Käibemaksu proportsiooni arvestamise meetodid - Sorainen

mp.ee / Maksundus / Käibemaks / Käibemaksu proportsiooni arvestamise meetodidhttp://www.rmp.ee/maksud/kaibemaks/12540?Print=1&popUp=1Page 2 of 32.02.2012Teiseks peab maksukohustuslasel selle meetodi rakendamiseks olema eikellegi muu kui maksuhalduri juhi endakirjalik luba. Meetodi rakendamiseks tuleb leida mitte kolm, vaid juba viis väärtust.1. Ainult maksustatavat või ainult maksuvaba käivet genereeriva valdkonna soetused: sisendkäibemaks onkas täies ulatuses mahaarvatav või pole üldse mahaarvatav.2. Segakäivet genereeriva valdkonna maksustatava käibe tarbeks tehtud soetused: sisendkäibemaks ontäies ulatuses mahaarvatav.3. Segakäivet genereeriva valdkonna maksuvaba käibe tarbeks tehtud soetused: sisendkäibemaks ei olemahaarvatav.4. Segakäivet genereeriva valdkonna kulud, mida ei saa otseselt jaotada maksustatava ja maksuvaba käibetekitamise eesmärgist lähtuvalt: tuleb leida mahaarvatava sisendkäibemaksu proportsiooni.5. Üldkulud, mis on vajalikud kõigi valdkondade tarbeks – sisendkäibemaks on mahaarvatav kõigivaldkondade käivete alusel arvutatud proportsioonis1.Sisuliselt on tegemist segameetodi suhtes erimeetodiga, mis on täpsem, aga ka keerulisem, kuna lisabsegameetodi kahele tasandile omakorda veel kolmanda. Seda meetodit võiks rakendada juhul, kui käibed onsuured, tegevusvaldkondi palju ja maksustatava ja maksuvaba käibe osakaal nendes varieerub, ntpanganduses, tervishoius, riigi- või munitsipaalasutuste tegevuses.Maksuvaba käive vs mittekäiveKõik eelnevalt käsitletud meetodid on rajatud eeldusele, et maksukohustuslase tulud, mille jaoks kulusidtehakse, tekivad kas maksustatava või maksuvaba käibe tulemusena. Elus ja äris pole aga kõik nii lihtne ja kogutegevuski pole alati ettevõtlus. Kuidas toimida sisendkäibemaksuga, kui soetatud kaupu ja teenuseidkasutatakse nii käibe genereerimiseks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mida ei loeta käibeks KMS§ 4 tähenduses?Sellisel juhul tuleb pöörduda hoopis KMS § 29 lõike 4 poole. Selle sätte kohaselt tuleb ettevõtlusega mitteseotudeesmärkidel tehtud kulutused sisendkäibemaksu arvestusest välistada. Samas ei ole selge, millist meetodit peabrakendama selliste kulutuste puhul, kus ettevõtlusega seotus ei ole selgelt eristatav. Kuna seadus vastavatmeetodit ette ei kirjuta, tuleb järeldada, et maksumaksja võib selle ise tuletada ja see on aktsepteeritavtingimusel, et maksumaksja suudab oma valikut veenvalt põhjendada. Juhtnööre annab ka riigikohtu praktika.Riigikohus on märkinud, et iga sissetuleku saamiseks ei ole vaja teha sisendkäibemaksuga kulusid. Kuimittemaksustatava sissetuleku saamine on maksukohustuslase majandustegevuse laadi arvestades vaidabistava iseloomuga, siis ei piira mittemaksustatava sissetuleku saamine sisendkäibemaksu mahaarvamist.Nt võib maksukohustuslane saada oma ettevõtluse arendamiseks toetusi või muud finantsabi, samuti võibettevõtja hoiustada oma vabu vahendeid näiteks pangahoiustel, et kasutada saadud finantstulu ettevõtlusearendamiseks. Ka mitmesugused ettevõtlusega seotud toetused (põllumajandustoetused, Euroopa Liidufondidest saadud abi) ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamist, sest toetusi kasutatakse maksustatava käibegaseotud kulutuste tegemiseks.Samuti märkis riigikohus, kuna seadus ei kirjuta täpselt ette, milliste meetodite abil tuleb sisendkäibemaksuosaline mahaarvamine teha, on tulude struktuurist lähtuv meetod vaid üks võimalikest meetoditest.Seega tuleks ka juhul, kui osa soetustest ei ole ettevõtlusega seotud, lähtuda mahaarvatava sisendkäibemaksuarvutamisel pigem nn otsemeetodist ehk otsustada iga kulutuse puhul eraldi, kas see on ettevõtlusega seotudvõi mitte. Tulude struktuurist lähtuv meetod on aga õigustatud nt juhul, kui maksumaksja maksustatava jamittemaksustatava tegevuse tulud ja kulud on enam-vähem võrdsed või vastupidi, üks on teise suhtes selgeltülekaalus, mistõttu erinevad meetodid annaksid kokkuvõtteks umbes sama tulemuse. Meetodi valik sõltukssellisel juhul pigem maksumaksja mugavusest ja vajamineva ressurssi kokkuhoiu võimalusest.Osaline mahaarvamine ja käibemaksugruppMõeldav on ka olukord, kus segakäivet genereerivad maksukohustuslased on registreeritud ühisemaksukohustuslasena ehk moodustavad käibemaksugrupi.KMS §-i 26 mõttest tulenevalt loetakse käibemaksugrupi liikmeid üheks käibemaksukohustuslaseks. Seegapeaksid kõigile grupiliikmetele ühiselt laienema ka sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid nii naguoleks tegemist üheainsa maksumaksjaga. See tähendab, et ühe või teise meetodi kasutamisel liidetakse kokkukõigi grupiliikmete vastavad käibed, kulud ja tulud ja leitakse ühine proportsioon, mida rakendavad kõikgrupiliikmed arvestatud sisendkäibemaksu kogusummale.Segameetodi või modifitseeritud segameetodi kasutamise puhul käibemaksugrupis võib seega tekkida olukord,