maalasti looduskaitseala kaitse alla võtmine ja ... - Keskkonnaamet

MAALASTI LOODUSKAITSEALAKAITSE ALLA VÕTMINE JAKAITSE-EESKIRIVABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSE EELNÕUKeskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon jätkab 3. märtsil 2010. a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr 279algatatud menetlust Viljandi maakonnas Kõo ja Suure-Jaani vallas paikneva Maalasti looduskaitseala kaitsealla võtmiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks, seoses vajadusega tagada Natura 2000 elupaigatüüpidelevastavate koosluste kaitse.Esmakordne kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 31. maist kuni 14. juunini 2010. a.Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus Kõo vallamajas 29. juunil 2010. a.Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga on võimalik taaskord tutvuda avalikuväljapaneku ajal ajavahemikus 13.11-27.11.2012. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehelhttp://www.keskkonnaamet.ee.Vastavalt looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3, teeme ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Eelnevastlähtudes palume Teil esitada oma seisukoht ja vajadusel parandusettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu kohtakirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile aadressil Meelis.Suurkask@keskkonnaamet.ee hiljemalt27.11.2012. Kui selleks tähtajaks Teie poolt parandusettepanekud või vastuväiteid pole esitatud, arvestame, etolete käesoleva eeskirja eelnõuga nõus.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi jätkab 3. märtsil 2010. a. Keskkonnaministri käskkirjaganr 279 algatatud menetlust Viljandi maakonnas Kõo ja Suure-Jaani vallas paikneva Maalastilooduskaitseala kaitse alla võtmiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks, seoses vajadusegatagada Natura 2000 elupaigatüüpidele vastavate koosluste kaitse.Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga on võimalik taaskordtutvuda avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris(Paala tee 4, Viljandi), Kõo Vallavalitsuses (Kõo küla, Kõo vald) ja Suure-JaaniVallavalitsuses (Lembitu 42, Suure-Jaani) 13.11-27.11.2012. Materjalidega saab tutvuda kaKeskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee.Vastavalt looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3, teeme ettepaneku arutada asja ilma avalikuaruteluta. Eelnevast lähtudes palume Teil esitada oma seisukoht ja vajaduselparandusettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu kohta kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandiregioonile aadressil Meelis.Suurkask@keskkonnaamet.ee hiljemalt 27.11.2012. Kui sellekstähtajaks Teie poolt parandusettepanekud või vastuväiteid pole esitatud, arvestame, et oletekäesoleva eeskirja eelnõuga nõus.Lisainfo:Meelis Suurkasktel 516 4997Meelis.Suurkask@keskkonnaamet.eeKeskkonnaametPaala tee 4Viljandi 71014

EELNÕUVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUSTallinn, ToompeaMaalasti looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 1Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ja lähtudes §-st 7.1. peatükkÜLDSÄTTED§ 1. Menetluse läbiviimine, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus(1) Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbikeskkonnaministri 30. märts 2010 nr 279 käskkirjaga algatatud haldusmenetluses, milleülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruseseletuskirjas 2 , mis on vastavalt looduskaitseseaduse § 11 lõikele 5 avaldatudKeskkonnaministeeriumi veebilehel.(2) Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas on esitatud põhjendused:1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;5) kaitsekorra kohta.§ 2. Maalasti looduskaitseala kaitse-eesmärk(1) Kaitseala 3 eesmärk on kaitsta:1) metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisust ning kaitsealusteliikide elupaiku;2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning looduslikuloomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Needon lamminiidud (6450) 4 , liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning looduslikuloomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas –

vareskaera-aasasilmikut (Coenonympha hero) suur-kuldtiiba (Lycaena dispar) ja saarmast(Lutra lutra);4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustikukaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas – suur-konnakotkast (Aquilapomarina), väike-konnakotkast (Aquila pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus),musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circuspygargus), rohuneppi (Gallinago media), rukkirääku (Crex crex);5) kaitsealust taimeliiki juurduv kõrkjat (Scirpus radicans);6) Rändlinnuliikide peatuspaiku.(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramiseastmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määrusessätestatud erisustega.§ 3. Kaitseala asukoht(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti,Venevere ja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas.(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 5 .§ 4. Kaitseala valitsejaKaitseala valitseja on Keskkonnaamet.2. peatükkKAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED§ 5. Lubatud tegevus(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogukaitsealal, välja arvatud ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini Maalasti sihtkaitsevööndis.Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitsejanõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul15. märtsist 31. augustini. Linnujaht on kogu kaitsealal keelatud.(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Mootorsõidukiga ja maastikusõidukigasõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatudtöödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega

seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatistehooldustöödel.(5) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelvalve- ja päästetöödel,kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitsejanõusolekul teostataval teadustegevusel.§ 6. Keelatud tegevusKaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;5) anda projekteerimistingimusi;6) anda ehitusluba;7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vajaanda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.§ 7. Tegevuse kooskõlastamine(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitsealavalitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist võikaitseala seisundit.(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatudkaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitsealakaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatudtegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuseõiguspärasuse osas.(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamisejärelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevusvõib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus3. peatükkSIHTKAITSEVÖÖND(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtustesäilitamiseks.(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:1) Maalasti sihtkaitsevöönd;2) Navesti sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk(1) Maalasti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ningkaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud(9050) ja vanad loodusmetsad (9010*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suurkonnakotkas,väike-konnakotkas ja laanerähn.(2) Navesti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, madalsoo-, jõgede ja ojade kooslustening poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide elupaikadekaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230),vanad loodusmetsad (9010*), rohundirikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soolehtmetsad(9080*). Liigid, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse, on rohunepp,laanerähn, musträhn, roo-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, suur-kuldtiib, vareskaeraaasasilmik,saarmas ja juurduv kõrkjas.§ 10. Lubatud tegevus(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleksettevalmistatud kohas. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaüritusekorraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;2) metsa- ja sookoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;5) tee, tehnovõrgu rajatise või rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitsealatarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.§ 11. Keelatud tegevus(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käeoleva määrusega sätestatud erisustega:1) majandustegevus;2) loodusvarade kasutamine;3) inimeste viibimine Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini,välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ningkaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.§ 12. Vajalik tegevus(1) Navesti sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmeja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- japõõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.(2) Navesti sihtkaitsevööndis on madalsookoosluste taastamiseks vajalik kraavide sulgemine.

4. peatükkPIIRANGUVÖÖND§ 13. Piiranguvööndi määratlus(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.(2) Kaitsealal on Venevere piiranguvöönd.§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärkPiiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning lamminiite(6450).§ 15. Lubatud tegevus(1) Piiranguvööndis on lubatud:1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega;2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohasning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleksettevalmistamata ja tähistamata kohas;3) puhtpuistute kujundamine.(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:1) tehnovõrgu rajatise püstitamine või ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;2) puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga.(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie järgmisteltingimustel:1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina;2) turberaie kuni 5 hektari suuruse langina;3) raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustikumitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile alles puid vähemalt 10 tihumeetrit hektarikohta, mis koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisusetagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetrigapuude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagupõlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.§ 16. Keelatud tegevusPiiranguvööndis on keelatud:1) veekogude veetaseme muutmine;2) energiapuistute rajamine;3) maavara kaevandamine;4) uue maaparandussüsteemi rajamine;5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

§ 17. Vajalik tegevus(1) Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme jaliigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarindekujundamine ja harvendamine või raadamine.5. peatükkRAKENDUSSÄTTED§ 18. Määruse jõustumineKäesolev määrus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)2 Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused, ülevaade läbi viidud menetlusest ja ärakuulamise tulemustestning esitatud ettepanekute tulemusel tehtud muudatustest koos põhjendustega on esitatud määruse seletuskirjas.Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.3 Kaitseala on moodustatud Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suurkonnakotkapüsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võetud Maalasti suur-konnakotkapüsielupaiga baasil. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatavNatura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunkti 209 kohaselt hõlmab kaitseala osa Maalastiloodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi4Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜlisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.5Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatudEesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).Andrus AnsipPeaministerKeit Pentus-RosimannusKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse„Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõuSELETUSKIRI1. SissejuhatusLooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse allaning kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse uus kaitseala –Maalasti looduskaitseala – ja kehtestatakse kaitseala kaitsekord.Kaitseala asub Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti, Venevereja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas. Planeeritava kaitsealakogupindala on 527,5 hektarit. Kaitseala pindalast on eramaad 113,3 hektarit (21 maaüksust),riigimaad 324,0 ha (4 maaüksust), jätkuvalt riigi omandis olevat maad 90,2 hektarit.Kaitseala moodustatakse tulenevalt vajadusest paremini tagada Maalasti loodusala soo- jametsaelupaikade kaitse. Kaitseala moodustatakse olemasoleva suur-konnakotka püsielupaigaja Natura 2000 võrgustiku kuuluva Maalasti loodusala baasil. Natura 2000 aladel tuleb tagadakaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund.Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu koostas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee),eksperthinnangu andis Riho Männik (tel 517 8462), eelnõu kaitsekorra otstarbekust kontrollisKeskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tatar (tel 627 2184). Eelnõuõigusekspertiisi tegi Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Madina Talu (tel 627 2178).2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus2.1 Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldusteleVastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused järgmised:1) ohustatus – eriti ohustatud haudelinnuliikide suur-konnakotka (Aquila clanga) ja väikekonnakotka(Aquila pomarina) pesitsus- ja toitumisala, ohustatud haudelinnuliikidelaanerähni (Picoides tridactylus) ja rohunepi (Gallinago media) pesitsus- ja toitumisala,ohustatud taimeliigi juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) kasvuala, ohulähedastehaudelinnuliikide musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), sooloorkulli(Circus pygargus) ja rukkiräägu (Crex crex) pesitsus- ja toitumisala, ohulähedasteloomaliikide vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) jasaarma (Lutra lutra) elupaigad;2) rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Maalasti looduskaitseala jääb täies ulatusesMaalasti loodusalale.Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustikumitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ning rändlindude peatuspaiku; elupaigatüüpe,mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku jataimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) nimetab I lisas. Need on lamminiidud(6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud1

(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas– vareskaera-aasasilmikut (Coenonympha hero) suur-kuldtiiba (Lycaena dispar) ja saarmast(Lutra lutra); liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ looduslikulinnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas – suur-konnakotkast(Aquila clanga), väike-konnakotkast (Aquila pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus),musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circuspygargus), rohuneppi (Gallinago media), rukkirääku (Crex crex); kaitsealust taimeliikijuurduv kõrkjat (Scirpus radicans).Kõiki III kategooria kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning kaitseala peatuvaid rändeliikeeiole kaitse-eesmärgina nimetatud, kuna katusliikide ja elupaikade kaitseks kehtestatavkaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eesmärgiks toodud III kategooria liigid on kaitsealaleiseloomulikud ja olulised. ning ühtlasi on tegemist linnudirektiivi liikidega. TeadaolevatestIII kategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, esinevadkaitsealal vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhizaincarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), suur käopõll (Listera ovata), pruunikaspesajuur (Neottia nidus-avis), tähk-rapunts (Phyteuma spicata), kahelehine käokeel(Platanthera bifolia) ja lodukannike (Viola uliginosa) ning hallpea-rähn (Picus canus),laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), jõgitiir(Sterna hirundo), teder (Tetrao tetrix). Kaitsealal saab käsitleda katusliikidena väikekonnakotkast,(Aquila pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus), rohunepi (Gallinagomedia) ja rukkiräägu (Crex crex), kellede kaitseks moodustatud sihtkaitsevööndite kaitsekordtagab kaitse-eesmärgiks mitte seatud III kategooria kaitsealuste liikide kaitse.2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekusKaitseala moodustatakse tulenevalt vajadusest paremini tagada Maalasti loodusala soo- jametsaelupaikade kaitse. Kaitseala territooriumist moodustavad loodusdirektiivi elupaigad84%. Kaitseala kõige väärtuslikuma elupaik on liigirikka madalsoo (7230) elupaik, mismoodustab kaitseala pindalast 47%. Metsa elupaigad kokku moodustavad kaitseala pindalast24%. Metsaelupaikadest on Maalasti looduskaitsealal esindatud soostuvad ja soo lehtmetsad102 ha, mis moodustab 19% kaitseala pindalast; vanad loodusmetsad 26 ha, mis moodustabkaitseala pindalast 5% ja rohundirikkad kuusikud 2,8 ha, mis moodustab kaitseala pindalast0,5%. Lamminiidud koos niiskuslembese kõrgrohustuga hõlmab kaitsealast 66 ha, mismoodustab kaitseala pindalast 12,5 %.Madalsoo- ja metsa koosluste soodsa seisundi tagamiseks on vajalik nimetatud aladelvälistada majandustegevus. Madalsookoosluste soodsa seisundi tagamiseks on vajaliksäilitada madalsookoosluste veerežiimi ning rikutud loodusliku veerežiimi taastamine.Maalasti looduskaitsealal on kohatud 29 imetajaliiki, nendest 5 on looduskaitse all (saarmas,põhja-nahkhiir, Brandti lendlane, veelendlane, habelendlane). Maalasti looduskaitsealalkasvab 400 soontaimeliiki, millest 9 on kaitsealused liigid (juurduv kõrkjas, vööthuulsõrmkäpp,kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur-käopõll, pruunikas pesajuur, tähkrapuntsel,kahelehine käokeel, lodukannike). Maalasti looduskaitsealal on kohatud 89linnuliiki, nendest 26 on looduskaitsealused liigid ja 17 on linnudirektiivi I lisas nimetatudliigid.2

2.3 Kaitstava loodusobjekti tüübi valikLoodava Maalasti looduskaitseala peamiseks kaitse-eesmärgiks on looduslike elupaikade jaliikide kaitse, siis on kaitseala tüübiks valitud looduskaitseala, et kaitsta tervikuna madalsoodeja märgade metsade elupaiku ning kaitsealuste liikide elupaiku. Looduskaitseala on kaitsealalooduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitmete piirangute rakendamist (nt ehitamine, jahireguleerimine), mis alal vajalikud. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike,kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks,taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Antud kaitseala puhul ei vasta ala rahvuspargileseatud tingimustele. Kaitse-eeskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu asjaomastedirektiivide nõudeid.2.4 Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiridKaitseala välispiiri ja vööndite piiritlemisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused olekshõlmatud ja piir üheselt arusaadav ning looduses tuvastatav. Kaitseala ulatuse määrab äraNavesti ja tema lisajõe Räpu jõe orundi ulatus. Kaitseala tuumiku moodustab Navesti jõeorulammil asuvad madalsoo- ja soometsade kooslused ning orulammi nõlvadel asuvad märjadmetsad, mis vähendavad ümbritseva põllumajandusmaastiku mõju sookooslustele. Kaitsealapiir kulgeb mööda teid, kraave, ja kinnistupiire ning osaliselt läbi metsamassiivide loodusestuvastatavate punktide vahelisi mõttelisi sirgeid.Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala kahest sihtkaitsevööndist japiiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsa- ja sookoosluste loodusliku arengutagamiseks ning seeläbi elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimiseks.Sihtkaitsevöönd on vajalik eriti ohustatud liikide elupaikade ja pesitsemisrahu tagamiseks.Piiranguvööndi kaitsekord ei suuda tagada näiteks vana loodusmetsa (9010*), rohunditerikkakuusiku (9050) ning soostuva ja soo-lehtmetsa (9080*) soodsat seisundit, sest võimaldabmetsa majandamist. Piiranguvööndisse on jäetud vähem väärtuslikud majandatavad metsad jahooldatavad luhaheinamaad. Piiranguvööndi otstarve on olla puhvervööndiks kaitseala servasning siduda kaitseala maastikuliseks tervikuks.Maalasti sihtkaitsevöönd on moodustatud Maalasti suur-konnakotka püsielupaiga(KLO3000767) baasil. Maalasti suur-konnakotka püsielupaik on moodustatudKeskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 ”Must-toonekure ja suur-konnakotkapüsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Nimetatud ala on eraldatud iseseisvakssihtkaitsevööndiks, kuna antud sihtkaitsevööndi režiim erineb teise sihtkaitsevööndi režiimist.Peamine erinevus on liikumispiirangu olemasolu suur-konnakotka pesitsusperioodil. Maalastisihtkaitsevööndis on kehtestatud liikumispiirang 15. märtsist 31. augustini tagamaks suurkonnakotkapesitsusrahu. Maalasti sihtkaitsevööndi pindala on 35,3 ha, mis moodustab 6,8 %kaitseala territooriumist. Maalasti sihtkaitsevööndi pindala on 0,3 ha väiksem, kui Maalastisuur-konnakotka püsielupaiga pindala, kuna kaitseala välispiiri ja vööndipiirideettevalmistamisel korrigeeriti piirijoone kulgemist kaasajastatud katastrikaardi japõhikaardiga.Peale suure-konnakotka on Maalasti sihtkaitsevööndis kaitstavateks liikideks veel laanerähn,valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, musträhn, laanepüü, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunanesõrmkäpp, kahelehine käokeel. Mitme rähniliigi esinemine viitab metsaelupaikade kõrgele3

väärtusele. Elupaigad, mida kaitstakse Maalasti sihtkaitsevööndis, on rohunditerikkadkuusikud, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning lamminiidud.Loodusdirektiivi nõuetele vastavad elupaigad moodustavad sihtkaitsevööndi pindalast 55%.Ligikaudu 14 ha sihtkaitsevööndi pindalast on noored soostuvad ja soo-lehtmetsad, milleseisund loodusliku arengu tulemusena paraneb. 1,3 ha sihtkaitsevööndi pindalastmoodustavad kunagised raielangid. Raielangid on taastunud noore metsaga ning taastuvadlooduslikul teel. Võsastunud heinamaa moodustab sihtkaitsevööndi pindalast 0,3 ha, mis onnii väike ala, et puudub otstarbekus käsitleda antud ala kaitset ja taastamist väärivaelupaigana. Kokkuvõttes 30 aasta perspektiivis vastab loodusdirektiivi elupaiga nõuetele 96%sihtkaitsevööndi pindalast.Sihtkaitsevööndi piir kulgeb sihtkaitsevööndi ida ja põhjaküljel mööda Maalastilooduskaitseala välispiiri. Sarnaselt Maalasti looduskaitseala välispiiriga on kasihtkaitsevööndi põhjapiir looduses raskesti märgatav ning kulgeb läbi lausalisemetsamassiivi. Sihtkaitsevööndi idapiir kulgeb mööda katastriüksuste 35701:002:0027 ja35701:002:0183 vahelist piiri ning lõunas mööda katastriüksuse 35701:002:0183 lõunapiiri.Maalasti sihtkaitsevööndi lõunapiir kulgeb mööda metsa ja niiduala piiri ning on looduseshästi eristatav.Navesti sihtkaitsevöönd on moodustatud, et kaitsta metsa-, madalsoo-, jõgede ja ojadekooslusi ning poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikideelupaiku. Kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230),vanad loodusmetsad (9010*), rohundirikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soolehtmetsad(9080*). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rohunepp, laanerähn,musträhn, roo-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, suur-kuldtiib, vareskaera-aasasilmik jasaarmas. Peale kaitse-eesmärkides toodud liikide on Navesti sihtkaitsevööndis kaitstavateksliikideks veel valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, laanepüü, sookurg, punaselg-õgija, jäälind,jõgitiir, teder, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur käopõll,pruunikas pesajuur, tähk-rapuntsel, kahelehine käokeel ja lodukannike.Navesti sihtkaitsevööndi pindala on 441,6 ha ja see moodustab 84 % kogu kaitsealaterritooriumist. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik eeskätt metsa- ja sooelupaikade kaitseksning haruldaste linnu- ja loomaliikide elupaikade kaitseks. Navesti sihtkaitsevööndi piir ühtibsuures osas Maalasti looduskaitseala välispiiriga ning Maalasti sihtkaitsevööndi piiriga.Looduskaitseala kirde ja idaosas kulgeb sihtkaitsevööndi piir 3,7 km pikkuselt mööda Navestijõe vasakut kallast Venevere sillast kuni Käparumbi kinnistul Navesti jõkke suubuvakuivendussüsteemi peakraavini. Edasi kulgev sihtkaitsevööndi piir 1,1 km lõigul möödakuivendussüsteemi peakraavi kuni kaitseala välispiirini ning edasi ühtib sihtkaitsevööndi piirlooduskaitseala välispiiriga. Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt kuulub Navesti jõgi kogu ulatusesNavesti sihtkaitsevööndisse. Kaitsealasse kuulub 7,7 km pikkune Navesti jõe lõik, millest 6,9km pikkune lõik on säilinud looduslikuna.Venevere piiranguvööndisse jäävad alad, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndmoodustab ühe kompaktse ala kaitseala kirde- ja idaosas. Venevere piiranguvööndi pindala on50,6 ha, mis moodustab 9,5 % kogu kaitseala territooriumist. Piiranguvöönd on piiritletudlooduskaitseala välispiiri ja Navesti sihtkaitsevööndi piiriga. Piiranguvööndist 50 % ehk 25 hahõlmavad looduslikud rohumaad – luhaniidud ja madalsooniidud. Aastaid tagasi kasutatinimetatud alasid heina niitmiseks ja loomade karjatamiseks. Viimati on Navesti luhaniitudeltheina niidetud 4-7 aastat tagasi. 50 % piiranguvööndi pindalast moodustavad Navesti jõeorulammi nõlvadel kasvavad puudesalud ja metsa elupaigad. Piiranguvööndis esinebvaldavalt lodumetsa (soovikumetsa) elupaik, mille esinduslikkus on madal. Piiranguvööndi4

naabruses, kaitseala piiri vahetus läheduses, asuvad Venevere küla majapidamised ning antudpiirkond on kõige suurema asustusega ala kaitseala naabruses. Piiranguvööndi režiimvõimaldab kaitsealal mõõduka intensiivsusega majandustegevust, mis on luhtade säilimiseseisukohalt igati vajalik. Arvestades vööndis esinevate metsaelupaikade madalaesinduslikkusega, on mõistlik mitte piirata metsade osalist majandamist. Kuna orulamminõlvadel kasvavad metsad kaitsevad Navesti jõeorgu ja sealseid madalsookooslusi intensiivsepõllumajandusega aladelt tuleneva reostuse eest, on vajalik püsiva metsakatte säilitamine.2.5 KaitsekordInimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogukaitsealal, välja arvatud ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini Maalasti sihtkaitsevööndis.Liikumispiirangu kehtestamine Maalasti sihtkaitsevööndis tuleneb looduskaitseseaduse § 50lõikest 5 ning on vajalik suur-konnakotka elupaiga kaitseks. Inimeste viibimine kaitsealalning marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste kogumine ei kahjusta kaitsealakaitseväärtusi.Kaitseala vetel on lubatud kalapüük, mis ei kahjusta kaitseala kaitseväärtusi.Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitsejanõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, mis aitab vältida väärtuslike metsa- jasooelupaikade tahtmatut kahjustamist. Kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud jatähistatud telkimise ja lõkketegemise kohti veel ei ole. Ette valmistatud ja tähistatud telkimiseja lõkketegemise kohad võivad osutuda vajalikuks kaitseala kirdeosas, kus Veneveremaanteesilla läheduses asub kohalike inimeste ujumiskoht.Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15.märtsist 31. augustini. Linnujaht on kogu kaitsealal keelatud.Jahipidamise lubamisega antakse õigus reguleerida kaitsealuse haruldase linnuliigipesitsemisedukust ohustavate väikekiskjate arvu. Metsakoosluste hea seisundi tagamiseks javäljaspool kaitseala asuvate maaparandusobjektide eesvoolude (näiteks Parika oja)korrastamiseks võib osutuda vajalikuks kobraste arvukuse piiramine. Jahipidamise ajalinepiirang Maalasti sihtkaitsevööndis on seotud sihtkaitsevööndi liikumispiiranguga, tuleneblooduskaitseseaduse § 50 lõikest 5 ning on vajalik suur-konnakotka pesitsusajal häirimisevältimiseks. Kaitsealuste pesitsevate ja läbirändavate linnuliikide soodsa seisundi tagamisekson linnujaht keelatud. Maalasti looduskaitseala on oluline peatuspaik ja toitumisalasookurgede ja mitmete haneliikide kevad- ja sügisrändel. Lähtudes linnudirektiivist onliikmesriigil kohustus kaitsta kõiki rändlinde. Kaitsta tuleb ka liike, mis ei olekaitsekategooriatesse kantud ning mille isendid esinevad Maalasti looduskaitsealalrändeperioodil, mis langeb kokku linnujahi ajaga.Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Mootorsõidukiga ja maastikusõidukigasõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatudtöödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisegaseotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatistehooldustöödel.Kavandatavad liikumise piirangute leevendused on kooskõlas looduskaitseseadusega ja nendetõttu ei seata ohtu looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Sõidukiga sõitmiselubamine ainult teedel on õigustatud, sest erandina on lubatud vajalikel töödel sõita ka5

väljaspool teid. Põllumajandustööd on erandite nimistus, kuna kaitsealal asuvad hooldamistvajavad lamminiidud. Väljaspool teid lubatakse sõita liinirajatiste hooldustöödel, sestkaitseala kirdeosa läbib keskpingeliin.Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.Sisepõlemismootoriga ujuvahendiga sõitmine on lubatud järelvalve- ja päästetöödel, kaitsealakaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekulteostataval teadustegevusel.Kaitsealal on ujuvvahendiga võimalik sõita mööda Navesti jõge. Navesti jõgi kuulubsihtkaitsevööndisse. Mootorita või väikese võimsusega elektrimootoriga ujuvvahendigaliikumine jõel ei kahjusta elupaiga kaitseväärtusi. Võimsate sisepõlemismootoritegaujuvvahendiga liikumisel tekitatakse tugev lainetus, mis kahjustab jõekaldaid ja ohustab veeelustikunoorjärkusid.Tegevus, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratudvastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealalkeelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostadamaakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut jaüldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks,seada projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suuremkui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekutväikeehitise ehitamiseks.Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitsealavalitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist võikaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses eiole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus eikahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kellehuvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellisetegevuse õiguspärasuse osas. Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kuikeskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitsekskeskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgisaavutamist või kaitseala seisundit.Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadelmajandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjaslubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi,kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise.Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.Hinnanguliselt on 30 inimese suurune grupp optimaalne, mille tegutsemise juures kaitsealal eikahjustata elupaiku ning kaitsealuste liikide häirimine on talutavais piirides.Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud poollooduslike koosluste ilme jaliigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus. Poollooduslike koosluste soodsa seisunditagamiseks on vajalik koosluste hooldustööd nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- japõõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Regulatsioon on vajalikpoollooduslike koosluste säilimiseks.6

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud metsa- ja sookooslustekujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Navesti sihtkaitsevööndis on madalsookooslustetaastamiseks vajalik kraavide sulgemine. Kraavide sulgemise järgselt on vajalik osaliseltlikvideerida madalsoosse kasvanud põõsad ning harvendada puurinnet.Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevatemaaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitsealal suubuvadNavesti jõkke mitmed naaberalade maaparandussüsteemide eesvoolud, nagu näiteks Parikaoja. Maaparandussüsteemide eesvoolude korrashoid on kaitsealal lubatud.Maaparandussüsteemide eesvoolude korras hoidmine on vajalik väljaspool kaitseala olevatemaaparandussüsteemide funktsioneerimiseks. Aastaid tagasi on Navesti kallastel asuvatelemadalsoodele rajatud kuivendussüsteeme, mis on osaliselt rikkunud madalsoode seisundit.Madalsoo elupaikade soodsa seisundi taastamiseks on vaja taastada madalsoode veerežiim jasulgeda mittevajalikud kuivendussüsteemid.Sihtkaitsevööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud, et vältida väärtuslike metsa- jasooelupaikade kahjustamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud tee,tehnovõrgu rajatise või rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeksja olemasolevate ehitiste hooldustööd. Nimetatud regulatsiooniga lubatakse hooldadakaitsealal paiknevaid teid ning kaitseala läbivat elektriliini. Olemasolevatekommunikatsioonide hooldamine ei kahjusta kaitseala kaitseväärtusi. Vajadusel lubatakseluhtadele rajada heinaküüne, loomade varjualuseid, mis on vajalik luhaniitude hooldamiseks.Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatudmajandustegevus, loodusvarade kasutamine, inimeste viibimine Maalasti sihtkaitsevööndisajavahemikul 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitsealavalitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.Liikumispiirang Maalasti sihtkaitsevööndis on kehtestatud, looduskaitseseaduse § 50 lõike 5alusel ning on vajalik suur-konnakotka pesitsusajal häirimise vältimiseks.Kaitsealal on üks piiranguvöönd. Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulusihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse jamaastikuilme säilitamine ning seal esinevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisunditagamine.Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi.Piiranguvööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleksettevalmistamata ja tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.Hinnanguliselt on 30 inimesest koosnev grupp optimaalne, selle tegutsemine kaitsealal eikahjustata elupaiku ning kaitsealuste liikide häirimine on talutavuse piirides.Piiranguvööndis on lubatud puhtpuistute kujundamine. Piiranguvööndisse jäävad Navesti jõeorunõlvadel kasvavad puistud, mis valdavalt on lepikud. Lepikutest ilmtingimatasegapuistute kujundamine ei ole otstarbekas ega looduskaitseliselt vajalik.Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud1) tehnovõrgu rajatise (kaitseala läbivate elektriliinide) püstitamine ja korrastamine võiehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste (heinaküünide, loomade varjualuste jms) püstitamine.Antud regulatsiooni alusel saab kaitseala valitseja lubada rajatiste rajamist kaitsealale, kui see7

on vajalik kaitseala elupaikade seisundi parandamiseks ning kaitseala läbivatekommunikatsioonide hooldamist ja uuendamist.2) puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Maalasti looduskaitseala piiranguvööndis ei oleotstarbekas piirata puidu kokku ja väljavedu külmunud pinnasega. Eeldatavad raietöödemahud on väikesed. ”Metsa majandamise eeskiri” (Metsa majandamise eeskiri § 19.Metsakaitse), mis on aluseks raietööde läbiviimisele, seab piisavalt karmid tingimusedraietööde teostamiseks ja hilisemaks langi koristamiseks. Looduskaitseliselt on otstarbekam,et metsamajanduslikud tööd saaksid läbi viidud metsaelustikule soodsaimal ajal s.o. sügistalviselajal. Eesti kliimatingimuste korral võib osutuda nõue puidu kokkuveoks külmunudpinnasega teostamatuks ja antud kaitsealal ebaotstarbekaks.Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes 1 ha suuruse langina. Piiranguvööndi metsad asuvadkaitseala servaaladel, Navesti orulammi veertel ning moodustavad puhverala naabruses asuvaintensiivse põllumajandusmaastiku ja kaitseala märgalade vahel. Piiranguvööndi metsadkaitsevad märgalasid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Piiranguvööndi metsadepuhverdusvõime tagamiseks ei ole hea metsi suurtel aladel maha raiuda. Samas on kuusikutesja lepikutes otstarbekas uuendada metsa lageraie korras. Metsa kaitsefunktsiooni jauuendamise vajaduse kompromissi saavutamiseks on sätestatud, et lageraie langi suurus eitohi olla üle 1 ha, kuna kuni 1 ha suuruste lankide korral on tagatud piisav piiranguvööndikaitsevõime;2) kaasikute, haavikute ja sanglepikute uuendusraielangil tuleb säilitada säilikpuud ja/võinende säilinud osad kogumahuga vähemalt 10 tihumeetrit ühe hektari kohta. See tingimus onseatud piirkonna elustiku mitmekesisuse säilitamiseks.Kaitse-eeskirjas seatakse piiranguvööndi metsatöödele tingimused looduskaitseseaduse § 31lõike 4 aluselKaitse-eeskiri ei sea piiranguvööndis piiranguid puidu kokkuveolePiiranguvööndis on keelatud:1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Piirang on vajalik Navesti jõe elupaigasäilimiseks;2) energiapuistute rajamine. Energiapuistu korral on tegemist intensiivselt majandatavamonokultuurkooslusega, mille rajamiseks ei ole kaitsealal kohta. Energiapuistu rajaminenõuab mõne kaitsealuse elupaiga pindala vähendamist ning on otseses vastuolus kaitsealakaitse eesmärkidega;3) maavara kaevandamine. Maavarade kaevandamine rikub piirkonna veerežiimi jaelupaikade seisundit ning on vastuolus kaitseala kaitse eesmärkidega;4) uue maaparandussüsteemi rajamine. Kaitseala kaitse-eesmärk on märgalade elupaikadekaitse. Uue maaparandussüsteemi rajamine on otseses vastuolus kaitseala kaitseeesmärkideganing rikub seni säilinud madalsookooslusi;5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab väga tugevasti looduslikkekooslusi. Nimetatud vahendid on mürgised paljudele eluorganismidele. Nende kasutaminemõjub negatiivselt elustiku mitmekesisusele, veekoosluste enesepuhastusvõimele ningmaismaakoosluste liigirikkusele.Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme jaliigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarindekujundamine ja harvendamine või raadamine. Regulatsioon on vajalik poollooduslike8

koosluste säilimiseks.Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita pilliroo ja adru varumist, kuna kaitsealal ei esine adru ja ei olemärkimisväärseid roo kasvukohti ning seepärast ei ole vaja ka nende varumist reguleerida.Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi jaeksperdiarvamust kaitse-eeskirja, tsoneeringu ning kaitsekorra kohta. Kaitse-eeskirjagakehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate liikide jaelupaikade soodsa seisundi. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkidesaavutamise ja kaitseväärtuste säilimise.3. Menetluse kirjeldusKaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 31. maist kuni 14. juunini 2010.Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris, Kõo Vallavalitsuses ja Suure-Jaani Vallavalitsuses. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohtailmusid 1. juunil 2010. üleriigilise levikuga ajalehes Postimees. Väljaandes AmetlikudTeadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 31. mail 2010.Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealalpaikneva 25-le kinnisasja 18 eraomanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, ViljandiMaavalitsusele ning Kõo ja Suure-Jaani Vallavalitsusele teated kaitse-eeskirja eelnõuavalikustamise sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta.Viljandi Maavalitsust ning Suure-Jaani ja Kõo vallavalitsust on LKSi § 9 lõike 5 kohaseltteavitatud posti teel tähtkirjaga. Ühtegi pretensiooni, ettepanekut ega vastuväidet ei esitatud.Kirjadele vastas 1 maaomanik kellele koostati ja väljastati vastuskiri 20. juuli 2010.Eelnõu menetlemise käigus küsiti Riigimetsa Majandamise Keskuselt täiendavalt arvamust(kiri 24.09.2012 nr. PV15-4/12/23302. RMK vastus 16.10.2012 nr 3-1.12/1511)Arvamuse esitaja nimi ja Arvamuse kokkuvõteseos eelnõugaMaie RehepõldKatastriüksus:35701:004:0700RiigimetsaKeskuseltKüsimused: Minu põllumaa onvälja renditud ja seal kasvatatakserukkist. Kas pean rendilepingulõpetama? Kas mul on õigus saadatulevikus kompensatsiooni, kunaminu maakasutusele on seatudterve rida piiranguid?Majandamise Linnujaht on keelatud kaitsealustepesitsevate ja läbirändavatelinnuliikide soodsa seisunditagamiseks, kuid viimast onnimetatud vaid seletuskirjas.Määruses pole märget, et ala oleksväärtuslik rändepeatuspaik.Palume täien-davalt põhjendadarände-peatuspaiga olulisust jaseatud linnujahi piiranguteasjakoha-sust. KuiMenetleja otsusPiiranguvööndisse kuulub Teiemaaüksuse metsamaa. Looduslikrohumaa ja põllumaa ei kuulukaitseala koosseisu ja neile eirakendu mingisuguseidpiiranguid.Kõiki III kategooria kaitsealuseidtaime- ja loomaliike ningkaitseala peatuvaid rändeliike eiole kaitse-eesmärgina nimetatud,kuna katusliikide ja elupaikadekaitseks kehtestatav kaitsekordtagab ka nende kaitse.9

ändepeatuspaik on oluline, siistuleb seda kajastada kaitseeesmärginaka kaitse-eeskirjamääruses.Kirjadele vastamise järgselt toimus 29. juunil 2010. aastal Kõo vallamajas kaitse-eeskirjaeelnõu avalik arutelu, kus osales 10 isikut.Ühtegi vastuväidet kaitseala moodustamiseks ei esitatud. Ühtegi ettepanekut piiri kulgemiseosas ei esitatud..... (EIS kooskõlastamisringile esitamise kuupäev) esitati kaitse-eeskirja eelnõu eelnõudeinfosüsteemi ministeeriumitevahelisele kooskõlastusringile. Kooskõlastuse käigus avaldasidoma arvamust ..... (ministeeriumite nimed). Arvamuse esitajatele vastati ... (kirjade vastamiselõppkuupäev).Arvamuseministeeriumi nimiesitanud Arvamuse kokkuvõteMenetleja otsus.... (Riigikantseleisse esitamise kuupäev) esitati kaitse-eeskirja eelnõu Riigikantseleimenetlusse.4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleMaalasti looduskaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud looduskaitseseaduses esitatudnõuetest ning arvestatud vastavust Euroopa Liidu õigusele, eelkõige nõukogu direktiivile92/43/EMÜ e loodusdirektiivile. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2alapunkti 103 kohaselt hõlmab kaitseala Kesknõmme loodusala, kus tegevuse kavandamiseltuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhteskehtivaid erisusi.Kõnesoleva kaitse-eeskirja alusel tuleb täpsustada Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. akorralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“Maalasti loodusala kaitse-eesmärke. Maalasti loodusala kaitse-eesmärkidesse tuleb lisadanõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230).Seoses kaitseala piiri täpsustamisega tuleb Maalasti loodusala piir viia vastavusse kaitsealapiiriga.5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutusedVastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsusemaamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkabmaamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Määrusejõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusegakehtestatavatest majanduspiirangutest. Sellega korrigeeritakse ühtlasi valla eelarvesse laekuvaja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1punkti 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 210

kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Kõo vallale vähem ligikaudu 1241 eurot ja Suure-Jaani vallale 66 eurot aastas. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandadakinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtuselevastava tasu eest. Sihtkaitsevööndi maade võimaliku omandamise korral on riigi kulutusedkinnisasja hariliku väärtuse alusel kokku 220 495 eurot.Kaitseala kaitse-eeskirja menetlemise ajal ei ole laekunud ühtegi ettepanekut maa riigileomandamise kohta.6. Määruse jõustumineKäesolev määrus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.7. Eelnõu kooskõlastamineEelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.Keit Pentus-RosimannusMinister11