Vaata siit! - SA Erametsakeskus

Ühinemine uue mittetulundusühingu asutamisega toimub paljuski samaskorras kui ülalkirjeldatud ühinemisprotsess. Samuti on esmalt vaja juhatustevahel sõlmitud ühinemislepingut, mis tuleb üldkoosoleku poolt heaks kiita. Kuiluuakse uus organisatsioon tuleb aga ühinemislepingus täiendavalt sätestada uuemittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingulelisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakseühinemisotsusega.Võib prognoosida, et kui Eesti maamajandusorganisatsioonid tõepoolsetotsustavad katusorganisatsioonide liitmise teed minna, siis kasutatakse justteisena kirjeldatud viisi. Kui üks ühendajatest säilib võib teistel paratamatultjääda liidetava/kaotatava tunne. Täiesti uue organisatsiooni moodustamine jaseniste registrist kustutamine annab aga ühisorganisatsiooni liikmeteleemotsionaalselt võrdse positsiooni tunde.Struktuuride ühendamineEesti väiksust arvestades ei ole usutav, et oleks otstarbekas kasutusele võttaselline kolmetasandiline struktuur nagu Soomes. Piisaks taluliitude jametsaseltside/ühistute tasandist ning katusorganisatsioonist kui riiklikusttasandist. Vahepealse tasandi järgi ei oleks vajadust ei iseseisva juriidilise isikuega katusorganisatsiooni sisese vahestruktuuri näol.Organisatsiooni kõrgeimaks organiks oleks liikmete üldkoosolek, kus tulenevaltseadusest oleks igal liikmel üks hääl. Üldkoosolek valiks juhatuse. Sõltuvaltliikmeskonna suurusest peab otsustama volikogu moodustamise otstarbekuse.JuhatusJuhtimismudeli üles ehitamisel tuleb juhinduda mittetulundusühingute seadusest,mille kohaselt peab ühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Arvestadessellise organisatsiooni tegevuse laia ampluaad (kõik maaeluga seotud küsimused)võib arvata, et juhatus peaks olema organiks, kus oleks esindatud erinevadmaaelu grupid. Siit tulenevalt võib juhatus olla küllaltki suurearvuline, omadesesindajaid nii põllumajandustootjate, maanaiste, maaturismi edendajate,metsaomanike jne. ridadest. Tõenäoliselt ei ole põhikirjas otstarbekas äramäärata, millise arvu esindajad mingi huvigrupp saab. Maaelu seisukohaltkaalukamate tegevusvaldkondade mured leiavad eelduslikultühisorganisatsioonis ka suuremat kõlapinda ning teatud rühmade esindusedkujunevad teiste omadest igal juhul suuremaks.Suure liikmete arvuga ja erinevaid kitsamaid huvirühmi esindav juhatus omakspigem strateegilise planeerija ja järelvalvaja rolli, kui et korraldaksigapäevategevust. Seega sarnaneks juhatus aktsiaseltsi nõukogule.TegevaparaatIgapäevase töö korraldamine oleks administratsiooni ülesanne. Tõenäoliseltpeaks selliste olulisemate valdkondade nagu põllumajandus ja metsandus jaoksolema eraldi tegevjuhid ning võimalusel ka muid palgalisi töötajaid. Juhatusepoolt paika pandud arengusuundade ellu viimine oleks tegevaparaadi kohustus.