateadlanedr Juha Kantanen põhjendas <strong>2008.</strong> <strong>aastal</strong> Ürdi valikut, et11-aastane lehm on ikka veel nii kauni välimikuga, misnäitab eesti maakarja head tervist ja pikaealisust.Eliitklassi tõufarmi nimetust väärib igati ka Mererannapõllumajandusühistu maakari. Tõufarmi 28 <strong>aastal</strong>ehmakeskmine toodang oli 2007. a 5561 kg, <strong>2008.</strong> a 6203 kg(2006. a isegi 6432 kg). Väikesearvulise ja ohustatud tõutoodang üle 6000 kg on väga hea näitaja. Need tulemusedon saadud Mereranna maakarja aretajate pikaajalise teadlikutõuaretustöö ja söötmistingimuste parandamisega.4Igal <strong>aastal</strong> on nende kaunid maakarja lehmad Saaremaanäitusel.Kristo Vahenurmele kuulub endine Maima OÜ karialates 2000. aastast. Kaheksa aastaga on karja välimiktunduvalt paranenud ja karjas on arvukalt väga kauneid jahea toodanguga lehmi. Vahenurme pere on teinud tänuväärsettööd maakarja levitamisel – näiteks võiks tuua Vahenurmetalust Massiaru POÜ-sse mullikana müüdudPung 4612117, kel oli esimene päevatoodang 26,2 kg ja 1.laktatsioonitoodang 6194 kg. Samuti on Vahenurmedejuures üles kasvatatud EK Seltsi pullikasvanduse pullid jasealt on saadud kahel korral spermat varuda kogu maakarjatarbeks (pullid Nuhvik EK 252, Qelliks EK 255, OksfriEK 255, Ullilaar EK 256, Napoks EK 275, NumjerEK 276 ja Näkmou EK 277). Nende pullide spermat onvõimalik tellida Kehtna seemendusjaamast. Praegu onVahenurmede juures kasvamas Jüri Simovarti talust aretuspullidVirvakum ja Oksfrinäpa.Milvi Reinemi Koordi talu ja Sirje Treumuthi Metsaperemaakarjad on suurenud EK Seltsi taasasutamisest alates.Mõlemas farmis on tuntav edasiminek ka toodangus,Koordi talus +320 kg (4207 kg) ja Metsapere farmis koguni+1519 kg (5252 kg), viimane on suurim maakarjapiimatoodangu kasv <strong>2008.</strong> a.<strong>Eesti</strong> maakarjas on 17 tõufarmi 4–19 lehmaga (tabel 2).Suurima lehmade arvuga on perekond Simovarti maakarjaeliitklassi tõufarm. Piimatoodang 16 <strong>aastal</strong>ehma keskmisena6323 kg on silmapaistev tulemus, <strong>2008.</strong> a saadiaga juba 6699 kg. EK Seltsi juhatus tunnistas perekondSimovarti <strong>2008.</strong> a parimaks tõuaretajaks, VTA karikasanti üle Ülenurmel, oma veistega on nad igal <strong>aastal</strong> Luigenäitusel.Enno Lohu Andressaare talu maakari Viljandimaalt saiesmakordselt tõufarmiks 2006. <strong>aastal</strong>, noor pere on võtnudendale südameasjaks ka kogu maakarjale aretuspullidekasvatamise. Seal varuti kahelt aretuspullilt OtitöllEK 263 (aretaja Liia Sooäär) ja Virvak EK 262 (aretaja

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!