Väike märgiatlas (Karl Kello) - Haridus

Väike märgiatlasK a r l K e l l oMuinaspõhja maailmapuuYggdrasil.Peajumal Odin, üks silmohverdatud Miimiri kaevu.Püha Olavi põlvehaav, 14. saj.Püha Olav Kristuse kohapeal. Norra, ca 1500.KOHALIK KRISTUSLähtuvalt Eesti võimalikust muinaskristlikustkontekstist on põhjust pöörata tõsisttähelepanu vaarao uputamisele, mida mainibkroonik Henrik seoses Saaremaa vallutamiseja saarlaste (ametliku) ristimisegaaastal 1227. Olen „Väikeses märgiatlases”(1–2/2008) viidanud, et kui Jeesus Kristuseesimest tulekut annab seostada Halleykomeediga (Petlemma täht = Halley komeetaastal 11 eKr), johtub sellest koidutähtKristuse samastamis-/vastandamisvõimaluskoidutäht Luciferiga. Mis meie jaoks agaveel tähtsam – Jeesus Kristust annab seegaseostada/vastandada ka läänemeresoomemütoloogiast tuntud Päevapojaga.Püha OlavEnne kui selle vaaraotemaatika kallaleasuda, on mõttekas käsitleda teisi võimalikkekohaliku Kristuse kandidaate. Kõigepealtmuidugi põhjamaist lunastajat PühaOlavit, kes on oluline lüli ühendamakspojamaist algkristlust emamaise võimalikumuinaskristlusega: Püha Olavi martüüriumsamastati Kristuse passiooniga, teda iseloomustabka müütiline põlvehaav (vt „Väikemärgiatlas” 3–4/2009) samuti kui Kalevipoegaja vana Väinämöist. Eesti folkloorissamastub Olevipoeg Kalevipojaga. Kalevi-Olevipoeg öeldakse olevat nii hää ilma päivapoigakui ka ilus ilma päävapaiste.Peajumal OdinMuinaspõhja peajumal Odin, kel silmadekspäike ja kuu, poos ennast kosmilissepuusse, et saada teada teise ilma saladusi.Ka tema surmal ja ülestõusmisel on ilmneseos Kristuse ristisurmaga – Kristuse ristipuudkikäsitab kristlik mütoloogia elupuuna.Odast läbistatud Odin rippunud iseendaletoodud vabatahtliku ohvrina üheksapäeva ja üheksa ööd maailmapuus naguJeesus Kristuski, kel oli võrreldavalt piigihaavrinnas. Ka Odin karjatanud enne surmanagu Kristus ja Kalevipoegki. Odin esinebmaailma looja ja ühtlasi tema pojana –ka Jeesus Kristus on nii Jumal kui ka JumalaPoeg. Odini surmapuu, ülestõusmisepuu kasvanud Urdri allikal.Urdri allikal istujaSnorri Sturlusoni teatel kasutati muistsesskaldiluules taeva- ja päikesekuninga Kristusekohta kenningit ‘Urdri allikal istuja’.Kenning (vrd saksa kennen ‘tundma; teadma’)selgitab mingi objekti või nähtuse varjatudolemust. Urdri allikas on muinaspõhjamütoloogias pühim allikas, see pulbitsebmaailmapuu juure all. Seal asuvad kolmsaatuseneitsit – vana Urdr (‘saatus; minevik’),noor ja ilus Verdandi (‘olemine; olevik’)ja kergesti solvuv Skuld (‘kohustus;tulevik’). Urdri allikat nimetatakse ühtlasipõhjatult kuulsaks Miimiri kaevuks, see onkõigi tarkuste läte. Odin pillas sinna (= ohverdas)ühe oma silma, et võida juua sõõmukeselle lõpmatust tarkusest (Odini silmadon päike ja kuu). Kujuteldav maailmapuukasvanud ka kallil künkal Hyrr-(‘tuli’)nimelisesõues tursside tõotatud maal.Tulehiiud tursid asunud Skandinaaviast idapool mere taga.Tõmbab tuld ligiUrdri allikamägi seostub soome loitsudemüütilisel Saarel asuva päikesemaa Päivölämäega, mille otsas tuline järv: hyväjärvi, tulinen lampi. Nimelt ses paigas näibpidavat eluaset Päivän poika. Urdri allikalistuja? Pädev Päevapoeg asub Alue järvel,teise nimega Kaleva järvel ja suhtleb isagataevas üleval. Alue/Kaleva järve sattustaevast sadanud tulekera, mida nimetatakseka päikese pojaks – selle neelanud punanelõhekala.Iiri tarkuselõhe asub veejumal Nechtanikünkal ilmutuskaevus. See püha kaev olnudkõigi teadmiste allikas – salajane tuleallikas,millele võinud läheneda ainult allikavaldjas ja kolm ohverdajat. Kõigil teistel purunenudsilmad, ilmselt mingi tapva kuumusevõi kiirguse tagajärjel. Indoeuroopavõrdleva keeleteaduse professori JaanPuhveli hinnangul on sisuliselt tegu päikeseollusega.Kord kerkinud allikast kolm lainetja laasinud Nechtani abikaasa reie, käeja silma. Järve äkiline tõus seostuvat suveharjapäikesega. Alue-Kaleva järv kohunudvõrreldavalt kolm korda suveöös kuusekõrgusele, kui sinna kukkus taevast tulnud46 HARIDUS 5–6/2009

tuli, mis riipi rinnat tyttäriltä, turmeli pojiltapolvet. Kalevipoeg aga sattunud ümmargusetumesinise veega põrgujärve juurde,kust tuleleegid üles löönud.Kuldakaivo, hõpõläteUrdri allika, Miimiri kaevu ja vahest isegiNechtani ilmutuskaevu paralleel tuleb etteka seto müütilistes lauludes – see on kuldakaivo,hõpõläte (kuld ja hõbe on päikeseja kuu atribuudid; kollane ja sinine on tulevärvid), kus asunud neli neitsikest, kolmkuldakabokõist: üts kudi kuldakangast, teinelõi linarõivast, kolmas kaki kalõvit, neljasiki hellä veljä, kel pää paistus päältämõtsa (= päevapoeg). Kuldakaivo, hõpõlätteasupaik seostub mere ja mäega, kontekstistjohtuvalt näib tegu olevat Saaremaaga.Mere veere pääl tamme all istvanelli neitsikesta, kolm kulla nooriket – esina iki, esi lõigi linatsit, esi kaki kalevit. Vrdmuinaspõhja nornid: Urdr ketrab elulõnga,Verdandi koob selle olevikukangaks, Skuldrebib tükkideks; vrd kreeka moirad: üksketrab elulõnga, teine määrab lõnga pikkuseja kolmas lõikab katki.Vaarao – kohalik Kristus?Henrik lõpetab oma kroonika pühalik-pidulikult:„See on täide saadetud, see on tehtud,nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphitavälja heidetud, vaarao uputatud, vangidvabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi,riialased! Henriku kroonika teadusväljaannete(saksa, eesti, läti) kommentaaride kohaseltviitab vaarao uputamise kohta käivpiiblivõrdlus saarlaste ristimisele: kuratuputatakse ristimise lainetes. Ei peaks agaunustama, et vaarao oli Päikese (jumala)poeg ja et eesti-soome müütilistes rahvalauludes,loitsudes ja lugudes kajastamistleidev Päevapoja-nimeline tegelane asunudmüütilisel Saarel Alue/Kaleva järvel (jamõnes loos ka otsesõnu Saaremaal), pidadesotseühendust isaga taevas.Kui Saare muinaskristlikus kontekstis võiditulekerana taevast kukkunud Päikese-Päevapoega seostada ja samastada usutavastiüsna samal moel taevast tulnud Kristusega,tähendab see, et Kristus seostub/samastub ühtlasi ka vaaraoga. Kes on ennasteksitavalt ilmutanud Kristuse kohapeal? Antikristus? Loomulikult tulnuks siissellise tohutu põhimõttelise eksituse ja jõleduseohvriks langenud rahvas ümber ristida.Kokkuvõtlikult võib seega üles ehitadajärgmise jada, küll teatud reservatsioonidega:Henriku vaarao = pätövä Päivän poikaKaleva järvel = Urdri allikal istuja kui kohalikKristus. Mis aitaks omalt poolt selgitadaRooma paavsti ebalevat suhtumist Saaremaasseja saarlastesse. Kas kätte olijõudnud aeg, kus Ema maaga seostuvassemuinaskristlikku konteksti mahutuvat kohalikkuKristust, Päevapoega ja Urdri allikalistujat võis juba hakata vaaraoks nimetama,tõugates ta seega lõplikult kuradiriiki?Saaremaa ametliku ristimise käigus tehtiselle vaarao ja Kristuse vahele kindel vahesisse. Samuti oli algkristlusel tuhat aastattagasi õnnestunud eristada koidutäht Kristusselgesti koidutäht Luciferist.Henriku mainitud vaarao temaatikat onkäsitlenud ka Lennart Meri („Hõbevalge”1976; 2008). Meri järgi tuleks vaarao uputamisesnäha „vaarao nimetusega assotsieeruvatereaalsete kultuskujude katkiraiumistja vetteheitmist” (1976, lk 109).„Hõbevalge” kordusväljaandes 2008 onviidatud reaalsete kultuskujude katkiraiumiseasemel „päikesekultusele, mis kroonikakirjutajalassotsieerus Egiptuse päikesejumalaga”(lk 108). Kuid Henriku vaaraomotiivitaga võib peituda midagi rohkematkui ainult kuradi uputamine ristimise lainetes,midagi rohkemat kui reaalsete kultuskujudevetteheitmine ja Egiptuse päikesejumalagaassotsieeruv päikesekultus.Kolmainsuse võrdkujuMeenutades Saaremaal Karja kirikus jäädvustamistleidnud kolmjalga (vt sisukord),mis öeldakse sümboliseerivat ka Kolmainsust– siis nii see ongi, ainult et Karja kolmjalapuhul väikese varutingimusega. Katkestatudjalaga kolmjalg ei saa PühaKolmainu võrdkujuna hästi võimalik olla(Jeesusel jäid teatavasti jalaluud murdmata,vt Jh 19:32–36: sõdurid lõid sääreluudkatki kahel teisel ristilöödul, kuid mitte Jeesusel,et läheks täide Kiri: „Ühtegi temaluud ei purustata”). Karja kolmjalg vastabseega kohalikule muinaskristlikule arusaamalekolmainsusest – sest nimelt kohalikkuKristust iseloomustab põlvehaav, milleleviitab ka nii Püha Olavi kui Odini põlvehaav.Karja kolmjalg – s.o kohaliku Kolmainu,kohaliku Kristuse võrdkuju. Ehk teisisõnu– meteoriidina ilmunud päikese pojavõrdkuju.Egiptuse viljakusejumalanna Isis,Horos põlve peal. Horos on taevajumalja hommikupäikese jumal.Vaarao on tema maine kehastus.Duccio. Madonna lapsukesega,1282–1307.Book of Kells. Madonnalapsukesega, ca 800.HARIDUS 5–6/200947