Tõu<strong>loomakasvatus</strong> 1-09V E I S E Dtootjatega. Munatootmise lõpetas OÜ Ovolex Saaremaal.Keskmine munatoodang kana kohta <strong>2008.</strong> <strong>aastal</strong> oli 280muna ehk 35 muna enam kui eelmisel aastast, ja on seniparim näitaja taasiseseisvunud <strong>Eesti</strong>s.Loomakasvatusteadus. <strong>2008.</strong> a anti Tartumaal Märjalkäiku uus 125 lehmakohaga katselaut, kus lehmad on aastaringi laudas vabapidamisel. Lisaks kasvatatakse noorkarjaja testitakse lihatõugu pulle. Lüpsmiseks kasutataksekaheksakohalist paralleellüpsiplatsi või lüpsirobotit.Sõnnik eemaldatakse tiibskreeperiga, söötmiseks kasutataksesöödaroboteid ning jõusöödaautomaate. Katselauton õppebaasiks üliõpilastele ning füsioloogiliste katseteja embrüosiirdamiste tegemiseks. Tulevikus on katselaudasvõimalik läbi viia <strong>loomakasvatus</strong>alast täiendkoolitust,et teadlaste töö kiiremini praktikasse jõuaks.EMÜ veterinaarmeditsiini ja <strong>loomakasvatus</strong>e instituudisolid <strong>2008.</strong> a põhilisteks uurimisteemadeks suguselekteeritudsperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks;embrüosiirdamine; pullide sperma kvaliteet jaselle hindamise täiustamine; lehmade ahtruse põhjused jaravi; kõrgetoodanguliste piimalehmade sigimist mõjutavadtegurid; piimalehmade produktiivea geneetiline jamajanduslik hindamine; aretuse võimalused mastiidiresistentsusesuurendamiseks; põllumajandusloomade molekulaarnegenotüpiseerimine; piima valgulise koostisekujundamine ja <strong>Eesti</strong> loomatõugude geneetiline mitmekesisus.<strong>Eesti</strong> maakarja tõufarmid 2009. <strong>aastal</strong>Pm-mag Käde KalameesEK Selts<strong>Eesti</strong> maakarja tõufarmide <strong>2008.</strong> aasta hindamine toimusaugustist novembri keskpaigani. Tõufarmide hindamisekomisjonis osalesid EK Seltsi teadussekretär, tegevjuhtKäde Kalamees, juhatuse liikmed Annika Veidenberg,Taimi Vahenurm, Heldur Hiis, Liia Sooäär, AnneKiider ja Kaia Lepik. EK Seltsi juhatuse koosolekul 11.detsembril kinnitati 2009. aastaks 22 maakarja tõufarmi.Vastavalt tõufarmi hindamisjuhendile võetakse alusekseelmise aasta (st 2007. a) toodanguandmed ja esmapoegimisiganing <strong>2008.</strong> a karja üldhinnang, TR lehmadearv, näitustest osavõtt ja karja tervis. Selle alusel kinnitataksetõufarmid 2009. aastaks. Ajakirja ilmumise ajaksselgusid ka <strong>2008.</strong> a toodanguandmed. Enam kui 20 lehmagatõufarme on viis, suurim neist Kristo VahenurmeI klassi tõufarm (tabel 1).Suurema lehmade arvuga tõufarmides saab objektiivsemaltvalida parimaid pulle maakarja aretustööks. LiiaSooääre Uustla talu eliittõufarmis on saavutatud 18-aastasesihikindla tõuaretustööga ühtlane kaunis välimus jasamuti hea piimajõudlus. Perenaine käib igal <strong>aastal</strong> Saaremaatõulooma näitusel. Legendaarseks on kujunenudlehm Ürdi, kes on saanud maakarja Vissi tiitli aastatel2002, 2003, 2004 ja <strong>2008.</strong> Soome geneetikateadlanedr Juha Kantanen põhjendas <strong>2008.</strong> <strong>aastal</strong> Ürdi valikut, et11-aastane lehm on ikka veel nii kauni välimikuga, misnäitab eesti maakarja head tervist ja pikaealisust.Eliitklassi tõufarmi nimetust väärib igati ka Mererannapõllumajandusühistu maakari. Tõufarmi 28 <strong>aastal</strong>ehmakeskmine toodang oli 2007. a 5561 kg, <strong>2008.</strong> a 6203 kg(2006. a isegi 6432 kg). Väikesearvulise ja ohustatud tõutoodang üle 6000 kg on väga hea näitaja. Need tulemusedon saadud Mereranna maakarja aretajate pikaajalise teadlikutõuaretustöö ja söötmistingimuste parandamisega.4Igal <strong>aastal</strong> on nende kaunid maakarja lehmad Saaremaanäitusel.Kristo Vahenurmele kuulub endine Maima OÜ karialates 2000. aastast. Kaheksa aastaga on karja välimiktunduvalt paranenud ja karjas on arvukalt väga kauneid jahea toodanguga lehmi. Vahenurme pere on teinud tänuväärsettööd maakarja levitamisel – näiteks võiks tuua Vahenurmetalust Massiaru POÜ-sse mullikana müüdudPung 4612117, kel oli esimene päevatoodang 26,2 kg ja 1.laktatsioonitoodang 6194 kg. Samuti on Vahenurmedejuures üles kasvatatud EK Seltsi pullikasvanduse pullid jasealt on saadud kahel korral spermat varuda kogu maakarjatarbeks (pullid Nuhvik EK 252, Qelliks EK 255, OksfriEK 255, Ullilaar EK 256, Napoks EK 275, NumjerEK 276 ja Näkmou EK 277). Nende pullide spermat onvõimalik tellida Kehtna seemendusjaamast. Praegu onVahenurmede juures kasvamas Jüri Simovarti talust aretuspullidVirvakum ja Oksfrinäpa.Milvi Reinemi Koordi talu ja Sirje Treumuthi Metsaperemaakarjad on suurenud EK Seltsi taasasutamisest alates.Mõlemas farmis on tuntav edasiminek ka toodangus,Koordi talus +320 kg (4207 kg) ja Metsapere farmis koguni+1519 kg (5252 kg), viimane on suurim maakarjapiimatoodangu kasv <strong>2008.</strong> a.<strong>Eesti</strong> maakarjas on 17 tõufarmi 4–19 lehmaga (tabel 2).Suurima lehmade arvuga on perekond Simovarti maakarjaeliitklassi tõufarm. Piimatoodang 16 <strong>aastal</strong>ehma keskmisena6323 kg on silmapaistev tulemus, <strong>2008.</strong> a saadiaga juba 6699 kg. EK Seltsi juhatus tunnistas perekondSimovarti <strong>2008.</strong> a parimaks tõuaretajaks, VTA karikasanti üle Ülenurmel, oma veistega on nad igal <strong>aastal</strong> Luigenäitusel.Enno Lohu Andressaare talu maakari Viljandimaalt saiesmakordselt tõufarmiks 2006. <strong>aastal</strong>, noor pere on võtnudendale südameasjaks ka kogu maakarjale aretuspullidekasvatamise. Seal varuti kahelt aretuspullilt OtitöllEK 263 (aretaja Liia Sooäär) ja Virvak EK 262 (aretaja
1-09 Tõu<strong>loomakasvatus</strong>Tabel 1. <strong>Eesti</strong> maakarja suuremad (> 20 lehma) tõufarmidKarja omanik Aasta AastalehmiMereranna PÜ) spermat kogu maakarja tarbeks. PerenaineMerja Magnus käis koos 4-a poja Kevini ja 8-a tütreKaisaga esmakordselt Ülenurmel Tõuloom 2008 näituselkahte maakarja lehma esitlemas. Prof Olev Saveli valisnende lehma Loori maakarja <strong>2008.</strong> a vissiks.Maakarja aretusega tegeleb Looga talus Tartumaal jubakolm põlvkonda Voitke: peremees Kaarel, tütar Urvening tema tütred Virve ja Varje. Viimased on igal <strong>aastal</strong>esitlenud oma maakarja veiseid Ülenurme näitustel alatesjuba 1996. aastast. Nende lehm Laul, kes on käinudkaheksal korral Ülenurme näitusel, oli maakarja Viss2005. a.C. R. Jakobsoni talumuuseumi maakari lüpsis sel <strong>aastal</strong>esmakordselt 5000 kg piima. Talumuuseumis näevad eesti-ja välismaalased kohalikku maakarja ja mida kenam jatootlikum on sealne kari, seda parem reklaam on maatõule.Meie oma kohaliku tõu käekäigust on huvitunud mitmedvälisgrupid. Viimati tutvustas allakirjutanu 50-liikmeliselesoome loomakasvatajate grupile C. R. Jakobsonitalumuuseumis maakarja aretuse ajalugu 29. oktoobril<strong>2008.</strong>Massiaru POÜ eliittõufarmis on 8 lehma, kellest mullikanaosteti kolm Vahenurme, neli Koordi ja üks Pajumäetalust Hollandi projekti rahadega 2004. <strong>aastal</strong>. 5. detsembril<strong>2008.</strong> a avati Massiaru POÜ laudas pidulikult robotlüpsiplats.Maakarja kasvatajatele on huvitav teada, etrobotlüpsil on ka embrüosiirdamisest saadud lehm. Nimeltsaadi 2004. a detsembris Kristo Vahenurme majapidamiseskarja parimalt lehmalt Heldelt 4 korralikku embrüotja siirdati neljale lehmikule, kellest kaks müüdi MassiaruPOÜ-le ja seal sündis lehm- ja pullvasikas. Lehmvasikaston saanud kauni välimikuga lehm, kelle udar sobibrobotlüpsiks. Temalt on kasvamas lehmvasikas. Nendefotod on EK Seltsi kodulehel www.maakari.ee (Pildid-2008-Massiaru robotlüpsiplats).Esimese klassi tõufarme on kaheksa, sealhulgas esmakordseltAndres Niidi maakari Hiiumaal. Sellesse tallu ostetikaks vasikat Liia Sooääre Uustla talust Saaremaalt,nüüdseks on neist saanud kauni välimikuga lehmad. Karjaskasutatakse Anne Kiiderilt ostetud pulli TömmereiAastalehma piimajõudluspiima kg rasva % valku % rasva kg valku kgKarjaüldmuljeKokkupunkte1. Uustla talu,2007* 19 5421 4,7 3,49 255 189 9,9 112,4 eliitLiia Sooäär2008 21 5484 4,57 3,47 251 1902. TÜ Mereranna PÜ 2007 28 5561 4,51 3,35 251 186 9,5 106,5 eliit2008 28 6203 4,35 3,40 270 2113. Kristo Vahenurm 2007 83 4495 4,65 3,25 209 146 9,0 93,9 I(endine Maima) 2008 77 4306 4,56 3,24 196 1394. Koordi talu, 2007 36 3887 4,71 3,40 183 132 9,0 83,1 IMilvi Reinem 2008 34 4207 4,69 3,45 197 1455. Metsapere farm,Sirje Treumuth2007 33 3733 4,76 3,39 178 126 8,5 80,2 I2008 35 5252 4,55 3,46 239 182Tõufarmide keskmine 2007 199 4497 4,66 3,33 210 1502008 195 4858 4,54 3,42 220 166* tõufarmi hindamisel on aluseks 2007. a piimajõudlusKlassEK 272, kes on ühe parima maakarja lehma Iirise poeg japeaks edasi andma oma häid omadusi. Kiideri perekondaretab maakarja alates 1995. aastast. Nad on alati esitlenudeesti maakarja Saaremaa näitusel ja korduvalt saanudSaarte Vissi tiitleid. Anne Kiider kuulub EK Seltsi juhatusse.Kõik esimese klassi tõufarmid on teinud tänuväärsetaretustööd, kuid Pahkla Camphilli küla Farmi OÜ omapäraon selles, et siin on tegemist intellektipuudega kogukonnaga.Camphill rajati 1992. a ja on inspireeritud RudolfSteineri kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimesevaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest,usust, rahvusest või rassist. Töö on Pahkla külakogukonnaelus olulisel kohal. Biodünaamilise maaviljelusegasaadakse põhiosa toidust: aed- ja põlluvili, piima ja liha.Piimast tehakse kohupiima ja juustu. Omal ajal kasvatatiseal eesti punaseid veiseid, kuid sarvedega lehmad ei sobinudsellisesse keskkonda. Tolleaegne küla kogukonnaeestvedaja Arvo Purga huvitus maakarjast. II klassi tõufarminimetus saadi 2004. a. Nüüd on seal Lanksaare talupäritolu maakarjast ja nende järglastest kujunenud 11-lehmaline I klassi tõufarm, lisaks veel 11 lehmikut ja aretuspullNumpo EK 273. Camphilli küla maakari on edenenudtänu tublile zootehnikule Silvi Hindrimäele.Foto 1. Suvepäevalised Saaremaal Liia Sooääre tõufarmi külastamas(K. Kalamees)5