TALLINNA ÜLIKOOL

TALLINNA ÜLIKOOLAkadeemiline üksus:Informaatika InstituutÕppekava nimetus eesti keelesINTERAKTIIVNE MEEDIA JA TEADMUSKESKKONNADÕppekava nimetus inglise keelesINTERACTIVE MEDIA AND KNOWLEDGE ENVIRONMENTSAste: Magister80405(õppekava kood)(HTM registrisse kandmisekuupäev)12.12.05(kinnitatud ülikooli senatis)21.11.2005(kinnitatud põhiüksuses)Õppekava üldeesmärgid:Luua üliõpilaste jaoks tingimused, mis toetavad järgmiste teadmiste ja oskuste arendamist:- digitaalse interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade kujundamisega, planeerimisega,juurutamisega, vahendamisega ja haldamisega seotud ametites vajalikud oskused;- tulevikunägemuse ja kriitilise vaate olemasolu veebikogukondade ja sotsiaalseteadmusbaasi arendamisega seoses esilekerkivate uudsete küsimuste käsitlemisel;- suutlikkus kiirelt arenevas uusmeedia valdkonnas tegutsemiseks vajalikke oskuseiduuendada ja ümber kohandada;- digitaalse interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondadega seotud elukutseks sobiva profiilikujunemine;- valmisoleks teadustööks ning õpingute jätkamiseks .Õppekava üldised õpitulemused:Magistriõppe lõpetajal on:- uusmeedia spetsialisti identiteet ja üldteadmised ning interaktiivse meedia jateadmuskeskkondade, sealhulgas veebikogukondade valdkonna erialateadmised;- Individuaalsete valikute alusel omandatud erialateadmised, mis võimaldavad töötadaharidusalaste, riigi- ja kohalike omavalitsuste teenuste, kodanikeühenduste ning äri- jaettevõtlusalaste veebipõhiste teadmuskeskkondade (erialamooduli 1 läbinud lõpetajad) jainteraktiivse meedia (erialamooduli 2 läbinud lõpetajad) arendamise, planeerimise,juurutamise, vahendamise ja haldamisega seotud juhtivates ametites;- suutlikkus töötada rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõttes või organisatsioonis;- arusaamine olemasolevate tööalaste erialateadmiste edasiarendamise vajadusest;- Eestis või teistes Euroopa ülikoolides doktoriõppes jätkamiseks ja teadusliku karjääriarendamiseks vajalik suutlikkus;- suulise ja kirjaliku väljendamise oskus akadeemilisele kontekstile vastavalprofessionaalsel tasemel sh oskus kasutada selleks uusmeedia võimalusi;- uusmeedia valdkonnaga seotud regulatsioonide ja soovituste, nagu näiteks WWWkonsortsiumi standardite tundmine;- rahvusvahelise uusmeedia praktika professionaalse eetika, sh. rahvusvahelisemeeskonnatöö, `netiketi´ ja veebipõhiste mänguteooriate tundmine.Õppekava aluspõhimõtted:- kiire interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade valdkonda mõjutavate tehnoloogiliste jaühiskondlike muutustega kohandumine;- suur individuaalne valikuvabadus õpingute kujundamisel isiklike suundumuste järgi;- tehnoloogilisi ja valdkondlikke uusimaid arenguid arvestavate valikkursuste pakkumine;- kohustuslike õppeainete kaudu professionaalse identiteedi kujundamine uusmeedia1

valdkonnas;- ajast ja kohast sõltumatu õppetegevuse tagamine maksimaalses mahus, et võimaldada tööja õppetegevuse paralleelsust ning kaugõpet, arvestades samal ajal juhendatud praktiliseõppetegevuse vajadust.- kooskõla uusmeedia valdkonna rahvusvaheliste standardite ja tavadega;- üliõpilaste uusmeedia-alaste spetsiifiliste huvide süvendamiseks vajalike tingimusteloomine;- jooksvalt esilekerkivate uusmeedia-alaste küsimuste ning arengu- ja uurimisvõimalustetutvustamine üliõpilastele;- õppetöö läbiviimine inglise keeles, et: 1) valmistada üliõpilasi ette rahvusvahelisekskarjääriks, ning 2) anda õppekava kaudu teiste maade õppejõududele ja üliõpilastelevõimalusi globaalset kogukonda esindavate ja nendega seoses olevate rahvusvahelistekoostöögruppide loomiseks.Andmed õppekava akrediteerimise kohta: akrediteerimine planeeritud 2008. aasta kevadelMaht ainepunktides: 80 APMaht ECTS-s: 120 ECTSNominaalne õppeaeg aastates: 2 aastatÕppekeel: inglise keelISCED-97 tase:Õppevaldkond: loodus- ja täppisteadusedAntav kraad: tehnikateaduse magister (Interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad)Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: magistridiplom ja akadeemiline õiendÕppekava juht/kontaktandmed: Mauri Kaipainen, PhD, mauri.kaipainen@tlu.eeVastuvõtutingimused: bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioonErinõuded: digitaalse meedia alased oskused või kogemused, arvutikasutusoskused AO tasemelVastuvõtueksam: veebipõhisest esseest ja sellele tuginevast intervjuust koosnevsisseastumiseksamÕppekava struktuuri lühikirjeldus:Üldained: 11 AP / 16 ECTSErialaained: 32 AP / 45 ECTS (erialamoodul 1) või 40 AP / 60 ECTS (erialamoodul 2)Uurimuslik tegevus ja magistritöö: 22 AP / 34 ECTSVabaained: 15 AP / 25 ECTS* või 7 AP / 10 ECTS**Üliõpilased valivad, vastavalt isiklikule erialalisele orientatsioonile, erialaõppe läbimisekserialaainete mooduli 1 või mooduli 2.Erialamoodul 1 keskendub veebipõhiste kogukondadega ning kognitiivsete ja sotsiaalseteteadmusbaaside arendamisega seotud uudsetele mõistetele ning koostööl põhinevatelemeediakasutuspraktikatele. Moodul on rohkem praktilisele tegevusele suunatud ning sisaldabrida valikkursuseid, mis eeldavad üliõpilase reaalset kohalolu. Õpe on keskendatudintensiivseteks õppeperioodideks, samal ajal kui loengupõhiseid aineid on võimalik läbida kakaugõppena. Mooduli 1 valinud üliõpilastel on võimalik erialamooduli 2 õppeaineid õppidavabaainetena.Erialamoodul 2 keskendub interaktiivsele meediale Euroopa kogemuste kontekstis. Mooduli 2terviklikult läbinud üliõpilastel on õigus saada Euroopa interaktiivse multimeediamagistridiplom (The European Master’s in Interactive Multimedia, EMIM, http://www.valnetemim.eu/), paralleelselt Tallinna Ülikooli tehnikateaduse magistri diplomiga.2

EMIM on partnerülikoolide poolt õpetatav magistriõppekava, mis on heaks kiidetud EuroopaDigitaalse Meedia Akadeemia poolt. Erialamoodulit 2 on võimalik läbida nii osalise kui katäiskoormusega üliõpilastel distantsõppe vormis. Kursused viiakse läbi kuue erineva Euroopariigi kõrgkooli poolt. Kursuste kirjeldused ja hindamiskriteeriumid määrab vastava kursuseorganiseerimise eest vastutav kõrgkool. Erialamooduli 2 ülesehitus on kokku lepitud koostööspartnerülikoolidega ja sellepärast erineb see Tallinna Ülikooli üldisest õppemooduliülesehitusest: ei pakuta valikaineid, ning samuti on erialaainete mahtu suurendatud vabaainetemahu vähendamise arvel.* Erialamooduli 1 valinud üliõpilastel on võimalik valida vähemalt 15 AP /25 ECTS mahusvabaaineid.** Erialamooduli 2 valinud üliõpilastel on võimalik valida vähemalt 7 AP /10 ECTS mahusvabaaineid.Üldainete ja vabaainete osas võivad üliõpilased valida kursuseid, mille õppekeel ei ole inglisekeel.Üldained 11 AP/ 16 ECTSEesmärgid:Luua üliõpilaste jaoks tingimused, mis toetavad järgmiste teadmiste ja oskuste arendamist:- teadustöö ja uusmeedia arengute vaheliste seoste mõistmine;- uusmeedia valdkonna identiteedi ja positsiooni mõistmine teiste teadusharude seas,lähtuvalt teaduse ajaloo, filosoofia ja kaasaegse diskursuse perspektiivist;- doktoriõppes jätkamiseks ja teadustööks vajalik suutlikkus.Ainekood Õppeaine nimetus AP ECTSHindamisvormKohustuslikud ained 6 AP/ 9 ECTSMIA7007 Uurimismeetodid 3 4,5 EMII7130 Teadustekstide kirjutamine ja hüpertekst 3 4,5 HValikained 5 AP/ 7 ECTSMIA7002 Andmeanalüüs 3 4,5 HMII7102 Arvuti kasutamise ja programmeerimise tasanduskursus 2 3 HMII7046 21. sajandi käsitlusi informatsioonist ja tähendusest 3 4 HWHU7401 Teadusfilosoofia 3 5 EWHU7405 Semiootika 3 4,5 EÕpitulemused:- suutlikkus leida, viidata ja kasutada uurimistulemusi erialategevuses teadusteoreetiliselt jaeetiliselt korrektsel viisil ja akadeemilistele tavadele vastavalt;- uusmeedia valdkonnast ülevaatliku ja tervikliku pildi omamine ning suutlikkus määratledaenda erialalist tegevust teiste osapoolte kõrval ja ühiste uusmeedia kontseptsioonidetaustal;- doktoriõppes jätkamiseks ja teadustööks vajalik suutlikkus.3

Erialaained 32 AP/ 45 ECTS (erialaoodul 1) või 40 AP/ 60 ECTS (erialamoodul 2)Erialamoodul 1: Teadmuskeskkonnad 32 AP/ 45 ECTSEesmärgid:- erialaprofiilile vastava individuaalse spetsialiseerumise võimaldamine;- projektipõhiste töömeetodite ja –oskuste arendamise toetamine;- individuaalselt, meeskonnatööna ja koostöövõrgu keskkonnas töötamise sotsiaalseteaspektide arendamise võimaluste pakkumine;- projektitöö kulgemise jälgimise, aruandluse ja tulemuste esitamise ning ideede jaresultaatide kaaslastega jagamise võimalusi pakkuva töökeskkonna loomine;- teadustegevuse analüüsi ja hindamispraktikatega tutvumiseks võimaluste loomine;- võimaldada üliõpilastel omandada oskuseid kaasüliõpilaste tööde ning tulemusteaktsepteeritud ja efektiivsel viisil kasutussevõtmiseks;- võimaldada omandada praktilise iseloomuga õpikogemusi.Ainekood Õppeaine nimetus AP ECTSHindamisvormKohustuslikud ained 16 AP/ 21 ECTSMII7133 Sissejuhatus uusmeediasse ja selle teoreetilised 3 4 HpõhialusedMII7104 Interaktiivse meedia ajalugu 3 4 EMII7134 Kasutajaliidese ja interaktsiooni disain 3 4 HMII7136 Avatud lähtekoodil põhinev arendusmudel 3 4 HMII7100 Meedia projekti juhtimine* 4 5 HMII7146 / Projektijuhtimine* 4 5 HEMIM04*(valida kas MII7100 või MII7146/ EMIM04)Valikained 16 AP/ 24 ECTS*MII7112 Mängud 2 3 HMII7122 Interaktiivne informatsiooni esitlus 2 3 HMII7115 Turvalisuse ja privaatsuse küsimused 2 3 HMII7124 Tuletuslik sisuloome 2 3 HMII7117 Interaktiivne digitaalaudio 2 3 HMII7119 Interaktiivne televisioon 2 3 HMII7140 Eksperimentaalsed sisend- ja väljund seadmed 2 3 HMII7141 Mobiilirakendused 2 3 HMII7142 Positsioneerimistehnoloogiad 2 3 H* valikaineteks võib valida ka erialamooduli 2 aineid.Õpitulemused:- individuaalne spetsialiseerumine, mis võimaldab luua uusi või süvendada ja täiendadaolemasolevaid erialaseid töösuundi;- erinevates, üldjuhul rahvusvahelise ulatusega, projekti- ja meeskonnatööle rajatudinfotehnoloogilistes, ühistööd võimaldavates uusmeedia keskkondades töötamiseks vajaliksuutlikkus;- suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus, kasutades erinevaid infotehnoloogilisivahendeid;- laia ringi infotehnoloogia- ja meediaspetsialistidega ühine keeleline ja mõistelineväljendusviis, mis võimaldab läbi rääkida, täpsustada ja delegeerida isiklikest oskustestväljapoole jäävaid tööülesandeid;- praktilised erialaspetsiifilised tööoskused.4

Erialamoodul 2: Interaktiivne meedia 40 AP/ 60 ECTSEesmärgid:- võimaldada üliõpilastel saada mitmekülgset ja erinevaid perspektiive hõlmavaidsüvendatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi interaktiivse meedia valdkonnaserinevate Euroopa ülikoolide poolt pakutava õppimiskogemuse kaudu;- toetada interaktiivse meedia kasutusvõimaluste mõistmist traditsioonilise meedia jakaasaegsete infotehnoloogiliste arengute taustal;- toetada iseseisvat õppimist ja innovaatilist lähenemist interaktsiooni- ja sisuloomes;- toetada kirjalike dokumentide ja loometööde planeerimise ja koostamise oskustearendamist;- soodustada loovate ideede ja lähenemiste seostamist olemasolevate teadmiste jainteraktiivse meedia kasutuspraktikatega Euroopa kontekstis;- toetada teadustöö tegemise oskuste arenemist Euroopa interaktiivse meedia alaseid trendekäsitlevates diskussioonides osalemise ja kaasaegsete tegevuspraktikate kaudu;- luua võimalused interaktiivse meedia ja digitaalsete keskkondade olemuse ning nende pooltEuroopa kultuurile avaldatava mõju kriitiliseks hindamiseks;- toetada Euroopa interaktiivse meedia toodete ja kogukondade kohta avaldatudmitmetahuliste materjalide süvaanalüüsi oskuste arendamist;- võimaldada erinevate meediakeskkondade kasutamise baasoskuste arendamist Euroopaühiskonda ja kultuuri arvestava interaktiivse meedia kraadiõppe tasemele vastavatekssüvendatud ja edasiarendatavateks oskusteks;- pakkuda õppemeetode ja –materjale, mis tugevdavad üliõpilaste konkurentsivõimetEuroopa interaktiivse meedia tööstuses;- võime mõista Euroopa interaktiivsete meediakeskkondade kompleksseid eetika jajuurdepääsetavusega seotud küsimusi ning teha neist tulenevalt põhjendatud otsuseid.Ainekood Õppeaine nimetus AP ECTS Hindamis-vormKohustuslikud ained 40 AP/ 60 ECTSMII7144 / EMIM01 Digitaalne kultuur 3 5 HMII7145 / EMIM02 Visuaalne kommunikatsioon 4 5 HMII7143 / EMIM03 E-õpe 4 5 HMII7146 / EMIM04 Projektijuhtimine 4 5 EMII7147 / EMIM05 Uued interaktiivsed keskkonnad 3 5 HMII7148 / EMIM06 Uusmeedia eetilised ja juriidilised küsimused 4 5 HMII7149 / EMIM07 Visuaalse meedia uurimismeetodid 3 5 HMII7150 / EMIM08 E-valitsus 3 5 HMII7151 / EMIM09 Kasutatavus, ligipääsetavus ja kasutajakeskne 3 5 HdisainMII7152 / EMIM10 Loovus ja innovatsioon 3 5 HMII7153 / EMIM11 Ettevõtlus ja e-kaubandus 3 5 HMII7154 / EMIM12 Infojuhtimine 3 5 HÕpitulemused:- oskus rakendada interaktiivse meedia alaseid põhjalikke teadmisi erinevate interaktiivsetekeskkondade arendamisel;- uurimistööks sobivate uurimismeetodite ning andmete kogumise, analüüsi ja hindamisestrateegiate valimise oskused;- võime kriitiliselt hinnata ja analüüsida interaktiivse meedia keskkondade sotsiaalseid jamajanduslikke mõjusid Euroopas, et seeläbi mõjutada nii üksikisiku tegevusviise kui kakogu tegevusala üldiseid toimimistavasid;- oskus demonstreerida professionaalsel tasemel interaktiivse meedia alaste praktilisteoskuste, sealhulgas ettekannete esitamise ja suhtlemisoskuste arendamise võimet, tuginedes5

erialaspetsialistile omasele süstemaatilisele lähenemisele;- suutlikkus hinnata kriitiliselt ühiskonna erinevates valdkondades Euroopa Liidu pooltalgatatud projekte, kus probleemidele otsitakse lahendusi interaktiivse meedia rakendamisekaudu;- koostöö tegemise oskused, mis on vajalikud mahukates interaktiivse meedia projektidesosalemiseks ning “tellija” rollis olles projekti etappide ja loomeprotsessi ajastusejuhtimiseks;- iseseisva uurimistöö läbiviimise ja interaktiivse meedia alase loometöö koostamiseoskused;- suutlikkus valida sobivad komplekssete ja abstraktsete ideede kolleegidele ja laiemalemeediaringkonnale vahendamise viisid.Vabaained 15 AP/ 25 ECTS (kui läbitakse erialamoodul 1) või 7 AP/ 10 ECTS(kui läbitakse erialamoodul 2).Eesmärgid:Vabaainete eesmärgiks on luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalsehuvi realiseerimiseks. Vabaaineid võib kasutada ka võõrkeelte ja arvutioskuse tasemeparandamiseks.Soovitav on, et üliõpilased valiksid kursuseid, mis aitaksid täiendavalt mõistakommunikatsioonivaldkonda, näiteks filmi- ja meediakunsti, kommunikatsiooni ninglinnauuringute valdkondi.Õpitulemused: teadmised ja oskused vastavalt üliõpilase valikutele.Uurimuslik tegevus- ja magistritöö: 22 AP / 34 ECTSEesmärgid:- pakkuda võimalust individuaalset spetsialiseerumist toetava õppeülesande lahendamiseks;- pakkuda võimalust suhtlemisoskuste ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskusearendamiseks, sh kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite abil;- võimaldada arendada teadustöö tavade ja praktikate kasutamist, sh. retsenseerimis- jahindamisoskust.Ainekood Õppeaine nimetus AP ECTSHindamisvormKohustuslikud ained 22 AP/ 34 ECTSMII7010 Meedia projekt 4 6 HMII7135 Magistritöö seminar I 2 4 AMII7126 Magistritöö seminar II 2 4 AMII7127 Magistritöö 14 20 HÕpitulemused:- suutlikkus töötada erinevates infotehnoloogia ja meedia sektori töökeskkondades ja –kultuurides;- individuaalsete projektide teostamine valitud erialal;- ettevõtluses ja akadeemilises ringkonnas suhtlemiseks vajalikud suulise, kirjaliku jainfotehnoloogiliste vahendite kaudu eneseväljendamise oskused;- suutlikus osaleda retsenseerimis- ja hindamisprotsessis.6

AinekaardidMIA 7007UurimismeetodidMaht 3 AP/ 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Luua võimalused magistritöö koostamiseks vajalikeuurimismeetodite-alaste teadmiste omandamiseks ning kaasaaidata uurimismeetodite rakendamise ja nende kasutamiseefektiivsuse hindamise oskuste kujunemisele.Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned: teoreetilised,empiirilised ja rakendust loovad uurimused. Erinevad lähenemisedempiiriliste uurimuste läbiviimiseks: kvalitatiivsed, kvantitatiivsedja kombineeritud uuringudisainid. Valikuuring, eksperiment,etnograafia, põhistatud teooria, narratiivuuring, juhtumiuuring,tegevusuuring, arendusuuring. Uurimismeetodite valik sõltuvaltuurimisprobleemi püstitusest.Kursuse jooksul tuleb igal üliõpilasel teha kolmeosaline iseseisevtöö: 1) lugeda etteantud akadeemilised artiklid ja koostadakriitilised ülevaated kasutatud metodoloogiast; 2) koostadakriitiline ülevaade (retsensioon) valitud teaduspublikatsiooni(magistritöö) kohta, keskendudes eeskätt kasutatudmetodoloogiale; 3) koostada oma magistritöö uurimisplaan, millestuua välja ja põhjendada uurimismeetodite valik.Õpitulemused: - Tunneb ja oskab võrdlevalt eristada põhilisi uuringute tüüpelähtuvalt metodoloogilisest ülesehitusest.- Tunneb uuringutele esitatavaid põhilisi kvaliteedikriteeriumening oskab nendest lähtuvalt hinnata uuringu kvaliteeti.- Oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ning koostadauuringu metodoloogilise plaani kooskõlas püstitatudküsimustega.- Oskab koostada lihtsamaid andmekogumise instrumente- Oskab uurimistööd struktureerida ning nõuetele vastavaltvormistada.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,Eksamdots. Katrin NiglasResearch MethodspuudubKohustuslik kirjandus anatakse kursuse käigus ning muudetaksekättesaadavaks IVA keskkonnas.Creswell, J. W. (2002). Educational research: planning,conducting, and evaluating quantitative and qualitative research.London: Merrill, Prentice Hall.7

mis katab ainekursuseloengulist osa)Järvinen, P. (2001). On Research Methods. Opinpajan Kirja:Tampere, Finland. ISBN 951-97113-9-2MII7130Teadustekstide kirjutamine ja hüpertekstMaht 3 AP/ 4,5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 36 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Anda ülevaaadet teadustöö alastest tavadest ja nõuetest.Võimaldada omandada avaldamiseks sobivate teaduslike tekstidesh. ettepanekute, aruannete, artiklite, konverentsi ettekannete jaeriti elektroomiliste ja veebipõhiste matejalide) koostamiseksvajalikud oskused ning arendada ideede ja tulemuste esitamiseoskuseid.Kursusel tutvustatakse üldlevinumaid teaduslike tekstide tüüpe jakoostamise põhimõtteid, antakse juhiseid teadustekstidestruktureerimiseks tarkvaraliste abivahenditega, ning võrgupõhisekoostööna loodavate materjalide koostamiseks.Tähelepanu pööratakse viitamisele, indekseerimisele jahüpertekstide keskkonnas kastutatavatele viitamistehnikatele.Üliõpilastelt oodatakse individuaalsete ja grupitöö ülesannetetäitmist igas kontakttunnis.Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Suutlikkus tutvustada tehtud tööd, täpsemalt õppeprojekte jamagistritööd, vastavalt parimatele akadeemilistele tavadele, sh.hüpertekstina, kasutades kaasaegseid individuaalse ja grupitöövahendeid.Suutlikkus esitada oma tööd ja saadud tulemusi veenvalt jaloogiliselt, kasutades erinevaid esitlusvahendeid.Hindeline arvestusProf. Mauri KaipainenAcademic writing and hypertextpuudubMcAleese, R. (1999). Hypertext: Theory Into Practice. IntellectBooks.Graswell, G. (2005). Writing for Academic Success: APostgraduate Guide. SAGE Publications.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Veebipõhine õppematerjal8

MIA 7002AndmeanalüüsMaht 3 AP / 4,5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: S ja KEesmärgid:Lühikirjeldus:Luua võimalused andmete kogumiseks ja töötlemiseks ninglihtsama statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevateteoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks.Tutvustada tuntud statistikapaketi SPSS võitabelarvutusprogrammi MS Excel kasutusvõimalusi andmetetöötlemisel ning statistilisel analüüsil. Aidata kaasa teadmiste jaoskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, misvõimaldab teha iseseisvalt otsustusi sobiva(te) analüüsimeetodi(te)valikuks ning analüüsi tulemusi korrektselt tõlgendada.Statistiline andmestik, selle kogumine ning töötlemine. Statistilistetunnuste tüübid. Kirjeldav statistika e andmete kokkuvõtu- ningesitlusmeetodid: erinevad tabelid, diagrammid ja arvnäitajad.Seoste kirjeldamine: seosekordajad ning risttabelid. Sobivaanalüüsi- või esitlusmeetodi valik. Üldkogum ja valim. Statistilinejäreldamine: üldkogumi arvnäitajate hindamine, statistilisedolulisustestid: t-test ja ?2-test, ANOVA. Parameetrilised jamitteparameetrilised analüüsimeetodid. Kursuse põhiosa koosnebseminari tüüpi loengutest ja praktikumidest, kus üliõpilastelteeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Lisaks tulebigal üliõpilasel teha mahukas iseseisev töö, mis koosneb õppejõupoolt ette antud praktilistest andmeanalüüsi ülesannetest koguläbitud materjali ulatuses.Õpitulemused: - Oskab koostada korrektse ülesehitusega andmestiku.- Omab kogemust andmetest lähtuvate ning statistilist analüüsieeldavate küsimuste püstitamiseks.- Mõistab käsitletud statistiliste meetodite olemust, teab nenderakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusikorrektselt tõlgendada.- Oskab eristada andmete/tunnuste tüüpe ning valida vastavaltandmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse sisulesobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite piires).- Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvaralihtsama andmetöötluse ja -analüüsi läbiviimiseks.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Hindeline arvestusdots. Katrin NiglasData AnalysisArvutioskused vastavalt õppeaine MIA6001 programmileNiglas, K. Statistika loengumaterjale. http://www.tpu.ee/~katrin/9

Niglas, K. (2005). Andmeanalüüs statistikapaketi SPSS 11.00 abil.Põhikursus. Tallinn: TPÜ KirjastusNiglas, K. Statistiline andmetöötlus MS Excelishttp://www.tpu.ee/~katrin/Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Tooding, L.-M. (1999). Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu.Parring, A.-M., Vähi, M., Käärik, E. (1997). Statistiliseandmetöötluse algõpetus. Tartu.Hiob, K. (1995). Matemaatiline statistika. Algkursus koolidele.Tallinn.MII7102Arvuti kasutamise ja programmeerimise tasanduskursusMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Aidata õppijate arvutikasutamise ja programmeerimise oskustasemele, et oleks võimalik tulemuslikult kaasa töötadaõppekavale vastavaid oskusi vajavatel kursustel.Arvuti ja arvutivõrkude tööpõhimõte. Veebilehtede võimalused,kavandamine ja koostamine. Programmeerimisalgoritmid, nendekasutamine ülesannete lahendamisel. Programmeerimiskeeltevõimalused. Osa kursuse ajast kulub üliõpilaste individuaalselenõustamisele vastavalt tema oma vajadustele magistriõppekavaraames.Üliõpilane saavutab oskused õpingute jätkamiseks ainetes, misvajavad põhilisi arvuti kasutamise ja programmeerimise oskusi.Hindeline arvestusJaagup KipparBasic computer and programming skillspuudubKohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)JavaScript Referencehttp://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/abiinfo/jsref/index.htmJavaScript näitedhttp://www.w3schools.com/js/js_examples.aspW3C HTML http://www.w3.org/html/Danny Goodman. Dynamic HTML, 199810

MII704621.sajandi käsitlusi informatsioonist ja tähendusestMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Tutvustada kaasaaegseid käsitlusi informatsiooni jakommunikatsiooni ning nendega seotud distsipliinide nagukosmoloogia, evolutsiooni, neurofüsioloogia, geneetika, füüsika jakultuuri vallas.Kursus hõlmab uusimaid käsitlusi informatsiooni ja tähenduste,inimtunnetuse ning kommunikatsiooni valdkonnast. Kursuse motopärineb Richard Feymanilt, kes väidab, et ei piisa üksnes endaeriala teadmistest, vaid on oluline teada ka seda, kuidas omateadmisi saab vastavusse viia sellega, millega tegelevad kõikülejäänud inimesed. Kursuse teemad võib jaotada alljärgnevalt:1. Kust me pärit oleme;2. Kus me paikneme universumis;3. Kes me oleme: neurofüsioloogiast teadvuseni;4. Miks me seda teeme: semiootikast seksi ja entroopiani;5. Mida me teame: kvantajastust mitmemõõtmelisuseni;6. Kuhu me läheme: geenitehnoloogiast eetikani;7. Kuidas me seda näeme: elektrilisest meemist kultuuri ningtähenduste käsitluseni. Iseseisev töö hõlmab õppejõu poolt etteantud nimekirjast üliõpilase poolt valitud ingliskeelse tervikteosekriitilist analüüsi ning kokkuvõtte esitamist.Õpitulemused: - Suudab lugeda ja sisuliselt mõista inglise keelsetkõrgkoolitasemele suunatud eriala- ning teaduskirjandust.- Omab ülevaadet 21. sajandi kultuuri põhilistestkoostisosadest.- Omab ülevaadet aine kirjelduses toodud distsipliinidekaasaaegsetest arengutendentsidest.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Hindeline arvestusProf. Jaan Teng (Kanada)21st century concepts in information and meaningpuudubÜks raamat etteantud nimekirjastDamasio, A. (1999). The Feeling of What Happens. Harcourt.N.Y.Dawkins, R. (1998).The Selfish Gene. Oxford Univ. Press.Edelman, G. (2004). Wider than the Sky. Yale Univ. Press.Edelman, G. (2004). A Universe of Consciousness. Basic.Gould, S. J. (2002). The Structure of Evolutionary Theory.Harvard Univ. Press.11

Green, B. (2004). The Elegant Universe, Superstrings, HiddenDimensions and the Quest for the Theory of Everything. Knopf.N.Y.Pinker, S. (2002). The Blank Slate. Viking Penguin. N.Y.Randall, L. (2005). Warped Passages. Unraveling the Mysteries ofthe Universes Hidden Dimensions. Harper Collins Publ. N.Y.Seligman, M. (2002). Authentic Happiness. Free Press. Toronto,Canada.Sykes, B. (2001). The seven Daughters of Eve. Norton & Co.N.Y.Thorne, K. (1994). Black Holes, and Time Warps. Norton & Co.N.Y.Veltman, M. (2003). Facts and Mysteries in Elementary ParticlePhysics. World Scientific Publ.MII7133Sissejuhatus uusmeediasse ja selle teoreetilised põhialusedMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Võimaldada üliõpilastel tutvuda uusmeedia põhivooludega seotudmetatasandi mõtlemisega. Aidata üliõpilastel identifitseeridauusmeedia valdkonda mitmest erinevast perspektiivist lähtuvalt.Teadvustada uusmeedia rakendusvõimaluste skaalat, määratledaenda huvid selles valdkonnas ning valida isiklik suundumusedasisteks õpinguteks.Sissejuhatus digitaalse interaktiivse meedia, ehk „uusmeedia“valdkonda. Uusmeedia määratlemine erinevatest vaatenurkadestlähtuvalt, sh. meedia, tehnoloogia, kunst ja tunnetus, eesmärgigavalmistada üliõpilast ette spetsiifilisemateks valikkursusteks.Uuritakse digitaalse interaktiivse meedia rakendusvaldkondi, shõppekeskkonnad, e-osalemine, teadmusvahetusteenused javirtuaalsed kogukonnad. Samas valguses vaadeldakse kaüliõpilase õpinguid käesoleva õppekava järgi.Üliõpilased loevad kohustuslikule kirjendusele lisaks täiendavaidveebipõhiseid artikleid ja analüüsivad neid wiki- ja blogivahendusel.Interaktiivse meedia valdkonna ja selles vallas põhilisteanalüütliliste vahendite, mudelite ja teooriate mõistmine jaarvestamine õppekavajärgsete isiklike suundumustemääratlemisel.Interaktiivse meedia baasteadmiste olemasolu erialasesuundumuse kujundamiseks.Hindeline arvestusProf. Mauri Kaipainen12

Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Introduction and theoretical foundations to new mediapuudubLister, M. (Ed.) (2003). New Media: A Critical Introduction.Routledge.Jones, S. (Ed.) (2005). Encyclopedia of New Media: An EssentialReference to Communication and Technology. Sage Publications.Feldman, T. (1996). An Introduction to Digital Media. RoutledgeWeb-based course material, including assignmentsMII7104Interaktiivse meedia ajaluguMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Anda uusmeedia ja laiemas mõttes meedia kontseptsioonidemõistmiseks ajaloolis-kriitiline vaatenurk ning näidata meedia jatehnoloogia vahelisi seoseid läbi ajaloo, kuni tänapäevase„uusmeediani“ välja. Samuti vaadeldakse „tehnoloogiainimlikkust“, mis tihtipeale jääb välja tehnika ajaloo käsitlusest.Kursusel seostatakse interaktiivset meediat „vana meediaga“ ninginfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia ajaloolise arenguga.Ajalooliste näidete, ehk „meedia arheoloogia“ põhjal tuuakse väljainimese ja tehnikavahendite seosed, mis ei ole täiesti uued, vaidilmnevad inimajaloo käigus korduvalt.Hinnatakse alternatiivseid ajakäsitlusi ja jutustuse esitamist.Vaadeldakse ajaloolisi näiteid erinevate meediate kauduvahendatud inimtegevusest ja selle seoseid tehnika arenguga.Üliõpilastelt oodatakse etteantud artiklitega tutvumist ning wikijaajaveebii vahendusel analüüsimist.Kahe korrektselt koostatud essee kaudu esitatud isiklik vaadeinteraktiivse meedia ajaloode paljususele.Hindeline arvestusProf. Mauri Kaipainen, prof. Raivo KelomeesHistory and Visions of Interactive Mediapuudub1) Kaks põhilist peatükki järgmistest allikatest:Manovich, L. (2000). The Language of New Media. London: TheMIT Press.13

Freiberger, P., Swaine, M. (2000) Fire In The Valley – TheMaking Of The Personal Computer. 2nd Edition. McGraw-Hill.Levy, S. (2001) Hackers: Heroes of the Computer Revolution.Penguin.Moschovitis, C.J.P. (1999) History of the Internet: A Chronology,1843 to Present. ABC Clio Ltd.Torvalds, L., Diamond, (2001) D. Just For Fun: The Story of anAccidental Revolutionary. HarperCollins.Moody, G. (2001) Rebel Code: Linux and the Open SourceRevolution, Perseus Books.Carlton, J. (1998) Apple: The Inside Story of Intrigue, Egomania,and Business Blunders.Collins 1998.Gaters, B., Myhrvold, N., Linearson, P. (1996) TheRoad Ahead. Penguin.2) 10 üliõpilase poolt õppejõu juhendamisel Internetist väljaotsitud, kursuse temaatikaga seonduvat veebiartiklit.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Veebipõhine õppematerjal, k.a. ülesanded.MII7134Kasutajaliidese ja interaktsiooni disainMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Anda ülevaade digitaalse interaktiivse meedia disainiprotsessist.Pakkuda meetodeid ja vahendeid nõuete analüüsiks,kontseptuaalseks disainiks, prototüüpide koostamiseks jaevalvatsiooniks. Anda üldised teadmised veebipõhistekasutajaliideste kasutatavusest, ligipääsetavusest, navigatsioonist,paigutusest, tüpograafiast ja värvilahendustest.Disainiprotsessi erinevad etapid ja nende dokumenteerimine.Nõuete analüüs. Stsenaariumid ja personad. Fookusgruppidekavandamine ja läbiviimine. Kontseptuaalne disain. Kasutajalood.Informatsiooni arhitektuur. Visandid ja prototüübid. Veebipõhistekasutajaliideste tüpograafia, värvide ja paigutuse määramine CSSabil. Kasutatavus ja ligipääsetavus. Evalvatsiooni meetodid.Kursus koosneb kahest osast. Kursuse esimeses pooles loevadüliõpilased valitud peatükid kohustuslikust kirjandusest ja osalevadajaveebiseminaril. Kursuse teine pool koosneb loengutest japraktikumidest, kus üliõpilased disainivad rühmatööna interaktiivseveebirakenduse.Õpitulemused:• Omab ülevaadet digitaalse interaktiivse meediadisainiprotsessist.14

• Oskab koostada personasid, stsenaariume ja kasutajalugusid.• Oskab koostada informatsiooni arhitektuuri skeeme.• Oskab koostada ja testida prototüüpe.• Oskab kasutada XHTML'i ja CSS'i lihtsamate veebipõhiste.kasutajaliideste tüpograafia, värvilahenduse ja paigutusemääramiseks.• Oskab valideerida veebirakenduste kasutajaliideseligipääsetavust.• Omab ülevaadet kasutajaliidese evalvatsioonimeetoditest.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Hindeline arvestusHans PõldojaInterface and interaction designpuudubBrinck, T., Gergle, D., Wood, S.D. (2002). Usability for the Web:Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: MorganKaufmann Publishers.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Brinck, T., Gergle, D., Wood, S.D. (2002). Usability for the Web:Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: MorganKaufmann Publishers.MII7136Avatud lähtekoodil põhinev arendusmudelMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Anda üliõpilastele piisav ülevaade vaba tarkvara (edaspidi VT)maailmast ning ka praktiline kogemus VT arendamismudelist1. VT mõiste, selle erinevus suletud mudelitest. VT vs „avatudlähtekood“ (open source) vs vabavara (freeware). FSF vs OSI2. VT arendus – keskkonnad, vahendid ja meetodid.3. VT litsentsid.4. VT ärimudelid5. VT kogukonnad, nende loomine ja haldus6. Vaba kultuur: VT laiem mõju muudele eluvaldkondadeleMõned loengud käsitlevad jooksvaid küsimusi, võimaluselkaasatakse ka külalislektoreid. Iseseisvate töödena loetakseerinevaid allikaid, analüüsitakse VT juhtumikirjeldusi ningarendatakse koostööna välja üks VT projekt.Süvenenud arusaam VT meetoditest ja praktikatest.15

Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusarendusprojekt, teise projekti hindamine, juhtumikäsitluseddots. Kaido KikkasOpen source managementMII6007 ja MII6042 (soovitatavalt)Himanen, P. (2002) The Hacker Ethic. Random HouseFink, M. (2003). The Business and Economics of Linux and OpenSource. Prentice Hall, New Jersey. VÕIHimanen, P. (2003). Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim.Kunst, Tallinn.Raymond, E.S. (2000). The Cathedral & the Bazaar: Musings onLinux and Open Source by an Accidental Revolutionary. O'Reilly.Freiberger, P., Swaine, M. (2000) Fire in the Valley: The Makingof the Personal Computer. Second edition, McGraw-HillLessig, L. (2004). Free Culture: How Big Media Uses Technologyand the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. ThePenguin Press.Lessig, L. (2000). Code and Other Laws of Cyberspace. BasicBooks 2000. ISBN 0465039138Levy, S. (2001). Hackers: Heroes of the Computer Revolution.Updated edition. Penguin PressMoody, G. (2001) Rebel Code: Inside Linux and the Open SourceRevolution. Perseus Publishing, Cambridge MARoutledgeStallman, R. (2002). Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay.GNU PressTorvalds, L., Diamond, D. (2001) Just for Fun: The Story of anAccidental Revolutionary. First Edition, Harper-CollinsWynants, M., Cornelis, J., eds (2005) How Open is the Future?Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free &Open-Source Software. CrossTalks, VUB Brussels UniversityPress 2005.Lisanduvad loengumaterjalid (vabalt veebis saadaval) ja sealviidatud võrguallikad.MII7100Meediaprojekti juhtimineMaht 4 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: SEesmärgid:Võimaldada projektide kavandamiseks ja täitmiseks vajalikepõhiteadmiste ja üldoskuste, aga samuti (digitaalse) meediaprojektide kavandamiseks ja täitmiseks vajalike spetsiifilisteteadmiste omandamist.16

Lühikirjeldus:Sissejuhatus ainesse. Projektide ja projektijuhtimise alasedmõisted, struktuurid ja mudelid/raamistikud (PMBOK Guide,PMMM, OPM3, PMCD framework). Projektide algatamise,kavandamise ja täitmise põhiprintsiibid, meetodid jametodoloogiad; projektide lõpetamine.Tarkvaraprojektide spetsiifilised omadused, meetodid ja mudelid(koskmudel, mitmeetapiline mudel, RUP, XP, CMM-SW, CMMI,SPICE, NASA SPI, kulumudelid jne). Projektijuhtimistarkvarakasutamine (MS Project näitel).Seminarid digitaalse meedia ettevõtetes seal läbi viidudmeediaprojektide analüüsimiseks.Iseseisva tööna iga üliõpilane 1) koostab ühe projektiplaani jakannab selle ette, 2) koostab mingi meediaprojektide alaseprobleemi süvaanalüüsi 3) retsenseerib ühe kaasüliõpilasearvestustööd, 4) koostab ettevõtetes toimunud seminarideanalüütilise kokkuvõtte.Õpitulemused: - Teab projektijuhtimise põhimudeleid ja tarkvaraprojektidespetsiifikat.- Oskab koostada projektiplaani, projektianalüüsi japrojektijuhtimisalase mingist teemast analüütilise käsitlusekoostamist.- Suudab esitleda ja analüüsida projektiplaane.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusProf. Peeter NormakMedia project managementpuudubNormak, P. (2007). Projektijuhtimine. Loengukonspekt. TallinnaÜlikool.1. Project Management Institute. (2001). A Guide to the ProjectManagement Body of Knowledge (PMBOK Guide): 2000Edition.; ISBN 1880410222.2. Bauer, D. G. (1993). The "how to" grants manual: successfulgrant seeking techniques for obtaining public and privategrants. ISBN 0-89774-801-8.3. Project Management Institute. (2002). Project ManagerCompetency Development (PMCD) Framework. ISBN 1-880410-93-1.4. Managing Successful Projects with PRINCE2; 2005 edition.Office of Government Commerce. TSO, London. ISBN0113309465.5. Kerzner, H. (2001). Strategic planning for projectmanagement using a project management maturity model.John Wiley&Sons Inc. ISBN 0-471-40039-4.6. Randolph, W.A. and Posner, B.Z. (1988). Effective project17

planning and management. Prentice Hall, Englewood Cliffs,New Jersey 07632. 163P. ISBN 0-13-244815-77. Royce, W. (1998). Software project management: a unifiedframework. Addison-Wesley. ISBN 0-201-30958-0.8. Schwalbe, K. (2001). Information Technology ProjectManagement. Second Edition. ISBN 0-619-03528-5.9. Boehm, Barry, et al (2000). Software cost estimation withCocomo II. Prentice-Hall. ISBN 0-13-026692-2.MII7112MängudMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Üliõpilastel võimaldatakse saada ülevaade mängudealasestuurimistööst ja teooriatest ning mängude kavandamisest jateostamisest.Kursus jaotub sisult kahte ossa:1) sissejuhatus mängude ajalukku, ludoloogiasse, mängudekavandamisse ja programmeerimistehnikasse jakontseptsioonidesse;2) grupitöö etteantud mängu kavandamise ja koostamiseülesannetega ja töövahenditega.Baasteadmised mängudest, millelt on võimalik jätkata süvendatudmänguvaldkonna uuringuid, või mängude valdkonnaspetsialistidega suhtlemiseks vajalikud taustateadmised.Hindeline arvestusUlf Hagen, Jaagup KipparGame interactionspuudubWolf, J.P.; Perron, B. (Eds.) (2003). The Video Game TheoryReader. Routledge.Salen, K.; Zimmermann, E. (2003). Rules of Play: Game DesignFundamentals. MIT Press.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Wolf, J.P.; Perron, B. (Eds.) (2003). The Video Game TheoryReader. RoutledgeHuizinga, J. (1950). Homo Ludens: A Study of the Play Elementin Culture. New York: Roy Publishers.18

MII7122Interaktiivne informatsiooni esitlusMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Anda ülevaade informatsiooni visualiseerimise meetoditestandmekaevanduse ja kogukondade sisesel suhtlemisel.Sissejuhatavad loengud, ja tarkvara abil täidetavadharjutusülesanded.Üliõpilastel on projektide kontseptsiooni ja ülesehitusearendamiseks vajalikud teadmised informatsioonivisualiseerimisviisidest.Hindeline arvestusProf. Mauri Kaipainen, Jaagup KipparInteractive information visualizationpuudubÜks järgnevast:Chen, Chaomei (2004). Information Visualization: Beyond theHorizon. SpringerBederson, B.B.; Shneiderman, B. (2003). The Craft of InformationVisualization. Morgan KaufmannFayyad, U.; Grinstein, G.S.; Wierse, A. (2001). InformationVisualization in Data Mining and Knowledge Discovery. MorganKaufmann.Veebipõhine õppematerjal ja harjutusülesanded.MII7115Turvalisuse ja privaatsuse küsimusedMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Aidata teadvustada privaatsuse ja võrguturbe kasvavat rolli tänasesinfo- ja võrguühiskonnas, anda võimalus praktiliste oskustetäiendamiseks erinevate turvalisuse ja privaatsusega seotudvaldkondades (personaalarvuti andmeturve, traadita võrgud jne).1. Info(eba)turvalisus muutuvas maailmas2. “Ups, ma olen administraator!” - personaalarvuti turvamiseABC19

Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)3. Microsofti praagi hind: pilk pahavaramaailmale4. “Lollidelt tuleb nende raha ära võtta!”: võrgupettused jaküberkuritegevus5. Traadita võrkude turvalisus6. Privaatsus ja tsensuur Internetis7. “Suur vend” IT-maailmas – võim, poliitika ja andmeturve8. Praktilised tööd: MS Windowsi ja Linuxi turvalinepaigaldamine, asutuse/ettevõtte turvaeeskirjade koostamine,Tallinna südalinna traadita võrkude ning nende turvaolukorrakaardistamine jt. Võivad lisanduda täiendavad teemadkülalisõppejõududelt ja/või seoses jooksvate sündmustega.• Tunneb tänapäeva IT-ga seonduvaid turvaprobleeme ningoskab nendes orienteeruda• On teadlik privaatsust puudutavatest ohtudest• Oskab asjatundlikult turvata enda personaalarvutitHindeline arvestus• 5-10 lk kirjatöö (referaat, essee või nende segu) enda valitud,ent ainekohasel teemal. Eelnevalt on soovitav teemaõppejõuga e-posti teel kooskõlastada. Osakaal 40% hindest.• Kolme huvitava IT-alase turvajuhtumi kirjeldamine. Sedavõib teha nii esitatava kirjaliku tööna kui ka näiteks endaajaveebis või kodulehel. Osakaal 20% hindest.• Süsteemi paigaldamise konspekti esitamine. Paigaldada võibnii MS Windowsi kui Linuxi distrode eri variante (omalvalikul), edasijõudnumad võivad kirjeldada ka midagi muud,mille paigaldusel on turvalisuse/privaatsuse komponentolemas (mõni sisu- või õpihaldussüsteem vms).Osakaal 20%hindest• Enda töökoha IT-turvaauditi läbiviimine ning ca 1 lk pikkusearuande esitamine (mittetöötavad tudengid saavadkirjeldamiseks fiktiivse ettevõtte). Osakaal 20% hindestdots. Kaido KikkasSecurity and privacy matterspuudubMitnick, K. (2003) The Art of Deception: Controlling the HumanElement of Security. John Wiley & SonsVeebimaterjalid (viited loengumaterjalides)Loengumaterjalid (saadaval veebist vaba litsentsi alusel)20

MII7124Tuletuslik sisuloomeMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Tutvustada üliõpilastele televisioonis, reklaamis, kinos jamuusikas uusi žanre ja jutustuse esitamise tehnikaid, andmebaasisolevatest elementidest sisu komponeerimise ja montaaži tehnikaidning kasutajainteraktsiooni tehnikaid sisuloome juhtimisel.Sissejuhatus jutustuse uuringute teoreetilise tausta ja žanrite,ontoloogiliste lahenduste, toimetamistarkvara jaandmebaasistruktuuride teemal.Üliõpilastele antakse lihtsa videotöötluse ja kirjeldamisevahenditega ning jutustuse genereerimise tarkvara abillahendatavaid ülesandeid.Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Üliõpilane omab ülevaadet interaktiivse meedia generatiivse jaalgoritmilise sisu eesmärkidest, printsiipidest ja žanritest ning tasuudab juhtida selliseid kontseptsioone sisaldavaid projekte.Hindeline arvestusShawn Pinchbeck, Pia Tikka, Prof. Mauri Kaipainen, JaagupKipparGenerative content creationpuudubValitakse vastavalt õppeülesandele:Manovich, L. (2000). The Language of New Media. London: TheMIT Press, Chapters 3 and 5Kaipainen, M.; Thomas, M. (Eds.) (2006). Computational andspatially organized narrativity. Digital Creativity2006, Vol. 17, No. 4, pp. 193-194.Lewis, J. P. (1991). Creation by Refinement and the Problem ofAlgorithmic Music Composition. - Todd, P.; Loy, G. (1991).Music and Connectionism. Cambridge, MA: MIT Press.Õppejõu poolt jagatav õppematerjal21

MII7117Interaktiivne digitaalaudioMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Anda baasteadmised heliteooriast, psühhoakustikast, digitaalsesthelindamisest, mikrofonidest, salvestamisest, helitoimetamisest,digitaalse audio tööjaamadest, digitaalsest signaalitöötlusest,muusikariistade digitaalinterfeisist ja helikunstist ning kuulamiseesteetikast.Sissejuhatus kursusele, helide alustõed, psühhoakustika,digitaalaudio teooria, mikrofonid, salvestamine, helipuldid jahelitöötlus, signaalitöötlus (DSP), digitaalaudio tööjaamade(DAW) tarkvara, ekvalaiser ja kompressioonitehnikad.Kursuse jooksul kuulatakse helinäidiseid, arutletakse esteetilisteküsimuste üle ning sooritatakse praktilisi helitöötlusülesandeid.Arvestuse ja harjutusülesannete sooritamiseks töötatakseiseseisevalt lugemis- ja kuulamismaterjaliga ning tutvutaksetehnikaseadmete ja tarkvaraga.Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Mõistab helindamise põhitõdesid ja suudab helimaterjali töödeldaja kasutada tehnilistes ja loomingulistes keskkondades.Hindeline arvestus, kus hinne moodustub järgmiste kriteeriumitealusel:1. test helindamise sissejuhatuse kohta – 20%2. salvestamisüleanne – 25%3. loominguline üleasnne – 40%4. osavõtt seminaridest – 15%Shawn PinchbeckDigital interactive audiopuudubSound and Recording, by Francis Rumsey and Tim McCormickAudio Explained by Michael Talbot-SmithÕppejõu poolt jagatav õppematerjal22

MII7119Interaktiivne televisioonMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Tutvustada üliõpilastele digitaaltelevisiooni võimalusi.Digitaalse televisiooni interaktiivse sisu kontseptsioonide, erititagasiside kanali loomise tutvustus.Antakse praktiline ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ningindividuaalselt või meeskonnatööna teostatakse tsenaariumiloomeülesanne.Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Üliõpilastel on ülevaade valdkonna mõiseraamistikust ning nadsuudavad jälgida digitaaltelevisiooni arengut ning visandadatulevikuteenuste kontseptsioone, eriti kodanikuosaluse jasisutäiendamise vaatenurgast lähtuvalt.Hindeline arvestusArtur Lugmayr, Dr., Jaagup KipparInteractive televisionpuudubForrester, Chris (2000). The Business of Digital Television. FocalPress.Orlebar, Jeremy (2002). Digital Television Production: AHandbook. Oxford University Press US.Õppejõu poolt jagatav õppematerjalMII7141MobiilirakendusedMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: SEesmärgid: Anda ülevaade mobiilside tehnoloogiate arengumustritest ja –võimalustest.Lühikirjeldus:Ülevaade mobiilisuhtluse tänapäevastest kontseptsioonidest jatulevikuvisioonidest. Käsitletakse vastavaid tehnoloogiaid,arendusvahendeid ja riistvaralisi piiranguid.Tutvustatakse mobiiliprogrammeerimise abivahendeid ningantakse lahenduste disaini ja teostamise ülesandeid.23

Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Üliõpilasel on arenevas mobiilitehnoloogia valdkonnas proaktiivserolli võtmiseks vajalikud oskused.Hindeline arvestusJürgen Scheible, Jaagup KipparMobile interactionspuudubMobility Tutorial and Code campshttp://developers.sun.com/techtopics/mobility/learning/tutorial/index.htmlWindows CE tutorialshttp://www.troobloo.com/tech/windowsce.1.shtmlVt. kohustuslikku kirjandust.PyS60 tutorial by Jürgen Scheible http://www.mobilenin.com/MII7142PositsioneerimistehnoloogiadMaht 2 AP / 3 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Anda ülevaade geoinfosüsteemide ja positsioneerimisinforakendusvõimalustest, keskendudes osaluskontseptsioonidele jaühisele sisuhaldusele teadmuskeskkondades.Ülevaade geoinfosüsteemidest ja positsioneerimisteabesttöösolevate projektide põhjal.Harjutusülesannetes tutvutakse ja rakendatakse põhilisi tehnilisilahendusi, nagu Google Maps API.Antakse praktilisi tööde kavandamise ja teostamise ülesandeid.Üliõpilane oskab luua areneval tehnoloogial põhinevaidideemudeleid ja praktilisi rakendusi.Hindeline arvestusGiulio Jacucci, Dr; Jaagup KipparLocative technologiespuudubManalopoulos, Y.; Papadopoulos; A.N. (2004). Spatial Database:Technologies, Techniques and Friends. Idea Group Inc.24

Brewster, Stephen; Dunlop, Mark (Ed.) (2004). Mobile Human-Computer Interaction: Proceedings of the 6th InternationalSymposium. Springer.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Õppejõu poolt jagatav õppematerjalMII7144 / EMIM01Digital CultureMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 45 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Tutvustada üliõpilastele digitaalset kultuuri. Kuna me liigumekiirelt digitaalse maailma suunas, siis sellega kaasnevadparadigmanihked mõjutavad nii meie sotsiaalseid kui kamajanduslikke struktuure.Tutvustatakse järgmiseid teemadevaldkondi: infotehnoloogiakasutamine hariduses; autoriõigused digitaalsel ajastul;infotehnoloogiavahendite kasutamise sotsiaalsed jamajandusklikud mõjud, privaatsus ning inimese identiteetdigitaalses keskkonnas. Kogetakse isiklikult ja analüüsitaksenimetatud aspekte virtuaalses töökeskkonnas töötades.Harjutusülesannete lahendamisega näitab üliõpilane, kuidasäratoodud aspektid mõjutavad lahendusi.Õppimistegevus keskendub uurimisele, tulemuste arutlemisele,semestri jooksul ühte või enamat vaatluse all olevat teemathaarava multimeedia toote koostamisele ja toimetamisele, ningenesereflektsioonile virtuaalses meeskonnas kujunevaskommunikatsiooniprotsessis.Uuritakse kaasaegsete tehnoloogiate mõjusid.Uuritakse tootmisele eelnevat planeerimist ja sellega seonduvatuuringuprotsessi.Meeskonnatöös koostatakse multimeedia toode.Uuritakse tootmisjärgset planeerimist ja arendustegevust.Iseseisvalt ja seminaride kaudu viiakse läbi sotsiaalseid jamajanduslikke aspekte hõlmav juhendatud teoreetiline uurimusprofessionaalsete multimeedia kasutustavade ja erialatöö kohta.Üliõpilaselt oodatakse olemasolevate multimeediatoodetehindamist ja parimate praktikate hõlmamist oma töös.Grupitöös ja seminarides käsitletakse tehnilisi sisu ja kujundustkäsitlevaid aspekte. Seminare viiakse läbi nii sünkroonses kui kaasünkroonses keskkonnas.25

Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)1. Spetsiifiliste kujundusteooriate tundmine ja sidusasvõrgukeskkonnas rakendamise oskus (rakendus).2. Sisuka ja kaasaegseid arenguid silmas pidava multimeediaprojekti loomisprotsessi mõistmine ja praktilise kogemuseomandamine (probleemilahendus).3. Suutlikkus põhjendada oma seisukohti ja reaktsioone tänapäevamultimeedia tootmist ja integreerimist mõjutavate aspektideosas (kommunikatsioon).4. Võimalus hinnata isiklike vaadete arengut diskussiooni käigus(reflektsioon).5. Oskus läheneda kriitiliselt erinevates teadusvaldkondadesmultimeedialahenduste rakendamisega seotud küsimusteuurimisele (uuring).6. Grupiprojektis koostöö tegemise ja grupidünaamikagakaasnevate küsimuste iseseisva lahendamise oskused (koostöö).Virtuaalses arendusmeeskonnas luuakse seminarides käsitletudteemaga seonduvate allikmaterjalide veebipõhine kogumik (40%)(koostöö, kommunikatsioon, rakendus, probleemilahendus,analüüs).Grupidiskussioonides osalemise kvantitatiivne hindamine (30%)(kommunikatsioon).Hinnatakse võimet virtuaalses keskkonnas töötamise jasuhtlemisega seotud kommunikatsiooniprotsessireflekteerimisoskusi (1500 sõnaline hinnang) (30%) (reflektsioon,kommunikatsioon).Melissa Lee Price, Dr.; Staffordshire University, SuurbritanniaDigitaalne kultuurPuudubIgal kursusel antakse lugemismaterjal, mis hõlmab ajalehe- jaajakirjade artikleid jm ajakirjanduslikke allikaid.Enamik materjale on avaldatud viimase 12 kuu juuksul, nin onkättesaadavad Internetis.Vt. kohustuslikku kirjandust.MII7145 / EMIM02Visuaalne kommunikatsioonMaht 4 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: SEesmärgid:Üliõpilastele antakse mitmete näidete toel ülevaade tootmise jatootmisejärgsete tehnoloogiate ning meedias levitamisesüsteemide vahelisi seoseid mõista aitavast teoreetilisest taustast ja26

metoodilistest töövahenditest.Nimetatud tehnoloogiad ja süsteemid võimaldavad edasi andainformatsiooni ja võimaldavad lõppkasutaja juurdepääsu sellele.Analüüsitakse, kuidas sisu võib määratleda infoedastusprotsesse jakasutaja juurdepääsu. Kuna järjest enam ammutatakseinformatsiooni ja meelelahutust kujutiste ja trükimeediasterinevate meediakanalite (nagu televisiooni) kaudu, siis järjesttähtsamaks muutub kujundajale eluliselt vajalik oskus kriitiliselt javisuaalselt hinnata esitatavaid kujutisi.Eesmärgiks on arendada üliõpilaste oskusi hinnata ja luuavisuaalseid sõnumeid, ja samuti arendada üliõpilaste lugemust jakirjutamise oskusi kujutiste filosoofilise ja teoreetilise diskursuseteemadel.Lühikirjeldus:Õpitulemused: - Omab ülevaadet tootmise ja tootmisejärgsete tehnoloogiatening meedias levitamise süsteemide ning nendevahelisteseoste teoreetilisest taustast ja metoodilistest töövahenditest.- Suudab hinnata kujutisi kriitiliselt ja visuaalsest aspektist.- Süvendatud oskused visuaalseid sõnumei luua ja nendeolemust hinnata.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusEmin Doygan Aydin, Dr.; Yeditepe University, TürgiVisual communicationpuudubSmith, K. et al. (2004) Handbook of Visual Communication:Theory, Methods, and MediaVt. kohustuslikku kirjandustMII7143 / EMIM03E-õpeMaht 4 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Anda üliõpilasele võimalus tutvuda e-õppe kui ühe uusmeediavaldkonnaga.Üliõpilased saavad ülevaate e-õppe kontseptsioonidest,tehnoloogiatest, standarditest, meetoditest ja tegevuskavadestreaalsest elust võetud näidete, erinevate praktiliste ülesannete jarefleksiivsete arutelude toel ning kaasaegse hajusa e-õppe27

keskkonna vahendusel.Erilist tähelepanu pööratakse õppetehnoloogia valdkonnasristtöödeldavuse küsimustele, teadmuse haldamisele uurivatesõppekeskkondades ja sotsiaal-konstruktivistlikele meetoditelearvuti kaudu toimuval koostööl põhinevas õppes.Õpitulemused: - E-õppe valdkonnas võtmekontseptsioonide, võistlevateteooriate ja lähenemisviiside tundmine.- Hajutatud asetusega integreeritud e-õppe süsteemide javahendite loomise, kasutamise ja hindamiseks vajalikepraktiliste oskuste arendamine.- E-õppe kursuse prototüübi kavandamine.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusMart Laanpere; Kai Pata, Dr.; Terje Väljataga; Tallinna Ülikool,EestiE-LearningpuudubWiley, D. (2002) The Instructional Use of Learning Objects.Available online: http://www.reusability.org/read/Anderson, T. et al (2005) Theory and Practice of Online LearningAvailable online:http://cde.athabascau.ca/online_book/contents.htmlVan Merrienboer, J. (1997). Training Complex Cognitive SkillsBereiter, C. (2002) Education and Mind in the Knowledge AgeMII7146 / EMIM04ProjektijuhtimineMaht 4 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Luua võimalused projektijuhtimiseks vajalike oskusteomandamiseks.Kursus koosneb kolmest tsüklist:• 1.- 7. nädal: projektijuhtimise oskuste omandamineo Inimfaktoro Projekti nõuete määratlemine ja riskianalüüso Projekti elutsüklido Projekti eelarvestamine ja planeerimine• 8. – 21. nädal: projekti käivitamine• 22. – 23. nädal: kokkuvõtete tegemine24. nädal: eksam28

Õpitulemused: • Oskab määratleda projekti nõudeid (kliendi nõuded, piirangud,jne)• Teab, miks ja kuidas hinnata projekti riskitegureid.• Oskab valida sobiva projekti elutsükli.• Oskab arvestada projekti kulusid ja planeerida tegevusi.• Omab järgmiseid praktilise projektijuhtimise kogemusi:o rahvusvahelises projektis töötamine;o projekti algatamine ja töö korraldamine;o probleemide identifitseerimine ja lahendamine;o projekti seisundist ettekannete tegemine.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Individuaalsed ja rühmatöö ülesanded, õppetööst osavõtt, eksam.Carina Roels, ITIN-ESCIA, PrantsusmaaProject managementpuudubLugemismaterjal (ülesanded, artiklid, kirjeldavad juhtumid, jms)tehakse kättesaadavaks enne ülesannete andmist.Samuti antakse viited kasulikele infoallikatele ja ajalene- ningajakirjaartiklitele.Vt. kohustuslikku kirjandust.MII7147 /EMIM05Uued interaktiivsed keskkonnadMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Anda üliõpilastele võimalus uurida, kuidas arenevadkommunikatsiooniprotsessid ja –meetodid jätkuvalt sulanduvasinfokeskkonnas, kus traditsiooniline meedia eksisteerib üheskoosuusmeediaga, erinevate tehnoloogiate ja interaktiivsete süsteemidebaasil.Üliõpilased uurivad, kuidas kasutajad suhtlevad järjest tihedamatvastastikku seotust loovates meediakeskkondades, naguinteraktiivne televisioon, mobiiltelefonid, WIFI võrgud, GPS(satelliitnavigatsioon) ja interaktiivne reklaam.Üliõpilased hindavad vastastikuse mõjutamise piire ja võimalusiteatud meediumi sees ja meediaüleselt, ning kuidas on piiritletudühtse inforuumi poole liikumise võimalused.Üliõpilased analüüsivad globaalset tootmisprotsessi läbi erinevatemeediavormide ning meediakanalite ristkasutuse ja infosisumõjutamise osas.29

Üliõpilased töödavad väikegrupis välja uue digitaalses keskkonnasasetseva projekti.Õpitulemused: - Omab ülevaadet kasutajainteraktsiooni võimalustesterinevates meediavormides, sh. TV, mobiiltelefoniside, GPS,WIFI ja internatiivne reklaam.- Mõistab meediakanali siseseid ja meediaülest suhtlemistmõjutavaid piiranguid ja võimalusi.- Oskus hinnata globaalset tootmisprotsessi meediakanaliteristkasutuse, sisuedastuse ja interaktsioonivõimaluste taustal.Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusEmin Dogan Aydin, Dr; Yeditepe University, TürgiNew interactive environmentspuudubVeebipõhine õppematerjalVeebipõhine õppematerjalMII7149 / EMIM06Uusmeedia eetilised ja juriidilised küsimusedMaht 4 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:1. Teadvustada tehnoloogilise ebavõrdsusega kaasnevaidprobleeme.2. Teadvustada meedia ja IT universaalsusega kaasnevaideetilisi probleeme ja valikuid ning tähtsustada vastavateotsuste suurt mõju ühiskonnale.3. Õppida tundma uue meedia kasutamist poliitilistesprotsessides (otsedemokraatia) ja vähemuste (näitekspuuetega inimeste) kaasamises ühiskonda.4. Suunata õpilasi kasutama tehnoloogiaid, mis ei suurendadigitaalset lõhet (kaasav disain, ligipääsetavus jpm).5. Anda õpilastele hea ülevaade tänapäevastest autoriõigustegaseonduvatest probleemidest, seda nii traditsiooniliseautorikaitse (autoriõigus, litsentsid, patendid) kui uuekogukondliku lähenemise (vaba tarkvara, CreativeCommons, loomingukogukonnad) vallas.I Eetilised küsimused infoühiskonnas1. Eetika tormilisel ajastul2. Infoühiskond ja võrgumaailm3. Tsensorid versus küberruum4. Võrguprivaatsus versus Suur Vend30

PublishersWynants, M., Cornelis, J., eds (2005) „How Open is the Future?Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free &Open-Source Software“, CrossTalks, VUB Brussels UniversityPress+ online course materials with the referenced web linksAsenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Vt. kohustuslikku kirjandust.MII7149 / EMIM07Visuaalse meedia uurimismeetodidMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Anda üliõpilastele ülevaade meedia valdkonnas kasutatavatestuurimismeetoditest, sh. kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja teksti javisuaalse materjali analüüsimeetodid.Ülevaade uurimisprobleemi praktilisest püstitusest, uurimiseläbiviimisest, tegevusplaanist ja tööprotsessist.Üliõpilased oskavad kasutada visuaalse meedia uurimismeetodeoma töös.Hindeline arvestus, sisaldab grupitöö uurimisprojektiindividuaalset analüüsi.Doru Aurel Pop, Dr; Babes-Bolyai University, RumeeniaResearch Methods in Visual MediapuudubGauntlett, David (2005) Using creative visual research methods tounderstand media audiences. MedienPädagogik, 4 (1). ISSN 1424-3636.Veebipõhine õppematerjalVeebipõhine õppematerjal32

MII7150 / EMIM08E-valitsusMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Tutvustada uusmeedia rakendusvõimalusi valitsus- ja avalikussektoris.Läbi tootearenduse ja analüüsi omandavad üliõpilased oskusi uutetoodete/teenuste väljapakkumiseks, mis parandavad/loovadsuhtlemise ja interaktsioonivõimalusi valitsusasutuste ja kodanikevahel.Üliõpilased on omandanud kontseptuaalsed töövahendidvalitsusasutuste, kolmanda sektori organisatsioonide, poliitilisteerakondade ja kodanike vahel toimuva suhtluse parandamiseks ITvahenditekaasabil.Hindeline arvestusRodica Mocan, Dr.; Babes-Bolyai University, RumeeniaE-GovernmentpuudubKohustuslik kirjandus: Kushchu, I.; Kuscu; M. H. (2003). "From e-Government to m-Government: Facing the Inevitable". The 3rd EuropeanConference on e-Government: 253-260.Cordella, A (2007), E-government: towards the e-bureaucraticform?. Journal of Information Technology, 22, 265–274.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Veebipõhine õppematerjalMII7151 / EMIM09Kasutatavus, ligipääsetavus ja kasutajakeskne disainMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Tutvustada inimese ja arvuti vahelise suhtluse valdkonda, millejuures keskendutakse sidusmeedia vahenditele, interaktiivseteleinstallatsioonidele ja infosüsteemidele.Käsitletakse, näidatakse ja kasutatakse moodsaidkasutusmugavuse analüüsi ja kasutajakeskse disaini meetode, misaitavad üliõpilasel sügavamalt mõista vastavaid kontseptsioone,vahendeid, sisemisi tehnoloogiaid ja rakendusvaldkondi.Oluliseks osaks kasutusmugavuse analüüsis on kasutatavuse33

tagamine erivajadustega inimestele, kes kasutavadinfosüsteemidele juurdepääsuks spetsiaalset riistvara.Üliõpilased töötavad seminarimaterjalidega, elektrooniliseteadetetahvli vahendusel, virtuaalsetes rahvusvahelistesmeeskondades.Õpitulemused:Üliõpilased on tuttavad uusmeedia kasutatavuse ja ligipääsetavusepõhiküsimustega.Üliõpilased on suutelised kavandama ja juhtima kasutajakesksetdisainiprotsessi.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusAlexander Nischelwitzer, Dr.; FH Joanneum, AustriaAccessibility, Usability, and User Centered DesignpuudubNielsen, J.; Loranger, H. () Prioritizing Web UsabilityGarrett, J.J. () The Elements of User Experience: User-CenteredDesignVt. kohustuslikku kirjandust.MII7152 /EMIM10Loovus ja innovationMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Üliõpilastel on võimalik tutvuda viisidega, kuidas ettevõttedkombineerivad vajalikke oma-, kontrollitavaid või kokkuleppelkasutatavaid vahendeid, et pakkuda kliendile erinevaidvahendatud lahendusi. Tähelepanu suunatakse ettevõtlusesväärtuste loomisele tõhususe ja efektiivsuse kaudu ninginnovaatilisuse ja investeeringute tõhususe abil.Üliõpilased esitavad reaalsest elust võetud juhtumist kirjalikuülevaate, milles kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnataksevahetustehingu samme, tehingu sõlmimist ning klienditeenindustsisemiste ja väliste kontrollivahendite osas.Üliõpilastel on arusaam sellest, kuidas toimibinnovatsioonisüsteem ettevõtluses.Üliõpilased suudavad seostada loovust ja majanduslikke väärtusi.Hindeline arvestus34

Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Staffordshire University, United KingdomCreativity and innovatsioonpuudubAmidon, D.M. (1997) Innovation Strategy for the KnowledgeEconomy, The Ken AwakeningVeebipõhine õppematerjalMII7153 / EMIM11Ettevõtlus ja e-kaubandusMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Anda võimalus omandada teadmised uusmeedia valdkonnas uueettevõtte käivitamiseks vajaliku põhjaliku strateegiaettevalmistamiseks.Üliõpilased valivad ühe võimaliku tegevusvaldkonna ja koostavadäriplaani. Üliõpilased töötavad meeskondadena ning uurivadtoodete või teenuste turgu, valmistavad ette turunduse, müügi-,tegevus- ja arendusplaanid ning finantskalkulatsioonid. Ülesandedkeskenduvad kirjalikele ja multimeediaettekannetele.Oskus rajada uut ettevõtet.Hindeline arvestusAlain Gourdin, Dr.; ITIN-ESCIA, PrantsusmaaEntrepreneurship and E-CommercepuudubButler, J. (2001) E-Commerce and EntrepreneurshipVeebipõhine õppematerjal.Vt. kohustuslikku kirjandust.35

MII7154 / EMIM12InfojuhtimineMaht 3 AP / 5 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Aidata üliõpilastel näha uusmeedia tööstuses ettetulevaidinfojuhtimise ja haldamise takistusi.Aidata üliõpilastel valida iga takistuse ületamiseks sobivadvahendid.Interaktiivse meedia vahendite abil infojuhtimise ülesannetelahendamiseks ja ettetulevate takistuste ületamiseks vajalikkeoskusi arendatakse diskussioonide, foorumite, jututubade,seminariülesannete ja virtuaalsete meeskondade koostöö kaudu.Suutlikkus rakendada ja arendada tehnoloogiaid ja meetodeinformatsiooni visualiseerimiseks, haldamiseks, korraldamiseks jahankimiseks õigel ajal ning sobival ja kasutataval viisil.Hindeline arvestusAlexander Nischelwitzer, Dr.; FH Joanneum, AustriaInformation ManagementpuudubDitsa, G. (2003) Information Management: Support Systems &Multimedia Technology.Veebipõhine õppematerjal .Vt. kohustuslikku kirjandust.MII7010Meedia projektMaht 4 AP / 6 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 8 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Anda üliõpilasele võimalus praktiseerida tema valitud erialaoskusiindividuaalselt või meeskonnatöös teostatavas projektis.Soovitavalt võib projektiks olla mõne varasema kursusetööedasiarendus, millest kujuneb üliõpilase magistritöö praktiline osa.Üliõpilane osaleb koostööprogrammi, mõne teise organisatsioonivõi ettevõtte poolt läbiviidavas projektis. Ka üliõpilane ise võibolla projketi koordineerija.Individuaalne suunitlus, professionaalsed oskused, magistritöökoostamiseks vajalikud andmed ja kogemus.36

Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Hindeline arvestusProf. Mauri Kaipainen, ja/või üliõpilase poolt valitud, vaikimisimagistritöö juhendaja.Media projectValitud teema realiseerimiseks vajalikke oskusi ja mõisteidkäsitlevad valikained.puudubpuudubMII7135Magistritöö seminar IMaht 2 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Toetada üliõpilasi individuaalselt ja grupina erialasespetsialiseerumise väljakujundamisel ja magistritöö teemade,uurimismeetodite ja viiside valimisel ning aidata saavutadavalmisolekut isikliku magistritöö koostamiseks.Seminari käigus toetatakse üliõpilase individuaalsete huvide jaõppekavas läbitud materjali seostamist ning magistritöötegemiseks valmisolekut. Juhendatakse nii individuaalses kuigrupitöö vormis. Seminaril osalejatele tutvustatakse käsil olevaidmeediaprojekte, mille käigus tuuakse välja projektiga seonduvadlaiemad ühiskondlikud, teoreetilised ja metoodilised küsimused, etluua magistritööle sobiv raamistik.Magistritöö kirjeldus.ArvestusProf. Mauri KaipainenMaster seminar IVähemalt üks magistritöö teemaga seonduv valikkursus.Magistritöö teemaga seonduv, õppejõu poolt soovitatav materjal.Veebipõhine seminari materjal.37

MII7126Magistritöö seminar IIMaht 2 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetusEeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)Täiendava toe pakkumine magistritöö koostamisel.Juhendatakse nii individuaalses kui grupitöö vormis magistritööülesande püstitust ja kirjalikku vormistamist, sh. meediaprojektiesitamist, ning magistritöö kui terviku struktureerimist ja valikutepõhjendamist.Magistritöö visandi koostamine.ArvestusProf. Mauri KaipainenMaster seminar IIMaster seminar IMagistritöö teemaga seonduv, õppejõu poolt soovitatav materjal.Veebipõhine seminari materjal.MII7127MagistritööMaht 14 AP / 20 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: KEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Hindamine:Aidata üliõpilasel omandada põhilised uurimistöö tegemiseoskused, tavad ja eetiline lähenemine, ning akadeemiliselekontekstile kohased eneseväljendusoskused.Magistritööga demonstreerib üliõpilane iseseisva ja kriitilisemõtlemise oskust, mida toetavad süsteemaatiline andmetekogumise ja analüüsimise ning hindamise oskused. Üliõpilaneesitab oma uurimistööd heade akadeemiliste tavade kohaselt.Üliõpilaste tähelepanu juhitakse hüperteksti tehnikatekasutamisest tulenevate eeliste rakendamisele.Individuaalne töö, juhendatud.Hindeline arvestus38

Vastutav õppejõudIngliskeelne nimetus:Eeldusaine:Prof. Mauri KaipainenMaster thesisTeadustekstide kirjutamine ja hüpertekstKohustuslik kirjandus:Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduseloetelu, mis katabainekursuse loengulist osa)39